Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit
animism <anim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr animisme < ld animus hing, vaim) • relig hingeusk, elutute esemete ja loodusnähtuste hingestamine loodusrahvail; on usundiliste uskumuste aluseks
baakliaanlus <baakli`aanlus -e 11~9 s> , baarkliaanlus <baarkli`aanlus -e 11~9 s> (< pn G. Berkeley, Iiri filosoof, 1685–1753) • fil idealistlik õpetus, mis eitab maailma objektiivset olemasolu, arusaam, et asjade olemasolu seisneb nende tajutavuses, seejuures tajumusi põhjustab Jumal
balancé [bala(n)s·e] (pr) • tants hõljuv samm, tantsus keharaskuse õõtsuv ülekandmine ühelt jalalt teisele, paigalt nihkumata
bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kell • füsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus → biokütus
bioloogiline psühhiaatria • med uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi → immunoteraapia
bioloogiline sõda → biosõda
bioloogiline tasakaal • ökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje → biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid pl • füsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone
bonsai <bons`ai 26 s> (jpn < bon kandik + sai istik) • bot kääbuspuu, (madalas) anumas kasvav kuni 1 m kõrgune kääbustaim, sarnaneb kujult looduses kasvava sama liiki taimega
emotsioon <emotsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émotion < ld emovere esile kutsuma, erutama) • (lühiajaline) tundeelamus, tundmus (hirm, viha, rõõm), mis on seotud muutustega siseelundite tegevuses ja väljendusliigutustega
eurütmia <eur`ütmia 1 s> (kr eurhythmia < eu- < rhythmos korrapärane liikumine, kord) • hea proportsioon (arhitektuuris); ühtlane rütm, kaunis väljenduslik tasakaal (muusikas, liigutustes ja tantsus, kõnes)
fanaatilisus <fanaatilisus -e 11~9? s> (< fanaatiline) • pime veendumus, fanaatikule omane andumus
fanatism <fanat|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fanaatikule omane kirglik andumus v pühendumus millelegi, tihti seotud äärmise sallimatusega teisitimõtlejate suhtes
figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)
fuetee <fuet`ee 26i s> (pr fouetté < fouetter piitsutama) • tants klassikalises tantsus kiire täispööre tugijala varvastel
grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri
hitt <h`itt hiti h`itti 22e s> (ingl hit löök, tabamus) • kõnek edetabelite tippu jõudnud lööklaul v singelplaat
hüdrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs hüdrostaatikasse puutuv, liikumatu vedeliku rõhul põhinev
hüdrostaatiline paradoks • füüs näiliselt vastuoluline tõsiasi, et vedeliku rõhk anuma põhjale ei sõltu anuma kujust (s.o anumas oleva vedeliku hulgast); on seletatav sellega, et rõhk vedelikes (hüdrostaatiline rõhk) kandub edasi ühtlaselt igas suunas
hüdrostaatilised kaalud plt • seade vedelike ja tahkete kehade tiheduse määramiseks
karpobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + bioloogia), karpoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + ökoloogia), diasporoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr diaspora hajumus + -loogia) • bot taimede viljumist ja levimist uuriv botaanika haru
lekk2 <l`ekk leki l`ekki 22e s> (sks Leck) • ka mer pragu v auk laevakeres v anumas; trossi lõtk
letargia <let`argia 1 s> (kr lēthargia) • med haiguslik unisus epideemilise entsefaliidi sümptomina; pikaajaline sügava une taoline haigusseisund, varjusurm; piltl vaimne lõtvus, tuimus, tardumus
marasm <mar|`asm -asmi -`asmi 22e s> (kr marasmos) • med närtsimus, kehaliste ning vaimsete võimete pöördumatu mandumus (eriti raugaeas), jõuetus, mandumine
mudra <mudra 16 s> (sanskr mudrā pitser) • kindla sümboolse tähendusega käeasend budistlikus traditsioonilises kunstis, tantsus ja draamas
objektistamine <obj´ektistami|ne -se -st 12 s> (< objekt)
1. protsess, milles omavahel seotud tähendused projitseeritakse mingi kultuuri objektidele, luues seega tajumuse, et need moodustavad lõimunud süsteemi
2. kulturoloogias objektiks muutmine
paroksüsm <paroks|`üsm -üsmi -`üsmi 22e s> (kr paroxysmos ärritus) • med äkiline äge haigus-, tundmus- vm hoog
paröökia <par`öökia 1 s> , paroikia <par`oikia 1 s> (< para- + kr oikos maja, kodu) • ökol manulus, kahe loomaliigi kooselu vorm: üks loomaliik sallib oma pesas v elukohas teist liiki loomi
pertseptiivne <pertsept`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perceptio käsitamine, tajumine) • tajutav, tajumis-
positsioon <positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld positio panek, seis, asetus, asend < ponere panema)
1. sõj väeosa poolt hõivatud maa- v veeala, mis on kohandatud kaitselahinguks v rünnakuks v relva paigaldamiseks
2. lgv keeleüksus(t)e koht sõnas v lauses
3. tants jalgade ja käte asend klassikalises tantsus
4. muus vasaku käe sõrmede asetus keelpilli sõrmlaual
5. sport põhiseis vehklemises; malendite v kabendite asetus mängus
6. sotsiol sotsiaalne seisund
7. info järjenumbriga määratav koht stringis
8. piltl seisukoht, vaatepunkt, arvamus
posituur <posit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld positura < ponere panema) • seisang, tahtlikult võetud asend (nt tantsus)
presents <pres|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld praesentia) • jur manulus, juuresolek; kohalolek
proselütism <proselüt|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. proselüütide juurdevõitmisind; tuline juurdetulijate püüdmine
2. proselüüdile omane sõge andumus uuele õpetusele
rigiidsus <rig`iidsus -e 11~9 s> (< rigiidne) • med jäikus, kangus (nt jäsemeil); biol tardumus, kangestumus
sentiment <sentim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr < keskld sentimentum < ld sentire tundma) • tunne, tundmus
sentimentaalne <sentiment`aal|ne -se 2 adj> (ingl sentimental < keskld sentimentum sentiment, tundmus) • tundeline, tundlev; halemeelne, härdameelne
skisofreenia <skisofr`eenia 1 s> (< kr schizō lõhun + phrēn mõistus, vaim) • med vaimuhaigus, mille põdeja kannatab tajumis-, mõtlemis-, tahte- ja tundeelu häirete ning isiksuse lõhenemise all
solipsism <solips|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld solus ainus + ipse ise) • fil seisukoht, et olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, st tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi
stagnatsioon <stagnatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld stagnum tiik, seisev vesi)
1. seisak, tardumus, eriti majanduselus, tööstuses ja kaubanduses
2. biol vee seiskumine järvede süvakihtides, mis põhjustab vee hapnikusisalduse vähenemist
stuporoosne <stupor`oos|ne -se 2 adj> (< ld stupor tardumus) • tardumuslik, uimane; tuim
stuupor <st`uupor -i 2e s> (ld stupor) • med tardumus, liigutuste ja psüühika osaline v täielik pidurdus
tolerants <toler|`ants -antsi -`antsi 22e s> (< ld tolerantia kannatlikkus, taluvus)
1. tehn mingi parameetri lubatav hälve; rakendatakse pms mõõtmete, kuju ja asendi vajaliku täpsuse normimiseks
2. mündi puhasmetallisisaldus
tolerantsus <toler`antsus -e 11~9 s> (< tolerantne)
1. taluvus
2. med valu-, ravimi- vms taluvus
3. psühh sallivus nii kaasinimese kui ka inimrühma eriarvamuste ning käitumis- ja suhtumisviiside suhtes
4. biol organismi vastupanuvõime välisteguritele
touche [tuš] (pr puudutus)
1. muus pilliklahv v -sõrmis, keelpilli kael
2. sport tabamus vehklemises