[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

barjäär <barj|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr barrière < barre poom, palk) • tõke, tõkketara, tõkkepuu, kaitsevõre, parre
barjäärriffgeogr vallrahu, eriline liik korallrahusid
tollibarjäärmaj kõrged sisseveotollid välismaiste kaupade sisseveo tõkestamiseks

barraaž <barr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr barrage) • sõj tõke, tõkestus, nt õhubarraaž terastrossiga kokkuseotud õhupallid, mis takistavad vaenlase lennukite liikumist, merebarraaž miinid, võrgud jm vaenlase laevade vastu

herdel <h`erdel -i 2e s> (< ingl hurdle tarandik, tõke) • sport tehispõõsastest tara ratsaspordis
herdelvõidusõitsport ratsavõistlus, mille käigus tuleb ületada herdeleid

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

klaustrofoobia <+ f`oobia 1 s> (< ld claustrum riiv, lukk, tõke + foobia) • psühh haiguslik kinnise ruumi kartus. Vt ka agorafoobia

mask <m`ask maski m`aski 22e s> (pr masque < it maschera)
1. näokate v seda kandev isik; antiikaja teatris traagilise v koomilise ilmega õõnes lahtine näokate; karnevalil v rahvapidustustel jm näo ees kantav inimese v looma näo kujutis; piltl teeseldud ilme
2. näokaitse, nt gaasitõrjeks
3. naha iluraviks näole määritav ainekiht
4. tehn läbipaistmatu tõke, mis varjab osa pinnast valguskiirte vm kiirguse v ainesademe eest
surimasksurnu näolt võetud kips- v vahajäljend

obstruktsioon <obstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld obstructio)
1. tõke, takistus
2. pol sihilik töö segamine, eriti parlamentaarse riigikorraga maades tarvitatav võitlusvahend
3. med sulgus, tõkestus, ummistus, ahenemus


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur