[HANS] Eesti keel kirjalikes ajalooallikates

7
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Uhrpfede
Minna Simon Martepoick, minna Jahn Sibbi Jacopoick wannun, eht minna Seddamaidt neist Sinnasest Linna Rayast tahan erratagkema, ninck nende pehle ellades jelle tahan tullema, ep kahs mitte Sesamma nuchtluße perrast üchteki kombe pehl, eck ühhe außa Rahdi wasto eck ühhe toiße Wasto sedda Maxo tahan ozima. Ni wist Kudt Jummal mind awwitap, ninck temma pöha Ewangelium.
Kommentaar: Varaste Simon Martepoicka ja Jahn Sibbi Jacopoicka lausutud vanne. Tallinnas.
Ärakirja on teinud Teet Veispak.
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- A.a.96, 245p
Daatum: 17. sajand 04.07.1698
Keel: saksa

8
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Juramentum
Minna Cajaste Jahn Wannun Jumala ninck Se außo Kohtuße ette, att Minna minno oma panthe Möller Emmane Kehst sißelliko wastanud, Kas erre Wötnut ollen. Ni wist Kui Christus Jesus mind peap wimsel tunde awwitama, ninck kus minna unrecht tunnistas, echk wannun, Sihs nuchtlecko mind jummal, lachkoko minno jurest erra, olko mitte trostix, echk abbiemehs wimsel tundil, semperrast minna wannun, minno Jhho, minno hingk, minno Ello, minno Maja, minno Nayst, minno lapset, minno lohtuset, ninck keick nea minno perral on iggawest porgohauda ühhensa polwe tagga.
Kommentaar: Ärakirja on teinud Teet Veispak.
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- A.a.97, 102
Daatum: 17. sajand 27.02.1697
Keel: saksa

9
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Uhrpfede
Minna Maz Martenson Wannun, eht minna Seddamaidt neist Sinnastest Linna Rayast tahan erratagkema, ninck nenda pehle ellades jelle tahan tullema, ep kahs mitte sesamma nuchtluße perrast üchteki kombe pehl eck ühhe außa Rahdi wasto eck ühhe toiße Wasto sedda maxo tahan ozima. Ni wist kudt Jummal mind awwitap, ninck temma pöhha Ewangelium.

Minna lieso Jacodüttar Wannun, eht minna Seddamaidt neist sinnasest Linna Rayast tahan erratagkema, ninck nenda pehle ellades jelle tahan tullema, ep kahs mitte ühhe nuchtluße perrast tahan ozima. Ni wist kudt Jummal mind awwitap, ninck temma pöhha Ewangelium.
Kommentaar: Kalamaja surnumatja Maz Martensoni ja tema naise Lieso Jacodüttari vanne. Tallinnas. Ärakirja on teinud Teet Veispak.
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- A.a.96, 196
Daatum: 17. sajand 30.05.1698
Keel: saksa

10
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Juramentum
Minna Wannun Jummala, ninck see Ausa Kochtuße ette, et se samma Must Ruen Hobbune, mis pragga sin Kochto sees seisap, sel tallopoyal Magnusse perralt on nie wist kuy Christus Jesus mindt peap wimsel tundil awwitama omma tawa Ricko sees. Ninck kuy Minna falskust wannun, sies Nuchtleke Mind Jummal minno ihho, Minno hinge, Minno Ello, Minno Maja, Minno lohtus, Minno Naist, ninck Minno lapset idixa polwe sees.
Kommentaar: Ärakirja teinud Teet Veispak.
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- A.a.92, 119
Daatum: 17. sajand 11.03.1695
Keel: saksa

11
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Minna wannun Jummala ninck se ausa Kochto ette, ett Minna Sedda aßja perrast, Kui ille minna Sahan Kißitut, Se eigk toyßitus tahan Welja reckima, ninck ichtekit erra Salckama, nie Wist Kui Jummal, ninck se pöha Ewangelium mind peap awwitama wimsel tunnil.
Kommentaar: Mart Mazsohni, Erich Paulsoni ja Hans Matsoni vanne, Tallinnas. (Ärakirja teinud Teet Veispak.)
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- A.a.130a, 68p
Daatum: 18. sajand 04.02.1701
Keel: saksa

12
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Juramentum
Minna Thomas Berg, minna Micko Hans Wannun Jummala, ninck se ausa Kochto ette, et Se Samma Körb lauck hobbune, mis Korra Marte Jürri Kehst lebbe Kochtust Wottut on, ninck mis pragka Sundja Jßane Kohdas Seisap, Orro Jürgen perralt on. Ni Wist, Kuy Christus Jesus ninck temma pöha Ewangelium mind peap awwitama.
Kommentaar: Thomas Bergi ja Micko Hansu vande all antud tunnistus, Tallinnas. (Ärakirja teinud Teet Veispak.)
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- A.a.130, 399
Daatum: 17. sajand 24.09.1700
Keel: saksa

16
Sisestaja: Kai Tafenau *@*.*
TEKST
Awwolicko Jacke Herräd Minna söwwan teile sel uwwel astal häad terwist ning näen teije Kirjäst Et teije hämelega Wel linnu tahhad sis pallen Minna teid ed teije mulle Phillibi Läbbi sadas Rahha Kui palio teije Woid 2000 Rub Ehg ennäm teije Woite sellepäle Loda et Minna teile Linnad selle Rahha jst wistist panne selle päle mis se hind jäb sis Ma tahha Kig üdte Korraga sada minnemä pärnä sest Mul om paljo Käe Rahha Wäljä jaetu ning nüd tulleb pudus Rahhast olge ni ha ning andge sest minna ei olle Enn selle surrö hinna päle tügnü ning ei tuggiga nüd teye tudwa söbbör sel 6tu Janu 1798 M Wungo
Samas fondis on veel selliseid eestikeelseid kirju.
Kommentaar: Võru kaupmehe Michel Wungo kiri.
ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 3339- Kaubamaja Jacob Jacke & Co. Pärnus 1- 3251, 31
Daatum: 18. sajand 06.01.1798
Keel: eesti
Kirjapanija: Michel Wungo
Võru kaupmees
FOTOD

18
Sisestaja: Lea Kõiv *@*.*
TEKST
Juramentum der vndudeschen

Mynno toyuetann, nynck wannu ßell surell, owsall, nynck wegkewall
yßandell, yßandell, Harmen Bruggeney, teyse nyme kaeß Haßenkamp,
mester Saxa ordenß, lifflandi maell, myn armall yßandell, nynck ßelle, awßall tallyna lynnhall, wagka, nynck sanna kuelya olla, kuy mynd Jumall
awytacko, ninck theme kallis euangelium

Kommentaar: Truudusvanded olid kesk- ja varauusaegsete võimu- ja ametisuhete kinnitamise lahutamatuks
osaks. Truudust vannuti uuele maahärrale või tema esindajale, linnakodanikuks
saamisel, aujärje ja ametikohtade vastuvõtmisel (nt raehärraks või raesekretäriks saades). Arvukamalt on sedalaadi vandetekste säilinud alates 16. sajandist. 17. sajandist tuntakse ka madalamate ametite pidajate (nt köstri, hauakaevaja jt) vandeid. Herman von Brüggeney sai Liivimaa ordumeistriks 1535. aastal. Esmalt võttis uus ordumeister truudusvande riialastelt ja ordumaade vasallidelt, Tallinna saabus ta 1536. aasta 1. veebruaril. Tallinna eestlaste (mittesakslaste) truudusvandes Herman von Brüggeneyle esineb muu hulgas esmakordselt kirjasõnas Tallinna eestikeelne nimi – tallyna. Vanne on säilinud mustandilehel.
Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.-20. sajandini. Koost. Tiina Kala, Juhan Kreem, Lea Kõiv jt. (Tallinna Linnaarhiivi toimetised nr 14). Toim. Lea Kõiv. Tallinn, 2014, lk 127-128 (Tiina Kala transkriptsioon ja kommentaar).
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna magistraat 1- BK 12, 2v
Daatum: 16. sajand 1536
Keel: eesti
Kirjapanija: Johann Sulstorp
Raesekretär
FOTOD

19
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Der richtigste Weg zum Himmel [tekstinäide]

vers. 1)
O innimen̄! et wahta tehl!
Mis on so Ello ilma pehl!
Sa ollet kudt üx wandrimees,
kax Teed sihn seiswat keikil ees.

v. 2.)
Ehk Pörgko leht ehk Taiwa pohl,
kax Engilt nink so lohja Hohl,
Need wahtwat pehlt nink Süddames,
kas Patt ehk Parrandus sull kehs.

v. 3.)
Se Pörgko Kawwal nink Ta Pill
Sul puhhup Pahhandusset Küll:
Thee Kurja, ütlep, jetta Hehdt!
Mix sinna Keskust hohlma leht?

v. 4.)
Waid kosta, Minno Oppija,
Kudt Moses hüjap Weha kah,
Neil Pattusel se Needma Hehl,
Sest olgko minnul parramb Mehl!

v. 5.
Ma nehn et Jumal Wehane,
Ma nehn sind höhla Pettise,
Nink et se tühhi Patto Röhm,
ehk Nutto tohp ehk Pörgko-Lohm

v. 6.
O Kuld! O Hora lust! O Hull
Ke nouwat Lihja Piddo sull!
Kus teit ep jettan ussinast,
wist Hedda mul sahp kibbidast.

v. 7.
Ja thee ochk thee, kudt Tölner theep,
ke Parrandussel tottma lehp;
Hend pöra Pattust Nutto kah,
Lass’ Oppija sind johata;

v. 8.)
Sihs sahp so Tee Sul öigkex jell,
Et minna woit so Jesussel,
Ke hüiap: Techket Parranduss!
Se on mo Sanna Oppetus.

v. 9.)
Ke ninda ümberkehndma sahp,
Se sahp, me temma Südda tahhp’
Et Hingk sahp Pattust puchtax hehst,
Nink Taiwas önsax igkawest.

v. 10.)
Sest motle nüüd, O innimen̄!
Keik ello sihn on löhiken̄!
Ke pea Parrandusse theep,
Se Pörgkust möhda Taiwa lehp!

Keila kirikuõpetaja Anton Heidrichi (1636-1692) katekismuse ümberkirjutus. Käsikiri koosneb õpetlikest lauludest, küsimustest-vastustest ja saksakeelsetest kommentaaridest. Teine sama teksti koopia leidub kaheks jagatuna EAAs säilikutes 1187-2-736:2, l 4–4p, l 8–8p, 11–23p ja 1187-2-5323 (pagineerimata).
Kommentaar: Katekismust kasutati laste õpetamisel Keila kirikus (Keilas koos maaliga, mis kujutab kaht stseeni Jaakobi elust); leidub teateid, et seda katekismust kasutati ka mujal.

Aivar Põldvee. Paar rännakut eesti kirjandusloo koiduhämaruses. – Keel ja Kirjandus 1989, nr 9–10, lk 552–555, 604–611.
Kai Tafenau. Ex ignorantia linguae ridiculus sensus. Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul. ‒ Lugemise kunst. The art of Reading. Koost Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2011, lk 123‒150.
Aivar Põldvee. Morian and Merian. Word and Image: A Painting Used in Teaching the Catechism in Keila Church (1669). Kodres, Krista; Mänd, Anu (Eds.). Images and Objects in Ritual Practices in Medieval and Early Modern Northern and Central Europe. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 2013, lk 89–102.

ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 1187- 2- 373, 23–41p
Daatum: 17. sajand
Keel: saksa
Kirjapanija: teadmata
FOTOD

20
Sisestaja: Triin Kröönström *@*.*
TEKST
...sedda andtoxe kes tehda neile, Dragounille kumbat...
...ommat Koddo tulnut, ehk nende obseride Luba kes, ehk...
...pehle se Kaugkesk on, nühdt warse pöhade jerrel ilma vievitamata...
...omma Regimentide jure taggase minna, sest nemmat ...
... stritub sahma; kes agga wievitab, se peax much naueste...
..., kes rochkest nuchtletut sahma.

Manitsusteade ratsaväelastele, kes on pühadeks koju tulnud, et nad peavad koheselt oma rügementide juurde tagasi pöörduma, viivituse korral: „peavad nad rohkesti nuheldud saama“.
Kommentaar: Puuduvad ka ligikaudsed andmed selle kohta, kui palju teenis eestlasi Rootsi sõjaväes. Kuna aga on olemas mitmeid määrusi, mis mh on tõlgitud ka eesti keelde, ning veel mõned tarbetekstid, siis võib eeldada, et eestlasi Rootsi sõjaväes teenis. Samuti on talletatud hulk kaebusi ja arvamusavaldusi selle kohta, et eestlased sõjaväkke ei sobi, kuna nad tavatsevad võtta vastu mundri, süüa end täis ja põgeneda seejärel koos varustusega.
Rootsis oli juba alates 17. sajandi keskpaigast üleüldine sõjaväekohustus, mis jagunes talude vahel. Teenisid mehed vanuses 15-45. Tavapärane teenistusaeg oli 20 aastat või teeniti kuni 50 eluaasta täitumiseni.
ALLIKAS
Arhiiviviide: TLA, 230- Tallinna Magistraat 1- Be 34, 272
Daatum: 17. sajand
Keel: saksa
Kirjapanija: Triin Kröönström
FOTOD

29
Sisestaja: Kati Sein *@*.*
TEKST
katsetus parandatud
katsetus
ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 1- 1 1- 1
Daatum: 18. sajand
Keel: rootsi