[VSL] Võõrsõnade leksikon

assotsiatsioon <assotsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr association < keskld associatio liit, liitumine < ld associare liitma, liituma < ad- + socius kaaslane)
1. liit, koondis; organisatsioonide v isikute koondis ühise majandusliku, poliitilise, teadusliku vm eesmärgi saavutamiseks
2. keem üht liiki lihtmolekulide ühinemine liitmolekulideks
3. bot taimekoosluste klassifitseerimise põhiüksus, millesse ühendatakse struktuurilt, koostiselt ja keskkonnatingimustelt sarnased taimekooslused
4. psühh kujutluste- v mõistetevaheline seos, nendest ühe esilekerkimine teadvuses kutsub sarnasuse, naabruse v vastandlikkuse alusel esile teise

korporatiivne <korporat`iiv|ne -se 2 adj> • korporatsioonile (1) omane; korporatsioonidele toetuv (riik)
korporatiivne planeerimismudel • maj integreeritud majanduslik planeerimismudel, milles turundus- ja tootmismudelid ühendatakse finantsmudeliks

metonüümia <meton`üümia 1 s> (kr metōnymia) • kirj ümbernimetus, kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega mingi ajalise, ruumilise, põhjusliku vm suhte alusel, nt hallid juuksed = vanadus

revolutsioon <revolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr révolution < ld revolutio tagasipöördumine)
1. pol riigipööre, periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega (hrl poliitilist vägivalda kasutades)
2. murranguline, pöördeline muutus

sekundaarmähis <+ mähis -e 9 s> (< sekundaarne) • el (trafo) mähis, mis ühendatakse elektrienergia tarbijaga. Vt ka primaarmähis

sümbol <s`ümbol -i 2e s> (kr symbolon märk, tunnus)
1. võrdkuju, märk, kujutis v ese, millega kokkuleppeliselt tähistatakse midagi abstraktset (nt valge tuvi on rahu sümbol)
2. tinglik tähistaja (matemaatikas, keemias, loogikas), millega asendatakse mõistet, sõna, suhet (nt √ – ruutjuur, Na – naatrium)
3. semiootikas: märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud, vt ka ikoon (3), indeks (7)

sünekdohh <sünekd|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (kr synekdochē) • kirj kõnekujund, mille puhul eseme v nähtuse tavaline nimetus asendatakse ühe tema olulisema tunnusega, nt sada mõõka (st ratsaväelast), v tähendus kantakse üle kvantitatiivse suhte alusel: osa terviku v tervik osa asemel. Vt ka antonomaasia, pars pro toto

süstemaatiline <süstemaatili|ne -se -st 12 adj> • mingi süsteemi alusel moodustatud, kindla plaani järgi korrastatud; rangelt järjekindel; pidevalt korduv
süstemaatilised kategooriad pl • biol sarnaste organismide rühmad zooloogias ja botaanikas, esinevad alluvuse järjekorras, s.o selliselt, et lähedased kategooriad ühendatakse ühte kõrgemasse järku: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. Vt ka klassifikatsioon

tihvt <t`ihvt tihvti t`ihvti 22e s> (sks Stift) • tehn silindriline v kooniline liiteelement, metallpulk, millega ühendatakse liikumatult omavahel kaks masinadetaili v fikseeritakse nad koostamisel

tsirkus <ts`irkus -e 11~9 s> (ld circus ring)
1. aj Vana-Roomas piklik võistlusväljak, mille ümber paiknesid istmeread, tribüün ja loož
2. lõbustusasutus (sageli suures sõõrtelgis), kus etendatakse jõudu, julgust ja osavust nõudvaid ning koomilisi vaatemänge ja trikke; tsirkusekunst, tsirkuseetendus
3. piltl jant, tembutamine, veiderdamine

tvintekk <tvint|`ekk -eki -`ekki 22e s> (ingl 'tween-decks < between decks tekkide vahel) • mer vahetekk, laeva kahe teki vaheline ruum; loendatakse ülalt alla