[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 428 artiklit, väljastan 200

аккуратно Н täpselt; korralikult; puhtalt; аккуратно переписать puhtalt ~ täpselt ~ punktipealt ümber kirjutama, аккуратно вычистить korralikult puhtaks tegema, аккуратно посещать лекции korralikult loenguil käima
ассимилировать 171a Г сов. и несов. кого-что lgv., biol. assimileerima, sarnastama; füsiol. omastama; keda ümber rahvustama
ассимилироваться 171 Г сов. и несов. с кем-чем, кому-чему sarnastuma, assimileeruma; ümber rahvustuma, sulanema
валить I 307 Г несов.
кого-что (ümber, maha) paiskama; валить с ног кого keda jalust maha paiskama, валить деревья puid langetama (raietöödel), ветер валит деревья tuul murrab puid;
что куда kõnek. (hunnikusse) loopima ~ kuhjama ~ pilduma; валить всё в одну кучу (1) kõike ühte hunnikusse kuhjama ~ pilduma, (2) ülek. ühte patta panema;
что на кого ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; валить всё на других kõike teiste kaela ajama ~ veeretama, валить вину на соседа süüd naabri kaela ajama;
кого ülek. (maha) niitma (taudide kohta); холера валит всех без разбора koolera niidab kõik ühtviisi maha;
валить с больной головы на здоровую kõnek. kelle süüd süütu peale veeretama; валить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi (tegema)
валиться 307 Г несов.
(maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
kõnek. lõppema (loomade kohta);
страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
вбирать 169a Г несов. сов. вобрать
что, во что (sisse) tõmbama, imema, imama; растения вбирают влагу taimed imavad niiskust;
что ülek. (endasse) koguma, ammutama; вбирать впечатления muljeid koguma, вбирать знания teadmisi ammutama, вбирать в себя что (endasse) koguma mida;
кого-что mahutama; enda ümber koondama; зал вбирает (в себя) много народу saali mahub palju rahvast
верёвка 72 С ж. неод. nöör; верёвка для белья, бельевая верёвка pesunöör, повесить бельё на верёвку pesu nöörile riputama, связывать верёвкой nööriga siduma;
вить верёвки из кого oma käpa all pidama, ümber väikese sõrme keerama ~ väänama keda
вертеть 241 Г несов.
что keerama; кого-что, кем-чем keerlema panema; keerutama; вертеть колесо ratast keerama, вертеть колёса rattaid keerlema panema, вертеть куклу в руках nukku käes keerutama, вертеть головой pead keerutama, вертеть хвостом (1) saba liputama (ka ülek.), (2) kavaldama;
кем ülek. kõnek. keda oma pilli järgi tantsima panema ~ ümber sõrme keerama;
как ни верти kõnek. keeruta sa kuidas tahes
вертеться 241 Г несов. keerlema, keerutama (ka ülek.); колесо вертится ratas keerleb, вертеться около кого-чего kelle-mille ümber keerlema, вертеться на стуле toolil nihelema ~ keerlema, вертеться под ногами jalus keerlema, мысль вертится в голове mõte keerleb peas ~ käib peas ringi, вертеться перед зеркалом peegli ees keerutama;
как ни вертись kõnek. keeruta (sa) kuidas tahes; вертится на языке kõnek. on keele peal; вертеться как белка в колесе nagu orav rattas keerlema; вертеться вьюном kõnek. vurrkannina keerlema
видоизменять 255 Г несов. сов. видоизменить что teisendama, (osaliselt) muutma, modifitseerima, ümber tegema mida; видоизменять план работы tööplaani osaliselt muutma, видоизменять музыкальную тему helitöö teemat teisendama
виток 24 С м. неод. keerd; tiir; (juukse)kihar; виток проволоки traadikeerd, виток вокруг Земли tiir ümber Maa
вить 326 Г несов. что
keerutama; keerama; kerima, poolima; вить верёвку nööri keerutama;
punuma; вить гнездо pesa punuma (ka ülek.);
вить верёвки из кого ümber sõrme keerama keda; vrd. свить
виться 326 (прош. вр. вился, вилась, вилось и вилось, вились и вились) Г несов.
väänlema, väänduma; хмель вьётся по яблоне humal väändub ümber õunapuu, змея вилась у его ног madu väänles ta jalge ees;
keerlema, tiirutama, tiirlema (ka ülek.); орёл вьётся в небе kotkas tiirleb ~ tiirutab taeva all, пчёлы вились над головой mesilased keerlesid ~ tiirlesid pea kohal, комары вьются над головой sääsed suruvad pea kohal, парни вьются около неё poisid keerlevad tema ümber;
looklema; дорога вьётся в гору tee lookleb mäkke;
lehvima (lipu kohta);
käharduma; у него волосы вьются от природы tal on loomulikud lokid;
страд. к вить
вкладка 72 С ж. неод.
vahelepanemine, vahelepanek;
trük. tahvlilehed, poognalisa (poogna vahel v. ümber)
военизировать 171a Г сов. и несов. что
sõja vajadusteks ~ vastavalt sõjavajadusele ümber korraldama;
sõjaväestama (sõjaväetaoliselt organiseerima); военизированная пожарная охрана sõjaväestatud tuletõrje
вокруг I Н ringi, ümberringi, ümberkaudu; оглянуться вокруг ringi vaatama, вокруг ни души ümberkaudu ei ole hingegi;
вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
вокруг II предлог с род. п. kelle-mille ümber; вокруг дома ümber maja, вокруг нас meie ümber, путешествие вокруг света reis ümber maailma, сидеть вокруг костра lõkke ümber istuma
волочиться 310 Г несов. kõnek.
lohisema; (liikuda) venima; волочиться по полу mööda põrandat lohisema;
за кем van. (naiste) ümber keerlema, kellele külge lööma
вращаться 169 Г несов.
вокруг v около чего pöörlema (ka tehn., füüs.), tiirlema, keerlema; вращаться вокруг своей оси oma telje ümber pöörlema, разговор вращается вокруг v около чего ülek. jutt käib ~ keerleb mille ümber;
в чём ülek. (sageli) ringi liikuma, viibima; вращаться в кругу ~ среди ~ в среде молодёжи noorte hulgas ~ seltsis viibima ~ ringi liikuma;
страд. к вращать
вращение 115 С с. неод. (без мн. ч.) pöörlemine (ka tehn., füüs.), tiirlemine, keerlemine; вращение Земли вокруг своей оси Maa pöörlemine ümber oma telje
вывернуть 338* Г сов. несов. вывёртывать, выворачивать II
что, из чего välja kruvima; вывернуть лампочку lampi ~ pirni välja keerama, сосна, вывернутая с корнем juurtega väljakistud mänd;
что kõnek. välja väänama; вывернуть руку в плече kätt õlast välja väänama, вывернуть руки käsi selja taha väänama;
что ümber pöörama; вывернуть карманы taskuid pahupidi pöörama, вывернуть брюки kõnek. pükse ümber pöörama;
kõnek. (kuskilt) välja keerama ~ pöörama, äkki nähtavale ilmuma; вывернуть из-за угла nurga tagant välja keerama
выменять 254*a Г сов. несов. выменивать кого-что, на кого-что (ümber, välja) vahetama, mille vastu vahetama; он выменял старую вещь на новую ta vahetas vana asja uue vastu välja
выселить 308* Г сов. несов. выселять кого, из чего
ümber asustama, välja ajama ~ saatma, sundasustama;
välja tõstma (korterist)
выселиться 308* Г сов. несов. выселяться
(endisest elupaigast) mujale ~ ümber asuma, lahkuma;
välja kolima; они выселились из старого дома nad kolisid vanast majast välja
двигать 168a Г несов.
кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
завалить 305a Г сов. несов. заваливать
кого-что, чем (kinni, täis) ajama ~ kuhjama; tõkestama; enda alla matma; завалить яму auku täis ajama, снег завалил крыши домов katused on paksult lund täis, стол завален бумагами laud on pabereid (kuhjaga) täis, завалить дорогу брёвнами palkidega teed tõkestama, камнепад завалил вход в пещеру kivivaring mattis koopasuu kinni;
кого чем ülek. kõnek. üle koormama; завалить работой кого keda tööga üle koormama, нас завалили заказами oleme tellimustega üle koormatud, me upume tellimustesse;
что kallutama; (maha, ümber) paiskama ~ lükkama, varistama; завалить мост silda varistama;
кого-что ülek. kõnek. läbi kukutama, nurja ajama; завалить работу tööd untsu ~ rappa ajama, завалить экзамен eksamil läbi kukkuma ~ põruma
завернуть 338 Г сов. несов. завёртывать, заворачивать
кого-что, во что, чем (sisse) pakkima ~ keerama ~ mässima ~ mähkima; завернуть покупку в бумагу ostu paberisse pakkima, завернуть шею шарфом salli kaela ümber mähkima, завернуть ребёнка в одеяло last tekisse mähkima;
к кому-чему, куда, кого-что (kõrvale, tagasi) pöörduma ~ pöörama; завернуть к крыльцу trepi ette pöörama, treppi sõitma, завернуть за угол nurga taha pöörama ~ pöörduma, завернуть коня hobust ringi ~ tagasi pöörama;
(без страд. прич.) куда kõnek. (mööda minnes) sisse ~ läbi astuma ~ sõitma; завернуть к приятелю sõbra poole sisse põikama;
что kõnek. kinni kruvima ~ keerama; завернуть кран kraani kinni keerama;
что üles keerama ~ käärima; завернуть рукава käiseid üles käärima;
(без несов.; без страд. прич.; без 1 и 2 л.) madalk. van. (äkki) saabuma ~ algama; завернули морозы äkki keeras külmale;
(без несов.) что madalk. vahele ~ sekka torkama ~ pistma; завернуть словцо sõna sekka ütlema ~ pistma
завязать I 198 Г сов. несов. завязывать
что, чем kinni ~ kokku siduma ~ sõlmama ~ sõlmima (ka ülek.); завязать шнурки ботинок saapapaelu kinni siduma, завязать платком голову rätikut ümber pea ~ pähe siduma, завязать концы платка rätiku nurki kokku sõlmima, завязать узел ~ узлом sõlme tegema, sõlme siduma, завязать знакомство tutvust sõlmima;
что ülek. alustama; завязать перестрелку tulevahetust alustama, завязать разговор juttu tegema ~ sobitama;
(без страд. прич.) madalk. lõpetama, lõppu tegema (joomise, varastamise vm. kohta)
загородить I 313a, 290 Г сов. несов. загораживать
что, чем tarastama, (aiaga) piirama; загородить участок maatükile tara ~ aeda ümber ehitama;
что, чем mida tõkestama, barrikaadima, barrikadeerima millega; täis kuhjama mida; загородить дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ tõkestama, каменная глыба загородила путь реке rahn tõkestas jõevoolu, загородить комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama;
кого-что, кем-чем varjama; деревья загороди ли дом от любопытных взглядов puud varjasid maja uudishimulike pilkude eest, загородить собой кого keda oma kehaga varjama
закутать 164a Г сов. несов. закутывать кого-что, чем, во что sisse mässima ~ mähkima; закутать ребёнка в одеяло last tekisse mähkima, закутать шею шарфом salli kaela ümber mässima
замотать I 165a Г сов. несов. заматывать
что kõnek. peale ~ kokku ~ kinni ~ ümber kerima; он замотал вожжи вокруг руки ta keeras ohjad käe ümber;
что, чем kõnek. kinni siduma ~ mähkima; замотать палец бинтом sidet ümber sõrme mässima, замотать шею шарфом salli kaela ümber mässima;
кого ülek. madalk. ära vaevama ~ väsitama ~ kurnama; все эти дела замотали меня kõik need asjad on mu ära vaevanud
замотаться I 165 Г сов. несов. заматываться
peale ~ kokku ~ ümber keerduma;
чем, во что end millesse mähkima ~ mässima, millesse mähkuma;
ülek. madalk. (askeldamisest v. ringijooksmisest) väsima, vaevatud ~ kurnatud olema; end ära rassima
запахнуться 337 Г сов. несов. запахиваться
во что, чем end (rõivastesse) mässima, ümber võtma mida; он запахнулся в шинель ta mässis end sinelisse;
(oma rõiva hõlmu) vaheliti lööma ~ kinni panema;
(pauguga) kinni minema
запрокинуть 334 Г сов. несов. запрокидывать что
tahapoole heitma ~ kallutama ~ viskama; она запрокинула голову ta kallutas pea taha;
madalk. ümber ~ pikali lükkama ~ tõukama
запрокинуться 334 Г сов. несов. запрокидываться
tahapoole kalduma ~ viskuma, end tahapoole kallutama;
madalk. ümber ~ pikali kukkuma ~ minema; запрокинуться на спину selili kukkuma
запрыгать 164b Г сов.
kargama ~ karglema ~ hüppama ~ hüplema ~ keksima hakkama; дети запрыгали около матери lapsed hakkasid ema ümber kekslema, коляска запрыгала по мостовой kaless hakkas teel rappuma, сердце запрыгало от радости ülek. süda hakkas rõõmust hüppama;
värisema ~ vappuma hakkama; подбородок запрыгал lõug hakkas värisema
захлестнуть 338 Г сов. несов. захлёстывать
что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
инвертировать 171a Г сов. и несов. что inverteerima, (ümber) pöörama, pöördjärjestama; el. vaheldama
ископать 165a Г сов. несов. искапывать что läbi ~ üles ~ ümber kaevama, läbi songima; он ископал весь сад ta kaevas kogu aia ümber
кайма 52 (род. п. мн. ч. каём) С ж. неод. ääris, ääreriba, palistus, kant, rant; кайма скатерти laudlina äär, чёрная кайма вокруг глаз mustad rõngad ~ sõõrid silme ümber, mustad silmaalused, обводить каймой ääristama
кидаться 165 Г несов.
чем, без доп. (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; кидаться снежками lumesõda tegema ~ pidama, üksteist lumepallidega loopima;
сов. кинуться во что, на кого-что, к кому, с инф. sööstma, viskuma, (kallale) tormama; visklema, heitlema ; кидаться в бой lahingusse sööstma, кидаться в кресло tugitooli viskuma, кидаться на шею kaela langema ~ viskuma, кидаться с кулаками на кого kellele rusikatega kallale minema, собаки кидались на прохожих koerad tormasid möödujaile kallale, кидаться из стороны в сторону siia-sinna ~ edasi-tagasi tormama, огонь кидался в разные стороны tuli viskles ~ heitles siia-sinna;
кем-чем ülek. kõnek. hoolimatult ümber käima kellega-millega, ninaga pilduma keda-mida;
страд. к кидать;
кидаться ~ кинуться в глаза кому kõnek. kellele silma torkama; кидаться ~ кинуться в голову кому kõnek. kellele pähe hakkama ~ lööma; кидаться ~ кинуться в нос кому kõnek. kellele ninna lööma
круго- часть сложных слов ring-; ringi-, ümber-; круговидный ringikujuline
кругом I Н
ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
кругом II предлог с род. п. kõnek. mille ümber; все уселись кругом костра kõik istusid lõkke ümber, мы обошли кругом сада tegime aiale ringi ümber, käisime ringi ümber aia
кружок 24 С м. неод.
dem. ring(ike), sõõr(ike); (väike) rõngas, (väike) ketas; стать в кружок ringi võtma, обвести кружком ringi ümber tõmbama;
ringkond, seltskond;
(huvi)ring; литературный кружок kirjandusring, кружок художественной самодеятельности taidlusring
крутить 316a Г несов.
что, без доп., кем-чем, с кем keerutama (kõnek. ka ülek.);
keerama, väänama; (lõnga) korrutama; крутить верёвку nööri keerutama, ветер крутил пыль tuul keerutas tolmu (üles), говори правду, не крути räägi tõtt, ära keeruta, начала крутить метель hakkas tuiskama, она крутит женихом, как хочет ta keerab peigmehe ümber sõrme, крутить руки кому kelle käsi väänama, крутить ручку патефона grammofoni väntama, крутить нитки lõnga korrutama;
крутить любовь ~ роман с кем madalk. kellega kurameerima, sehvti pidama; крутить хвостом madalk. keerutama, vingerdama; крутить носом madalk. nina krimpsutama; как ни крути kõnek. kuidas ka ei keerutaks...
кувыркать 165a Г несов. кого-что kõnek. kummuli ~ ümber lükkama ~ keerama ~ ajama, kummutama, kaadama
кушак 19 С м. неод. kušakk, (lai ja pikk riidest vm.) vöö; витой кушак punutud vöö, он подпоясался кушаком ta sidus ~ mässis endale vöö ümber
лебезить 293b Г несов. перед кем, около кого, без доп. kõnek. lipitsema, pugema, meelitama, kelle ümber keerlema
лицевать 175 Г несов.
что (rõivast) ümber pöörama;
что, чем vooderdama, pealistama, (pealispinnalt) katma; лицевать печь изразцами ahju kahheldama
машинка 72 С ж. неод.
dem. vt. машина;
masin; пишущая машинка kirjutusmasin, kirjuti, швейная машинка õmblusmasin, машинка для стрижки волос juukselõikusmasin, стричь под машинку masinaga (lühikeseks) lõikama, переписать на машинке masinal ümber kirjutama, писать ~ печатать на машинке masinal ~ masinaga kirjutama, tippima, стучать на машинке kõnek. masinal toksima ~ klõbistama, шить на машинке masinaga ~ masinal õmblema, машинка испортилась masin läks rikki
меняться 255 Г несов.
кем-чем, с кем-чем vahetust tegema, (omavahel) vahetama, ümber vahetama; меняться кольцами sõrmuseid vahetama, меняться местами kohti vahetama;
vahetuma; часовые менялись через каждые два часа tunnimehed vahetusid iga kahe tunni järel;
muutuma; погода меняется ilm muutub, жизнь мало-помалу меняется elu muutub tasapisi, меняться к лучшему paremaks minema, меняться в лице näost ära ~ teiseks minema, ветер меняется tuul pöördub;
страд. к менять
миндальничать 168b Г несов. с кем, без доп. madalk. õrnalt ümber käima, (liiga) pehme ~ järeleandlik olema; с сыном он не миндальничал poja vastu oli ta karm, poega ta ei hellitanud
мутовка 72 С ж. неод.
bot. männas (samal kõrgusel ümber varre kasvavad lehed vm.);
mänd (männa); взбивать ~ бить масло мутовкой männaga võid tegema, мешать мутовкой кашу männaga putru segama
мыкать Г несов. madalk.
164b (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma;
164a кого vintsutama, hulgutama; мыкать кого по учреждениям keda ühest asutusest teise hulgutama, Pontsiuse juurest Pilaatuse juurde saatma;
горе мыкать kõnek. näguripäevi nägema; мыкать век ~ жизнь kõnek. virelema, kiratsema, vaevas ja viletsuses elama
мыкаться 164 Г несов. madalk.
(hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; мыкаться по белу свету mööda laia ilma rändama;
sagima, sebima; мыкаться из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ saalima
мытариться 269 Г несов. madalk.
vaevlema, näguripäevi nägema ~ näha saama, vintsutusi läbi elama;
(hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; vrd. измытариться
навалить 306 Г сов. несов. наваливать
что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek. musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
(без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
навернуть I 338 Г сов. несов. навёртывать что, на что peale ~ otsa kruvima ~ keerama, peale kerima; навернуть канат на вал köit võlli ümber keerama ~ võllile kerima, навернуть гайку на болт mutrit poldi otsa keerama ~ kruvima
навернуться 338 Г сов. несов. навёртываться на что, без доп. ümber keerduma, kruvides ~ keerdudes ~ kerimisel peale ~ otsa minema; на глаза ~ на глазах навернулись слёзы pisar(ad) tuli(d) silma
навести 367 Г сов. несов. наводить
кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
наворачивать I 168a Г несов.
сов. наворотить;
что, чего, на что peale ~ ümber keerama ~ kerima
надеть 249 Г сов. несов. надевать что, на кого-что, кому selga ~ jalga ~ kätte ~ pähe panema ~ tõmbama; peale ~ otsa ~ alla ~ ette ~ ümber panema, peale tõmbama; надеть пальто mantlit selga panema ~ tõmbama, надеть ребёнку шапку lapsele mütsi pähe panema, надеть значок märki rinda panema, надеть кольцо на палец sõrmust sõrme panema, надеть червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, надеть галстук lipsu ette panema, надеть коньки uiske alla panema, надеть очки prille ette panema, надеть чехол на мебель mööblile katet peale tõmbama;
надеть ~ надевать личину ~ маску чью, чего kelle kesta pugema, kelle maski ette panema; надеть ~ надевать (себе) хомут на шею end ikkesse ~ rakkesse panema, endale koormat kaela võtma; надеть ~ надевать смирительную рубашку на кого kellele hullusärki selga panema, keda taltsaks tegema
накинуть 334 Г сов. несов. накидывать
что, на кого-что peale ~ üle viskama; накинуть шинель на плечи sinelit õlgadele võtma, накинуть шубу kasukat ülle tõmbama, накинуть аркан lassot ümber viskama, lassoga (kinni) püüdma;
что, на что, к чему kõnek. juurde ~ otsa panema; накинуть цену hinda tõstma ~ juurde panema;
что (juurde) kasvatama (silmi kudumisel)
накрутить 316a Г сов. несов. накручивать
что, на что peale ~ ümber kerima, peale keerutama ~ keerama; накрутить нитки на катушку niiti poolile kerima, накрутить гайку на болт kõnek. mutrit poldile otsa keerama ~ kruttima, накрутить на себя одежды end riidesse ~ sisse pakkima, riideid paksult selga ajama; накрутить волосы kõnek. rulle pähe keerama;
что, чего (mingit hulka) valmis keerutama;
что, чего, без доп. ülek. madalk. kokku keerama (pahandust, segadust); kokku keerutama ~ kirjutama ~ rääkima ~ valetama;
накрутить хвост кому madalk. kelle nahka ~ keret täis sõimama
намотать 165a Г сов. несов. наматывать что, чего, на что (mingit hulka) peale ~ ümber kerima ~ ümber keerama; намотать нитки на катушку niiti poolile kerima, niiti poolima, намотать на палец что sõrme ümber keerama mida, намотать два клубка шерсти kerima kaks kera villast lõnga;
намотать ~ наматывать ~ мотать (себя) на ус kõnek. endale kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. мотать I
наново Н kõnek. uuesti, otsast peale, ümber; начать что наново mida uuesti ~ otsast alustama, написать наново ümber kirjutama
напульсник 18 С м. неод. randmekaitse, randmekate; etn. randmeriba (riideriba käerandme ümber kaitseks külma v. vee vastu)
начисто Н
puhtalt, puhtaks; переписать начисто puhtalt ümber ~ puhtandit kirjutama, начисто выскоблить puhtaks küürima;
kõnek. täielikult, täiesti, lõplikult; начисто отказаться от чего millest täiesti ~ täielikult loobuma, начисто ограбить paljaks varastama ~ riisuma;
madalk. puhtsüdamlikult, avameelselt; рассказать всё начисто kõike puhtsüdamlikult ~ viimseni ära rääkima
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
(ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
обвалить 305a Г сов. несов. обваливать
что maha ~ ümber lükkama ~ paiskama; обвалить поленницу дров puuriita ümber lükkama;
что, чем mille ümber valli tegema ~ ajama ~ kuhjama, valliga ümbritsema, vallitama; обвалить стену землёй seina ümber mulda kuhjama
обвалиться 305 Г сов. несов. обваливаться (без 1 и 2 л.) maha ~ ümber kukkuma ~ paiskuma, (maha) varisema; забор обвалился tara ~ aed on ümber kukkunud, потолок обвалился lagi kukkus alla, штукатурка обвалилась krohv on maha pudenenud ~ varisenud, стены обвалились seinad on kokku varisenud
обвезти 362 Г сов. несов. обвозить
кого-что, вокруг чего ümber mille ~ kõnek. (kõrvalteid mööda) sõidutama ~ vedama;
что kõnek. (vedades) laiali jaotama ~ (paljudele) kätte toimetama ~ viima
обвернуть 338 Г сов. несов. обвёртывать что, во что, чем, вокруг чего kõnek. mida sisse pakkima, millele (paberit vm.) ümber panema, mida millesse, mille ümber keerama ~ mähkima ~ mässima; обвернуть книгу в бумагу ~ бумагой raamatule paberit ümber panema
обвертеть 241 Г сов. несов. обвёртывать madalk.
что, во что, чем mida millele ümber kerima ~ mähkima ~ mässima ~ panema; обвертеть шею шарфом salli ümber kaela mässima;
(без несов.) кого-что ülek. ära petma, üle kavaldama;
обвертеть ~ обвести ~ обводить вокруг ~ около ~ кругом пальца что madalk. van. üks-kaks-kolm ~ kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обвесить II 273a Г сов. несов. обвешивать что, чем kõnek. täis ~ ümber ~ külge riputama; обвесить стены картинами seinu pilte täis riputama
обвести 367 Г сов. несов. обводить
кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обвить 326 (буд. вр. обовью, обовьёшь...) Г сов. несов. обвивать что, вокруг чего, чем mida, mille ümber põimima ~ keerama ~ mähkima; ümbritsema, katma; что ülek. mähkima, matma millesse; длинная коса обвила чью голову pikk juuksepalmik oli ümber pea keeratud kellel, хмель обвил дерево humal väänles ümber puu, обвить талию рукой kätt piha ümber panema, она обвила руками шею отца ta põimis käed isa kaela ümber, перчатка обвила руку kinnas liibus tihedalt käe ümber, огонь обвил крышу katus on leekides, leek haaras katuse, тоска обвила сердце süda on kurbust täis, kurbus täitis südame
обвиться 326 (буд. вр. обовьюсь, обовьёшся..., прош. вр. обвилось и обвилось, обвились и обвились) Г сов. несов. обвиваться вокруг кого-чего
mille ümber keerduma ~ põimuma ~ mähkuma; бусы обвились вокруг шеи pärlid olid tihedalt kaela ümber, руки обвились вокруг шеи käed põimusid kaela ümber;
чем ülek. mattuma; обвиться дымом suitsu mattuma
обвязать 198 Г сов. несов. обвязывать
что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
обвязаться 198 Г сов. несов. обвязываться чем mida endale ümber mähkima ~ mässima ~ siduma; обвязаться поясом endale vööd ümber siduma ~ panema
обегать 169a Г несов. сов. обежать
вокруг, кругом, около чего, что mille ümber jooksma; обегать дом ümber maja jooksma;
кого-что (jooksus) mööduma, mööda sõitma; ringi(ga) ~ kaugelt ~ eemalt mööda minema kellest-millest; ülek. kõnek. ette minema ~ jõudma kellest;
(без сов.) кого-что ülek. van. vältima, hoiduma, kõrvale hoidma kellest-millest;
(сов. также обегать) кого-что läbi jooksma; обегать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi jooksma, обегать взором ~ глазами pilku üle libistama
обернуть 338 Г сов. несов. обёртывать, оборачивать
что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
обернуться 338 Г сов. несов. обёртываться, оборачиваться
чем, к кому-чему, куда, без доп. end pöörama, (ümber) pöörduma; обернуться к кому спиной kellele selga pöörama, обернуться лицом к кому nägu kelle poole pöörama, näoga kelle poole pöörduma, он обернулся ta pööras (end) ümber, куда ни обернёшься, всюду степь kuhu ka ei vaataks, ümberringi on rohtla ~ stepp;
чем, как ülek. mingit pööret võtma; счастье обернулось несчастьем õnnest sai õnnetus, дела обернулись хорошо asjad võtsid soodsa pöörde ~ laabusid hästi, обстоятельства обернулись против меня olukord muutus minu kahjuks;
несов. оборачиваться käibima, ringlema, käibes ~ ringluses olema;
несов. оборачиваться kõnek. (edasi-tagasi) ära käima; раньше часу не обернуться alla tunni seal ära ei käi;
несов. оборачиваться kõnek. hakkama saama, toime tulema; мы сами обернёмся saame ise ~ omal jõul hakkama;
кем-чем, в кого-что moonduma; обернуться волком ~ в волка hundiks moonduma;
чем, во что madalk. end millesse mähkima ~ keerama; обернуться в одеяло ~ одеялом end teki sisse mähkima
обкатить 316a Г сов. несов. обкатывать
кого-что вокруг чего mille ümber sõidutama;
несов. также обкачивать кого-что, чем kõnek. üle ~ kaela kallama ~ valama, üle uhtma
обкрутить 316a Г сов. несов. обкручивать madalk.
что, чем, вокруг чего mille ümber kerima ~ keerama ~ mässima;
кого ülek. sisse mässima, petma;
кого с кем ülek. paari panema
облатка 72 С ж. неод. oblaat (farm. lahustuv kapsel sissevõetava ravimi ümber ja ravim sellises kapslis; kõnek. tablett; kirikl. armulaualeib; van. paberiliibuke kirja kinnikleepimiseks)
облепить 323a Г сов. несов. облеплять, облепливать
кого-что, чем külge ~ üle ~ täis kleepima; külge kleepuma; грязь облепила колёса pori kleepus rataste külge, rattad olid üleni poris, меня облепило снегом lumi kleepus mu riiete külge;
кого-что ülek. kõnek. (tihedalt) ümbritsema ~ piirama; дети облепили её lapsed olid tihedalt tema ümber, lapsed hakkasid nagu takjad temast kinni, мухи облепили стол laud mustab kärbestest, kärbsed on parves laual
облететь 234 Г сов. несов. облетать I
кого-что, вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ läbi ~ kõrvalt mööda ~ ette lendama; облететь горы справа mägedest paremalt (ringiga) mööda lendama, радостная весть облетела всю страну ülek. rõõmus teade ~ rõõmusõnum lendas üle maa;
кого-что ülek. kõnek. läbi jooksma ~ kihutama ~ tormama; облететь знакомых tuttavaid läbi jooksma;
maha pudenema ~ langema; paljaks minema; листья облетели lehed on (maha) langenud, деревья облетели puud jäid paljaks ~ on juba raagus
облечь II 375 Г сов. несов. облегать что
ümbritsema, piirama, katma; тучи облегли небо pilved katsid taeva;
liibuma mille ümber; платье облегло фигуру kleit liibus keha ümber
облить 327 (буд. вр. оболью, обольёшь...) Г сов. несов. обливать кого-что, чем
üle ~ peale ~ täis valama ~ kallama (ka ülek.), üle kastma; облить холодной водой külma veega üle valama, облить скатерть чернилами (laud)lina tinti täis ajama, снег блестел, облитый лунным сиянием lumi sätendas kuuvalgel, kuu valas valgust sätendavale lumele;
ülek. liter. ümber olema, liibuma; рука, плотно облитая перчаткой tihedalt liibuvas kindas käsi;
vaapama, glasuurima, glasuuriga katma;
облить ~ обливать грязью ~ помоями кого kõnek. poriga pilduma ~ üle valama keda; облить ~ обливать презрением кого põlgust üles näitama kelle vastu, (pealaest jalatallani) põlglikult silmitsema keda
обложение 115 С с. неод. (обычно без мн. ч.)
maksustamine; maks(ud); обложение доходов налогом tulude maksustamine, земельное обложение maa maksustamine;
van. ümberpiiramine; обложение крепости kindluse (ümber-, sisse-) piiramine
обложить II 311a Г сов. несов. обкладывать
кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van. ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл. kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
обложиться 311 Г сов. несов. обкладываться
чем endale ümber laduma; обложиться грелками endale soojenduskotte ümber laduma, обложиться книгами endale raamatuvirnu käeulatusse panema ~ sättima;
(без несов.) чем kattuma; небо обложилось чёрными тучами taevas kattus mustade pilvedega;
(без несов.) madalk. van. valesti ~ valesse kohta panema
обматывание 115 С с. неод. (без мн. ч.) (ümber)mähkimine, (ümber)mässimine, mille ümber kerimine
обмелить I 285a Г сов. несов. обмелять что kõnek. kriidiga joont ümber tõmbama; kriidiga valgeks tegema ~ määrima, kriidiseks tegema
обменять 254a Г сов. несов. обменивать кого-что, на что ära ~ ümber vahetama, vahetust tegema; обменять квартиру korterit vahetama
обмотать 165a Г сов. несов. обматывать кого-что, чем, вокруг чего ümber ~ peale mähkima ~ mässima ~ kerima ~ keerama; обмотать голову платком rätti ümber pea siduma ~ mässima ~ mähkima, обмотать шарф вокруг шеи salli ümber kaela mässima
обмотаться 165 Г сов. несов. обматываться
чем end sisse mähkima ~ mässima, enda ümber keerama;
вокруг чего keerduma
обмотка 72 С ж. неод.
(без мн. ч.) (ümber-, peale-) mähkimine, (ümber-, peale-) kerimine; обмотка катушек poolimine, poolidele kerimine;
el. mähis; обмотка катушки poolimähis, катушечная обмотка pooljas mähis, беличья ~ клеточная обмотка oravikmähis, левая обмотка vasakukäiguline mähis, обмотка накала küttemähis, стержневая обмотка varrasmähis, проволочная обмотка traatmähis;
обмотки мн. ч. sääremähis(ed), sääreside, rasud
обнести 365 Г сов. несов. обносить II
кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
обнять 265 (прош. вр. обнял и обнял, обняло и обняло, обняли и обняли) Г сов. несов. обнимать кого-что embama, sülelema, kaelustama, kaisutama, kallistama; embusesse haarama ~ võtma (ka ülek.); девочка обняла отца за шею тонкими ручонками tüdruk pani oma peenikesed käed isa kaela ümber, обнять одной рукою ühe käega embama, обнять кого за шею keda kaelustama, обнять чей стан liter. kelle piha ümbert kinni võtma, обнять голову руками pead käte vahele võtma, сидеть, обняв колени руками istuma, käed ümber põlvede, обнять мыслью mõistusega ~ mõttega haarama, его обнял страх teda haaras ~ valdas hirm, обнять взглядом ~ взором pilguga haarama, пламя обняло дом maja oli leekides, горы с трёх сторон обняли наш городок mäed piirasid ~ ümbritsesid meie linna kolmest küljest, зарево пожара обняло полнеба tule(kahju)kuma tõusis poole taevani
обогнуть 336a Г сов. несов. огибать кого-что
ümber ~ peale panema ~ painutama; обогнуть обруч вокруг бочки tünnile vitsa peale panema;
ümbert haarama, (kaarena) ümbritsema; радуга обогнула полнеба vikerkaar ulatus ühest taevaservast teise;
ringiga ~ kaarega mööduma; обогнуть остров saarest ringiga ~ kaarega mööda sõitma ~ purjetama ~ sõudma ~ ujuma
обойти 372 Г сов. несов. обходить кого-что
вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
обойтись 372 Г сов. несов. обходиться
с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
оборачивание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
(ümber-, ringi-) pööramine; оборачивание почвы ~ пласта põll. künniviilu ~ künnikihi pööramine;
käibimine, käibelolek, ringlus; käibelelaskmine, ringlusse laskmine; оборачивание денег (1) raha käibelelaskmine, (2) raharinglus;
muutmine, moondamine; muutumine, moondumine, moone;
sissemähkimine
обработать 164a Г сов. несов. обрабатывать
что, чем töötlema (ka ülek.), läbi ~ ümber töötama; обработать термически termiliselt töötlema, обработать паром (läbi) aurutama, обработать информацию informatsiooni töötlema ~ läbi töötama, обработать начерно toortöötlema, обработать начисто puhastöötlema, обработать рану haava puhastama, обработать народную песню rahvaviisi töötlema;
что põll. harima, viljelema, kultiveerima; обработать землю maad harima;
что täiustama, viimistlema; обработать стиль stiili täiustama ~ lihvima, обработать стихотворение luuletust viimistlema, обработать голос häält koolitama;
что madalk. (osavalt ja kiiresti) korda ~ joonde ajama; обработать дельце asja joonde ajama;
кого ülek. kõnek. käsile võtma, (energiliselt) mõjutama; oma nõusse saama;
кого madalk. tümitama ~ läbi kolkima
обрамлять 255 Г несов. что
сов. обрамить, обрамить kõnek. raamima, raamistama, raami ümber tegema; обрамлять картину pilti raamima;
сов. обрамить ülek. ümbritsema, ääristama, raamima; волосы красиво обрамляли лицо nägu raamisid kaunid juuksed, деревья обрамляли дом maja ümber kasvasid puud
обрасти 369 Г сов. несов. обрастать чем täis ~ mille ümber kasvama; обрасти мхом ~ мохом sammalduma, samblasse kasvama, samblaga kattuma, обрасти травой rohtuma, rohtu kasvama, обрасти бородой habemesse kasvama, habetuma, обрасти жиром kõnek. rasvuma, rasva minema, города обросли посёлками kõnek. linnade ümber kasvasid uusasulad, обрасти хозяйством majapidamist soetama, мы уже обросли вещами meil on juba kole palju asju siginenud
обращаться 165 Г несов.
сов. обратиться . tiirlema, ringlema, käibel olema, käibima, kasutusel olema;
с кем-чем käsitsema; ümber käima, kohtlema; уметь обращаться с инструментами tööriistu käsitseda oskama, обращаться как с мальчишкой nagu poisikest kohtlema
обращение 115 С с. неод.
(обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; обращение к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, обращение спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), обращение в чью веру kelle millisesse usku pööramine, обращение простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, обращение куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, обращение Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, обращение крови vereringe, обращение капитала maj. kapitaliringlus, обращение товаров maj. kaubaringlus, издержки обращения maj. käibekulud, ringluskulud, быть ~ находиться в обращении käibel ~ kasutusel olema, изъять из обращения что mida käibelt kõrvaldama, обращение противника в бегство vastase põgenema löömine ~ sundimine, обращение в рабство orjastamine;
(без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться обращению с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное обращение с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое обращение с детьми laste toores ~ jäme kohtlemine, жестокое обращение с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое обращение с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное ~ тонкое обращение peen käitumine ~ käitumismaneer;
pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; обращение к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, обращение по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel ~ raadio kaudu;
lgv. üte; обращение выделяется запятыми üte eraldatakse komadega
обрезать 186 Г сов. несов. обрезать, обрезывать
что, чем (ära, maha, lühemaks, sisse) lõikama (ka ülek.), pügama, kärpima; обрезать ногти küüsi lõikama, обрезать волосы juukseid maha lõikama ~ kärpima ~ piirama, обрезать платье kleiti lühemaks tegema, обрезать крылья tiibu kärpima (ka ülek.), обрезать палец sõrme lõikama;
что ülek. kõnek. (järsult) katkestama; обрезать на первом слове esimeselt sõnalt katkestama;
кого-что ümber lõikama, ümberlõikamist tegema
обруч 31 С м. неод. (tünni)vits, (raud)rehv, võru; набить обручи на бочку tünnile vitsu ümber panema ~ taguma, vitsutama
обрушить 271a Г сов. несов. обрушивать
что ümber lükkama ~ tõukama ~ paiskama, purustama, varistama; обрушить стену müüri maha lõhkuma ~ paiskama;
что на кого-что peale ~ kallale paiskama (ka ülek.); обрушить упрёки на кого keda etteheidetega üle külvama, обрушить огонь на врага vaenlase pihta marutuld avama ~ suunama;
что murd. kroovima
обрушиться 271 Г сов. несов. обрушиваться
куда, без доп. maha ~ kokku varisema, ümber ~ sisse kukkuma, sisse langema; стена обрушилась sein varises maha ~ kokku;
на кого-что, чем, с чем kallale ~ peale tungima (ka ülek.), (kaela) langema, tabama (ka ülek.); paiskuma; обрушиться с нападками на кого maruliselt ~ tormakalt süüdistama keda, ründama keda, бомбы обрушились на город pommirahe langes linnale, на него обрушилось несчастье kõnek. teda on tabanud õnnetus, на нас обрушился ливень meid tabas vihmavaling, jäime paduvihma kätte, вода обрушилась на палубу vesi paiskus tekile
обрыть 347а Г сов. несов. обрывать что ümberringi kaevama ~ muldama ~ kobestama; õõnsaks uuristama; обрыть яблоню õunapuualust kaevama ~ kobestama, обрыть крепость рвом kindlust kraaviga ümbritsema, kindluse ümber kraavi kaevama
обсадить 313a Г сов. несов. обсаживать что, чем mille ümber ~ äärde istutama, puude ~ põõsastega ümbritsema mida
обсадка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) mille ümber ~ äärde istutamine; обсадка дорог кустарником põõsaste istutamine teede äärde ~ piki teid, обсадка скважины mäend. puuraugu manteldamine
обсесть 353 Г сов. несов. обседать кого-что kõnek. (ringina) kelle-mille ümber istuma; (hulgaviisi) peale istuma; обсесть кругом кого kelle ümber istuma ~ istet võtma, мухи обсели банку с мёдом kärbsed on hulgana ~ parves meepurgi peal
обскакать 201 Г сов. несов. обскакивать
что ümber mille ratsutama ~ (ratsa) sõitma;
кого-что kellest mööda ratsutama, (ratsa) mööda sõitma, ette jõudma (kõnek. ka ülek.);
что kõnek. läbi ratsutama, ratsa ~ ratsutades läbi sõitma
обставить 278a Г сов. несов. обставлять
кого-что, чем ümbritsema, ümber panema; обставить больного ширмами haiget sirmidega eraldama;
что sisustama, sisse seadma, möbleerima; teater kujundama; обставить квартиру korterit sisustama;
что, как ülek. korraldama; обставить встречу гостей как külalisi vastu võtma kuidas;
кого ülek. madalk. kellest ette jõudma;
кого ülek. madalk. võitma (näit. kaardimängus); petma, tüssama
обставиться 278 Г сов. несов. обставляться kõnek.
чем end ümbritsema, enda ümber asetama ~ panema; обставиться книгами end raamatutega ümbritsema;
end ~ oma elamist sisse seadma, endale mööblit ~ majakraami muretsema
обстроить 268 Г сов. несов. обстраивать что kõnek. (ringina mille ümber) ehitama; mida hoonestama; обстроить площадь новыми домами ümber väljaku uusi maju ehitama
обступить 323a Г сов. несов. обступать кого-что (ringina) ümbritsema, kelle-mille ümber kogunema, ümber ~ sisse piirama; ülek. valdama, haarama; обступить со всех сторон ümbritsema, дети обступили учителя lapsed olid kobaras õpetaja ümber, все обступили гостя kõik kogunesid külalise ümber, его обступили воспоминания о прошедшем teda haarasid mälestused möödunust
обтекать 169a Г несов. сов. обтечь кого-что, вокруг чего ringi ~ mööda voolama; ülek. mööda minema ~ sõitma; река обтекала деревню jõgi tegi käänaku ümber küla ~ küla kohal käänaku, война обтекала эти лесные чащи need metsa(ala)d jäid sõjast kõrvale ~ puutumata
обтянуться 339 Г сов. несов. обтягиваться
чем, без доп. kõnek. kattuma, ümber tekkima;
pingul olema, pingulduma; liibuma (rõivaste kohta);
teravajooneliseks muutuma (näo kohta); лицо обтянулось nägu on kõhnunud
обхаживать 168a Г несов. кого kõnek. kelle ümber tiirutama, kellele ~ kelle ees pugema
обхватить 316a Г сов. несов. обхватывать кого-что, чем ümbert kinni võtma ~ haarama, embama, sülelema; ülek. ümbritsema; hõlmama, haarama; обхватить рукой kätt ümber panema, embama, обхватить голову руками peast kätega kinni haarama, обхватить взглядом pilguga haarama
обход 1 С м. неод.
ringiminek, ümber(t)minek; (valvuri, arsti) ringkäik; sõj. haaramine; делать длинный обход pikka ringi tegema, обход стороною ~ кругом ringiminek, ümberminek, обход больных arsti ringkäik, врач делает обход arst on ringkäigul, обход закона seadusest möödahiilimine, в обход закона seadusest mööda minnes, пойти в обход (1) ringi ~ ümber ~ ringiga minema, ülek. kõveraid teid kasutama, (2) sõj. (ümber) haarama;
kõrvaltee, ringiviiv ~ ümberviiv tee; tehn. möödaviik
обшить 325 (буд. вр. обошью, обошьёшь..., прош. вр. обшил...) Г сов. несов. обшивать
что, чем ääristama, kantima, äärde ~ peale õmblema; (õmblusvaru) äärestama; обшить фартук кантом põlle kantima;
что, чем millele ümber õmblema mida, sisse õmblema mida; обшить посылку холстом pakile riidest kotti õmblema;
кого kõnek. (kõikidele) rõivaid (selga) õmblema; обшить всю семью kogu perele rõivaid tegema;
что, чем ehit. vooderdama; обшить дом досками maja laudadega vooderdama
объезд 1 С м. неод.
ümbersõitmine, ümbersõit, ringisõitmine, ringisõit, ringsõit; möödasõit; ехать в объезд ringi ~ ümber sõitma, объезд стоящего транспорта seisvast sõidukist möödasõit;
ümbersõidutee, ringisõidutee;
van. patrullsalk, ratsapatrull
объехать 224 Г сов. несов. объезжать
что, вокруг чего ümber ~ ringiga sõitma; объехать болото (ringiga) ümber soo sõitma, soost ringiga mööda sõitma;
кого-что kõnek. kellest-millest mööda sõitma; объехать грузовик veoautost mööda sõitma;
кого-что läbi sõitma; объехать всю страну kogu maad läbi sõitma;
кого на кривой ~ на козе не объедешь madalk. keda juba alt ei tõmba ~ ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
овить 326 Г сов. несов. овивать
что, чем, вокруг чего mida ümber mille põimima ~ keerama;
что mille ümber väänlema (taimede kohta)
овладение 115 С с. неод. (без мн. ч.) чем mille vallutamine, oma võimusesse ~ valdusse võtmine ~ haaramine; ülek. omandamine; овладение крепостью kindluse vallutamine, овладение знаниями teadmiste omandamine, овладение техникой oskus tehnikaga ~ masinatega ümber käia, tehnika valdamine
огородить 313a, буд. вр. также 290 Г сов. несов. огораживать кого-что, чем aia ~ taraga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, tarastama, kopeldama; огородить забором aia ~ taraga piirama, огородить колючей проволокой okastraataeda ümber tegema, okastraadiga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, огородить кровать ширмой voodit sirmiga eraldama
ограда 51 С ж. неод. aed, (piirde)tara; müür; (piirde)võre; van. kirikaed; каменная ограда kiviaed, обнести оградой что mida taraga ~ aiaga piirama, millele aeda ümber tegema
озираться 169 Г несов. на кого-что, без доп. ringi vaatama, pilgul ringi käia laskma; озираться по сторонам ringi ~ ümber vaatama, озираться кругом pilgul ringi käia laskma, озираться назад van. (üle õla) tagasi vaatama, pilku (selja) taha heitma
окладывать 168a Г несов. кого jah. ümber piirama
около I предлог с род. п.
objekti märkimisel, mille juures tegevus toimub juurde, kõrvale; juures, kõrval, ligidal, lähedal; van. ümber; сядь около меня istu minu juurde ~ kõrvale, около дома maja juures ~ ligidal, собраться около рассказчика jutustaja ümber kogunema;
ligilähedase suuruse, vastuse vm. märkimisel umbes, ligi, peaaegu, paiku, ümmarguselt, ringis; шли около часа kõndisime umbes tunni, длиной около пяти метров umbes viie meetri pikkune, мы прошли около десяти километров olime kõndinud ~ läbinud kümmekond kilomeetrit, он женат около двух лет ta on ligi ~ peaaegu kaks aastat abielus, около семи часов вечера õhtul kella seitsme ringis ~ paiku
около II Н läheduses, lähedal, kõrval; lähedale, kõrvale; van. ümberringi; около никого не было видно läheduses polnud kedagi näha, присесть около lähedale ~ kõrvale istuma;
ходить вокруг ~ кругом да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima
окопать 165a Г сов. несов. окапывать что, чем
ümbert (lahti) kaevama; (ümbert) kobestama, muldama; окопать кусты põõsaste ümbert mulda kobestama;
kraavi ümber mille kaevama, kraaviga ~ muldvalliga ümbritsema ~ piirama
окрест Н liter.
ümberringi; видно далеко окрест on näha kaugele ümberringi;
в функции предлога с род. п. van. kelle-mille ümber; окрест деревни küla ümber ~ ümbruses
окружать 169a Г несов. сов. окружить кого-что ümbritsema, ümber olema, piirama; парк окружал дом со всех сторон maja oli keset parki ~ pargi keskel, его окружают друзья tema ümber on sõbrad, окружать кого вниманием kelle vastu tähelepanelik olema
окружить 287a Г сов. несов. окружать кого-что, кем-чем keda-mida ümbritsema (ka ülek.), ümber ~ sisse piirama, kelle-mille ümber koguma; окружить сад забором aiale tara ümber tegema, aeda taraga ümbritsema, окружить вниманием кого keda tähelepanuga ümbritsema, kelle vastu väga tähelepanelik olema, окружить ребёнка заботой lapse eest igati hoolitsema ~ hoolt kandma, окружить город linna ümber piirama, тесно окружить рассказчика jutuvestja ümber kobaras koos olema, окружить себя единомышленниками enda ümber mõttekaaslasi koondama
окрутить 316a Г сов. несов. окручивать
что, чем, вокруг чего kõnek. mille ümber keerama ~ kerima ~ mässima; окрутить косы вокруг головы patse ümber pea keerama;
кого ülek. madalk. sisse mässima, petma; окрутить доверчивого человека kergeusklikku inimest ümber sõrme mässima ~ sisse vedama;
кого, с кем ülek. madalk. ära laulatama, paari panema
окрутиться 316 Г сов. несов. окручиваться
чем endale ümber keerama ~ kerima ~ mässima;
с кем, без доп. madalk. paari minema
окутать 164a Г сов. несов. окутывать кого-что, чем ümber ~ sisse mässima ~ mähkima (ka ülek.); окутать шею шарфом salli kaela ümber mässima, туман окутал лес mets on uttu mattunud, окутать тайной saladuskattega ümbritsema ~ varjama
окутаться 164 Г сов. несов. окутываться чем end mähkima ~ mässima millesse; ülek. mähkuma millesse, kattuma millega; окутаться шалью endale salli ümber võtma, окутаться дымом suitsu mähkuma ~ mattuma
описать 202a Г сов. несов. описывать
кого-что kirjeldama; описать событие sündmust kirjeldama;
что üles kirjutama, nimestikku kandma; описать инвентарь inventarinimestikku tegema, inventari üles kirjutama;
что, вокруг чего mat. ümber joonestama; описать окружность ringjoont (ümber) joonestama;
что ülek. (liikudes) joonistama; описать круг tiiru ~ kaart tegema, описать дугу (õhus, vee peal vm.) kaart joonistama ~ tegema
оплести 368 Г сов. несов. оплетать
что, чем ümber punuma ~ põimima ~ mähkima; оплести изгородь колючей проволокой aiale okastraati ümber ~ peale panema, aeda okastraadiga läbi põimima, оплести кувшин прутьями kannule vitstest korvi ümber punuma;
кого ülek. kõnek. alt ~ võrku tõmbama, tüssama
оплыть I 349 Г сов. несов. оплывать что
ümber mille ~ ringiga millest mööda sõitma; оплыть остров (1) ümber saare sõitma, (2) saarest eemalt ~ ringiga mööda sõitma;
(veekogu) läbi sõitma
оползти I 363 Г сов. несов. оползать без доп., кого-что ümber mille roomama; millest ringiga ~ eemalt mööda roomama
опоясать 188 Г сов. несов. опоясывать
кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
опоясаться 188 Г сов. несов. опоясываться чем, без доп.
end vöötama, endale vööd ümber ~ peale panema; van. endale vööle panema (relva kohta);
ülek. ümbritsema, ümbritsetud olema; город опоясался садами äärelinn(ad) ~ eeslinn(ad) uppus(id) aedadesse
опровергать 169a Г несов. сов. опровергнуть что ümber lükkama, valeks ~ vääraks tunnistama, dementeerima, kummutama, väärama; опровергать теорию teooriat ümber lükkama
опрокинуть 334 Г сов. несов. опрокидывать
что ümber ~ kummuli ajama ~ keerama ~ lükkama, kummutama (ka ülek.), kaadama; опрокинуть ведро ämbrit ümber ajama, опрокинуть вверх дном kummuli keerama, опрокинуть старые утверждения vanu väiteid ümber lükkama ~ kummutama, опрокинуть по маленькой kõnek. pitsikest võtma ~ (väikesi) troppe tegema;
кого jalust maha ~ pikali lööma ~ lükkama, pikali ~ selili ~ selja peale panema; опрокинуть кого на землю pikali ~ maha panema ~ paiskama, jalust rabama keda;
что ülek. väärama, nurjama; опрокинуть замыслы врага vaenlase plaane segi lööma ~ nurjama;
кого-что ülek. tagasi ~ põgenema lööma; опрокинуть войска противника vastase vägesid põgenema lööma
опрокинуться 334 Г сов. несов. опрокидываться
ümber ~ külili minema ~ kukkuma, kummuli langema ~ minema; сани опрокинулись regi läks ümber, лодка опрокинулась набок paat kaldus küljele;
pikali ~ selili ~ selja peale kukkuma; опрокинуться на спину selili kukkuma;
van. viskuma, end (taha) heitma
осаждать I 169a Г несов. сов. осадить I
кого-что sisse ~ ümber piirama; осаждать город linna (ümber) piirama;
кого-что чем ülek. kõnek. (liiga) koormama ~ tülitama; осаждать вопросами küsimustega üle külvama ~ puistama, осаждать просьбами о помощи кого alatasa ~ ühtelugu ~ aina abi paluma kellelt
осторожно Н ettevaatlikult, argsi; осторожно, окрашено! ettevaatust, värske värv! осторожно обращаться с чем millega õrnalt ümber käima
осторожность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ettevaatlikkus, ettevaatus; обращаться с осторожностью ettevaatlikult ~ õrnalt ümber käima ~ kohtlema, проявить осторожность ettevaatlik olema, из осторожности ettevaatuse pärast
отгрузить 313a, 293a Г сов. несов. отгружать
что ärasaatmiseks laadima; (laadungit) ära ~ teele saatma;
что koormat vähendama, (osa) maha ~ ümber laadima;
313b, 293b (без несов.) laadimist lõpetama
отмести 368 Г сов. несов. отметать I
что, от чего (ära, kõrvale) pühkima; отмести снег от крыльца trepiesist lumest puhastama;
что ülek. liter. kõrvale heitma; отмести возражения vastuväiteid ümber lükkama
отсадить 313a Г сов. несов. отсаживать
кого, от кого teisale ~ mujale istuma panema ~ paigutama; отсадить шалуна за отдельную парту võrukaela eraldi pinki istuma panema, отсадить крольчат küülikupoegi mujale ~ emast eraldi paigutama;
что ümber ~ teisale istutama; отсадить кусты малины vaarikapõõsaid ümber istutama;
что mäend. setitama;
что madalk. (järsu löögiga) otsast ära raiuma ~ lööma
отселить 285a, буд. вр. также 308 Г сов. несов. отселять кого kõnek. ümber asustama, teise kohta elama panema; отселить кого в другое место keda teise kohta elama panema ~ paigutama
отселиться 285, буд. вр. также 308 Г сов. несов. отселяться ümber asuma, teise kohta elama asuma
отсоветовать 171b Г сов. кому с инф. maha ~ ära laitma, ümber veenma; он отсоветовал мне ехать ta laitis mu sõidu maha
охаживать 168a Г несов. madalk.
что mille ümber käima ~ ringe tegema ~ tiirutama;
кого kellele pugema, keda meelitama, kelle ümber tiirutama, nagu kass ümber palava pudru käima;
кого, чем vemblaga nahutama, vemmalt andma, vemmeldama, kolkima
оцепить 323a Г сов. несов. оцеплять кого-что ümber ~ sisse piirama; оцепить дом maja ümber piirama, дети оцепили машину lapsed olid auto ümber kobaras koos
очертить 316a Г сов. несов. очерчивать
что, чем piirjoont tõmbama; joont ümber vedama, ringjoonega märgistama; очертить карандашом круг pliiatsiga ringjoont ümber tõmbama;
что ülek. selgelt piiritlema; тонко очерченные брови peened ~ kitsad kulmud;
что ülek. (üldjoontes) kirjeldama ~ kujutama ~ iseloomustama, skitseerima; очертить ход событий sündmuste käiku kirjeldama;
очертя голову uisapäisa, ülepeakaela, mõtlematult
очертиться 316 Г сов. несов. очерчиваться
(välja) joonistuma, nähtavale tulema;
enda ümber joont vedama
падать 164b Г несов.
сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
парафразировать 171a Г сов. и несов. что kirj., muus. parafraseerima, parafraasima (parafraasina esitama, ümber sõnastama v. sobitama), perifraseerima
пере- приставка väljendab
tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
переадресовать 172a Г сов. несов. переадресовывать что, кому ümber adresseerima, uuel aadressil saatma; переадресовать письмо kirjale uut aadressi kirjutama, переадресовать критику ülek. kriitikat mujale suunama, переадресовать упрёк другому ülek. etteheidet teise arvele panema ~ teise kontosse kirjutama
переаттестовать 172a Г сов. несов. переаттестовывать кого-что ümber atesteerima
перебазировать 171a Г сов. и несов. кого-что ümber paigutama, üle viima (uue baasi loomiseks); перебазировать завод в Сибирь tehast Siberisse ümber paigutama
перебазироваться 171 Г
сов. и несов. ümber paigutuma ~ ümber baseeruma;
страд. к перебазировать несов.
перебаллотировать 171a Г сов. несов. перебаллотировывать кого-что ümber ~ uuesti ~ üle hääletama ~ balloteerima
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр. перебранный, кр. ф. перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов. несов. перебирать
что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
что trük. ümber laduma;
что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
перебраться 216 (прош. вр. перебралось и перебралось, перебрались и перебрались) Г сов. несов. перебираться через что, с чего, на что kõnek. üle ~ teisele poole minema ~ sõitma ~ saama ~ jõudma; ümber asuma; üle kolima; перебраться через реку üle jõe minema, перебраться на другой берег teisele kaldale minema, перебраться жить в город linna elama asuma, перебраться на новую квартиру uude korterisse kolima
перебросить 273a Г сов. несов. перебрасывать
кого-что, через что, за что üle ~ teisale ~ kaugemale viskama; перебросить шаль через плечо salliotsi üle õla viskama, перебросить плащ через руку vihmakuube käe peale võtma, перебросить ружьё за плечо püssi üle õla viskama;
что, через что (silda vms.) ehitama; перебросить мост через реку jõele silda ehitama;
кого-что, куда ümber paigutama, teise kohta saatma, üle viima, siirma; kõnek. kohale ~ pärale viima ~ toimetama ~ vedama, kohale ~ edasi transportima; перебросить войска на южный фронт vägesid lõunarindele ümber paigutama ~ paiskama, перебросить кого на другую работу keda teisele tööle üle viima
перевалить 305a Г сов. несов. переваливать
что kõnek. ümber laadima;
кого-что, через что üle ~ teise kohta vinnama; он перевалил своё тело через подоконник ta vinnas enda üle aknalaua;
кого-что (midagi rasket) ümber pöörama;
что, через что üle minema ~ sõitma, ületama; перевалить горы üle mägede minema;
kõnek. (ajapiiri) ületama; перевалило за полночь kesköö on läbi, aeg on üle kesköö, август уже перевалил на вторую половину augusti teine pool on juba käes, ему перевалило за сорок лет ta on üle neljakümne aasta vana
перевалять 254a Г сов. несов. переваливать
(без несов.) кого-что madalk. (järgemööda) maha panema, ümber lükkama; перевалять много деревьев hulka puid (järjepanu) maha murdma;
(без несов.) что, в чём madalk. (järjest kõiki v. palju) veeretama milles; перевалять котлеты в муке (hulka) kotlette jahus veeretama, перевалять детей в снегу lapsi lumiseks tegema;
что üle ~ uuesti ~ veel kord vanutama;
(без несов.) (järjest palju) ära vanutama; перевалять всю шерсть kogu villa ära vanutama
перевернуть 338 Г сов. несов. переворачивать, перевёртывать
кого-что ümber keerama ~ pöörama; kõnek. ümber ~ kummuli ajama ~ keerama, kaadama; перевернуть страницу lehte keerama ~ pöörama, перевернуть раненого haavatut ümber keerama, перевернуть пальто kõnek. mantlit ümber pöörama, перевернуть лодку paati ümber ajama, перевернуть бочку вверх дном tünni kummuli keerama;
что ülek. kõnek. segi paiskama, pahupidi ~ pea peale pöörama; põhjalikult muutma (ka välimuselt); teist otsa ~ lehekülge pöörama; перевернуть весь дом kogu maja pahupidi pöörama, эта новость перевернула мои планы see uudis ajas mu plaanid segi, перевернуть всю жизнь elule teist lehekülge pöörama, перевернуть понятия arusaamu kummutama, эх, как тебя перевернуло! madalk. sa oled ju näost päris ära langenud;
кого-что vapustama; от моих слов его перевернуло minu sõnad vapustasid teda ~ panid ta võpatama;
перевернуть весь мир kogu maailma pea peale pöörama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать (всю) душу кому, чью kõnek. läbi raputama, vapustama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать вверх ~ кверху дном что kõnek. kõike pea peale pöörama
перевернуться 338 Г сов. несов. переворачиваться, перевёртываться
end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
переверстать 166 Г сов. несов. перевёрстывать что trük. uuesti ~ ümber küljendama
перевесить 273a Г сов. несов. перевешивать
что teisale riputama; перевесить картину pilti teise kohta riputama;
что uuesti ~ üle ~ ümber kaaluma;
что, без доп. üles kaaluma (kõnek. ka ülek.); одна чашка весов перевесила другую üks kaalukauss kaalus teise üles, его мнение перевесило tema arvamus jäi peale
перевести 367 Г сов. несов. переводить
кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
перевить 326 Г сов. несов. перевивать
что, чем, вокруг чего ümber ~ sisse põimima, läbi punuma; ümber keerama; перевить косы лентами paelu patsidesse punuma ~ põimima;
что uuesti keerutama (näit. nööri);
что (hulgaviisi) palmima ~ palmitsema ~ punuma
перевиться 326 (прош. вр. перевилось и перевилось, перевились и перевились) Г сов. несов. перевиваться с чем, без доп. läbi põimuma, ümber keerduma; хмель перевился с малиной humal on vaarikavarte ümber keerdunud
перевооружить 287a Г сов. несов. перевооружать
кого-что ümber relvastama;
что, чем ümber seadmestama, uute seadmetega varustama, uusi seadmeid andma; перевооружить промышленность новой техникой tööstusele uusi seadmeid andma
перевооружиться 287 Г сов. несов. перевооружаться
ümber relvastuma;
чем, без доп. uusi seadmeid saama
перевоплотить 296a Г сов. несов. перевоплощать кого-что, в кого-что ümber kehastama
перевоплотиться 296 Г сов. несов. перевоплощаться в кого-что ümber kehastuma
переворотить 316a Г сов. несов. переворачивать madalk.
кого-что ümber keerama ~ pöörama; ümber ~ kummuli ajama;
что ülek. segi paiskama, pahupidi ~ pea peale pöörama
перевоспитать 165a Г сов. несов. перевоспитывать кого-что ümber kasvatama
перевоспитаться 165 Г сов. несов. перевоспитываться ümber kasvama
перевыбрать 216* Г сов. несов. перевыбирать кого-что kõnek. ümber valima
перевязать 198 Г сов. несов. перевязывать
кого-что (kinni) siduma ~ köitma (ka hulgaviisi); перевязать рану haava siduma, перевязать раненого haavatut siduma, haavatule sidet tegema, перевязать верёвкой посылку pakki nööriga kinni siduma ~ köitma;
что uuesti ~ ümber kuduma ~ heegeldama ~ siduma; перевязать шарф salli ümber kuduma, перевязать галстук lipsusõlme uuesti tegema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur