[VSL] Võõrsõnade leksikon

aadlikonvent <+ konv|`ent -endi -`enti 22e s> (< aadel + konvent) • aj Liivi- ja Saaremaa rüütelkonna organ XVIII–XX s; valmistas ette maapäevi ja lahendas mõningaid küsimusi

abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil

akmeism <akme|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr akmē tipp, haripunkt, parim iga), ka adamism <adam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Aadam) • kirj vool XX s alguse Vene luules; selle esindajad deklareerisid tagasipöördumist materiaalse maailma juurde, sõna täpse tähenduse juurde

anarhosündikalism <+ sündikal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr anarcho-syndicalisme < anarhism + sündikalism) • pol anarhismist mõjutatud vool töölisliikumises XIX s ja XX s alguses

antiintellektualism <+ intellektual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< anti- + intellektualism) • fil ratsionaalse loogilise mõtlemise pädevust alahindav v eitav maailmavaateline seisukoht; kitsamas tähenduses: XIX–XX s sotsiaalfilosoofilised õpetused, mis alaväärtustavad teaduslikku tunnetust ja haritlaste osatähtsust ühiskonnas

antiromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< anti- + romaan) • kirj XX s keskpaiku tekkinud proosažanr, mille viljelejad (pms Prantsuse kirjanike seast), hüljates realistliku romaani, loobuvad süžee arendamisest, tervikliku iseloomuga kangelastest jm romaanile omasest

antroposoofia <antropos`oofia 1 s> (< antropo- + kr sophia tarkus) • fil Austria filosoofi R. Steineri (1861–1925) XX s alguses rajatud inimest jumalustav usulis-müstiline õpetus

art brut [aar brüt] (pr viimistlemata, toores kunst) • kunst XX s kunstilaad, kus argipäevaseimate vahenditega (plekk, liiv, puulehed, tänavapori) taotletakse esteetilisi väärtusi

automaaditeooria <+ te`ooria 1 s> (< automaat + teooria) • mat XX s tekkinud matemaatika haru, mis uurib automaatide (1) üldisi omadusi

avangardism <avangard|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr avant-gardisme < avangard) • kunst, kirj, muus mitme XX s kunstisuuna üldnimetus, modernismi äärmuslik väljendusvorm, ka kirjanduses ja muusikas eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund

aviiso <aviiso 16 s> (hisp aviso nõuanne, luure) • aj, sõj väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks pms XIX ja XX s vahetusel

baan <b`aan baani b`aani 22e s> (ung bán) • aj vana Ungari ülikutiitel; Lõuna-Ungari piiriprovintside haldaja, XIX–XX s Horvaatia ja Slavoonia asehaldur

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

bokser <b`okser -i 2e s> (sks, ingl poksija)
1. zool Saksa buldog (1)
2. aj võõramaise ülemvõimu vastasest rahvaülestõusust osavõtja Hiinas XX s alguses

bonistika <bon´istika 1 s> (vn бонистика) • paberrahakogumine; aj ajaloo abiteadus, mis eristus XX s alguses numismaatikast; uurib boone (3), assignaate (2), obligatsioone, paberraha jms kui finantsajaloo allikaid

brutalism <brutal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < brutaalne) • arhit XX s arhitektuurisuund, millele on omane konstruktsioonimaterjalide (betoon, teras, tellis) rakendamine ehedaina

cakewalk [keikwook] (ingl „koogimarss“) • tants XIX s tekkinud Ameerika neegrite võistluslik ²/₄-taktimõõdus rühmatants; XX s alguses levis paaristantsuna ka Euroopas

cao dai [kao dai] (vietnami Cao Đài kõrge pjedestaal) • relig teosoofial ja spiritismil põhinev usund ja usuliikumine, mis tekkis Lõuna-Vietnamis XX s 1. poolel

dekadents <dekad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr décadence < keskld decadentia langus) • kirj, kunst üldnimetus vaimsele kriisile XIX s lõpu ja XX s alguse kultuuris, mida iseloomustas lootusetus, elutüdimus ja individualism; oli omane mitmele kunstisuunale, kõige ilmekamalt avaldus Prantsuse sümbolistlikus poeesias

džäss <dž`äss džässi dž`ässi 22e s> (ingl jazz), džässmuusika <+ muusika 1 s> • muus nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variatsioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX s alguses neegrimuusika pinnal
džässbänd (ingl jazz band) • muus džässorkester; selle koosseisu kuuluvad pms puhk- ja löökpillid ning klaver; tänapäeval on tavalisimad džässansamblid (triost septetini), milles domineerib sooloimprovisatsioon

ekspressionism <ekspression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr expressionnisme < expression väljendus, ilme < ld expressio väljendusrikkus) • kunst, kirj, muus vool Euroopa kujutavas kunstis, kirjanduses, muusikas ning lava- ja filmikunstis XX s; seadis esikohale kunstnikust enesest lähtuva idee ja tema elamuste väljendamise eksalteeritud, paatoslikus, fantastiliselt liialdatud kujunditega stiilis

elektrodünamomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< elektro- + dünamomeeter) • aj, füüs riist elektrivoolu võimsuse mõõtmiseks, kasut XX s alguses

emigratsioon <emigratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld emigratio ümberasumine)
1. väljaränne, massiline ümberasumine mingilt maalt teisele maale mitmesuguseil (majanduslikel, poliitilistel, usulistel vm) põhjustel; omandas suure ulatuse XIX ja XX s, vastand immigratsioon
2. kodumaalt eemalviibimine, pagulus, maapagu

energetism <energet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr energeia tegevus) • fil filosoofiline kontseptsioon, milles mateeria mõiste on püütud asendada energia mõistega; energetismi rajas W. Ostwald (1853–1932) XX s alguses

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

fovism <fov|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fauvisme < fauve ookrikarva; metsloom) • kunst ekspressionismi vool XX s alguse Prantsuse maalikunstis, mille esindajad eelistasid erksaid värve ja loobusid valguse ja varju kasutamisest; fovistid lähtusid kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist

gigot [žig·o] (pr)
1. kok lamba- või tallekints
2. tekst õla poole kotina avarduv varrukas naiseriietuses XIX–XX s

guohua <g`uohua 1 s> (hiina guó huà rahvuslik maal) • kunst koolkond Hiina maalikunstis XIX s lõpus ja XX s alguses; tõi traditsioonilisse maalimisviisi maalimise looduse järgi

hernhuutlus <h`ernh`uutlus -e 11~9 s> (< pn Herrnhut, linn Saksamaal) • relig nn vennastekoguduse usuline liikumine Saksamaal, Baltimaadel jm XVIII–XX s

hot dog (Ameerika ingl „kuum koer“) • kok kuum viinerisai; algul tähendas Frankfurdi vorsti, mis XX s alguses toodi USA-sse, kus seda serveeriti sinepiga maitsestatult kahe saiapoolmiku vahel. Vt ka hamburger

hunhuus <hunh|`uus -uusi -`uusi 22e s> (hiina hónghúzi punahabe) • aj Kirde-Hiinas (Mandžuurias) XIX s 2. poolel ja XX s 1. poolel tegutsenud hästi organiseeritud röövlijõugu liige

immanentsus <imman`entsus -e 11~9 s> (< immanentne) • fil olemuslikkus, loomuomasus
immanentsusfilosoofia • fil subjektiiv-idealistlik filosoofiavool XIX–XX s vahetusel; immanentsusfilosoofia järgi on tunnetuse objekt olemas ainult mõtlemise sisuna, st olemine on teadvusele seesmiselt omane

individuaalpedagoogika <+ pedagoogika 1 s> (< individuaalne) • ped isiksusepedagoogika, XX s alguse reformpedagoogika suund, mis peab kasvatuse eesmärgiks lapse individuaalsuse, iseseisvuse ja loovuse arendamist ning eriti oluliseks praktiliste, tugevate ja sõltumatute isiksuste kujundamist

institutsionalism <institutsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl institutionalism < institutsioon) • pol riigi- ja ühiskonnaõpetuse ning poliitilise ökonoomia suund XX s algupoolel USA-s

intimism <intim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld intimus sisemine, sisim) • kunst suund Rootsi loodusmaalikunstis XX s alguses

intuitsionism <intuitsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< intuitsioon) • fil, mat intuitsionistlikul e konstruktiivsel loogikal ja mõttekäikude intuitiivse selguse printsiibil põhinev filosoofilis-matemaatiline suund XX s alguses; tänapäeval omab pms matemaatilist sisu

irredentism <irredent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it (terra) irredenta vabastamata (maa)) • aj, pol Itaalias XIX s lõpus ja XX s alguses tekkinud rahvuslik poliitiline liikumine, mis taotles pms itaallastega asustatud naaberalade (Lõuna-Tirooli, Trieste, Fiume, Nizza jt) liitmist Itaaliaga

juugend <juugend -i 2e s> , juugendstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (sks Jugendstil < pn Jugend, Münchenis 1896–1940 välja antud ajakiri) • kunst, arhit XIX s lõpus ja XX s alguses Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament

kalüpso <kal´üpso 16 s> (ingl calypso, sõna algne päritolu teadmata) • muus, tants paaristaktimõõduline tantsulaul Lääne-India saarestikus XIX–XX s vahetusel; 1960ndatel Euroopa seltskonnatants

kantri <k`antri 1e s> (ingl country music) • muus kantrimuusika, USA-sse väljarännanud Inglise, Iiri ja Šoti päritolu asunike muusika, pms meremeeste- ning kauboilaulud; XX s laienes mõiste ka teiste rahvaste USA-sse toodud ja seal osalt afroameerika folklooriga segunenud rahvalikule muusikale

kibitka <kib´itka 16 s> (vn кибитка < tat кибет pood < ar koubbet telk) • kinnise katusega vanker v saan, oli kasut XX s alguseni Venemaal; varem Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa steppide rändrahvaste vankerelamu

koloniaalstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (< koloniaalne + stiil) • arhit Euroopa riikide asumaade ehitusstiil XVII–XX s; Suurbritannia asumail ja USA-s jäljendati Inglise klassitsismi, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas Hispaania barokki

kosmism <kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kosmos kord; maailm) • fil Vene filosoofiline suundumus XX s 1. poolel; lähtus Vene usufilosoofilisest käsitusest, et inimene ja ühiskond on kosmilise terviku v looduse osa; 1970ndatest on kosmismina käsitatud eeskätt loodusteaduslikku suunda (eriti V. Verdanski noosfääri käsitust)

Liedertafel [liidertaafel] (sks) • muus XIX s alguses ja XX s lõpus Saksa meestelauluselts, kus esitati ka seltsi liikmete asjaarmastajalikku loomingut; Liedertafel’id muutusid hiljem lauluhuviliste suurteks ühisorganisatsioonideks

lobotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kr lobos nibu; sagar + -toomia) • med ajusagaralõikus, mille puhul katkestatakse vaheaju ja otsmikusagara vahelised ühendused; kasutati XX s I poolel psühhiaatrilises ravis

logitsism <logits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr logikē loogika) • mat, loog matemaatika aluste uurimise suund XIX s lõpus ja XX s, taotles matemaatika taandamist loogikale

lutšism <lutš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn лучизм < луч kiir), rajonism <rajon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rayonnisme < rayon kiir) • kunst XX s 1. veerandil Venemaal tekkinud kunstivool, kujunenud futurismist; lutšismi esindajad lahutasid kujundid piltidel diagonaalseteks kiirtevihkudeks, püüdes saavutada neljamõõtmelist muljet

maagiline <maagili|ne -se -st 12 adj> • maagiaga seonduv, nõidusväeline v -jõuline; piltl nõia-, nõiduslik, seletamatult lummav
maagiline realism • kirj Ladina-Ameerika kirjanduses, pms romaanižanris viljeldud suund; kaasaegse reaalse elu peegeldusse põimitakse indiaani rahvaluulest ja usundist pärinevaid müütilis-fantastilisi kujutelmi; kunst XX s alguse kunstivool, kus kujutatu on ülepingutatult realistlik, samas pakutakse võõraid ebaharilikke ühendusi ja seoseid
maagiline ruut • ruut numbrite v tähtedega, mille kõik read vertikaalselt, horisontaalselt ja diagonaalselt annavad sama summa v sõna

metamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr metamorphōsis)
1. ümberkujundus, muundus; muutus, teisenemine
2. zool moone, kaudne arenemine, mil munast kooruv noorloom (vastne) erineb tunduvalt täisealisest
3. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel
4. muus variatsiooniline muusikateos XX s

milonga <mil´onga 16 s> (hisp < Aafrika k-d) • tants üks Argentina tango variante, mida XIX s tantsisid pampades gautšod kitarri saatel, XX s levis linnadesse, pms vaeste linnaosadesse; Euroopas sai harilikust tangost veidi kiirerütmilisem milonga (eriti Pariisi) salongide, kabareede ja restoranide moetantsuks

modernism <modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< modernne)
1. kirj, kunst, muus uuenduslikkust taotlev suund, mis kujunes välja XX s alguse kirjanduses, kunstis ja muusikas (abstraktsionism, dadaism, ekspressionism, kubism, pop art jt)
2. relig XIX s lõpus katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

moodus <moodus -e 9 s; m`oodus -e 11~9 s> (ld modus mõõt, määr, viis, harmoonia, meloodia) viis, laad
1. fil olemise laad, viis, kuidas atribuut avaldub (nt kui ruumiline ulatuvus on materiaalse asja atribuut, siis konkreetne kuju on moodus)
2. lgv kõneviis, näitab kõneleja suhet öeldavasse ja öeldava suhet tegelikkusega, vt ka indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv, konjunktiiv1, optatiiv, potentsiaal
3. muus helilaad; keskaegne diatooniline helilaad v hilisemas muusikas selle analoog; XX s muusika kõrgusvormel; modaalnoodikirjas rütmivormel; seeriamuusikas kõrgus-, vältus-, tugevus- vm rida

moskiitolaevastik <+ laevast|`ik -iku -`ikku 25 s> (< moskiito) • sõj, mer algselt (XX s 1. poolel) torpeedokaatrite kogunimetus; nüüdisajal (pms USA-s) mis tahes väikeste sõjalaevade laevastik

naivism <naiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< naiivne) • kunst teadlikult lapsemeelselt vahetu kujutamisviisiga kunstisuund, mis sai tuntuks XX s alguses; iseloomulik on detailirikkus, perspektiivi ning plastilise anatoomia kompositsiooni nõuete eiramine; ka kunstihariduseta inimeste harrastatav kunstilaad. Vt ka primitivism

narodniklus <nar´odniklus -e 11 s> (vn народничество < narodnik) • aj Venemaal XIX s 2. poolel ja XX s algupoolel levinud haritlaskonna vasakpoolne ideoloogia ja sellest lähtunud ühiskondlik-poliitiline liikumine

neogrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (< neo- + grammatik), noorgrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (sks Junggrammatiker) • lgv pms Saksamaal XIX s lõpus ja XX s alguses levinud noorgrammatilise keeleteaduskoolkonna esindaja; uuriti keeltes toimunud häälikulisi muutusi; sealjuures väideti, et need muutused toimuvad range mehaanilise seaduspärasusega, mis ei luba mingeid erandeid

neohegelianism <+ hegelian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + hegelianism) • fil uushegelianism, XIX s lõpus ja XX s alguses viljeldud filosoofiasuund, mis põhines Hegeli dialektilisel vaimufilosoofial; seda tõlgitseti kriitiliselt ja modifitseeritult, tõstatati valdavalt ühiskonna ajaloo filosoofilisi küsimusi

neoimpressionism <+ impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + impressionism) • kunst uusimpressionism, impressionismist võrsunud maalikunstivool Lääne-Euroopas XIX ja XX s vahetusel; võtsid kasutusele puäntillismimeetodi

neoklassitsism <+ klassits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + klassitsism) • kunst uusklassitsism, klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal XIX s lõpus ja XX s

neolamarkism <+ lamark|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + lamarkism) • biol uuslamarkism, XIX ja XX s vahetusel tekkinud suund evolutsiooniõpetuses, peab peamiseks pärilikkust määravaks teguriks väliskeskkonna otsest mõju, eitamata seejuures looduslikku valikut

neoplastitsism <+ plastits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + plastika) • kunst maalikunstivool, abstraktsionismi suund, mis tekkis XX s Hollandis; iseloomulikud on põhivärvidega maalitud tasapinnad ning ristuvad rõht- ja püstjooned

neopositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + positivism) • fil uuspositivism, loogiline positivism, loogiline empirism, XX s filosoofia suund, mis koondas peatähelepanu loogika ja teaduse metodoloogia küsimustele ning seadis eesmärgiks teaduse loogilise analüüsi ning vabastamise metafüüsikast

neorealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + realism), uusrealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. fil vool XX s angloameerika filosoofias, mis vastandus idealismile, väites, et maailm eksisteerib sõltumatult tunnetavast subjektist
2. kirj suund 1940–50ndate Itaalia kirjanduses, kunstis, filmikunstis; kujutab ühiskonnakriitiliselt pms linnaelu, lihtinimeste argikonflikte ning taotleb tõsielulisust

neoromantism <+ romant|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + romantism) • kirj, kunst uusromantism, realismile ja naturalismile vastanduvate ning romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus XIX s lõpu ja XX s alguse Euroopa kirjanduses ja kunstis

nonfiguratism <nonfigurat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< nonfiguratiivne) • kunst XX s kunstisuund, mis väldib looduslikke ja esemelisi eeskujusid; peab oluliseks jooni ja värve

normativistlik <normativ`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • jur normidega kehtestatud, õigusnormiline
normativistlik koolkond • XX s õigusteaduse koolkond, mis tugineb klassikalisele õigusteaduslikule normatiivsele käsitlusele, analüütilise õiguspositivismi uuskantiaanlik teisend

nostraatiline keel (< ld nostratim meie moodi < noster meie (oma)) • lgv hüpotees teatud Euraasia ja Aafrika keelkondade sugulusest, ühine algvorm on rekonstrueeritud u 700 sõnale; teooriale pani lause XX s alguses H. Pedersen

nudism <nud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nudus alasti) • alastikultuur, XX s alguses Saksamaal tekkinud liikumine, mille pooldajad propageerivad alastiolekut

osmanism <osman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< osmanid), ottomanism <ottoman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it ottomano osmani < ar pn ʿUṯmān Osman, Türgi valitsejad) • aj, pol noortürklaste doktriin XIX s lõpus ja XX s alguses; nõudis kõigi osmanite juriidilist võrdsust, olenemata rahvusest ja usundist; hiljem taotles kogu elanikkonna türgistamist ühtse osmani rahvuse loomiseks

panafrikanism <+ afrikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Aafrika) • pol neegrite rassilise võrdõigusluse eest võitlev poliitiline liikumine, mille algatasid XIX–XX s vahetusel USA ja Lääne-India neegerharitlased

panislamism <+ islam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + islam) • pol kõigi islamiusuliste ühtsust taotlev ja kalifaadi taastamist propageeriv usulis-poliitiline liikumine; tekkis XIX s lõpus vastukaaluks Euroopa suurriikide poliitikale; XX s lõpus muutus taas aktuaalseks

panturanism <+ turan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Turan, Sise-Aasia piirkonna iraanipärane nimi) • pol Turaani liikumine; taotles XIX s lõpus ja XX s alguses kõigi türgi-tatari, Uurali (ka soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste lähendamist ja Turaani riigiks ühendamist

parabellum <parab`ellum -i 2e s> (< pn Parabellum, Saksa kaubamärk < ld para bellum valmistu sõjaks) • sõj XX s alguses Saksamaal loodud sõjaväepüstol, kaliiber enamasti 9 mm, Saksamaa ja mõne teise riigi relvastuses kuni II maailmasõjani

parole [par·ol] (pr sõna) • keele igakordne avaldumine kõnes; lgv mõiste, mille tõi XX s alguses mõiste langue kõrval sisse strukturalistliku keeleteaduse teoreetik Ferdinand de Saussure. Vt ka langue

pedoloogia1 <+ l`oogia 1 s> (< pedo- + -loogia) • ped, aj XX s alguse pedagoogikasuund, mis taotles lapse arenemise uurimist ühtaegu psühholoogia, anatoomia, füsioloogia, bioloogia ja sotsioloogia meetoditega

pittura metafisica [pituura metafiizika] (it) • kunst metafüüsiline maal; XX s 2. aastakümnel Itaalias tekkinud ja pms seal viljeldud kunstivool, mida iseloomustab akadeemiline maalilaad, teravad valguse-varju kontrastid, rõhutatud ruumilisus ning viirastuslik aines: tühjad arhitektuursed maastikud, mannekeenid, fantastilised esemed ja mehhanismid

polütonaalsus <+ ton`aalsus -e 11~9 s> (< polütonaalne) • muus mitme tonaalsuse ühendamine, eri helistike samaaegne kasutamine; omane XX s muusikale

popkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< pop-, vrd ingl pop art) • kunst XX s 2. poole modernistlik kunstivool; tekkinud USA-s protestina seni kehtinud arusaamadele, kasutab massikultuuri ning nüüdisaegse suurlinna visuaalset materjali ilma hinnangulise v sotsiaalkriitilise hoiakuta, kujutab igapäevasest keskkonnast ja meediast tuntud nn banaalseid kujundeid, neid sageli seeriatena esitades; on seotud kaubandus- ja rõhutatud enesereklaamiga

possibilism <possibil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr possibilisme < ld possibilis võimalik) • fil XIX–XX s vahetusel Prantsusmaal tekkinud reformistliku (nn munitsipaalse sotsialismi) teooria ideeline alus

possibilist <possibil|`ist -isti -`isti 22e s> (pr possibiliste < ld possibilis võimalik) • aj, pol XIX–XX s vahetusel Prantsuse töölisliikumise reformistliku voolu pooldaja

postimpressionism <+ impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + impressionism) • kunst, kirj järelimpressionism, XIX s viimase veerandi ja XX s algusaastate kunsti ja kirjandust hõlmav suund, millel puuduvad ühtsed kaanonid; tähtsustati kunstniku eneseväljendust, filosoofilist lähenemist elule, pildi ülesehitust ja dekoratiivsust

postmodernism <+ modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + modernism)
1. fil üldnimetus XX s viimase kolmandiku mitmele filosoofilisele vaatele, mis vastanduvad Descartes’ist alanud modernistlikule filosoofiale; leitakse, et ei ole enam absoluutset filosoofilist tõde ega objektiivsust, kõik vaated on vaid tõlgendused
2. 1960–70ndatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filmis, teatris; postmodernismi iseloomustab määramatus, pluralism, kõigi mõistete ja väärtuste lammutamine

primitivism <primitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. primitiivsus, algelisus, lihtsakoelisus, piiratus, keeruliste küsimuste lihtsustatud käsitamine
2. kunst loodusrahvaste kunsti üldnimetus; Vene kunsti vool a-tel 1905–20; vahel ekslikult kasutatud XX s alguse kunstivoolu naivismi sünonüümina

psühhoanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< psühho- + analüüs) • med, psühh XX s psühholoogia ja psühhiaatria vool, mis peab põhiliseks inimese hingeelu ja käitumise suunajaks alateadvust; kitsamas tähenduses S. Freudi psühhoterapeutiline õpetus, kuidas parandada konfliktidest johtunud käitumis- ja psüühikahäireid

revisionism <revision|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Revisionismus < keskld revisio (uuesti) üle- v läbivaatamine) pol
1. XX s alguses töölisliikumises tekkinud suund, mis taotles majanduslikke ja sotsiaalseid reforme
2. põhiseaduste ja lepingute muutmist taotlev liikumine
3. hrv igasugune välispoliitika, mis üritab muuta riikidevahelist status quo’d

rotund <rot|`und -undi -`undi 22e s> (< ld rotundus ümmargune)
1. arhit, aiand ringikujulise põhiplaaniga võlvitud ehitis v ruum; kasut ka pargikujunduses
2. tekst naiste karusnahkse v vateeritud voodriga käisteta talvemantel, mida kanti XIX s ja XX s 1. poolel

sandarmeeria <sandarm`eeria 1 s> (pr gendarmerie < gendarme sandarm)
1. aj, sõj Lääne-Euroopas XV–XVIII s ratsaväe liik
2. aj sõjaväe- v poliitiline politsei Venemaal XVIII–XX s
3. eripolitsei mõnes Euroopa riigis, nt Prantsusmaal

satjagraha <satj´agraha 1 s> (sanskr satyāgraha tões püsimine)
1. fil pärimusliku joogafilosoofia üks enesetäiustamise osa; püüd näha asju nii, nagu nad on, ja sellega kooskõlas käituda
2. pol vägivallatu vastupanuliikumine Indias XX s alguses

sekularism <sekular|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl secularism < secular sekulaarne) • pol materialistlikku, religioosseid suundumusi välistavat ühiskonnakorda taotlev vool XIX–XX s

sipahi <sip´ahi 16 s> (trg < prs sipāhī ratsanik, sõdur) • aj Osmanite Türgis ratsasõdur ja sõjaväelise lääni valdaja; põhja-aafriklasest ratsaväelane Prantsuse koloniaalarmees XIX–XX s

solidarism <solidar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< solidaarne) • jur, sotsiol XX s alguses tekkinud suund, mille järgi riik ja õigus rajanevad klasside, sotsiaalsete rühmade, organisatsioonide ja üksikisikute solidaarsusel

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

standart <stand|`art -ardi -`arti 22e s> (sks Standarte < vanapr estandard, keskld standardum)
1. ruutlipp, kasutatud mõnel maal ratsaväeüksuse lipuna (XVIII–XX s)
2. kuninga- v presidendilipp, mis heisatakse siis, kui riigipea viibib oma residentsis

strukturaallingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< strukturaalne + lingvistika) • lgv mitme XX s keeleteadusliku suuna (Praha funktsionaalne lingvistika, Kopenhaageni glossemaatika, deskriptiivne lingvistika jt) üldnimetus; strukturaallingvistikale on iseloomulik keele käsitamine range süsteemina, täpsete analüüsi- ja kirjeldamismeetodite kasutamine ning peatähelepanu pööramine kaasaegse keele struktuurile

suaav <su`aav suaavi su`aavi 22e s> (pr zouave < ar pn Zwāwa, kabiili hõim Alžeerias) • aj, sõj Prantsuse koloniaalvägede jalaväesõdur XIX–XX s

sufražism <sufraž|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl suffragism < suffrage hääleõigus) • aj Suurbritannias naisliikumine XIX s 2. poolel ja XX s alguses naistele meestega võrdsete poliitiliste õiguste taotlemiseks; levis ka USA-sse ja Saksamaale

suprematism <supremat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn супрематизм < pn Супремус, Vene kunstnike rühmitus < ld supremus kõrgeim, ülim) • kunst Venemaal tekkinud abstraktne suund maalikunstis XX s alguses, kasutab tasapinnalisi (ruut, ring jt) ja ka ruumi illusiooni kandvaid geomeetrilisi kujundeid

svadeši <svadeši 1e s> (bengali, hindi swadeshi omamaine) • aj Briti Indias XX s alguses tekkinud liikumine, mille eesmärk oli edendada kodumaist tööstust ja käsitööndust ning kaitsta neid Briti tööstuse konkurentsi eest; väljendus Inglise kaupade boikoteerimises eriti a-tel 1905–08

sümbolism <sümbol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr symbolisme < sümbol) • kunst, kirj kunsti- ja kirjandusvool XIX s lõpus ja XX s alguses; sümbolism püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite kaudu väljendada meeltega tunnetamatut ideede maailma; sümbolismi äärmuslikud vormid kaldusid estetismi ja müstikasse

sündikaat <sündik|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr syndicat < kr syndikos õigusekaitsja)
1. müügikartell, ettevõtete ühendus, mis on loodud konkurentsi piiramiseks tootmise ja turustamise kooskõlastamise kaudu
2. konsortsium, investeerimispankade vm finantsasutuste rühm, mis tagab firma väärtpaberiemissiooni v suure krediidi saamise
3. mõnede Lääne-Euroopa maade ametiühingute nimetus XX s alguses

šanghaitamine <šangh`aitami|ne -se -st 12 s> (< pn Shanghai, linn Hiinas) • aj kõnek meremeeste sundvärbamine tsiviillaevadele enne XX s; meetodeiks olid meeste purjujootmine, füüsilise jõu kasutamine v petmine

šeik2 <š`eik šeigi š`eiki 22e s> (< ingl shake raputama) • tants tvistist kujunenud tants XX s 2. poolel

šimmi <šimmi 16 s> (ingl shimmy < pr chemise särk) • tants Põhja-Ameerikast pärinev seltskonnatants, fokstroti teisend; oli moes XX s alguses

zadruga <zadruga 1 s> (serbia-horvaadi задруга) • aj lõunaslaavlaste patriarhaalne suurpere kuni XX s alguseni, moodustus vendade perekondadest, ühist majapidamist juhtis valitav peremees

žoržett <žorž|`ett -eti -`etti 22e s> (< pn Georgette de la Plante, XX s alguse Prantsuse moelooja), kreppžoržett <+ žorž|`ett -eti -`etti 22e s> (< krepp) • tekst õhuline läbipaistev siidriie

župa <župa 16 s> (ukr, serbia-horvaadi жупа, sloveeni, tšehhi župa) • aj lõuna- ja lääneslaavlaste haldusüksus varakeskajast kuni XX s-ni

tango <tango 16 s> (hisp) • tants, muus rõhutatud põhirütmiga ²/₄- v ⁴/₈-taktimõõdus XIX ja XX s vahetusel tekkinud seltskonnatants, mille algkuju on hispaania rahvatants habaneera

tragun <tragun -i 2e s> (pr dragon draakon, tõenäoliselt lipul kujutatud draakoni järgi) • sõj, aj ratsaväelane paljudes Euroopa riikides XX s alguseni

tšastuška <tšast´uška 16 s> (vn частушка < частый tihe, sage) • muus, folkl uuemaaegne (XIX–XX s) neljavärsiline lõppriimiline vene rahvalaul

two-step [tuustep] (ingl kaks sammu) • tants loomulikul kõnnil põhinev Põhja-Ameerikast pärit ²/₄-taktimõõdus seltskonnatants, Euroopas oli moes XX s alguses

unanimism <unanim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr unanimisme < unanime üksmeelne < ld unanimus) • kirj XX s alguses Prantsuse kirjandusrühmitis, mis tegutses 1906–18, propageeris abstraktset humanismi, inimeste, klasside ja rahvaste üksmeelt ning loodusmüstitsismi, vastandus sümbolismile

una sancta [uuna sankta] (ld üks püha (kirik)) • relig kirikute ühtsust taotlev liikumine ja organisatsioon XX s