[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 238 artiklit, väljastan 200

a
1. muus alusastmiku 6. heli tähtnimetus, silpnimetus la (selle järgi häälestatakse pillid)
2. aari tähis

a-, täishäälikute ees an- (kr) • lgv eesliide pms kreeka päritolu sõnades, väljendab eitust v mingi omaduse puudumist, nt asümmeetria, anorgaaniline; vahel ka intensiivsust tähenduses väga, üpris

Afüüs ampri tähis

a. a. {lüh ld sõnadest ad acta}

a. a. C. {lüh ld sõnadest anno ante Christum}

ab-, p, v, m ees a-, t ees abs- (ld) • ära, eemale, -st, -lt

a. b. {lüh ld sõnadest artium baccalaureus}

ab aeterno [ab et·erno] (ld) • iidsest ajast

a battuta [a battuuta] (it) • muus täpselt taktis

ab dextra [ab dekstra] (ld) • paremalt (poolt)

ab extra [ab ekstra] (ld) • väljast(poolt)

ab hinc [ab hink] (ld) • selle järel; sellest alates

ab hoc et ab hac [ab hook et ab haak] (ld siit ja sealt) • nii ja teisiti, huupi

ab incunabulis [ab inkunaabulis] (ld mähkmeist peale) • algusest peale

ab initio [ab in·itsio] (ld) • algusest peale

ab integro (ld) • algusest peale, uuesti

ab intestato [ab intestaato] (ld) • jur testamenti tegemata

ab intra (ld) • seest(poolt)

ab invito (ld) • tahte vastaselt

ab origine [ab oriigine] (ld) • algusest peale

ab ovo [ab oovo] (ld munast alates) • algusest peale
ab ovo usque ad mala [ab oovo uskve ad maala] (ld munadest õunteni, roomlastel algas lõunasöök munast ja lõppes puuviljaga) • algusest lõpuni

absolvo te [abs·olvo tee] (ld) • relig annan sulle andeks (su patud), katoliiklastel sakramentaalne andeksandmise vormel

ab urbe condita [ab urbe kondita] (ld linna (s.o Rooma) asutamisest (ka Titus Liviuse ajalooteose pealkiri)) • pärast 753. a eKr (ajaarvamises); algusest alates

ab usu [ab uusu] (ld), lüh a. u.nagu kombeks; tavakohaselt

ac, AC {lüh ingl sõnadest alternating current} • el vahelduvvool

a. c. {lüh ld sõnadest anni currentis}

Ackeem aktiiniumi tähis

a. C. {lüh ld sõnadest ante Christum}

a cappella [a kap·ella] (it) • muus mitmehäälse vokaalmuusika instrumentaalsaateta esitamine

a capriccio [a kapr·itšo] (it) • muus vaba esitus

a. Chr. {lüh ld sõnadest ante Christum} , a. Chr. n. {lüh ld sõnadest ante Christum natum}

a. d. {lüh ld sõnadest a dato}

ad- (ld juurde) • lgv suunda väljendav eesliide paljudes ladina ja prantsuse laenudes

a. D., A. D. {lüh ld sõnadest anno Domini}

ad acta [ad akta] (ld aktide juurde), lüh a. a.aktidesse (lisama); tagajärjeta (jätma); asi on lõpetatud

ad arma (ld) • relvade juurde! (roomlaste hüüd lahingusse minekul)

ad astra (ld) • tähtede poole

a dato [aa daato] (ld), lüh a. d.tänasest (s.o allakirjutamisest) peale

ad Calendas Graecas [ad kal·endas greekas] (ld) • kuni Kreeka kalendideni (mida kreeklastel polnud), s.o ei iialgi. Vt ka kalendid

ad depositum [ad dep·ositum] (ld) • hoolde usaldatud, säilitamiseks

ad dextram [ad dekstram] (ld) • paremal(e) pool(e), paremat kätt

ad exemplum [ad eks·emplum] (ld) • eeskujul, vastavalt eeskujule; näiteks

ad extremum [ad ekstreemum] (ld) • lõpuni, lõpuks

ad finem [ad fiinem] (ld) • lõpuni, viimse piirini

ad fontes (ld allikate juurde) • (tagasi) algallikate, algse olukorra, algtekstide vms juurde

ad hanc vocem [ad hank vootsem] (ld), lüh a. h. v.sel puhul

ad hoc [ad hok] (ld selleks) • kindlaks otstarbeks v juhtumiks

ad honorem [ad honoorem] (ld) • auks, austuseks

ad infinitum [ad infiniitum] (ld) • lõpmatuseni, lakkamatult

ad initium (ld) ad interim

ad interim (ld), lüh a. i.esialgu, ajutiselt

ad libitum (ld), lüh ad lib.
1. soovi kohaselt; oma äranägemisel
2. muus ettekande tempolis-rütmilist vabadust v mitte tingimata vajalikku pilli v muusikalõiku tähistav märge, vt ka a piacere

ad litteram (ld) • täht-tähelt

ad mandatum [ad mandaatum] (ld) • käsu järgi, korralduse kohaselt

ad manum (ld) • käepärast

ad manus (ld) • kätte

ad maximum [ad maksimum] (ld) • maksimumini; võimalikult palju

ad meliorem [ad melioorem] (ld) • paremaks, paremuse poole

ad memorandum [ad memor·andum] (ld) • meelespidamiseks, mäletamiseks

ad minimum (ld) • miinimumini, minimaalselt; vähemalt

ad modum (ld) • (millegi) taoliselt, (mingil) viisil, (mingi) meetodi järgi

ad nauseam (ld merehaiguseni, iivelduseni) • tüdimuseni, tülgastuseni

ad notam (ld) • teadmiseks; meelespidamiseks, meeldetuletuseks

ad oculos [ad okulos] (ld silmade ette) • silmanähtavalt, näitlikult (midagi demonstreerima v selgitama)

ad patres (ld) • esivanemate juurde (minema, s.o surema)

ad protocollum [ad protok·ollum] (ld) • protokolli(sse)

ad referendum [ad refer·endum] (ld) • hilisemaks lahendamiseks

ad rem (ld) • asja juurde

ad spectatores [ad spektatoores] (ld vaatajatele) • teater tegelase otse saali (publikule) suunatud kõne näidendis

ad summam (ld) • kokku võttes; lühidalt

a due [a duue] (it kahekesi) • muus kahele käele v häälele, kahele muusikariistale

ad ultimum (ld) • lõpuks

ad unguem [ad ungvem] (ld küüneni) • ülitäpselt, peensusteni

ad unum omnes [ad uunum omnes] (ld) • viimane kui üks; eranditult kõik. Vt ka absque omni exceptione

ad usum [ad uusum] (ld), lüh a. u.tarvitamiseks
ad usum externum [ad uusum ekst·ernum] (ld) • med välispidiseks tarvitamiseks
ad usum internum [ad uusum int·ernum] (ld) • med seespidiseks tarvitamiseks
ad usum proprium [ad uusum proprium] (ld) • endale tarvitamiseks
ad usum vitae [ad uusum viite] (ld) • eluvajadusteks

ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini [in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud

ad utrumque paratus [ad utr·umkve paraatus] (ld) • valmis mõlemaks, nt nii heaks kui ka halvaks

ad valorem [ad valoorem] (ld) • väärtuse järgi, hinnale vastavalt

ad verbum (ld) • sõna-sõnalt; täht-tähelt

ad vivum [ad viivum] (ld) • elava eeskuju järgi; natuurist

ad vocem [ad vootsem] (ld sõna juurde) • sel puhul (olgu öeldud)

aero- (< kr aēr õhk), aer-õhu-, õhk-

a fortiori [a fortsioori] (ld) • seda enam

Ag {lüh ld sõnast argentum} • keem hõbeda tähis

a. h. v. {lüh ld sõnadest ad hanc vocem}

a. i. {lüh ld sõnadest ad interim}

AI {lüh ingl nimest Amnesty International rahvusvaheline amnestia} • inimõiguste kaitseks 1961. aastal loodud organisatsioon

aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik

aka, a.k.a {lüh ingl sõnadest also known as} • tuntud ka kui, teise nimega, alias

al-, el-, täishääliku järel l-lgv araabia keele määrav artikkel, sageli ka araabia nimede osis; assimilatsioonide tõttu esineb ka kujul ar-, ad-, -, at-, an-, er-, ed-, -, en- või es-

Alkeem alumiiniumi tähis

al corso [al korso] (it) • maj kursi järgi sobiv hind

al dente (it, dente hammas) • kok poolkõva, tähistab makaronide ja köögiviljade keetmisel nende valmidusastet

ale [eil] (ingl) • mõru maitsega hele õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnasest

al fine [al fiine] (it) • muus lõpuni

a limine [a liimine] (ld lävelt) • otsekohe, sedamaid

a. l. m. {lüh ld sõnadest artium liberalium magister}

al pari [al paari] (it võrdselt) • maj väärtpaberi v raha börsikursi võrdumine selle nominaalväärtusega

al segno [al senjo] (it märgini) • muus märkus, et noodistikus tuleb heliteose osa korrata segno-märgini . Vt ka segno

a. m.
1. {lüh ld sõnadest artium magister}
2. {lüh ld sõnadest ante meridiem}

Amkeem ameriitsiumi tähis

A. M. D. G. {lüh ld sõnadest ad maiorem Dei gloriam}

a metà [a metaa] (it) • pooleks. Vt ka conto a metà

a mundo condito [a mundo kondito] (ld) • maailma loomisest (alates)

ana-, täishäälikute ees an- (kr) • üles-, peale-; taas-, uuesti

a. p. {lüh ld sõnadest anni praeteriti}

aparté [apart·e] (pr < it), a parte [ap·arte] (it kõrvale) • teater näitleja omaette öeldud repliik, mida peaks kuulma üksnes publik, aga mitte teised lavategelased

a. p. C. n. {lüh ld sõnadest anno post Christum natum}

apo-, täishäälikute ja h ees ap- (kr ära, eemal, alates, ilma) • puudu, eemal-, ilma-; väljendab ka teket v tekitamist

a posteriori [aa posterioori] (ld) • fil kogemusest lähtudes, sellel põhinedes. Vastand a priori

a. pr. {lüh ld sõnadest anni praesentis}

après nous le déluge [apr·e nu lödel·üž] (pr) • pärast meid (tulgu või) uputus; sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu

a prima vista [a priima vista] (it esimesest pilgust) • muus ilma ettevalmistuseta lehest lugemine (tundmatu heliteose otse noodist ette kandmise kohta). Vt ka à livre ouvert

a principio [aa prints·ipio] (ld) • algusest peale

a priori [aa prioori] (ld) • fil kogemusest sõltumatult, enne kogemust, vastand a posteriori; piltl enne, ette, põhimõtteliselt (millegi väitmise v millegagi nõusolemise kohta)

a quattro mani (ld) à quatre mains

Arkeem argooni tähis

arrêt de prince [ar·e döpr·ä(n)s] (pr valitseja arest) • sõj sõjaohu v sõja algamise korral võõrastele laevadele antav väljumiskeeld

as <`as asi `asi 22e s> • muus pooltooni võrra madaldatud a, silpnimetus la-bemoll

Askeem arseeni tähis

AS {lüh sõnast aktsiaselts}

atfüüs tehnilise atmosfääri tähis

Atkeem astaadi tähis

a tempo (it) • muus endises tempos (pärast tempo ajutist muutust)

a tergo [aa tergo] (ld) • maj tagapoolel, pöördel, seljapoolel (vekslil)

a tre [a tree] (it) • muus kolmekesi, kolmele

a. u.
1. {lüh ld sõnadest ab usu}
2. {lüh ld sõnadest ad usum}
3. {lüh ld sõnadest anno urbis}

Au {lüh ld sõnast aurum} • keem kulla tähis

a. u. c. {lüh ld sõnadest anno urbis conditae}

au courant [okur·a(n)] (pr) • (asjaga) kursis, viimaste teadetega varustatud

au four [ofuur] (pr) • kok ahjus (küpsetatud)

au naturel [onatür·el] (pr) • loomulikul kujul, nagu loodus on loonud; kok kuumutamata, lisanditeta

au pair [opeer] (pr) • keeleõppe eesmärgil (ainult korteri, kosti ja taskuraha eest) välismaal töötav lapsehoidja v koduabiline

ave (ld ole tervitatud!, ela hästi!) • vanaaja roomlaste tervitus

Ave Maria (ld ole tervitatud, Maarja) • relig katoliku palve, Neitsi Maarja palve; inglitervitus; muus muusikateos selle palve sõnadele

Ave Maris Stella (ld ole tervitatud, mere täht) • relig varakeskaegne hümn Neitsi Maarja auks, kasut ka liturgiates

a vista (it ettenäitamisel) • maj pealkiri vekslil, märgib tasumist ettenäitamisel; ettenäitajaveksel

Bekeem berülliumi tähis

blanc de blancs [bla(n) döbl·a(n)] (pr valge valgetest) • valge vein, mis on pressitud rohelistest (valgetest) viinamarjadest

blanc de noirs [bla(n) dönuaar] (pr valge mustadest) • valge vein, mis on pressitud ainult tumedatest viinamarjadest

Caesar ad Rubiconem [tseesar ad rubikoonem] (ld) • Caesar Rubico ääres (s.o inimene, kellel tuleb langetada tähtis otsus)

café au lait [kaf·e ol·e] (pr) • kok kohv (kuuma) piimaga

carte de visite [kart döviz·it] (pr), lüh c. d. v.visiitkaart

c. e. {lüh ld sõnadest caveat emptor}

Cekeem tseeriumi tähis

CE1 {lüh pr sõnadest conformité européenne} • (toote) vastavus Euroopa Liidu (ohutus)nõuetele

CE2 {lüh ingl nimest Council of Europe, pr nimest Conseil de l’Europe} • Euroopa Nõukogu, asut 1949

chanson de geste [ša(n)s·o(n) döž·est] (pr) • kirj Prantsuse XI–XIII s kangelaslaulud („Rolandi laul“ jt)

cognosce te ipsum [kogn·ostse tee ipsum] (ld) • tunne (õpi tundma) iseennast

conto a metà [konto a metaa] (it) • maj äritehing, millest võtab osa kaks v rohkem partnerit ja mille tulud ja kulud jagatakse võrdselt

crêpe de Chine (pr) krepdešiin

damnatio ad bestias [damnaatsio ad bestias] (ld mõistmine kiskjate kätte) • aj Rooma surmanuhtlusviis, mida kasutati kõige tõsisematel puhkudel, nt kristlaste kui pühaduseteotajate hukkamiseks

de [pr ] • lgv eessõna ladina ja prantsuse keeles: juurest, ära, -st, -lt; kasut ka prantsuse nimedes

de- (ld de-) • eesliitena tähendab eemaldamist, eraldamist, äramuutmist, alanemist

de auditu [dee audiitu] (ld) • kuulmise järgi; kuulduste põhjal

de dato [dee dato] (ld), lüh d. d.ürikuil: andmise (avaldamise) päevast alates

de die in diem [dee di˛e in di˛em] (ld) • päevast päeva, iga päev

de facto [dee fakto] (ld) • jur tegelikult, s.o õiguslikust alusest olenemata. Vt ka de iure

de fumo in flammam [dee fuumo in flammam] (ld) • suitsust tulle (s.o vihma käest räästa alla)

de iure [dee juure] (ld) • jur juriidiliselt, õiguslikult. Vt ka de facto

de lege ferenda [dee leege fer·enda] (ld) • jur koostatava seaduse kohaselt

de lege lata [dee leege laata] (ld) • jur kehtiva seaduse kohaselt

de nihilo nihil [dee nihilo nihil] (ld) • eimillestki ei (sünni) midagi (Persius)

de préférence [dö prefer·a(n)s] (pr) • eelistatult, soovitatavalt; pigem

de profundis [dee prof·undis] (ld) • (põhjatuist) sügavusist (Ps 130 algussõnad)

de suite [dös·üit] (pr) • katkestamata, järgemööda

de visu [dee viisu] (ld) • nägemise järgi, oma silmaga

Ding an sich [ding an zihh] (sks) • fil asi iseeneses, asi sellisena, nagu see on tõelisuses

droit de citoyen [drua dösituaj·ä(n)] (pr) • jur kodanikuõigus

e
1. muus alusastmiku 3. heli tähtnimetus, silpnimetus mi
2. mat teatud irratsionaalarv (transtsendentne arv)
3. füüs elementaarlaengu tähis

e-2 {lüh sõnast elektron, elektrooniline}

E
1. {lüh ingl sõnast east} geogr ida, idakaar
2. füüs einsteini tähis
3. eksa- tähis

e. a. {lüh ld sõnadest et alii}

e. c. {lüh ld sõnadest exempli causa}

e. g. {lüh ld sõnadest exempli gratia}

eks- (ld, kr ex- -st, välja), e-endine; välja-, ära-

embarras du choix [a(n)bar·a düšu·a] (pr), embarras de richesse [a(n)bar·a döriš·es] (pr) • kimbatus valikuvõimaluste rohkuse tõttu

e. o. {lüh ld sõnadest ex officio}

épater le bourgeois [epat·e löburžu·a] (pr) • kodanlasi hämmastama, õrritama

e pluribus unum [ee pluuribus uunum] (ld) • paljudest (moodustub) üks (USA ja Scoutspataljoni moto) (Cicero)

et al. {lüh ld sõnadest et alii}

faute de mieux [fotdömj·ö] (pr) • parema puudumisel, hädakorral

Fe {lüh ld sõnast ferrum} • keem raua tähis

femme de chambre [fam döš·a(n)br] (pr) • toateenija

fin de siècle [fä(n)dösj·ekl] (pr sajandi lõpp) • aj väljend, millega tähistatakse dekadentsinähte XIX s lõpu Lääne-Euroopa kultuuris

Gekeem germaaniumi tähis

ginger ale [džindžə(r) eil] (ingl) • kok ingveriga karastusjook; kasutatakse boolide ja segujookide valmistamisel; alkoholivabades kokteilides asendab vahuveini. Vt ka ale

gradus ad Parnassum [gradus ad parn·assum] (ld) • sammud (v samm) Parnassosele (v parnassile), sage muusika, kirjanduse vm õpperaamatute pealkiri; noore kunstniku, muusiku jne (esimesed) avalikud ülesastumised

Hannibal ad portas (ld), Hannibal ante portas (ld) • Hannibal (on) väravate ees! (st hädaoht on lähedal)

h. e. {lüh ld sõnadest hoc est}

Hekeem heeliumi tähis

hors de combat [oordöko(n)b·a] (pr) • rivist välja langenud v võitlusvõimetuks tehtud (nt sõduri kohta)

hôtel de ville [ot·el döv·il] (pr) • raekoda

i. e. {lüh ld sõnadest id est}

in re [in ree] (ld)
1. jur asjas, asjus
2. fil (üldise kohta) üksikus eksisteeriv, selle kaudu avalduv

inter se [inter see] (ld) • omavahel; jur juriidilises praktikas lepinguliste suhete kohta

l. a. {lüh ld sõnadest lege artis}

le tiers état [lötj·erzet·a] (pr) • aj kolmas seisus (enne suurt Prantsuse revolutsiooni need, kes ei kuulunud aadel- ega vaimulikkonda)

m. a. {lüh ld sõnadest magister artium}

Nekeem neooni tähis


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur