[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

animism <anim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr animisme < ld animus hing, vaim) • relig hingeusk, elutute esemete ja loodusnähtuste hingestamine loodusrahvail; on usundiliste uskumuste aluseks

baakliaanlus <baakli`aanlus -e 11~9 s> , baarkliaanlus <baarkli`aanlus -e 11~9 s> (< pn G. Berkeley, Iiri filosoof, 1685–1753) • fil idealistlik õpetus, mis eitab maailma objektiivset olemasolu, arusaam, et asjade olemasolu seisneb nende tajutavuses, seejuures tajumusi põhjustab Jumal

balancé [bala(n)s·e] (pr) • tants hõljuv samm, tantsus keharaskuse õõtsuv ülekandmine ühelt jalalt teisele, paigalt nihkumata

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kellfüsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus biokütus
bioloogiline psühhiaatriamed uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi immunoteraapia
bioloogiline sõda biosõda
bioloogiline tasakaalökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid plfüsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

bonsai <bons`ai 26 s> (jpn < bon kandik + sai istik) • bot kääbuspuu, (madalas) anumas kasvav kuni 1 m kõrgune kääbustaim, sarnaneb kujult looduses kasvava sama liiki taimega

emotsioon <emotsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émotion < ld emovere esile kutsuma, erutama) • (lühiajaline) tundeelamus, tundmus (hirm, viha, rõõm), mis on seotud muutustega siseelundite tegevuses ja väljendusliigutustega

eurütmia <eur`ütmia 1 s> (kr eurhythmia < eu- < rhythmos korrapärane liikumine, kord) • hea proportsioon (arhitektuuris); ühtlane rütm, kaunis väljenduslik tasakaal (muusikas, liigutustes ja tantsus, kõnes)

fanaatilisus <fanaatilisus -e 11~9? s> (< fanaatiline) • pime veendumus, fanaatikule omane andumus

fanatism <fanat|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fanaatikule omane kirglik andumus v pühendumus millelegi, tihti seotud äärmise sallimatusega teisitimõtlejate suhtes

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

fuetee <fuet`ee 26i s> (pr fouetté < fouetter piitsutama) • tants klassikalises tantsus kiire täispööre tugijala varvastel

grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri

hitt <h`itt hiti h`itti 22e s> (ingl hit löök, tabamus) • kõnek edetabelite tippu jõudnud lööklaul v singelplaat

hüdrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs hüdrostaatikasse puutuv, liikumatu vedeliku rõhul põhinev
hüdrostaatiline paradoksfüüs näiliselt vastuoluline tõsiasi, et vedeliku rõhk anuma põhjale ei sõltu anuma kujust (s.o anumas oleva vedeliku hulgast); on seletatav sellega, et rõhk vedelikes (hüdrostaatiline rõhk) kandub edasi ühtlaselt igas suunas
hüdrostaatilised kaalud pltseade vedelike ja tahkete kehade tiheduse määramiseks

karpobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + bioloogia), karpoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + ökoloogia), diasporoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr diaspora hajumus + -loogia) • bot taimede viljumist ja levimist uuriv botaanika haru

lekk2 <l`ekk leki l`ekki 22e s> (sks Leck) • ka mer pragu v auk laevakeres v anumas; trossi lõtk

letargia <let`argia 1 s> (kr lēthargia) • med haiguslik unisus epideemilise entsefaliidi sümptomina; pikaajaline sügava une taoline haigusseisund, varjusurm; piltl vaimne lõtvus, tuimus, tardumus

marasm <mar|`asm -asmi -`asmi 22e s> (kr marasmos) • med närtsimus, kehaliste ning vaimsete võimete pöördumatu mandumus (eriti raugaeas), jõuetus, mandumine

mudra <mudra 16 s> (sanskr mudrā pitser) • kindla sümboolse tähendusega käeasend budistlikus traditsioonilises kunstis, tantsus ja draamas

objektistamine <obj´ektistami|ne -se -st 12 s> (< objekt)
1. protsess, milles omavahel seotud tähendused projitseeritakse mingi kultuuri objektidele, luues seega tajumuse, et need moodustavad lõimunud süsteemi
2. kulturoloogias objektiks muutmine

paroksüsm <paroks|`üsm -üsmi -`üsmi 22e s> (kr paroxysmos ärritus) • med äkiline äge haigus-, tundmus- vm hoog

paröökia <par`öökia 1 s> , paroikia <par`oikia 1 s> (< para- + kr oikos maja, kodu) • ökol manulus, kahe loomaliigi kooselu vorm: üks loomaliik sallib oma pesas v elukohas teist liiki loomi

pertseptiivne <pertsept`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perceptio käsitamine, tajumine) • tajutav, tajumis-

positsioon <positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld positio panek, seis, asetus, asend < ponere panema)
1. sõj väeosa poolt hõivatud maa- v veeala, mis on kohandatud kaitselahinguks v rünnakuks v relva paigaldamiseks
2. lgv keeleüksus(t)e koht sõnas v lauses
3. tants jalgade ja käte asend klassikalises tantsus
4. muus vasaku käe sõrmede asetus keelpilli sõrmlaual
5. sport põhiseis vehklemises; malendite v kabendite asetus mängus
6. sotsiol sotsiaalne seisund
7. info järjenumbriga määratav koht stringis
8. piltl seisukoht, vaatepunkt, arvamus

posituur <posit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld positura < ponere panema) • seisang, tahtlikult võetud asend (nt tantsus)

presents <pres|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld praesentia) • jur manulus, juuresolek; kohalolek

proselütism <proselüt|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. proselüütide juurdevõitmisind; tuline juurdetulijate püüdmine
2. proselüüdile omane sõge andumus uuele õpetusele

rentaablus <rent`aablus -e 11~9 s> (< rentaabel) • maj tasuvus, tulukus

rigiidsus <rig`iidsus -e 11~9 s> (< rigiidne) • med jäikus, kangus (nt jäsemeil); biol tardumus, kangestumus

sentiment <sentim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr < keskld sentimentum < ld sentire tundma) • tunne, tundmus

sentimentaalne <sentiment`aal|ne -se 2 adj> (ingl sentimental < keskld sentimentum sentiment, tundmus) • tundeline, tundlev; halemeelne, härdameelne

skisofreenia <skisofr`eenia 1 s> (< kr schizō lõhun + phrēn mõistus, vaim) • med vaimuhaigus, mille põdeja kannatab tajumis-, mõtlemis-, tahte- ja tundeelu häirete ning isiksuse lõhenemise all

solipsism <solips|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld solus ainus + ipse ise) • fil seisukoht, et olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, st tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi

stagnatsioon <stagnatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld stagnum tiik, seisev vesi)
1. seisak, tardumus, eriti majanduselus, tööstuses ja kaubanduses
2. biol vee seiskumine järvede süvakihtides, mis põhjustab vee hapnikusisalduse vähenemist

stuporoosne <stupor`oos|ne -se 2 adj> (< ld stupor tardumus) • tardumuslik, uimane; tuim

stuupor <st`uupor -i 2e s> (ld stupor) • med tardumus, liigutuste ja psüühika osaline v täielik pidurdus

tolerants <toler|`ants -antsi -`antsi 22e s> (< ld tolerantia kannatlikkus, taluvus)
1. tehn mingi parameetri lubatav hälve; rakendatakse pms mõõtmete, kuju ja asendi vajaliku täpsuse normimiseks
2. mündi puhasmetallisisaldus

tolerantsus <toler`antsus -e 11~9 s> (< tolerantne)
1. taluvus
2. med valu-, ravimi- vms taluvus
3. psühh sallivus nii kaasinimese kui ka inimrühma eriarvamuste ning käitumis- ja suhtumisviiside suhtes
4. biol organismi vastupanuvõime välisteguritele

touche [tuš] (pr puudutus)
1. muus pilliklahv v -sõrmis, keelpilli kael
2. sport tabamus vehklemises


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur