[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
варка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ keetmine; варка варенья moosikeetmine;
‣ sulatus, sulatamine; kõnek. keevitamine; варка стали terasesulatus;
‣ pruulimine
‣ keetmine; варка варенья moosikeetmine;
‣ sulatus, sulatamine; kõnek. keevitamine; варка стали terasesulatus;
‣ pruulimine
дрессировка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ dressuur, dresseerimine (ka tehn.); дрессировка животных loomade dresseerimine ~ väljaõpetamine, дрессировка стали terase dresseerimine (külmvaltsimine nõrga muljumisega);
‣ kõnek. drill, väljakoolitamine
‣ dressuur, dresseerimine (ka tehn.); дрессировка животных loomade dresseerimine ~ väljaõpetamine, дрессировка стали terase dresseerimine (külmvaltsimine nõrga muljumisega);
‣ kõnek. drill, väljakoolitamine
закалка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) karastamine (ka ülek.); karast(at)us (ka ülek.); закалка стали terase karastamine, трудовая закалка töökarastus, политическая закалка poliitiline karastus ~ karastatus, физическая закалка kehaline karastus ~ karastatus
короткий 122 П (кр. ф. короток и van. короток, коротка, коротко, van. коротко и коротко, коротки, коротки и van. коротки; сравн. ст. короче)
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
круглеть 229b Г несов. ümarduma, ümaraks minema; глаза стали круглеть от удивления silmad läksid imestusest ümmarguseks; vrd. округлеть
наварить 305a Г сов. → несов. наваривать
‣ что, чего (mingit hulka) valmis keetma ~ pruulima; наварить стали terast sulatama;
‣ что, на что tehn. külge ~ peale keevitama
‣ что, чего (mingit hulka) valmis keetma ~ pruulima; наварить стали terast sulatama;
‣ что, на что tehn. külge ~ peale keevitama
обезуглероживание 115 С с. неод. (без мн. ч.) tehn. dekarbonisatsioon, dekarboniseerimine, dekarboniseerumine, süsiniku väljapõletamine ~ väljapõlemine (terase pinnakihist); обезуглероживание стали terase dekarbonisatsioon
обуглероживание 115 С с. неод. (без мн. ч.) keem. süsinikuga küllastamine, süsiniku sisseviimine; обуглероживание стали terase süsinikuga küllastamine
отжиг 18 С м. неод. (без мн. ч.) tehn. lõõmutus, lõõmutamine; электрический отжиг elekterlõõmutus, отжиг стали terase lõõmutamine
отливка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (pealt) ärakallamine ~ äravalamine;
‣ (без мн. ч.) väljakallamine, väljavalamine; väljapumpamine;
‣ (без мн. ч.) tehn. valamine, (metalli)valu; медная отливка vasevalu, отливка стали terasevalu, отливка всухую valamine kuivvormi, отливка всырую valamine märgvormi;
‣ tehn. valand, valatud metall
‣ (без мн. ч.) (pealt) ärakallamine ~ äravalamine;
‣ (без мн. ч.) väljakallamine, väljavalamine; väljapumpamine;
‣ (без мн. ч.) tehn. valamine, (metalli)valu; медная отливка vasevalu, отливка стали terasevalu, отливка всухую valamine kuivvormi, отливка всырую valamine märgvormi;
‣ tehn. valand, valatud metall
отпуск 21 (предл. п. ед. ч. в отпуске, kõnek. в отпуску, об отпуске) С м. неод.
‣ puhkus; очередной отпуск korraline puhkus, декретный отпуск dekreetpuhkus, emapuhkus, отпуск по беременности и родам rasedus- ja sünnituspuhkus, быть в отпуске ~ в отпуску puhkusel olema, провести отпуск где kus puhkama ~ puhkust veetma, уехать в отпуск puhkusele sõitma;
‣ (без мн. ч.) äralaskmine, vabakslaskmine, lahtilaskmine, minnalaskmine, äralubamine; отпуск птицы на волю linnu vabakslaskmine;
‣ (без мн. ч.) lõdvemakslaskmine, järelelaskmine, järeleandmine, lõdvendus; отпуск тормоза piduri vabastamine ~ järelelaskmine;
‣ 18 van. vabastus(tõend); отпуск грехов pattude andeksandmine;
‣ (без мн. ч.) väljajagamine, väljaandmine, müük; van. väljavedu, eksport;
‣ kirikl. lõpupalve, meieisapalve;
‣ (без мн. ч.) tehn. noolutus, noolutamine; отпуск стали terase noolutamine, многократный отпуск kordusnoolutus;
‣ (без мн. ч.) van. (vikati, mõõga) teritamine, teritus
‣ puhkus; очередной отпуск korraline puhkus, декретный отпуск dekreetpuhkus, emapuhkus, отпуск по беременности и родам rasedus- ja sünnituspuhkus, быть в отпуске ~ в отпуску puhkusel olema, провести отпуск где kus puhkama ~ puhkust veetma, уехать в отпуск puhkusele sõitma;
‣ (без мн. ч.) äralaskmine, vabakslaskmine, lahtilaskmine, minnalaskmine, äralubamine; отпуск птицы на волю linnu vabakslaskmine;
‣ (без мн. ч.) lõdvemakslaskmine, järelelaskmine, järeleandmine, lõdvendus; отпуск тормоза piduri vabastamine ~ järelelaskmine;
‣ 18 van. vabastus(tõend); отпуск грехов pattude andeksandmine;
‣ (без мн. ч.) väljajagamine, väljaandmine, müük; van. väljavedu, eksport;
‣ kirikl. lõpupalve, meieisapalve;
‣ (без мн. ч.) tehn. noolutus, noolutamine; отпуск стали terase noolutamine, многократный отпуск kordusnoolutus;
‣ (без мн. ч.) van. (vikati, mõõga) teritamine, teritus
плавка 72 С ж. неод. tehn. sulatamine, sulatus; sulatis; плавка стали в мартенах terase sulatamine martäänahjudes, скоростная плавка kiirsulatus, кислая плавка happeline sulatus, hapesulatus
производство 94 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ tootmine, valmistamine, valmistus, produtseerimine; производство стали terase tootmine, товарное производство kaubatootmine, промышленное производство tööstuslik tootmine, tööstustootmine, массовое производство hulgitootmine, мелкое производство väiketootmine, ручное производство käsitsitootmine, материальное производство materiaalsete hüvede tootmine, вспомогательное производство abitootmine, основное производство põhitootmine, побочное производство kõrvaltootmine, поточное производство vooltootmine, способ производства tootmisviis, орудия производства töövahendid, средства производства tootmisvahendid, производство средств производства tootmisvahendite tootmine, производство средств потребления tarbekaupade tootmine, сдать в производство tootmisse andma, снять с производства mille tootmist lõpetama, mida tootmisest maha võtma, продукты производства tööstustooted, -toodang, отходы производства tööstusjäätmed, учиться без отрыва от производства töö kõrvalt õppima, внедрение в производство tootmisse juurutamine;
‣ jur. menetlus; публичное производство судебного дела avalik kohtumenetlus, kohtuasja avalikustamine, следственное производство uurimismenetlus;
‣ tegemine, kordasaatmine, sooritamine; производство опытов katsete tegemine, производство расчётов arvelduste tegemine, arveldamine, производство земляных работ mullatööde tegemine;
‣ käitis, tööstusettevõte, vabrik, tehas; уйти с производства käitisest lahkuma, попроситься на производство paluda end tootvale tööle suunata, руководитель производства tööstusettevõtte juhataja, tootmisjuht;
‣ tööstus(haru), tootmisala; автомобильное производство autotööstus, autode valmistamine, текстильное производство tekstiilitööstus, бумажное производство paberitööstus;
‣ ülendamine; производство в офицеры van. ohvitseriks ülendamine
‣ tootmine, valmistamine, valmistus, produtseerimine; производство стали terase tootmine, товарное производство kaubatootmine, промышленное производство tööstuslik tootmine, tööstustootmine, массовое производство hulgitootmine, мелкое производство väiketootmine, ручное производство käsitsitootmine, материальное производство materiaalsete hüvede tootmine, вспомогательное производство abitootmine, основное производство põhitootmine, побочное производство kõrvaltootmine, поточное производство vooltootmine, способ производства tootmisviis, орудия производства töövahendid, средства производства tootmisvahendid, производство средств производства tootmisvahendite tootmine, производство средств потребления tarbekaupade tootmine, сдать в производство tootmisse andma, снять с производства mille tootmist lõpetama, mida tootmisest maha võtma, продукты производства tööstustooted, -toodang, отходы производства tööstusjäätmed, учиться без отрыва от производства töö kõrvalt õppima, внедрение в производство tootmisse juurutamine;
‣ jur. menetlus; публичное производство судебного дела avalik kohtumenetlus, kohtuasja avalikustamine, следственное производство uurimismenetlus;
‣ tegemine, kordasaatmine, sooritamine; производство опытов katsete tegemine, производство расчётов arvelduste tegemine, arveldamine, производство земляных работ mullatööde tegemine;
‣ käitis, tööstusettevõte, vabrik, tehas; уйти с производства käitisest lahkuma, попроситься на производство paluda end tootvale tööle suunata, руководитель производства tööstusettevõtte juhataja, tootmisjuht;
‣ tööstus(haru), tootmisala; автомобильное производство autotööstus, autode valmistamine, текстильное производство tekstiilitööstus, бумажное производство paberitööstus;
‣ ülendamine; производство в офицеры van. ohvitseriks ülendamine
разливщик 18 С м. од. valaja, villija; разливщик стали terasevalaja, разливщик лимонада limonaadivillija
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
топить I 323a Г несов. что, чем kütma; tuld all hoidma; топить печь ahju kütma, топить баню sauna kütma, квартиру стали топить korterit hakati kütma; vrd. вытопить I, истопить I
цементация 89 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ ehit., geol. tsementimine, tsementeerimine; tsementumine, tsementeerumine;
‣ tehn. tsementiitimine, tsementeerimine; цементация стали terase tsementiitimine ~ tsementeerimine
‣ ehit., geol. tsementimine, tsementeerimine; tsementumine, tsementeerumine;
‣ tehn. tsementiitimine, tsementeerimine; цементация стали terase tsementiitimine ~ tsementeerimine
цианирование 115 С с. неод. (без мн. ч.) tehn. tsüaanimine, tsüaniidimine; цианирование стали terase tsüaanimine
шуметь 236 Г несов.
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
