[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 49 artiklit
поток 18 С м. неод.
‣ vool (ka ülek.), voolus, voog; поток воды veevool, воздушный поток õhuvool, -voog, грунтовой поток põhjaveevool, селевой поток rusuvool (mäestikujõgedes), поток данных info andmevoog, поток излучения, лучистый поток füüs. kiirgusvoog, магнитный поток el. magnetvoog, световой поток füüs. valgusvoog, поток слёз pisarate vool ~ uputus, поток слов sõnatulv, -valing, -vool, людской поток inimvool, поток речей kõnede laviin, поток приветствий tervituste vool, поток лжи üks vale teise otsa, горный поток mäestikujõgi, mägioja, литься потоком ~ потоками ojadena voolama, слушатели первого потока esimese rühma kuulajad;
‣ voolumeetod, vooltootmismeetod; перевести производство на поток tootmist voolumeetodile üle viima;
◊ ( отдавать, отдать что ) на поток и разграбление кому liter. kellel lasta mida ära rüüstata ~ maatasa ~ pihuks ja põrmuks teha ~ varemeiks ~ tuhaks muuta; ( предавать, предать что ) потоку и разграблению liter. mida täielikult maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema ~ varemeiks muutma, paljaks rüüstama
‣ vool (ka ülek.), voolus, voog; поток воды veevool, воздушный поток õhuvool, -voog, грунтовой поток põhjaveevool, селевой поток rusuvool (mäestikujõgedes), поток данных info andmevoog, поток излучения, лучистый поток füüs. kiirgusvoog, магнитный поток el. magnetvoog, световой поток füüs. valgusvoog, поток слёз pisarate vool ~ uputus, поток слов sõnatulv, -valing, -vool, людской поток inimvool, поток речей kõnede laviin, поток приветствий tervituste vool, поток лжи üks vale teise otsa, горный поток mäestikujõgi, mägioja, литься потоком ~ потоками ojadena voolama, слушатели первого потока esimese rühma kuulajad;
‣ voolumeetod, vooltootmismeetod; перевести производство на поток tootmist voolumeetodile üle viima;
◊ ( отдавать, отдать что ) на поток и разграбление кому liter. kellel lasta mida ära rüüstata ~ maatasa ~ pihuks ja põrmuks teha ~ varemeiks ~ tuhaks muuta; ( предавать, предать что ) потоку и разграблению liter. mida täielikult maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema ~ varemeiks muutma, paljaks rüüstama
ток I 18 (род. п. ед. ч. тока и току) С м. неод.
‣ vool (ka el.), juga, voolus; voolamine; ток воды veevool, veejuga, ток воздуха õhuvool, электрический ток elektrivool, индукционный ток induktsioonivool, переменный ток vahelduvvool, постоянный ток alalisvool, тепловой ток termovool, вихревой ток pöörisvool, ток высокого напряжения kõrgepingevool, ток высокой частоты, высокочастотный ток kõrgsagedusvool, включить ток voolu sisse lülitama, его ударило током ta sai elektrilöögi;
‣ токи мн. ч. ülek. liter. hoovang, hõõgus, uhk; от него шли какие-то токи, заражающие других энергией temast hoovas ~ uhkas mingit teisi nakatavat energiat ~ tarmu
‣ vool (ka el.), juga, voolus; voolamine; ток воды veevool, veejuga, ток воздуха õhuvool, электрический ток elektrivool, индукционный ток induktsioonivool, переменный ток vahelduvvool, постоянный ток alalisvool, тепловой ток termovool, вихревой ток pöörisvool, ток высокого напряжения kõrgepingevool, ток высокой частоты, высокочастотный ток kõrgsagedusvool, включить ток voolu sisse lülitama, его ударило током ta sai elektrilöögi;
‣ токи мн. ч. ülek. liter. hoovang, hõõgus, uhk; от него шли какие-то токи, заражающие других энергией temast hoovas ~ uhkas mingit teisi nakatavat energiat ~ tarmu
течение 115 С с. неод.
‣ voolamine (ka ülek.), vool (ka ülek.); jooks; hoovus; voolus; быстрое течение реки kiire jõevool, воздушное течение õhuvool, обратное течение tagasivool, верхнее течение реки jõe ülemjooks, нижнее течение реки jõe alamjooks, морское течение merehoovus, прибрежное течение rannikuhoovus, rannikuvool, отливное течение mõõnahoovus, mõõnavool(us), направление течения voolu ~ hoovuse suund, политические течения poliitilised voolud, литературное течение kirjandusvool, течение в искусстве kunstivool, возвратное течение med. taandvool, taandvoolus, плыть по течению pärivoolu ~ pärivett minema ~ ujuma (ka ülek.), плыть против течения vastuvoolu ~ vastuvett minema ~ ujuma (ka ülek.);
‣ kulgemine, kulg, käik; течение времени ajakulg, с течением времени aja jooksul, ajapikku, течение болезни haiguse kulg, течение событий sündmuste kulg ~ käik, течение мыслей mõttekäik;
‣ в течение предлог с род. п. mille jooksul ~ vältel ~ kestel; в течение дня päeva jooksul, в течение недели nädala jooksul ~ kestel
‣ voolamine (ka ülek.), vool (ka ülek.); jooks; hoovus; voolus; быстрое течение реки kiire jõevool, воздушное течение õhuvool, обратное течение tagasivool, верхнее течение реки jõe ülemjooks, нижнее течение реки jõe alamjooks, морское течение merehoovus, прибрежное течение rannikuhoovus, rannikuvool, отливное течение mõõnahoovus, mõõnavool(us), направление течения voolu ~ hoovuse suund, политические течения poliitilised voolud, литературное течение kirjandusvool, течение в искусстве kunstivool, возвратное течение med. taandvool, taandvoolus, плыть по течению pärivoolu ~ pärivett minema ~ ujuma (ka ülek.), плыть против течения vastuvoolu ~ vastuvett minema ~ ujuma (ka ülek.);
‣ kulgemine, kulg, käik; течение времени ajakulg, с течением времени aja jooksul, ajapikku, течение болезни haiguse kulg, течение событий sündmuste kulg ~ käik, течение мыслей mõttekäik;
‣ в течение предлог с род. п. mille jooksul ~ vältel ~ kestel; в течение дня päeva jooksul, в течение недели nädala jooksul ~ kestel
поточный 126 П vool-, voolu-; поточное производство tehn. vooltootmine, поточный метод tehn. voolumeetod
резьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus; резьба по дереву puunikerdus, резьба по камню kivinikerdus, резьба по штукатурке kunst sgrafiito;
‣ nikerdis, vooling, vool (vooli), graveering; резьба по меди vasegraveering;
‣ tehn. keere; винтовая резьба (kruvi)keere, крупная резьба jämekeere, мелкая резьба peenkeere, левая резьба vasakkeere, правая резьба paremkeere, длинная резьба pikkvint
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus; резьба по дереву puunikerdus, резьба по камню kivinikerdus, резьба по штукатурке kunst sgrafiito;
‣ nikerdis, vooling, vool (vooli), graveering; резьба по меди vasegraveering;
‣ tehn. keere; винтовая резьба (kruvi)keere, крупная резьба jämekeere, мелкая резьба peenkeere, левая резьба vasakkeere, правая резьба paremkeere, длинная резьба pikkvint
стремительный 126 П (кр. ф. стремителен, стремительна, стремительно, стремительны) hoogne, hoogus, maruline, tormiline, sööstlik, ülikiire, marukiire, tempokas, tormakas, käre, voolas, voogav, hoovav; стремительная походка hoogne kõnnak, стремительный бег hoogne ~ tempokas jooks, стремительный рост hoogne ~ kiire kasv ~ tõus, стремительное развитие tormiline areng, стремительная атака hoogne ~ maruline rünnak, стремительный поток käre ~ sööstlik ~ tormakas vool, стремительная река voolas ~ käreda vooluga jõgi, стремительные звуки voogavad ~ hoovavad helid, стремительный человек tegus ~ teovõimeline ~ energiline ~ tarmukas inimene, стремительные движения hoogsad liigutused, стремительный полёт sööst(e)lend
плоскостной 120 П tasand-, tasapinnaline, pind-, pinnaline; плоскостной сдвиг geol. tasapinnaline nihe, плоскостной поток hüdr. pindvool, pinnaline ~ tasapinnaline vool
наплыв 1 С м. неод.
‣ (juurde-, peale-) vool, (peale)valgumine, tulv (ka ülek.); uhe; наплыв мыслей mõtete tulv;
‣ bot., vet. pahk; прикорневой наплыв juurmine pahk;
‣ наплывы мн. ч. nahat. voolded (naha värvkattes);
‣ päälimine, pääling, aeglane kaadrivaheldus (filmis)
‣ (juurde-, peale-) vool, (peale)valgumine, tulv (ka ülek.); uhe; наплыв мыслей mõtete tulv;
‣ bot., vet. pahk; прикорневой наплыв juurmine pahk;
‣ наплывы мн. ч. nahat. voolded (naha värvkattes);
‣ päälimine, pääling, aeglane kaadrivaheldus (filmis)
резка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ lõikamine; газовая резка tehn. gaaslõikamine;
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus;
‣ hekslid; соломенная резка põhuhekslid
‣ lõikamine; газовая резка tehn. gaaslõikamine;
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus;
‣ hekslid; соломенная резка põhuhekslid
турбулентный 126 П turbulent-, turbulentsus-, turbulentne; турбулентная проводимость meteor. turbulentjuhtivus, турбулентный поток hüdr., lenn. turbulentvool, turbulentvoog, turbulentne vool ~ voog, турбулентное движение keerisvoolamine, keerisliikumine, turbulentne voolamine ~ liikumine, турбулентная область turbulentsuspiirkond
влечь 378a Г несов.
‣ кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
‣ к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
◊ влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
‣ кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
‣ к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
◊ влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
-фазный часть сложных слов -faasiline; трёх-фазный двигатель kolmefaasiline mootor, много-фазный ток mitmefaasiline vool
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
отнести 365 Г сов. → несов. относить
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
поднести 365 Г сов. → несов. подносить
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
резание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ lõikamine, lõige; резание металлов metalli lõiketöötlus, metallilõikamine, линия резания tehn. (läbi)lõikepind, глубина резания tehn. lõikesügavus, скоростное резание tehn. kiirlõikamine;
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus; резание по дереву puunikerdamine, puunikerdus, резание на меди vasegraveerimine;
‣ tapmine, veristamine
‣ lõikamine, lõige; резание металлов metalli lõiketöötlus, metallilõikamine, линия резания tehn. (läbi)lõikepind, глубина резания tehn. lõikesügavus, скоростное резание tehn. kiirlõikamine;
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus; резание по дереву puunikerdamine, puunikerdus, резание на меди vasegraveerimine;
‣ tapmine, veristamine
увлечь 378a Г сов. → несов. увлекать
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
уволочь 381 Г сов. → несов. уволакивать кого-что, куда madalk. ära ~ minema lohistama ~ tirima ~ vedama, kaasa vedama ~ viima, ära ~ minema viima; уволочь мешок в подвал kotti keldrisse lohistama, волк уволок овцу hunt viis lamba ära, течением уволокло лодку vool viis paadi ära ~ kaasa;
◊ еле ноги уволочь kõnek. vaevu terve nahaga pääsema, suure hädaga ~ vaevalt hing sees minema saama
◊ еле ноги уволочь kõnek. vaevu terve nahaga pääsema, suure hädaga ~ vaevalt hing sees minema saama
унести 365 Г сов. → несов. уносить кого-что
‣ ära ~ minema viima ~ kandma, kaasa võtma; kaasa viima (ka ülek.); унести книгу raamatut kaasa võtma ~ ära viima, унести с собой ключи võtmeid endaga kaasa viima ~ võtma, унести на себе seljas ära viima, война унесла много жизней sõda võttis ~ on võtnud palju inimelusid, мысли унесли его в будущее mõtted kandsid ta tulevikku, течением унесло лодку vool viis ~ kandis paadi ära ~ minema, воры унесли ценные вещи kõnek. vargad viisid ära väärtuslikke esemeid ~ väärtesemeid;
‣ (безл.) ülek. madalk. põrutama, kihutama, panema, tormama; куда его унесло kuhu ta põrutas, kuhu ta jäi;
◊ унести ~ уносить ноги kõnek. jalgu selga võtma, plehku panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred tegema; едва ~ еле унести ноги kõnek. vaevu ~ läbi häda (minema) pääsema; унести ~ уносить с собой в могилу что kõnek. mida endaga hauda kaasa viima; чёрт унёс, нелёгкая унесла кого madalk. (1) sai põrgulis(t)est lahti, (2) kus kurat ta tolgendab
‣ ära ~ minema viima ~ kandma, kaasa võtma; kaasa viima (ka ülek.); унести книгу raamatut kaasa võtma ~ ära viima, унести с собой ключи võtmeid endaga kaasa viima ~ võtma, унести на себе seljas ära viima, война унесла много жизней sõda võttis ~ on võtnud palju inimelusid, мысли унесли его в будущее mõtted kandsid ta tulevikku, течением унесло лодку vool viis ~ kandis paadi ära ~ minema, воры унесли ценные вещи kõnek. vargad viisid ära väärtuslikke esemeid ~ väärtesemeid;
‣ (безл.) ülek. madalk. põrutama, kihutama, panema, tormama; куда его унесло kuhu ta põrutas, kuhu ta jäi;
◊ унести ~ уносить ноги kõnek. jalgu selga võtma, plehku panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred tegema; едва ~ еле унести ноги kõnek. vaevu ~ läbi häda (minema) pääsema; унести ~ уносить с собой в могилу что kõnek. mida endaga hauda kaasa viima; чёрт унёс, нелёгкая унесла кого madalk. (1) sai põrgulis(t)est lahti, (2) kus kurat ta tolgendab
флюид 1 С м. неод.
‣ fluidum (voolav aine, vedelik, mille abil käsitati kuni XIX saj. elektrit, magnetismi ja soojust; spiritistidel inimkehast lähtuv psüühiline vool);
‣ (обычно мн. ч.) ülek. (inimesi vastastikku tõmbav seletamatu) võlu, mõju, kiirgus
‣ fluidum (voolav aine, vedelik, mille abil käsitati kuni XIX saj. elektrit, magnetismi ja soojust; spiritistidel inimkehast lähtuv psüühiline vool);
‣ (обычно мн. ч.) ülek. (inimesi vastastikku tõmbav seletamatu) võlu, mõju, kiirgus
дескриптивный 126 П liter. kirjeldav, deskriptiivne, deskriptiiv-; дескриптивная лингвистика deskriptiivlingvistika (keeleteaduse vool)
неореализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) uusrealism, neorealism (vool kodanlikus filosoofias; kirjandus- ja kunstisuundi Itaalias)
отзовизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) pol. aj. otsovism (oportunistlik vool vene töölisliikumises Stolõpini reaktsiooni ajal)
прагматизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. pragmatism (idealistlik suund kodanlikus filosoofias; ajaloosündmusi käsitlev vool)
сентиментальный 126 П
‣ kirj. sentimentaalne, sentimentalistlik; сентиментальный роман sentimentaalne romaan, сентиментальное направление sentimentalistlik vool;
‣ (кр. ф. сентиментален, сентиментальна, сентиментально, сентиментальны) sentimentaalne, halemeelne, hale, härras, härdameelne
‣ kirj. sentimentaalne, sentimentalistlik; сентиментальный роман sentimentaalne romaan, сентиментальное направление sentimentalistlik vool;
‣ (кр. ф. сентиментален, сентиментальна, сентиментально, сентиментальны) sentimentaalne, halemeelne, hale, härras, härdameelne
славянофильство 94 С с. неод. (без мн. ч.) aj. slavofiilsus (konservatiivne natsionalistlik vool Venemaal XIX saj.)
схоластика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) skolastika (keskaja filosoofiline vool; ülek. eluvõõras viljatu targutlemine)
трёхфазный 126 П kolmefaasiline, kolmeetapiline; трёхфазный ток el. kolmefaasiline vool, трёхфазный трансформатор el. kolmefaasiline trafo
эмпириокритицизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. empiriokrititsism (filosoofiline vool XIX -- XX saj.)
энергетизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. energetism (idealistlik vool, mille järgi loodus- ja ühiskonnanähtuste aluseks on energia)
быстрый 119 П (кр. ф. быстр, быстра, быстро, быстры) kiire, väle, kärmas, nobe, tõtlik, vilgas, põgus; быстрые движения kiired liigutused, быстрое течение kiire vool, быстрый рост kiire kasv, быстрые пальцы nobedad näpud ~ sõrmed, быстрые ноги väledad jalad, быстрый взгляд kärmas ~ põgus pilk
неудержимый 119 П (кр. ф. неудержим, неудержима, неудержимо, неудержимы) tagasihoidmatu, ohjeldamatu, taltsutamatu, vastupandamatu, tugev, suur, võimas; неудержимый смех ohjeldamatu ~ taltsutamatu naer, неудержимый поток võimas vool, неудержимое желание tugev ~ võimas ~ tagasihoidmatu soov
подхватить 316a Г сов. → несов. подхватывать
‣ кого-что alt ~ lennult ~ õhust ~ kukkumise pealt kinni haarama ~ püüdma (ka ülek.); подхватить кого под мышки keda kaenla alt kinni haarama, подхватить за руки kätest haarama, подхватить брошенный мяч palli lennult haarama ~ püüdma, подхватить чужую мысль teiste mõttest kinni haarama;
‣ кого-что kõnek. kaasa haarama ~ viima; быстрое течение подхватило лодку (kiire) vool viis paadi kaasa;
‣ кого-что ülek. kõnek. saama, (endale) napsama; подхватить насморк nohu saama, подхватить богатую невесту endale rikast pruuti napsama;
‣ 316b (paigalt) sööstma, minema tormama (hobuse vm. kohta);
‣ что, без доп. kaasa laulma hakkama, laulus kaasa lööma;
‣ что ülek. toetama; подхватить призыв üleskutset toetama, подхватить хором kooris toetama
‣ кого-что alt ~ lennult ~ õhust ~ kukkumise pealt kinni haarama ~ püüdma (ka ülek.); подхватить кого под мышки keda kaenla alt kinni haarama, подхватить за руки kätest haarama, подхватить брошенный мяч palli lennult haarama ~ püüdma, подхватить чужую мысль teiste mõttest kinni haarama;
‣ кого-что kõnek. kaasa haarama ~ viima; быстрое течение подхватило лодку (kiire) vool viis paadi kaasa;
‣ кого-что ülek. kõnek. saama, (endale) napsama; подхватить насморк nohu saama, подхватить богатую невесту endale rikast pruuti napsama;
‣ 316b (paigalt) sööstma, minema tormama (hobuse vm. kohta);
‣ что, без доп. kaasa laulma hakkama, laulus kaasa lööma;
‣ что ülek. toetama; подхватить призыв üleskutset toetama, подхватить хором kooris toetama
сквозной 120 П
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
слабый 119 П (кр. ф. слаб, слаба, слабо, слабы и слабы) nõrk; lõtv; lahja; слабый голос nõrk hääl, слабый свет nõrk valgus, слабый ветер nõrk ~ õrn tuulehoog, tuulevinu, слабое волнение nõrk lainetus, слабое течение nõrk ~ aeglane vool, слабый грунт nõrk pinnas, слабое извержение nõrk purse, слабый мотор nõrk ~ nõrgajõuline ~ vähese võimsusega mootor, слабая кислота keem. nõrk hape, слабое лекарство nõrk ravim, слабая дисциплина nõrk distsipliin ~ kord, слабая воля nõrk tahtejõud, слабый ученик nõrk ~ kehv õpilane, слабый ребёнок nõrk ~ haiglane laps, слабые лёгкие nõrgad kopsud, слабые нервы nõrgad närvid, слабая надежда nõrk ~ vähene ~ õrn lootus, слабый результат kehv ~ kehvapoolne ~ nõrk tulemus ~ tagajärg, слабая струна lõtv (pilli)keel, слабый раствор lahja lahus, слабый чай lahja tee, слабый туман hõre udu, слабый в математике matemaatikas nõrk, физически слабый kehaliselt närb ~ nõrk ~ kidur ~ nõdrukene, слаб здоровьем nõrga ~ kidura tervisega, он очень слаб ta on väga nõrk ~ jõuetu;
◊ слабый пол nõrgem ~ õrnem pool; слабая струнка ~ струна, слабое место kelle Ahhilleuse kand, nõrk ~ õrn koht; слаб ~ слаба на язык kõnek. kes on lobamokk, kelle suu ei seisa kinni, kelle suu ei püsi lukus, kelle keel ei seisa hammaste taga; гайка слаба у кого madalk. kelle jaks ei löö vastu, kelle hammas ei hakka peale, kes ei tule toime ~ ei saa hakkama
◊ слабый пол nõrgem ~ õrnem pool; слабая струнка ~ струна, слабое место kelle Ahhilleuse kand, nõrk ~ õrn koht; слаб ~ слаба на язык kõnek. kes on lobamokk, kelle suu ei seisa kinni, kelle suu ei püsi lukus, kelle keel ei seisa hammaste taga; гайка слаба у кого madalk. kelle jaks ei löö vastu, kelle hammas ei hakka peale, kes ei tule toime ~ ei saa hakkama
струйка 75 С ж. неод. dem. (väike) nire, ojake, nireke; струйка крови verenire, струйка воды veenire, струйка дыма suitsuviirg, suitsujoom, струйка молока (piima)sõõrd (piima vool nisast)
