[VSL] Võõrsõnade leksikon

alumell <alum|`ell -elli -`elli 22e s> (< pn Alumel, kaubamärk < alumiinium + nikkel) • tehn niklisulam, mis sisaldab 1,8–2,5% alumiiniumi, 1,8–2,2% mangaani ja 0,85–2% räni

arssin <`arssin -a 2 s> (vn аршин < tat) • aj endine Vene pikkusühik, eri maadel 0,652 kuni 1,12 m

atmosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kr atmos aur + sfäär)
1. meteor õhkkond, Maad ümbritsev gaasikiht, mille ülapiiri kõrguseks loetakse hrl 1000–1200 km
2. piltl õhkkond, mingis keskkonnas, kollektiivis valitsev meeleolu
normaalatmosfäär, füüsikaline atmosfäär • füüs rõhuühik, tähis atm; rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga temperatuuril 0 °C ja raskuskiirendusel 9,80665 m/s², 1 atm = 1,01325·105 Pa
tehniline atmosfäär • füüs, tähis at; rõhk 1 kgf/cm²; 1 at = 0,980665·105 Pa

balanss <bal|`anss -ansi -`anssi 22e s> (pr balance) • tasakaal; tehn kella hooratas, püsiva perioodiga (hrl 0,4 sek) võnkuv ratas kellamehhanismi käivikregulaatoris; asendab pendlit; helitehnikas (stereo)kõlarite helitugevuste võrdsus kuulaja asukohas, ka stereotasakaal

bell <b`ell belli b`elli 22e s> (< pn A. Bell, Šoti teadlane, 1847–1922), tähis B • füüs hääle valjuse ühik, üheliigiliste akustiliste ja elektriliste suuruste suhte mõõtühik; muutus 1 B vastab sellisele füüsikalise suuruse ja samanimelise lähtesuuruse suhtele, mille kümnendlogaritm on 1; praktikas on kasut detsibell (dB) = 0,1 B

binaarne <bin`aar|ne -se 2 adj> (ld binarius < bini kahekaupa) • kahest osast koosnev
binaarne arvusüsteem • info, mat kahendsüsteem, arvusüsteem, milles kõiki arve kirjutatakse kahe numbriga (nt 1 ja 0)
binaarne nomenklatuur • biol bioloogias nomenklatuur, mille järgi iga loom v taim varustatakse kahest ladinakeelsest v latiniseeritud sõnast koosneva nimega (esimene neist sõnadest tähistab perekonda, teine liiki)
binaarne sulam • tehn sulam, mis koosneb kahest osisest, eriti kahest metallist (nt vasest ja tinast) v metallist ja mittemetallist (nt rauast ja süsinikust)
binaarne süsteem • keem kahest komponendist koosnev füüsikalis-keemiline süsteem

darvin <d`arvin -i 2e s> (pn Ch. Darwin, Inglise looduseuurija, 1809–82) • biol evolutsiooniliste muutuste kiiruse mõõtühik, vastab mingi morfoloogilise tunnuse muutumisele 0,1% võrra 1000 a kestel

defibrillaator <+ fibrill`aator -i 2e s> (< de- + uusld fibrilla kiuke < ld fibra kiud) • med rütmimuutmisaparaat südame kodade v vatsakeste fibrillatsiooni e virvenduse kõrvaldamiseks lühiajaliste (0,01 sek) elektriimpulsside abil

detsiaar <+ `aar aari `aari 22e s> (< detsi- + aar), tähis da • 0,1 aari

detsibell <+ b`ell belli b`elli 22e s> (< detsi- + bell), tähis dB • füüs 0,1 belli

detsigramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< detsi- + gramm), tähis dg • 0,1 grammi

detsiliiter <+ l`iit|er -ri 2e s> (< detsi- + liiter), tähis dl • 0,1 liitrit

detsimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< detsi-), tähis dm • 0,1 meetrit

fanerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phaneros nähtav, ilmne + -füüt) • bot kõrgtaim, mitmeaastane taim (puud, põõsad jt), mille uuenemispungad asetsevad vähemalt 0,25 m kõrgusel maapinnast

fiksanaal <fiksan|`aal -aali -`aali 22e s> (< pn Fixanal, kaubamärk) • keem ampullis sisalduv täpne kogus (hrl 0,1 mooli) vedelat v tahket ainet, mida kasut soovitava kontsentratsiooniga lahuse valmistamiseks

gall2 <g`all galli g`alli 22e s> (< pn G. Galilei, Itaalia loodusteadlane, 1564–1642), tähis Gal, Gl • füüs mittesüsteemne kiirendusühik; 1 gall = 0,01 m/s²

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laius • geogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkus • geogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkel • geogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid pl • geogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

gill [džill] (ingl < vanapr gille) • Inglise õõnesmõõt, 1 gill = ¹/₃₂ gallonit, = 0,142 l (USA-s 0,118 l)

graanul <gr`aanul -i 2e s> (< ld dem granulum terake) • terake, sõmer, kuulike, mis tekib &la;granuleerimisel (1) ≪; farm glasuuritud ravimiterake (0,05 g)

gramm <gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (pr gramme < kr gramma kirjatäht, väike massiühik), tähis g • massiühik, CGS-süsteemi põhiühikuid; 1 g = 0,001 kg
grammaatom • keem elemendi kogus, mille mass grammides arvuliselt võrdub elemendi aatommassiga

gravitiino <gravitiino 16 s> (ingl gravitino < graviton) • füüs hüpoteetiline neutraalne osake, mille seisumass on 0 ja spinn ³/₂

graviton <graviton -i 19 s> (ingl < gravitatsioon) • füüs hüpoteetiline osake, gravitatsioonivälja kvant, mille spinn on 2, seisumass ja elektrilaeng 0

hand [händ] (ingl käsi) • Inglise pikkusühik, 1 hand = 0,1016 m

idempotent <idempot|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld idem seesama + potens võimeline) • mat element, mis ühtib oma ruuduga, nt reaalarvude hulgas 0 ja 1

jard <j`ard jardi j`ardi 22e s> (ingl yard) • pikkusühik Inglise mõõdustikus (1 jard = 0,9144 m)

jumpru <j`umpru 1 s> (soome < rts jumfru mrd, jungfru neiu, neitsi) • aj vana soomerootslaste mahumõõt,1 jumpru = ¼ kortlit, = 0,82 dekaliitrit

kaabeltau <kaabelt`au 26 s> (holl kabeltouw) • mer pikkusühik, 1 kaabeltau = 0,1 meremiili, = 185,2 m

karaat <kar|`aat -aadi -`aati 22e s> (it carato < ar qīrāṭ < kr dem keration, massiühik < keras sarv), tähis ct • vääriskivide ja pärlite massiühik; 1 karaat = 0,2 g; sulami väärismetallisisalduse mõõtühik, ¹/₂₄ kogumassist, nt 18-karaadine kuld sisaldab 18 osa kulda ja 6 osa lisandit

kladotseerid pl <kladots|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr klados oks + keras sarv) • zool vesikirbulised, liigirohke (Eestis üle 80 liigi) lehtjalaliste alamselts (Cladocera), 0,25–10 mm pikkused kitsa kehaga vähid

lii <l`ii 26 s>
1. (hiina lǐ) pikkusühik Hiinas (576 v 645 m), Koreas (393 m), Vietnamis (0,4–0,7 mm) jm Aasias
2. (hiina lí) massiühik Hiinas (31,25 mg), Mongoolias (37,5 mg); pindalaühik Hiinas (6,67 m²) ja Vietnamis (0,04–0,055 m²)

liiter <l`iit|er -ri 2e s> (pr litre < kr litra nael), tähis l • vedelike ja puisteainete mahuühik meetermõõdustikus; 1 liiter = 0,001 m³ = 1 dm³ = 1000 cm³

mesomikroanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< meso- + mikroanalüüs) • keem analüüs, mille puhul analüüsitava aine maht on 0,01–0,1 g v analüüsitava lahuse maht 0,1–5 ml

mikromeeter1 <+ m`eet|er -ri 2e s> (< mikro- + -meeter) • tehn kruvik, kruvimõõdik, riist täppismõõtmiseks lugemistäpsusega hrl 0,01 mm
okulaarmikromeeter • tehn okulaarkruvik, teleskoobi v mikroskoobi lisaseade joonlõikude v nurkade mõõtmiseks vaateväljas

mool1 <m`ool mooli m`ooli 22e s> (< molekul), tähis mol • keem, füüs aine hulga mõõtühik: ainehulk, mis sisaldab niisama palju struktuuriüksusi (aatomeid, molekule v ioone), kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis ¹²C; kuulub põhiühikuna rahvusvahelisse ühikusüsteemi (SI)

muu <m`uu 26 s> (hiina mǔ) • Hiina pindalaühik, 1 muu = 0,067 ha

null <n`ull nulli n`ulli 22e num, s> (< ld nullus ei miski, ei ükski)
1. mat 0, number, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist
2. mat arv, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust
3. mat nullpunkt mõõteskaalal
4. info tühimärk

oktaan <okt|`aan -aani -`aani 22e s> (< okto-) • keem naftas sisalduv küllastunud süsivesinik
oktaaniarv • tehn vedelkütuse (eriti bensiini) plahvatuskindlust iseloomustav suurus (0–100)

oligohaliinne vesi (< oligo- + kr hals, gen halos sool) • ökol looduslike veekogude vesi soolsusega 0,5–5‰

penn <p`enn penni p`enni 22e s> (keskalamsks penninc)
1. maj Suurbritannia peenrahaühik (= ¹/₁₀₀ naelsterlingit), vt ka penny
2. aj väheldane hõbemünt (algul u 1,5, hiljem 0,5 g); Eesti Vabariigi algusaastate paberraha (¹/₁₀₀ marka)

perioodiline <perioodili|ne -se -st 12 adj> (kr periodikos) • korrapäraselt korduv, perioode moodustav
perioodiline murd • mat kümnendmurd, milles üks arv v arvude rühm lõpmatult kordub (0,333... 0,090909... 1,2345345...)

pH {lüh ld sõnadest pondus Hydrogenii vesiniku jõud} • keem vesinikueksponendi tähis, iseloomustab (negatiivse kümnendlogaritmina) vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses, seega lahuse happelisuse v aluselisuse määra skaalal, mille arvud on hrl vahemikus 0–14 (happelistes lahustes on pH väiksem, aluselistes suurem kui 7)

pint <p`int pindi p`inti 22e s> (ingl) • vedelike ja puisteainete mahumõõt, USA-s 0,473 l, puisteainete puhul 0,551 l, Suurbritannias 0,568 l

psammiit <psamm|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr psammos liiv) • geol peeneteraline setend, milles rohkem kui poolte osiste läbimõõt on 0,1–1 mm; liiva ja liivakivi ühisnimetus

psührofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr psychros külm + -fiil) • biol mikroob, kelle optimaalne kasvutemperatuur on alla 20 °C v kes moodustab kolooniaid ühenädalasel inkubeerimisel temperatuuril 0 °C

psührofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr psychros külm + -füüt) • bot külmalembeline, madala temperatuuriga (0–10 °C) kasvukohti eelistav taim

punkt <p`unkt punkti p`unkti 22e s> (ld punctum)
1. väike ümmargune nähtav objekt, täpp
2. täpikujuline graafiline märk; lgv kirjavahemärk; mat matemaatiline märk; mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid; muus pikendusmärk noodi järel
3. teatav (väiksem) koht, paik, ala, ruum
4. mõõtühik; ka sport hindamissüsteemi ühik võistlustel, katsetel vms; trük tüpograafilise mõõdusüsteemi pikkusühik (u 0,35 mm)
5. dokumendi vm teksti jaotis; väike sisuliselt terviklik lõik v osa
6. asi, asjaolu, aspekt
7. mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vmt teatav koht, aste, staadium

raadiolaine <+ laine l`aine 6 s> (< raadio) • füüs elektromagnetlaine pikkusega 0,1 mm kuni 10 km (sagedus 3 THz kuni 30 kHz)

ratsionaalarv <+ `arv arvu `arvu 22e s> (< ratsionaalne) • mat arv, mida saab esitada murruna m/n, milles m ja n on täisarvud, kusjuures n ≠ 0

regelatsioon <regelatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld regelatio sulatamine < regelare üles sulatama) • tehn rõhu muutmisega 0 °C juures jääst vee ja veest jää saamise protsess

seidel <s`eid|el -li 2e s> (sks Seidel õllekann, õllekruus) • aj vana vedelikumõõt; 1 seidel = 0,535 l Baieris, 0,354 l Austrias; tänapäeval kõrvaga õllekann, = 0,3–0,4 l

sentigramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< senti- + -gramm), tähis cg • 0,01 grammi

sentiliiter <+ l`iit|er -ri 2e s> (< senti- + liiter), tähis cl • 0,01 liitrit

sentimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< senti- + meeter), tähis cm • 0,01 meetrit

skruupul <skr`uupul -i 2e s> (ld scrupulum) • aj apteegikaaluühik, 1 skruupul = 20 graani (0,24 g)

suspensioon <suspensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld suspensio riputamine < ld suspendere üles riputama; tagasi hoidma)
1. keem heljum, peeneteraliste ainete ja vedeliku segu, kus hõljuv aine on jämedam (osakeste läbimõõt üle 0,1 µm) kui kolloidlahuses, nii et osakesed aja jooksul settivad; paks suspensioon on pasta (3)
2. med kehaosa asetamine rippasendisse

toll1 <t`oll tolli t`olli 22e s> (sks Zoll) • aj endisaegne pikkusühik, = 0,023–0,03 m; Vene mõõdusüsteemis 1 toll = ¹/₂₈ arssinat, = ¹/₁₂ jalga, = 0,0254 m; Inglise mõõdusüsteemis (inch) 1 toll = ¹/₃₆ jardi, = 0,0254 m