Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
aretaloogia <+ l`oogia 1 s> (kr aretalogia < aretē suurepärasus; voorus; imetegu + -loogia) • relig jumaluse vahetute, tõeliseks peetavate imetegude ülistamine, hellenismi aja tervistusjumalate kultuse tava
eksogaamia <+ g`aamia 1 s> (< ekso- + -gaamia) • antr (pms loodusrahvaste) tava, mis keelab abielu ühe ja sama sugukonna vm sugulusrühma liikmete vahel. Vastand endogaamia
ergonoomika <ergonoomika 1 s> (< kr ergon tegu, töö + nomos seadus, tava) • teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast; aj kuni 1980ndateni: kitsamalt teadus töötegevusest
halal [halaal] (ar ḥalāl seaduslik, lubatud) • relig viitab millelegi (tegu, tava, toit vms), mis islami seaduste järgi on lubatud, seaduslik. Vt ka haram
haram [haraam] (ar ḥaram keelatud) • relig viitab millelegi (tegu, tava, toit vms), mis islami seaduste järgi on keelatud. Vt ka halal
hortonoom <horton|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< ld hortus aed + kr nomos tava, seadus) • aiand aednik; aianduskooli lõpetanute ametinimetus
infibulatsioon <infibulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld infibulare pandla v klambriga sulgema < in- + fibula pannal, klamber) • antiik- ja loodusrahvastel tava säilitada noorte süütus abiellumiseni; selleks suleti tütarlastel häbememokad ja poistel eesnahk metallniidiga; tänapäevalgi pms Aafrikas kasutatav naiste ümberlõikamise viis, nn vaaraolõikus
inkubatsioon <inkubatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld incubatio lebamine; haudumine)
1. aj Vana-Kreekas ja Roomas tava magada templis, et saada jumalailt ilmutust v tervistust
2. biol haudeaeg
3. põll linnumunade v kalamarja hautamine inkubaatoris
inkubatsiooniperiood • med lõimetusaeg, peiteaeg, nakkushaiguse esimene järk, aeg tõvestavate mikroobide toime algusest esimeste haigustunnuste ilmnemiseni
institutsioon <institutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld institutio tava; õpetus) • majanduslik, riiklik, poliitiline, kunstiline vm sotsiaalne korraldus, tava v asutus
ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi
kaanon <k`aanon -i 2e s> (kr kanōn mõõdupuu, reegel, eeskiri)
1. eeskirjalaadne üldtunnustatud tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses); reegel, norm; usuelu, usutalitusi, moraali jm reguleeriv eeskiri
2. relig piibli raamatute nimestik; katoliku pühakute nimekiri; missa (1) keskse osa tekst; kirikuõiguse säte; mittepsalmilistel piiblilauludel põhinev õigeusu kirikulaul
3. muus ahellaul, mitmehäälne heliteos, milles avahääle meloodiat kordavad üksteise järel alustades teised hääled
kostumbrism <kostumbr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (hisp costumbrismo < costumbre komme, tava) • kirj, kunst olustikku ja kohalikke kombeid kujutav suund Hispaania kirjanduses ja kunstis XIX s
kostüüm <kost|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (pr costume < it costume komme, tava < ld consuetudo)
1. kunst mingile ajastule v stiilile omane rõivastus
2. teater rollikohane lava- v maskeraadirõivastus
3. tekst jakist ja seelikust v pükstest koosnev naiste tänavarõivas
leviraat <levir|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld levir mehevend) • etn paljudele rahvastele omane tava, mille järgi abielumehe surma puhul peab tema vend v mõni teine meessoost lähisugulane abielluma lesega, kui sel ei ole lapsi; leviraatabielust sündinud esimene poeg loetakse surnu pojaks ning pärijaks
meem <m`eem meemi m`eemi 22e s> (ingl meme) • fil idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub (nt mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jne); n-ö geeni vaimne analoog. Vt ka memeetika
-noomia <+ n`oomia 1 s> (< kr nomos seadus, tava)
1. -teadus, -korraldus, -kunst, -jaotus, klassifitseerimine
2. seadusega seotud, seadus(t)esse puutuv
observants <observ|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld observantia) • kujunenud pruuk, komme, tava; relig katoliku ordureegli täpne järgimine
paradigma <paradigma 16 s> (< kr paradeigma eeskuju, näide)
1. lgv sõna muutevormistik (nt eesti keele käändsõna paradigmas on 14 käänet ning kaks arvu - ainsus ja mitmus); omavahel paradigmaatilistes suhetes olevate keeleüksuste klass
2. teadusloos: püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusalade õpetamise tava
parallelismus membrorum [parallel·ismus membroorum] (ld liikmete rööpsus)
1. kirj järjestikuste omavahel kokku kuuluvate värsiridade ühesugune süntaktiline ülesehitus
2. folkl läänemeresoome rahvaste rahvaluules üldine tava esitada sama asi eri sõnadega kahes värsis, vt ka parallelism
pedonoom <pedon|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr paidonomos < pedo- + nomos seadus, tava) • aj VIII–VI s eKr Spartas 7–12-aastaste range kasvatuskorraldusega riikliku kasvatusasutuse juht
sunna <sunna 16 s> (ar sunna rasūl Allāh Allahi prohveti tava) • relig islamis koraani täiendav usuline pärimus; koosneb prohvet Muhamedi tegelikest v oletatavatest ütlustest, arvamustest ja tegude kirjeldustest
sunniit <sunn|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< sunna, ar ahl as-sunna va džama´a tava ja koguduse inimesed) • relig islami suurima põhivoolu järgija, kes peale koraani tunnistab ka sunnat; sunniidid loevad pärimuse kandjaks kogudust. Vt ka šiiit
traditsioon <traditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld traditio < tradere üle v edasi andma) • pärimus, põlvest põlve edasiantu; pärandatud komme, tava; ajaline pidevus
urf <`urf urfi `urfi 22e s> (ar tava, komme), adat <ad`at adati ad`atti 22e s> (ar pärimus) • islamimaade tavaõigus, mille normid toimivad rööpselt šariaadiga, tuginevad pms suulisele pärimusele ja võivad piirkonniti üksteisest erineda
usuaalne <usu`aal|ne -se 2 adj> (ld usualis < usus tava) • tavapärane, hrl tarvitatav, tavaline
usulateraalne <+ later`aal|ne -se 2 adj> (< ld usus tava, komme + lateraalne) • ühepoolne, ühekülgne
ver sacrum [veer sakrum] (ld) • relig pühitsetud kevad, ohvrikevad (Rooma-eelse Itaalia tava järgi tuua eriti raskel ajal jumalaile ohver kevadel sündivatest noorloomadest, alguses ka inimlastest)