[HANS] Eesti keel kirjalikes ajalooallikates

18
Sisestaja: Lea Kõiv *@*.*
TEKST
Juramentum der vndudeschen

Mynno toyuetann, nynck wannu ßell surell, owsall, nynck wegkewall
yßandell, yßandell, Harmen Bruggeney, teyse nyme kaeß Haßenkamp,
mester Saxa ordenß, lifflandi maell, myn armall yßandell, nynck ßelle, awßall tallyna lynnhall, wagka, nynck sanna kuelya olla, kuy mynd Jumall
awytacko, ninck theme kallis euangelium

Kommentaar: Truudusvanded olid kesk- ja varauusaegsete võimu- ja ametisuhete kinnitamise lahutamatuks
osaks. Truudust vannuti uuele maahärrale või tema esindajale, linnakodanikuks
saamisel, aujärje ja ametikohtade vastuvõtmisel (nt raehärraks või raesekretäriks saades). Arvukamalt on sedalaadi vandetekste säilinud alates 16. sajandist. 17. sajandist tuntakse ka madalamate ametite pidajate (nt köstri, hauakaevaja jt) vandeid. Herman von Brüggeney sai Liivimaa ordumeistriks 1535. aastal. Esmalt võttis uus ordumeister truudusvande riialastelt ja ordumaade vasallidelt, Tallinna saabus ta 1536. aasta 1. veebruaril. Tallinna eestlaste (mittesakslaste) truudusvandes Herman von Brüggeneyle esineb muu hulgas esmakordselt kirjasõnas Tallinna eestikeelne nimi – tallyna. Vanne on säilinud mustandilehel.
Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.-20. sajandini. Koost. Tiina Kala, Juhan Kreem, Lea Kõiv jt. (Tallinna Linnaarhiivi toimetised nr 14). Toim. Lea Kõiv. Tallinn, 2014, lk 127-128 (Tiina Kala transkriptsioon ja kommentaar).
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna magistraat 1- BK 12, 2v
Daatum: 16. sajand 1536
Keel: eesti
Kirjapanija: Johann Sulstorp
Raesekretär
FOTOD

20
Sisestaja: Triin Kröönström *@*.*
TEKST
...sedda andtoxe kes tehda neile, Dragounille kumbat...
...ommat Koddo tulnut, ehk nende obseride Luba kes, ehk...
...pehle se Kaugkesk on, nühdt warse pöhade jerrel ilma vievitamata...
...omma Regimentide jure taggase minna, sest nemmat ...
... stritub sahma; kes agga wievitab, se peax much naueste...
..., kes rochkest nuchtletut sahma.

Manitsusteade ratsaväelastele, kes on pühadeks koju tulnud, et nad peavad koheselt oma rügementide juurde tagasi pöörduma, viivituse korral: „peavad nad rohkesti nuheldud saama“.
Kommentaar: Puuduvad ka ligikaudsed andmed selle kohta, kui palju teenis eestlasi Rootsi sõjaväes. Kuna aga on olemas mitmeid määrusi, mis mh on tõlgitud ka eesti keelde, ning veel mõned tarbetekstid, siis võib eeldada, et eestlasi Rootsi sõjaväes teenis. Samuti on talletatud hulk kaebusi ja arvamusavaldusi selle kohta, et eestlased sõjaväkke ei sobi, kuna nad tavatsevad võtta vastu mundri, süüa end täis ja põgeneda seejärel koos varustusega.
Rootsis oli juba alates 17. sajandi keskpaigast üleüldine sõjaväekohustus, mis jagunes talude vahel. Teenisid mehed vanuses 15-45. Tavapärane teenistusaeg oli 20 aastat või teeniti kuni 50 eluaasta täitumiseni.
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- Be 34, 272
Daatum: 17. sajand
Keel: saksa
Kirjapanija: Triin Kröönström
FOTOD