[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 460 artiklit, väljastan 200

abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil

aerolift <+ l`ift lifti l`ifti 22e s> (< aero- + lift) • tehn õhktõstuk, vedelikku, lahust v pulpi suruõhu abil ühendatud anumate põhimõttel tõstev seade

akordion <ak`ordion -i 19~2e s> (sks Akkordeon, Akkordion < akord) • muus klahvistiku ja akordinuppude abil mängitav klahvpuhkpill

akustik <ak´ustik -u 2 s> füüs
1. akustika eriteadlane
2. kuuldeseadmete abil atmosfääri v hüdrosfääri sondiv isik

algebra <algebra 1 s> (keskld < ar al-jabr) • mat matemaatika haru, mis uurib tehteid (operatsioone) ja nende omadusi üldistavate sümbolite (tähtede ja tehtemärkide) abil

alteratsioon <alteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld alteratio muutus < ld alter teine)
1. muus alushelide kõrgendamine v madaldamine pool- v tervetooni võrra alteratsioonimärkide abil
2. med koekahjustus
alteratsioonimärgid plmuus alushelide v helilaadiastmete kõrgendamise v madaldamise märgid (diees, bemoll, bekarr, dubldiees, dublbemoll)

aluminotermia <+ t`ermia 1 s> (< alumiinium + kr thermē kuumus) • tehn metalli taandamine selle oksiidist kõrgel temperatuuril alumiiniumi abil; kasut raskesti sulavate metallide (kroomi, mangaani jt) saamiseks

amalgaamima <amalg|`aamima -aamib 28 v> • tehn amalgaamiga katma; elavhõbeda abil kulda, hõbedat v plaatinat maakidest eraldama

amortisatsioon <amortisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld amortizatio kustutamine < ad- + ld mors surm)
1. maj põhivahendite (masinate, seadmete, hoonete jm) kulumine, nende väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse; võla järkjärguline kustutamine kohustuste väljaostu v õigeaegsete maksete teel
2. tehn tõukeleevendus
amortisatsioonifondmaj amortisatsioonieraldiste summa, mis kantakse toote omahinda

amööb <am`ööb amööbi am`ööbi 22e s> (< kr amoibē muudatus, vahetus) • zool lihtsaima ehitusega mikroskoopiline muutliku kehakujuga ainurakne loom (Amoeba) juurjalgsete klassist, liigub kulendite abil; mõned liigid on inimeste ja loomade nugilised

anamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anamorphōsis ümbervormimine)
1. tehn optilise kujutise (joonise v pildi) erinev suurendus ristsihtides silinderläätsede abil; kasut laifilmitehnikas
2. zool lülijalgsete moone, mille puhul munast koorunud vastsel on keresegmente ja jalgu vähem kui täiskasvanul. Vastand epimorfoos

anemohoorne <+ h`oor|ne -se 2 adj> (< anemo- + kr chōreō levin) • bot tuule abil leviv

antiseptika <antis´eptika 1 s> (< anti- + kr sēptikos roiskumist põhjustav) • med haavaravi meetod: mikroobide hävitamine antiseptiliste ainete abil

argumentatsioon <argumentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld argumentatio) • argumentide esitamine, põhjendus; mingi väite (teesi) põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil

armeerima <arm|`eerima -eerib 28 v> (< ld armare relvastama, varustama) • tehn sarrustama, armatuuri e sarrusega varustama, betoonehitise, tellismüüritise, klaasi vms tugevust suurendama metallvarraste v -võrgu abil

artikuleerima <artikul|`eerima -eerib 28 v> (ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik) • lgv häälikut kõneelundite abil moodustama; (selgesti) hääldama

assotsiogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< assotsiatsioon + -gramm) • ped seostel põhinev mõistekaart verbaalse teksti visuaalseks graafiliseks kujutamiseks stiimulsõnade abil, kasut nt kirjandiõpetuses

astereognoosia <+ gn`oosia 1 s> (< a- + kr stereos kõva + gnōsis tunnetus) • med suuraju kahjustusest tingitud võimetus kompimismeele (nt käe) abil esemeid eristada

atleetvõimlemine <+ v`õimlemi|ne -se -st 12 s> (< atleet), atletism <atlet|`ism -ismi -`ismi 22e s> , kulturism <kultur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld cultura viljelus) • sport kogum eri spordivahendite abil sooritatavaid kehalisi harjutusi kehavormide ja muskulatuuri arendamiseks

atmoindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr atmos aur + indikatsioon) • ökol õhu saastatuse määramine bioindikaatorite abil

atsetaatkiudaine <+ aine `aine 6 s> (< ld acetum äädikas) • keem tselluloosist etaan-happeanhüdriidi abil saadav tehiskiudaine

audiogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< audio- + -gramm) • med audiomeetri abil saadud andmete põhjal koostatud graafik, mille alusel diagnoositakse kõrvahaigusi, määratakse sobiv ravi v kuuldeaparaat

audiovisuaalne <+ visu`aal|ne -se 2 adj> (< audio- + visuaalne) • kuulmis- ja nägemismeelesse puutuv, nende abil tajutav

auskultatsioon <auskultatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld auscultatio kuulamine) • med, vet kuulatlus, kopsudes, südames jm kehas tekkivate helide kuulamine palja kõrvaga v kuulatlustoru (stetoskoobi) abil

autogaamia <+ g`aamia 1 s> (< auto- + -gaamia) • bot isetolmlemine, tolmlemine sama õie õietolmu abil; biol ainuraksete eneseviljastus sama indiviidi kahe rakupoole taasliitumise kaudu

autogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< auto- + -geenne) • ürgne, loomupärane, iseseisvalt arenenud
autogeenne keevitamine, autogeenkeevitus, gaaskeevitustehn metallosade liitmine atsetüleeni (harvem propaani ja butaani) ning hapniku segu kõrgetemperatuurilise leegi abil
autogeenne treeningpsühh harjutused autosugestiooni abil organismi lõdvestamiseks, hingamise ja südametegevuse korrastamiseks

automaatkontroll <+ kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (< automaatne + kontroll) • tehn automaatika haru, mille ülesanne on avastada tootmisprotsessi hälbeid selle iseloomulike suuruste, nt rõhu v temperatuuri automaatse jälgimise abil

automaatne <autom`aat|ne -se 2 adj> (ingl automatic < kr automatos) • isetöötav, isetoimiv, inimese vahetu osavõtuta kulgev v toimiv; masinlik, tahtmatu
automaatne tõlkiminemasintõlge, teksti tõlkimine ühest keelest teise arvuti abil

automaatreguleerimine <+ regul`eerimi|ne -se -st 12 s> (< automaatne) • tehn automaatjuhtimise liik, kus automaatregulaatori abil hoitakse tehnoloogiliste protsesside iseloomulikke parameetreid jäävatena v muudetakse soovitud viisil

autosugestioon <+ sugesti|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + sugestioon) • psühh enesesisendus, iseenese mõjutamine mõtete, soovide v sõnade abil

autožiiro <autožiiro 16 s> (pr autogire < hisp autogiro < auto- + kr gyros ring) • tehn, lenn rootormudellennuki liik; õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel rõhttasandis vabalt pöörlev tiivik ja edasiliikumine toimub hariliku lennukipropelleri abil. Vt ka helikopter

autoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + teraapia) • psühh haige paranemine oma elujõu ja tahte abil; med iseravimine, haige enda eritiste kasutamine ravimiseks

bakter <b`akter -i 2e s> (< kr baktērion kepike, sau) • biol pisik, hrl üherakuline ning eeltuumne organism, nähtav ainult mikroskoobi abil; rohkesti leidub baktereid õhus, vees, mullas jm, nad tekitavad mädanemis-, kõdunemis- ja käärimisprotsesse, rikastavad mullapinda lämmastikuga, nt asotobakterid, mügarbakterid; tekitavad ka mitmesuguseid nakkushaigusi, nagu tüüfus, koolera, tuberkuloos, katk jt

bakterioskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< bakter + -skoopia) • biol bakterite uurimine mikroskoobi abil

ballett <ball|`ett -eti -`etti 22e s> (pr ballet < it balletto < keskld ballare tantsima) • teater, tants lavakunsti liike, koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil; ka tantsustseen

binokulaarne <binokul`aar|ne -se 2 adj> (< ld bini kahekaupa + oculus silm) • kahele silmale määratud; kahe silma abil toimuv, kahesilma-
binokulaarne nägeminemed normaalne nägemine, toimub kahe silma abil nii, et ajus tekib ainult üks nägemiskujutis

bioakustika <+ ak´ustika 1 s> (< bio- + akustika) • biol bioloogia haru, mis uurib loomade hääli, helide vahendusel suhtlemist ja helilokatsiooni abil ruumis orienteerumist

biofiltraatorid pl <+ filtr`aator -i 2e s> (< bio- + pr filtrer kurnama) • zool veeloomad (nt käsnad, sammalloomad, karbid), kes toituvad vees hõljuvatest organismidest jm, mida nad eriliste filterelundite abil kurnavad

biologism <biolog|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bioloogia) • fil inimkäitumise seletamine bioloogia abil; tugineb väitele inimrasside bioloogilisest ebavõrdsusest ja erinevast võimelisusest luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Vt ka sotsiaaldarvinism

biotest <+ t`est testi t`esti 22e s> (< bio- + test) • ökol katsemenetlus, keskkonna seisundi v saasteainete kindlakstegemine organismide abil

biotõrje <+ tõrje t`õrje 6 s> (< bio-) • põll taimekahjustajate (ka umbrohtude) arvukuse piiramine neid hävitavate organismide, nagu röövtoiduliste putukate, parasiitputukate, parasiitseente, bakterite, viiruste, ka lindude ja imetajate abil

bitumoid <bitum|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< bituumen + -oid) • keem kivimeis, ka tahkekütustes ja nüüdisaegseis setteis sisalduv, orgaaniliste lahustite abil ekstraheeritav orgaaniliste ainete segu

bluum <bl`uum bluumi bl`uumi 22e s> • tehn bluumingu abil valmistatud neljakandiline toorik

boiler <b`oiler -i 2e s> (ingl) • tehn veesoojendi, soojusvaheti vee soojendamiseks gaasi, auru, kuuma vee v küttekeha abil

brahhiopoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr brachiōn käsivars, õlg + kr pous, gen podos jalg) • zool käsijalgsed, selgrootute loomade klass, mereloomad, kelle karp koosneb kõhtmisest ja selgmisest poolmest; paljud kinnituvad varre abil merepõhja

brassima <br`assima brassib 28 v> • mer brasside abil raapurje seadma

bronhoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< kr bronchos kopsutoru + -skoopia) • med kopsutorude otsene vaatlus suu või nina kaudu sinna juhitava bronhoskoobi abil

bulbill <bulb|`ill -illi -`illi 22e s> (uusld bulbillus < ld bulbus mugul, sibul) • bot sigisibul; bulbilli abil paljunevad mõned õistaimed

bužeerima <buž|`eerima -eerib 28 v> (pr bougier) • med avarduspulga (bužii) abil uurima v laiendama

camera obscura [kamera obskuura] (ld) • fot pimekamber, algeline optiline seadis väikese ava v kumerläätse abil saadud kujutise vaatlemiseks; fotoaparaadi eelkäija

CAT {lüh ingl sõnadest computer assisted trading} • maj, info kauplemine ja tehingute sõlmimine arvutite abil

daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega

defibrillaator <+ fibrill`aator -i 2e s> (< de- + uusld fibrilla kiuke < ld fibra kiud) • med rütmimuutmisaparaat südame kodade v vatsakeste fibrillatsiooni e virvenduse kõrvaldamiseks lühiajaliste (0,01 sek) elektriimpulsside abil

deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõnalgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik

dekantatsioon <dekantatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< dekanteerima) • dekanteerimine, nõrutamine, vedeliku settelt eemaldamine (äravalamise teel v sifooni abil)

demultiplekser <demultipl`ekser -i 2e s> (ingl demultiplexer) • info, tehn seade, mille abil eraldatakse eri signaalidest ja/või andmevoogudest multiplekseri abil moodustatud digitaalsest transportvoost e multipleksist selles sisalduvad üksikud signaalid või andmevood

densitomeetria <+ m`eetria 1 s> • fot optilise tiheduse mõõtmine densitomeetri abil

destilleerima <destill|`eerima -eerib 28 v> (ld destillare alla tilkuma) • keem destillatsiooni teostama, üle ajama; vedelikke järjestikuse aurustamise ja kondenseerimisega puhastama
destilleeritud vesikeemiliselt puhas vesi, saadakse harilikust veest, eraldades sellest destillatsiooni abil kõik soolad, gaasid jne

destruent <destru|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld destruere purustama, lammutama) • biol lagundaja, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundav bakter v seen

detektorvastuvõtja <+ v`õtja 1 s> • aj, el raadiovastuvõtja, mis ei võimenda vastuvõetud signaali, vaid üksnes muundab selle detektori abil helisagedussignaaliks (oli kasutusel ringhäälingu algusaastail)

deus ex machina [de˛us eks maahhina] (ld „jumal masinast“) • teater, aj jumala ilmumine näitelavale erilise tõstuki abil lõpplahenduse andjana; piltl ootamatu, situatsiooniväline asjaolude lahendus

diagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr diagramma joonis < dia- + -gramm) • joonis, mille abil näitlikult esitatakse arve, sõltuvusi ja seoseid eri suuruste vahel
õiediagrammbot õieosade asetuse skeem

dialüüs <dial|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (kr dialysis eraldamine, lahutamine) • keem, med lahuses olevate lahustunud ainete ja kolloidide üksteisest eraldamine poolläbilaskva membraani abil, mida esimesed läbivad, teised mitte

diaspoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< kr diaspora levi(ta)mine)
1. miner harva esinev mineraal, keemiliselt alumiiniumhüdroksiid
2. bot levis, taimeosa (eos, seeme, vili, mugul), mille abil toimub taimeliigi levimine looduses

diatüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< dia- + -tüüpia) • kunst monotüüpia alaliik, menetlus, kus õhukese paberi v riide peale tehtud joonis kantakse surve abil aluspinnale (eesti kunstniku M. Laarmani loodud termin)

dietoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< dieet + teraapia) • med dieetravi, haiguse ravi v ennetamine erilise toitumisrežiimi ehk dieedi abil

diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutusmat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetriamat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrandmat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides

difuusor <dif`uusor -i 2e s> (< difusioon) tehn
1. ekstraheerseade, mille abil saadakse nt parkainet tammekoorest, suhkrut peedilõikudest jne
2. valjuhääldi kooniline membraan
3. kanali v toru kooniliselt laienev osa, milles toimub voolu aeglustumine ja rõhu suurenemine; kasut vedeliku- ja gaasitorustikes jm

digitaalsignatuur <+ signat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< digitaalne + signatuur) info
1. vt digiallkiri
2. digitaalinformatsioonile lisatav avaliku võtmega salakirjal põhinev turbekood, mis võimaldab hiljem avaliku võtme abil tõestada signeerija isikut

dilatatsioon <dilatatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dilatatio)
1. laiendamine; laienemine, laienemus, paisumine
2. med elundite (nt südame, mao) haiguslik laienemine
3. med haavade, kanalite jne laiendamine dilataatori abil

dokument <dokum|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld documentum < ld näide, eeskuju, tunnistus) • ametlik paber; kindla vormi ja tähendusega informatsiooniallikas; ürik; kiritõend, kirjalik tunnistus, seaduslikus korras koostatud kiri millegi tõenduseks v õiguste kinnitamiseks; info arvutis rakendusprogrammi abil töödeldav andmeüksus, nt andmefail, tekstifail, pildifail
dokumentpäraldisjur dokumendid päraldisena, kinnisasja omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad tõendid, kaardid ja plaanid

dornse <dornse 16 s> (keskalamsks) arhit
1. eluruum Alam-Saksi talumajas
2. Tallinna hiliskeskaegses elamus diele taga asetsev soe ruum, mida köeti keldrist kalorifeeri abil

dreenima <dr`eenima dreenib 28 v>
1. põll, eh drenaaži korraldama, maad torutama
2. med haavadest v kehaõõntest dreeni abil mäda vm vedelikke väljutama

drenaaž <dren|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr, ingl drainage)
1. põll, eh liigvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks maasse rajatud veejuhtmestik; dreenide (1) süsteem
2. med vedelike väljutamine haavadest v kehaõõntest dreeni (2) abil

drosseldama <drosseldama 27 v> (sks drosseln) • tehn piirama, vähendama, voolava vedeliku, auru v gaasi vooluhulka hüdraulilise takistuse (ventiili, siibri) abil vähendama

duobuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< ld duo kaks + buss) • tehn sõiduk, mis on võimeline liikuma nii elektrienergia kui ka diiselmootori abil

duodenoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< duodeenum + -skoopia) • med kaksteistsõrmiku vaatlus gastroskoobi abil

ehhokardiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr ēchō kaja + kardiograafia) • med südame ja südant ümbritsevate kudede talitluse registreerimine ultraheli abil

eksikaator <eksik`aator -i 2e s> (< ld exsiccare kuivatama) • keem õhutihe klaas- v plastnõu ainete veetustamiseks niiskust imavate ainete (nt kaltsiumkloriidi) abil

ekskavatsioon <ekskavatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr excavation < ld excavatio lohk, õõnsus) • mäend maavara väljakaevamine (lõhkamistööde v sobivate masinate abil); med õõnestis, süvend

ekstraheerima <ekstrah|`eerima -eerib 28 v> (ld extrahere välja tõmbama)
1. med välja tõmbama, eemaldama (nt hammast)
2. keem tahkete v vedelate ainete segust üht v mitut komponenti eraldama selektiivse lahusti (ekstrahendi) abil; leostama
3. väljavõtteid tegema

ekstrapolatsioon <+ polatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ekstra- + interpolatsioon) • nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; mõiste v nähtuse ülekandmine teise aega v kohta; mat funktsiooni antud väärtusterea abil ta teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine, vt ka interpolatsioon

elekter <el`ekt|er -ri 2e s> (< kr ēlektron merevaik) • füüs mateeria põhiomadusi, mis seisneb elektrilaengute olemasolus aine elementaarosakestel; elektrilaengute liikumise ja vastastiktoimega seotud nähtuste üldnimetus
elekterkeevituskeevitamine elektrivooluga kuumutamise abil
elekterkütekütmine elektrienergia muundamisel saadud soojusega
elektersideteabe elektrilise edastamisega tegelev sidetehnika haru, vastav sidepidamisviis
elektervalgustusvalgustamine elektrivoolu abil
elekterveduveoviis, mille puhul veoki elektriajam saab energiat välisest elektriallikast v akupatareist
elektriauto tehnelektri jõul liikuv auto
elektrilaengmateeria elektromagnetiliste omaduste iseloomustaja; elektrilaengut kannavad aine aatomite koostisse kuuluvad prootonid ja elektronid; elektrilaengu mõõtühik on kulon

elektrifilter <+ f`ilt|er -ri 2e s> (< elekter + filter) • tehn seadis elektri abil gaaside puhastamiseks neis hõljuvaist tahketest v vedelatest osistest

elektriline <el`ektrili|ne -se -st 12 adj> • elektriga seotud, elektri-; elektri abil toimuv, elekter-

elektroentsefalograafia <+ gr`aafia 1 s> , lüh EEGmed aju bioelektriliste potentsiaalimuutuste registreerimine elektroentsefalograafi abil

elektrokardiograafia <+ gr`aafia 1 s> , lüh EKGmed meetod südamelihase talitluse uurimiseks ja südamehaiguste diagnoosimiseks elektrokardiograafi abil

elektrokauterisatsioon <+ kauterisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< elektro- + kauterisatsioon) • med elekterkõrvetus, koe kõrvetamine elektrivoolu abil

elektronkiir <+ k`iir kiire kiirte 13 s> • füüs kiiretaoliselt suunatud elektronide juga
elektronkiirtöötlusfüüs materjalide töötlemine soojuse abil, mis tekib elektronide põrkamisel vastu töödeldavat materjali

elektronkommutaator <+ kommut`aator -i 2e s> (< elektron + kommutaator) • el seade elektriahelate kontaktituks ümberlülitamiseks elektrivälja abil tüüritava elektronkiire vahendusel

elektronlamp <+ l`amp lambi l`ampi 22e s> (< elektron) • el elektrovaakumseadis, milles elektronivoogu tüüritakse elektroodidevaheliste elektriväljade abil

elektronoptika <+ optika 1 s> (< elektron + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib elektron- v ioonkiirte kujundamist ja suunamist elektri- ja magnetväljadega, kitsamas mõttes elektronkiirte koondamist, suunamist, kujutise saamist ja ülekandmist vaakumis staatiliste väljade abil

elevaator <elev`aator -i 2e s> (ingl elevator < ld elevare tõstma)
1. tehn vertikaaltransportöör puist- v tükklasti (teravilja, liiva, kivisöe jm) teisaldamiseks
2. põll viljahoidla, mehaaniliste seadmetega mahukas hoone vilja säilitamiseks ja säilitustöötlemiseks
3. med kergiti, riist, mille abil kergitatakse kudede fragmente või hambajuuri
jugaelevaator hüdroelevaator

emuleerima <emul|`eerima -eerib 28 v> (ingl emulate jäljendama < ld aemulare) • info ühe andmetöötlussüsteemi operatsioone teise süsteemiga jäljendama (hrl riistvara abil)

emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetodfüüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil

endoskoopiline <endoskoopili|ne -se -st 12 adj> • med endoskoopia abil tehtud (uuring)

enteroskoopia <+ sk`oopia 1 s> • med soolepeegelvaatlus, peensoole vaatlus enteroskoobi abil

entomohooria <+ h`ooria 1 s> (< entomo- + -hooria) • bot, zool putuklevi, seemnete levimine putukate abil

epikuurlus <epik`uurlus -e 11~9 s> (< pn Epikuros, Vana-Kreeka filosoof, 341–270 eKr) • fil Epikurose õpetuse kohane ellusuhtumine, filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimeerimine enesekontrolli abil ning liialduste vältimise teel, vt ka hedonism; piltl elunautimine

eskalaad <eskal|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr escalade < ld scalae redel, trepp) • sõj redelrünnak, kindluse ründamine kantavate redelite abil

eskamoteerima <eskamot|`eerima -eerib 28 v> (pr escamoter) • hrv mustkunsti abil osavalt asju kaduda laskma, salaja kõrvale toimetama

etrioskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr aithēr taevas, õhk + -skoop) • füüs riist, mille abil saab määrata maakeralt maailmaruumi tulevat soojuskiirgust

eufooria <+ f`ooria 1 s> (kr euphoria heaolutunne < eu- + pherō kannan) • med pms haiguslik v psühhotroopsete ainete abil tekitatud põhjendamatu heaolutunne

faaskodeerimine <+ kod`eerimi|ne -se -st 12 s> (< kodeerima) • info digitaalandmete kodeerimine perioodilise signaali faasi1 abil, ka magnetsalvestuses

fabritseerima <fabrits|`eerima -eerib 28 v> (< ld fabricari ehitama, valmistama) • käsitsi v masinate abil hulgaliselt tootma v valmistama; piltl (hulgaliselt) valmis vorpima; pahatahtlikult välja mõtlema

fagoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< kr phagos õgiv + teraapia) • med mitmesuguste haiguste ravimine bakteriofaagide abil

faksiimile <faksiimile 1 s> (< ld fac simile tee samasugune) • trük täpne (hrl fotomehaanilise reproduktsiooni abil saadud) jäljend käsikirjast, trükisest v joonisest
faksiimilesideteksti, joonise v foto täpse jäljendi edastamine telefonikanali kaudu; edastatud dokumenti nimet faksiimiletelegrammiks e faksiks

faksima <f`aksima faksib 28 v> • faksiimileaparaadi ehk faksi abil saatma

farüngoskoopia <+ sk`oopia 1 s> • med uurimine farüngoskoobi abil, neelupeegelvaatlus

fenomen <fenomen -i 19 s> (kr phainomenon ilmuv, nähtus) • fil nähtumus, üksus, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil, nt mõistusefenomen, keelefenomen; kantiaanluses see, mis on meie tunnetuse abil empiiriliselt kogetav, iga asi, mis on meelelise tunnetuse õiguspäraseks esemeks, vastand noumenon; piltl haruldane nähtus; ebaharilike võimetega inimene

filtreerima <filtr|`eerima -eerib 28 v> (pr filtrer < keskld filtrare viltima, vildiga vooderdama), filtrima <f`iltrima filtrib 28 v> • kurnama, läbi filtri laskma; filtri abil eraldama

flagellaat <flagell|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld flagellare, perf partits flagellatum piitsutama) • zool viburlane, viburloom, ainuraksete hõimkonda kuuluv loom, kes liigub pikkade protoplasmaniidikeste e viburite abil

flanš <fl`anš flanši fl`anši 22e s> (sks Flansch) • tehn äärik, otsaketas torude ühendamiseks poltide abil
flanšliideäärikliide

flotatsioon <flotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl flotation < float ujuma) • tehn, keem ainete erisugusel märgumisvõimel põhinev eraldamismeetod ja -protsess (kasut maagi rikastamisel, paberitööstuses); heljumi ujutamine vedeliku pinnale õhu vm gaasi mullide abil (kasut reoveepuhastuses)

fluorograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • med fluorograafi abil saadud, fluorograafial põhinev

foneetika <foneetika 1 s> (< kr phōnētikos kõnelemisse puutuv, kõne- < phōneō räägin < phōnē hääl) lgv
1. häälikuõpetus; keeleteaduse osa, käsitleb keele häälikulist ehitust, häälikute moodustamist ja vastuvõtmist kuulmiselundite abil
2. keele häälikuline ehitus

fonografeerima <+ graf|`eerima -eerib 28 v> • heli fonograafi abil salvestama

fonokardiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< fono- + kardiograafia) • med südamehelide registreerimine keha pinnale asetatud mikrofoni vm seadise abil

fonomeetria <+ m`eetria 1 s> • lgv häälikute kvantiteedi ning rõhu ja meloodia uurimine fonomeetri v võnkuva helihargi abil

fonomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • fonomeetri abil uuritav

fosfaatima <fosf|`aatima -aadib 28 v> • tehn metallesemete pinda keemiliste reagentide abil õhukese fosfaadikihiga katma

fotograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • fot fotograafiale omane; fotograafia abil saadud

fotoladu <+ ladu l`ao l`attu 18 s> (< foto-) • aj, trük fotoladumismasina abil laotud tekst

fotomeetria <+ m`eetria 1 s> (< foto- + -meetria) • füüs optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate nn fotomeetriliste suuruste mõõtmisega fotomeetri abil

fotoplastika <+ plastika 1 s> (< foto- + plastika) • fot kolmemõõtmeliste vormide valmistamine stereofotograafia abil

fotostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • fotostaadi abil paljundatud

fototüüpiline <+ tüüpili|ne -se -st 12 adj> • trük fototüüpia abil saadud

fraktsioneerima <fraktsion|`eerima -eerib 28 v> (pr fractionner tükeldama < ld fractio murdmine), fraktsioonima <fraktsi|`oonima -oonib 28 v> • tehn segusid füüsikaliste, keemiliste v mehaaniliste meetodite abil osadeks lahutama

funiikul <fun`iikul -i 2e s> (< ld funiculus köis, nöör) • bot varreke, mille abil seemnealge kinnitub viljalehele; anat väät, närvikiudude kimp

föön1 <f`öön fööni f`ööni 22e s> (sks Föhn < ld Favonius läänetuul)
1. meteor soe ja kuiv tuul mägismail (eriti Alpides); puhub mägedelt alla orgu v madalikule
2. tehn elektriline kuumaõhuaparaat juuste, käte vm kuivatamiseks
föönisoengfööni (2) abil kujundatud soeng

füsioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • füsioloogiasse puutuv, selle abil käsitletav, keha normaalse talitluse puhul esinev näit, suurus, tase vms
füsioloogiline lahusfarm koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus, kasut suure vere- v vedelikukaotuse puhul

galeer <gal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it galera < it, hisp galea) • mer aerude või purjede abil liikuv 1–2-mastiline sõjalaev, oli kasut oli kasut antiikajast kuni XVIII s
galeeriorisõudja galeeril (hrl ori, sunnitööline v sõjavang)

galvanokaustika <+ kaustika 1 s> (< galvano- + kr kaustikos põletav, sööbiv) • joonistuse söövitus metallile galvaanivoolu varal; med elekterravi meetod, kudede, väikeste kasvajate, haavandite jm põletamine (hävitamine) termokautri abil

gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopiafüüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliinfüsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgusfüüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raudüks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravimed kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopiafüüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist

gastroskoopia <+ sk`oopia 1 s> • med mao peegelvaatlus, mao sisemuse vaatlus gastroskoobi abil, mis juhitakse makku läbi suu ja söögitoru

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioonmõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioonbiol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioonmed eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline koodbiol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimineinfo programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogiapsühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

generatiivne <generat`iiv|ne -se 2 adj> (pr génératif < ld generare sigitama, tekitama) • genereeriv, tekitav; biol sigimisse puutuv; sigimisega seoses olev (rakk, elund v funktsioon)
generatiivne grammatika generatiivgrammatika
generatiivne organbiol sigimiselund
generatiivne sigiminebiol sigirakkude abil toimuv sigimine, vt ka vegetatiivne paljunemine
generatiivne rakkbiol sigirakk

giljotiin <giljot|`iin -iini -`iini 22e s> (pr guillotine < pn J.-I. Guillotin, kasutamise algataja, Prantsuse arst, 1738–1814) • langekirves, tapamasin, Prantsuse revolutsiooni ajal 1792. a kasutusele võetud hukkamisriist hukatava pea maharaiumiseks kõrgelt langetatava kirvetaolise tera abil
giljotiinkäärid plttehn tööpink lehtmetalli, paberipakkide vm sirglõikega tükeldamiseks

giljotineerima <giljotin|`eerima -eerib 28 v> , giljotiinima <giljot|`iinima -iinib 28 v> (pr guillotiner) • giljotiini abil hukkama

glükosiid <glükos|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< glükoos) • keem orgaaniline liitühend, milles vähemalt üks komponent on mingi monosahhariidijääk ja milles komponendid seostuvad glükosiidsideme abil; enamasti mõru maitsega vees lahustuv aine, paljud on mürgised

gofraaž <gofr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr gaufrage) kunst
1. graafikas pimetrükk, pressitud kõrgmuster
2. nahkehistöötehnika, seisneb mustri kandmises nahale templi v rulli abil

GPS {lüh ingl sõnadest global positioning system} • ülemaailmne asukoha määramise süsteem kogu maakera hõlmava tehiskaaslaste võrgu abil; rakendatakse maastikul orienteerumisel ja objektide jälgimisel, navigatsioonis, geodeesias jm

graafiline <graafili|ne -se -st 12 adj> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav) • graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonise v graafikuna kujutatud; paljundustehnikas esinev; trükikujunduslik
graafiline ekspertiisjur kirjaekspertiis, dokumentide kui asitõendite ekspertiis, mille eesmärk on kirjutatud teksti autori identifitseerimine käekirja üld- ja eritunnuste põhjal
graafiline lehtkunst kunstiteos graafilises tehnikas
graafiline meetodsuuruste uurimise, arvutamise v näitliku kujutamise viis joonise abil; isekirjutavate riistade rakendamine mitmesuguste nähtuste registreerimiseks (nt meditsiinis)
graafiline tehnikakunst graafikateoste paljundamise viis, vt ka linoollõige, gravüür, ofort, akvatinta, litograafia, monotüüpia, ofsettrükk

grafostaatika <+ staatika 1 s> (< grafo- + staatika) • staatikaülesannete lahendamise graafiline menetlus (s.o joonestamisel sirkli, joonlaua jne abil)

grammatiline <gramm´atili|ne -se -st 12 adj> (< grammatika) • lgv grammatikasse kuuluv v puutuv; grammatikal põhinev, keeleõpetuslik
grammatiline kategoorialgv kindlafunktsiooniline fraasi-, sõna- v muuteelementide klass keele morfoloogia v süntaksi kirjelduses
grammatiline kääne, abstraktne käänelgv üldist grammatilist tähendust kandev kääne, näitab pms nimisõna(fraasi) süntaktilist funktsiooni (eesti keeles nimetav, omastav ja osastav). Vt ka semantiline kääne
grammatiline tõlgendaminejur õigusakti teksti mõtte selgitamine grammatilise analüüsi abil

graveerima <grav|`eerima -eerib 28 v> (pr graver < frangi graban uuristama) • uurendama, metallisse, kivisse, puusse, klaasisse jm joonistust v kirja (sisse) lõikama (uuritsa, graveernõela, freesi, meisli vm abil); graveeritakse käsitsi v graveerpingil

gravüür <grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr gravure < graveerima) • kunst uurend, uurendpilt, graafiline kunstitoode, mille valmistamisel joonistus graveeritakse siledasse (metallist, puust, kivist jm) plaati, süvendatud osad täidetakse värviga ja kujutis kantakse trükipressi abil paberile

gregariinid pl <gregar|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld gregarius karja kuuluv < grex kari) • zool karieoselised, eosloomade (eoste abil paljunevate sisenugiliste) selts (Gregarinida), nugivad eeskätt usside ja lülijalgsete sooltorus

grimeerima <grim|`eerima -eerib 28 v> (pr grimer) • jumestusvärvide (ka paruka, võltshabeme jm) abil nägu teisendama, jumestama, välimust muutma (pms näitlejail)

grimm <gr`imm grimmi gr`immi 22e s> (vn грим < grimeerima) • pms näitlejatele tehtav näojumestus, näoteisendus (värvide jm abil); jumestusvahend

guugeldama <guugeldama 27 v> (< pn Google) • Google’i otsimootori abil internetist infot otsima

güroroolija <+ r`oolija 1 s> (< güro-) • mer automaatroolija, elektromehaaniline seade laeva automaatseks juhtimiseks gürokompassi abil

haff <h`aff hafi h`affi 22e s> (sks Haff) • geogr säärlõugas, liivase maasääre abil merest peaaegu täielikult eraldatud madal järvlaht

hapteer <hapt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (uusld hapteron < kr haptomai kinnitun, haaran) • biol haardelund, moodustis, mille abil vetikad ja samblikud kinnituvad kõvale ja siledale pinnale

haspeldama <haspeldama 27 v> • tekst haspli (1) abil vihti ajama

hektograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • hektograafi abil paljundatav

helikopter <helik`opter -i 2e s> (pr hélicoptère < kr helix keere + pteron tiib), kopter <k`opter -i 2e s> • tehn, lenn rootormudellennuki liik; õhusõiduk, mis püstteljel pöörlema pandava tiiviku abil võib tõusta ja maanduda püstloodis v ka õhus paigal püsida. Vt ka autožiiro

heliostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< helio- + kr statos seisev) • astr, tehn seade, mis võimaldab peegli abil (koos liikumapaneva mehhanismiga) juhtida Päikese kiiri püsivalt ühes ja samas suunas; kasut astronoomilistel vaatlustel

hemodialüüs <+ dial|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< hemo- + dialüüs) • med neerupuudulikkuse ja mürgistuste ravina kasutatav menetlus, mille abil eemaldatakse verest madalmolekulaarseid aineid

hesühast <hesüh|`ast -asti -`asti 22e s> (keskkr hēsychastēs erak) • relig hesühasmi järgiv munk; hesühastid taotlesid jumaliku valguse nägemist erilise keskendumise abil

heteroglükosiid <+ glükos|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< hetero- + glükosiid) • keem looduslik ühend, milles sahhariidkomponent on glükosiidsideme abil seoses mittesahhariidse komponendiga

holograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • holograafiatehnika abil saadud

hologramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (ingl hologram < holo- + -gramm) • laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis

hüdrohooria <+ h`ooria 1 s> (< hüdro- + -hooria) • bot vesilevi, taimede levimine vee abil

hüdroindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + indikatsioon) • ökol veekogude, pinnase ja põhjavee seisundi ning omaduste määramine taimede abil

hüdrokaevandamine <+ kaevandami|ne -se -st 12 s> (< hüdro-) • mäend maavarade kaevandamise viis, mille puhul kaevise ammutamiseks kasut pinnasepumpa v toimub kivimi purustamine ja transportimine veejoa abil

hüdrolokaator <+ lok`aator -i 2e s> (< hüdro- + lokaator), sonar <sonar -i 2e s> {lüh ingl sõnadest sound navigation and ranging navigeerimine ja kauguste määramine heli abil} • tehn seade osaliselt v täielikult vees olevate objektide avastamiseks ning nende asukoha (suuna ja kauguse) määramiseks. Vt ka kajalood

hüdrolokatsioon <+ lokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + lokatsioon) • vees oleva keha asukoha (suuna, kauguse) määramine helisignaalide abil

hüdrotehnika <+ tehnika 1 s> (< hüdro- + tehnika) • hüdrol, tehn vesiehitusteadus, teadus, mis käsitleb veekogude kasutamist ja vee kahjuliku tegevuse vältimist vesiehitiste abil; vastav tehnikaharu

hüdrotransport <+ tr`ansp|`ort -ordi -`orti 22e s> (< hüdro- + transport) • voolava vedelikuga segatud puistlasti teisaldamine torudes v rennides surve all pumpade abil v raskusjõu mõjul

hüpnoanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< kr hypnos uni + analüüs) • psühh hingeliste nähtuste analüüs hüpnoosi abil

hüpnoos <hüpn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr hypnos uni) • med tehisuni, sugestiooni abil tekitatud unetaoline seisund, millega kaasnevad tähelepanu- ja mälufunktsiooni ning meeleolu muutused; psühhoteraapia menetlus, kasut mõnede haiguste ravimisel

hüpnoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< kr hypnos uni + teraapia) • med hüpnoosravi, ravi hüpnoosi abil

hüsterograafia <+ gr`aafia 1 s> (< hüstero- + -graafia) • med van emakaõõne röntgenipildistus kontrastaine abil

hüsteroskoopia <+ sk`oopia 1 s> • med emakapeegelvaatlus hüsteroskoobi abil

idealisatsioon <idealisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ideaalne) • psühh psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene lisab teadvustamata endale v teistele liialdatud positiivseid omadusi

idiogaamia <+ g`aamia 1 s> (idio- + -gaamia) • bot isetolmlemine (tolmlemine sama õie õietolmu abil)

ikaarilised mängud pl, ikaristlikud mängud pl (< pn Ikaros, Kreeka müütilise taiduri Daidalose poeg) • tsirkuses viljeldav akrobaatika ala: erilistel alustel lamavad akrobaadid žongleerivad jalgade abil esemete ja inimestega

impulssvalimine <+ valimi|ne -se -st 12 s> • el telefoninumbri valimine kõneahela katkestamisel ja sulgemisel tekkivate impulsside abil. Vt ka toonvalimine

indekseerima <indeks|`eerima -eerib 28 v> (sks indexieren)
1. indeksiga varustama
2. maj indeksi alusel korrigeerima
3. info indeksi abil aadressi teisendama

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagrammindikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlampmärgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneelkuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaimbot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopiadefektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperioodkeem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogimer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor asünkroonmasin
induktsioonregulaatorel pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega

instrumentaalne <instrument`aal|ne -se 2 adj> (< keskld instrumentalis vahendina toimiv < instrument) • instrumendisse puutuv, instrumentidega varustatud, nende abil tehtud, tööriistana v -vahendina kasutatav; muus muusikariista(de)le komponeeritud v muusikariista(de)l esitatav; instrumentalistidest (1) koosnev

integraal <integr|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld integralis täielik, terve, jagamata < ld integer) • mat mõiste, mida kasut nende suuruste avaldamiseks, mis esinevad lõpmatult paljude lõpmatult väikeste osakeste summana (märk ∫)
integraalarvutusmat matemaatilise analüüsi osa, mis tegeleb integraalide omaduste ja arvutamisviiside uurimise ning rakendamisega
integraallülitus, lüh ILel ühtses protsessis valmistatud elementidest koosnev elektroonikalülitus
integraalvõrrandmat võrrand, mis seob tundmatu funktsiooni tuntutega integraali abil

intelligiibel <intellig`iib|el -li 2e adj> (ld intellegibilis arusaadav) • fil mõtteline, ainult mõistuse (intellekti) abil tunnetatav, ülemeeleline, vastand sensiibel

interkalatsioon <interkalatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld intercalatio vahelepanek) • lisapäevade abil kalendriaasta ühtlustamine astronoomilise aasta pikkusega

iontoforees <+ for|`ees -eesi -`eesi 22e s> , ionoforees <+ for|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< ioon + kr phorēsis kandmine) • med ravimiioonide viimine organismi naha v limaskesta kaudu elektrivoolu abil

ioonoptika <+ optika 1 s> (< ioon + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib ioonikimpude liikumise juhtimist staatiliste elektri- ja magnetväljade abil

iridoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr iris, gen iridos vikerkaar, vrd iiris (1) + -loogia) • õpetus, mille abil inimese haigusi olevat võimalik diagnoosida, uurides tema silma vikerkesta ebakorrapärasusi

iroonia <ir`oonia 1 s> (ld ironia < kr eirōneia teesklus, iroonia)
1. peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tõeliselt mõeldakse, ning sõna kasut vastupidises tähenduses (vt ka sarkasm, satiir, huumor)
2. aj, fil Sokratesele omane tõe tuletamise dialektiline meetod: teadmatust teeseldes viiakse vastase väited osavate küsimuste abil absurdini, et näidata nende tühisust, nn sokraatiline iroonia
3. aj, kirj Saksa vararomantikutel (nt Schlegelil) mäng omaloodud kunstimaailmaga: kunstilise illusiooni loomine ja selle lõhkumine ühtaegu, nn romantiline iroonia

irrigograafia <+ gr`aafia 1 s> (< ld irrigare niisutama + -graafia) • med jämesoole röntgenuuring päraku kaudu soolde viidud kontrastaine ja gaasi abil

isoleeriv keel (< isoleerima) • lgv tüvekeel (nt hiina keel), mis väljendab sõnade grammatilisi vahekordi pms sõnade järjekorra, intonatsiooni, abisõnade jm kaudu, mitte seotud morfeemide abil

kaleidoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr kalos ilus + eidos kuju, välimus + -skoop) • pms mänguasjana kasutatav torukujuline optikariist, milles värvilised klaasitükikesed annavad peeglite abil vahelduvaid kirevaid kujundeid; piltl kirju vaheldus, lõpmatult vahelduv rida pilte v mitmekesiseid muljeid

kalkeerima <kalk|`eerima -eerib 28 v> (pr calquer) • kalka (1) abil kopeerima; piltl mehaaniliselt jäljendama

kallus <k`allus -e 11~9 s> (< ld callus mõhn)
1. bot taimel vigastatud kohas (lõikepinnal) moodustuv haavakude
2. med luumõhn, luuarm; luukude, mille abil murdunud luu otsad kokku kasvavad; nahamõhn, sarvestunud nahapaksend

kambium <k`ambium -i 19~2e s> (< keskld cambium vahetus) • bot mähk, koorealune õhuke paljunevatest rakkudest kude, mille abil toimub taime jämeduskasv

kamuflaaž <kamufl|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr camouflage) • sõj maskeering, kaitsevärvuse abil varjamine

karbonisatsioon <karbonisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , karboniseerimine <karbonis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld carbo süsi)
1. söestamine, söeks muutmine, eriti puu pealispinna söestamine kaitseks kõdunemise vastu
2. tekst villmaterjali töötlemine hapete abil taimsete lisandite kõrvaldamiseks
3. süsinikdioksiidi (süsihappegaasi) lisamine jookidele vm vedelikele
4. eh lupja sisaldavate ehitusmaterjalide kõvastumise kiirendamine süsinikdioksiidiga
õli karbonisatsioontehn reostunud õli puhastamine kurnamisega läbi puusöe

kardiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kardio- + -graafia) • med südametegevuse graafiline registreerimine erilise aparaadi, kardiograafi abil


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur