[VSL] Võõrsõnade leksikon

a
1. muus alusastmiku 6. heli tähtnimetus, silpnimetus la (selle järgi häälestatakse pillid)
2. aari tähis

aleksandriin <aleksandr|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn, Aleksandri-romaani järgi) • kirj 12-silbiline prantsuse värss, hrl tsesuuriga pärast 6. silpi

anomalistlik aasta (< anomaalne) • astr Maa tiirlemisaeg periheelist periheelini (365 päeva 6 t 13 min 50 sek). Vt ka anomalistlik kuu

astroühik <+ ühik -u 2 s> (< astro-) • astr pikkusühik, Maa keskmine kaugus Päikesest, 1 astroühik = 149,6 mln km

august <`august -i 2e s> (ld (mensis) Augustus < pn Augustus, Rooma keiser 27 eKr – 14 pKr; varasem nimetus Sextilis 'kuues') • lõikuskuu, kalendri 8. kuu, Vana-Roomas 154. a-ni eKr 6. kuu

avoirdupois [ävədəp·oiz] (ingl < vanapr aveir de peis kaalukaup), lüh avdp. • maj Inglise ja Ameerika kaubanduslik kaalusüsteem, mille mõõtühikuks on nael (453,6 g)

barkarool <barkar|`ool -ooli -`ooli 22e s> (it barcarola < barca paat) • muus Veneetsia gondoljeeride lüüriline laul, pms ⁶/₈-taktimõõdus; samas laadis instrumentaalpala

bevatron <bevatron -i 19 s> (< biljon + eV + sünkrotron) • füüs liik kiirendeid, sünkrofasotron, mis annab prootoneid energiaga 6,2 GeV

courante [kur·a(n)t] (pr jooksev) • tants Prantsuse õukonnatants XVI–XVII s; algselt kiireloomuline hüppetants ²/₄-taktimõõdus, hiljem mõõdukama tempoga (³/₄, ⁶/₄); muus barokksüidis järgnes tantsulise muusikavormina allemande’ile

digamma <dig´amma 16 s> (kr) • 6. täht (Ϝ, ϝ) vanimas kreeka tähestikus (hiljem kadus kasutuselt)

diktaator <dikt`aator -i 2e s> (ld dictator) • aj Vana-Roomas piiramatu riigivõimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel (senati ettepanekul) konsulite poolt ametisse 6 kuuks; pol enamasti riigipöördega piiramatu võimu saanud isik; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv isik

drahm <dr`ahm drahmi dr`ahmi 22e s> (kr drachmē) aj
1. Vana-Kreeka hõbemünt mitmesuguse kaalu ja väärtusega, jagunes 6 obooliks
2. Kreeka endine rahaühik
3. endisaegne apteegikaaluühik Venemaal, 1 drahm = 3,732 g

dzeeta <dzeeta 16 s> (kr zēta) • kreeka tähestiku 6. täht Ζ, ζ; vastab ladina z-le

džiig <dž`iig džiigi dž`iigi 22e s> (ingl jig), žiig <ž`iig žiigi ž`iigi 22e s> (pr gigue) • folkl, muus, tants Šoti-Iiri päritolu rõõmsaloomuline hüppetants ³/₈-, ⁶/₈- v ¹²/₈-taktimõõdus

erbium <`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Er • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, lantanoid, järjenr 68, aatomm 167,26; koosneb 6 isotoobist

fandango <fand´ango 16 s> (hisp) • folkl, tants ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel

farandool <farand|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr farandole < oksitaani farandoulo) • folkl, muus tempokas rõhutatud rütmiga Provence’i rahvatants ²/₄- v ⁶/₈-taktimõõdus, sarnaneb džiigiga

franssees <franss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr française prantsuse) • muus angleesi eeskujul loodud seltskonnatants ⁶/₈-taktimõõdus

frigidaarium <frigid`aarium -i 19~2e s> (ld frigidarium < frigidus külm)
1. aj külma veega ruum Vana-Rooma kümblusasutustes
2. aiand külmhoone taimede jaoks, mis ei nõua talvel üle 4–6 °C sooja

gaavial <g`aavial -i 19 s> (pr gavial < hindi ghaṛiyāl) • zool krokodilliliste seltsi kuuluv pika koonuga roomaja (Gavialis) (kuni 5–6 m pikk), elab India jõgedes

heksaploid <heksapl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (kr heksaploos kuuekordne < heks kuus + -oid) • biol organism, mille rakutuumas on 6 kromosoomikomplekti

heksoosid pl <heks|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr hex kuus) • keem liik suhkruid, mille molekulis esineb 6 süsinikuaatomit, nt glükoos, fruktoos

hemeroobsus <hemer`oobsus -e 11~9 s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + bios elu) ökol, biol
1. looma- ja taimeliikide ning inimtegevuse suhe
2. maastikus avalduv inimmõju määr; eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet

hora2 <hora 17 s> (rumeenia horă < kr choros tants) • folkl, tants Rumeenia ringtants ⁶/₈- v ²/₄-taktimõõdus

juuni <juuni 16 s> (ld (mensis) Iunius, nimetatud Vana-Rooma jumalanna Iuno auks) • jaanikuu, kalendri 6. kuu; Vana-Roomas a-ni 154 eKr 4. kuu

karaat <kar|`aat -aadi -`aati 22e s> (it carato < ar qīrāṭ < kr dem keration, massiühik < keras sarv), tähis ct • vääriskivide ja pärlite massiühik; 1 karaat = 0,2 g; sulami väärismetallisisalduse mõõtühik, ¹/₂₄ kogumassist, nt 18-karaadine kuld sisaldab 18 osa kulda ja 6 osa lisandit

karronaad <karron|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< pn Carron) • sõj algselt Šotimaal Carronis valmistatud ning laevadel kasutatud lühike 6–9-kaliibriline suurtükk

kondensjälg <+ j`älg jälje j`älge 22i s> (< kondenseeruma) • lenn kondensjoom, kõrgemal kui 6 km lendava õhusõiduki järel mootori heitgaaside toimel moodustuv hele pilverida

kromaal <krom|`aal -aali -`aali 22e s> (< kroom + alumiinium) • tehn suure eritakistusega kuumuspüsiv rauasulam, mis sisaldab 22–28% kroomi, 4–6% alumiiniumi ning vähesel määral räni, niklit ja mangaani; kasut küttekehade valmistamiseks

la <l`a 26 s> • muus alusastmiku 6. heli silpnimetus, tähtnimetus a

lantaniidid pl <lantan|`iid -iidi -`iidi 22e s> , lantanoidid pl <lantan|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< lantaan + -oid) • keem perioodilisussüsteemi 3. rühma 6. perioodi 15 keemilist elementi, mille järjenr-d on 57–71

latentsiperiood <+ peri|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< keskld latentia peidukoht < ld latere peidus olema + periood) • psühh lapse psühhoseksuaalse arengu periood u 6.–11. eluaastal

lii <l`ii 26 s>
1. (hiina lǐ) pikkusühik Hiinas (576 v 645 m), Koreas (393 m), Vietnamis (0,4–0,7 mm) jm Aasias
2. (hiina lí) massiühik Hiinas (31,25 mg), Mongoolias (37,5 mg); pindalaühik Hiinas (6,67 m²) ja Vietnamis (0,04–0,055 m²)

liitium <l`iitium -i 19~2e s> (< kr lithos kivi), tähis Li • keem keemiline element, järjenr 3, aatomm 6,94; hõbevalge leelismetall

limusiin <limus|`iin -iini -`iini 22e s> (pr limousine < pn Limousin, Prantsuse ajalooline maakond)
1. 4 ukse ja hrl 3 istmereaga luksusauto, mille eesmist istet eraldab muust sõitjateruumist klaasitud vahesein; mahutab 6–8 inimest
2. põll lihaveisetõug

lipsi <lipsi 16 s> (< pn Lipsia, Leipzigi ladinakeelne nimi) • tants Leipzigis 1960ndatel tekkinud seltskonnatants ⁶/₄-taktimõõdus

mi-bemoll-minoor <+ min|`oor -oori -`oori 22e s> , es-moll <+ m`oll molli m`olli 22e s> • muus minoorhelistik, mille 1. astmeks on mi-bemoll (es), võtmemärkideks 6 bemolli

miil <m`iil miili m`iili 22e s> (ld mille passuum tuhat sammu), tähis m
1. eri paigus erisuguse väärtusega vana teepikkusühik (nt Vana-Roomas 1478,7 m, Venemaal 7467,6 m)
2. (ingl mile) pikkusühik Inglise mõõdusüsteemis (1 m = 1609,3 m)
3. mer merenduses kasutatav pikkusühik (1 meremiil = 1852 m)

narval <n`arval -i 2e s> (rts < vanapõhja náhvalr < hvalr vaal) • zool arktilistes meredes elav valge v kollakasvalge 4–6 m pikk hammasvaalaline, ükssarvvaal (Monodon monoceros)

nonparell <nonpar|`ell -elli -`elli 22e s> (pr nonpareille „millele pole võrdset“)
1. trük trükikiri, mille suurus on 6 punkti
2. kok ilupuiste kondiitritoodetel

obool <ob`ool obooli ob`ooli 22e s> (kr obolos) • aj Vana-Kreeka massimõõt ja münt, 1 obool = ¹/₆ drahmi

oidipaalne periood (< pn Oidipus, Kreeka müt tegelane) • psühh lapse psühhoseksuaalse arengu periood, u 3.–6. eluaasta. Vt ka anaalperiood, genitaalperiood, latentsiperiood, oraalperiood

pagood <pag|`ood -oodi -`oodi 22e s> (port pagode, arvatavasti < draviidi k-d) • arhit, relig budausuliste torntempel (Indias, Hiinas, Jaapanis), hrl 6–8-korruseline, igal korrusel omaette, ülespoole kaardus katus

parasang <paras|`ang -angi -`angi 22e s> (kr parasangēs < vanaprs) • aj Vana-Pärsia pikkusmõõt, arvatavasti 5–6 km

podoliit <podol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (vn подолит < pn Podoolia, Ukraina ajalooline piirkond) • geol suure (5–6%) CO₃-sisaldusega karbonaatapatiit, merelise tekkega fosfaatide oluline koostisosa. Vt ka frankoliit

pound [paund] (ingl < ld pondus raskus, kaal), tähis lb • Inglise massiühik, nael, 1 pound = 453,6 g (pound avoirdupois) v 373,2 g (pound troy)

progressioon <progressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld progressio edasiliikumine) • astmeline tõus; mat arvude jada, milles iga järgmine on saadud eelmisest mingi kindla eeskirja järgi
aritmeetiline progressioon, aritmeetiline jada • mat arvude jada, milles iga kahe kõrvuti seisva arvu vahe on üks ning seesama (nt 3, 6, 9, 12...)
geomeetriline progressioon, geomeetriline jada • mat arvude jada, milles iga arv on temale eelneva arvu korrutis kindla teguriga (nt 3, 6, 12, 24...)

puerpeerium <puerp`eerium -i 19~2e s> (ld puerperium lapsevoodi, nurgavoodi < ld puerpera sünnitaja, nurganaine) • füsiol lapsevoodis olemise aeg, sünnitusele järgnev 6–8 nädalat kestev aeg, mille jooksul suguelundites taastub raseduseelne seisund

re-diees-minoor <+ min|`oor -oori -`oori 22e s> , dis-moll <+ m`oll molli m`olli 22e s> • muus minoorhelistik, mille 1. astmeks on re-diees (dis) ja võtmemärgistikus 6 dieesi

saltarello <saltar´ello 16 s> (it < saltare hüppama) • folkl, tants elavaloomuline itaalia rahvatants, hüppetants kiires ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus; XVI s Lääne-Euroopa seltskonnatants

sekser <s`ekser -i 2e s> (< sks Sechser-Menü kuuekäiguline menüü < Sechs kuus) • kok valik suupisteid (hrl 6 liiki) ühel vaagnal serveerituna

sekst <s`ekst seksti s`eksti 22e s> (< ld sextus kuues)
1. muus diatoonilise heliastmiku 6. aste; ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 6 diatoonilise heliastmiku astet e 4 terve- v 9 pooltooni
2. relig katoliku tunnipalve keskpäevane osa

sekstool <sekst|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Sextole < ld sextus kuues) • muus kuuest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 6). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, septool

septool <sept|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Septole < ld septimus seitsmes) • muus seitsmest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab 6 v 8 sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 7). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool

short track [šoo(r)t träkk] (ingl) • sport lühiraja-kiiruisutamine, hrl 4–6 sportlase osavõtul sisehallis 111 m pikkusel jääringil

sitsiliaana <sitsiliaana 16 s> (it siciliana) • folkl, tants Sitsiilia karjuste laul ja tants ⁶/₈- v ¹²/₈-taktimõõdus; muus stiliseeritult (XVIII s) süidi osa

Sol-bemoll-mažoor <+ maž|`oor -oori -`oori 22e s> , Ges-duur <+ d`uur duuri d`uuri 22e s> • muus mažoorhelistik, mille 1. astmeks on sol-bemoll (ges) ja võtmemärgistikus 6 bemolli

squash [skwašš] (ingl) • sport seinatennis, tennisesarnane pallimäng, mida mängitakse neljast küljest piiratud ruumis (9,75 × 6,4 m); mängitakse reketiga palli vastu seina lüües

tarantella <tarant´ella 16 s> (it tarantella < pn Taranto, Itaalia linn) • folkl, tants kiiretempoline vana Itaalia paaristants ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus, tantsitakse kastanjettide ja tamburiini saatel; muus ka virtuoosset mänguoskust nõudev instrumentaalpala

tender <t`end|er -ri 2e s> (ingl)
1. mer 6–12 väikese suurtükiga ühemastiline kahvelpurjestusega sõjalaev; II maailmasõjas kasutatud väike lihtsa kerekujuga ja automootoriga laev; allveelaevu, torpeedokaatreid jms teenindav abilaev
2. tehn, aj auruveduriga vahetult ühendatud veok, milles paikneb kütuse-, vee- ja määrdeainevaru
tenderpost • eh soonega püstpruss (nt palkseina kindlustamiseks)

vantoos <vant|`oos -oosi -`oosi 22e s> (pr ventôse < ld ventosus tuuline) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 6. kuu; 19. v 21. veebruarist 20. v 21. märtsini