[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

document humain [doküm·a(n) üm·ä(n)] (pr) • kirj inimlik dokument“ (pms tõsielu vaatlusel põhineva kirjandusteose kohta; sai Prantsuse naturalistide juhtsõnaks)

errare humanum est [erraare humaanum est] (ld) • eksimine on inimlik. Vt ka peccare humanum est

humaanne <hum`aan|ne -se 2 adj> (ld humanus) • inimlik, inimsõbralik, inimväärikust austav; inimese olemusele vastav

human interest [hjuumən intrəst] (ingl inimlik huvi) • sotsiol sotsioloogias uuritav massiteadvuse huvi üldinimlike teemade (katastroofid, seks, kuritegevus, raha, menu, kõmu jms) vastu (kasut edukalt meedias, filmitööstuses jm)

humaniora [humanioora] (uusld < ld humanus inimlik) • humanitaarteadused

humanism <human|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld humanus inimlik, haritud)
1. fil maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ja isikuvabadust
2. hool inimeste heaolu, arenemise ja selleks tingimuste loomise eest
3. Lääne-Euroopa renessansiajastu ühiskondlik ja kirjanduslik liikumine, mis propageeris inimese isiksuse vaba arenemist

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

kalokagaatia <kalokag`aatia 1 s> (kr kalokagathia < kalos kaunis + agathos hea) • fil inimlik täiuseõpetus vanakreeklastel, mis ühendas esteetilised ja kõlbelised väärtused, eeskätt ilu ja headuse, kuid ka jõu, õigluse, mõõdukuse, mehisuse ja arukuse; oli eriti tähtis Sokratese õpetuses

peccare humanum est [pekaare humaanum est] (ld) • eksimine on inimlik. Vt ka errare humanum est


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur