[VSL] Dictionary of Foreign words
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit
anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane
artium liberalium magister 
[artsium liberaalium mag·ister] (ld vabade kunstide magister), lüh a. l. m., artium magister [artsium mag·ister] (ld kunstide magister), lüh a. m.
1. aj keskajal vabade kunstide magister e õpetaja, kes oli saavutanud nõutavad teadmised nn seitsmes vabade kunstis, vt ka septem artes liberales
2. vt magister artium
daltonplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (< pn Dalton, linn USA-s Massachusettsis) • ped esmakordselt USA-s Daltoni linnas 1920ndatel välja töötatud, õpilaste iseseisval tööl põhinev õpetusviis, kus õpetaja jagab ainult tööjuhiseid ja arvestab tehtud tööd
doctor [doktor] (ld) • doktor, õpetaja (teaduskraadide nimetuste esimene osa). Vt ka doktor
doktor <d`oktor -i 2e s> (< ld doctor õpetaja), lüh dr • kõrgeim akadeemiline kraad, vt ka doctor; med arst (eriti tiitlina)
exercitatio optimus est magister [eksertsitaatsio optimus est mag·ister] (ld) • harjutamine on parim õpetaja
experientia est optima rerum magistra [eksperi·entsia est optima reerum mag·istra] (ld) • kogemus on parim õpetaja
grammatik <gramm´atik -u 2 s> (kr grammatikos) • lgv grammatika tundja v õpetaja; grammatikaga tegelev keeleuurija
guru <guru 17 s> (sanskr õpetaja) • relig hinduistide usuõpetaja, vaimne juht, kes vahendab oma õpilastele traditsioonilisi usulisi ja filosoofilisi teadmisi; sikhide kogukonna juht; piltl vaimne juht, õpetaja
gümnast <gümn|`ast -asti -`asti 22e s> (kr gymnastēs gümnastika õpetaja) • sport gümnastikaga tegelev isik, võimleja
historia est magistra vitae [hist·oria est magistra viite] (ld) • ajalugu on elu õpetaja (Cicero)
informaator <inform`aator -i 2e s> (ld informator õpetaja, harija)
1. informatsiooni (1) andev isik, teadistaja, informeerija
2. nuhk, salateenistuse töötaja
instruktor <instr`uktor -i 2e s> (< ld instructor korraldaja) • instruktsioone andev isik, juhendaja; mingi erioskuse õpetaja
iurare in verba magistri [juraare in verba mag·istri] (ld) • õpetaja sõnu vandega kinnitama (Horatius), kellegi arvamust pimesi järele kiitma
kateeder <kat`eed|er -ri 2e s> (kr kathedra iste, tool)
1. (õppejõu, õpetaja) kõnetool v -pult
2. õppetool, kõrgkooli õppeüksusi, ühe v mitme lähedase teadusharu õpetamist korraldav madalaim üksus
3. relig piiskopitool, mis asetses varakristlikus kirikus altari taga apsiidis
konrektor <+ r`ektor -i 2e s> (< kon- + rektor) • ped, aj kaasrektor, prorektor; algkooli ülemastme õpetaja, tähtsuselt ja palgalt rektorile lähedane
konsultatsioon <konsultatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld consultatio nõupidamine, uurimine) • eriteadlaste nõuanne v nõuandmine; õppetöö vorm, kus õpetaja ühisel arutlusel õpetatavatega selgitab läbivõetud ainestiku raskemaid küsimusi; pol teise riigi ametlike esindajate, lepinguosaliste ärakuulamine, neile tähtsatest otsustest teatamine
likvidaator <likvid`aator -i 2e s> (< likvideerima) • maj likvideerija, pms ettevõtete tegevuse lõpetaja
maestro <ma`estro 1 s> (it õpetaja, meister) • helikunstniku v mõne muu kunstniku austav nimetus. Vt ka maestra
magister <mag`ist|er -ri 2e s> (ld ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Roomas mõne kõrgema ametniku nimetus
2. aj keskajal õpetaja nimetus ja akadeemiline kraad, ka ilmaliku v usuühingu eestseisja
3. paljudes riikides, ka Eestis, doktorikraadist madalam teaduskraad, lüh mag; magistrikraad omandatakse pärast magistriõppe läbimist ja magistritöö kaitsmist
magister dixit [mag·ister diksit] (ld õpetaja on (nii) ütelnud) • fil skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile; piltl viide mingile vastuvaidlematule autoriteedile
magistraal <magistr|`aal -aali -`aali 22e s> (vn магистраль < pr magistral peamine < ld magistralis õpetajasse puutuv < magister ülem, õpetaja) • pealiin, -tee, -tänav, -toru, -juhe v -kraav
magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik
maître [meetr] (pr) • meister, õpetaja (kasut ka silmapaistva õpetlase, kirjaniku v kunstniku austava nimetusena)
maître d’hôtel [meetr dot·el] (pr) • ülemkelner, restorani administraator
maître de conférences [meetr döko(n)fer·a(n)s] (pr) • loengupidaja; lektor, dotsent
mentor <m`entor -i 2e s> (< pn Mentor, Homerose „Odüsseias“ Odysseuse poja Telemachose kasvataja) • õpetaja, kasvataja; kogenud nõuandja
pantšen-laama <+ laama 16 s> (tiibeti paṇchen blama < pandit + chen-po suur + laama2) • relig taši-laama, usulis-poliitilisi juhte Tiibetis; kohaliku võimuorgani juhataja, dalai-laama õpetaja ja asemik
pedagoog <pedag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr paidagōgos lapsejuhtija)
1. aj Vana-Kreekas ori, kes saatis vabade kodanike poegi kooliteel ja hooldas neid kodus; hellenismi ajal koduõpetaja
2. ped kasvataja; õpetaja; pedagoogika eriteadlane, kasvatusteadlane
praeceptor [prets·eptor] (ld) • õpetaja
privaatdotsent <+ d`ots|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Privatdozent < ld privatim docens eraviisil õpetaja) • ped eradotsent, mõne riigi ülikoolis loengute pidamise õigust omav õppejõud, kes ei kuulu ülikooli koosseisu
professor <prof`essor -i 2e s> (ld õpetaja), lüh prof • kõrgkooli õppejõu kõrgeim teaduslik kutsenimetus; mõnel maal ka kesk- vm kooli õpetaja nimetus; aj Vana-Roomas grammatika- ja retoorikakooli õpetaja; keskajal vaimulike koolide õpetaja
rabi <rabi 17 s> (< hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlase ja koguduse vaimse juhi tiitel. Vt ka rabiin
rabiin <rab|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rabbinus < hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlane, seadusetundja, kogudusevanem, usulise õppeasutuse juht; rabiinid on olnud judaismi pärimuse hoidjad ja säilitajad. Vt ka rabi
repetiitor <repet`iitor -i 2e s> (< keskld repetitor kordaja < ld repetere kordama)
1. ped van õpinguis järeleaitaja, eratunniandja
2. muus, teater rolli, muusikapartii vms selgeks õpetaja, koori, orkestri v nende hääle- v pillirühmade esialgsete proovide juht
sofist <sof|`ist -isti -`isti 22e s> (kr sophistēs)
1. aj filosoof, filosoofia ja kõnekunsti palgaline õpetaja Vana-Kreekas
2. sofismidega targutleja
sokraatiline õppemeetod (< pn Sokrates, Vana-Kreeka filosoof, 469–399 eKr) • ped meetod, kus õpetaja suunab küsimuste ning analüüsiga õpilasi ise avastama tõde ning tulema otsitavaile järeldustele
treener <tr`eener -i 2e s> (ingl trainer) • sport sportlaste kutseline ettevalmistaja ja õpetaja
tsitaat <tsit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< citare ette v välja kutsuma) • osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist v suulisest kõnest, esitatakse koos viitega autorile v allikale
tsitaatsõna • lgv võõrkeelne sõna tekstis; mis eristatakse teise kirja, hrl kursiivkirjaga; hääldus on võimalikult võõrkeelelähedane, nt circa ladina keeles 'ligikaudu'
tsitaatväljend • lgv võõrkeelne väljend tekstis, nt usus est magister optimus ladina keeles 'kogemus on parim õpetaja'
upanišaadid pl <upaniš|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< sanskr upa nišad (õpetaja) lähedal istuma) • relig, fil Vana-India kirjandusteosed, mis on kirjutatud sanskritis ja kuuluvad vedade kirjanduse hilisemasse ajajärku (1100–600 eKr); käsitlevad hindu pärimuslikku usuõpetust, müüte, loodus- ja ühiskonnakäsitust ning filosoofiat; nad on olnud aluseks hilisemale eepilisele ja filosoofilisele kirjandusele
usus est magister optimus [uusus est mag·ister optimus] (ld) • praktika on parim õpetaja (Cicero)
verba magistri [verba mag·istri] (ld) • õpetaja sõnad, autoriteetse isiku sõnad
