[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 367 artiklit, väljastan 200

aatman <`aatman -i 2e s> (sanskr ātman hing) • relig India usundeis ja filosoofias eluõhk, üksikhing, igaühe igavene isiksus, mis jääb püsima kõige muu hävides

absoluut <absol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld absolutus sõltumatu, tingimatu, lõpetatud) • fil miski, mis eksisteerib täiesti sõltumatult, kõige olemasoleva lõpmatu ja igavene vaimne lähtealus, jumala teisendsõna

adamiit <adam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aadam), aadamlane <`aadamla|ne -se -st 12 s> • relig algselt inimese paradiisliku seisundi taastamist taotlevate kristlike usuvoolude liige (hiljem kasutatud ka teiste liikumiste kohta)

adekvaatne <adekv`aat|ne -se 2 adj> (< ld adaequare, perf partits adaequatus võrdsustama) • täiesti vastav; õige, täpne
adekvaatne tõlgemõttetõlge, täppistõlge

adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma

adüton <adüton -i 19 s> (kr adyton), abaton <abaton -i 19 s> (kr abaton ligipääsmatu) • relig antiiktempli kõige püham, üksnes preestritele mõeldud paik

afeel <af`eel afeeli af`eeli 22e s> (uusld aphelium < kr apo ära + hēlios Päike) • astr planeedi vm ümber Päikese liikuva keha tee kõige kaugem punkt Päikesest. Vastand periheel

akadeemik <akadeemik -u 2 s> • teadusasutuste (akadeemiate (2) ) valitav liige; väljapaistvate teadlaste ja kunstnike aunimetus mõnedes maades

aktivist <aktiv|`ist -isti -`isti 22e s> • aktiivi (1) kuuluv isik, ühiskondliku, teadusliku vm organisatsiooni toimekas liige

alumosilikaat <+ silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< alumiinium + silikaat) • keem maakoores kõige enam levinud ränihappe sool, mille kristallstruktuuris on alumiiniumi aatomid osaliselt asendunud räni aatomitega; levinumad alumosilikaadid on päevakivid, vilgud, tseoliidid jms

amatsoon <amats|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr Amazōn, tõenäoliselt eksliku seletuse järgi < a- + mazos rind)
1. aj Väike-Aasia naissõdalasrahva liige
2. piltl naisratsanik, naissõdalane, naismootorrattur v naissõdur

ambulatoorne <ambulat`oor|ne -se 2 adj> • med ambulatooriumis vm raviasutuses toimuv, seal ravitav jne, nii et haige käib raviasutuses v arst tema juures kodus. Vastand statsionaarne (2)

amiš <amiš -i 2e s> (ingl amish < sks amisch < pn Jakob Ammann, liikumise looja, surn u 1730) • relig pms Ameerika Ühendriikides elava traditsioonilist elustiili harrastava range protestantliku usulahu liige, amišid eraldusid XVII s anabaptistlikest mennoniitidest

anamnees <anamn|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr anamnēsis meenutamine) • med haiguse eellugu; haige v ta lähikondlaste küsitlemisel saadud andmed, mis hõlbustavad diagnoosi panemist; fil Platoni järgi: tunnetamine on tegelikult selle meeldetuletamine, mida hing nägi ideede maailmas

anglikaan <anglik|`aan -aani -`aani 22e s> (< keskld Anglicanus inglise) • relig anglikaani kiriku liige, anglikaaniusuline

anglofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< anglo- + -fiil) • kõige inglispärase austaja v armastaja

anglofoobia <+ f`oobia 1 s> (< anglo- + foobia) • psühh hirm kõige inglispärase ees v viha selle vastu

anglomaan <+ m`aan maani m`aani 22e s> • kõige inglispärase kirglik ning liialdatult eelistaja

anglomaania <+ m`aania 1 s> (< anglo- + maania) • kõige inglispärase kirglik ning liialdatud eelistamine

animalkulist <animalkul|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld animalculum loomake) • aj, biol XVII s bioloog, kes arvas ekslikult, et isassugurakus on õige pisikesena olemas täiskasvanud loom

annuntsiaat <annuntsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld annuntiare kuulutama) • relig Issanda kuulutamisest nime saanud katoliku vennas- või õeskonna liige

antropotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< antropo- + tsentriline) • fil inimest kõige keskmesse asetav, teda kogu maailmaruumi olemasolu eesmärgina ja mõttena käsitav

apell <ap`ell apelli ap`elli 22e s> (pr appel < appeler pöörduma kellegi poole)
1. üleskutse; sõj sõdurite kogunemissignaal (mõnes riigis); jahil: hõige koerte kokkukutsumiseks
2. sport vehklemises: petterünnak, parema jala löök vastu maad

apogee <apog`ee 26i s> (kr apogeion) • astr Maa tehiskaaslase v Kuu orbiidi punkt, mis on Maast kõige kaugemal (vastand perigee); piltl hariaste (nt veini küpsuse puhul), õitseng, õitseaeg

arbiiter <arb`iit|er -ri 2e s> , arbiter <arbiter -i 19 s> (ld arbiter) • jur vahemees, poolte vastastikusel kokkuleppel valitav vahekohtunik, arbitraaži liige; sport kohtunik (nt maadlusvõistlustel)

artikulatsioon <artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik)
1. anat liiges, kahe luu (v kõhre) vaheline ühend
2. lgv hääldus, häälikute moodustamine kõneelunditega
3. muus laulmisel häälikute hääldamise viis, üksikute helide ühendamise või esiletoomise moodus
artikulatsioonibaaslgv hääldusalus, igale keelele v murdele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel

artikuleerima <artikul|`eerima -eerib 28 v> (ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik) • lgv häälikut kõneelundite abil moodustama; (selgesti) hääldama

assassiin <assass|`iin -iini -`iini 22e s> (< ar al-ḥašāšīn hašiši v oopiumi kasutajad) • relig fanaatilise islami sekti liige XI–XIII s Süürias ja Pärsias

assumptsionist <assumptsion|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld assumptio taevaminek < saamine, vastuvõtmine) • relig Neitsi Maarja taevassevõtmisest nime saanud katoliku vennas- ja õeskondade liige

astronaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (< astro- + kr nautēs meresõitja) • kosmosesõiduki meeskonna liige. Vt ka kosmonaut

augustiinlane <august`iinla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Augustinus, kirikuisa, 354–430) • relig katoliku kirikuisa Augustinuse nime kandvate või tema ühiselureeglit kasutavate vaimulike vennas- ja õeskondade liige

autohemoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + hemoteraapia) • med haige enda vere kasutamine lihasesiseseks süstimiseks. Vt ka autoseroteraapia

automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< automaatne) • liigutuste iseeneslikkus; med psüühikahäire, mille puhul haige teadvuses on tahtest sõltumatuid v vastu tahtmist tekkivaid mõtteid, tundmusi, liigutusimpulsse vm, mis pole reaalsed; harjutuste varal saavutatav inimorganismi võime täpselt sooritada teatud korduvaid liigutusi ilma nende teadliku juhtimiseta; kunst vt spontanism

autoseroteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + seroteraapia) • med nakkushaiguse ravimine haige enda organismist saadud vereseerumi süstimise teel. Vt ka autohemoteraapia

autoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + teraapia) • psühh haige paranemine oma elujõu ja tahte abil; med iseravimine, haige enda eritiste kasutamine ravimiseks

autotransfusioon <+ transfusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + transfusioon) • med omavereülekanne, vere viimine haige ühest kehaosast teise

autovaktsiin <+ vakts|`iin -iini -`iini 22e s> (< auto- + vaktsiin) • med haige enda organismist isoleeritud haigustekitaja tüvest valmistatud vaktsiin

bandiit <band|`iit -iidi -`iiti 22e s> (it bandito lindprii) • bande liige, teeröövel, mõrvar

beduiin <bedu|`iin -iini -`iini 22e s> (ar badawī kõrbeelanik) • araabia rändhõimu liige Araabias ja Põhja-Aafrikas

beež <b`eež beeži b`eeži 22e adj> (pr beige) • kollakashall; ka helepruun kollakasroosa varjundiga

begard <beg|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr bégard) • relig begiinile vastava meeste ühenduse liige

begiin <beg|`iin -iini -`iini 22e s> (pr béguine < pn L. de Bègue, arvatav asutaja) • relig Madalmail u XII s tekkinud ja sealt lähikonda levinud naiste religioosse ühenduse liige, begiinid kaldusid ketserlusse, mistõttu inkvisitsioon neid jälitas; vastava meeste ühenduse liiget nimetati begardiks

benediktlane <bened`iktla|ne -se -st 12~10? s> , benediktiin <benedikt|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Benedictus Nursiast, ordu asutaja, u 480–547) • relig VI s asut Püha Benedictuse ordu liige

birgitiin <birgit|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Püha Birgitta, ordu rajaja, u 1303–1373) • relig XIV s asut Pühima Päästja Ordu e birgitiinide ordu liige

bogomiil <bogom|`iil -iili -`iili 22e s> (< pn Bogomil, preester, arvatav asutaja) • relig, aj keskaegse manihheistliku usulahu liige Balkani maades, eeskätt Bulgaarias. Vt ka manihheism

bollandist <bolland|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. Bolland, Madalmaade jesuiit, 1596–1665, alustas pühakute ja märtrite elulugude sarja „Acta Sanctorum“ avaldamist) • aj jesuiitide ühingu liige, J. de Bollandi töö jätkaja

bolševik <bolšev|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn большевик < большинство enamus) • aj, pol enamlane, kommunist Venemaal, bolševistliku partei liige

bona fide (ld) • heas usus, heauskselt; puhtsüdamlikus veendumuses, et teatav toiming v seisukord on õige ja aus. Vastand mala fide

bonobo <bonobo 1 s> (Aafrika k-d) • zool Aafrikas elav kääbusšimpans (Pan paniscus), keda peetakse inimesele kõige lähedasemaks liigiks; on kantud maailma punasesse raamatusse

borotbist <borotb|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn Borotba Võitlus, ajaleht) • aj Ukraina pahempoolsete esseeride partei (eksisteeris 1918–20) liige

braahman <br`aahman -i 2e s> (sanskr brāhmama), brahmiin <brahm|`iin -iini -`iini 22e s> • relig brahmanismi preester, Vana-Indias ohverdamist juhtinud preester, kõrgeima, vaimulike varna liige Indias. Vt ka kšatrija, vaišja

brut [brüt] (pr toores) • kuiv kõige vähem magustatud vahuvein v siider

circulus vitiosus [tsirkulus vitsioosus] (ld vigane ring, nõiaring)
1. loog loogikas ringtõestus (st tõestamiseks kasut seda, mida alles on vaja tõestada), vt ka tautoloogia
2. med vastastikku üksteist põhjustavate v raskendavate haiguste koosesinemine, mis halvendab haige seisundit

damnatio ad bestias [damnaatsio ad bestias] (ld mõistmine kiskjate kätte) • aj Rooma surmanuhtlusviis, mida kasutati kõige tõsisematel puhkudel, nt kristlaste kui pühaduseteotajate hukkamiseks

dekabrist <dekabr|`ist -isti -`isti 22e s> (vn декабрист < декабрь detsember) • aj Peterburis 14. detsembril 1825. a toimunud ülestõusust osavõtja, Vene aadlike revolutsiooniliste salaühingute liige

dekadents <dekad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr décadence < keskld decadentia langus) • kirj, kunst üldnimetus vaimsele kriisile XIX s lõpu ja XX s alguse kultuuris, mida iseloomustas lootusetus, elutüdimus ja individualism; oli omane mitmele kunstisuunale, kõige ilmekamalt avaldus Prantsuse sümbolistlikus poeesias

dekuurio <dek`uurio 1 s> (ld decurio < decem kümme) • aj Vana-Roomas algselt kümnemehelise rühma esimees v juht, nt ratsaväe dekuurio; Vana-Rooma omavalitsusega linnade (munitsiipiumide) nõukogu eluaegne liige

demokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> • pol demokraatia pooldaja; demokraatliku partei liige

deontika <de´ontika 1 s> (< kr deon vajalik, õige) • loog moraaliloogika, õpetus moraalialase mõtlemise vormidest

deontiline <de´ontili|ne -se -st 12 adj> (< kr deon vajalik, õige) • fil, loog moraaliloogikast v normidest lähtuv
deontiline loogikanormide loogika, loogika haru, mis uurib normatiivsete otsuste loogilist struktuuri ja seoseid

deontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr deon vajalik, õige + -loogia) • eetika osa, milles käsitletakse kohust ja kohustuslikkust; mingil kutsealal töötajate kohustuste kogum

desorientatsioon <+ orientatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr désorienter < des- + orientatsioon) • õige orientatsiooni kaotus; eksiteele viimine

detail <det|`ail -aili -`aili 22e s> (pr détail < détailler (müügiks) tükeldama) • üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi, peensus
detailplaneeringmingi asumi v asumiosa kõige üksikasjalikum plaanilahendus, mis on lähiaastate ehitustegevuse juriidiliseks aluseks; detailplaneeringust kinnipidamine on maaomanikele kohustuslik
detailuuringüksikasjalik uurimine; geol maardla tööstuslikku hõlvamist ettevalmistav uuring

detsemvir <dets`emvir -i 2e s> (ld pl decemviri < decem kümme + vir mees) • aj kümnemehelise magistraatide kolleegiumi ehk detsemviraadi liige Vana-Roomas

diabeetik <diabeetik -u 2 s> • med diabeeti põdev haige, hrl suhkurtõbine

diagnoos <diagn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr diagnōsis eristamine, äratundmine)
1. med, vet haiguse määrang haige igakülgse uurimise põhjal
2. biol taksoni kirjeldus, taimede ja loomade süstemaatiliste rühmituste (liikide, perekondade jne) põhitunnuste teaduslik kirjeldus nende eristamise ja määramise otstarbel

disjunktiivne <disjunkt`iiv|ne -se 2 adj> (ld disiunctivus < disiungere eraldama) • eraldav, jaotav, liigitav, (teineteist) välistav
disjunktiivne otsustusloog otsustus, mille predikaadiks (2) on teineteist eitavad mõisted, nt see raha on kas õige või vale
disjunktiivsed konjunktsioonid pllgv eraldavad sidesõnad, nt või, ehk, ei, ega

dismembratsioon <dismembratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld dismembratio < dis- + ld membrum liige) • osadeks jagamine, jaotamine (nt maade jagamine)

dominiiklane <domin`iikla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Püha Dominicus, ordu asutaja, Hispaania preester, u 1170–1221), dominikaan <dominik|`aan -aani -`aani 22e s> • relig 1215. a asut katoliku kerjusmungaordu, Jutlustajavendade Ordu liige. Vt ka O. F. P.

duumvir <du`umvir -i 2e s> (ld pl duumviri, duoviri < duo kaks + vir mees) • aj duumviraadi liige

eeben <`eeben -i 2e s> (kr ebenos) • eebenipuit, eriti kõva ja raske väärispuit, mida saadakse mitmelt troopikapuult, eelkõige diospüüriliste sugukonna liikidelt; on värvuselt must (kõige väärtuslikum eeben), roheline, punane jm; kasut muusikariistade, mööbli jne valmistamiseks

efeet <ef`eet efeedi ef`eeti 22e s> (kr ephetēs) • aj 51-liikmelise kohtukolleegiumi liige vanaaja Ateenas VII–VI s eKr

efemeer <efem|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr ephēmeros ühe päeva kestev, üürike), terofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr theros suvi + -füüt) • bot lühieataim, mis läbib elutsükli kiiresti kõige sobivamal aastaajal

eksponomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld exponere välja panema, vrd ekspositsioon (4) + -meeter) • fot särimõõdik, valgusmõõdik, riist õige säriaja määramiseks

ekstirpatsioon <ekstirpatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld exstirpatio) • väljajuurimine; med, vet haige elundi v kasvaja täielik kirurgiline eemaldamine, eemalduslõikus

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

eliit <el`iit eliidi el`iiti 22e s> (pr élite < ld eligere valima) • ühiskonna paremik, valituim osa omaduste (nt vaimueliit), sünni v positsiooni järgi võimuhierarhias; põll selektsiooni teel saadud parimad, valitud taimed v loomad
eliitkaripõll eriti väärtuslik tõukari
eliitseemepõll kõige puhtasordilisem seeme

epikuurlane <epik`uurla|ne -se -st 12~10? s> • fil epikureismi pooldaja; piltl elunautija, inimene, kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid

epitoom <epit|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr epitomē lõige, sisselõige) • kirj väljavõte v kokkuvõte suuremast teosest

epuulis <epuulis -e 9 s> (kr epoulis < epi- + oulon ige) • med igemekasvaja

ergonoomika <ergonoomika 1 s> (< kr ergon tegu, töö + nomos seadus, tava) • teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast; aj kuni 1980ndateni: kitsamalt teadus töötegevusest

esseer <ess|`eer -eeri -`eeri 22e s> (vn эсер) {lüh vn sõnadest социалист-революционер} • aj sotsialist-revolutsionäär, Venemaal 1901. a tekkinud esseeride partei liige

eutanaasia <eutan`aasia 1 s> (< kr euthanasia kerge surm < eu- + thanatos surm) • med halastussurm, kerge, valuta suremine; paranemislootuseta piinleva haige surma seadustatud kiirendamine ja kergendamine
aktiivne eutanaasiamed aktiivne surma esilekutsumine, patsiendi surmamine
passiivne eutanaasiamed vajalikust ravist loobumine

evasioon <evasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld evasio < ld evadere välja minema) • eemaldumine; põgenemine, pagemine; põige. Vastand invasioon

falangist <falang|`ist -isti -`isti 22e s> (hisp falangista) • aj, pol Hispaania fašistliku partei Falangi liige

fallibilism <fallibil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld fallibilis < ld fallere petma) • fil tunnetusteoreetiline seisukoht, et maailma tunnetades võime eksida, kuigi meil on tugev tõendusmaterjal; ka kõige põhjendatumad väited on vaid oletuslikud (C. S. Peirce, K. R. Popper)

farinotoom <farinot|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< ld farina jahu + kr tomē lõige, lõikamine) • tehn tärklise- ja valgurikkuse määramisel kasutatav riist terade poolitamiseks

fassong <fass|`ong -ongi -`ongi 22e s> (pr façon < ld factio tegemine, teguviis) • tegumood, (rõiva)lõige; vorm

fašist <faš|`ist -isti -`isti 22e s> (it fascista) • pol fašismi pooldaja, fašistliku partei liige

favoriit <favor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (it favorito < ld favor soosing) • lemmik, soosik, armualune; sport kõige rohkem võiduvõimalusi omav võistleja v võistkond

feen1 <f`een feeni f`eeni 22e s> (ingl pn Fenian < iiri féne iirlased) • aj Iiri iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liige XIX s

fennofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld Fenni soomlased + -fiil) • kõige soomepärase huviline, soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik

fennomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Fenni soomlased + maania) • kõige soomepärase ihalus, liialdatud ülistamine; aj soome keele ja kultuuri eest võitlev liikumine Soomes XIX s

filosoofia <filos`oofia 1 s> (kr philosophia < phileō armastan + sophia tarkus) fil
1. mõtteteadus, maailma ja mõtlemise kõige üldisemate tunnusjoonte uurimine; filosoofiat on püütud defineerida ka õpetusena Mina ja mitte-Mina, mõtlemise ja olemise vahekorrast; kellegi filosoofiline õpetus
2. piltl ellusuhtumine, elutarkus

finalism <final|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld finalis lõpu- < finis lõpp, eesmärk) • fil õpetus, mille järgi kõige toimumine on eesmärgistatud; finalism on teleoloogia erikujusid

fraktsionäär <fraktsion|`äär -ääri -`ääri 22e s> • pol fraktsiooni liige

franc-tireur [fra(n)tiröör] (pr „vaba laskur“) aj, sõj
1. Prantsusmaa revolutsiooniarmee kergejalaväelane (a-tel 1789–99)
2. partisan Prantsusmaal, partisanisalga liige (pms a-tel 1940–44)

frankofoobia <+ f`oobia 1 s> (< ld Francus, frank, prantslane + foobia) • psühh vaenulikkus kõige prantsuspärase vastu

frankomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Francus, frank, prantslane + maania) • kõige prantsuspärase kirglik ning liialdatud eelistamine

frantsisklane <frants`iskla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Assisi Franciscus, ordu asutaja, 1181/1182-1226), frantsiskaan <frantsisk|`aan -aani -`aani 22e s> • relig katoliku kerjusmunkade ordu liige

fuuria <f`uuria 1 s> (ld furia) • müt Rooma kättemaksujumalanna, hirmuäratav naisolend allmaailmast, fuuriaid on samastatud Kreeka erinnüstega; piltl õel, tige naine

föderaat <föder|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr fédéré < ld perf partits foederatus liidus olev, liitlane < foedus liit) aj
1. suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789–94) vabatahtlike föderatsiooni liige
2. 1815. a saja päeva ajal vabatahtlike salga liige
3. Pariisis Kommuuni (1871) kaitsev Rahvuskaardi võitleja

föjaan <föj|`aan -aani -`aani 22e s> (pr feuillant) • aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal a-tel 1791–92 tegutsenud, mõõdukat konstitutsioonilist monarhiat pooldanud klubi liige, föjaanide istungid toimusid tsistertslaste ordu Feuillants’i kongregatsiooni endise kloostri ruumides

gangster <g`angster -i 2e s> (ingl < gang jõuk) • bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USA-s)

ganoidid pl <gan|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr ganos läige + -oid) • zool vaapkalad, rühm ganoidsoomustega luukalu, elasid keskaegkonnas; nüüdisaja ganoididest on tuntuimad vaaphaug ja tuurlased

gaon [ga˛on] (hbr suursugusus, uhkus) • relig kõrgema talmudikooli juhi ametlik tiitel VI–XIII s; hiljem kõige autoriteetsemate talmudi tundjate ja tõlgendajate nimetus

gastrostoomia <+ st`oomia 1 s> (< gastro- + kr stoma suu, ava) • med maouurisemoodustus, operatiivne avause tegemine mao seinasse haige kunstlikuks toitmiseks (kui toit ei pääse söögitoru kaudu makku)

gautšo <gautšo 16 s> (hisp gaucho < indiaani k-d) • hispaania-indiaani segarahva liige; Lõuna-Ameerika ratsakarjus. Vt ka kauboi

generalissimus <general´issimus -e 11 s> (it generalissimo, sks Generalissimus sõjaväe ülemjuhataja, käsitletuna superlatiivina sõnast kindral < ld superl generalissimus kõige peamine v üldisem) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; sellise auastmega isik omab nii kõrgeimat sõjaväelist kui poliitilist võimu

geoid <ge`oid geoidi ge`oidi 22e s> (< geo- + -oid) • astr geomeetriline keha, mis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule; geoidi pind on kõikjal risti loodjoonega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga

germanofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld pn Germania Saksamaa + -fiil) • kõige saksapärase harrastaja, saksahuviline, saksasõbralik inimene

germanomaania <+ m`aania 1 s> (< ld pn Germania Saksamaa + maania) • kõige saksapärase liialdatud eelistamine ja ülistamine

geront <ger|`ont -ondi -`onti 22e s> (kr gerōn, gen gerontos) • aj vanematekogu (geruusia) liige Vana-Kreeka riikides, eriti Spartas

gingivaal <gingiv|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld gingiva ige), prealveolaar <+ alveol|`aar -aari -`aari 22e s> (< pre- + alveolaar) • lgv igemehäälik, kaashäälik, mille hääldamisel keele tipp v ülaserv läheneb ülemise igeme servale v puudutab seda, nt d, t, n, l mõnes keeles

gingivaalne <gingiv`aal|ne -se 2 adj> (< ld gingiva ige) • anat, med igemes paiknev, igeme-

gingiviit <gingiv|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld gingiva ige) • med igemepõletik

gregoriaanlane <gregori`aanla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Gregorius Valgustaja, esimene Armeenia patriarh, u 257 – u 331) • relig Armeenia kiriku liige

grekomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Graecus kreeklane, kreeka + maania) • Vana-Kreeka kultuuri liialdatud austamine; kõige kreekapärase eelistamine

gulaam <gul|`aam -aami -`aami 22e s> , guljam <g`uljam -i 2e s> (ar ghulām teener, ori) • aj Abbassiidide kalifaadis (750–1258) kaliifi ratsakaardiväe liige; keskaja Türgis feodaalse maakaitseväe lihtliige

gustomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld gustus maitsmine + -meeter) • tehn maitsmisvõimemõõtur, riist kõige nõrgema tajutava maitse määramiseks

göös <g`öös göösi g`öösi 22e s> (holl geus, pl geuzen < pr gueux kerjused) aj
1. Brüsselis XVI s asut opositsioonilise (Hispaania-vastase) aadliühingu liige
2. Madalmaade kodanliku revolutsiooni ajal partisan-vabadusvõitleja, kes võitles maal ja merel hispaanlastega

haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20

hallutsinatsioon <hallutsinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld alucinatio, hallucinatio sonimine) • med, psühh viirastus; ebataju, ilma vastava välisärrituseta tekkiv, pms nägemis- ja kuulmis- (ka haistmis-, maitsmis- ja kompimis-) pettekujutlus, mis haige jaoks on reaalse nähtuse iseloomuga; esineb eriti vaimuhaiguste puhul

hansalane <hansala|ne -se -st 12 s> (< hansa1), hanseaat <hanse|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Hanseat) • aj Hansa Liidu liige; hansalinna elanik

hard bop [haa(r)d bop] (ingl) • muus 1950ndate 2. poole džässis kõige dünaamilisem muusika, mis sai alguse New Yorgis; puhas bebop, mida rikastas harmoonia aluste parem tundmine ja instrumentide täiuslikum valdamine

hard-core [haa(r)dkoo(r)] (ingl) • räige (pms porno(filmi) kohta). Vastand soft-core

haridžiit <haridž|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ar khārij väljuja) • relig islami vanima vähemusrühmituse liige; rühmitus moodustus 657. a kaliif Ali pooldajate väeleerist lahkunuist

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetusmuus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooriafil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

hebertist <hebert|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. R. Hébert, Prantsuse ajakirjanik ja poliitik, 1757-94) • aj jakobiinide pahempoolse haru liige XVIII s lõpus, hebertistid kaitsesid Pariisi kehvikute huve

heliast <heli|`ast -asti -`asti 22e s> (kr hēliastēs) • aj vannutatud kohtunik, heliaia liige

henoteism <henote|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hen üks + theos jumal) • relig polüteismi liik: paljude jumalate hulgast ühe, kõige võimsamaks peetava eelistamine

hernhuut <hernh|`uut -uudi -`uuti 22e s> , hernhuutlane <h`ernh`uutla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Herrnhut, linn Saksamaal) • relig vennastekoguduse liige v toetaja

heteroauksiin <+ auks|`iin -iini -`iini 22e s> (< hetero- + auksiin) • bot kõige levinum auksiin, taimedes leiduv, taimekasvu virgutav aine; toodetakse ka sünteetiliselt

hinc illae lacrimae [hink ille lakrime] (ld) • sealt need pisarad, st see ongi kurva tõsiasja õige põhjus (Terentius)

hlõst <hl`õst hlõsti hl`õsti 22e s> (vn хлыст) • relig Vene usulahu liige alates XVII s 1. poolest, hlõstid uskusid Kristuse igavest taassündi ja ümberkehastumist

homoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • keem homoloogilise rea liige

hospitaliit <hospital|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld hospitalis külalislahke) • relig vaeste ja haigete hoolekandega tegelevate katoliku vaimulike ordude liige

hungveiping <h`ungv`eip|`ing -ingi -`ingi 22e s> (hiina hóng wèibīng punavalvur) • aj õpilasnoorsoost moodustatud terroristliku organisatsiooni liige Hiinas, hungveipingid tegutsesid 1960ndatel

hunhuus <hunh|`uus -uusi -`uusi 22e s> (hiina hónghúzi punahabe) • aj Kirde-Hiinas (Mandžuurias) XIX s 2. poolel ja XX s 1. poolel tegutsenud hästi organiseeritud röövlijõugu liige

hüperoksiid <+ oks|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< hüper- + oksiid) • superoksiid, mis tekib kaaliumi ja teiste kõige aktiivsemate leelismetallide reageerimisel hapnikuga (KO2)

illuminaat <illumin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits illuminatus valgustatud) • aj mitme usulis-poliitilise salaühingu liige Euroopas XVI–XVIII s

impotentsus <impot`entsus -e 11~9 s> (< impotentne) • med meeste suguühte- ja sigimisvõimetus; suguühtevõimetuse (impotentia coeundi) puhul on haige võimetu sooritama suguakti v seda lõpuni viima, sigimisvõimetuse (impotentia generandi) e steriilsuse korral pole seemnevedelikus seemnerakke v on need viljastamisvõimetud; piltl loomisvõimetus

indemniteet <indemnit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld indemnitas karistamatus, puutumatus < indemnis kahjustamata < in- + damnum kahju)
1. kahjutasu; karistamatus
2. pol ministri vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud konstitutsioonirikkumise eest (nt Suurbritannias teostatakse parlamendiaktiga)
3. jur riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, väljenduste jm eest; õiguserikkumisest tekkinud kahju hüvitamine

independent <independ|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl independent sõltumatu < keskld independens < in- + ld dependere rippuma, sõltuma) • aj protestantliku usuvoolu liige XVII s Inglismaal; independendid propageerisid koguduse täielikku sõltumatust riigi- ja kirikuvõimust ning moodustasid puritaanide vasaku tiiva

intonatsioon <intonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld intonatio < ld intonare müristama, karjuma)
1. lgv kõne põhitooni (kõrge, keskmine, madal) muutumine lausungis, kõnemeloodia
2. muus helisuhete täpsus heliteose esitamisel (lauldes); õige helivärvingu saavutamine (muusikariistal), (tunde)värving

intubatsioon <intubatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< in- + ld tubus toru) • med sondi v toru viimine haige trahheasse hingamise kergendamiseks v haiguse diagnoosimiseks

intubeerima <intub|`eerima -eerib 28 v> (< in- + ld tubus toru) • med sondi v toru haige trahheasse viima

ismailiit <ismail|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ismail ibn Djafar, imaam, u 720 - u 760) • relig šiiitliku islami usulahu liige, kes tunnistab kaliif Ali järglastena ainult seitset imaami (neist viimane Ismail)

iustum pretium [justum pretsium] (ld) • õige hind, õigustatud hind

jakobiin <jakob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr jacobin, Pariisi dominiiklaste Püha Jaakobuse kloostri järgi, mis oli Jakobiinide klubi asukohaks) • aj, pol suure Prantsuse revolutsiooni (1789–94) aegse poliitilise klubi liige

jakobiit <jakob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iacobita < ld pn Iacob(us), mehenimi)
1. aj Inglismaalt 1688. a pagendatud kuninga James II Stuarti (ladina keeles Jacobus) ja temast põlvnevate Stuartite soo trooninõudlejate poolehoidja Inglis- ja Šotimaal XVII–XVIII s
2. relig Süüria monofüsiitliku kiriku liige (nimetuse saanud Edessa piiskopi Jakob Baraddai (surn 578) järgi)

jesuiit <jesu|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld Societas Jesu Jeesuse selts) • relig XVI s asut katoliikliku Jeesuse Seltsi liige; piltl silmakirjateener, salakaval isik

johanniit <johann|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iohannita < pn (Ristija) Johannes) • relig XI s asut hospitaliordu liige; hiljem rüütliordu; johanniidid siirdusid XVI s Malta saarele ja on sellest ajast tuntud Malta rüütlitena

justeerima <just|`eerima -eerib 28 v> (keskld iustare < ld iustus õige, õiglane)
1. tehn mõõte-, kontroll- v optikariista täpseks reguleerima
2. tootele täpset jämedust ja kõrgust andma
3. trük kirja v klišee paigutust v mõõtmeid täpsustama

kagulaar <kagul|`aar -aari -`aari 22e s> (pr cagoulard < cagoule kapuutsiga mungarüü) • aj Prantsusmaal 1930ndate 2. poolel tegutsenud salaorganisatsiooni liige; kagulaarid kandsid kokkutulekutel kapuutse, pooldasid fašistliku diktatuuri kehtestamist

kairomoonid pl <kairom|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr kairos õige määr v hetk + hormōn liikuma panev) • biol, keem mõjurid, organismides tekkivad ained, mis toimivad teiste liikide organismidesse ergutavalt ja on neile kohastumuslikult kasulikud. Vt ka allomoonid

kalvinist <kalvin|`ist -isti -`isti 22e s> • relig kalvinismi järgija, kalvinistliku kiriku liige

kamaldolane <kam´aldola|ne -se -st 12 s> (< it pn Camaldoli, klooster Toscanas) • relig katoliiklik Benedictuse reeglit järgiv eremiidiordu (asut XVI s) liige

kanoonik <kanoonik -u 2 s> (keskld canonicus < ld reeglikohane < kr kanōn reegel, eeskiri) • relig alates IV s-st piiskopikiriku juures ordusarnases vennaskonnas elav vaimulik; hiljem toomkapiitli liige (ka tiitlina), toomhärra

kaputsiin1 <kaputs|`iin -iini -`iini 22e s> (it cappuccino < cappuccio kapuuts, ordurüü osa), ka kaputsiinlane <kaputs`iinla|ne -se -st 12~10? s> • relig XVI s asut frantsisklaste orduharu liige

karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist

karmeliit <karmel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Karmel, mägi Palestiinas) • relig XII s Palestiinas asut kerjusmunkade ordu liige

kartuus <kart|`uus -uusi -`uusi 22e s> , kartuuslane <kart`uusla|ne -se -st 12~10? s> (< ld pn Cartusia Chartreuse) • relig Prantsuse Alpides asetsevas Chartreuse’i orus XI s asut mungaordu liige; praegune keskus Itaalias

kasakas <kasaka|s - 2 s> (vn казак < trg kazak vaba inimene)
1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal XV–XVII s, ka hilisem nende alade asukas; XVIII s neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane
2. van valla- v mõisakäskjalg

kleerik <kleerik -u 2 s> (kr klērikos) • relig vaimulik, preester, kleeruse liige; van kirjaoskaja, haritlane

kolhoosnik <kolhoosnik -u 2 s; kolh`oosn|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn колхозник) • aj nõuk kolhoosi liige

kommandiitor <kommand`iitor -i 2e s> , kommanditist <kommandit|`ist -isti -`isti 22e s> • maj kommandiitühingu liige, kes vastutab ettevõtte tegevuse eest sissemakstud kapitali ulatuses

kommunaar <kommun|`aar -aari -`aari 22e s> (pr communard)
1. aj Pariisi kommuunist (a 1871) osavõtnu
2. mingi kommuuni liige

kommunist <kommun|`ist -isti -`isti 22e s> • pol kommunistliku partei liige, kommunismi kui ühiskonnaõpetuse pooldaja

komtuur <komt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Komtur < ld commendator käskija) • aj vaimuliku rüütliordu kõige väiksema piirkonna ülema ametinimetus

konföderaat <konföder|`aat -aadi -`aati 22e s> • konföderatsiooni liige, sellest osavõtja

kongregatsionalist <kongregatsional|`ist -isti -`isti 22e s> • relig vaimulike kongregatsioonide liige; üksikkoguduste iseseisvust pooldav protestantlike usulahkude liige

kongresmen <k`ongresmen -i 19 s> (ingl Congressman) • pol USA Kongressi liige

konservatiiv <konservat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< konservatiivne) • alalhoidlike v vanameelsete vaadetega isik, uuendustevastane; pol konservatiivse partei liige v pooldaja

konsort <kons|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld consors)
1. saatuse- v elukaaslane
2. konsortsiumi liige
3. aj, muus XVI ja XVII s instrumentaalansambel

konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)

konventuaal <konventu|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld conventualis konvendi-, kloostri-) • relig kloostriorganisatsiooni hääleõiguslik liige; aj katoliku ordupärimuse muutmatul kujul säilitamise pooldaja, vt ka observant

kopt <k`opt kopti k`opti 22e s> (uusld Coptus < ar qubt < kr Aigyptioi egiptlased) • relig kopti kiriku liige, vanaegiptlaste ristiusu järglane Egiptuses

kordeljee <kordelj`ee 26i s> (pr cordelier < corde nöör) aj
1. relig Prantsuse frantsisklase nimetus
2. aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. a asut demokraatliku poliitilise klubi, Inimese ja Kodaniku Õiguste Sõprade Ühingu liige

korporant <korpor|`ant -andi -`anti 22e s> • üliõpilaskorporatsiooni liige

korporatsioon <korporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld corporatio < ld corpus keha, kogu)
1. ühiste seisuslike v ametialaste huvidega isikute ring
2. maj juriidilise isiku õigustega majandusorganisatsioon v liit, mis on loodud liikmete eesõiguste kaitseks; USA-s aktsiaseltside ühisnimetus
3. kinnine üliõpilasorganisatsioon, mille liige (korporant) kannab eraldusvärvidega mütsi ja rinnapaela, lüh korp!

korrelaat <korrel|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kor- + ld perf partits relatus nimetatud, viidatud)
1. loog suhtepaarik, teineteisega vastastikuses seoses oleva mõistepaari üks liige; eeldab temaga seoses oleva mõiste olemasolu, nt laps – vanemad
2. lgv sõna v väljend, millele relatiivpronoomen viitab

korrespondent <korrespond|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld correspondens, gen correspondentis) • (ajalehe) kirjasaatja, kaastöö saatja; kirjavahetaja; maj ettevõtte ülesandel tehinguid sooritav isik
korrespondentkontomaj panga konto, millel arvestatakse teise panga vm krediidiasutuse korraldusel ja arvel sooritatud tehinguid
korrespondentliigekirjavahetajaliige, teadusühingu v -akadeemia liige, kes on valitud väljastpoolt, ka välismaalt

kosmonaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (vn космонавт < kosmo- + kr nautēs meresõitja) • lenn, astr kosmoselendur, kosmosesõiduki meeskonna liige (endises Nõukogude Liidus ja Venemaal). Vt ka astronaut, taikonaut

kriis <kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< kr krisis eristamine; otsustus; pöördepunkt) • (äkki tekkinud) raske olukord; pöördeline hetk; maj (millegi) puudus v halb seis, nt energiakriis, majanduskriis; med murrang haiguse kulus; äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund, mille puhul haige paranemine on muutunud küsitavaks, vastand lüüs2; psühh lahendamatu olukord inimese psüühikas; pol olukord, kus valitsus peab parlamendi umbusaldusavalduse tõttu ametist tagasi astuma

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekannetehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

kroonik2 <kroonik -u 2 s> • med krooniline haige

krüptonüüm <krüpton|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< krüpto- + -onüüm) • peitenimi, mis on moodustatud autori õige nime algustähtedest v -silpidest; ka tiitellehe sõnadesse peidetud nimi. Vt ka akronüüm, pseudonüüm

kšatrija <kš`atrija 1 s> (sanskr kṣatriya) • aj Vana-India seisuste süsteemis tähtsuselt teise, ilmaliku võimu kandjate (põhiliselt sõjameeste, riigiametnike ja valitsejate) seisuse liige. Vt ka braahman, vaišja

kukluksklanlane <kuklukskl`anla|ne -se -st 12~10? s> (< ingl pn Ku Klux Klan) • USA valgete rassistliku organisatsiooni Ku Klux Klan liige

kupüür <kup|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr coupure < couper lõikama)
1. lõige, kärbe; teksti kärpimine v osade väljajätt kirjandus-, lava-, muusika- vm teosest
2. maj paberraha, obligatsiooni vm väärtpaberi nimiväärtus

kuraator <kur`aator -i 2e s> (ld curator eestkostja, hooldaja, ülevaataja)
1. kõrgem järelevalveametnik mõne maa autonoomse kõrgkooli juures, vt ka kuratoorium
2. med arstiteaduse üliõpilane, kelle ülesandeks on kliinikus lamava haige haiguskäiku jälgida
3. kunst kunstinäituse koostaja mingi kontseptsiooni alusel

kuriaal <kuri|`aal -aali -`aali 22e s> (ld curialis) • aj Rooma keisririigi ajal eesõigustatud linnakodanik, provintsi senati liige; relig katoliku kiriku keskvalitsuse (kuuria) ametnik

kuvöös <kuv|`öös -öösi -`öösi 22e s> (pr couveuse hauduja) • med tehiskliimaga aparaat enneaegse v haige vastsündinu hoidmiseks

kveeker <kv`eeker -i 2e s> (ingl quaker (Jumala ees) väriseja) • relig Inglismaal XVII s asut kristliku uskkonna liige; usk on levinud ka USA-s ja Kanadas

küünik <küünik -u 2 s> (kr kynikos koerataoline < kyōn, gen kynos koer)
1. fil IV s eKr Ateenas Antisthenese rajatud filosoofiakoolkonna esindaja; küünikud hülgasid ühiskonna konventsioone ja kõlblusnorme, loobusid elumugavustest; lootsid protesti varal saavutada seesmist vabadust, mida peeti filosoofia põhieesmärgiks
2. häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõigesse väljakutsuvalt ning põlglikult suhtuv, kõige üle irvitav isik

küüniline <küünili|ne -se -st 12 adj> • küünikuile v künismile omane, häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõige üle irvitav; jõhkralt avameelne

küünilisus <küünilisus -e 11~9? s> (< küüniline) • häbitus, irvitamine, kõige pilkamine

landraat <l`andr|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Landrat) • aj maanõunik, Baltimaal nt rüütelkonna poolt eluajaks valitav kõrgeima täidesaatva organi (landraatide kolleegiumi) liige

largo (it laialt) • muus väga aeglaselt, kõige pikaldasem tempo muusikas; väga aeglases tempos muusikapala v heliteose osa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur