[VSL] Võõrsõnade leksikon

animism <anim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr animisme < ld animus hing, vaim) • relig hingeusk, elutute esemete ja loodusnähtuste hingestamine loodusrahvail; on usundiliste uskumuste aluseks

baakliaanlus <baakli`aanlus -e 11~9 s> , baarkliaanlus <baarkli`aanlus -e 11~9 s> (< pn G. Berkeley, Iiri filosoof, 1685–1753) • fil idealistlik õpetus, mis eitab maailma objektiivset olemasolu, arusaam, et asjade olemasolu seisneb nende tajutavuses, seejuures tajumusi põhjustab Jumal

balancé [bala(n)s·e] (pr) • tants hõljuv samm, tantsus keharaskuse õõtsuv ülekandmine ühelt jalalt teisele, paigalt nihkumata

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kell • füsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus → biokütus
bioloogiline psühhiaatria • med uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi → immunoteraapia
bioloogiline sõda → biosõda
bioloogiline tasakaal • ökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje → biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid pl • füsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

bonsai <bons`ai 26 s> (jpn < bon kandik + sai istik) • bot kääbuspuu, (madalas) anumas kasvav kuni 1 m kõrgune kääbustaim, sarnaneb kujult looduses kasvava sama liiki taimega

emotsioon <emotsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émotion < ld emovere esile kutsuma, erutama) • (lühiajaline) tundeelamus, tundmus (hirm, viha, rõõm), mis on seotud muutustega siseelundite tegevuses ja väljendusliigutustega

eurütmia <eur`ütmia 1 s> (kr eurhythmia < eu- < rhythmos korrapärane liikumine, kord) • hea proportsioon (arhitektuuris); ühtlane rütm, kaunis väljenduslik tasakaal (muusikas, liigutustes ja tantsus, kõnes)

fanaatilisus <fanaatilisus -e 11~9? s> (< fanaatiline) • pime veendumus, fanaatikule omane andumus

fanatism <fanat|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fanaatikule omane kirglik andumus v pühendumus millelegi, tihti seotud äärmise sallimatusega teisitimõtlejate suhtes

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

fuetee <fuet`ee 26i s> (pr fouetté < fouetter piitsutama) • tants klassikalises tantsus kiire täispööre tugijala varvastel

grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri

hitt <h`itt hiti h`itti 22e s> (ingl hit löök, tabamus) • kõnek edetabelite tippu jõudnud lööklaul v singelplaat

hüdrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs hüdrostaatikasse puutuv, liikumatu vedeliku rõhul põhinev
hüdrostaatiline paradoks • füüs näiliselt vastuoluline tõsiasi, et vedeliku rõhk anuma põhjale ei sõltu anuma kujust (s.o anumas oleva vedeliku hulgast); on seletatav sellega, et rõhk vedelikes (hüdrostaatiline rõhk) kandub edasi ühtlaselt igas suunas
hüdrostaatilised kaalud plt • seade vedelike ja tahkete kehade tiheduse määramiseks

karpobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + bioloogia), karpoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + ökoloogia), diasporoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr diaspora hajumus + -loogia) • bot taimede viljumist ja levimist uuriv botaanika haru

lekk2 <l`ekk leki l`ekki 22e s> (sks Leck) • ka mer pragu v auk laevakeres v anumas

letargia <let`argia 1 s> (kr lēthargia) • med haiguslik unisus epideemilise entsefaliidi sümptomina; pikaajaline sügava une taoline haigusseisund, varjusurm; piltl vaimne lõtvus, tuimus, tardumus

marasm <mar|`asm -asmi -`asmi 22e s> (kr marasmos) • med närtsimus, kehaliste ning vaimsete võimete pöördumatu mandumus (eriti raugaeas), jõuetus, mandumine

mudra <mudra 16 s> (sanskr mudrā pitser) • kindla sümboolse tähendusega käeasend budistlikus traditsioonilises kunstis, tantsus ja draamas

objektistamine <obj´ektistami|ne -se -st 12 s> (< objekt)
1. protsess, milles omavahel seotud tähendused projitseeritakse mingi kultuuri objektidele, luues seega tajumuse, et need moodustavad lõimunud süsteemi
2. kulturoloogias objektiks muutmine

paroksüsm <paroks|`üsm -üsmi -`üsmi 22e s> (kr paroxysmos ärritus) • med äkiline äge haigus-, tundmus- vm hoog

paröökia <par`öökia 1 s> , paroikia <par`oikia 1 s> (< para- + kr oikos maja, kodu) • ökol manulus, kahe loomaliigi kooselu vorm: üks loomaliik sallib oma pesas v elukohas teist liiki loomi

pertseptiivne <pertsept`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perceptio käsitamine, tajumine) • tajutav, tajumis-

positsioon <positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld positio panek, seis, asetus, asend < ponere panema)
1. sõj väeosa poolt hõivatud maa- v veeala, mis on kohandatud kaitselahinguks v rünnakuks v relva paigaldamiseks
2. lgv keeleüksus(t)e koht sõnas v lauses
3. tants jalgade ja käte asend klassikalises tantsus
4. muus vasaku käe sõrmede asetus keelpilli sõrmlaual
5. sport põhiseis vehklemises; malendite v kabendite asetus mängus
6. sotsiol sotsiaalne seisund
7. info järjenumbriga määratav koht stringis
8. piltl seisukoht, vaatepunkt, arvamus

posituur <posit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld positura < ponere panema) • seisang, tahtlikult võetud asend (nt tantsus)

presents <pres|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld praesentia) • jur manulus, juuresolek; kohalolek

proselütism <proselüt|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. proselüütide juurdevõitmisind; tuline juurdetulijate püüdmine
2. proselüüdile omane sõge andumus uuele õpetusele

rentaablus <rent`aablus -e 11~9 s> (< rentaabel) • maj tasuvus, tulukus

rigiidsus <rig`iidsus -e 11~9 s> (< rigiidne) • med jäikus, kangus (nt jäsemeil); biol tardumus, kangestumus

sentiment <sentim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr < keskld sentimentum < ld sentire tundma) • tunne, tundmus

sentimentaalne <sentiment`aal|ne -se 2 adj> (ingl sentimental < keskld sentimentum sentiment, tundmus) • tundeline, tundlev; halemeelne, härdameelne

skisofreenia <skisofr`eenia 1 s> (< kr schizō lõhun + phrēn mõistus, vaim) • med vaimuhaigus, mille põdeja kannatab tajumis-, mõtlemis-, tahte- ja tundeelu häirete ning isiksuse lõhenemise all

solipsism <solips|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld solus ainus + ipse ise) • fil seisukoht, et olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, st tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi

stagnatsioon <stagnatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld stagnum tiik, seisev vesi)
1. seisak, tardumus, eriti majanduselus, tööstuses ja kaubanduses
2. biol vee seiskumine järvede süvakihtides, mis põhjustab vee hapnikusisalduse vähenemist

stuporoosne <stupor`oos|ne -se 2 adj> (< ld stupor tardumus) • tardumuslik, uimane; tuim

stuupor <st`uupor -i 2e s> (ld stupor) • med tardumus, liigutuste ja psüühika osaline v täielik pidurdus

tolerants <toler|`ants -antsi -`antsi 22e s> (< ld tolerantia kannatlikkus, taluvus)
1. tehn mingi parameetri lubatav hälve; rakendatakse pms mõõtmete, kuju ja asendi vajaliku täpsuse normimiseks
2. mündi puhasmetallisisaldus

tolerantsus <toler`antsus -e 11~9 s> (< tolerantne)
1. taluvus
2. med valu-, ravimi- vms taluvus
3. psühh sallivus nii kaasinimese kui ka inimrühma eriarvamuste ning käitumis- ja suhtumisviiside suhtes
4. biol organismi vastupanuvõime välisteguritele

touche [tuš] (pr puudutus)
1. muus pilliklahv v -sõrmis, keelpilli kael
2. sport tabamus vehklemises