[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

aposiopees <aposiop|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr aposiōpēsis vaitjäämine) • kirj lausekatkestus, mille puhul mõte jäetakse lõpuni välja ütlemata, nt „Küll ma teid..."

deviis <dev|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr devise)
1. juhtlause, lipukiri, tunnuslause (milles väljendub peamine mõte); tunnusmärk (heraldikas)
2. maj maksevahend (nt pangatšekk, veksel) välisvaluutas
deviisistandardmaj rahasüsteem, milles riigi rahamärke saab kulla vastu vahetada ainult mõne teise riigi rahamärkide vahendusel
deviisiturgmaj välisväärtpaberite turg

dianeetika <dianeetika 1 s> (< kr dianoētikos mõtlemis- < dianoia mõte, mõtlemine) • USA ulmekirjaniku L. Ron Hubbardi (1911–1986) eneseabiteooria, millest ta arendas edasi saientoloogia; dianeetika keskendub nn hinge elemendile ja reinkarnatsiooni ideele

dumka <dumka 16 s> (vn, ukr думка < дума mõte) • muus, folkl liik ukraina lüürilisi rahvalaule

entümeem <entüm|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr enthymēma mõte, väide) • loog süllogism, milles puudub üks eeldustest v tuletis

idee <id`ee 26i s> (< kr idea kuju, laad, vorm, mõiste) • fil mõte, juhtmõte, olemuslik printsiip, aade; kunst, kirj teose peamine, kandev mõte, lähtepunktiks olev kujutlus; piltl kavatsus, mõte, plaan

kontseptism <kontsept|`ism -ismi -`ismi 22e s> (hisp conceptismo < concepto mõte, mõiste, vaimukus) • aj, kirj barokne stiilisuund XVII s Hispaania proosas; kontseptismi iseloomustavad vaimukas, kuid kohati raskepärane mänglus mõistete ja kujunditega, aforistlikkus, ootamatud võrdlused ja antiteesid

kontseptsioon <kontseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld conceptio < concipere kätte saama, aru saama, sõnades väljendama, viljastuma)
1. käsitusviis, vaadete süsteem; üldkujutlus, plaan
2. tärganud mõte v idee
3. füsiol viljastumine, eostumine, rasestumine (vastand kontratseptsioon)

logokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< kr logos mõistus, mõte + -kraatia) • juhtivtöötajate kiht, kes usub mingi universaalse võtme olemasolu, mis tagab kõigi majandusprobleemide lahendamise

maksiim <maks|`iim -iimi -`iimi 22e s> (pr maxime < keskld maxima sententia „väga suur mõte) • tarkussõna, elutarkus v käitumisreegel, hrl aforismilaadses vormis

mantra <m`antra 1 s> (sanskr mõte) • relig maagilise toimega silp, sõna, lause või heli Idamaade usundeis, loits; piltl pidevalt korratav fraas

mens agitat molem [mens agitat moolem] (ld) • mõte paneb mateeria liikuma

mentaalne <ment`aal|ne -se 2 adj> (keskld mentalis < ld mens mõte, vaim) • vaimne, hingeline

nonsenss <n`ons|`enss -ensi -`enssi 22e s> (ingl nonsense < non- + sense mõte) • mõttetus, rumalus, lollus

propositsioon <propositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld propositio ettekujutus, eeldus) • esitus, ettepanek; väide, mõte, milles väidetakse midagi millegi kohta; üht ja sama propositsiooni saab väljendada eri keeltes või samas keeles erisuguses sõnastuses

ratio [ratsio] (ld) • mõistus; mõte, põhjus, eesmärk
ratio decidendi [ratsio detsid·endi] • otsuse põhjus
ratio legis [ratsio leegis] • seaduse mõte, eesmärk v põhjus

sentents <sent|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld sententia) • kirj mõttetera, vaimukas sõnastuses mõte

toopika <toopika 1 s> (kr topikē < topos koht) • aj, kirj Vana-Kreeka ja -Rooma retoorikute õpetus, oskus leida ja tarvitada üldmõisteid ja endastmõistetavaid põhiväiteid tõestuse alusena ilukõnes käsitletava aine jaoks; piltl kõigile tuntud üldmõiste, kulunud mõte


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur