[VSL] Võõrsõnade leksikon

aar <`aar aari `aari 22e s> (pr are < ld area maatükk), tähis a • pindala mõõtühik, 1 aar = 100 m²

abüssopelagiaal <+ pelagi|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr abyssos põhjatu + pelagos avameri) • ökol maailmamere pelagiaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis hõlmab sügavust 2500–3000 kuni üle 11 000 m

afgaani <afgaani 16 s> (dari, puštu afghānī) • maj Afganistani rahaühik, lüh AFN; käibel 1926. a-st; 1 afgaani = 100 puli

agoraa2 <agor`aa 26 s> (hbr agora) • maj Iisraeli peenrahaühik; 1 agoraa = ¹/₁₀₀ seeklit1 (1)

arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala

astenosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kr asthenēs nõrk + sfäär) • geol maakoorealune nõrk plastne kest: paikneb mandrite all 100–200 km ja ookeanide keskmäestike all 30–60 km sügavuses

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

autoripoogen <+ p`oog|en -na 2 s> (< autor + poogen) • trük trükiteose juures tehtava töö arvestusühik, = 40 000 täheruumi, kusjuures täheruumideks loetakse tähed, numbrid, kirjavahemärgid ja sõnavahed

baat <b`aat baadi b`aati 22e s> (tai bāt) • maj Tai rahaühik, lüh THB; 1 baat = 100 satangi

bani <bani 17~16 s> (rumeenia ban, pl bani) • maj Moldova ja Rumeenia väiksem rahaühik (100 banit = 1 leu)

banzai [bandz·ai] (jpn 10 000 aastat) • jaapani tervitus-sõjahüüe: (elagu) 10 000 aastat!

batüaal <batü|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr bathys sügav) • ökol mereala ökoloogiline sügavusvöönd 200–3000 m sügavuses pms mandrinõlva piirkonnas; bentaali osa
batüaalisetted pl • ookeani- ja meresetted 200–3000 m sügavuses

beeta <beeta 16 s> (kr bēta) • kreeka tähestiku 2. täht B, β; vastab ladina b-le
beetakiirgus • füüs β-kiirgus, beetaosakeste voog
beetalagunemine • füüs β-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne lagunemine
beetaosake • füüs β-osake, beetalagunemisel aatomituumast väljapaiskunud elektron v positron
beetaraud • β-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 760–960 °C

beiniit <bein|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn E. Bain, Ameerika metallurg, 1891–1971) • tehn ferriidi ja tsementiidi (raudkarbiidi) osakeste segu, mis tekib terase isotermilisel karastamisel 300–500 °C juures

boliivar <bol`iivar -i 2e s> (hisp bolívar < pn S. Bolívar, Lõuna-Ameerika riigitegelane, 1783–1830)
1. maj Venezuela rahaühik, lüh VEF; 1 boliivar = 100 sentimot
2. tekst laiaääreline kübar (oli moes 1920ndatel)

boreaalne <bore`aal|ne -se 2 adj> (ld borealis < kr boreas põhjatuul)
1. põhjapoolne, põhja-; geogr põhjapoolkera parasvöötmes asuv, vastand austraalne
2. jääajajärgsele mandrilisele kliimale omane
boreaalne kliimastaadium • maakera kliima 9300–7800 a tagasi

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

C
1. {lüh ld sõnast centum} Rooma number 100
2. (< pn A. Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom, 1701–44) Celsiuse kraadi tähis °C
3. {lüh uusld sõnast carboneum süsinik} keem süsiniku tähis
4. füüs kuloni tähis
5. muus ⁴/₄-taktimõõtu tähistav märk

county borough [kaunti barə] (ingl) • krahvkond­linn, vähemalt 50 000 elanikuga linn; tänapäeval ainult Põhja-Iirimaal ja Walesis

CT-telefon <+ telefon -i 19 s> {lüh ingl sõnadest cordless telephone} • el juhtmeta telefon, koosneb telefonivõrku ühendatud tugiaparaadist ja raadiotelefonist, millega saab kõnelda kuni 50 (väljas 300) m kauguselt tugiaparaadist

D
1. Rooma number 500
2. keem deuteeriumi tähis

daalia <d`aalia 1 s> (< pn A. Dahl, Rootsi botaanik, 1751–89), ka jorjen <j`orjen -i 2e s> (< pn J. G. Georgi, Saksa botaanik, 1729–1802) • bot Mehhikost pärinev taimeperekond (Dahlia) korvõieliste sugukonnast; aeddaaliast on iluaianduses aretatud üle 10 000 daaliasordi

dalasi <dalasi 1e s> (Aafrika k-d) • maj Gambia rahaühik, lüh GMD; 1 dalasi = 100 bututit

detonatsioon1 <detonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld detonare müristama hakkama)
1. füüs plahvatus, soojust eraldava keemilise protsessi ülikiire (1500–9000 m/s) kulgemine aines
2. tehn kütuse ebaühtlane plahvatusetaoline põlemine sisepõlemismootori silindris

detsimaalne <detsim`aal|ne -se 2 adj> (keskld decimalis kümnendiku < ld decima kümnendik < decem kümme) • kümnend-, arvul 10 põhinev
detsimaalne reduktsioon • biol bakterikogumi eksperimentaalne mõjutamine mingi faktoriga, kuni hävib 90% isendeid

dinaar <din|`aar -aari -`aari 22e s> (ar dīnār < ld denarius kümneline)
1. aj kuldmünt araabia maades VII–XIII s
2. paljude riikide rahaühik, nt Iraagis (1 dinaar = 5 riaali, = 20 dirhemit, = 1000 filli), lüh IQD; Serbias, (1dinaar = 100 paarat), lüh YUM; Jordaanias, (1 dinaar = 1000 filli), lüh JOD; Tuneesias, (1 dinaar = 1000 millimit), lüh TND
3. Iraani vahetusrahaühik (1 dinaar = ¹/₁₀₀ riaali). Vt ka denaar

dirhem <d`irhem -i 2e s> , dirham <d`irham -i 2e s> (ar dirham < kr drachmē drahm)
1. aj keskaegne araabia kaaluühik ja hõbemünt
2. maj Maroko rahaühik, lüh MAD; Araabia Ühendemiraatide rahaühik, lüh AED; 1 dirhem = 100 sentiimi

dollar <d`ollar -i 2e s> (ingl < taaler) • maj, tähis $; jaguneb 100 sendiks; paljude riikide rahaühik: nt Ameerika Ühendriikide dollar, lüh USD; Kanada dollar, lüh CAD; Austraalia dollar, lüh AUD; Jamaica dollar, lüh JMD

dramm <dr`amm drammi dr`ammi 22e s> (armeenia dram raha) • maj Armeenia rahaühik, lüh AMD; 1 dramm = 100 luma

dultsiin <dults|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld dulcis magus) • keem tehismagusaine, u 200 korda magusam kui suhkur; tarvit suhkru aseainena

ediacara [edi·akara] (< pn Ediacara, mäeahelik Austraalias) • geol kronostratigraafiline üksus, ajavahemik 600–542 miljonit aastat tagasi; proterosoikumi noorim ajastu, millele järgneb kambrium. Vt ka vend

eskadron <eskadron -i 19 s> (pr escadron < it squadrone < squadro) • sõj ratsaväe allüksus, koosnes 120–200 mehest; mõnes riigis ka tanki- ja luureallüksus v sandarmeeriaallüksus

eukalüpt <eukal|`üpt -üpti -`üpti 22e s> (< eu- + kr kalyptos kaetud) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Eucalyptus) mürdiliste sugukonnast Austraalias ja Okeaanias (mujal esinevad kultuurpuudena); eukalüptid kasvavad kuni 100 m kõrgeks, neist saadakse väärtuslikku tarbepuitu, parkaineid, vaiku jm
eukalüptiõli • farm mitmesuguste eukalüptide lehtedest saadav eeterlik õli, kasut farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses, lahustina jne

euro <euro 16 s> (< pn Euroopa) • maj Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha, lüh EUR, tähis €; 1 euro = 100 senti; otsus kasutuselevõtu kohta tehti Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel 1995. a; alates 1. jaanuarist 1999 asendas ühtse arvestusühikuna eküü

fermium <f`ermium -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54), tähis Fm • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 100; avastatud 1952. a tuumaplahvatuse saadustes; looduses ei leidu

filler1 <f`iller -i 2e s> (ung fillér < sks Vierer „neljane, veerandik“) • aj Ungari endine rahaühik; 1 filler = ¹/₁₀₀ forintit

fleroovium <fler`oovium -i 19~2e s> (< pn G. Fljorov, Vene keemik 1913–90), tähis Fl • keem uranoidide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 114

franklinisatsioon <franklinisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn B. Franklin, USA poliitik ja teadlane, 1706–90) • med ravi kõrgepingelise alalisvoolu tekitatud elektrostaatilise väljaga

föön2 <f`öön fööni f`ööni 22e s> (hiina fēn) • maj Hiina peenrahaühik; 1 föön = ¹/₁₀₀ jüaani

gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopia • füüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliin • füsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgus • füüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raud • üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravi • med kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopia • füüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laius • geogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkus • geogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkel • geogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid pl • geogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

geotermiline <+ termili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + termiline) • füüs geotermikasse puutuv v kuuluv
geotermiline aste • geol sügavus, mille võrra peab maasse tungima, et temperatuur tõuseks 1 °C võrra (maapinna lähedal on see aste 30–35 m)
geotermiline energia, geotermaalenergia • füüs maapõues tekkiv soojusenergia
geotermiline gradient • suurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu sügavuti iga 100 m kohta (keskmiselt 3 kraadi)

goon <g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr gōnia nurk), tähis g • mat kümnendsüsteemil rajanev tasanurgaühik, nn uus kraad, ¹/₁₀₀ täisnurgast

grivna <grivna 16 s> (vn гривна)
1. aj Vana-Vene kaalu-, raha- ja arvestusühik; maksevahendina käibis hõbedakangidena XI– XV s, hiljem ainult arvestusühik
2. maj rahaühik praeguses Ukrainas, lüh UAH; 1 grivna = 100 kopikat

guaranii <guaran`ii 26 s> (hisp guaraní guaranii, keele ja rahva nimetusena < guaranii) • maj Paraguay rahaühik, lüh PYG; 1 guaranii = 100 sentimot

hekatomb <hekat|`omb -ombi -`ombi 22e s> (kr hekatombē < hekaton sada + bous veis) • aj, relig Vana-Kreekas pidulik loomade ohverdamine, mil ohverdati 100 veist v üldse suurem arv loomi korraga; piltl hulga inimeste massiline tapmine v üheaegne hukk

hekatonheirid pl <hekatonh|`eir -eiri -`eiri 22e s> (kr hekatoncheires sajakäelised < hekaton sada + cheir käsi) • müt Kreeka müt-s Uranose ja Gaia 3 poega, 100 käe ja 50 peaga hiiglased

heksagonaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< heksagonaalne + süsteem) • miner kristallograafias süsteem, mida iseloomustab kolm horisontaalpinnas asetsevat ühepikkust, omavahel 60°-se nurga all lõikuvat telge; selles süsteemis kristallub u 200 mineraalainet (berüll, apatiit jt)

hektar <h`ektar -i 2e s> (pr hectare < hekto- + aar), tähis ha • mittesüsteemne pindalaühik (1 ha = 100 aari = 10 000 m²)

hekto- (< kr hekaton sada), tähis h • mõõtühikute nimetuste eesliide; näitab, et ühik on põhiühikust 100 korda suurem

hektogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< hekto- + -gramm), tähis hg • 100 grammi

hektoliiter <+ l`iit|er -ri 2e s> (< hekto- + liiter), tähis hl • 100 liitrit

hektomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< hekto-), tähis hm • 100 meetrit

hektosteer <+ st`eer steeri st`eeri 22e s> (< hekto- + steer), tähis hs • 100 steeri

hektovatt <+ v`att vati v`atti 22e s> (< hekto- + vatt2), tähis hW • füüs 100 vatti

heller <h`eller -i 2e s> (sks Heller, tšehhi haléř, slovaki halier) • aj vanaaegne münt Lõuna-Saksamaal, 1892–1924 Austrias; Tšehhi ja endine Slovakkia väikemünt (¹/₁₀₀ krooni)

hemipteerid pl <hemipt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< hemi- + kr pteron tiib) • zool nokalised (Hemiptera), putukate selts, kuhu kuulub u 80 000 liiki kirpe, lutikaid, täisid jm

hide [haid] (ingl) • Inglise vana pindalaühik, = 100 aakrit, = 40,468 ha

homaar <hom|`aar -aari -`aari 22e s> (pr homard) • zool suur (kuni 90 cm pikk ja 15 kg raske) merivähk (Homarus) kümnejalaliste seltsist, elab Atlandi ookeanis; hinnatud maitsva liha tõttu

ido <ido 17~16 s> (esperanto järglane) • lgv 1900. aastate alguses loodud rahvusvaheline tehiskeel, esperanto teisend

inkunaabel <inkun`aab|el -li 2e s> (< ld pl incunabula häll; varane lapseiga) • trük esitrükis, hällitrükis, trükikunsti leiutamisest kuni 1500. a-ni trükitud teoste (arvult u 40 000) nimetus. Vt ka paleotüüp

jood <j`ood joodi j`oodi 22e s> (pr iode < kr ioeidēs kannikesevärvi, purpurne, sinililla < ion kannike + eidos kuju), tähis I • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 53, aatomm 126,90; mustjashallid metalliläikega kristallid; saadakse pms merevetikaist; kasut meditsiinis, tehnikas jm

joodiarv <+ `arv arvu `arvu 22e s> (< jood) • keem kindlates tingimustes orgaanilise aine teatava kogusega (hrl 100 g ainega) liituva joodi mass grammides

jüaan <jü`aan jüaani jü`aani 22e s> (hiina yuán) • maj Hiina rahaühik, lüh CNY; 1 jüaan = 10 tsjaod = 100 fööni2

kalanhoe <kalanh`oe 26 s> (pr kalanchoe < hiina, ühe vürtsi nime järgi) • bot rohtsete püsikute, poolpõõsaste ja igihaljaste lehtpõõsaste perekond (Kalanchoe), u 200 liiki Aafrikas, Aasias jm; paljusid liike kasvat toataimena

kalorsus <kalorsus -e 11 s> (< kalor)
1. 100 grammis toidus v toiduaines sisalduv energia hulk kilokalorites
2. kütuse kütteväärtus kilokalorites

kartong <kart|`ong -ongi -`ongi 22e s> (pr carton < it cartone < carta paber) • paks ning kõva paber v õhuke papp, 1 m² mass hrl 200–500 g; papp- v vineerkarp v -kohver

kemosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kemo- + sfäär) • meteor Maa atmosfääri kiht 20 ja 200 km vahel

kohort <koh|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld cohors) • aj, sõj Vana-Rooma väeüksus, kümnendik leegioni (u 500 meest); sotsiol, stat inimrühm, kes on samal ajavahemikul läbi elanud mingi samalaadse sündmuse

kompanii <kompan`ii 26 s> (pr compagnie, ingl company < keskld companium < kom- + ld panis leib), lüh Co., Comp.
1. selts, seltsing
2. aj kaubakompanii, kaubaselts
3. maj ühisettevõte v aktsiaselts tööstuses, kaubanduses, panganduses, transpordis, kindlustuses, teeninduses jm majandusharudes; väike ühing
4. sõj mõne riigi sõjaväes jalaväe ja soomusväe taktikaline ning haldus-majanduslik allüksus (100–250 meest)

kopikas <kopika|s - 2 s> (vn копейка < копьё oda, varastel kopikatel kujutatud odaga lohet surmava Püha Jüri järgi) • maj Venemaal, Ukrainas, Valgevenes väikseim peenrahaühik; ¹/₁₀₀ rubla

kordoba <kordoba 1 s> (hisp córdoba < F. H. de Córdoba, Hispaania konkistadoor, 1475-1526) • maj Nicaragua rahaühik, lüh NIC; 1 kordoba = 100 sentaavot

kuna <kuna 17~16 s> (serbia-horvaadi nugis, nugisenahk) • maj Horvaatia rahaühik, lüh HRK; 1 kuna = 100 lipat

kvadratuur <kvadrat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld quadratura nelinurk; nelinurkseks tegemine)
1. kujundi pindala ruutühikuis (ruutmeetreis)
2. kujundiga pindvõrdse ruudu konstrueerimine
3. kujundi pindala arvutamine (ka määratud integraali arvutamine), vt ka kubatuur
4. astr aspekt, mille puhul Päikese ja planeedi vaheline nurk on Maalt vaadatuna 90°

kvintal <kv`intal -i 2e s> (pr, hisp quintal < ar qinṭār < keskld centenarium sada naela), tähis q • varem Ladina-Ameerika riikides, Hispaanias ja Portugalis kasutatud massiühik, riigiti erinev (45–59 kg); tänapäeval mõnes riigis 1 kvintal = 100 kg

lari <lari 17 s> (gruusia varandus) • maj Gruusia rahaühik, lüh GEL; 1 lari = 100 thethrit

latt <l`att lati l`atti 22e s> (läti lats < pn Latvija Läti) • maj Läti rahaühik, lüh LVL; 1 latt = 100 santiimi

leev <l`eev leevi l`eevi 22e s> (bulgaaria лев lõvi) • maj Bulgaaria rahaühik, lüh BGN; 1 leev = 100 stotinkat

LEO {lüh ingl sõnadest low earth orbit} • tehn Maa-lähedase satelliidi orbiit (200…2000 km kõrgusel); LEO-d moodustavad süsteemi ülemaailmse satelliittelefonside tarvis

lepton <l`epton -i 2e s> (kr < leptos peen, väike)
1. aj Vana-Kreeka väike vaskmünt, Kreeka vääringu allühik; = ¹/₁₀₀ drahmi
2. füüs tugevale interaktsioonile mittealluv elementaarosake

leu <l`eu 26 s> (rumeenia lõvi) • maj Rumeenia rahaühik, lüh RON; Moldova rahaühik, lüh MDL; 1 leu = 100 banit

litt <l`itt liti l`itti 22e s> (leedu litas < pn Lietuva Leedu) • maj Leedu rahaühik, lüh LTL; 1 litt = 100 senti (centas)

mesoskaaf <+ sk`aaf skaafi sk`aafi 22e s> (< meso- + kr skaphos laev, paat) • mer teadusuuringutes kasutatav autonoomne sukelaparaat, mille töösügavus on hrl 500–4500 m

mikrolained pl <+ laine l`aine 6 s> (< mikro-) • füüs elektromagnetlained, mille võnkumise lainepikkus jääb vahemikku 1 mm kuni 1 m (sagedus vastavalt 300 GHz kuni 300 MHz)

miljard <miljard -i 2e num> (pr milliard < miljon) • mat tuhat miljonit (1 000 000 000), 10⁹

miljon <m`iljon -i 2e num> (it millione < ld mille tuhat) • mat tuhat korda tuhat (1 000 000), 10⁶

morgan <m`organ -i 2e s> (< pn Th. H. Morgan, Ameerika bioloog, 1866–1945) • biol ühes kromosoomis paiknevate geenide vahelise kauguse teoreetiline ühik (100 sentimorganit); vananenud termin morganiid. Vt ka morganism

morgen <m`orgen -i 2e s> (sks hommik) • aj Saksamaal jm tarvit olnud pindalaühik, 2500–12 300 m² (Eestis 2550 m²)

mungu <mungu 16 s> (vn мунгу < mongoli мөнгө hõbe) • maj Mongoolia peenrahaühik, 1 mungu = ¹/₁₀₀ tugrikut

naelsterling <+ sterling -i 2e s> (ingl pound sterling < pound of sterlings nael sterling'eid < sterling hõbepenn), tähis £ • maj Suurbritannia rahaühik, lüh GBP; 1 naelsterling = 100 penni (alates 1971)

neandertallane <ne´andertalla|ne -se -st 12 s> (< pn Neandertal, org Lääne-Saksamaal, kust leiti esmakordselt tema skeletijäänuseid) • antr Neandertali inimene, pärisinimese (Homo sapiens) alamliik; elas 40 000–13 000 aastat tagasi

neriitvöönd <+ v`öönd -i 2e s> (< neriitiline) • geogr rannalähedane madalmerevöönd, maailmamere loom- ja taimorganismide poolest rikas kuni 200 m sügavune rannalähedane ala

niitšeaanlus <niitše`aanlus -e 11~9 s> (< pn Fr. Nietzsche, Saksa filosoof, 1844–1900), ka nietzscheanism <nietzschean|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil suund filosoofias, milles on tähtsal kohal mõisted „üliinimene“ ja „võimutäius“; seisukohti on kasutatud ideoloogilises võitluses ja poliitikas

nostraatiline keel (< ld nostratim meie moodi < noster meie (oma)) • lgv hüpotees teatud Euraasia ja Aafrika keelkondade sugulusest, ühine algvorm on rekonstrueeritud u 700 sõnale; teooriale pani lause XX s alguses H. Pedersen

novatsiaan <novatsi|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Novatianus) • aj vastupaavst Novatianuse (u 200–258) pooldaja, kes keeldus usust taganenuid kiriku osadusse tagasi võtmast

oktaan <okt|`aan -aani -`aani 22e s> (< okto-) • keem naftas sisalduv küllastunud süsivesinik
oktaaniarv • tehn vedelkütuse (eriti bensiini) plahvatuskindlust iseloomustav suurus (0–100)

paisa2 <paisa 16 s> (hindi paisā) • aj varem Indias käibel olnud vahetusraha, ¹/₆₄ ruupiat; maj peenrahaühik paljudes maades, nt 1 India paisa = ¹/₁₀₀ ruupiat, 1 Bangladeshi paisa = ¹/₁₀₀ takat, 1 Omaani paisa = ¹/₁₀₀ riaali

paulikiaanlus <pauliki`aanlus -e 11~9 s> (< pn Paulus Samosatast, Antiookia piiskop, 200–275) • relig apostel Pauluse õpetusele toetunud kristlik usuliikumine VII–XII s; tekkis Bütsantsi idaosas Armeenias ja levis pms Väike-Aasia talurahva seas

peeso <peeso 16 s> (hisp peso kaal)
1. maj rahaühik mitmes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Filipiinidel, lüh PHP; (1 peeso = 100 sentaavot); Kesk-Ameerika Ühisturu arveldusühik
2. aj endine Hispaania hõbemünt, 1 peeso = 4 peseetat

penn <p`enn penni p`enni 22e s> (keskalamsks penninc)
1. maj Suurbritannia peenrahaühik (= ¹/₁₀₀ naelsterlingit), vt ka penny
2. aj väheldane hõbemünt (algul u 1,5, hiljem 0,5 g); Eesti Vabariigi algusaastate paberraha (¹/₁₀₀ marka)

penny [peni] (ingl, pl pence) • Suurbritannia mündiühik ja vaskmünt, varem ¹/₁₂ šillingit, ¹/₂₄₀ naelsterlingit; üleminekuga kümnendsüsteemile (15. veebruaril 1971) on uus Inglise penny ¹/₁₀₀ naelsterlingit (s.o £ = 100 penny’t), kuna šilling kadus käibelt

peseeta <peseeta 16 s> (hisp peseta) aj
1. Hispaania endine rahaühik, 1 peseeta = 100 sentimot, lüh ESP
2. Mehhiko (XVI s-st) ja Hispaania endine hõbemünt

Pfennig [pfennih] (sks) • aj endine Saksa väikemünt, ¹/₁₀₀ marka

piaster <pi`ast|er -ri 2e s> (it piastra)
1. väikemünt Türgis (¹/₁₀₀ liiri), Egiptuses, Süürias, Liibanonis ja Sudaanis (¹/₁₀₀ naela)
2. peeso endine nimetus

pikett <pik|`ett -eti -`etti 22e s> (pr piquet, ingl picket)
1. poliitiliste vm nõudmistega esinev meeleavaldajate salk
2. valvesalk streigimurdjate eemalehoidmiseks
3. geod maastikul märkvaiaga tähistatud loodimispunkt
4. vanaaegne Prantsuse kaardimäng kahele inimesele
5. eh teetrassi 100 m pikkune lõik

praseodüüm <praseod|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr prasinos heleroheline + didymos kaksik-, topelt-), tähis Pr • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 59, aatomm 140,907

püreeter <pür`eet|er -ri 2e s> (ld pyrethrum < kr pyrethron)
1. bot neitsikummel (Pyrethrum), mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast; u 100 liiki põhjapoolkeral, Eestis kasvat mõnda liiki püsi- v lõikelillena
2. keem putukamürk, mida endisajal valmistati püretriini sisaldavaist dalmaatsia püreetri ja roosa püreetri õisikuist

püromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< püro- + -meeter) • tehn riist keha pinnatemperatuuri mõõtmiseks selle kiirguse kaudu, mõõtepiirkond hrl 500...6000 °C

ragbi <ragbi 16 s> (< pn Rugby, Inglismaa linn) • sport jalgpalliga sarnanev sportmäng kahe 15-liikmelise meeskonna vahel; mängitakse pikliku palliga 100 × 65 m suurusel väljakul 2 × 40 min; ragbi tuntuim teisend on Ameerika jalgpall (mängitakse kahe 11-liikmelise meeskonnaga 100 × 50 m suurusel väljakul 4 × 15 min)

reaal <re`aal reaali re`aali 22e s> (hisp real kuninglik)
1. aj Hispaania ja Portugali endisaegne hõbe- v vaskmünt; Hispaanias oli reaal ka arvestusühik
2. aj endisaegne hõbe- v kuldmünt Madalmaades
3. maj Brasiilia rahaühik, lüh BRL; 1 reaal = 100 sentaavot

reformkleit <+ kl`eit kleidi kl`eiti 22e s> (< reform) • tekst vabalt langev särkkleit, loodi 1900. a asendama ebatervislikku korsetimoodi

rubla <rubla 16 s> (vn рубль) • maj Valgevene, lüh BYR; Venemaa rahaühik, lüh RUB; (1 rubla = 100 kopikat); käibinud ka mujal Sõltumatute Riikide Ühenduses (SRÜ) ja endisaegses NSVL-is

ruupia <r`uupia 1 s> (hindi rūpiyah < sanskr rūpya hõbe, raha) • maj rahaühik Indias, lüh INR; Indoneesias, lüh IDR; Maldiividel, lüh MVR; Mauritiusel, lüh MUR; Nepalis, lüh NPR; Pakistanis, lüh PKR; Seišellidel, lüh SCR; Sri Lankal, lüh LKR; 1 ruupia = 100 paisat2

sahhariin <sahhar|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr sakchar suhkur) • keem roosuhkrust u 500 korda magusam värvuseta kristalne aine; kasut suhkru aseainena

santiim <sant|`iim -iimi -`iimi 22e s> (pr centime < cent sada) • maj Läti peenrahaühik, 1 santiim = ¹/₁₀₀ latti; aj endine väiksem rahaühik Prantsusmaal, Belgias ja Luksemburgis väärtusega ¹/₁₀₀ franki

satang <sat|`ang -angi -`angi 22e s> (tai) • maj Tai väiksem rahaühik, 1 satang = ¹/₁₀₀ baati

seekel1 <s`eek|el -li 2e s> (hbr šekel)
1. maj Iisraeli rahaühik, lüh ILS; 1 seekel = 100 agoraad2
2. aj vana Idamaade kaaluühik, = 16,83 g v 8,41 g; vanaheebrea münt (13,8 g) ja Foiniikia münt (14,5 g); vanaheebrea püha hõbeseekel kaalus 14,55 g, kuldseekel 16,37 g

sen (jpn) • aj Jaapani väikemünt, ¹/₁₀₀ jeeni (1); maj Indoneesia väikemünt, ¹/₁₀₀ ruupiat

sent <s`ent sendi s`enti 22e s> (ingl cent < ld centum sada), tähis s • maj väiksem rahaühik paljudes maades, nt 1 USA sent (cent) = ¹/₁₀₀ dollarit, 1 eurosent = ¹/₁₀₀ eurot

sentaavo <sentaavo 16 s> (port centavo < cento sada) • maj väiksem rahaühik mitmes Ladina-Ameerika riigis, 1 sentaavo = ¹/₁₀₀ algühikut (skuudot, peesot, reaali, dollarit jne)

senteesimo <sent`eesimo 1 s> (hisp centésimo sajandik) • maj väiksem rahaühik (1 senteesimo = ¹/₁₀₀ algühikut) Uruguays, Panamas ja Tšiilis

senti- (< ld centum sada), tähis c • eesliide mõõtühikute nimetustes; näitab, et ühik on põhiühikust 100 korda väiksem

sentimo <s`entimo 1 s> (hisp céntimo sajandik < pr centime santiim) • maj väiksem rahaühik Venezuelas (1 sentimo = ¹/₁₀₀ boliivarit), Costa Ricas (1 sentimo = ¹/₁₀₀ kolooni1), Paraguays (1 sentimo = ¹/₁₀₀ guaraniid) jm

sideriit <sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sidēritēs raudne, rauast < sidēros raud)
1. miner trigonaalses süngoonias kristallunud hall kuni pruunikas mineraal, raudkarbonaat, tähtis rauamaak; Eestis leidub vähesel määral savides ja aleuroliitides
2. pl astr raudmeteoriitide üldnimetus; sideriidid koosnevad peaaegu 100%-liselt niklisisaldusega rauast

soll <s`oll solli s`olli 22e s> (hisp sol) • õigemini: uus soll, Peruu rahaühik, lüh PEN; 1 soll = 100 sentaavot

stotinka <stot´inka 16 s> (bulgaaria стотинка < стотен sajandik) • maj Bulgaaria rahaühik, 1 stotinka = ¹/₁₀₀ leevi

stratostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< strato- + kr statos seisev) • lenn stratosfäärilennuks (kõrgus üle 11 000 m) kohandatud õhupall

sublitoraal <+ litor|`aal -aali -`aali 22e s> (< sub- + ld litoralis rannaline < litus rand) • ökol merede ja järvede bentaali ökoloogilise sügavusvööndi alamvöönd; ulatub mõõnavee v madalvee alampiirist põhjataimestiku alampiirini, ookeanides ja ääremeredes u 200 m sügavuseni

sukre <s`ukre 1 s> (< pn A. J. de Sucre, Lõuna-Ameerika väejuht, 1795–1830) • maj Ecuadori endine rahaühik, lüh ECS; 1 sukre = 100 sentaavot

šelf <š`elf šelfi š`elfi 22e s> (ingl shelf) • geol mandrilava, merelaug, rannajoonest aeglaselt kuni 200 m sügavuseni alanev merepõhi
šelfiliustik • geol maismaalt mandrilava katvasse merre laskuv vees ujuv lavajas mandriliustiku jätk
šelfisetted pl • geol mandrilavasetted, mis moodustuvad kuni 200 m sügavusel

šilling <šilling -i 2e s> (ingl shilling) • aj endine Suurbritannia münt, 1 šilling = ¹/₂₀ naelsterlingit; endine Austria rahaühik 1 šilling = 100 krossi1, lüh ATS; maj Kenya, lüh KES; Tansaania, lüh TZS; Uganda, lüh UGX; Somaalia rahaühik, lüh SOS; 1 šilling = 100 senti

zlott <zl`ott zloti zl`otti 22e s> (poola złoty kuldne) • maj Poola rahaühik, lüh PLZ; 1 zlott = 100 krossi

tahhüarütmia <+ ar`ütmia 1 s> (< kr tachys kiire + arütmia) • med rütmihäire, mille korral südame löögisagedus on üle 100 löögi minutis

taka <taka 16 s> (bengali tākā) • maj Bangladeshi rahaühik, lüh BDT; 1 taka = 100 paisat2

teflon <t`eflon -i 2e s> (pn Teflon, DuPonti kaubamärk < tetra- + fluor) • keem, tehn fluororgaaniline (süntees)polümeer, vähese adhesioonivõimega tugev libedapinnaline termoplast, kasutatav temperatuuril kuni 200 °C

toorium <t`oorium -i 19~2e s> (< pn Thor, Muinas-Skandinaavia piksejumal), tähis Th • keem keemiline element, järjenr 90, aatomm 232,0381, radioaktiivne metall; kasut tuumareaktoreis tuumakütusena

tsentner <ts`entner -i 2e s> (sks Zentner < ld centenarius sajast koosnev < centum sada)
1. meetermõõdustiku massiühik, 1 tsentner = 100 kg, tähis ts, q
2. Inglise massiühik, mille puhul suur tsentner = 112 naela = 50,802 kg; väike tsentner = 100 naela = 45,359 kg

tsesareevitš <tsesareevitš -i 2e s> (vn цесаревич < pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • troonipärija nimetus Venemaal alates XIV s-st

tsesarism <tsesar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • pol rahva suveräänset võimu põhimõtteliselt tunnustav, kuid tegelikult sõjaväele toetuv diktatuurivalitsus, nt Napoleon I ajal Prantsusmaal; vastav ideoloogia

tsesaropapism <tsesaropap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr + keskld papa paavst) • pol keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal). Vastand ultramontanism

tšenteesimo <tšent`eesimo 1 s> (it centesimo sajandik) • aj Itaalia endine rahaühik, 1 tšenteesimo = ¹/₁₀₀ liiri

tugrik <tugrik -u 2 s> (mongoli төгрөг, tögrög) • maj Mongoolia rahaühik a-st 1925, lüh MNT; 1 tugrik = 100 mungut

ultrakõrgsagedus <+ sagedus -e 11 s> (< ultra-), UHF-sagedus <+ sagedus -e 11 s> {lüh ingl sõnadest Ultra High Frequency} • raadiosageduste piirkond 300 MHz kuni 3 GHz (lainepikkus vastavalt 1 m kuni 1 dm), rahvusvaheline, lüh UHF

ultralühilaine <+ laine l`aine 6 s> (< ultra-) • füüs raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on 1 mm kuni 10 m (sagedus vastavalt 300 GHz kuni 30 MHz); ringhäälingu lainealana sageduspiirkond 87,5–108 MHz

upanišaadid pl <upaniš|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< sanskr upa nišad (õpetaja) lähedal istuma) • relig, fil Vana-India kirjandusteosed, mis on kirjutatud sanskritis ja kuuluvad vedade kirjanduse hilisemasse ajajärku (1100–600 eKr); käsitlevad hindu pärimuslikku usuõpetust, müüte, loodus- ja ühiskonnakäsitust ning filosoofiat; nad on olnud aluseks hilisemale eepilisele ja filosoofilisele kirjandusele

UTC {lüh ingl sõnadest universal time, coordinated} • koordineeritud ühtlusaeg, mille puhul ööpäeva pikkus on 86 400 sekundit

VHF {lüh ingl sõnadest very high frequency ülikõrgsagedus} • VHF-sagedused, meeterlained, raadiosageduste piirkond 30 kuni 300 MHz (lainepikkus 1 kuni 10 m)

vitaalkiirgus <+ k`iirgus -e 11~9 s> (< vitaalne) • tervistava toimega ultraviolettkiirgus (lainepikkus 280–400 nm)

öör <`öör ööri `ööri 22e s> (rts öre, taani, norra øre, isl eyrir < ld aureus) • maj Rootsi, Norra, Taani ja Islandi münt, 1 öör = ¹/₁₀₀ krooni (2)