[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

abordaaž <abord|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr abordage) • sõj, aj sõude- ja purjelaevastiku ajastu taktikalisi võtteid merelahingus: ründav laev kinnitati haakidega vaenlase laeva külge, et meeskond saaks tungida vastase laevale

antiikaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< antiik) • vanaaeg, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja kultuuri ajastu, alates u IX s eKr kuni keskaja alguseni (IV–V s)

devon <devon -i 2e s> (pn Devon, Inglise krahvkond) • geol vanaaegkonna neljas ajastu ning ladestu, järgnes silurile

ediacara [edi·akara] (< pn Ediacara, mäeahelik Austraalias) • geol kronostratigraafiline üksus, ajavahemik 600–542 miljonit aastat tagasi; proterosoikumi noorim ajastu, millele järgneb kambrium. Vt ka vend

eera <eera 16 s> (keskld aera < ld number, arv) • van ajajärk, ajaarvamine; aegkond, ajastu

eoon <e`oon eooni e`ooni 22e s> (kr aiōn) • geol ajastu, ajaarvamise suurim ühik; igavik

epohh <ep`ohh epohhi ep`ohhi 22e s> (< kr epochē peatamine, hoidumine < epechō tagasi hoidma) • ajastu, teatav pikem omailmeline ajajärk; astr hetk, mille kohta on määratud taevakeha asukoht, muutliku tähe heledus vm

geokraatne periood (< geo- + kr kratos võim, jõud) • geol ajavahemik Maa geoloogilises arenguloos, millal mandrite kerkimise ja merede pindala kahanemise tõttu oli ülekaalus maismaa; pikimaid geokraatseid perioode oli triiase ajastu

heptarhia <hept`arhia 1 s> (ingl heptarchy < hepta- + kr -archia võim, valitsus) • aj Inglismaa ajaloos ajastu, kui maal oli samal ajal seitse kuningriiki; seitsme kuninga valitsus

holotseen <holots|`een -eeni -`eeni 22e s> (< holo- + kr kainos uus) • geol Maa geoloogilise ajaloo noorima ajastu kvaternaari viimane, nüüdisajal jätkuv ajalõik

juura2 <juura 16 s> (< pn Juura, mäestik Šveitsis) • geol keskaegkonna teine ajastu ja ladestu, järgnes triiasele

kambrium <k`ambrium -i 19~2e s> (< keskld pn Cambria Wales) • geol vanaaegkonna vanim ajastu ja sellele vastav ladestu. Vt ka ordoviitsium, silur

karbon <k`arbon -i 2e s> (< ld carbo süsi) • geol kivisöeajastu, vanaaegkonna eelviimane ajastu ja sellele vastav ladestu

konkista <konk´ista 16 s> (< hisp conquista vallutus) • aj hispaanlaste ja portugallaste vallutuste ajastu XV s lõpus ja XVI s alguses

kriit <kr`iit kriidi kr`iiti 22e s> (sks Kreide < ld creta) geol
1. kaltsiitse koostisega viburloomadest koosnev poolkõva valge karbonaatne setend, vt ka kaltsiit
2. kriidiajastu, keskaegkonna viimane ajastu, mille lõpul kadusid Maalt hiidsisalikud; järgnes juurale ja eelnes paleogeenile

kvaternaar <kvatern|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld quaternarius neljast koosnev) • geol uusaegkonna uusim, praegugi jätkuv ajastu ja sellele vastav ladestu; vananenud nimetus alluuvium

kvaternaarigeoloogia <+ l`oogia 1 s> • geol geoloogia haru, mis uurib kvaternaaris kujunenud setteid ja pinnavorme, nende tekkimise aega ja tingimusi, tektooniliste liikumiste laadi, maavarasid, kliimat, taimestiku ning loomastiku arenemise seaduspärasusi jm selle ajastu loodusolusid

kükloopiline <kükloopili|ne -se -st 12 adj> • kükloopidele omane (nt ebareeglipärastest suurtest looduslikest kividest sideaineta laotud Mükeene ajastu massiivne kivimüür), hiiglaslik, tahumatu ja rohmakas

mesoliitikum <mesoliitikum -i 19 s> (< meso- + kr lithos kivi) • arheol keskmine kiviaeg, paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline ajastu

metasekvoia <+ sekv´oia 16 s> (< meta- + sekvoia) • bot Kesk-Hiinast pärit väga kiirekasvuline heitlehine okaspuu (Metasequoia glyptostroboides) sooküpressiliste sugukonnast, paleogeeni ajastu jäänuk

mood1 <m`ood m`oe m`oodi 22e s> (pr mode < ld modus mõõt, viis) • ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm inimese välimuse juurde kuuluva), samuti tarbeesemete, arhitektuuri, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus

neogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< neo- + kr genos päritolu, teke) • geol uusaegkonna teine ajastu, jaguneb miotseeniks ja pliotseeniks

new [njuu] (ingl) • uus
new age [njuu eidž] (ingl uus ajastu) • relig, fil mõiste tähistab uut terviklikku maailmakäsitust inimkonna globaalsete probleemide lahendamiseks; seda esindavad mitmesugused vaimsed ja religioossed voolud ning alternatiivsed liikumised
new journalism [njuu džöö(r)nəlizm] (ingl uus ajakirjandus)
1. 1880ndatel USA ajakirjanduses tekkinud suund
2. 1960ndatel USA-s tekkinud dokumentaalkirjanduse vool (pms reportaažid)

ordoviitsium <ordov`iitsium -i 19~2e s> (< ld Ordovices, vanakeldi hõim) • geol vanaaegkonna teine, kambriumile järgnenud ja silurile eelnenud ajastu ning ladestu

paleogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< paleo- + kr genos päritolu, teke) • geol uusaegkonna vanim ajastu, järgnes kriidiajastule ja eelnes neogeenile; jaguneb paleotseeniks, eotseeniks ja oligotseeniks

pastišš <past|`išš -iši -`išši 22e s> (pr pastiche < it pasticcio jäljendus) • kunst, kirj, muus kunsti-, kirjandus- v muusikateos, mis teadlikult imiteerib mõne teise ajastu, suuna v autori stiili v motiive; üks postmodernismi võtteid. Vt ka paroodia, travestia

perm <p`erm permi p`ermi 22e s> (< pn Perm, linn Venemaal), düas <düas -e 9 s> (< kr dyas kaks) • geol vanaaegkonna (paleosoikumi) noorim ajastu ja sellele vastav ladestu

polümetalliline <+ met´allili|ne -se -st 12 adj> (< polü- + metall) • geol mitut metalli sisaldav
polümetallilised maagid pl, polümetallid plpms pliid ja tsinki sisaldavad sulfiidsed hüdrotermaalsed maagid; Eestis leidub neid vähesel määral siluri ajastu Kesk-Eesti karbonaatsetes kivimites, Kirde-Eestis kristalse aluskorra kivimeis ja Kärdla meteoriidikraatriga seotud kivimeis

proportsioon <proportsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld proportio) • mõõdukooskõla, (õige) mõõdusuhe, terviku osade omavaheline kooskõla v sobiv suurussuhe, (paras) vahekord; mat võrre, kahe suhte võrdus
proportsiooniõpetuskunst õpetus kunstiteose osade vormi- ja mõõduvahekorra seaduspärasustest; on eriti oluline arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis, sõltub ajastu ideaalidest

saeculum [seekulum] (ld) • sugupõlv, inimpõlv; maailm, siinpoolsus; ajastu, sajand

sekulaarne <sekul`aar|ne -se 2 adj> (ld saecularis < saeculum inimpõlv, ajastu)
1. sajandiline, iga saja aasta tagant korduv
2. pikaajaline
3. ilmalik

sfaleriit <sfaler|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sphaleros kukutav, libe, petlik) • geol kuubilises süngoonias kristallunud varieeruva värvusega mineraal, tsinksulfiid, tähtsaim tsingimaak; Eestis leidub siluri ajastu karbonaatkivimeis

siècle [sjekl] (pr) • sajand; ajastu

silur <silur -i 2e s> (< ld Silures, Walesis elanud keldi hõim) • geol vanaaegkonna (paleosoikumi) kolmas ajastu ja sellele vastav ladestu. Vt ka ordoviitsium, kambrium

stilisatsioon <stilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr stylisation)
1. ka kunst mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine; ajastu, voolu v kellegi stiili jäljendamine
2. tegelikkuse vorme üldistades tinglikke vorme looma, tinglikult, mitte realistlikult kujutama v esitama

tertsiaar <tertsi|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld tertiarius kolmandikuline < tertius kolmas)
1. geol varasema stratigraafilise liigestuse järgi uusaegkonna vanem ajastu ning ladestu, hiljem jaotatud paleogeeniks ja neogeeniks
2. aj, relig katoliku mungaordude ilmikharu (kolmanda haru) liige; elasid väljaspool kloostreid ordu reeglite järgi, kuid ei andnud mungatõotust

triias <triias -e 9 s> (kr trias kolm(es)us) • geol keskaegkonna vanim ajastu, järgnes permile ja eelnes juurale2

tserussiit <tseruss|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld cerussa tinavalge) • miner pms galeniidist tekkiv valge v hallikas pliimaakmineraal, pliikarbonaat; Eestis esineb siluri ajastu karbonaatkivimeis koos galeniidiga

vend <v`end vendi v`endi 22e s> (< vendid, veneedid, muistne lääneslaavi hõim) • geol van vananenud ja mitteametlik nimetus proterosoikumi lõpus eristatava ajastu kohta, mille kestel arenes hulkrakne taimestik ja loomastik. Vt ka ediacara

viikingid pl <viiking -i 2e s> (vanapõhja sg víkingr) • aj pms Skandinaavia päritolu sõdalased, meresõitjad, kaupmehed ja maadevallutajad varakeskajal. Vt ka varjaagid
viikingiaegviikingite järgi nime saanud ajastu (VII–XI s)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur