[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 249 artiklit, väljastan 200

aadel <`aad|el -li 2e s> (sks Adel) • aj valitsev, pärilike eesõigustega seisus feodaalajastul, jagunes kõrg- ja alamaadliks

abdal <abd|`al -ali -`ali 22e s> (ar abdāl) • relig kerjusmunk islamimaades

acte final [akt fin·al] (pr) • jur lõppakt, diplomaatilise konverentsi tööde ja tulemuste loend

afeel <af`eel afeeli af`eeli 22e s> (uusld aphelium < kr apo ära + hēlios Päike) • astr planeedi vm ümber Päikese liikuva keha tee kõige kaugem punkt Päikesest. Vastand periheel

agal [a·gal] (ar ‘iqāl side, nöör) • tekst nöörist valmistatud must võru, mis hoiab paigal araabia meeste pearätti. Vt ka kufiya, ghutra

air mail [eə(r)meil] (ingl) • lennupost

al-, el-, täishääliku järel l-lgv araabia keele määrav artikkel, sageli ka araabia nimede osis; assimilatsioonide tõttu esineb ka kujul ar-, ad-, -, at-, an-, er-, ed-, -, en- või es-

Alkeem alumiiniumi tähis

al corso [al korso] (it) • maj kursi järgi sobiv hind

al dente (it, dente hammas) • kok poolkõva, tähistab makaronide ja köögiviljade keetmisel nende valmidusastet

al fine [al fiine] (it) • muus lõpuni

alfol <`alfol -i 2e s> {lüh sõnadest alumiinium, foolium} • tehn lehtalumiinium

ALGOL {lüh ingl sõnadest algorithmic language algoritmikeel} • info 1958. a koostatud ning hiljem täiustatud programmeerimiskeel; on olnud teiste programmeerimiskeelte aluseks

all right [oolr·ait] (ingl) • hea küll!, hüva!, korras!

a. l. m. {lüh ld sõnadest artium liberalium magister}

al pari [al paari] (it võrdselt) • maj väärtpaberi v raha börsikursi võrdumine selle nominaalväärtusega

al segno [al senjo] (it märgini) • muus märkus, et noodistikus tuleb heliteose osa korrata segno-märgini . Vt ka segno

ampel <`amp|el -li 2e s> (sks Ampel < ld ampulla ampull) • rippuv lampi v lilli kandev kausjas nõu; ka ripplamp, rippvaas

amülo-, täishääliku ees amül- (< kr amylon tärklis + -üül) • keem tärklisega seotud

anaalne <an`aal|ne -se 2 adj> , anaal- (keskld analis < ld anus pärak) • anat päraku juurde kuuluv, pärakusse puutuv, päraku-
anaalperioodpsühh lapse psühhoseksuaalse arengu teine periood, u 1,5 kuni 3 aasta vanuses, vt ka oraalperiood, genitaalperiood
anaalsekssuguühe pärakusse

anabaatiline tuul (< kr anabainō tõusen) • meteor orutuul, tuul, mis puhub mäenõlvast ülespoole, mäetipu suunas. Vastand katabaatiline tuul

apell <ap`ell apelli ap`elli 22e s> (pr appel < appeler pöörduma kellegi poole)
1. üleskutse; sõj sõdurite kogunemissignaal (mõnes riigis); jahil: hõige koerte kokkukutsumiseks
2. sport vehklemises: petterünnak, parema jala löök vastu maad

arill <ar`ill arilli ar`illi 22e s> (uusld arillus < keskld pl arilli rosinad) • bot seemnerüü

asüül <as`üül asüüli as`üüli 22e s> (kr asylon) • varju- v pelgupaik; koht, kus põgenikule on tagatud isikupuutumatus; peavarjutute kodu v ööbimispaik
asüüliõigusjur rahvusvaheline normistik, mis määrab poliitilistele põgenikele varjupaiga andmise alused ja korra; varjupaigaõigus

atoll <at`oll atolli at`olli 22e s> (maldiivi atoḷu) • geol rõngassaar, rõngakujuline korallrahu, mille keskel on laguun

auul <a`uul auuli a`uuli 22e s> (tat аул mrd küla) • Kaukaasia mägirahvaste küla; Kesk-Aasia rahvaste (kasahhide, kirgiiside jt) asula

avaal <av`aal avaali av`aali 22e s> (pr aval) • maj pangakäendus; panga- v vekslitagatis

bagel <bagel -i 2e s> (ingl < jidiš bejgl) • kok rõngakujuline pärmitainast saiake, mida enne ahjus küpsetamist lühikest aega keedetakse

ball <b`all balli b`alli 22e s> (pr bal < keskld ballare tantsima) • tantsupidu, pidulik õhtune tantsupidu kindla kava, tseremoonia ja rõivastusega

bel canto [bel kanto] (it kaunis laulmine) • muus voolav, kõlav, kandev, virtuoosliku tehnikaga laulmisviis; omane eriti Itaalia XVII–XVIII s laulukoolile

bell <b`ell belli b`elli 22e s> (< pn A. Bell, Šoti teadlane, 1847–1922), tähis Bfüüs hääle valjuse ühik, üheliigiliste akustiliste ja elektriliste suuruste suhte mõõtühik; muutus 1 B vastab sellisele füüsikalise suuruse ja samanimelise lähtesuuruse suhtele, mille kümnendlogaritm on 1; praktikas on kasut detsibell (dB) = 0,1 B

bill (ingl) • jur seadus, seaduseelnõu Suurbritannias, USA-s jm

bon gré, mal gré [bo(n)gr·e malgr·e] (pr) • tahes-tahtmata

bool1 <b`ool booli b`ooli 22e s> (< ingl bowl kauss) • kok külm jook lahjendatud veinist v mahlast puuvilja v marjadega, serveeritakse spetsiaalsetes boolinõudes

bool2 <b`ool booli b`ooli 22e s> (< kr bōlos mullakamakas) • farm, vet suur ravimpill; kasut pms veterinaarias

bull [bull] (ingl pull) • maj raha-, valuuta- v väärtpaberituru alusvara hinnatõusu ootav isik, vastand bear

calfüüs kalori tähis

c’est égal [seteg·al] (pr) • see teeb sama välja, vahet ei ole

clsentiliitri tähis

c. l.
1. {lüh ld sõnadest citato loco}
2. {lüh it sõnadest col legno}

Clkeem kloori tähis

coll’arco [koll·arko] (it) • muus vibuga, poognaga (märge keelpillidele)

col legno [kol lenjo] (it puiduga), lüh c. l.muus keelpillidel vibu e poogna seljaga heli tekitamine

commedia dell’arte [kommeedia dell·arte] (it) • teater XVI–XVIII s itaalia rahvakomöödia improviseeritud tekstiga, kindlakskujunenud tegelastüüpidega (Arlecchino, Pantalone, Colombina, Capitano jt) ning kostüümidega

comme il faut [komilf·o] (pr „nagu peab olema“) • eeskujulik, korralik

con [kon] (it, eessõna), seoses määrava artikliga ka col [kol] , coll [koll] , colla [kolla] • esineb sageli muusikalist ettekandeviisi kirjeldavais väljendeis, nt con amore

cool [kuul] (ingl „jahe“) • kõnek tore, oivaline, vapustav

cool music [kuul mjuuzik] (ingl „jahe muusika“), cool jazz [kuul džääz] • muus 1940ndatel USA-s tekkinud džässistiil

daldekaliitri tähis

dal segno [dal senjo] (it), lüh d. s., D. S.muus märgist alates (korrata). Vt ka segno

deal [diil] (ingl) diil

death metal [deθ metəl] (ingl) • muus popmuusikas heavy metal’i alaliik, mida iseloomustab muusika suurem intensiivsus ning teatav kõlaline räigus

del.
1. {lüh ld sõnast deleatur kustutatagu} trük kustutatagu; märgitakse trükikorrektuuris
2. {lüh ld sõnast delineavit on joonistanud} graafilistel teostel autorinime juures

de nihilo nihil [dee nihilo nihil] (ld) • eimillestki ei (sünni) midagi (Persius)

diil <d`iil diili d`iili 22e s> (ingl deal) • kõnek tehing, sobing, kokkulepe

dil. {lüh ld sõnast dilutus}

diool <di`ool diooli di`ooli 22e s> (< di-) • keem kaht hüdroksüülrühma sisaldav keemiline ühend

dldetsiliitri tähis

dool <d`ool dooli d`ooli 22e s> (vn доля osa) • aj endine Vene massiühik, 1/96 osa solotnikust, 1 dool = 44,43 mg

drell <dr`ell drelli dr`elli 22e s> (sks mrd Drell) • tekst sissekootud ruudulise, triibulise v kalasabamustriga tugev linane v puuvillane riie

dr. habil. {lüh ld sõnadest doctor habilitatus}

drill <dr`ill drilli dr`illi 22e s> (sks Drill)
1. mitmesuguste tegevuste v võtete (nt riviõppuses, relvade käsitsemises) mehaaniline kätteõpetamine, nii et neid suudetaks täita automaatselt
2. zool Lääne-Aafrikas elav pärdiklane (Mandrillus leucophaeus), sarnaneb eluviisilt ja välimuselt mandrilliga

droit moral [drua mor·al] (pr) • moraalne õigus, autori õigus kaitsta oma loomingut moonutamise ja muutmise vastu

džaul <dž`aul džauli dž`auli 22e s> (< pn J. P. Joule, Inglise füüsik, 1818–89), tähis Jfüüs töö ja energia mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

duaal <du`aal duaali du`aali 22e s> (ld dualis < duo kaks) • lgv kaksus, arvuvorm (lisaks ainsusele ja mitmusele), mis näitab, et esemeid v tegevuses olevaid isikuid on kaks; duaal on olemas nt saami, handi, mansi, vanakreeka, sloveeni keeles, puudub nüüdisaja indoeuroopa keeltes
duaalmajandusmaj kontsentriline rahvamajandus, majanduse käsitus, mis väidab, nagu koosneks see kahest osast – tuumast ja äärealast
duaalorganisatsioonaj sugukondliku ühiskonna oletatav vanim struktuur, mida iseloomustas kahe eksogaamse sugukonna ühinemine

duell <du`ell duelli du`elli 22e s> (pr duel < ld duellum sõda) • aj kahevõitlus solvaja ja solvatu vahel relvade kasutamisega kindlate reeglite alusel; piltl igasugune kahe rivaali vaheline võitlus (nt spordis), sõnasõda vms

duool <du`ool duooli du`ooli 22e s> (sks Duole < ld duo kaks) • muus kahest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 2 ja kaarega). Vt ka triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool

ediil <ed`iil ediili ed`iili 22e s> (ld aedilis) • aj Vana-Roomas kõrgem riigiametnik, valvas avaliku korra, templite ja veevärgi ehitamise ja hooldamise, teede, turgude ning avalike mängude järele. Vt ka kuruulsed ametnikud

élan vital [el·a(n) vit·al] (pr) • fil elujõud, Prantsuse filosoofi H. Bergsoni (1859–1941) järgi kogu arengut põhjustav loomisjõud. Vt ka elaan

El Niño [el ninjo] pn (hisp < el niño Jesús Jeesuslaps) • meteor ilmastikunähtuste kogum, mis seostub Vaikse ookeani troopilise ala ida- ja lääneosa õhurõhkude vahe muutustega; tekib periooditi (hrl 3–4 a järel) lõunapoolkera suvise pööripäeva (s.o jõulude) paiku, kestab 12–18 kuud; põhjustab suuri ilmastikuhälbeid, omandades kohati loodusõnnetuse mõõtmed

elul <elul -i 2e s> (hbr elul) • juudi kalendris aasta viimane, kaheteistkümnes kuu (teise arvestuse järgi kuues kuu (meie august/september)

email <em`ail emaili em`aili 22e s> (pr émail) • värviline v valge, enamasti läbipaistmatu metalloksiidide lisandiga klaasimass metallide, keraamika v klaasi katmiseks pinnakaitse v dekoreerimise otstarbel
hambaemailanat hambavaap, hambakrooni kattev kõva klaasjas kude

embol <`embol -i 2e s> (< kr embolon sissetõugatu) • med siirdtopis, veresoont ummistav veretopp v võõrkeha

ergatiiv-absolutiivne keel, ergatiivne keellgv keel, mille transitiivse lause agent on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis) ning intransitiivse lause ainus osaleja on markeerimata käändes, nt baski keel

et al. {lüh ld sõnadest et alii}

etüül <et`üül etüüli et`üüli 22e s> (sks Ethyl < kr aithēr õhk, taevas + -üül) • keem keemiline radikaal –C2H5
etüülalkohol vt etanool
etüülbenseenkeem värvuseta vedelik, saadakse benseenist, kasut lahustina
etüüleeter, dietüüleeter, etoksüetaankeem, farm värvuseta, kergesti lenduv ja süttiv vedelik, saadakse etanoolist, kasut lahustina, uimastina kirurgias jm

excl. {lüh ld sõnast exclusive}

ex nihilo nihil fit [eks nihilo nihil fit] (ld) • eimillestki ei teki midagi (Lucretius)

fail <f`ail faili f`aili 22e s> (ingl file kaust, köitmik < ld filum niit) • info arvutis ühtse tervikuna salvestatav ja töödeldav andmekogum
faili atribuutinfo faili kasutusviisi (nt mõeldud ainult lugemiseks, nõuab varundamist jne) näitav kinnistatud tunnus

fiaal <fi`aal fiaali fi`aali 22e s> (kr phialē)
1. aj lameda kausi taoline kultus- ja tarbenõu Vana-Kreekas
2. (sks Fiale < it fiala pikakaelaline pudel < kr) arhit sale teravatipuline ehistornike gooti ehituskunstis

-fiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr philos sõber, armastav, armastatud) • (inimese kohta:) -armastaja, -harrastaja, -huviline; biol -lembene, kellegi v millegi mõju eelistav; keem kergesti antud ainega reageeriv. Vastand -foob

FIL {lüh pr nimest Fédération internationale de luge de course} • Rahvusvaheline Kelguliit

filo-, fil- (< kr phileō armastan) • eesliide paljudes kreeka päritolu sõnades, mis seostuvad harrastuse, sõpruse v armastusega

fl. {lüh ld sõnast flos}

fol {lüh sõnast foolio}

foul [faul] (ingl) • sport määrustevastane (v lubamatu) võte v löök

full dress (ingl) • täielik pidurõivastus, mida kantakse eriti pidulikel vastuvõttudel

fusioonikeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< fusioon), fusiivne keel (< ld fundo, perf partits fusum valama) • lgv keel, milles sõna morfoloogiliste koostisosade vahelised piirid ei ole selgesti eristatavad, nt eesti keel

füül <f`üül füüli f`üüli 22e s> (kr phylē) • aj algselt suguvõsade ja fraatriate ühendus, hiljem ka linnriigi territoriaalne üksus Vana-Kreekas

galgalloni tähis

Galfüüs galli2 tähis

gall1 <g`all galli g`alli 22e s> (< ld galla sappõun, tindipähkel) • bot pahk, mügarjad, kerajad jt väärmoodustised, mida tekitavad taimedel seened v loomad, pms putukad; kasut parkimisel, värvimisel, tindi valmistamisel jm

gall2 <g`all galli g`alli 22e s> (< pn G. Galilei, Itaalia loodusteadlane, 1564–1642), tähis Gal, Glfüüs mittesüsteemne kiirendusühik; 1 gall = 0,01 m/s2

Gcalfüüs gigakalori tähis

geel <g`eel geeli g`eeli 22e s> (< ld gelare külmutama) • tarre, kolloidlahusest saadav sültjas mass; ka kosmeetikas

gill [džill] (ingl < vanapr gille) • Inglise õõnesmõõt, 1 gill = 1/32 gallonit, = 0,142 l (USA-s 0,118 l)

Glfüüs galli2 tähis

goal [goul] (ingl sihtmärk) • sport värav jalgpallimängus ja hokis

gootika <gootika 1 s> (pr gothique < ld gothicus goodi, gooti < goodid), gooti stiilkunst, arhit kunstistiil Euroopas, romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal; kujunes XII s Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus alates XV s aegamööda renessanss-stiiliga; gootikat iseloomustavad ehituskunstis teravkaared, roietele toetuvad ristvõlvid, skulptuurkaunistused, värvilised aknad, kõrgusse pürgimine

graal <gr`aal graali gr`aali 22e s> (vanapr < keskld gradalis vaagen, karikas) • müt ka Püha Graal, keskaja legendis imejõuline karikas

grand mal [gra(n)m·al] (pr) • med tõsine langetõvehoog, millele on iseloomulik teadvuse kaotus ja tugevad lihaskrambid. Vt ka petit mal

gregooriuse laul, ka Gregoriuse laul (< pn Gregorius I Suur, paavst, 540–604) • muus ühehäälne instrumentaalsaateta kirikulaul, mis loodi katoliiklikel liturgiatel kasutatavatele ladinakeelsetele tekstidele (nimetati paavst Gregorius I järgi); vanim tänini viljeldav Lääne-Euroopa muusikaliik

grill <gr`ill grilli gr`illi 22e s> (ingl) • kok röst, röster, röstimisseade toiduainete küpsetamiseks hõõguvail sütel
grillbaargrillköögiga söögisaal

gugol <gugol -i 2e num> (ingl googol) • mat arv 10100

görl <g`örl görli g`örli 22e s> (ingl girl tüdruk) • tants rühmatantsijanna (varietees, revüüs)

halal [halaal] (ar ḥalāl seaduslik, lubatud) • relig viitab millelegi (tegu, tava, toit vms), mis islami seaduste järgi on lubatud, seaduslik. Vt ka haram

hall <h`all halli h`alli 22e s> (ingl hall) arhit
1. mitmest küljest avatud saalehitis v suure avaliku hoone sammassaal, vt ka portikus
2. keskaegne valitsejate saalhoone
3. nüüdisajal suurem ruum mingiks otstarbeks, nt spordihall
4. kodasaal, maja suurem ees- v eluruum trepistiku ja rõdudega (pms Inglise elamus)

heavy [hevi] , heavy metal [hevi met(ə)l] (ingl)
1. sõj raskesuurtükid
2. muus hevi

hlhektoliitri tähis

hôtel de ville [ot·el döv·il] (pr) • raekoda

idüll <id`üll idülli id`ülli 22e s> (< kr eidyllion lühike kõrgstiilis karjaseluuletus) • kirj, kunst teos v motiiv, mis idealiseerib lihtsa looduslähedase elu väärtusi, vaikelupildike; tekkis III s eKr Vana-Kreekas, leidis viljelemist renessansiajal ja XVIII s; piltl vaikne, häirimatu, õnnelik olelemine

iidol <`iidol -i 2e s> (< kr eidōlon kuju, pilt) • relig puuslik, inim- v loomakuju, mida kultuslikult kummardatakse nagu jumalat; piltl austamise v jumaldamise objekt, ebajumal

IL {lüh sõnast integraallülitus}

in- (ld), sarnastuse tagajärjel l ees il-, b, m, p ees im-, r ees ir-
1. sees; sisse, -sse, nt immatrikuleerima
2. mitte-, eba-, nt illegaalne, impotentne, irreaalne

incl. {lüh ld sõnast inclusive}

inkorporeeriv keel, ka polüsünteetiline keel (< polü- + sünteetiline) • lgv lausete moodustamisel inkorporatsiooni kasutav keel; keel, milles on palju seotud morfeeme, vahe sõna ja lause vahel pole selge, nt eskimokeeled

isoleeriv keel (< isoleerima) • lgv tüvekeel (nt hiina keel), mis väljendab sõnade grammatilisi vahekordi pms sõnade järjekorra, intonatsiooni, abisõnade jm kaudu, mitte seotud morfeemide abil

jaal <j`aal jaala j`aala 22u s> , jaala <jaala 16 s> (soome jaala < vn ял < ingl yawl, teatud meresõidupaat, vrd jaul, joll, julla) • mer arvatavasti XIX s keskpaiku Soomest Põhja-Eestisse levinud 2-mastiline poollahtine purjelaev, kandevõime 30–60 t

jarl <j`arl jarli j`arli 22e s> (rts, norra jarl) • aj Vana-Skandinaavia pealik, väejuht; asehaldur keskajal Norras ja Rootsis

jaul <j`aul jauli j`auli 22e s> (ingl yawl) • mer 2-mastiline purjejaht. Vt ka jaal, julla, joll

joll <j`oll jolli j`olli 22e s> (holl jol) mer
1. väike lameda põhjaga lahtine purjepaat
2. ümara kujuga aerupaat liikumiseks madalas rannavees. Vt ka jaal, jaul, julla

jool jaul

kanal <kanal -i 2e s> (ld canalis toru, renn, kraav)
1. korrapärase ristlõikega lahtine tehisvoolusäng; suur kraav
2. torujas õõs
3. raadio- v televisioonisaate edastamiseks kasutatav raadiolaineala (sagedusriba); informatsioonitee
sidekanaltee, mille kaudu signaalid levivad saateseadmest vastuvõtuseadmeni

katabaatiline tuul (< kr katabasis allatulek) • meteor mäestikutuul, jäise õhu tugeva tuulena mäekülgedelt madalikule kandumine. Vastand anabaatiline tuul, Vt ka mistraal, boora

kcalfüüs kilokalori tähis

kiil <k`iil kiilu k`iilu 22e s> (holl kiel, ingl keel) • mer emapuu, andur, laeva (v paadi) põhja pikisuunaline tala, mille külge kinnitub sõrestik

kill <k`ill killi k`illi 22e s> (vn кил < trg kil savi) • leelisterohke vanutussavi; vahutab merevees

knell <kn`ell knelli kn`elli 22e s> (pr quenelle < sks Knödel) • kok soolakas vees keedetud kala- v hakklihapallike

korintose stiil (< pn Korinthos, Kreeka linn) • arhit hiliseim klassikaline arhitektuuristiil (tekkinud IV s eKr Kreekas); sarnaneb joonia stiiliga, kuid sambaid kaunistab taimemotiividega kapiteel. Vt ka joonia, dooria

kraal <kr`aal kraali kr`aali 22e s> (holl kraal < port curral karjaaed) • hotentottide ja Lõuna-Aafrika rändkarjakasvatajate bantude sõõrikujuliselt paiknevate onnidega kindlustatud küla, keskel asetseb karjatarandik

kreml <kr`eml -i 2e s> (vn кремль) • aj tugevate müüride ja tornidega südakindlus vanades slaavi, eeskätt Venemaa linnades

krool <kr`ool krooli kr`ooli 22e s> (ingl crawl roomamine) • sport kiireim ujumisstiil, milles käed vaheldumisi peast ettepoole sirutatakse ja kuni reieni tõmmatakse

lliitri tähis

L
1. Rooma number 50
2. füüs mõõtühik lamberti tähis
3. {lüh ingl sõnast large} tekst suur (rõivasuuruse tähistamiseks)

l. a. {lüh ld sõnadest lege artis}

l’art pour l’art [laar pur laar] (pr) • kunst kunsti pärast (puhta kunsti pooldajate juhtlause)

l. c. {lüh ld sõnadest loco citato}

l’État, c’est moi [let·a semu·a] (pr) • riik, see olen mina; Prantsuse kuningale Louis XIV omistatav lause, äärmuseni viidud absolutismi põhimõte

l’heure bleue [löör blö] (pr sinine tund) • videvik

l’istesso [list·esso] (it sama) • muus (ka taktimõõdu muutuse korral) esituskiirust muutmata

mail [meil] (ingl postisaadetis) meil

mal à propos [malaprop·o] (pr) • ebasobiv, sobimatu (käitumise kohta)

mal placé [malplas·e] (pr) • väärasse paika pandud, sobimatu

manul <manul -i 2e s> (mongoli мануул) • zool stepikass (Felis manul), väike kodukassi meenutav pikakarvaline lühikeste jalgadega kaslane; elab Siberis, Mongoolias, Kesk-Aasias, Tiibetis jm

maral <maral -i 2e s> (turgi k-d) • zool Siberi hirv (Cervus elaphus sibiricus)

medal <medal -i 2e s> (pr médaille < it medaglia) • mälestusmünt v -raha; auraha

meil <m`eil meili m`eili 22e s> (< ingl e-mail < electronic mail) • info elektronpost, kirjavahetus interneti kaudu; sellega saadetud kiri
meiliaadressinfo elektronpostiaadress
meililistinfo leviloend, postiloend, meiliaadresside loend, mis võimaldab sõnumit saata paljudel aadressidel korraga; leviloendil põhinev võrgufoorum
meilirobotinfo meilisõnumitele automaatselt vastav v neis sisalduvaid käske täitev programm
meiliserverinfo meilivahetust korraldav arvuti

miil <m`iil miili m`iili 22e s> (ld mille passuum tuhat sammu), tähis m
1. eri paigus erisuguse väärtusega vana teepikkusühik (nt Vana-Roomas 1478,7 m, Venemaal 7467,6 m)
2. (ingl mile) pikkusühik Inglise mõõdusüsteemis (1 m = 1609,3 m)
3. mer merenduses kasutatav pikkusühik (1 meremiil = 1852 m)

minoor <min|`oor -oori -`oori 22e s> (it minore väiksem), moll <m`oll molli m`olli 22e s> (< ld mollis pehme) • muus nukrakõlaline helilaad, mille 1. ja 3. astme suhe on väike terts. Vastand mažoor

mlmilliliitri tähis

molfüüs, keem mooli1 tähis

mool1 <m`ool mooli m`ooli 22e s> (< molekul), tähis molkeem, füüs aine hulga mõõtühik: ainehulk, mis sisaldab niisama palju struktuuriüksusi (aatomeid, molekule v ioone), kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12C; kuulub põhiühikuna rahvusvahelisse ühikusüsteemi (SI)

mool2 <m`ool mooli m`ooli 22e s> (ingl mole < keskpr môle < ld mola veskikivi, veski) • med surnud lootest ja platsentast emakasse jäänud pehme koetükk, heidik

moral sciences [mor(ə)l saiənsis] (ingl) • aj XIX s jaotuse põhjal (loodusteadused ja moraaliteadused) humanistlikud teadused, humanitaarteadused. Vt ka moraalifilosoofia

muul1 <m`uul muuli m`uuli 22e s> (pr môle < ld moles) • mer, eh kaldalt merre ulatuv tamm sadama v jõesuudme kaitseks

muul2 <m`uul muula m`uula 22i s> (ld mulus) • zool eeslitäku ja hobusemära ristand

nel tempo (it) • muus (määratud) tempos, taktis

nihil (ld) • ei miski, ei midagi

nihil semper floret [nihil semper flooret] (ld) • miski ei õitse alati (v igavesti)

nikol <nikol -i 2e s> (< pn W. Nicol, Šoti füüsik, 1768–1851) • füüs prisma, milles Islandi paole omast kaksikmurdumist kasut valguse polariseerimiseks

nil (ld) nihil

nil admirari [niil admiraari] (ld) • (ei tule) mitte millegi üle imestada v mitte midagi imetleda (Horatius)

nil novi sub sole [niil novi sub soole] (ld) • ei ole midagi uut päikese all (piibli järgi)

nostraatiline keel (< ld nostratim meie moodi < noster meie (oma)) • lgv hüpotees teatud Euraasia ja Aafrika keelkondade sugulusest, ühine algvorm on rekonstrueeritud u 700 sõnale; teooriale pani lause XX s alguses H. Pedersen

nukleo- (< ld nucleus pähkli tuum < nux pähkel), täishääliku ees nukle-, nukl-tuuma-

null <n`ull nulli n`ulli 22e num, s> (< ld nullus ei miski, ei ükski)
1. mat 0, number, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist
2. mat arv, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust
3. mat nullpunkt mõõteskaalal
4. info tühimärk

obool <ob`ool obooli ob`ooli 22e s> (kr obolos) • aj Vana-Kreeka massimõõt ja münt, 1 obool = 1/6 drahmi

on call [on kool] (ingl) • nõudmiseni

opaal <op`aal opaali op`aali 22e s> (ld opalus < kr opallios < sanskr úpalaḥ kivi) • miner piimjas v kollakasvalge küütlev mineraal, ränikivi erim
väärisopaalminer hinnaline ehtekivi
opaalklaaspoolläbipaistev, küütlev sinakas, roosakas v valkjas klaas

oraal <or`aal oraali or`aali 22e s> (< keskld oralis suuline, suu- < ld os, gen oris suu) • lgv suuhäälik (eesti keeles kõik häälikud peale ninahäälikute), häälik, mille hääldamiseks tarvilik õhuvool kulgeb läbi suu. Vt ka nasaal

oraalne <or`aal|ne -se 2 adj> (keskld oralis suuline, suu- < ld os, gen oris suu), oraal-anat suumine, suupoolne, suu-
oraalsekssuuseks, vt ka cunnilingus
oraalperioodpsühh psühhoanalüüsis lapse psühhoseksuaalse arengu esimene periood, sündimisest u aasta vanuseni. Vt ka anaalperiood, genitaalperiood

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunktmuus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

ovaal <ov`aal ovaali ov`aali 22e s> (pr ovale < ld ovum muna) • munakujuline kõverjoon; mat kumerat hulka piirav kinnine joon, nt ringjoon ja ellips

paal <p`aal paali p`aali 22e s> (holl vai, post) • mer laevakinnituspost, post sadamasillas v kalda lähedal meres laevade kinnitamiseks

PAL {lüh ingl sõnadest Phase Alternating Line vahelduva faasiga rida} • el analoogvärvitelevisiooni süsteem, olnud kasutusel enamikus Euroopa riikides. Vt ka SECAM

pall <p`all palli p`alli 22e s> (vn балл < pr balle < germ k-d)
1. meteor, geol tuulekiiruste skaala ja maavärina tugevuse skaala mõõtühik
2. maj tihedasti kokkusurutud pakk ühesugust materjali; mõningate kaupade hulgimüügiühik
3. numbriliselt väljendatav hindamisühik, ka mõnel spordialal (nt võimlemises)

peil <p`eil peili p`eili 22e s> (holl peil), peel <p`eel peeli p`eeli 22e s> • jaotistega püstlatt (v varras) veetaseme mõõtmiseks

peli <peli 17 s> (rts spel < sks), pill <p`ill pilli p`illi 22e s> (sks Spill) • mer ankruvinn, vints ankru allalaskmiseks ja ülestõstmiseks

petit mal [pöt·i mal] (pr) • med väikesed krambid, langetõvehoog, mis kestab vaid mõne sekundi ning millele on iseloomulikud lühikesed lokaalsed lihaskrambid. Vt ka grand mal

piaal <pi`aal piaali pi`aali 22e s> (vn пиала < prs piyāla) • lai kõrvata jooginõu, eriti teetass Kesk-Aasia rahvastel

platereskne stiil [plater·eskne stiil] (hisp plateresco < platero hõbesepp) • kunst Hispaania vararenessansi kaunistusstiil XV s lõpust XVI s keskpaigani; iseloomulik on varasemaid sugemeid sisaldav fantastiline peenelt töödeldud detailiküllane ornament

PLL {lüh ingl sõnadest phase-locked loop faashaardeahel} • el faasisünkrolülitus, faasilukk

pobul <pobul -i 2e s> (vn бобыль) • aj Venemaal XV s-st kuni 1724. a-ni feodaalsõltuvuses talupoeg, kes maksis feodaalile obrokit; oli riigimaksudest vabastatud; Eestis ja Lätis kujunes nimetuseks pops

pomel <pomel -i 2e s> , pompelmuus <pompelm|`uus -uusi -`uusi 22e s> (holl pompelmoes) • bot pomelipuu (pompelmuusipuu) väga suur, paksu koorega vili
pomelipuu, pompelmuusipuubot Kagu-Aasiast pärit tsitruseline viljapuu (Citrus maxima)

puul <p`uul puuli p`uuli 22e s> (ingl pool) maj
1. turumajanduses ettevõtete kokkulepe hinna kehtestamise, patendi (2) ühise kasutamise vms kohta; kokkuleppe tulemusena saadud kasum jaotatakse omavahel kindlaksmääratud vahekorras
2. riikide kokkulepe ühise kulla- v valuutavaru moodustamise kohta

q. l. {lüh ld sõnadest quantum libet}

rall., rallent. {lüh it sõnast rallentando}

reaal <re`aal reaali re`aali 22e s> (hisp real kuninglik)
1. aj Hispaania ja Portugali endisaegne hõbe- v vaskmünt; Hispaanias oli reaal ka arvestusühik
2. aj endisaegne hõbe- v kuldmünt Madalmaades
3. maj Brasiilia rahaühik, lüh BRL; 1 reaal = 100 sentaavot

reaal- (< keskld realis tegelik, tõeline < ld res asi)
1. reaalne
2. reaalaineil v -teadustel põhinev, nendega seotud, vastand humanitaar-
reaalained plped loodusteaduslikud ja füüsikalis-matemaatilised õppeained vastandatuna humanitaarainetele

reel [riil] (ingl) riil

reel <r`eel reeli r`eeli 22e s> (holl reel)
1. mer ajutiselt piki laeva kinnitatud ja pingutatud trossid tormise ilmaga tekil liikumise hõlbustamiseks
2. kraeta luukide vm ohtlike kohtade ümber 1 m kõrguselt tõmmatud tross

riaal <ri`aal riaali ri`aali 22e s> (ar rial) • maj Iraani rahaühik, lüh IRR; Jeemeni rahaühik, lüh YMR; Katari rahaühik, lüh QAR; Omaani rahaühik, lüh OMR; Saudi Araabia rahaühik, lüh SAR

riel [ri˛el] <riel -i 2e s> (khmeeri särav) • maj Kambodža rahaühik, lüh KHR

riil <r`iil riili r`iili 22e s> (ingl reel) • folkl, tants Vana-Inglise, Šoti ja Iiri kiire mägilaste tants 2/4-taktimõõdus

rock’n’roll [roknr·o(u)l] (ingl „õõtsu ja veereta“) • tants tempokas punkteeritud rütmiga 4/4-taktimõõdus improvisatsiooniline seltskonnatants; muus 1950ndatel USA-s tekkinud muusikastiil. Vt ka rokk

roll <r`oll rolli r`olli 22e s> (pr rôle < keskld rollus rull, käsikiri < ld dem rotulus rattake)
1. tegevus, ülesanne, funktsioon, tähtsus
2. teater kirjandusliku ainestiku alusel loodud lava- v filmikuju, lavateose tegelase tekst, osa, osatäitmine
3. sotsiol, psühh isiku käitumisviis, tegevus, ülesanne, funktsioon, mis tuleneb tema asendist ühiskonnas v suhtlusrühmas
rollimängpsühh sotsiaalse rolliga kohanemise harjutus
rolliootussotsiol isiku oodatav käitumisviis

romaanika <romaanika 1 s> (sks Romanik < pr roman), romaani stiil (< pr roman Rooma-pärane) • kunst, arhit X s keskpaigas Prantsusmaal tekkinud kunsti- ja arhitektuuristiil, mida iseloomustasid massiivne proportsioon, skulpturaalsed portaalid, ümarkaared, piilarid ning silinder- ja ristvõlvid

royal [pr ruaj·al, ingl roi(ö)l] (pr) • kuninglik

sal [saal] (ld) • sool

scio me nihil scire [sts·i˛o mee nihil stsiire] (ld) • tean, et ma midagi ei tea (Sokratese ütlus ladinakeelses tõlkes)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur