[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

итого Н (ühte)kokku, kogusummas
набраться 216 (прош. вр. набралось и набралось, набрались и набрались) Г сов. несов. набираться
во что, без доп., безл. также кого-чего kogunema, korjuma; набралось много впечатлений kogunes palju muljeid, хорошо если наберётся 10 человек hea kui saame ~ tuleb 10 inimestki, у него и десяти рублей не наберётся tal ei tule kokku ~ tal pole ühtekokku kümmet rublagi;
чего koguma, omandama; kõnek. saama; набраться смелости julgust koguma, набраться сил jõudu koguma, набраться страху hirmu tundma ~ täis minema;
madalk. end purju jooma;
набраться ~ набираться духу südant rindu võtma; набраться ~ набираться ума kõnek. mõistust koguma, aru pähe saama; с кем поведёшься, от того и наберёшься vanas. lind õpib laulu lepikust
названивать 168b Г несов. кому, без доп. kõnek. kaua ~ lakkamatult ~ visalt ~ ühtelugu helistama ~ kõlistama ~ tilistama ~ kella andma; названивать по телефону telefoniga järjest ~ ühtelugu helistama, названивать по вечерам кому õhtuti helistama kellele, названивать в колокольчик aina tilistama ~ kõlistama ~ kella helistama
осаждать I 169a Г несов. сов. осадить I
кого-что sisse ~ ümber piirama; осаждать город linna (ümber) piirama;
кого-что чем ülek. kõnek. (liiga) koormama ~ tülitama; осаждать вопросами küsimustega üle külvama ~ puistama, осаждать просьбами о помощи кого alatasa ~ ühtelugu ~ aina abi paluma kellelt
плавниковый II 119 П uhtepuidu-, ajupuidu-, ajupuude, kaldale uhutud (puumaterjali)
повадиться 270 Г сов. с инф. kõnek. harjuma, harjumuseks ~ kombeks võtma; он повадился играть в карты ta harjus aina kaarte mängima, он повадился ходить к соседям tal oli harjumus ~ komme ühtelugu naabrite pool käia
поглядывать 168b Г несов. куда, на кого-что aeg-ajalt pilku heitma, vahetevahel vaatama; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; поглядывать на часы ühtelugu kella vaatama, поглядывать по сторонам aina ringi vaatama, siia-sinna pilku heitma, поглядывать за детьми laste järele vaatama
полёживать 168b Г несов. kõnek. ühtelugu ~ aeg-ajalt lesima ~ pikutama ~ pikali olema, lamasklema
поминутно Н iga minut, iga hetk; vahetpidamata, vahetpidamatult, lakkamatult, alatasa, pidevalt, ühtelugu, alatihti
постоянно Н alaliselt, alatasa, alalõpmata, alati, aina, üha, püsivalt, pidevalt, ühtelugu, kestvalt, järjekindlalt, järjepanu, jäävalt, konstantselt
рядом Н
kõrvuti, kõrvu, üksteise ~ teineteise kõrval, reastikku, ühes reas, ühte ritta, lähestikku; lähedal ~ siinsamas; сесть рядом kõrvuti ~ kõrvu istuma, он живёт совсем рядом ta elab päris lähedal ~ siinsamas;
рядом с предлог с твор. п. kelle-mille kõrval, kellega kõrvuti, kellega-millega võrreldes; сесть рядом с отцом isa kõrvale istuma, жить рядом с театром teatri kõrval elama, рядом с твоей бедой мои заботы -- ничто sinu hädadega võrreldes on minu mured tühised;
сплошь и рядом kõnek. ühtelugu, tihtilugu, ilmast ilma, alailma, alalõpmata, alatasa
сложность 90 С ж. неод. keerulisus, keerukus, komplitseeritus, tüsilikkus; сложность вопроса probleemi keerukus, сложность международного положения rahvusvahelise olukorra komplitseeritus, в общей сложности ühtekokku, kokku võttes, kokkuvõtlikult, kokkuvõetult, üldkokkuvõttes
совокупность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kogusus, kogu, tervik, kogum, hulk, kompleks; в совокупности tervikuna, ühtekokku, kõik koos, совокупность фактов (kõik) faktid, совокупность документов (kõik) dokumendid, dokumentatsioon, совокупность материалов (1) materjalikogum, (2) materjali koostis (koostisosade segu), совокупность причин põhjused, põhjuste kompleks, совокупность признаков tunnustik, tunnusekogum, совокупность условий tingimuste kogum, совокупность знаков info tärgistik, tärgikogum, совокупность почвообразователей põll. mullakujundajate kompleks
спадать 165b Г несов. сов. спасть
vt. спасть;
(без сов.) alla rippuma ~ langema; волосы спадают на лоб juuksed on laubale langenud, платок спадал с плеч rätik libises alatasa ~ ühtelugu õlgadelt
сплошь Н üleni, terveni(sti), täiesti, läbini(sti), lausa, puha; небо сплошь заволокло тучами taevas läks üleni pilve ~ lauspilve, лес состоял сплошь из елей see oli puhas ~ puhtalt kuusemets, metsas olid puha kuused;
сплошь и ~ да рядом kõnek. ühtelugu, tihtilugu, tihtipeale, ilmast ilma, alailma, alalõpmata
страдать 165b Г несов.
чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all ~ kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; страдать от холода külma kannatama, страдать от голода nälga kannatama ~ tunda saama, страдать малокровием kehvveresuse all kannatama, страдать от бессонницы unetuse ~ unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, страдать головными болями ~ от головных болей peavalu all ~ peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, страдать от боли valudes vaevlema ~ piinlema, valusid kannatama, страдать ревностью armukadeduses ~ kiivuses piinlema, страдать за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama ~ kannatada saama, страдать за правду tõe eest ~ tõe pärast kannatada saama, страдать от любви armastuse pärast kannatama, страдать за больного друга haige sõbra pärast südant valutama ~ südamevalu tundma, гордость страдает uhkus kannatab mille all, город страдает от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all ~ maavärinast kannatada;
kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi järele õhkama;
чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka ~ puudu jääma; в классе страдает дистциплина klassi distsipliin ~ distsipliin klassis lonkab, у ученика страдает грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад страдает серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него страдает память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd. пострадать
то I союз
korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur