[HANS] Eesti keel kirjalikes ajalooallikates

3
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Kurat Peipå Tenno kaila päl Ming perrast temma Minno Pähl Caiba.

Sinnä Sian Poiß etch sinnä tiad kuß minnä elän, Mingz Perrast Tulet sinna sijn minnu jure.

Tö Pörcko tuckit, Teije peat sahma ninda sidottut, ia Rattapäl wietut kut teije ollet Tawottane Minno Cappalase.

Kommentaar: Harju-Madise eesti või eestistunud rootsi talupoegade rootsikeelne kaebekiri Eestimaa konsistooriumile süüdistustega Harju-Madise ja Risti pastor Gabriel Herlini vastu. Esitatud tekstinäited on väidetavalt pastori ütlused.

Kaebuste põhjuseks oli talupoegade rahuolematus pastoriga, kes ei kolinud pärast eelmise pastori Johannes Forseliuse surma Harju-Madisele, vaid jäi Ristile ning seadis senises peakirikus ametisse kaplani. Samuti põhjustas kaebusi pastori järsk suhtlemismaneer. Arutati Eestimaa konsistooriumi istungil 5.5.1685.

Kaebuse esitajad: kirikuvöörmünder Pepå Tenno, Ochtorj Jürgi, Hendrich Matz Arukülast, vöörmünder Keipå Peter, Kaulast Matz, Sare Bengti Jacko Laokülast, Mäen Hanß, Kisa Mart Vasalemmast, Knapi Hanß, Maßo Anderß Laokülast kihelkonna nimel

Vt Aivar Põldvee. Pakri rootslaste kaebused Karl XI-le 1684. aastal. Muutuste aeg Harju-Madise ja Risti kihelkonnas. (Harjumaa uurimusi 4.) Keila 2001, lk 114-115.
ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 1187- EELK Konsistoorium 2- 369, 117-118
Daatum: 17. sajand
Keel: rootsi

5
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
tule tenna wainen, tule tenna söhma, minulle on ferschit kalat, mina tean kyl ett sel pappil eb ole mitte werschit kalat
Kommentaar: Jõelähtme pastori Olaus Duncani kiri praost Heinrich Stahlile. Olaus Nicolai Duncan (?–1658) oli rootslane, pärit Stockholmist. Esitatud tekstis on tsiteeritud tragunikapten Matthias Stundt’i, kes on ära meelitanud Jõelähtme köstri.
ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 1187- EELK Konsistoorium 2- 5159, 7 Joeglechtsche und Kusalsche Acten
Daatum: 17. sajand 31.03.1640
Keel: saksa
Kirjapanija: Olaus Nicolai Duncan
Jõelähtme pastor

10
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Juramentum
Minna Wannun Jummala, ninck see Ausa Kochtuße ette, et se samma Must Ruen Hobbune, mis pragga sin Kochto sees seisap, sel tallopoyal Magnusse perralt on nie wist kuy Christus Jesus mindt peap wimsel tundil awwitama omma tawa Ricko sees. Ninck kuy Minna falskust wannun, sies Nuchtleke Mind Jummal minno ihho, Minno hinge, Minno Ello, Minno Maja, Minno lohtus, Minno Naist, ninck Minno lapset idixa polwe sees.
Kommentaar: Ärakirja teinud Teet Veispak.
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- A.a.92, 119
Daatum: 17. sajand 11.03.1695
Keel: saksa

19
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Der richtigste Weg zum Himmel [tekstinäide]

vers. 1)
O innimen̄! et wahta tehl!
Mis on so Ello ilma pehl!
Sa ollet kudt üx wandrimees,
kax Teed sihn seiswat keikil ees.

v. 2.)
Ehk Pörgko leht ehk Taiwa pohl,
kax Engilt nink so lohja Hohl,
Need wahtwat pehlt nink Süddames,
kas Patt ehk Parrandus sull kehs.

v. 3.)
Se Pörgko Kawwal nink Ta Pill
Sul puhhup Pahhandusset Küll:
Thee Kurja, ütlep, jetta Hehdt!
Mix sinna Keskust hohlma leht?

v. 4.)
Waid kosta, Minno Oppija,
Kudt Moses hüjap Weha kah,
Neil Pattusel se Needma Hehl,
Sest olgko minnul parramb Mehl!

v. 5.
Ma nehn et Jumal Wehane,
Ma nehn sind höhla Pettise,
Nink et se tühhi Patto Röhm,
ehk Nutto tohp ehk Pörgko-Lohm

v. 6.
O Kuld! O Hora lust! O Hull
Ke nouwat Lihja Piddo sull!
Kus teit ep jettan ussinast,
wist Hedda mul sahp kibbidast.

v. 7.
Ja thee ochk thee, kudt Tölner theep,
ke Parrandussel tottma lehp;
Hend pöra Pattust Nutto kah,
Lass’ Oppija sind johata;

v. 8.)
Sihs sahp so Tee Sul öigkex jell,
Et minna woit so Jesussel,
Ke hüiap: Techket Parranduss!
Se on mo Sanna Oppetus.

v. 9.)
Ke ninda ümberkehndma sahp,
Se sahp, me temma Südda tahhp’
Et Hingk sahp Pattust puchtax hehst,
Nink Taiwas önsax igkawest.

v. 10.)
Sest motle nüüd, O innimen̄!
Keik ello sihn on löhiken̄!
Ke pea Parrandusse theep,
Se Pörgkust möhda Taiwa lehp!

Keila kirikuõpetaja Anton Heidrichi (1636-1692) katekismuse ümberkirjutus. Käsikiri koosneb õpetlikest lauludest, küsimustest-vastustest ja saksakeelsetest kommentaaridest. Teine sama teksti koopia leidub kaheks jagatuna EAAs säilikutes 1187-2-736:2, l 4–4p, l 8–8p, 11–23p ja 1187-2-5323 (pagineerimata).
Kommentaar: Katekismust kasutati laste õpetamisel Keila kirikus (Keilas koos maaliga, mis kujutab kaht stseeni Jaakobi elust); leidub teateid, et seda katekismust kasutati ka mujal.

Aivar Põldvee. Paar rännakut eesti kirjandusloo koiduhämaruses. – Keel ja Kirjandus 1989, nr 9–10, lk 552–555, 604–611.
Kai Tafenau. Ex ignorantia linguae ridiculus sensus. Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul. ‒ Lugemise kunst. The art of Reading. Koost Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2011, lk 123‒150.
Aivar Põldvee. Morian and Merian. Word and Image: A Painting Used in Teaching the Catechism in Keila Church (1669). Kodres, Krista; Mänd, Anu (Eds.). Images and Objects in Ritual Practices in Medieval and Early Modern Northern and Central Europe. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 2013, lk 89–102.

ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 1187- 2- 373, 23–41p
Daatum: 17. sajand
Keel: saksa
Kirjapanija: teadmata
FOTOD

28
Sisestaja: Piret Lotman *@*.*
TEKST
Mina möttlin Sin piddis tennapew ÿx toine Pap mino aßemel seißma, ÿx kingsep ninck ÿx raudsep saxa Juttlust
Haapsalu kodanike Hans Wedeli ja Samuel Jochim Stengeli kaebekirjast Konsistooriumile koguduse pastori Christian Wassermani eestikeelse jutluse kohta 12. Juuli 1659.
Jutlus põhjustanud talurahva seas suurt imestust ja rahutusi.
ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 1187- Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium 2- 357, 66
Daatum: 17. sajand 12.07.1659
Keel: saksa
Kirjapanija: Hans Wedel ja Samuel Jochim Stengel
Haapsalu kodanikud
FOTOD