Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 460 artiklit, väljastan 200
abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil
aerolift <+ l`ift lifti l`ifti 22e s> (< aero- + lift) • tehn õhktõstuk, vedelikku, lahust v pulpi suruõhu abil ühendatud anumate põhimõttel tõstev seade
akordion <ak`ordion -i 19~2e s> (sks Akkordeon, Akkordion < akord) • muus klahvistiku ja akordinuppude abil mängitav klahvpuhkpill
akustik <ak´ustik -u 2 s> füüs
1. akustika eriteadlane
2. kuuldeseadmete abil atmosfääri v hüdrosfääri sondiv isik
algebra <algebra 1 s> (keskld < ar al-jabr) • mat matemaatika haru, mis uurib tehteid (operatsioone) ja nende omadusi üldistavate sümbolite (tähtede ja tehtemärkide) abil
alteratsioon <alteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld alteratio muutus < ld alter teine)
1. muus alushelide kõrgendamine v madaldamine pool- v tervetooni võrra alteratsioonimärkide abil
2. med koekahjustus
alteratsioonimärgid pl • muus alushelide v helilaadiastmete kõrgendamise v madaldamise märgid (diees, bemoll, bekarr, dubldiees, dublbemoll)
aluminotermia <+ t`ermia 1 s> (< alumiinium + kr thermē kuumus) • tehn metalli taandamine selle oksiidist kõrgel temperatuuril alumiiniumi abil; kasut raskesti sulavate metallide (kroomi, mangaani jt) saamiseks
amalgaamima <amalg|`aamima -aamib 28 v> • tehn amalgaamiga katma; elavhõbeda abil kulda, hõbedat v plaatinat maakidest eraldama
amortisatsioon <amortisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld amortizatio kustutamine < ad- + ld mors surm)
1. maj põhivahendite (masinate, seadmete, hoonete jm) kulumine, nende väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse; võla järkjärguline kustutamine kohustuste väljaostu v õigeaegsete maksete teel
2. tehn tõukeleevendus
amortisatsioonifond • maj amortisatsioonieraldiste summa, mis kantakse toote omahinda
amööb <am`ööb amööbi am`ööbi 22e s> (< kr amoibē muudatus, vahetus) • zool lihtsaima ehitusega mikroskoopiline muutliku kehakujuga ainurakne loom (Amoeba) juurjalgsete klassist, liigub kulendite abil; mõned liigid on inimeste ja loomade nugilised
anamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anamorphōsis ümbervormimine)
1. tehn optilise kujutise (joonise v pildi) erinev suurendus ristsihtides silinderläätsede abil; kasut laifilmitehnikas
2. zool lülijalgsete moone, mille puhul munast koorunud vastsel on keresegmente ja jalgu vähem kui täiskasvanul. Vastand epimorfoos
antiseptika <antis´eptika 1 s> (< anti- + kr sēptikos roiskumist põhjustav) • med haavaravi meetod: mikroobide hävitamine antiseptiliste ainete abil
argumentatsioon <argumentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld argumentatio) • argumentide esitamine, põhjendus; mingi väite (teesi) põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil
armeerima <arm|`eerima -eerib 28 v> (< ld armare relvastama, varustama) • tehn sarrustama, armatuuri e sarrusega varustama, betoonehitise, tellismüüritise, klaasi vms tugevust suurendama metallvarraste v -võrgu abil
artikuleerima <artikul|`eerima -eerib 28 v> (ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik) • lgv häälikut kõneelundite abil moodustama; (selgesti) hääldama
assotsiogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< assotsiatsioon + -gramm) • ped seostel põhinev mõistekaart verbaalse teksti visuaalseks graafiliseks kujutamiseks stiimulsõnade abil, kasut nt kirjandiõpetuses
astereognoosia <+ gn`oosia 1 s> (< a- + kr stereos kõva + gnōsis tunnetus) • med suuraju kahjustusest tingitud võimetus kompimismeele (nt käe) abil esemeid eristada
atleetvõimlemine <+ v`õimlemi|ne -se -st 12 s> (< atleet), atletism <atlet|`ism -ismi -`ismi 22e s> , kulturism <kultur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld cultura viljelus) • sport kogum eri spordivahendite abil sooritatavaid kehalisi harjutusi kehavormide ja muskulatuuri arendamiseks
atmoindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr atmos aur + indikatsioon) • ökol õhu saastatuse määramine bioindikaatorite abil
atsetaatkiudaine <+ aine `aine 6 s> (< ld acetum äädikas) • keem tselluloosist etaan-happeanhüdriidi abil saadav tehiskiudaine
audiogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< audio- + -gramm) • med audiomeetri abil saadud andmete põhjal koostatud graafik, mille alusel diagnoositakse kõrvahaigusi, määratakse sobiv ravi v kuuldeaparaat
audiovisuaalne <+ visu`aal|ne -se 2 adj> (< audio- + visuaalne) • kuulmis- ja nägemismeelesse puutuv, nende abil tajutav
auskultatsioon <auskultatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld auscultatio kuulamine) • med, vet kuulatlus, kopsudes, südames jm kehas tekkivate helide kuulamine palja kõrvaga v kuulatlustoru (stetoskoobi) abil
autogaamia <+ g`aamia 1 s> (< auto- + -gaamia) • bot isetolmlemine, tolmlemine sama õie õietolmu abil; biol ainuraksete eneseviljastus sama indiviidi kahe rakupoole taasliitumise kaudu
autogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< auto- + -geenne) • ürgne, loomupärane, iseseisvalt arenenud
autogeenne keevitamine, autogeenkeevitus, gaaskeevitus • tehn metallosade liitmine atsetüleeni (harvem propaani ja butaani) ning hapniku segu kõrgetemperatuurilise leegi abil
autogeenne treening • psühh harjutused autosugestiooni abil organismi lõdvestamiseks, hingamise ja südametegevuse korrastamiseks
automaatkontroll <+ kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (< automaatne + kontroll) • tehn automaatika haru, mille ülesanne on avastada tootmisprotsessi hälbeid selle iseloomulike suuruste, nt rõhu v temperatuuri automaatse jälgimise abil
automaatne <autom`aat|ne -se 2 adj> (ingl automatic < kr automatos) • isetöötav, isetoimiv, inimese vahetu osavõtuta kulgev v toimiv; masinlik, tahtmatu
automaatne tõlkimine • masintõlge, teksti tõlkimine ühest keelest teise arvuti abil
automaatreguleerimine <+ regul`eerimi|ne -se -st 12 s> (< automaatne) • tehn automaatjuhtimise liik, kus automaatregulaatori abil hoitakse tehnoloogiliste protsesside iseloomulikke parameetreid jäävatena v muudetakse soovitud viisil
autosugestioon <+ sugesti|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + sugestioon) • psühh enesesisendus, iseenese mõjutamine mõtete, soovide v sõnade abil
autožiiro <autožiiro 16 s> (pr autogire < hisp autogiro < auto- + kr gyros ring) • tehn, lenn rootormudellennuki liik; õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel rõhttasandis vabalt pöörlev tiivik ja edasiliikumine toimub hariliku lennukipropelleri abil. Vt ka helikopter
autoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + teraapia) • psühh haige paranemine oma elujõu ja tahte abil; med iseravimine, haige enda eritiste kasutamine ravimiseks
bakter <b`akter -i 2e s> (< kr baktērion kepike, sau) • biol pisik, hrl üherakuline ning eeltuumne organism, nähtav ainult mikroskoobi abil; rohkesti leidub baktereid õhus, vees, mullas jm, nad tekitavad mädanemis-, kõdunemis- ja käärimisprotsesse, rikastavad mullapinda lämmastikuga, nt asotobakterid, mügarbakterid; tekitavad ka mitmesuguseid nakkushaigusi, nagu tüüfus, koolera, tuberkuloos, katk jt
ballett <ball|`ett -eti -`etti 22e s> (pr ballet < it balletto < keskld ballare tantsima) • teater, tants lavakunsti liike, koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil; ka tantsustseen
binokulaarne <binokul`aar|ne -se 2 adj> (< ld bini kahekaupa + oculus silm) • kahele silmale määratud; kahe silma abil toimuv, kahesilma-
binokulaarne nägemine • med normaalne nägemine, toimub kahe silma abil nii, et ajus tekib ainult üks nägemiskujutis
bioakustika <+ ak´ustika 1 s> (< bio- + akustika) • biol bioloogia haru, mis uurib loomade hääli, helide vahendusel suhtlemist ja helilokatsiooni abil ruumis orienteerumist
biofiltraatorid pl <+ filtr`aator -i 2e s> (< bio- + pr filtrer kurnama) • zool veeloomad (nt käsnad, sammalloomad, karbid), kes toituvad vees hõljuvatest organismidest jm, mida nad eriliste filterelundite abil kurnavad
biologism <biolog|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bioloogia) • fil inimkäitumise seletamine bioloogia abil; tugineb väitele inimrasside bioloogilisest ebavõrdsusest ja erinevast võimelisusest luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Vt ka sotsiaaldarvinism
biotest <+ t`est testi t`esti 22e s> (< bio- + test) • ökol katsemenetlus, keskkonna seisundi v saasteainete kindlakstegemine organismide abil
biotõrje <+ tõrje t`õrje 6 s> (< bio-) • põll taimekahjustajate (ka umbrohtude) arvukuse piiramine neid hävitavate organismide, nagu röövtoiduliste putukate, parasiitputukate, parasiitseente, bakterite, viiruste, ka lindude ja imetajate abil
bitumoid <bitum|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< bituumen + -oid) • keem kivimeis, ka tahkekütustes ja nüüdisaegseis setteis sisalduv, orgaaniliste lahustite abil ekstraheeritav orgaaniliste ainete segu
boiler <b`oiler -i 2e s> (ingl) • tehn veesoojendi, soojusvaheti vee soojendamiseks gaasi, auru, kuuma vee v küttekeha abil
brahhiopoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr brachiōn käsivars, õlg + kr pous, gen podos jalg) • zool käsijalgsed, selgrootute loomade klass, mereloomad, kelle karp koosneb kõhtmisest ja selgmisest poolmest; paljud kinnituvad varre abil merepõhja
bronhoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< kr bronchos kopsutoru + -skoopia) • med kopsutorude otsene vaatlus suu või nina kaudu sinna juhitava bronhoskoobi abil
bulbill <bulb|`ill -illi -`illi 22e s> (uusld bulbillus < ld bulbus mugul, sibul) • bot sigisibul; bulbilli abil paljunevad mõned õistaimed
camera obscura [kamera obskuura] (ld) • fot pimekamber, algeline optiline seadis väikese ava v kumerläätse abil saadud kujutise vaatlemiseks; fotoaparaadi eelkäija
CAT {lüh ingl sõnadest computer assisted trading} • maj, info kauplemine ja tehingute sõlmimine arvutite abil
daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega
defibrillaator <+ fibrill`aator -i 2e s> (< de- + uusld fibrilla kiuke < ld fibra kiud) • med rütmimuutmisaparaat südame kodade v vatsakeste fibrillatsiooni e virvenduse kõrvaldamiseks lühiajaliste (0,01 sek) elektriimpulsside abil
deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõna • lgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik
dekantatsioon <dekantatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< dekanteerima) • dekanteerimine, nõrutamine, vedeliku settelt eemaldamine (äravalamise teel v sifooni abil)
demultiplekser <demultipl`ekser -i 2e s> (ingl demultiplexer) • info, tehn seade, mille abil eraldatakse eri signaalidest ja/või andmevoogudest multiplekseri abil moodustatud digitaalsest transportvoost e multipleksist selles sisalduvad üksikud signaalid või andmevood
densitomeetria <+ m`eetria 1 s> • fot optilise tiheduse mõõtmine densitomeetri abil
destilleerima <destill|`eerima -eerib 28 v> (ld destillare alla tilkuma) • keem destillatsiooni teostama, üle ajama; vedelikke järjestikuse aurustamise ja kondenseerimisega puhastama
destilleeritud vesi • keemiliselt puhas vesi, saadakse harilikust veest, eraldades sellest destillatsiooni abil kõik soolad, gaasid jne
destruent <destru|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld destruere purustama, lammutama) • biol lagundaja, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundav bakter v seen
detektorvastuvõtja <+ v`õtja 1 s> • aj, el raadiovastuvõtja, mis ei võimenda vastuvõetud signaali, vaid üksnes muundab selle detektori abil helisagedussignaaliks (oli kasutusel ringhäälingu algusaastail)
deus ex machina [de˛us eks maahhina] (ld „jumal masinast“) • teater, aj jumala ilmumine näitelavale erilise tõstuki abil lõpplahenduse andjana; piltl ootamatu, situatsiooniväline asjaolude lahendus
diagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr diagramma joonis < dia- + -gramm) • joonis, mille abil näitlikult esitatakse arve, sõltuvusi ja seoseid eri suuruste vahel
õiediagramm • bot õieosade asetuse skeem
dialüüs <dial|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (kr dialysis eraldamine, lahutamine) • keem, med lahuses olevate lahustunud ainete ja kolloidide üksteisest eraldamine poolläbilaskva membraani abil, mida esimesed läbivad, teised mitte
diaspoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< kr diaspora levi(ta)mine)
1. miner harva esinev mineraal, keemiliselt alumiiniumhüdroksiid
2. bot levis, taimeosa (eos, seeme, vili, mugul), mille abil toimub taimeliigi levimine looduses
diatüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< dia- + -tüüpia) • kunst monotüüpia alaliik, menetlus, kus õhukese paberi v riide peale tehtud joonis kantakse surve abil aluspinnale (eesti kunstniku M. Laarmani loodud termin)
dietoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< dieet + teraapia) • med dieetravi, haiguse ravi v ennetamine erilise toitumisrežiimi ehk dieedi abil
diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetria • mat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrand • mat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides
difuusor <dif`uusor -i 2e s> (< difusioon) tehn
1. ekstraheerseade, mille abil saadakse nt parkainet tammekoorest, suhkrut peedilõikudest jne
2. valjuhääldi kooniline membraan
3. kanali v toru kooniliselt laienev osa, milles toimub voolu aeglustumine ja rõhu suurenemine; kasut vedeliku- ja gaasitorustikes jm
digitaalsignatuur <+ signat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< digitaalne + signatuur) info
1. vt digiallkiri
2. digitaalinformatsioonile lisatav avaliku võtmega salakirjal põhinev turbekood, mis võimaldab hiljem avaliku võtme abil tõestada signeerija isikut
dilatatsioon <dilatatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dilatatio)
1. laiendamine; laienemine, laienemus, paisumine
2. med elundite (nt südame, mao) haiguslik laienemine
3. med haavade, kanalite jne laiendamine dilataatori abil
dokument <dokum|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld documentum < ld näide, eeskuju, tunnistus) • ametlik paber; kindla vormi ja tähendusega informatsiooniallikas; ürik; kiritõend, kirjalik tunnistus, seaduslikus korras koostatud kiri millegi tõenduseks v õiguste kinnitamiseks; info arvutis rakendusprogrammi abil töödeldav andmeüksus, nt andmefail, tekstifail, pildifail
dokumentpäraldis • jur dokumendid päraldisena, kinnisasja omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad tõendid, kaardid ja plaanid
dornse <dornse 16 s> (keskalamsks) arhit
1. eluruum Alam-Saksi talumajas
2. Tallinna hiliskeskaegses elamus diele taga asetsev soe ruum, mida köeti keldrist kalorifeeri abil
dreenima <dr`eenima dreenib 28 v>
1. põll, eh drenaaži korraldama, maad torutama
2. med haavadest v kehaõõntest dreeni abil mäda vm vedelikke väljutama
drenaaž <dren|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr, ingl drainage)
1. põll, eh liigvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks maasse rajatud veejuhtmestik; dreenide (1) süsteem
2. med vedelike väljutamine haavadest v kehaõõntest dreeni (2) abil
drosseldama <drosseldama 27 v> (sks drosseln) • tehn piirama, vähendama, voolava vedeliku, auru v gaasi vooluhulka hüdraulilise takistuse (ventiili, siibri) abil vähendama
duobuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< ld duo kaks + buss) • tehn sõiduk, mis on võimeline liikuma nii elektrienergia kui ka diiselmootori abil
duodenoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< duodeenum + -skoopia) • med kaksteistsõrmiku vaatlus gastroskoobi abil
ehhokardiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr ēchō kaja + kardiograafia) • med südame ja südant ümbritsevate kudede talitluse registreerimine ultraheli abil
eksikaator <eksik`aator -i 2e s> (< ld exsiccare kuivatama) • keem õhutihe klaas- v plastnõu ainete veetustamiseks niiskust imavate ainete (nt kaltsiumkloriidi) abil
ekskavatsioon <ekskavatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr excavation < ld excavatio lohk, õõnsus) • mäend maavara väljakaevamine (lõhkamistööde v sobivate masinate abil); med õõnestis, süvend
ekstraheerima <ekstrah|`eerima -eerib 28 v> (ld extrahere välja tõmbama)
1. med välja tõmbama, eemaldama (nt hammast)
2. keem tahkete v vedelate ainete segust üht v mitut komponenti eraldama selektiivse lahusti (ekstrahendi) abil; leostama
3. väljavõtteid tegema
ekstrapolatsioon <+ polatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ekstra- + interpolatsioon) • nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; mõiste v nähtuse ülekandmine teise aega v kohta; mat funktsiooni antud väärtusterea abil ta teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine, vt ka interpolatsioon
elekter <el`ekt|er -ri 2e s> (< kr ēlektron merevaik) • füüs mateeria põhiomadusi, mis seisneb elektrilaengute olemasolus aine elementaarosakestel; elektrilaengute liikumise ja vastastiktoimega seotud nähtuste üldnimetus
elekterkeevitus • keevitamine elektrivooluga kuumutamise abil
elekterküte • kütmine elektrienergia muundamisel saadud soojusega
elekterside • teabe elektrilise edastamisega tegelev sidetehnika haru, vastav sidepidamisviis
elektervalgustus • valgustamine elektrivoolu abil
elektervedu • veoviis, mille puhul veoki elektriajam saab energiat välisest elektriallikast v akupatareist
elektriauto tehn • elektri jõul liikuv auto
elektrilaeng • mateeria elektromagnetiliste omaduste iseloomustaja; elektrilaengut kannavad aine aatomite koostisse kuuluvad prootonid ja elektronid; elektrilaengu mõõtühik on kulon
elektrifilter <+ f`ilt|er -ri 2e s> (< elekter + filter) • tehn seadis elektri abil gaaside puhastamiseks neis hõljuvaist tahketest v vedelatest osistest
elektriline <el`ektrili|ne -se -st 12 adj> • elektriga seotud, elektri-; elektri abil toimuv, elekter-
elektroentsefalograafia <+ gr`aafia 1 s> , lüh EEG • med aju bioelektriliste potentsiaalimuutuste registreerimine elektroentsefalograafi abil
elektrokardiograafia <+ gr`aafia 1 s> , lüh EKG • med meetod südamelihase talitluse uurimiseks ja südamehaiguste diagnoosimiseks elektrokardiograafi abil
elektrokauterisatsioon <+ kauterisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< elektro- + kauterisatsioon) • med elekterkõrvetus, koe kõrvetamine elektrivoolu abil
elektronkiir <+ k`iir kiire kiirte 13 s> • füüs kiiretaoliselt suunatud elektronide juga
elektronkiirtöötlus • füüs materjalide töötlemine soojuse abil, mis tekib elektronide põrkamisel vastu töödeldavat materjali
elektronkommutaator <+ kommut`aator -i 2e s> (< elektron + kommutaator) • el seade elektriahelate kontaktituks ümberlülitamiseks elektrivälja abil tüüritava elektronkiire vahendusel
elektronlamp <+ l`amp lambi l`ampi 22e s> (< elektron) • el elektrovaakumseadis, milles elektronivoogu tüüritakse elektroodidevaheliste elektriväljade abil
elektronoptika <+ optika 1 s> (< elektron + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib elektron- v ioonkiirte kujundamist ja suunamist elektri- ja magnetväljadega, kitsamas mõttes elektronkiirte koondamist, suunamist, kujutise saamist ja ülekandmist vaakumis staatiliste väljade abil
elevaator <elev`aator -i 2e s> (ingl elevator < ld elevare tõstma)
1. tehn vertikaaltransportöör puist- v tükklasti (teravilja, liiva, kivisöe jm) teisaldamiseks
2. põll viljahoidla, mehaaniliste seadmetega mahukas hoone vilja säilitamiseks ja säilitustöötlemiseks
3. med kergiti, riist, mille abil kergitatakse kudede fragmente või hambajuuri
jugaelevaator → hüdroelevaator
emuleerima <emul|`eerima -eerib 28 v> (ingl emulate jäljendama < ld aemulare) • info ühe andmetöötlussüsteemi operatsioone teise süsteemiga jäljendama (hrl riistvara abil)
emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetod • füüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil
endoskoopiline <endoskoopili|ne -se -st 12 adj> • med endoskoopia abil tehtud (uuring)
enteroskoopia <+ sk`oopia 1 s> • med soolepeegelvaatlus, peensoole vaatlus enteroskoobi abil
entomohooria <+ h`ooria 1 s> (< entomo- + -hooria) • bot, zool putuklevi, seemnete levimine putukate abil
epikuurlus <epik`uurlus -e 11~9 s> (< pn Epikuros, Vana-Kreeka filosoof, 341–270 eKr) • fil Epikurose õpetuse kohane ellusuhtumine, filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimeerimine enesekontrolli abil ning liialduste vältimise teel, vt ka hedonism; piltl elunautimine
eskalaad <eskal|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr escalade < ld scalae redel, trepp) • sõj redelrünnak, kindluse ründamine kantavate redelite abil
eskamoteerima <eskamot|`eerima -eerib 28 v> (pr escamoter) • hrv mustkunsti abil osavalt asju kaduda laskma, salaja kõrvale toimetama
etrioskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr aithēr taevas, õhk + -skoop) • füüs riist, mille abil saab määrata maakeralt maailmaruumi tulevat soojuskiirgust
eufooria <+ f`ooria 1 s> (kr euphoria heaolutunne < eu- + pherō kannan) • med pms haiguslik v psühhotroopsete ainete abil tekitatud põhjendamatu heaolutunne
faaskodeerimine <+ kod`eerimi|ne -se -st 12 s> (< kodeerima) • info digitaalandmete kodeerimine perioodilise signaali faasi1 abil, ka magnetsalvestuses
fabritseerima <fabrits|`eerima -eerib 28 v> (< ld fabricari ehitama, valmistama) • käsitsi v masinate abil hulgaliselt tootma v valmistama; piltl (hulgaliselt) valmis vorpima; pahatahtlikult välja mõtlema
fagoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< kr phagos õgiv + teraapia) • med mitmesuguste haiguste ravimine bakteriofaagide abil
faksiimile <faksiimile 1 s> (< ld fac simile tee samasugune) • trük täpne (hrl fotomehaanilise reproduktsiooni abil saadud) jäljend käsikirjast, trükisest v joonisest
faksiimileside • teksti, joonise v foto täpse jäljendi edastamine telefonikanali kaudu; edastatud dokumenti nimet faksiimiletelegrammiks e faksiks
farüngoskoopia <+ sk`oopia 1 s> • med uurimine farüngoskoobi abil, neelupeegelvaatlus
fenomen <fenomen -i 19 s> (kr phainomenon ilmuv, nähtus) • fil nähtumus, üksus, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil, nt mõistusefenomen, keelefenomen; kantiaanluses see, mis on meie tunnetuse abil empiiriliselt kogetav, iga asi, mis on meelelise tunnetuse õiguspäraseks esemeks, vastand noumenon; piltl haruldane nähtus; ebaharilike võimetega inimene
filtreerima <filtr|`eerima -eerib 28 v> (pr filtrer < keskld filtrare viltima, vildiga vooderdama), filtrima <f`iltrima filtrib 28 v> • kurnama, läbi filtri laskma; filtri abil eraldama
flagellaat <flagell|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld flagellare, perf partits flagellatum piitsutama) • zool viburlane, viburloom, ainuraksete hõimkonda kuuluv loom, kes liigub pikkade protoplasmaniidikeste e viburite abil
flanš <fl`anš flanši fl`anši 22e s> (sks Flansch) • tehn äärik, otsaketas torude ühendamiseks poltide abil
flanšliide • äärikliide
flotatsioon <flotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl flotation < float ujuma) • tehn, keem ainete erisugusel märgumisvõimel põhinev eraldamismeetod ja -protsess (kasut maagi rikastamisel, paberitööstuses); heljumi ujutamine vedeliku pinnale õhu vm gaasi mullide abil (kasut reoveepuhastuses)
fluorograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • med fluorograafi abil saadud, fluorograafial põhinev
foneetika <foneetika 1 s> (< kr phōnētikos kõnelemisse puutuv, kõne- < phōneō räägin < phōnē hääl) lgv
1. häälikuõpetus; keeleteaduse osa, käsitleb keele häälikulist ehitust, häälikute moodustamist ja vastuvõtmist kuulmiselundite abil
2. keele häälikuline ehitus
fonografeerima <+ graf|`eerima -eerib 28 v> • heli fonograafi abil salvestama
fonokardiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< fono- + kardiograafia) • med südamehelide registreerimine keha pinnale asetatud mikrofoni vm seadise abil
fonomeetria <+ m`eetria 1 s> • lgv häälikute kvantiteedi ning rõhu ja meloodia uurimine fonomeetri v võnkuva helihargi abil
fonomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • fonomeetri abil uuritav
fosfaatima <fosf|`aatima -aadib 28 v> • tehn metallesemete pinda keemiliste reagentide abil õhukese fosfaadikihiga katma
fotograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • fot fotograafiale omane; fotograafia abil saadud
fotomeetria <+ m`eetria 1 s> (< foto- + -meetria) • füüs optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate nn fotomeetriliste suuruste mõõtmisega fotomeetri abil
fotoplastika <+ plastika 1 s> (< foto- + plastika) • fot kolmemõõtmeliste vormide valmistamine stereofotograafia abil
fotostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • fotostaadi abil paljundatud
fototüüpiline <+ tüüpili|ne -se -st 12 adj> • trük fototüüpia abil saadud
fraktsioneerima <fraktsion|`eerima -eerib 28 v> (pr fractionner tükeldama < ld fractio murdmine), fraktsioonima <fraktsi|`oonima -oonib 28 v> • tehn segusid füüsikaliste, keemiliste v mehaaniliste meetodite abil osadeks lahutama
funiikul <fun`iikul -i 2e s> (< ld funiculus köis, nöör) • bot varreke, mille abil seemnealge kinnitub viljalehele; anat väät, närvikiudude kimp
föön1 <f`öön fööni f`ööni 22e s> (sks Föhn < ld Favonius läänetuul)
1. meteor soe ja kuiv tuul mägismail (eriti Alpides); puhub mägedelt alla orgu v madalikule
2. tehn elektriline kuumaõhuaparaat juuste, käte vm kuivatamiseks
föönisoeng • fööni (2) abil kujundatud soeng
füsioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • füsioloogiasse puutuv, selle abil käsitletav, keha normaalse talitluse puhul esinev näit, suurus, tase vms
füsioloogiline lahus • farm koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus, kasut suure vere- v vedelikukaotuse puhul
galeer <gal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it galera < it, hisp galea) • mer aerude või purjede abil liikuv 1–2-mastiline sõjalaev, oli kasut oli kasut antiikajast kuni XVIII s
galeeriori • sõudja galeeril (hrl ori, sunnitööline v sõjavang)
galvanokaustika <+ kaustika 1 s> (< galvano- + kr kaustikos põletav, sööbiv) • joonistuse söövitus metallile galvaanivoolu varal; med elekterravi meetod, kudede, väikeste kasvajate, haavandite jm põletamine (hävitamine) termokautri abil
gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopia • füüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliin • füsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgus • füüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raud • üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravi • med kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopia • füüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist
gastroskoopia <+ sk`oopia 1 s> • med mao peegelvaatlus, mao sisemuse vaatlus gastroskoobi abil, mis juhitakse makku läbi suu ja söögitoru
geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)
generatiivne <generat`iiv|ne -se 2 adj> (pr génératif < ld generare sigitama, tekitama) • genereeriv, tekitav; biol sigimisse puutuv; sigimisega seoses olev (rakk, elund v funktsioon)
generatiivne grammatika → generatiivgrammatika
generatiivne organ • biol sigimiselund
generatiivne sigimine • biol sigirakkude abil toimuv sigimine, vt ka vegetatiivne paljunemine
generatiivne rakk • biol sigirakk
giljotiin <giljot|`iin -iini -`iini 22e s> (pr guillotine < pn J.-I. Guillotin, kasutamise algataja, Prantsuse arst, 1738–1814) • langekirves, tapamasin, Prantsuse revolutsiooni ajal 1792. a kasutusele võetud hukkamisriist hukatava pea maharaiumiseks kõrgelt langetatava kirvetaolise tera abil
giljotiinkäärid plt • tehn tööpink lehtmetalli, paberipakkide vm sirglõikega tükeldamiseks
giljotineerima <giljotin|`eerima -eerib 28 v> , giljotiinima <giljot|`iinima -iinib 28 v> (pr guillotiner) • giljotiini abil hukkama
glükosiid <glükos|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< glükoos) • keem orgaaniline liitühend, milles vähemalt üks komponent on mingi monosahhariidijääk ja milles komponendid seostuvad glükosiidsideme abil; enamasti mõru maitsega vees lahustuv aine, paljud on mürgised
gofraaž <gofr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr gaufrage) kunst
1. graafikas pimetrükk, pressitud kõrgmuster
2. nahkehistöötehnika, seisneb mustri kandmises nahale templi v rulli abil
GPS {lüh ingl sõnadest global positioning system} • ülemaailmne asukoha määramise süsteem kogu maakera hõlmava tehiskaaslaste võrgu abil; rakendatakse maastikul orienteerumisel ja objektide jälgimisel, navigatsioonis, geodeesias jm
graafiline <graafili|ne -se -st 12 adj> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav) • graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonise v graafikuna kujutatud; paljundustehnikas esinev; trükikujunduslik
graafiline ekspertiis • jur kirjaekspertiis, dokumentide kui asitõendite ekspertiis, mille eesmärk on kirjutatud teksti autori identifitseerimine käekirja üld- ja eritunnuste põhjal
graafiline leht • kunst kunstiteos graafilises tehnikas
graafiline meetod • suuruste uurimise, arvutamise v näitliku kujutamise viis joonise abil; isekirjutavate riistade rakendamine mitmesuguste nähtuste registreerimiseks (nt meditsiinis)
graafiline tehnika • kunst graafikateoste paljundamise viis, vt ka linoollõige, gravüür, ofort, akvatinta, litograafia, monotüüpia, ofsettrükk
grafostaatika <+ staatika 1 s> (< grafo- + staatika) • staatikaülesannete lahendamise graafiline menetlus (s.o joonestamisel sirkli, joonlaua jne abil)
grammatiline <gramm´atili|ne -se -st 12 adj> (< grammatika) • lgv grammatikasse kuuluv v puutuv; grammatikal põhinev, keeleõpetuslik
grammatiline kategooria • lgv kindlafunktsiooniline fraasi-, sõna- v muuteelementide klass keele morfoloogia v süntaksi kirjelduses
grammatiline kääne, abstraktne kääne • lgv üldist grammatilist tähendust kandev kääne, näitab pms nimisõna(fraasi) süntaktilist funktsiooni (eesti keeles nimetav, omastav ja osastav). Vt ka semantiline kääne
grammatiline tõlgendamine • jur õigusakti teksti mõtte selgitamine grammatilise analüüsi abil
graveerima <grav|`eerima -eerib 28 v> (pr graver < frangi graban uuristama) • uurendama, metallisse, kivisse, puusse, klaasisse jm joonistust v kirja (sisse) lõikama (uuritsa, graveernõela, freesi, meisli vm abil); graveeritakse käsitsi v graveerpingil
gravüür <grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr gravure < graveerima) • kunst uurend, uurendpilt, graafiline kunstitoode, mille valmistamisel joonistus graveeritakse siledasse (metallist, puust, kivist jm) plaati, süvendatud osad täidetakse värviga ja kujutis kantakse trükipressi abil paberile
gregariinid pl <gregar|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld gregarius karja kuuluv < grex kari) • zool karieoselised, eosloomade (eoste abil paljunevate sisenugiliste) selts (Gregarinida), nugivad eeskätt usside ja lülijalgsete sooltorus
grimeerima <grim|`eerima -eerib 28 v> (pr grimer) • jumestusvärvide (ka paruka, võltshabeme jm) abil nägu teisendama, jumestama, välimust muutma (pms näitlejail)
grimm <gr`imm grimmi gr`immi 22e s> (vn грим < grimeerima) • pms näitlejatele tehtav näojumestus, näoteisendus (värvide jm abil); jumestusvahend
guugeldama <guugeldama 27 v> (< pn Google) • Google’i otsimootori abil internetist infot otsima
güroroolija <+ r`oolija 1 s> (< güro-) • mer automaatroolija, elektromehaaniline seade laeva automaatseks juhtimiseks gürokompassi abil
haff <h`aff hafi h`affi 22e s> (sks Haff) • geogr säärlõugas, liivase maasääre abil merest peaaegu täielikult eraldatud madal järvlaht
hapteer <hapt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (uusld hapteron < kr haptomai kinnitun, haaran) • biol haardelund, moodustis, mille abil vetikad ja samblikud kinnituvad kõvale ja siledale pinnale
hektograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • hektograafi abil paljundatav
helikopter <helik`opter -i 2e s> (pr hélicoptère < kr helix keere + pteron tiib), kopter <k`opter -i 2e s> • tehn, lenn rootormudellennuki liik; õhusõiduk, mis püstteljel pöörlema pandava tiiviku abil võib tõusta ja maanduda püstloodis v ka õhus paigal püsida. Vt ka autožiiro
heliostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< helio- + kr statos seisev) • astr, tehn seade, mis võimaldab peegli abil (koos liikumapaneva mehhanismiga) juhtida Päikese kiiri püsivalt ühes ja samas suunas; kasut astronoomilistel vaatlustel
hemodialüüs <+ dial|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< hemo- + dialüüs) • med neerupuudulikkuse ja mürgistuste ravina kasutatav menetlus, mille abil eemaldatakse verest madalmolekulaarseid aineid
hesühast <hesüh|`ast -asti -`asti 22e s> (keskkr hēsychastēs erak) • relig hesühasmi järgiv munk; hesühastid taotlesid jumaliku valguse nägemist erilise keskendumise abil
heteroglükosiid <+ glükos|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< hetero- + glükosiid) • keem looduslik ühend, milles sahhariidkomponent on glükosiidsideme abil seoses mittesahhariidse komponendiga
holograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • holograafiatehnika abil saadud
hologramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (ingl hologram < holo- + -gramm) • laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis
hüdroindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + indikatsioon) • ökol veekogude, pinnase ja põhjavee seisundi ning omaduste määramine taimede abil
hüdrokaevandamine <+ kaevandami|ne -se -st 12 s> (< hüdro-) • mäend maavarade kaevandamise viis, mille puhul kaevise ammutamiseks kasut pinnasepumpa v toimub kivimi purustamine ja transportimine veejoa abil
hüdrolokaator <+ lok`aator -i 2e s> (< hüdro- + lokaator), sonar <sonar -i 2e s> {lüh ingl sõnadest sound navigation and ranging navigeerimine ja kauguste määramine heli abil} • tehn seade osaliselt v täielikult vees olevate objektide avastamiseks ning nende asukoha (suuna ja kauguse) määramiseks. Vt ka kajalood
hüdrolokatsioon <+ lokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + lokatsioon) • vees oleva keha asukoha (suuna, kauguse) määramine helisignaalide abil
hüdrotehnika <+ tehnika 1 s> (< hüdro- + tehnika) • hüdrol, tehn vesiehitusteadus, teadus, mis käsitleb veekogude kasutamist ja vee kahjuliku tegevuse vältimist vesiehitiste abil; vastav tehnikaharu
hüdrotransport <+ tr`ansp|`ort -ordi -`orti 22e s> (< hüdro- + transport) • voolava vedelikuga segatud puistlasti teisaldamine torudes v rennides surve all pumpade abil v raskusjõu mõjul
hüpnoanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< kr hypnos uni + analüüs) • psühh hingeliste nähtuste analüüs hüpnoosi abil
hüpnoos <hüpn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr hypnos uni) • med tehisuni, sugestiooni abil tekitatud unetaoline seisund, millega kaasnevad tähelepanu- ja mälufunktsiooni ning meeleolu muutused; psühhoteraapia menetlus, kasut mõnede haiguste ravimisel
hüsterograafia <+ gr`aafia 1 s> (< hüstero- + -graafia) • med van emakaõõne röntgenipildistus kontrastaine abil
hüsteroskoopia <+ sk`oopia 1 s> • med emakapeegelvaatlus hüsteroskoobi abil
idealisatsioon <idealisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ideaalne) • psühh psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene lisab teadvustamata endale v teistele liialdatud positiivseid omadusi
idiogaamia <+ g`aamia 1 s> (idio- + -gaamia) • bot isetolmlemine (tolmlemine sama õie õietolmu abil)
ikaarilised mängud pl, ikaristlikud mängud pl (< pn Ikaros, Kreeka müütilise taiduri Daidalose poeg) • tsirkuses viljeldav akrobaatika ala: erilistel alustel lamavad akrobaadid žongleerivad jalgade abil esemete ja inimestega
impulssvalimine <+ valimi|ne -se -st 12 s> • el telefoninumbri valimine kõneahela katkestamisel ja sulgemisel tekkivate impulsside abil. Vt ka toonvalimine
indekseerima <indeks|`eerima -eerib 28 v> (sks indexieren)
1. indeksiga varustama
2. maj indeksi alusel korrigeerima
3. info indeksi abil aadressi teisendama
indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele
induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo
inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega
instrumentaalne <instrument`aal|ne -se 2 adj> (< keskld instrumentalis vahendina toimiv < instrument) • instrumendisse puutuv, instrumentidega varustatud, nende abil tehtud, tööriistana v -vahendina kasutatav; muus muusikariista(de)le komponeeritud v muusikariista(de)l esitatav; instrumentalistidest (1) koosnev
integraal <integr|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld integralis täielik, terve, jagamata < ld integer) • mat mõiste, mida kasut nende suuruste avaldamiseks, mis esinevad lõpmatult paljude lõpmatult väikeste osakeste summana (märk ∫)
integraalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis tegeleb integraalide omaduste ja arvutamisviiside uurimise ning rakendamisega
integraallülitus, lüh IL • el ühtses protsessis valmistatud elementidest koosnev elektroonikalülitus
integraalvõrrand • mat võrrand, mis seob tundmatu funktsiooni tuntutega integraali abil
intelligiibel <intellig`iib|el -li 2e adj> (ld intellegibilis arusaadav) • fil mõtteline, ainult mõistuse (intellekti) abil tunnetatav, ülemeeleline, vastand sensiibel
interkalatsioon <interkalatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld intercalatio vahelepanek) • lisapäevade abil kalendriaasta ühtlustamine astronoomilise aasta pikkusega
iontoforees <+ for|`ees -eesi -`eesi 22e s> , ionoforees <+ for|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< ioon + kr phorēsis kandmine) • med ravimiioonide viimine organismi naha v limaskesta kaudu elektrivoolu abil
ioonoptika <+ optika 1 s> (< ioon + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib ioonikimpude liikumise juhtimist staatiliste elektri- ja magnetväljade abil
iridoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr iris, gen iridos vikerkaar, vrd iiris (1) + -loogia) • õpetus, mille abil inimese haigusi olevat võimalik diagnoosida, uurides tema silma vikerkesta ebakorrapärasusi
iroonia <ir`oonia 1 s> (ld ironia < kr eirōneia teesklus, iroonia)
1. peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tõeliselt mõeldakse, ning sõna kasut vastupidises tähenduses (vt ka sarkasm, satiir, huumor)
2. aj, fil Sokratesele omane tõe tuletamise dialektiline meetod: teadmatust teeseldes viiakse vastase väited osavate küsimuste abil absurdini, et näidata nende tühisust, nn sokraatiline iroonia
3. aj, kirj Saksa vararomantikutel (nt Schlegelil) mäng omaloodud kunstimaailmaga: kunstilise illusiooni loomine ja selle lõhkumine ühtaegu, nn romantiline iroonia
irrigograafia <+ gr`aafia 1 s> (< ld irrigare niisutama + -graafia) • med jämesoole röntgenuuring päraku kaudu soolde viidud kontrastaine ja gaasi abil
isoleeriv keel (< isoleerima) • lgv tüvekeel (nt hiina keel), mis väljendab sõnade grammatilisi vahekordi pms sõnade järjekorra, intonatsiooni, abisõnade jm kaudu, mitte seotud morfeemide abil
kaleidoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr kalos ilus + eidos kuju, välimus + -skoop) • pms mänguasjana kasutatav torukujuline optikariist, milles värvilised klaasitükikesed annavad peeglite abil vahelduvaid kirevaid kujundeid; piltl kirju vaheldus, lõpmatult vahelduv rida pilte v mitmekesiseid muljeid
kalkeerima <kalk|`eerima -eerib 28 v> (pr calquer) • kalka (1) abil kopeerima; piltl mehaaniliselt jäljendama
kallus <k`allus -e 11~9 s> (< ld callus mõhn)
1. bot taimel vigastatud kohas (lõikepinnal) moodustuv haavakude
2. med luumõhn, luuarm; luukude, mille abil murdunud luu otsad kokku kasvavad; nahamõhn, sarvestunud nahapaksend
kambium <k`ambium -i 19~2e s> (< keskld cambium vahetus) • bot mähk, koorealune õhuke paljunevatest rakkudest kude, mille abil toimub taime jämeduskasv
kamuflaaž <kamufl|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr camouflage) • sõj maskeering, kaitsevärvuse abil varjamine
karbonisatsioon <karbonisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , karboniseerimine <karbonis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld carbo süsi)
1. söestamine, söeks muutmine, eriti puu pealispinna söestamine kaitseks kõdunemise vastu
2. tekst villmaterjali töötlemine hapete abil taimsete lisandite kõrvaldamiseks
3. süsinikdioksiidi (süsihappegaasi) lisamine jookidele vm vedelikele
4. eh lupja sisaldavate ehitusmaterjalide kõvastumise kiirendamine süsinikdioksiidiga
õli karbonisatsioon • tehn reostunud õli puhastamine kurnamisega läbi puusöe
kardiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kardio- + -graafia) • med südametegevuse graafiline registreerimine erilise aparaadi, kardiograafi abil