[VSL] Dictionary of Foreign words
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 367 artiklit, väljastan 200
aatman <`aatman -i 2e s> (sanskr ātman hing) • relig India usundeis ja filosoofias eluõhk, üksikhing, igaühe igavene isiksus, mis jääb püsima kõige muu hävides
absoluut <absol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld absolutus sõltumatu, tingimatu, lõpetatud) • fil miski, mis eksisteerib täiesti sõltumatult, kõige olemasoleva lõpmatu ja igavene vaimne lähtealus, jumala teisendsõna
adamiit <adam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aadam), aadamlane <`aadamla|ne -se -st 12 s> • relig algselt inimese paradiisliku seisundi taastamist taotlevate kristlike usuvoolude liige (hiljem kasutatud ka teiste liikumiste kohta)
adekvaatne <adekv`aat|ne -se 2 adj> (< ld adaequare, perf partits adaequatus võrdsustama) • täiesti vastav; õige, täpne
adekvaatne tõlge • mõttetõlge, täppistõlge
adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma
adüton <adüton -i 19 s> (kr adyton), abaton <abaton -i 19 s> (kr abaton ligipääsmatu) • relig antiiktempli kõige püham, üksnes preestritele mõeldud paik
afeel <af`eel afeeli af`eeli 22e s> (uusld aphelium < kr apo ära + hēlios Päike) • astr planeedi vm ümber Päikese liikuva keha tee kõige kaugem punkt Päikesest. Vastand periheel
akadeemik <akadeemik -u 2 s> • teadusasutuste (akadeemiate (2) ) valitav liige; väljapaistvate teadlaste ja kunstnike aunimetus mõnedes maades
aktivist <aktiv|`ist -isti -`isti 22e s> • aktiivi (1) kuuluv isik, ühiskondliku, teadusliku vm organisatsiooni toimekas liige
alumosilikaat <+ silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< alumiinium + silikaat) • keem maakoores kõige enam levinud ränihappe sool, mille kristallstruktuuris on alumiiniumi aatomid osaliselt asendunud räni aatomitega; levinumad alumosilikaadid on päevakivid, vilgud, tseoliidid jms
amatsoon <amats|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr Amazōn, tõenäoliselt eksliku seletuse järgi < a- + mazos rind)
1. aj Väike-Aasia naissõdalasrahva liige
2. piltl naisratsanik, naissõdalane, naismootorrattur v naissõdur
ambulatoorne <ambulat`oor|ne -se 2 adj> • med ambulatooriumis vm raviasutuses toimuv, seal ravitav jne, nii et haige käib raviasutuses v arst tema juures kodus. Vastand statsionaarne (2)
amiš <amiš -i 2e s> (ingl amish < sks amisch < pn Jakob Ammann, liikumise looja, surn u 1730) • relig pms Ameerika Ühendriikides elava traditsioonilist elustiili harrastava range protestantliku usulahu liige, amišid eraldusid XVII s anabaptistlikest mennoniitidest
anamnees <anamn|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr anamnēsis meenutamine) • med haiguse eellugu; haige v ta lähikondlaste küsitlemisel saadud andmed, mis hõlbustavad diagnoosi panemist; fil Platoni järgi: tunnetamine on tegelikult selle meeldetuletamine, mida hing nägi ideede maailmas
anglikaan <anglik|`aan -aani -`aani 22e s> (< keskld Anglicanus inglise) • relig anglikaani kiriku liige, anglikaaniusuline
anglofoobia <+ f`oobia 1 s> (< anglo- + foobia) • psühh hirm kõige inglispärase ees v viha selle vastu
anglomaan <+ m`aan maani m`aani 22e s> • kõige inglispärase kirglik ning liialdatult eelistaja
anglomaania <+ m`aania 1 s> (< anglo- + maania) • kõige inglispärase kirglik ning liialdatud eelistamine
animalkulist <animalkul|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld animalculum loomake) • aj, biol XVII s bioloog, kes arvas ekslikult, et isassugurakus on õige pisikesena olemas täiskasvanud loom
annuntsiaat <annuntsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld annuntiare kuulutama) • relig Issanda kuulutamisest nime saanud katoliku vennas- või õeskonna liige
antropotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< antropo- + tsentriline) • fil inimest kõige keskmesse asetav, teda kogu maailmaruumi olemasolu eesmärgina ja mõttena käsitav
apell <ap`ell apelli ap`elli 22e s> (pr appel < appeler pöörduma kellegi poole)
1. üleskutse; sõj sõdurite kogunemissignaal (mõnes riigis); jahil: hõige koerte kokkukutsumiseks
2. sport vehklemises: petterünnak, parema jala löök vastu maad
apogee <apog`ee 26i s> (kr apogeion) • astr Maa tehiskaaslase v Kuu orbiidi punkt, mis on Maast kõige kaugemal (vastand perigee); piltl hariaste (nt veini küpsuse puhul), õitseng, õitseaeg
arbiiter <arb`iit|er -ri 2e s> , arbiter <arbiter -i 19 s> (ld arbiter) • jur vahemees, poolte vastastikusel kokkuleppel valitav vahekohtunik, arbitraaži liige; sport kohtunik (nt maadlusvõistlustel)
artikulatsioon <artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik)
1. anat liiges, kahe luu (v kõhre) vaheline ühend
2. lgv hääldus, häälikute moodustamine kõneelunditega
3. muus laulmisel häälikute hääldamise viis, üksikute helide ühendamise või esiletoomise moodus
artikulatsioonibaas • lgv hääldusalus, igale keelele v murdele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel
artikuleerima <artikul|`eerima -eerib 28 v> (ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik) • lgv häälikut kõneelundite abil moodustama; (selgesti) hääldama
assassiin <assass|`iin -iini -`iini 22e s> (< ar al-ḥašāšīn hašiši v oopiumi kasutajad) • relig fanaatilise islami sekti liige XI–XIII s Süürias ja Pärsias
assumptsionist <assumptsion|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld assumptio taevaminek < saamine, vastuvõtmine) • relig Neitsi Maarja taevassevõtmisest nime saanud katoliku vennas- ja õeskondade liige
astronaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (< astro- + kr nautēs meresõitja) • kosmosesõiduki meeskonna liige. Vt ka kosmonaut
augustiinlane <august`iinla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Augustinus, kirikuisa, 354–430) • relig katoliku kirikuisa Augustinuse nime kandvate või tema ühiselureeglit kasutavate vaimulike vennas- ja õeskondade liige
autohemoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + hemoteraapia) • med haige enda vere kasutamine lihasesiseseks süstimiseks. Vt ka autoseroteraapia
automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< automaatne) • liigutuste iseeneslikkus; med psüühikahäire, mille puhul haige teadvuses on tahtest sõltumatuid v vastu tahtmist tekkivaid mõtteid, tundmusi, liigutusimpulsse vm, mis pole reaalsed; harjutuste varal saavutatav inimorganismi võime täpselt sooritada teatud korduvaid liigutusi ilma nende teadliku juhtimiseta; kunst vt spontanism
autoseroteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + seroteraapia) • med nakkushaiguse ravimine haige enda organismist saadud vereseerumi süstimise teel. Vt ka autohemoteraapia
autoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + teraapia) • psühh haige paranemine oma elujõu ja tahte abil; med iseravimine, haige enda eritiste kasutamine ravimiseks
autotransfusioon <+ transfusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + transfusioon) • med omavereülekanne, vere viimine haige ühest kehaosast teise
autovaktsiin <+ vakts|`iin -iini -`iini 22e s> (< auto- + vaktsiin) • med haige enda organismist isoleeritud haigustekitaja tüvest valmistatud vaktsiin
beduiin <bedu|`iin -iini -`iini 22e s> (ar badawī kõrbeelanik) • araabia rändhõimu liige Araabias ja Põhja-Aafrikas
beež <b`eež beeži b`eeži 22e adj> (pr beige) • kollakashall; ka helepruun kollakasroosa varjundiga
begiin <beg|`iin -iini -`iini 22e s> (pr béguine < pn L. de Bègue, arvatav asutaja) • relig Madalmail u XII s tekkinud ja sealt lähikonda levinud naiste religioosse ühenduse liige, begiinid kaldusid ketserlusse, mistõttu inkvisitsioon neid jälitas; vastava meeste ühenduse liiget nimetati begardiks
benediktlane <bened`iktla|ne -se -st 12~10? s> , benediktiin <benedikt|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Benedictus Nursiast, ordu asutaja, u 480–547) • relig VI s asut Püha Benedictuse ordu liige
birgitiin <birgit|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Püha Birgitta, ordu rajaja, u 1303–1373) • relig XIV s asut Pühima Päästja Ordu e birgitiinide ordu liige
bogomiil <bogom|`iil -iili -`iili 22e s> (< pn Bogomil, preester, arvatav asutaja) • relig, aj keskaegse manihheistliku usulahu liige Balkani maades, eeskätt Bulgaarias. Vt ka manihheism
bollandist <bolland|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. Bolland, Madalmaade jesuiit, 1596–1665, alustas pühakute ja märtrite elulugude sarja „Acta Sanctorum“ avaldamist) • aj jesuiitide ühingu liige, J. de Bollandi töö jätkaja
bolševik <bolšev|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn большевик < большинство enamus) • aj, pol enamlane, kommunist Venemaal, bolševistliku partei liige
bona fide 
(ld) • heas usus, heauskselt; puhtsüdamlikus veendumuses, et teatav toiming v seisukord on õige ja aus. Vastand mala fide
bonobo <bonobo 1 s> (Aafrika k-d) • zool Aafrikas elav kääbusšimpans (Pan paniscus), keda peetakse inimesele kõige lähedasemaks liigiks; on kantud maailma punasesse raamatusse
borotbist <borotb|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn Borotba Võitlus, ajaleht) • aj Ukraina pahempoolsete esseeride partei (eksisteeris 1918–20) liige
braahman <br`aahman -i 2e s> (sanskr brāhmama), brahmiin <brahm|`iin -iini -`iini 22e s> • relig brahmanismi preester, Vana-Indias ohverdamist juhtinud preester, kõrgeima, vaimulike varna liige Indias. Vt ka kšatrija, vaišja
brut [brüt] (pr toores) • kuiv kõige vähem magustatud vahuvein v siider
circulus vitiosus [tsirkulus vitsioosus] (ld vigane ring, nõiaring)
1. loog loogikas ringtõestus (st tõestamiseks kasut seda, mida alles on vaja tõestada), vt ka tautoloogia
2. med vastastikku üksteist põhjustavate v raskendavate haiguste koosesinemine, mis halvendab haige seisundit
damnatio ad bestias [damnaatsio ad bestias] (ld mõistmine kiskjate kätte) • aj Rooma surmanuhtlusviis, mida kasutati kõige tõsisematel puhkudel, nt kristlaste kui pühaduseteotajate hukkamiseks
dekabrist <dekabr|`ist -isti -`isti 22e s> (vn декабрист < декабрь detsember) • aj Peterburis 14. detsembril 1825. a toimunud ülestõusust osavõtja, Vene aadlike revolutsiooniliste salaühingute liige
dekadents <dekad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr décadence < keskld decadentia langus) • kirj, kunst üldnimetus vaimsele kriisile XIX s lõpu ja XX s alguse kultuuris, mida iseloomustas lootusetus, elutüdimus ja individualism; oli omane mitmele kunstisuunale, kõige ilmekamalt avaldus Prantsuse sümbolistlikus poeesias
dekuurio <dek`uurio 1 s> (ld decurio < decem kümme) • aj Vana-Roomas algselt kümnemehelise rühma esimees v juht, nt ratsaväe dekuurio; Vana-Rooma omavalitsusega linnade (munitsiipiumide) nõukogu eluaegne liige
demokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> • pol demokraatia pooldaja; demokraatliku partei liige
deontika <de´ontika 1 s> (< kr deon vajalik, õige) • loog moraaliloogika, õpetus moraalialase mõtlemise vormidest
deontiline <de´ontili|ne -se -st 12 adj> (< kr deon vajalik, õige) • fil, loog moraaliloogikast v normidest lähtuv
deontiline loogika • normide loogika, loogika haru, mis uurib normatiivsete otsuste loogilist struktuuri ja seoseid
deontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr deon vajalik, õige + -loogia) • eetika osa, milles käsitletakse kohust ja kohustuslikkust; mingil kutsealal töötajate kohustuste kogum
desorientatsioon <+ orientatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr désorienter < des- + orientatsioon) • õige orientatsiooni kaotus; eksiteele viimine
detail <det|`ail -aili -`aili 22e s> (pr détail < détailler (müügiks) tükeldama) • üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi, peensus
detailplaneering • mingi asumi v asumiosa kõige üksikasjalikum plaanilahendus, mis on lähiaastate ehitustegevuse juriidiliseks aluseks; detailplaneeringust kinnipidamine on maaomanikele kohustuslik
detailuuring • üksikasjalik uurimine; geol maardla tööstuslikku hõlvamist ettevalmistav uuring
detsemvir <dets`emvir -i 2e s> (ld pl decemviri < decem kümme + vir mees) • aj kümnemehelise magistraatide kolleegiumi ehk detsemviraadi liige Vana-Roomas
diagnoos <diagn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr diagnōsis eristamine, äratundmine)
1. med, vet haiguse määrang haige igakülgse uurimise põhjal
2. biol taksoni kirjeldus, taimede ja loomade süstemaatiliste rühmituste (liikide, perekondade jne) põhitunnuste teaduslik kirjeldus nende eristamise ja määramise otstarbel
disjunktiivne <disjunkt`iiv|ne -se 2 adj> (ld disiunctivus < disiungere eraldama) • eraldav, jaotav, liigitav, (teineteist) välistav
disjunktiivne otsustus • loog otsustus, mille predikaadiks (2) on teineteist eitavad mõisted, nt see raha on kas õige või vale
disjunktiivsed konjunktsioonid pl • lgv eraldavad sidesõnad, nt või, ehk, ei, ega
dismembratsioon <dismembratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld dismembratio < dis- + ld membrum liige) • osadeks jagamine, jaotamine (nt maade jagamine)
dominiiklane <domin`iikla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Püha Dominicus, ordu asutaja, Hispaania preester, u 1170–1221), dominikaan <dominik|`aan -aani -`aani 22e s> • relig 1215. a asut katoliku kerjusmungaordu, Jutlustajavendade Ordu liige. Vt ka O. F. P.
duumvir <du`umvir -i 2e s> (ld pl duumviri, duoviri < duo kaks + vir mees) • aj duumviraadi liige
eeben <`eeben -i 2e s> (kr ebenos) • eebenipuit, eriti kõva ja raske väärispuit, mida saadakse mitmelt troopikapuult, eelkõige diospüüriliste sugukonna liikidelt; on värvuselt must (kõige väärtuslikum eeben), roheline, punane jm; kasut muusikariistade, mööbli jne valmistamiseks
efeet <ef`eet efeedi ef`eeti 22e s> (kr ephetēs) • aj 51-liikmelise kohtukolleegiumi liige vanaaja Ateenas VII–VI s eKr
efemeer <efem|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr ephēmeros ühe päeva kestev, üürike), terofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr theros suvi + -füüt) • bot lühieataim, mis läbib elutsükli kiiresti kõige sobivamal aastaajal
eksponomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld exponere välja panema, vrd ekspositsioon (4) + -meeter) • fot särimõõdik, valgusmõõdik, riist õige säriaja määramiseks
ekstirpatsioon <ekstirpatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld exstirpatio) • väljajuurimine; med, vet haige elundi v kasvaja täielik kirurgiline eemaldamine, eemalduslõikus
element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)
eliit <el`iit eliidi el`iiti 22e s> (pr élite < ld eligere valima) • ühiskonna paremik, valituim osa omaduste (nt vaimueliit), sünni v positsiooni järgi võimuhierarhias; põll selektsiooni teel saadud parimad, valitud taimed v loomad
eliitkari • põll eriti väärtuslik tõukari
eliitseeme • põll kõige puhtasordilisem seeme
epikuurlane <epik`uurla|ne -se -st 12~10? s> • fil epikureismi pooldaja; piltl elunautija, inimene, kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid
epitoom <epit|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr epitomē lõige, sisselõige) • kirj väljavõte v kokkuvõte suuremast teosest
ergonoomika <ergonoomika 1 s> (< kr ergon tegu, töö + nomos seadus, tava) • teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast; aj kuni 1980ndateni: kitsamalt teadus töötegevusest
esseer <ess|`eer -eeri -`eeri 22e s> (vn эсер) {lüh vn sõnadest социалист-революционер} • aj sotsialist-revolutsionäär, Venemaal 1901. a tekkinud esseeride partei liige
eutanaasia <eutan`aasia 1 s> (< kr euthanasia kerge surm < eu- + thanatos surm) • med halastussurm, kerge, valuta suremine; paranemislootuseta piinleva haige surma seadustatud kiirendamine ja kergendamine
aktiivne eutanaasia • med aktiivne surma esilekutsumine, patsiendi surmamine
passiivne eutanaasia • med vajalikust ravist loobumine
evasioon <evasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld evasio < ld evadere välja minema) • eemaldumine; põgenemine, pagemine; põige. Vastand invasioon
falangist <falang|`ist -isti -`isti 22e s> (hisp falangista) • aj, pol Hispaania fašistliku partei Falangi liige
fallibilism <fallibil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld fallibilis < ld fallere petma) • fil tunnetusteoreetiline seisukoht, et maailma tunnetades võime eksida, kuigi meil on tugev tõendusmaterjal; ka kõige põhjendatumad väited on vaid oletuslikud (C. S. Peirce, K. R. Popper)
farinotoom <farinot|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< ld farina jahu + kr tomē lõige, lõikamine) • tehn tärklise- ja valgurikkuse määramisel kasutatav riist terade poolitamiseks
fassong <fass|`ong -ongi -`ongi 22e s> (pr façon < ld factio tegemine, teguviis) • tegumood, (rõiva)lõige; vorm
favoriit <favor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (it favorito < ld favor soosing) • lemmik, soosik, armualune; sport kõige rohkem võiduvõimalusi omav võistleja v võistkond
feen1 <f`een feeni f`eeni 22e s> (ingl pn Fenian < iiri féne iirlased) • aj Iiri iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liige XIX s
fennofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld Fenni soomlased + -fiil) • kõige soomepärase huviline, soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik
fennomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Fenni soomlased + maania) • kõige soomepärase ihalus, liialdatud ülistamine; aj soome keele ja kultuuri eest võitlev liikumine Soomes XIX s
filosoofia <filos`oofia 1 s> (kr philosophia < phileō armastan + sophia tarkus) fil
1. mõtteteadus, maailma ja mõtlemise kõige üldisemate tunnusjoonte uurimine; filosoofiat on püütud defineerida ka õpetusena Mina ja mitte-Mina, mõtlemise ja olemise vahekorrast; kellegi filosoofiline õpetus
2. piltl ellusuhtumine, elutarkus
finalism <final|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld finalis lõpu- < finis lõpp, eesmärk) • fil õpetus, mille järgi kõige toimumine on eesmärgistatud; finalism on teleoloogia erikujusid
fraktsionäär <fraktsion|`äär -ääri -`ääri 22e s> • pol fraktsiooni liige
franc-tireur [fra(n)tiröör] (pr „vaba laskur“) aj, sõj
1. Prantsusmaa revolutsiooniarmee kergejalaväelane (a-tel 1789–99)
2. partisan Prantsusmaal, partisanisalga liige (pms a-tel 1940–44)
frankofoobia <+ f`oobia 1 s> (< ld Francus, frank, prantslane + foobia) • psühh vaenulikkus kõige prantsuspärase vastu
frankomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Francus, frank, prantslane + maania) • kõige prantsuspärase kirglik ning liialdatud eelistamine
frantsisklane <frants`iskla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Assisi Franciscus, ordu asutaja, 1181/1182-1226), frantsiskaan <frantsisk|`aan -aani -`aani 22e s> • relig katoliku kerjusmunkade ordu liige
fuuria <f`uuria 1 s> (ld furia) • müt Rooma kättemaksujumalanna, hirmuäratav naisolend allmaailmast, fuuriaid on samastatud Kreeka erinnüstega; piltl õel, tige naine
föderaat <föder|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr fédéré < ld perf partits foederatus liidus olev, liitlane < foedus liit) aj
1. suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789–94) vabatahtlike föderatsiooni liige
2. 1815. a saja päeva ajal vabatahtlike salga liige
3. Pariisis Kommuuni (1871) kaitsev Rahvuskaardi võitleja
föjaan <föj|`aan -aani -`aani 22e s> (pr feuillant) • aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal a-tel 1791–92 tegutsenud, mõõdukat konstitutsioonilist monarhiat pooldanud klubi liige, föjaanide istungid toimusid tsistertslaste ordu Feuillants’i kongregatsiooni endise kloostri ruumides
gangster <g`angster -i 2e s> (ingl < gang jõuk) • bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USA-s)
ganoidid pl <gan|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr ganos läige + -oid) • zool vaapkalad, rühm ganoidsoomustega luukalu, elasid keskaegkonnas; nüüdisaja ganoididest on tuntuimad vaaphaug ja tuurlased
gaon [ga˛on] (hbr suursugusus, uhkus) • relig kõrgema talmudikooli juhi ametlik tiitel VI–XIII s; hiljem kõige autoriteetsemate talmudi tundjate ja tõlgendajate nimetus
gastrostoomia <+ st`oomia 1 s> (< gastro- + kr stoma suu, ava) • med maouurisemoodustus, operatiivne avause tegemine mao seinasse haige kunstlikuks toitmiseks (kui toit ei pääse söögitoru kaudu makku)
gautšo <gautšo 16 s> (hisp gaucho < indiaani k-d) • hispaania-indiaani segarahva liige; Lõuna-Ameerika ratsakarjus. Vt ka kauboi
generalissimus <general´issimus -e 11 s> (it generalissimo, sks Generalissimus sõjaväe ülemjuhataja, käsitletuna superlatiivina sõnast kindral < ld superl generalissimus kõige peamine v üldisem) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; sellise auastmega isik omab nii kõrgeimat sõjaväelist kui poliitilist võimu
geoid <ge`oid geoidi ge`oidi 22e s> (< geo- + -oid) • astr geomeetriline keha, mis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule; geoidi pind on kõikjal risti loodjoonega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga
germanofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld pn Germania Saksamaa + -fiil) • kõige saksapärase harrastaja, saksahuviline, saksasõbralik inimene
germanomaania <+ m`aania 1 s> (< ld pn Germania Saksamaa + maania) • kõige saksapärase liialdatud eelistamine ja ülistamine
geront <ger|`ont -ondi -`onti 22e s> (kr gerōn, gen gerontos) • aj vanematekogu (geruusia) liige Vana-Kreeka riikides, eriti Spartas
gingivaal <gingiv|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld gingiva ige), prealveolaar <+ alveol|`aar -aari -`aari 22e s> (< pre- + alveolaar) • lgv igemehäälik, kaashäälik, mille hääldamisel keele tipp v ülaserv läheneb ülemise igeme servale v puudutab seda, nt d, t, n, l mõnes keeles
gingivaalne <gingiv`aal|ne -se 2 adj> (< ld gingiva ige) • anat, med igemes paiknev, igeme-
gingiviit <gingiv|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld gingiva ige) • med igemepõletik
gregoriaanlane <gregori`aanla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Gregorius Valgustaja, esimene Armeenia patriarh, u 257 – u 331) • relig Armeenia kiriku liige
grekomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Graecus kreeklane, kreeka + maania) • Vana-Kreeka kultuuri liialdatud austamine; kõige kreekapärase eelistamine
gulaam <gul|`aam -aami -`aami 22e s> , guljam <g`uljam -i 2e s> (ar ghulām teener, ori) • aj Abbassiidide kalifaadis (750–1258) kaliifi ratsakaardiväe liige; keskaja Türgis feodaalse maakaitseväe lihtliige
gustomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld gustus maitsmine + -meeter) • tehn maitsmisvõimemõõtur, riist kõige nõrgema tajutava maitse määramiseks
göös <g`öös göösi g`öösi 22e s> (holl geus, pl geuzen < pr gueux kerjused) aj
1. Brüsselis XVI s asut opositsioonilise (Hispaania-vastase) aadliühingu liige
2. Madalmaade kodanliku revolutsiooni ajal partisan-vabadusvõitleja, kes võitles maal ja merel hispaanlastega
haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20
hallutsinatsioon <hallutsinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld alucinatio, hallucinatio sonimine) • med, psühh viirastus; ebataju, ilma vastava välisärrituseta tekkiv, pms nägemis- ja kuulmis- (ka haistmis-, maitsmis- ja kompimis-) pettekujutlus, mis haige jaoks on reaalse nähtuse iseloomuga; esineb eriti vaimuhaiguste puhul
hansalane <hansala|ne -se -st 12 s> (< hansa1), hanseaat <hanse|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Hanseat) • aj Hansa Liidu liige; hansalinna elanik
hard bop [haa(r)d bop] (ingl) • muus 1950ndate 2. poole džässis kõige dünaamilisem muusika, mis sai alguse New Yorgis; puhas bebop, mida rikastas harmoonia aluste parem tundmine ja instrumentide täiuslikum valdamine
hard-core [haa(r)dkoo(r)] (ingl) • räige (pms porno(filmi) kohta). Vastand soft-core
haridžiit <haridž|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ar khārij väljuja) • relig islami vanima vähemusrühmituse liige; rühmitus moodustus 657. a kaliif Ali pooldajate väeleerist lahkunuist
harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetus • muus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooria • fil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud
hebertist <hebert|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. R. Hébert, Prantsuse ajakirjanik ja poliitik, 1757-94) • aj jakobiinide pahempoolse haru liige XVIII s lõpus, hebertistid kaitsesid Pariisi kehvikute huve
henoteism <henote|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hen üks + theos jumal) • relig polüteismi liik: paljude jumalate hulgast ühe, kõige võimsamaks peetava eelistamine
hernhuut <hernh|`uut -uudi -`uuti 22e s> , hernhuutlane <h`ernh`uutla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Herrnhut, linn Saksamaal) • relig vennastekoguduse liige v toetaja
heteroauksiin <+ auks|`iin -iini -`iini 22e s> (< hetero- + auksiin) • bot kõige levinum auksiin, taimedes leiduv, taimekasvu virgutav aine; toodetakse ka sünteetiliselt
hinc illae lacrimae [hink ille lakrime] (ld) • sealt need pisarad, st see ongi kurva tõsiasja õige põhjus (Terentius)
hlõst <hl`õst hlõsti hl`õsti 22e s> (vn хлыст) • relig Vene usulahu liige alates XVII s 1. poolest, hlõstid uskusid Kristuse igavest taassündi ja ümberkehastumist
homoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • keem homoloogilise rea liige
hospitaliit <hospital|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld hospitalis külalislahke) • relig vaeste ja haigete hoolekandega tegelevate katoliku vaimulike ordude liige
hungveiping <h`ungv`eip|`ing -ingi -`ingi 22e s> (hiina hóng wèibīng punavalvur) • aj õpilasnoorsoost moodustatud terroristliku organisatsiooni liige Hiinas, hungveipingid tegutsesid 1960ndatel
hunhuus <hunh|`uus -uusi -`uusi 22e s> (hiina hónghúzi punahabe) • aj Kirde-Hiinas (Mandžuurias) XIX s 2. poolel ja XX s 1. poolel tegutsenud hästi organiseeritud röövlijõugu liige
hüperoksiid <+ oks|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< hüper- + oksiid) • superoksiid, mis tekib kaaliumi ja teiste kõige aktiivsemate leelismetallide reageerimisel hapnikuga (KO2)
illuminaat <illumin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits illuminatus valgustatud) • aj mitme usulis-poliitilise salaühingu liige Euroopas XVI–XVIII s
impotentsus <impot`entsus -e 11~9 s> (< impotentne) • med meeste suguühte- ja sigimisvõimetus; suguühtevõimetuse (impotentia coeundi) puhul on haige võimetu sooritama suguakti v seda lõpuni viima, sigimisvõimetuse (impotentia generandi) e steriilsuse korral pole seemnevedelikus seemnerakke v on need viljastamisvõimetud; piltl loomisvõimetus
indemniteet <indemnit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld indemnitas karistamatus, puutumatus < indemnis kahjustamata < in- + damnum kahju)
1. kahjutasu; karistamatus
2. pol ministri vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud konstitutsioonirikkumise eest (nt Suurbritannias teostatakse parlamendiaktiga)
3. jur riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, väljenduste jm eest; õiguserikkumisest tekkinud kahju hüvitamine
independent <independ|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl independent sõltumatu < keskld independens < in- + ld dependere rippuma, sõltuma) • aj protestantliku usuvoolu liige XVII s Inglismaal; independendid propageerisid koguduse täielikku sõltumatust riigi- ja kirikuvõimust ning moodustasid puritaanide vasaku tiiva
intonatsioon <intonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld intonatio < ld intonare müristama, karjuma)
1. lgv kõne põhitooni (kõrge, keskmine, madal) muutumine lausungis, kõnemeloodia
2. muus helisuhete täpsus heliteose esitamisel (lauldes); õige helivärvingu saavutamine (muusikariistal), (tunde)värving
intubatsioon <intubatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< in- + ld tubus toru) • med sondi v toru viimine haige trahheasse hingamise kergendamiseks v haiguse diagnoosimiseks
intubeerima <intub|`eerima -eerib 28 v> (< in- + ld tubus toru) • med sondi v toru haige trahheasse viima
ismailiit <ismail|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ismail ibn Djafar, imaam, u 720 - u 760) • relig šiiitliku islami usulahu liige, kes tunnistab kaliif Ali järglastena ainult seitset imaami (neist viimane Ismail)
iustum pretium [justum pretsium] (ld) • õige hind, õigustatud hind
jakobiin <jakob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr jacobin, Pariisi dominiiklaste Püha Jaakobuse kloostri järgi, mis oli Jakobiinide klubi asukohaks) • aj, pol suure Prantsuse revolutsiooni (1789–94) aegse poliitilise klubi liige
jakobiit <jakob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iacobita < ld pn Iacob(us), mehenimi)
1. aj Inglismaalt 1688. a pagendatud kuninga James II Stuarti (ladina keeles Jacobus) ja temast põlvnevate Stuartite soo trooninõudlejate poolehoidja Inglis- ja Šotimaal XVII–XVIII s
2. relig Süüria monofüsiitliku kiriku liige (nimetuse saanud Edessa piiskopi Jakob Baraddai (surn 578) järgi)
jesuiit <jesu|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld Societas Jesu Jeesuse selts) • relig XVI s asut katoliikliku Jeesuse Seltsi liige; piltl silmakirjateener, salakaval isik
johanniit <johann|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iohannita < pn (Ristija) Johannes) • relig XI s asut hospitaliordu liige; hiljem rüütliordu; johanniidid siirdusid XVI s Malta saarele ja on sellest ajast tuntud Malta rüütlitena
justeerima <just|`eerima -eerib 28 v> (keskld iustare < ld iustus õige, õiglane)
1. tehn mõõte-, kontroll- v optikariista täpseks reguleerima
2. tootele täpset jämedust ja kõrgust andma
3. trük kirja v klišee paigutust v mõõtmeid täpsustama
kagulaar <kagul|`aar -aari -`aari 22e s> (pr cagoulard < cagoule kapuutsiga mungarüü) • aj Prantsusmaal 1930ndate 2. poolel tegutsenud salaorganisatsiooni liige; kagulaarid kandsid kokkutulekutel kapuutse, pooldasid fašistliku diktatuuri kehtestamist
kairomoonid pl <kairom|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr kairos õige määr v hetk + hormōn liikuma panev) • biol, keem mõjurid, organismides tekkivad ained, mis toimivad teiste liikide organismidesse ergutavalt ja on neile kohastumuslikult kasulikud. Vt ka allomoonid
kalvinist <kalvin|`ist -isti -`isti 22e s> • relig kalvinismi järgija, kalvinistliku kiriku liige
kamaldolane <kam´aldola|ne -se -st 12 s> (< it pn Camaldoli, klooster Toscanas) • relig katoliiklik Benedictuse reeglit järgiv eremiidiordu (asut XVI s) liige
kanoonik <kanoonik -u 2 s> (keskld canonicus < ld reeglikohane < kr kanōn reegel, eeskiri) • relig alates IV s-st piiskopikiriku juures ordusarnases vennaskonnas elav vaimulik; hiljem toomkapiitli liige (ka tiitlina), toomhärra
kaputsiin1 <kaputs|`iin -iini -`iini 22e s> (it cappuccino < cappuccio kapuuts, ordurüü osa), ka kaputsiinlane <kaputs`iinla|ne -se -st 12~10? s> • relig XVI s asut frantsisklaste orduharu liige
karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist
karmeliit <karmel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Karmel, mägi Palestiinas) • relig XII s Palestiinas asut kerjusmunkade ordu liige
kartuus <kart|`uus -uusi -`uusi 22e s> , kartuuslane <kart`uusla|ne -se -st 12~10? s> (< ld pn Cartusia Chartreuse) • relig Prantsuse Alpides asetsevas Chartreuse’i orus XI s asut mungaordu liige; praegune keskus Itaalias
kasakas <kasaka|s - 2 s> (vn казак < trg kazak vaba inimene)
1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal XV–XVII s, ka hilisem nende alade asukas; XVIII s neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane
2. van valla- v mõisakäskjalg
kleerik <kleerik -u 2 s> (kr klērikos) • relig vaimulik, preester, kleeruse liige; van kirjaoskaja, haritlane
kolhoosnik <kolhoosnik -u 2 s; kolh`oosn|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn колхозник) • aj nõuk kolhoosi liige
kommandiitor <kommand`iitor -i 2e s> , kommanditist <kommandit|`ist -isti -`isti 22e s> • maj kommandiitühingu liige, kes vastutab ettevõtte tegevuse eest sissemakstud kapitali ulatuses
kommunaar <kommun|`aar -aari -`aari 22e s> (pr communard)
1. aj Pariisi kommuunist (a 1871) osavõtnu
2. mingi kommuuni liige
kommunist <kommun|`ist -isti -`isti 22e s> • pol kommunistliku partei liige, kommunismi kui ühiskonnaõpetuse pooldaja
komtuur <komt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Komtur < ld commendator käskija) • aj vaimuliku rüütliordu kõige väiksema piirkonna ülema ametinimetus
konföderaat <konföder|`aat -aadi -`aati 22e s> • konföderatsiooni liige, sellest osavõtja
kongregatsionalist <kongregatsional|`ist -isti -`isti 22e s> • relig vaimulike kongregatsioonide liige; üksikkoguduste iseseisvust pooldav protestantlike usulahkude liige
kongresmen <k`ongresmen -i 19 s> (ingl Congressman) • pol USA Kongressi liige
konservatiiv <konservat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< konservatiivne) • alalhoidlike v vanameelsete vaadetega isik, uuendustevastane; pol konservatiivse partei liige v pooldaja
konsort <kons|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld consors)
1. saatuse- v elukaaslane
2. konsortsiumi liige
3. aj, muus XVI ja XVII s instrumentaalansambel
konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)
konventuaal <konventu|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld conventualis konvendi-, kloostri-) • relig kloostriorganisatsiooni hääleõiguslik liige; aj katoliku ordupärimuse muutmatul kujul säilitamise pooldaja, vt ka observant
kopt <k`opt kopti k`opti 22e s> (uusld Coptus < ar qubt < kr Aigyptioi egiptlased) • relig kopti kiriku liige, vanaegiptlaste ristiusu järglane Egiptuses
kordeljee <kordelj`ee 26i s> (pr cordelier < corde nöör) aj
1. relig Prantsuse frantsisklase nimetus
2. aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. a asut demokraatliku poliitilise klubi, Inimese ja Kodaniku Õiguste Sõprade Ühingu liige
korporant <korpor|`ant -andi -`anti 22e s> • üliõpilaskorporatsiooni liige
korporatsioon <korporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld corporatio < ld corpus keha, kogu)
1. ühiste seisuslike v ametialaste huvidega isikute ring
2. maj juriidilise isiku õigustega majandusorganisatsioon v liit, mis on loodud liikmete eesõiguste kaitseks; USA-s aktsiaseltside ühisnimetus
3. kinnine üliõpilasorganisatsioon, mille liige (korporant) kannab eraldusvärvidega mütsi ja rinnapaela, lüh korp!
korrelaat <korrel|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kor- + ld perf partits relatus nimetatud, viidatud)
1. loog suhtepaarik, teineteisega vastastikuses seoses oleva mõistepaari üks liige; eeldab temaga seoses oleva mõiste olemasolu, nt laps – vanemad
2. lgv sõna v väljend, millele relatiivpronoomen viitab
korrespondent <korrespond|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld correspondens, gen correspondentis) • (ajalehe) kirjasaatja, kaastöö saatja; kirjavahetaja; maj ettevõtte ülesandel tehinguid sooritav isik
korrespondentkonto • maj panga konto, millel arvestatakse teise panga vm krediidiasutuse korraldusel ja arvel sooritatud tehinguid
korrespondentliige • kirjavahetajaliige, teadusühingu v -akadeemia liige, kes on valitud väljastpoolt, ka välismaalt
kosmonaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (vn космонавт < kosmo- + kr nautēs meresõitja) • lenn, astr kosmoselendur, kosmosesõiduki meeskonna liige (endises Nõukogude Liidus ja Venemaal). Vt ka astronaut, taikonaut
kriis <kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< kr krisis eristamine; otsustus; pöördepunkt) • (äkki tekkinud) raske olukord; pöördeline hetk; maj (millegi) puudus v halb seis, nt energiakriis, majanduskriis; med murrang haiguse kulus; äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund, mille puhul haige paranemine on muutunud küsitavaks, vastand lüüs2; psühh lahendamatu olukord inimese psüühikas; pol olukord, kus valitsus peab parlamendi umbusaldusavalduse tõttu ametist tagasi astuma
kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekanne • tehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast
kroonik2 <kroonik -u 2 s> • med krooniline haige
krüptonüüm <krüpton|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< krüpto- + -onüüm) • peitenimi, mis on moodustatud autori õige nime algustähtedest v -silpidest; ka tiitellehe sõnadesse peidetud nimi. Vt ka akronüüm, pseudonüüm
kšatrija <kš`atrija 1 s> (sanskr kṣatriya) • aj Vana-India seisuste süsteemis tähtsuselt teise, ilmaliku võimu kandjate (põhiliselt sõjameeste, riigiametnike ja valitsejate) seisuse liige. Vt ka braahman, vaišja
kukluksklanlane <kuklukskl`anla|ne -se -st 12~10? s> (< ingl pn Ku Klux Klan) • USA valgete rassistliku organisatsiooni Ku Klux Klan liige
kupüür <kup|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr coupure < couper lõikama)
1. lõige, kärbe; teksti kärpimine v osade väljajätt kirjandus-, lava-, muusika- vm teosest
2. maj paberraha, obligatsiooni vm väärtpaberi nimiväärtus
kuraator <kur`aator -i 2e s> (ld curator eestkostja, hooldaja, ülevaataja)
1. kõrgem järelevalveametnik mõne maa autonoomse kõrgkooli juures, vt ka kuratoorium
2. med arstiteaduse üliõpilane, kelle ülesandeks on kliinikus lamava haige haiguskäiku jälgida
3. kunst kunstinäituse koostaja mingi kontseptsiooni alusel
kuriaal <kuri|`aal -aali -`aali 22e s> (ld curialis) • aj Rooma keisririigi ajal eesõigustatud linnakodanik, provintsi senati liige; relig katoliku kiriku keskvalitsuse (kuuria) ametnik
kuvöös <kuv|`öös -öösi -`öösi 22e s> (pr couveuse hauduja) • med tehiskliimaga aparaat enneaegse v haige vastsündinu hoidmiseks
kveeker <kv`eeker -i 2e s> (ingl quaker (Jumala ees) väriseja) • relig Inglismaal XVII s asut kristliku uskkonna liige; usk on levinud ka USA-s ja Kanadas
küünik <küünik -u 2 s> (kr kynikos koerataoline < kyōn, gen kynos koer)
1. fil IV s eKr Ateenas Antisthenese rajatud filosoofiakoolkonna esindaja; küünikud hülgasid ühiskonna konventsioone ja kõlblusnorme, loobusid elumugavustest; lootsid protesti varal saavutada seesmist vabadust, mida peeti filosoofia põhieesmärgiks
2. häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõigesse väljakutsuvalt ning põlglikult suhtuv, kõige üle irvitav isik
küüniline <küünili|ne -se -st 12 adj> • küünikuile v künismile omane, häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõige üle irvitav; jõhkralt avameelne
landraat <l`andr|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Landrat) • aj maanõunik, Baltimaal nt rüütelkonna poolt eluajaks valitav kõrgeima täidesaatva organi (landraatide kolleegiumi) liige
largo (it laialt) • muus väga aeglaselt, kõige pikaldasem tempo muusikas; väga aeglases tempos muusikapala v heliteose osa
