[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

adekvaatne <adekv`aat|ne -se 2 adj> (< ld adaequare, perf partits adaequatus võrdsustama) • täiesti vastav; õige, täpne
adekvaatne tõlgemõttetõlge, täppistõlge

adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma

animalkulist <animalkul|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld animalculum loomake) • aj, biol XVII s bioloog, kes arvas ekslikult, et isassugurakus on õige pisikesena olemas täiskasvanud loom

bona fide (ld) • heas usus, heauskselt; puhtsüdamlikus veendumuses, et teatav toiming v seisukord on õige ja aus. Vastand mala fide

deontika <de´ontika 1 s> (< kr deon vajalik, õige) • loog moraaliloogika, õpetus moraalialase mõtlemise vormidest

deontiline <de´ontili|ne -se -st 12 adj> (< kr deon vajalik, õige) • fil, loog moraaliloogikast v normidest lähtuv
deontiline loogikanormide loogika, loogika haru, mis uurib normatiivsete otsuste loogilist struktuuri ja seoseid

deontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr deon vajalik, õige + -loogia) • eetika osa, milles käsitletakse kohust ja kohustuslikkust; mingil kutsealal töötajate kohustuste kogum

desorientatsioon <+ orientatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr désorienter < des- + orientatsioon) • õige orientatsiooni kaotus; eksiteele viimine

disjunktiivne <disjunkt`iiv|ne -se 2 adj> (ld disiunctivus < disiungere eraldama) • eraldav, jaotav, liigitav, (teineteist) välistav
disjunktiivne otsustusloog otsustus, mille predikaadiks (2) on teineteist eitavad mõisted, nt see raha on kas õige või vale
disjunktiivsed konjunktsioonid pllgv eraldavad sidesõnad, nt või, ehk, ei, ega

eksponomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld exponere välja panema, vrd ekspositsioon (4) + -meeter) • fot särimõõdik, valgusmõõdik, riist õige säriaja määramiseks

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetusmuus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooriafil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

hinc illae lacrimae [hink ille lakrime] (ld) • sealt need pisarad, st see ongi kurva tõsiasja õige põhjus (Terentius)

intonatsioon <intonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld intonatio < ld intonare müristama, karjuma)
1. lgv kõne põhitooni (kõrge, keskmine, madal) muutumine lausungis, kõnemeloodia
2. muus helisuhete täpsus heliteose esitamisel (lauldes); õige helivärvingu saavutamine (muusikariistal), (tunde)värving

iustum pretium [justum pretsium] (ld) • õige hind, õigustatud hind

justeerima <just|`eerima -eerib 28 v> (keskld iustare < ld iustus õige, õiglane)
1. tehn mõõte-, kontroll- v optikariista täpseks reguleerima
2. tootele täpset jämedust ja kõrgust andma
3. trük kirja v klišee paigutust v mõõtmeid täpsustama

kairomoonid pl <kairom|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr kairos õige määr v hetk + hormōn liikuma panev) • biol, keem mõjurid, organismides tekkivad ained, mis toimivad teiste liikide organismidesse ergutavalt ja on neile kohastumuslikult kasulikud. Vt ka allomoonid

krüptonüüm <krüpton|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< krüpto- + -onüüm) • peitenimi, mis on moodustatud autori õige nime algustähtedest v -silpidest; ka tiitellehe sõnadesse peidetud nimi. Vt ka akronüüm, pseudonüüm

loogiline <loogili|ne -se -st 12 adj> • loogika reeglitele ja seadustele vastav, järelduslikult õige; järjekindel, mõistuspärane, mõistlik. Vastand illoogiline

nor-
1. (ld norma õige mõõt) farm eesliide, mis kirjeldab ühendit, mille ehitus on n-ö normaalne võrreldes selle isomeeridega (nt ühend, millel on alifaatne süsivesinikahel hargneva asemel)
2. {lüh sks sõnadest Nitrogen ohne Radikale} keem eesliide, mis tähistab ühendit (nt noradrenaliin), kus on metüleeni rühm (CH2) lähemal kui selle lähteainel (adrenaliin)

orto- (< kr orthos sirge) • sirg-, püst-; õige-

ortodoksia <ortod`oksia 1 s> (< kr orthodoxia õige õpetus)
1. relig õigeusklikkus, puhtausulisus
2. traditsioonilises õpetuses, ideoloogias õigekspeetavate põhimõtete range järgimine

ortoeepia <orto`eepia 1 s> (kr orthoepeia) • lgv õigehääldus, õpetus kirjakeele õige häälduse normidest

ortofoonia <+ f`oonia 1 s> (< orto- + kr phōnē hääl, kõne) • lgv õige hääldamine, õiget hääldamist taotlev kõnekoolitus

ortograafia <+ gr`aafia 1 s> (kr orthographia < orto- + -graafia) • lgv õigekirjutus, õigekiri, (õige) kirjaviis, kirjutusviis. Vastand kakograafia (2)

ortoos <ort|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr orthōsis sirgeks tegemine < orthos sirge) • med ortopeediline vahend, tugivahend, mis aitab säilitada õige asendi

pianissimo [pjan·issimo] (it), lüh ppmuus õige tasa, väga tasa

proportsioon <proportsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld proportio) • mõõdukooskõla, (õige) mõõdusuhe, terviku osade omavaheline kooskõla v sobiv suurussuhe, (paras) vahekord; mat võrre, kahe suhte võrdus
proportsiooniõpetuskunst õpetus kunstiteose osade vormi- ja mõõduvahekorra seaduspärasustest; on eriti oluline arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis, sõltub ajastu ideaalidest

protseduur <protsed|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld procedere edasi minema) • menetlus, toimimisviis; toiming; med ravivõte
protseduuranalüüsjuhtimises mingi töölõigu tegevuste üksikasjalik, järkjärguline uurimine, et tagada õige järjekord, tähtaegsus ning ettenähtud nõuete ja tingimuste järgimine

rektifikatsioon <rektifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld rectus sirge, õige + -fikatsioon)
1. keem korduv destilleerimine
2. mat sirgestamine, kõverjoone pikkuse arvutamine

temperatsioon <temperatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld temperatio õige suhe < temperare segama) • muus häälestus, helisüsteemi astmete vaheliste suhete reguleerimine, helide kõrguse täpne kindlaksmääramine

verifikaat <verifik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< keskld verificare verifitseerima < ld verus õige, tõene + facere tegema) • jur õigeks tunnistatud akt v dokument

verifikatsioon <verifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr verification < keskld verificare verifitseerima < ld verus õige, tõene + facere tegema)
1. jur verifitseerimine, mingi dokumendi vm õigeks tunnistamine, tõestamine
2. fil väite tõesuse kindlakstegemine

verifitseerima <verifits|`eerima -eerib 28 v> (keskld verificare < ld verus õige, tõene + facere tegema) • õigeks tunnistama, tõestama

verism <ver|`ism -ismi -`ismi 22e s> (it verismo < ld verus tõeline, õige) • kirj, kunst, muus naturalismile lähedane suund Itaalia kirjanduses, kujutavas kunstis ja ooperimuusikas XIX s 2. poolel

veritas [veeritas] (ld < verus õige, tõene) • tõde

voluntarism <voluntar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld voluntarius vabatahtlik < voluntas tahtmine) • fil, psühh käsitus, mille kohaselt tahe on inimtegevuse ja kogu maailma primaarne ja mõistuslikult käsitamatu alus; eetikas seisukoht, et see, mis on õige ja mis on ebaõige, sõltub mingis mõttes meie tahtest


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur