[VSL] Võõrsõnade leksikon

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos

adagio [adaadžo] (it) • muus aeglaselt, rahulikult; ka suurvormi aeglane osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti tantsulise episoodi aeglane osa
adagio sostenuto [adaadžo sostenuuto] (it) • muus aeglaselt, tagasi hoides
adagio non troppo [adaadžo non troppo] (it) • muus mitte liiga aeglaselt

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

alligaat <allig|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld alligare külge v kinni siduma) • trük säilitamise hõlbustamiseks teiste teostega ühteköidetud iseseisev väljaanne v käsikiri. Vt ka konvoluut

andante [and·ante] (it) • muus aeglaselt, rahulikult (kiiremini kui adagio, kuid aeglasemalt kui allegro); ka mitmeosalise teose (sonaadi, sümfoonia jm) mõõdukas tempos osa v iseseisev heliteos

andantino [andantiino] (it) • muus pisut elavamalt kui andante; ka mitmeosalise teose lühem osa v iseseisev heliteos

autokefaalne kirik (< keskkr autokephalos < auto- + kr kephalē pea) • relig iseseisev kirik, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu kirik

bitch [bitš] (ingl emane koer) • kõnek üleolev, võimukas ja iseseisev naine

datagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< ingl data andmed + -gramm) • info andmeid ja piisavat marsruuditeavet sisaldav iseseisev edastusüksus

dies [di˛es] (ld) • päev
dies ater [di˛es aater] (ld) • „must päev“, õnnetu päev
Dies irae [di˛es iire] (ld viha päev, viimnepäev) • muus reekviemi osa XIII s-st pärit ladinakeelsetele sõnadele; alates XVIII s-st ka iseseisev heliteos

fugaato <fugaato 16 s> (it fugato) • muus fuuga ekspositsiooni taoline lõik homofoonilises heliteoses; ka iseseisev polüfooniline pala

homofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kr homophōnia kokkukõla) • muus mitmehäälsus, kus ühel häälel on iseseisev meloodia, millele teised hääled moodustavad harmoonilise saate; lgv sama kõlaga sõnade eritähenduslikkus

idiopaatia <+ p`aatia 1 s> (< idio- + -paatia) • med muust haigusest sõltumatu, iseseisev haigus

kadents <kad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (it cadenza < keskld cadentia langemine < ld cadere langema) muus
1. harmooniline järgnevus teose või selle osa lõpetamiseks
2. instrumentaalkontserdi iseseisev improvisatsiooniline sooloosa

paviljon <paviljon -i 19 s> (pr pavillon < ld papilio liblikas, telk)
1. arhit ümara v hulknurkse põhiplaaniga kerge ehitis aias v pargis
2. kerge tarindusega, hrl ajutine ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks
3. film eriseadmetega varustatud hoone filmivõtete tegemiseks (võttepaviljon) v helisalvestamiseks (helipaviljon)
4. suure hoone ehituskompleksi suhteliselt iseseisev eenduv osa

proloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (kr prologos eeskõne)
1. teater antiiktragöödia ja -komöödia alguses tavaline pöördumine kuulajaskonna poole sisu selgitava sissejuhatusega
2. kirj, muus eellugu, kirjandus- v muusikateose iseseisev sissejuhatav osa, vastand epiloog

sait <s`ait saidi s`aiti 22e s> (ingl site koht)
1. biol genoomi väikseim lõik, millega seostub iseseisev geneetiline protsess
2. info → veebisait

substantiiv <substant|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld substantivus iseseisev < substare olemas olema) • lgv nimisõna, liik noomeneid, mis tähistavad olendeid, esemeid, nähtusi, üldmõisteid

sudoku <sudoku 1 s> (jpn < sū number + doku üksik, iseseisev), sūdoku (jpn) • loogikale tuginev Jaapani päritolu numbrimäng

suveräänne <suver`ään|ne -se 2 adj> (pr souverain < keskld superanus kõrgest soost < ld super peal, kohal) • teistest ülekaalukalt parem, teistest üle olev; pol iseseisev, teistest täiesti sõltumatu

trofee <trof`ee 26i s> (pr trophée < ld tropaeum, trophaeum < kr tropaion)
1. aj Vana-Kreekas vastaselt sõjasaagiks saadud lahingulipud, relvad jm sõjavarustus v nendest võidu tähistamiseks püstitatud mälestusmärk
2. kunst alates renessansist iseseisev dekoratiivne motiiv fassaadide, mööbli jm kaunistamisel
3. sport, sõj võidu- v jahimälestis

uvertüür <uvert|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr ouverture < ouvrir avama) • muus avamäng, lavateost v suurt vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav instrumentaalheliteos, ka iseseisev heliteos

vasallriik <+ r`iik riigi r`iiki 22e s> (< vasall) • pol vormiliselt iseseisev, kuid tegelikult mõnest suurriigist sõltuv riik