[VSL] Dictionary of Foreign words
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 238 artiklit, väljastan 200
a
1. muus alusastmiku 6. heli tähtnimetus, silpnimetus la (selle järgi häälestatakse pillid)
2. aari tähis
a-, täishäälikute ees an- (kr) • lgv eesliide pms kreeka päritolu sõnades, väljendab eitust v mingi omaduse puudumist, nt asümmeetria, anorgaaniline; vahel ka intensiivsust tähenduses väga, üpris
A • füüs ampri tähis
a. a. {lüh ld sõnadest ad acta}
a. a. C. {lüh ld sõnadest anno ante Christum}
ab-, p, v, m ees a-, t ees abs- (ld) • ära, eemale, -st, -lt
a. b. {lüh ld sõnadest artium baccalaureus}
ab aeterno 
[ab et·erno] (ld) • iidsest ajast
a battuta [a battuuta] (it) • muus täpselt taktis
ab dextra [ab dekstra] (ld) • paremalt (poolt)
ab extra [ab ekstra] (ld) • väljast(poolt)
ab hinc [ab hink] (ld) • selle järel; sellest alates
ab hoc et ab hac [ab hook et ab haak] (ld siit ja sealt) • nii ja teisiti, huupi
ab incunabulis [ab inkunaabulis] (ld mähkmeist peale) • algusest peale
ab initio [ab in·itsio] (ld) • algusest peale
ab integro (ld) • algusest peale, uuesti
ab intestato [ab intestaato] (ld) • jur testamenti tegemata
ab intra (ld) • seest(poolt)
ab invito (ld) • tahte vastaselt
ab origine [ab oriigine] (ld) • algusest peale
ab ovo [ab oovo] (ld munast alates) • algusest peale
ab ovo usque ad mala [ab oovo uskve ad maala] (ld munadest õunteni, roomlastel algas lõunasöök munast ja lõppes puuviljaga) • algusest lõpuni
absolvo te [abs·olvo tee] (ld) • relig annan sulle andeks (su patud), katoliiklastel sakramentaalne andeksandmise vormel
ab urbe condita [ab urbe kondita] (ld linna (s.o Rooma) asutamisest (ka Titus Liviuse ajalooteose pealkiri)) • pärast 753. a eKr (ajaarvamises); algusest alates
ab usu [ab uusu] (ld), lüh a. u. • nagu kombeks; tavakohaselt
ac, AC {lüh ingl sõnadest alternating current} • el vahelduvvool
a. c. {lüh ld sõnadest anni currentis}
Ac • keem aktiiniumi tähis
a. C. {lüh ld sõnadest ante Christum}
a cappella [a kap·ella] (it) • muus mitmehäälse vokaalmuusika instrumentaalsaateta esitamine
a capriccio [a kapr·itšo] (it) • muus vaba esitus
a. Chr. {lüh ld sõnadest ante Christum} , a. Chr. n. {lüh ld sõnadest ante Christum natum}
a. d. {lüh ld sõnadest a dato}
ad- (ld juurde) • lgv suunda väljendav eesliide paljudes ladina ja prantsuse laenudes
a. D., A. D. {lüh ld sõnadest anno Domini}
ad acta [ad akta] (ld aktide juurde), lüh a. a. • aktidesse (lisama); tagajärjeta (jätma); asi on lõpetatud
ad arma (ld) • relvade juurde! (roomlaste hüüd lahingusse minekul)
ad astra (ld) • tähtede poole
a dato [aa daato] (ld), lüh a. d. • tänasest (s.o allakirjutamisest) peale
ad Calendas Graecas [ad kal·endas greekas] (ld) • kuni Kreeka kalendideni (mida kreeklastel polnud), s.o ei iialgi. Vt ka kalendid
ad depositum [ad dep·ositum] (ld) • hoolde usaldatud, säilitamiseks
ad dextram [ad dekstram] (ld) • paremal(e) pool(e), paremat kätt
ad exemplum [ad eks·emplum] (ld) • eeskujul, vastavalt eeskujule; näiteks
ad extremum [ad ekstreemum] (ld) • lõpuni, lõpuks
ad finem [ad fiinem] (ld) • lõpuni, viimse piirini
ad fontes (ld allikate juurde) • (tagasi) algallikate, algse olukorra, algtekstide vms juurde
ad hanc vocem [ad hank vootsem] (ld), lüh a. h. v. • sel puhul
ad hoc [ad hok] (ld selleks) • kindlaks otstarbeks v juhtumiks
ad honorem [ad honoorem] (ld) • auks, austuseks
ad infinitum [ad infiniitum] (ld) • lõpmatuseni, lakkamatult
ad initium (ld) → ad interim
ad interim (ld), lüh a. i. • esialgu, ajutiselt
ad libitum (ld), lüh ad lib.
1. soovi kohaselt; oma äranägemisel
2. muus ettekande tempolis-rütmilist vabadust v mitte tingimata vajalikku pilli v muusikalõiku tähistav märge, vt ka a piacere
ad litteram (ld) • täht-tähelt
ad mandatum [ad mandaatum] (ld) • käsu järgi, korralduse kohaselt
ad manum (ld) • käepärast
ad manus (ld) • kätte
ad maximum [ad maksimum] (ld) • maksimumini; võimalikult palju
ad meliorem [ad melioorem] (ld) • paremaks, paremuse poole
ad memorandum [ad memor·andum] (ld) • meelespidamiseks, mäletamiseks
ad minimum (ld) • miinimumini, minimaalselt; vähemalt
ad modum (ld) • (millegi) taoliselt, (mingil) viisil, (mingi) meetodi järgi
ad nauseam (ld merehaiguseni, iivelduseni) • tüdimuseni, tülgastuseni
ad notam (ld) • teadmiseks; meelespidamiseks, meeldetuletuseks
ad oculos [ad okulos] (ld silmade ette) • silmanähtavalt, näitlikult (midagi demonstreerima v selgitama)
ad patres (ld) • esivanemate juurde (minema, s.o surema)
ad protocollum [ad protok·ollum] (ld) • protokolli(sse)
ad referendum [ad refer·endum] (ld) • hilisemaks lahendamiseks
ad rem (ld) • asja juurde
ad spectatores [ad spektatoores] (ld vaatajatele) • teater tegelase otse saali (publikule) suunatud kõne näidendis
ad summam (ld) • kokku võttes; lühidalt
a due [a duue] (it kahekesi) • muus kahele käele v häälele, kahele muusikariistale
ad ultimum (ld) • lõpuks
ad unguem [ad ungvem] (ld küüneni) • ülitäpselt, peensusteni
ad unum omnes [ad uunum omnes] (ld) • viimane kui üks; eranditult kõik. Vt ka absque omni exceptione
ad usum [ad uusum] (ld), lüh a. u. • tarvitamiseks
ad usum externum [ad uusum ekst·ernum] (ld) • med välispidiseks tarvitamiseks
ad usum internum [ad uusum int·ernum] (ld) • med seespidiseks tarvitamiseks
ad usum proprium [ad uusum proprium] (ld) • endale tarvitamiseks
ad usum vitae [ad uusum viite] (ld) • eluvajadusteks
ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini [in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud
ad utrumque paratus [ad utr·umkve paraatus] (ld) • valmis mõlemaks, nt nii heaks kui ka halvaks
ad valorem [ad valoorem] (ld) • väärtuse järgi, hinnale vastavalt
ad verbum (ld) • sõna-sõnalt; täht-tähelt
ad vivum [ad viivum] (ld) • elava eeskuju järgi; natuurist
ad vocem [ad vootsem] (ld sõna juurde) • sel puhul (olgu öeldud)
aero- (< kr aēr õhk), aer- • õhu-, õhk-
a fortiori [a fortsioori] (ld) • seda enam
Ag {lüh ld sõnast argentum} • keem hõbeda tähis
a. h. v. {lüh ld sõnadest ad hanc vocem}
a. i. {lüh ld sõnadest ad interim}
AI {lüh ingl nimest Amnesty International rahvusvaheline amnestia} • inimõiguste kaitseks 1961. aastal loodud organisatsioon
aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik
aka, a.k.a {lüh ingl sõnadest also known as} • tuntud ka kui, teise nimega, alias
al-, el-, täishääliku järel l- • lgv araabia keele määrav artikkel, sageli ka araabia nimede osis; assimilatsioonide tõttu esineb ka kujul ar-, ad-, aš-, at-, an-, er-, ed-, eš-, en- või es-
Al • keem alumiiniumi tähis
al corso [al korso] (it) • maj kursi järgi sobiv hind
al dente (it, dente hammas) • kok poolkõva, tähistab makaronide ja köögiviljade keetmisel nende valmidusastet
ale [eil] (ingl) • mõru maitsega hele õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnasest
al fine [al fiine] (it) • muus lõpuni
a limine [a liimine] (ld lävelt) • otsekohe, sedamaid
a. l. m. {lüh ld sõnadest artium liberalium magister}
al pari [al paari] (it võrdselt) • maj väärtpaberi v raha börsikursi võrdumine selle nominaalväärtusega
al segno [al senjo] (it märgini) • muus märkus, et noodistikus tuleb heliteose osa korrata segno-märgini . Vt ka segno
a. m.
1. {lüh ld sõnadest artium magister}
2. {lüh ld sõnadest ante meridiem}
Am • keem ameriitsiumi tähis
A. M. D. G. {lüh ld sõnadest ad maiorem Dei gloriam}
a metà [a metaa] (it) • pooleks. Vt ka conto a metà
a mundo condito [a mundo kondito] (ld) • maailma loomisest (alates)
ana-, täishäälikute ees an- (kr) • üles-, peale-; taas-, uuesti
a. p. {lüh ld sõnadest anni praeteriti}
aparté [apart·e] (pr < it), a parte [ap·arte] (it kõrvale) • teater näitleja omaette öeldud repliik, mida peaks kuulma üksnes publik, aga mitte teised lavategelased
a. p. C. n. {lüh ld sõnadest anno post Christum natum}
apo-, täishäälikute ja h ees ap- (kr ära, eemal, alates, ilma) • puudu, eemal-, ilma-; väljendab ka teket v tekitamist
a posteriori [aa posterioori] (ld) • fil kogemusest lähtudes, sellel põhinedes. Vastand a priori
a. pr. {lüh ld sõnadest anni praesentis}
après nous le déluge [apr·e nu lödel·üž] (pr) • pärast meid (tulgu või) uputus; sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu
a prima vista [a priima vista] (it esimesest pilgust) • muus ilma ettevalmistuseta lehest lugemine (tundmatu heliteose otse noodist ette kandmise kohta). Vt ka à livre ouvert
a principio [aa prints·ipio] (ld) • algusest peale
a priori [aa prioori] (ld) • fil kogemusest sõltumatult, enne kogemust, vastand a posteriori; piltl enne, ette, põhimõtteliselt (millegi väitmise v millegagi nõusolemise kohta)
a quattro mani (ld) → à quatre mains
Ar • keem argooni tähis
arrêt de prince [ar·e döpr·ä(n)s] (pr valitseja arest) • sõj sõjaohu v sõja algamise korral võõrastele laevadele antav väljumiskeeld
As • keem arseeni tähis
AS {lüh sõnast aktsiaselts}
at • füüs tehnilise atmosfääri tähis
At • keem astaadi tähis
a tempo (it) • muus endises tempos (pärast tempo ajutist muutust)
a tergo [aa tergo] (ld) • maj tagapoolel, pöördel, seljapoolel (vekslil)
a tre [a tree] (it) • muus kolmekesi, kolmele
a. u.
1. {lüh ld sõnadest ab usu}
2. {lüh ld sõnadest ad usum}
3. {lüh ld sõnadest anno urbis}
Au {lüh ld sõnast aurum} • keem kulla tähis
a. u. c. {lüh ld sõnadest anno urbis conditae}
au courant [okur·a(n)] (pr) • (asjaga) kursis, viimaste teadetega varustatud
au four [ofuur] (pr) • kok ahjus (küpsetatud)
au naturel [onatür·el] (pr) • loomulikul kujul, nagu loodus on loonud; kok kuumutamata, lisanditeta
au pair [opeer] (pr) • keeleõppe eesmärgil (ainult korteri, kosti ja taskuraha eest) välismaal töötav lapsehoidja v koduabiline
ave (ld ole tervitatud!, ela hästi!) • vanaaja roomlaste tervitus
Ave Maria (ld ole tervitatud, Maarja) • relig katoliku palve, Neitsi Maarja palve; inglitervitus; muus muusikateos selle palve sõnadele
Ave Maris Stella (ld ole tervitatud, mere täht) • relig varakeskaegne hümn Neitsi Maarja auks, kasut ka liturgiates
a vista (it ettenäitamisel) • maj pealkiri vekslil, märgib tasumist ettenäitamisel; ettenäitajaveksel
Be • keem berülliumi tähis
blanc de blancs [bla(n) döbl·a(n)] (pr valge valgetest) • valge vein, mis on pressitud rohelistest (valgetest) viinamarjadest
blanc de noirs [bla(n) dönuaar] (pr valge mustadest) • valge vein, mis on pressitud ainult tumedatest viinamarjadest
Caesar ad Rubiconem [tseesar ad rubikoonem] (ld) • Caesar Rubico ääres (s.o inimene, kellel tuleb langetada tähtis otsus)
café au lait [kaf·e ol·e] (pr) • kok kohv (kuuma) piimaga
carte de visite [kart döviz·it] (pr), lüh c. d. v. • visiitkaart
c. e. {lüh ld sõnadest caveat emptor}
Ce • keem tseeriumi tähis
CE1 {lüh pr sõnadest conformité européenne} • (toote) vastavus Euroopa Liidu (ohutus)nõuetele
CE2 {lüh ingl nimest Council of Europe, pr nimest Conseil de l’Europe} • Euroopa Nõukogu, asut 1949
chanson de geste [ša(n)s·o(n) döž·est] (pr) • kirj Prantsuse XI–XIII s kangelaslaulud („Rolandi laul“ jt)
cognosce te ipsum [kogn·ostse tee ipsum] (ld) • tunne (õpi tundma) iseennast
conto a metà [konto a metaa] (it) • maj äritehing, millest võtab osa kaks v rohkem partnerit ja mille tulud ja kulud jagatakse võrdselt
crêpe de Chine (pr) → krepdešiin
damnatio ad bestias [damnaatsio ad bestias] (ld mõistmine kiskjate kätte) • aj Rooma surmanuhtlusviis, mida kasutati kõige tõsisematel puhkudel, nt kristlaste kui pühaduseteotajate hukkamiseks
de [pr dö] • lgv eessõna ladina ja prantsuse keeles: juurest, ära, -st, -lt; kasut ka prantsuse nimedes
de- (ld de-) • eesliitena tähendab eemaldamist, eraldamist, äramuutmist, alanemist
de auditu [dee audiitu] (ld) • kuulmise järgi; kuulduste põhjal
de dato [dee dato] (ld), lüh d. d. • ürikuil: andmise (avaldamise) päevast alates
de die in diem [dee di˛e in di˛em] (ld) • päevast päeva, iga päev
de facto [dee fakto] (ld) • jur tegelikult, s.o õiguslikust alusest olenemata. Vt ka de iure
de fumo in flammam [dee fuumo in flammam] (ld) • suitsust tulle (s.o vihma käest räästa alla)
de iure [dee juure] (ld) • jur juriidiliselt, õiguslikult. Vt ka de facto
de lege ferenda [dee leege fer·enda] (ld) • jur koostatava seaduse kohaselt
de lege lata [dee leege laata] (ld) • jur kehtiva seaduse kohaselt
de nihilo nihil [dee nihilo nihil] (ld) • eimillestki ei (sünni) midagi (Persius)
de préférence [dö prefer·a(n)s] (pr) • eelistatult, soovitatavalt; pigem
de profundis [dee prof·undis] (ld) • (põhjatuist) sügavusist (Ps 130 algussõnad)
de suite [dös·üit] (pr) • katkestamata, järgemööda
de visu [dee viisu] (ld) • nägemise järgi, oma silmaga
Ding an sich [ding an zihh] (sks) • fil asi iseeneses, asi sellisena, nagu see on tõelisuses
droit de citoyen [drua dösituaj·ä(n)] (pr) • jur kodanikuõigus
e
1. muus alusastmiku 3. heli tähtnimetus, silpnimetus mi
2. mat teatud irratsionaalarv (transtsendentne arv)
3. füüs elementaarlaengu tähis
e-2 {lüh sõnast elektron, elektrooniline}
e. a. {lüh ld sõnadest et alii}
e. c. {lüh ld sõnadest exempli causa}
e. g. {lüh ld sõnadest exempli gratia}
eks- (ld, kr ex- -st, välja), e- • endine; välja-, ära-
embarras du choix [a(n)bar·a düšu·a] (pr), embarras de richesse [a(n)bar·a döriš·es] (pr) • kimbatus valikuvõimaluste rohkuse tõttu
e. o. {lüh ld sõnadest ex officio}
épater le bourgeois [epat·e löburžu·a] (pr) • kodanlasi hämmastama, õrritama
e pluribus unum [ee pluuribus uunum] (ld) • paljudest (moodustub) üks (USA ja Scoutspataljoni moto) (Cicero)
et al. {lüh ld sõnadest et alii}
faute de mieux [fotdömj·ö] (pr) • parema puudumisel, hädakorral
Fe {lüh ld sõnast ferrum} • keem raua tähis
femme de chambre [fam döš·a(n)br] (pr) • toateenija
fin de siècle [fä(n)dösj·ekl] (pr sajandi lõpp) • aj väljend, millega tähistatakse dekadentsinähte XIX s lõpu Lääne-Euroopa kultuuris
Ge • keem germaaniumi tähis
ginger ale [džindžə(r) eil] (ingl) • kok ingveriga karastusjook; kasutatakse boolide ja segujookide valmistamisel; alkoholivabades kokteilides asendab vahuveini. Vt ka ale
gradus ad Parnassum [gradus ad parn·assum] (ld) • sammud (v samm) Parnassosele (v parnassile), sage muusika, kirjanduse vm õpperaamatute pealkiri; noore kunstniku, muusiku jne (esimesed) avalikud ülesastumised
Hannibal ad portas (ld), Hannibal ante portas (ld) • Hannibal (on) väravate ees! (st hädaoht on lähedal)
h. e. {lüh ld sõnadest hoc est}
He • keem heeliumi tähis
hors de combat [oordöko(n)b·a] (pr) • rivist välja langenud v võitlusvõimetuks tehtud (nt sõduri kohta)
hôtel de ville [ot·el döv·il] (pr) • raekoda
i. e. {lüh ld sõnadest id est}
in re [in ree] (ld)
1. jur asjas, asjus
2. fil (üldise kohta) üksikus eksisteeriv, selle kaudu avalduv
inter se [inter see] (ld) • omavahel; jur juriidilises praktikas lepinguliste suhete kohta
l. a. {lüh ld sõnadest lege artis}
le tiers état [lötj·erzet·a] (pr) • aj kolmas seisus (enne suurt Prantsuse revolutsiooni need, kes ei kuulunud aadel- ega vaimulikkonda)
m. a. {lüh ld sõnadest magister artium}
Ne • keem neooni tähis
