[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

алгебра 51 С ж. неод. (без мн. ч.) algebra; векторная алгебра vektoralgebra, общая алгебра üldalgebra, линейная алгебра lineaaralgebra
анестезия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. anesteesia (tundetus; tuimastus); местная анестезия paiktuimastus, paikne tuimastus, lokaalanesteesia, общая анестезия üldtuimastus, üldanesteesia, narkoos
мобилизация 89 С ж. неод. sõj. mobilisatsioon, mobiliseerimine, ülek. ka koondamine; (все)общая мобилизация üldmobilisatsioon, частичная мобилизация osaline mobilisatsioon, объявить мобилизацию mobilisatsiooni (välja) kuulutama, мобилизация экономики majanduse mobiliseerimine, мобилизация средств vahendite koondamine, мобилизация всех сил страны kõigi maa jõudude koondamine, мобилизация воли tahtejõu pingutus ~ kokkuvõtt
общий 124 П
(кр. ф. общ, обща, обще и общо, общи и общи; без сравн. ст.) üld-, kogu-, üldine, ühis-, ühine; общее собрание üldkoosolek, общий кризис капитализма kapitalismi üldkriis, общее языкознание üldkeeleteadus, общее понятие üldmõiste, общее впечатление üldmulje, общий вид üldilme, общее представление üldkujutlus, -ettekujutus, общий итог üldkokkuvõte, в общем üldiselt, üldkokkuvõttes, изложить в общих чертах üldjoontes ära ütlema, в самом общем виде laias laastus, üldjoontes, места общего пользования üldkasutatavad ruumid, общая мощность koguvõimsus, общая закономерность üldine seaduspärasus, общий трудовой стаж üldine tööstaaž, общее молчание üldine vaikus, üksmeelne vaikimine, общий делитель mat. ühistegur, общий рынок ühisturg, общая собственность ühisomand, kaasomand, общая кухня ühisköök, общие интересы ühised huvid, общее мнение ühine ~ üldine arvamus, общий стол ühine laud (toit);
П С общее с. неод. (без мн. ч.) (miski) üldine ~ ühine; единичное и общее filos. üksik ja üldine, у них много общего neil on palju ühist;
общее место kulunud ~ äraleierdatud tõde; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; в общем и целом, в общей сложности üldkokkuvõttes
психотерапия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. psühhoteraapia (haiguste ravimine psüühilise mõjutamisega); общая психотерапия kaudne psühhoteraapia, частная психотерапия otsene psühhoteraapia
сблизить 272a Г сов. несов. сближать кого-что, с кем-чем lähendama (ka ülek.), ligendama, ligindama; aiand. ligistama, ablakteerima (eri viisil puud pookima); lähemale tooma; lähedaseks tegema; общая работа сблизила их ühine töö tegi nad lähedasteks ~ lähendas neid
собственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) omand, omandus, vara; личная собственность isiklik omand, частная собственность eraomand, государственная собственность riiklik omand, кооперативно-колхозная собственность kooperatiiv-kolhooslik omand, национальная собственность rahva ~ rahvuslik omand, общенародная собственность rahva ~ üldrahvalik omand, общественная собственность ühiskondlik omand, ühiskonna omand ~ vara, общая ~ совместная собственность ühine omand, ühisomand, ühisomandus, собственность на средства производства tootmisvahendite omandus, частная собственность на землю maa eraomandus, право собственности jur. omandiõigus, omandusõigus, получить в собственность omandama, передать в собственность кого-чего kelle-mille kätte üle andma, kelle-mille omandiks tegema, переходить в собственность кого kelle kätte üle minema, kelle omandiks saama
ссылка II 72 С ж. неод. viitamine, viide; osund, väljavõte; библиографическая ссылка kirjandusviide, bibliograafiaviide, общая ссылка äraviide (viide ühelt märkuselt teisele), перекрёстная ссылка ristviide, ссылка на заявку pat. registreerimisviide
стоимость 90 С ж. неод. maj. väärtus; maksumus; hind; меновая стоимость vahetusväärtus, прибавочная стоимость lisaväärtus, потребительная стоимость tarbimisväärtus, нарицательная ~ номинальная стоимость nominaalväärtus, действительная стоимость вещи eseme tegelik hind ~ maksumus, ориентировочная стоимость ligikaudne ~ orienteeruv maksumus ~ hind, стоимость жизни elukallidus, стоимость производства tootmise maksumus, стоимость работ tööde maksumus, общая стоимость üldmaksumus, закон стоймости väärtusseadus, стоимость билета pileti hind, стоимость бутылки pudeli hind, стоимость проезда sõiduhind, sõidukulud, стоимость укладки laadimismaks, стоимость хранения hoiutasu, laoraha, марка стоимостью в десять центов kümnesendine (kirja)mark
сумма 51 С ж. неод. summa (ka mat.), kogusumma, koguhulk, kogum; общая сумма üldsumma, контрольная сумма kontrollsumma, штрафная сумма trahvisumma, страховая сумма kindlustussumma, компенсационная сумма hüvitussumma, порядочная сумма korralik ~ viisakas (raha)summa, интегральная сумма mat. integraalsumma, суточная сумма осадков meteor. ööpäeva sademete summa, sademete ööbasumma, сумма налога maksusumma, сумма вклада hoiusumma, сумма расходов kulude ~ väljaminekute summa, подотчётная сумма aruandealune summa, сумма трёх чисел kolme arvu summa, суммы по поручениям eriotstarbelised summad, сумма очков punktisumma, punktide summa, сумма вознаграждения tasu määr, сумма обложения maksustuse suurus, сумма человеческих знаний inimteadmiste koguhulk, сумма впечатлений muljete kogum, сумма экономии kogusääst, определение суммы возмещения hüvitise kindlaksmääramine, в сумме (1) kogusummas, (2) ülek. kokkuvõttes, получить большую сумму suurt (raha)summat saama
терапия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. teraapia (ravimine; sisehaiguste ravimise õpetus); общая терапия üldteraapia, витаминная терапия vitamiinravi, тканевая терапия kuderavi, histoteraapia, госпитальная терапия haiglaravi, терапия сердца südameravi
тетрадь 90 С ж. неод.
vihik; тетрадь в клетку ruuduline vihik, тетрадь в линейку jooneline vihik, нотная тетрадь noodivihik, общая тетрадь kaustik, klade (kõnek.), тетрадь для рисования joonistusvihik, черновая тетрадь mustandi vihik, mustandiklade, segakaustik, segaklade, ученическая ~ школьная тетрадь koolivihik, рабочая тетрадь töövihik, словарь выходит тетрадями sõnaraamat ilmub vihikutena ~ vihikute ~ annete kaupa;
trük. volditud paberipoogen
фонетика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) lgv foneetika (häälikuõpetus; keele häälikehitus v. häälikuline ehitus); экспериментальная фонетика katseline foneetika, eksperimentaalfoneetika, общая фонетика üldfoneetika, историческая фонетика ajalooline foneetika, эстонская фонетика eesti keele foneetika ~ häälikuõpetus ~ häälikehitus
хирургия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) kirurgia; общая хирургия üldkirurgia, пластическая хирургия plastiline kirurgia (ravimine kujundus- v. iluravilõikustega), военно-полевая хирургия välikirurgia
численность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) arv, arvulisus, hulk; общая численность üldarv, koguarv, общая численность населения rahvaarv, увеличение численности рабочего класса töölisklassi suurenemine, численность войск vägede arvkoosseis, численность сил sõj. jõudude arvkoosseis, штатная численность koosseisule vastav ~ koosseisuline arv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur