[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 265 artiklit, väljastan 200

свести 367 Г сов. несов. сводить II
кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
(без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
вводить 313a Г несов. сов. ввести кого-что, во что
(sisse) viima ~ juhtima; вводить войска в город vägesid linna viima ~ juhtima, вводить лошадь в конюшню hobust talli viima, вводить зонд в желудок sondi makku viima, вводить в заблуждение eksitama, eksiteele viima, вводить в замешательство ~ в смущение segadusse viima, hämmeldama, kohmetama panema, вводить в издержки ~ в расходы кого kellele (suurt) kulu tegema;
kehtestama, kehtima panema; kasutusele ~ tarvitusele võtma, rakendama; sisse seadma; вводить новый порядок uut korda sisse seadma ~ kehtestama, вводить всеобщее среднее образование üldist keskharidust sisse seadma, üldist keskkoolikohustust kehtestama, вводить новую дисциплину uut õppeainet kavva võtma, вводить новые методы работы uusi tööviise kasutusele võtma, вводить в оборот käibele laskma ~ võtma, вводить в моду moejoonde sisse võtma, moodi viima, вводить в методику преподавания õppemetoodikas kasutusele võtma;
(koosseisu) arvama, (sisse) lülitama; вводить в состав нового бюро uue büroo koosseisu arvama;
käiku ~ käitusse andma ~ laskma; вводить фабрику в эксплуатацию vabrikut käitusse ~ kasutusse ~ ekspluatatsiooni ~ käiku andma, vabrikut käiku laskma, вводить шахту в действие kaevandust käiku laskma, вводить в строй käiku laskma, käima panema, töösse ~ käiku andma;
(sisse) viima, manustama; вводить в почву питательные вещества toitaineid mulda viima, mulda toitainetega rikastama, вводить больному лекарство haigele ravimit andma ~ manustama;
jur. asetama; вводить во владение valdusse asetama;
вводить ~ ввести в курс дела кого keda (asjaga) kurssi viima, asjasse pühendama; вводить ~ ввести в грех patuteele viima
вести 367 Г несов.
кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
привести 367 Г сов. несов. приводить кого-что, к чему, во что (juurde, ette, kohale) tooma ~ viima (ülek. без 1 и 2 л. ); привести врача arsti tooma, я приведу лошадь ma toon hobuse kohale, тропинка привела его к дому teerada juhtis ~ viis ~ tõi ta maja juurde, привести в качестве примера näiteks ~ näidet tooma, привести к мысли mõttele viima, привести к победе võidule viima, привести к общему знаменателю что ühisnimetaja alla viima, ühist nimetajat leidma (mat., ka ülek.), привести в исполнение что täide viima, teostama, привести в соответствие что с чем mida millega vastavusse viima, mida millele vastavaks tegema, привести в восторг vaimustusse viima, vaimustama, привести в отчаяние meeleheitele viima, привести в замешательство segadusse ajama ~ viima, привести в ужас kabuhirmu peale ajama, привести в хорошее настроение кого kelle tuju heaks tegema, kellel tuju tõstma, привести в уныние кого kelle tuju halvaks tegema, keda kurvaks tegema, привести в негодность kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama, привести себя в порядок end korda tegema, привести в порядок korda seadma, korrastama, привести в боевую готовность lahinguvalmis seadma, привести в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, käitama, привести к убеждению veenduma panema, привести к упадку laostama, привести к гибели hukutama, привести к присяге vannet võtma, jur. ka vannutama, привести цитату tsiteerima;
не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma
провести 367 Г сов. несов. проводить I
кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
перенести 365 Г сов. несов. переносить I
кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
унести 365 Г сов. несов. уносить кого-что
ära ~ minema viima ~ kandma, kaasa võtma; kaasa viima (ka ülek.); унести книгу raamatut kaasa võtma ~ ära viima, унести с собой ключи võtmeid endaga kaasa viima ~ võtma, унести на себе seljas ära viima, война унесла много жизней sõda võttis ~ on võtnud palju inimelusid, мысли унесли его в будущее mõtted kandsid ta tulevikku, течением унесло лодку vool viis ~ kandis paadi ära ~ minema, воры унесли ценные вещи kõnek. vargad viisid ära väärtuslikke esemeid ~ väärtesemeid;
(безл.) ülek. madalk. põrutama, kihutama, panema, tormama; куда его унесло kuhu ta põrutas, kuhu ta jäi;
унести ~ уносить ноги kõnek. jalgu selga võtma, plehku panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred tegema; едва ~ еле унести ноги kõnek. vaevu ~ läbi häda (minema) pääsema; унести ~ уносить с собой в могилу что kõnek. mida endaga hauda kaasa viima; чёрт унёс, нелёгкая унесла кого madalk. (1) sai põrgulis(t)est lahti, (2) kus kurat ta tolgendab
отнести 365 Г сов. несов. относить
что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
увести 367 Г сов. несов. уводить
кого-что, куда ära ~ eemale viima ~ juhtima ~ talutama; увести ребёнка в другую комнату last teise tuppa viima, увести силой jõuga ära viima, увести с собой (endaga) kaasa viima, увести в плен sõjavangi(de)na kaasa viima, увести от беды hädast päästma, увести разговор в сторону juttu kõrvale juhtima ~ mujale viima, teist juttu tegema;
кого-что (hobust ära) varastama; ära ajama, ärandama; madalk. nalj. pihta panema, ära tõmbama ~ hiivama; увести машину autot ärandama ~ ära ajama;
кого, у кого kõnek. (naist) üle lööma;
(безл.) tehn. hälbima, (liikumisel) kõrvale kalduma
перевести 367 Г сов. несов. переводить
кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
повести 367 Г сов.
кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
развести 367 Г сов. несов. разводить
кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
сводить I 313a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что куда kuhu viima; сводить детей в театр lapsi teatrisse viima, сводить на карусели karusselliga sõitma viima
вывести 367* Г сов. несов. выводить
кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
довести 367 Г сов. несов. доводить I кого-что, до кого-чего milleni, kelleni (v. mingisse seisundisse) viima; довести до самого дома majani (välja) viima, majani talutama ~ saatma, довести до конца lõpule viima, довести до слёз pisarateni viima, nutma ajama, довести до отчаяния meeleheitele viima, довести урожай до 40 центнеров с гектара hektarisaaki 40 tsentnerile tõstma, это до добра не доведёт see ei lõpe heaga, see võib kurvalt lõppeda, довести до сознания selgeks tegema, mõistma sundima, довести до сведения чьего kellele teatavaks tegema, keda informeerima;
язык до Киева доведёт kõnekäänd kes teed küsib, see pärale jõuab; довести ~ доводить до белого каления кого marru ajama, vihastama keda
завести 367 Г сов. несов. заводить I
кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
пронести 365 Г сов. несов. проносить I
кого-что mööda kandma, läbi ~ mööda viima; (takistusi vältides) sisse viima ~ toimetama; пронести флаги мимо трибуны lippe tribüüni eest mööda kandma, lippudega tribüüni eest mööduma, пронести чемодан до вокзала kohvrit käe otsas jaamani kandma, kohvrit käe otsas jaama viima, пронести шкаф в дверь kappi uksest sisse viima, пронести любовь через всю жизнь armastust kogu elu südames kandma, пронести на фабрику листовки lendlehti vabrikusse toimetama;
кого-что mööda ~ kohale ~ pärale sõidutama ~ viima;
(без 1 и 2 л.) что mööduma, mööda minema sundima; беду пронесло hädaoht läks mööda, ветер пронёс тучи tuul ajas pilved laiali;
безл. кого, от чего madalk. lahti minema (kõhu kohta); ребёнка пронесло lapse kõht läks ~ oli lahti
свезти 362 Г сов. несов. свозить II кого-что
(без несов.) kõnek. (kohale) vedama ~ viima ~ toimetama ~ sõidutama; свезти кого на вокзал keda jaama viima, свезти в театр teatrisse sõidutama;
(hulgakaupa) kohale ~ kokku vedama ~ tooma ~ tarima;
ära vedama; свезти хлеб с поля vilja põllult ära vedama;
alla viima ~ toimetama (veokiga); свезти с горы что mida mäest alla viima
снести 365 Г сов. несов. сносить III
(без несов.) что (kohale) toimetama, viima; снести письмо на почту kirja posti toimetama ~ viima, снести мешок в подвал kotti keldrisse viima;
кого-что (ära, eemale, alla, pealt, minema) viima; ветром снесло крышу tuul on katuse pealt ära ~ minema viinud, водой снесло мост vesi on silla minema viinud, снести игрока mängijat jalust maha ~ pikali lööma, снести цифру arvu joone alla viima;
(без несов.) кого-что kokku kandma, tarima; снести всё в кучу kõike hunnikusse kandma;
что lammutama; снести старый дом vana maja lammutama;
что, чем maha lõikama, (teravaga) maha raiuma; снести голову pead maha raiuma;
что ülek. välja kannatama, taluma, alla neelama; снести горе muret taluma, снести обиду solvangut alla neelama;
(без несов.) что munema; снести яйцо munema; vrd. нести II
подвести 367 Г сов. несов. подводить
кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
нести I 365 Г несов.
кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
протащить 311a Г сов. несов. протаскивать кого-что
по чему lohistama, (mööda maad) vedama ~ tirima;
на ком-чём kandma, tassima; всю дорогу протащить мешок на себе kotti kogu tee seljas kandma;
сквозь v через что, во что läbi mille viima, mille vahelt läbi viima; протащить шкаф через дверь ~ в дверь kappi uksest ~ ukse kaudu sisse ~ välja viima ~ tirima;
ülek. kõnek. halv. läbi suruma ~ viima; sokutama; протащить решение otsust läbi suruma, протащить кого в председатели keda esimeheks sokutama;
где ülek. madalk. (avalikult) kritiseerima, sarjama
отвести 367 Г сов. несов. отводить
кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
aiand. võrsikutega paljundama;
отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
вносить 319a Г несов. сов. внести
кого-что, во что (sisse) viima ~ tooma (ka ülek.); вносить чемодан в вагон kohvrit vagunisse viima ~ tooma, вносить больного в операционную haiget operatsioonisaali ~ lõikussaali ~ lõikustuppa viima ~ kandma, вносить знамя lippu sisse kandma ~ tooma, вносить удобрение в почву maad väetama, väetist mulda viima, вносить ясность во что selgust tooma millesse, вносить оживление elevust tooma ~ tekitama, вносить новое условие в договор lepingusse uut tingimust võtma;
кого-что во что (sisse) võtma ~ kandma; вносить в список кого nimekirja kandma ~ võtma keda, вносить в книгу что raamatusse kandma mida;
что, во что tegema mida, milles(se); вносить предложение ettepanekut tegema ~ sisse andma, вносить исправления во что parandusi tegema milles(se);
(sisse) maksma; вносить плату tasuma;
что esitama; вносить законопроект seaduseelnõu esitama, вносить протест jur. protesti esitama ~ sisse andma;
вносить ~ внести свой вклад во что oma panust andma millesse
завезти 326 Г сов. несов. завозить I кого-что (ära, kaugele, kohale) viima ~ sõidutama; завезти на чужбину võõrsile viima, завезти детей в школу (sama teed sõites) lapsi kooli sõidutama, завезти товар в магазин kaupa kauplusse tooma ~ vedama ~ viima
носить 319а Г несов. кого-что
kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
пересадить 313a Г сов. несов. пересаживать
кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
понести 365 Г сов.
кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
(без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
(без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
(без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
van., murd. käima peale saama;
понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
провезти 362 Г сов. несов. провозить I кого-что (sõidukiga) kohale ~ pärale ~ mööda viima ~ tooma ~ vedama, transportima; провезти кратчайшим путём lühimat teed pidi kohale viima, провезти полем põllu kaudu viima, провезти через лес läbi metsa viima, провезти мимо театра teatrist mööda sõidutama, провезти книги в чемодане raamatuid kohvriga kohale tooma
двигать 168a Г несов.
кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
перебросить 273a Г сов. несов. перебрасывать
кого-что, через что, за что üle ~ teisale ~ kaugemale viskama; перебросить шаль через плечо salliotsi üle õla viskama, перебросить плащ через руку vihmakuube käe peale võtma, перебросить ружьё за плечо püssi üle õla viskama;
что, через что (silda vms.) ehitama; перебросить мост через реку jõele silda ehitama;
кого-что, куда ümber paigutama, teise kohta saatma, üle viima, siirma; kõnek. kohale ~ pärale viima ~ toimetama ~ vedama, kohale ~ edasi transportima; перебросить войска на южный фронт vägesid lõunarindele ümber paigutama ~ paiskama, перебросить кого на другую работу keda teisele tööle üle viima
подкинуть 334 Г сов. несов. подкидывать
кого-что üles viskama; подкинуть мяч palli üles viskama, конь подкинул задом kõnek. hobune lõi takka üles, машину подкинуло auto hüppas;
что, чего juurde ~ alla viskama; kõnek. juurde paiskama; подкинуть дров в печку ahju puid peale panema, подкинуть боеприпасы lahingumoona juurde andma ~ tooma ~ viima;
кого-что, кому, куда (salaja) pistma ~ jätma ~ sokutama; подкинуть ребёнка (1) last salaja jätma kellele, (2) last kelle juurde sokutama, подкинуть письмо kirja sokutama, подкинуть листовки lendlehti salaja levitama;
кого-что kõnek. kohale viima ~ tooma ~ sõidutama (mööda minnes) keda kuhu; подкинуть кого по дороге keda üksiti ~ ühtaegu ~ mööda sõites kohale viima
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. несов. сбивать
кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
увлечь 378a Г сов. несов. увлекать
кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
жизнь 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная жизнь kolkaelu, зажиточная жизнь jõukas elu, супружеская жизнь abielu, жизнь человечества inimkonna elu ~ olelu ~ eksistents, дать жизнь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать жизнь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться жизни surma saama, hukkuma, лишить себя жизни endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться жизнью eluga maksma, борьба за жизнь võitlus elu eest, образ жизни elulaad, eluviis, уклад жизни elulaad, продолжительность жизни eluiga, elu kestus, закат жизни ülek. eluloojang, на заре жизни ülek. elukoidikul, раз в жизни kord(ki) elus, на всю жизнь eluajaks, eluks ajaks, никогда в жизни eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей жизни kogu elu vältel ~ kestel ~ jooksul, при жизни eluajal, врачи вернули его к жизни arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный жизни elulähedane jutustus, он полон жизни ta on täis elulusti, расскажи мне о своей жизни räägi mulle oma elust, в деревне проснулась жизнь maal ~ külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою жизнь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на жизнь elatist teenima, средства к жизни elatusvahendid;
подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
водить 313a Г несов.
кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
довершать 169a Г несов. сов. довершить что kõrgst. lõpetama, täide ~ lõpule viima; довершать начатое alustatud tööd lõpetama ~ lõpule viima
доставить 278a Г сов. несов. доставлять
кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
занести 365 Г сов. несов. заносить I
кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
(обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
отвезти 362 Г сов. несов. отвозить I кого-что, куда (sõites, sõidukiga) kohale toimetama ~ viima; кого-что, от чего eemale vedama ~ viima; отвезти кого на станцию keda jaama viima ~ sõidutama
увезти 362 Г сов. несов. увозить I кого-что (sõites) ära ~ minema viima; ära vedama; ära ~ mujale ~ minema sõidutama; увезти детей на дачу lapsi suvilasse viima, увезти книги с собой (ära sõites) raamatuid kaasa viima, у него увезли дрова tal viidi (kütte)puud minema
доносить I Г несов. сов. донести
319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
перевезти 362 Г сов. несов. перевозить кого-что, через что, куда (sõidutades) üle ~ ühest kohast teise viima ~ vedama; перевезти вещи на новую квартиру asju uude korterisse viima, перевезти на лодке через реку paadiga üle jõe viima ~ vedama
разлучить 287a Г сов. несов. разлучать кого-что, с кем-чем lahku viima, lahutama; разлучить друзей sõpru üksteisest ~ teineteisest lahutama, разлучить сына с матерью poega emast lahutama ~ lahku viima
снизить 272a Г сов. несов. снижать
что allapoole laskma ~ viima; alandama, kahandama, vähendama; tasandama, madaldama, madalamaks tegema; снизить успеваемость õppeedukust alla viima, снизить качество kvaliteeti alla viima, снизить цену hinda alandama, снизить оценку hinnet alandama, снизить требования nõudmisi ~ nõudeid vähendama, снизить скорость kiirust vähendama, снизить расходы kulusid kärpima, снизить голос häält tasandama, снизить тон hääletooni ~ häält madaldama;
что allapoole laskuma, lennukõrgust vähendama; снизить самолёт lennukõrgust vähendama
совратить 296a Г сов. несов. совращать кого-что teelt eksitama, eksiteele ~ patuteele ~ libedale viima, võrgutama;
совратить с пути истинного õigelt teelt eksitama, patuteele viima
уравновесить 273а Г сов. несов. уравновешивать что, чем tasakaalustama, tasakaalu viima ~ seadma (ka ülek.); уравновесить чашки весов kaalukausse tasakaalustama, уравновесить силы jõude ~ jõudusid tasakaalustama ~ tasakaalu viima
ввергать 169a Г несов. сов. ввергнуть кого-что, во что liter.
heitma; ввергать в темницу кого keda vangikongi heitma, ввергать в рабство orjusse heitma;
viima; ввергать кого в отчаяние keda meeleheitele viima, ввергать в печаль kurvaks tegema;
(kaasa) kiskuma ~ tõmbama; ввергать народ в войну rahvast sõtta tõmbama, ввергать в опасность ohtu tõukama ~ saatma
натолкнуть 337 Г сов. несов. наталкивать кого-что, на кого-что
tõukama, lükkama mille vastu v peale; натолкнуть на стену vastu seina tõukama;
ülek. kõnek. viima, juhtima; натолкнуть на мысль mõttele viima, натолкнуть на правильное решение õiget lahendust kätte näitama
передвинуть 334 Г сов. несов. передвигать кого-что, куда
ümber paigutama ~ asetama, teisaldama; передвинуть мебель mööblit ümber paigutama;
edasi lükkama ~ nihutama; передвинуть часовую стрелку kellaosutit edasi lükkama, передвинуть срок tähtaega edasi lükkama;
(teise kohta, teisele kohale) üle viima, siirma; передвинуть войска к границе vägesid piirile viima
перекинуть 334 Г сов. несов. перекидывать
кого-что, через что, за что üle viskama; перекинуть полотенце через плечо käterätikut üle õla viskama, перекинуть словечко с кем kõnek. kellega paari sõna vahetama;
что ülek. liiga kaugele viskama;
что, через что (silda, purret) ehitama; перекинуть мост через реку jõele silda ehitama, перекинуть бревно через ручей palki ojale sillaks panema;
кого-что kõnek. ümber paigutama; üle viima; kohale ~ pärale toimetama; перекинуть рабочих с завода на строительство töölisi tehasest ehitusele üle viima
переключить 287a Г сов. несов. переключать
что, на что ümber lülitama (ka ülek.); переключить антенну antenni ümber lülitama, переключить внимание на что tähelepanu millele ümber lülitama;
кого-что, на что üle viima; переключить завод на производство запасных частей tehast varuosade tootmisele üle viima, переключить разговор на другую тему jutuainet vahetama ~ muutma, teist juttu tegema, juttu teisale viima, переключить скорость kõnek. käiku vahetama
подбросить 273a Г сов. несов. подбрасывать
кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
смутить 296a Г сов. несов. смущать
что häirima, rahutuks tegema; смутить покой rahu häirima ~ rikkuma, смутить душу hinge ~ südant ~ meelt rahutuks tegema;
кого-что segadusse ~ kimbatusse ajama ~ viima, kohmetuks tegema, hämmeldama, hämmingusse viima; смутить кого похвалами keda kiitusega segadusse viima ~ kohmetuks ~ nõutuks tegema;
кого-что van. mässule õhutama ~ üles ässitama ~ kihutama; смутить народ rahvast üles kihutama;
(без несов.) что sogaseks tegema, sogama, sogastama; смутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema ~ segama
столкнуть 336 Г сов. несов. сталкивать
кого-что alla ~ maha ~ kokku tõukama ~ lükkama; столкнуть с лестницы trepist alla tõukama, столкнуть лодку в воду paati vette lükkama, столкнуть с ног pikali ~ jalust maha lööma, столкнуть с должности кого ülek. kõnek. keda kukutama, troonilt tõukama (ametist lahtilaskmise kohta);
кого-что, с кем-чем ülek. kõnek. kokku ~ vastamisi viima; случай столкнул их juhus viis nad kokku, столкнуть с трудностями raskustega sülitsi viima, столкнуть с жизнью eluga silmitsi viima, столкнуть чьи интересы kelle huve vastamisi ~ vastatsi ~ üksteisele vastu seadma, konflikti esile kutsuma
удалить 285a Г сов. несов. удалять кого-что, от кого-чего, откуда
eemaldama, eraldama, irrutama, kõrvaldama, ärastama; удалить пятно plekki välja võtma ~ eemaldama, удалить ржавчину roostet kõrvaldama ~ ärastama, удалить посторонних из зала kõrvalisi isikuid saalist eemaldama ~ ära saatma, удалить ученика из класса õpilast klassist välja saatma, удалить зуб hammast välja tõmbama, удалить одну почку (ühte) neeru ära opererima, удалить занозу pindu välja võtma ~ tõmbama, удалить игрока с поля sport mängijat väljakult eemaldama, удалить свидетелей jur. tunnistajaid (üksteisest) eraldama;
kaugemale ~ eemale viima ~ toimetama; удалить мишень märklauda kaugemale viima
идти 371 Г несов.
куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идтиамуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
(välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
на что kõnek. näkkama (kala kohta);
kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
крайность 90 С ж. неод.
äärmus; äärmine vajadus, hädajuht; впадать в крайности äärmusse laskuma, бросаться из одной крайности в другую ~ от одной крайности к другой ühest äärmusest teise minema ~ hüppama, доводить до крайности кого keda enesest välja viima, две крайности kaks äärmust ~ vastandit, решиться на последнюю крайность viimasele ~ kõigele välja minema;
(без мн. ч.) van. vaesus, viletsus; жить в крайности vaesuses elama, испытывать крайность puudust tundma;
до крайности kõnek. äärmiselt; по крайности madalk. vähemalt
один 133
Ч, Ч С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
Ч П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
Ч П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
Ч М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
взводить 313a Г несов. сов. взвести
кого-что на что liter. üles viima ~ juhtima; взводить на плаху tapalavale viima ~ talutama;
что vinnastama mida; взводить курок (relva) vinnastama, kukke üles ~ vinna tõmbama;
что на кого kelle kaela ~ peale veeretama ~ ajama; взводить обвинение на свидетеля süüd tunnistaja peale veeretama, взводить поклёп ~ напраслину на кого laimama keda
завершить 287a Г сов. несов. завершать что lõpule viima, lõpetama; успешно завершить работу tööd edukalt lõpetama ~ lõpule viima, завершить жизненный путь eluteed lõpuni käima
одурять 255 Г несов. кого-что, чем kõnek. uimastama, meeltesegadust põhjustama, meeltesegadusse viima; одурять сознание meeltesegadusse viima, mõistust röövima, одурять массы rahvahulki hullutama
подвезти 326 Г сов. несов. подвозить
кого-что, до чего, к чему kohale viima ~ sõidutama, (sõidutades) viima ~ tooma; что, чего juurde ~ kohale vedama; подвезти путника teelist peale võtma ~ (kohale) sõidutama, подвезти стройматериалы ehitusmaterjali tooma;
(без несов) безл. кому madalk. vedama, õnneks minema, õnnestuma; мне подвезло mul vedas ~ läks hästi
претворить 285a Г сов. несов. претворять
что, во что kõrgst. teoks tegema, teostama, ellu viima ~ rakendama; претворить в жизнь ellu viima ~ rakendama, претворить в действительность teoks tegema;
кого-что, во что van. muutma
приурочить 271a Г сов. несов. приурочивать что, к чему (ajaliselt) ühte viima ~ sättima, samale ajale viima, ajaldama, tähtpäeva ~ tähtajaga siduma; приурочить отъезд к весне reisi kevadele sättima
прятать 187 Г несов. кого-что, где, куда ära peitma, peitu panema, varjule viima, varjama, peidutama; прятать молоко в погреб piima keldrisse varjule ~ hoiule viima, прятать лицо от ветра nägu tuule eest varjama;
прятать глаза ~ взгляд от кого, без доп. pilku kellelt kõrvale pöörama, silmi maha lööma kelle ees; прятать голову под крыло pead tiiva alla ~ liiva sisse peitma; прятать ~ спрятать концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama ~ hävitama; vrd. спрятать
свозить I 315 (страд. прич. прош. вр. своженный) Г сов. кого-что kõnek.
kuhu sõidutama ~ viima; свозить в театр teatrisse viima (sõidukiga);
(hulganisti) kohale ~ kokku vedama ~ tooma
сообразовать 172a Г сов. и несов. что с чем liter. kooskõlastama, kooskõlla viima, kohandama; сообразовать расходы с доходами kulusid tuludega kooskõlla viima, сообразовать с условиями tingimustega ~ oludega kohandama
уволочь 381 Г сов. несов. уволакивать кого-что, куда madalk. ära ~ minema lohistama ~ tirima ~ vedama, kaasa vedama ~ viima, ära ~ minema viima; уволочь мешок в подвал kotti keldrisse lohistama, волк уволок овцу hunt viis lamba ära, течением уволокло лодку vool viis paadi ära ~ kaasa;
еле ноги уволочь kõnek. vaevu terve nahaga pääsema, suure hädaga ~ vaevalt hing sees minema saama
абсурд 1 С м. неод. (без мн. ч.) absurd, mõttetus; театр абсурда absurditeater, довести до абсурда mõttetuseni ~ absurdini ~ ‘ad absurdum’ viima
везти 362 Г несов.
кого-что, на ком-чём, куда vedama, viima, sõidutama; везти песок на стройку ehitusele liiva vedama, лошадь везёт телегу hobune veab vankrit, везти книгу профессору professorile raamatut viima, везти туристов в горы turiste mägedesse sõidutama;
безл. кому, в чём kõnek. veab kellel milles; ему везло в картах tal vedas kaardimängus; vrd. возить
вывозить 315 Г несов. сов. вывезти кого-что (ära, välja) vedama ~ viima; maj. eksportima, välja vedama; вывозить мусор со двора hoovist prahti ära vedama, вывозить детей за город lapsi rohelisse ~ linnast välja sõidutama, вывозить товар за границу kaupa eksportima;
вывозить ~ вывезти на себе ~ на своих плечах ~ на своём горбу что oma ~ enda turjal kandma mida; вывозить ~ вывезти в свет van. suurilma ~ kõrgemasse seltskonda viima keda
выполнять 255 Г несов. сов. выполнить что
täitma, täide saatma ~ viima, teostama; выполнять норму normi täitma, выполнять свой долг oma kohust täitma, выполнять свои обязанности oma kohustust ~ kohustusi täitma, выполнять обещание lubadust täitma, выполнять приказ käsku täitma, выполнять волю чью kelle tahet teostama, выполнять работу в установленный срок tööd tähtajaks lõpetama, этим людям предстояло выполнять самую ответственную работу neil inimestel seisis ees kõige vastutusrikkam töö, выполнять заветы Ленина Lenini juhtmõtteid ellu viima;
tegema, sooritama; valmistama; выполнять гимнастические упражнения võimlemisharjutusi tegema ~ sooritama
демобилизовать 172a Г сов. и несов. кого-что
sõjaväest ~ väeteenistusest vabastama, demobiliseerima;
rahuolukorda viima
довозить 315 Г несов. сов. довезти кого-что, до чего, на чём (sõidukiga) kohale ~ milleni viima ~ vedama; автобус довозит их до заводских ворот buss viib nad tehaseväravasse ~ vabrikuväravasse
забирать Г несов. сов. забрать
169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
169a что, чем tarastama; kinni lööma;
169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
конвейеризировать 171a Г сов. и несов. что konveieriseerima, konveierisüsteemile viima
латинизировать 171a Г сов. и несов. кого-что
latiniseerima, ladinastama, ladinapärastama;
ladina tähestikule üle viima
ломбард 1 С м. неод. pandimaja, lombard; заложить в ломбард что mida pandimajja viima
навести 367 Г сов. несов. наводить
кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
обвести 367 Г сов. несов. обводить
кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обнести 365 Г сов. несов. обносить II
кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
осветить 296a Г сов. несов. освещать кого-что, чем valgustama (ka ülek.), valgust näitama; elektrivalgust viima; осветить картину pilti valgustama, pildile valgust näitama, осветить фонарём дорогу taskulambiga teed näitama, осветить положение olukorda valgustama, осветить общетеоретические проблемы üldteoreetilisi probleeme lahkama, осветить электричеством деревни küladesse elektrivalgustust viima, maal elektrivalgustust ~ elektrit sisse panema, солнце ярко осветило сад aed lõi päikesest särama
отбуксировать 171a Г сов. кого-что (ära) pukseerima, puksiiriga ära viima
перезаложить 311a Г сов. несов. перезакладывать что uuesti ~ taas pantima ~ panti panema ~ viima
позабирать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что kõnek. (üksteise järel kõike v. kõiki) ära võtma ~ viima
позабрать 216 (страд. прич. прош. вр. позабранный) Г сов. кого-что kõnek. (kõike, kõiki) ära võtma ~ viima
потащить 311a Г сов. кого-что viima ~ kandma ~ tassima ~ vedama ~ tirima ~ lohistama hakkama
приваживать II 168a Г несов. kõnek. van. (korduvalt) tooma ~ viima
прогуливать Г несов.
168a, b vt. прогулять;
168a кого-что kõnek. jalutama ~ kõndima viima; (aeglasel sammul) kõnnitama ~ talutama ~ käitama, käia ~ kõndida ~ jalutada laskma; прогуливать коня hobust kõnnitama ~ talutama ~ käitama, прогуливать собаку koera jalutama viima, koeraga väljas käima ~ jalutama
протянуть 339a Г сов. несов. протягивать
что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
что tõmbekammiga lõikama;
что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
реализовать 172a Г сов. и несов. что realiseerima (teostama, ellu v. täide viima, teoks tegema, täide saatma, ära kasutama, ellu rakendama; maj. ära müüma, rahaks tegema, ära paigutama); реализовать намерения kavatsusi ellu viima, реализовать рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanekut ~ ratsi juurutama; реализовать изобретение leiutist rakendama ~ juurutama, реализовать права õigusi ära kasutama, реализовать штрафной удар sport trahvilöögist väravat lööma, реализовать продукцию toodangut müüma ~ realiseerima, реализовать товар на рынке kaupa turul müüma, реализовать государственный заём riigilaenu ära paigutama
самоокупаемость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) maj. isetasuvus; перевести предприятие на самоокупаемость käitist isetasuvusele üle viima
соотнести 365 Г сов. несов. соотносить что vastavusse ~ korrelatsiooni viima
соразмерить 269a Г сов. несов. соразмерять что с чем (mõõdult, määralt) kooskõlastama, kooskõlla ~ vastavusse viima, sobitama, kohandama; õigesti arvestama; соразмерить расходы с доходами kulutusi sissetuleku järgi ~ sissetulekule vastavaks seadma ~ sissetulekuga kooskõlla viima, соразмерить свой шаг с шагом спутника oma sammu kaaslase (sammu) järgi seadma ~ kaaslase omaga sobitama, не соразмерить силы jõudu valesti ~ mitte õigesti arvestama
цивилизовать 172a Г сов. и несов. кого-что tsiviliseerima, vaimuharidust andma, vaimuvalgust tooma ~ viima, tsivilisatsiooni levitama; цивилизовать дикий уголок kolkasse vaimukultuuri tooma ~ viima, kolkas vaimuvalgust jagama
забросить 273a Г сов. несов. забрасывать I кого-что
куда (sisse) viskama ~ heitma ~ paiskama; рыбаки забросили сети kalurid heitsid võrgud vette, забросить мяч в сетку palli võrku viskama, забросить шайбу в ворота litrit väravasse lööma, забросить ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба забросила меня сюда saatus tõi ~ on paisanud mu siia;
ülek. unarusse ~ hooletusse jätma; она забросила книги ta ei hoolinud enam raamatutest, забросить детей lapsi hooletusse jätma;
куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama ~ viima; забросить чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima;
забросить ~ забрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma
знаменатель 10 С м. неод. mat. nimetaja; общий знаменатель ühisnimetaja, привести к общему ~ одному знаменателю что (ka ülek.) mida ühisnimetaja ~ sama ~ ühise nimetaja alla viima
клонить 305a Г несов.
кого-что, к чему painutama, kallutama; ülek. tõmbama, kiskuma, ahvatlema; ветер клонит верхушки деревьев tuul painutab puulatvu, лодку клонило набок paat kaldus küljele, его клонило ко сну tal tikkus ~ tükkis uni peale, ветер клонит дым в другую сторону tuul ajab suitsu teisele poole;
что, к чему ülek. sihtima; клонить разговор к чему juttu millele viima, к чему ты клонишь? millele sa vihjad, kuhu sa sihid?
могила 51 С ж. неод. haud, kalm, kääbas, hauaküngas, kalmuküngas; ülek. surm; братская могила vennashaud, могила неизвестного солдата tundmatu sõduri haud;
до (самой) могилы surmatunnini, surmani, hauani; быть ~ находиться на краю ~ у края могилы ~ гроба, стоять одной ногой в могиле, смотреть ~ глядеть в могилу ühe jalaga hauas olema; сводить ~ свести ~ загнать в могилу кого kõnek. keda hauda viima ~ ajama; уносить ~ унести (с собой) в могилу endaga hauda kaasa viima; ложиться ~ лечь ~ сходить ~ сойти в могилу ~ в гроб hauda minema; горбатого могила исправит vanas. küürakat parandab ainult haud
монастырь 11 С м. неод. klooster; женский монастырь nunnaklooster, мужской монастырь mungaklooster, идти ~ уйти в монастырь kloostrisse minema, mungaks ~ nunnaks hakkama, заточиться в монастырь kloostrisse sulguma;
подводить ~ подвести под монастырь кого madalk. keda alt tõmbama, haneks võtma, kelle nahka turule viima
на I предлог I с вин. п.
suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
обвезти 362 Г сов. несов. обвозить
кого-что, вокруг чего ümber mille ~ kõnek. (kõrvalteid mööda) sõidutama ~ vedama;
что kõnek. (vedades) laiali jaotama ~ (paljudele) kätte toimetama ~ viima
околица 80 С ж. неод.
külatara; külaväravad; выехать за околицу külast välja sõitma;
(без мн. ч.) külavainu; выйти на околицу külavainule minema;
murd. ringisõidutee, ümbersõidutee, ringiviiv tee, kõrvaltee;
вести речь ~ разговор околицей ~ околицами ümbernurgajuttu ajama, juttu ääri-veeri mööda millele viima, ääri-veeri mööda juttu tegema millest
переместить 296a Г сов. несов. перемещать кого-что, куда ümber ~ teisale paigutama ~ asetama ~ nihutama, teisaldama; переместить мебель mööblit ümber paigutama, переместить на другую должность teisele tööle üle viima
переть 243 Г несов. madalk.
куда litsuma, käia vuhtima; прёт по улице под самым дождём ta vuhib ~ litsub mööda tänavat lausa vihma käes;
trügima, pressima; прёт напролом ta trügib rinnaga läbi ~ sisse;
voorima;
что tirima, tarima, vinnama (ka ülek.); прёт на плечах мешок ta tassib kotti turjal, у своих прёт ta vinnab ~ varastab omade tagant;
ülek. välja paistma, näha olema; välja pressima ~ tungima; здоровье так и прёт из него ta lausa pakatab tervisest;
безл. paksuks ~ laiaks ~ lihavaks minema; и с чего его прёт! mis teda küll nii paksuks ajab! millest ta küll nõnda paksuks läheb!
переть ~ лезть на рожон, переть против рожна oma pead tulle pistma, oma nahka turule viima
повергнуть 344a Г сов. несов. повергать
кого kõrgst. van. maha paiskama ~ murdma; повергнуть на землю maha paiskama;
кого-что ülek. kõrgst., van. võitma, alistama, vallutama;
кого, во что liter. mingisse olukorda ~ seisundisse viima ~ ajama; повергнуть в отчаяние meeleheitele viima, повергнуть в уныние nukrutsema panema, повергнуть в панику paanikasse ajama, повергнуть в изумление hämmastama panema, повергнуть в нищету vaeseks tegema;
повергнуть ~ повергать в прах кого kõrgst. põrmu paiskama
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. несов. поднимать
кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
потаскать 165a Г сов. kõnek.
кого-что, без доп. (mõnda aega, veidi) tassima, kandma, vedama, tarima, tirima; (veidi) sakutama ~ tutistama;
что (kõike, palju) kohale ~ ära tassima ~ kandma ~ viima
привязать 198 Г сов. несов. привязывать
кого-что, к чему (külge) siduma ~ köitma (ka ülek.); привязать лошадь к столбу hobust lasila külge siduma, привязать верёвкой nööriga (külge) siduma, привязать собаку koera ketti ~ kinni panema, привязать тросами trossidega kinnitama ~ siduma, болезнь привязала его к постели haigus köitis ~ aheldas ta voodi külge;
кого, к кому ülek. enda külge köitma, enesesse kiinduma panema; я к нему очень привязан olen temasse väga kiindunud;
что, к чему millega siduma, vastavusse viima
припереть 243 Г сов. несов. припирать
что, к чему madalk. mille vastu panema; припереть доску к стене lauda vastu seina toetama ~ püsti panema;
что, чем kõnek. millega sulgema, mida toeks panema; припереть дверь палкой uksele puud (toeks) ette panema, puud vastu ust suruma;
кого-что, к чему kõnek. mille vastu ~ kuhu suruma ~ litsuma; ülek. madalk. sundima;
что madalk. koomale tõmbama ~ lükkama;
кого-что, с инф. madalk. kohale vedama ~ tooma;
(без страд. прич.) madalk. halv. kohale tulema;
припереть ~ припирать к стене ~ к стенке кого kõnek. keda vastu seina suruma, keda kimbatusse ajama ~ viima
ручка 73 С ж. неод.
dem. (väike) käsi, käeke(ne); детские ручки lapsekäed, гулять под ручку käevangus ~ käe alt kinni jalutama;
(käe)pide, link; nupp; vars, hoob; дверная ручка ukselink, uksekäepide, ручка весла mer. aeru(käe)pide, ручка настройки raad. häälestusnupp, ручка управления juht(imis)käepide, juht(imis)nupp, juhtpide;
sang, kõrv, saba; ручка сумочки (käe)kotisang, ручка ведра ämbrisang, чашка без ручки ilma kõrvata tass, ручка сковороды pannisaba;
käetugi; ручка кресла tugitooli käetugi;
sulepea; автоматическая ручка täitesulepea, шариковая ручка pastapliiats, pastakas;
дойти до ручки madalk. pigisse ~ plindrisse jääma; довести до ручки кого-что madalk. keda-mida pigisse ~ plindrisse ~ puntrasse ajama, meeleheitele viima
согнать 184 (буд. вр. сгоню, сгонишь, сгонит) Г сов. несов. сгонять I
кого-что, с кого-чего välja ~ ära ~ minema ajama; kokku ajama; согнать скот к водопою karja jooma ~ joogikohta ajama, согнать муху kärbest peletama ~ ära ajama, согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, согнать со двора (majast, õuest) minema ajama ~ kihutama, согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama ~ peletama, согнать усталость väsimust peletama;
что eemaldama, kõrvaldama; согнать веснушки tedretähti pleegitama ~ eemaldama, согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud ~ sulatanud;
parvetama;
согнать ~ сгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut ~ seitset nahka võtma; согнать ~ сгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima
спешно Н kiiresti, rutuliselt, pakiliselt, tiidsasti; tõtlikult, kiirustamisi, ruttamisi, tõttamisi, kiirustades, rutates, tõtates; on kiire ~ pakiline; спешно доставить kiiresti kohale toimetama ~ tooma ~ viima
шашка I 73 С ж. неод.
шашки мн. ч. kabe, kabemäng, kabetamine; играть в шашки kabet mängima, kabetama, партия в шашки kabepartii, русские шашки vene kabe, стоклеточные ~ международные шашки sajaruuduline ~ rahvusvaheline kabe;
kabend, kabekivi, kabenupp; провести шашку в дамки kabendit ~ kabekivi kabeks viima ~ kabestama ~ tammi viima ~ tammiks tegema (kõnek.), ход чёрной шашкой musta kabendi käik;
ehit. pakk, klots; tahutud kivi; торцовая шашка püstpakk, põrandapakk, деревянная шашка puitpakk, puitklots;
(lõhkeaine)brikett; подрывная шашка lõhkeainebrikett, толовая ~ тротиловая шашка trotüülbrikett, дымовая шашка sõj., põll. suitsuküünal;
(mustri)ruut; в шашку, шашкой, шашками (male)ruuduline, maleruutu, ситец в шашку (male)ruuduline ~ maleruutu ~ malelauamustriga sits;
aut. mügar (turvisemustril)
абсолют 1 С м. неод. (без мн. ч.) absoluut (ka filos.); ввести что в абсолют absoluuti viima mida
больница 80 С ж. неод. haigla, haigemaja, kliinik; детская больница lastehaigla, клиническая больница kliiniline haigla, kliinik, поместить в больницу haiglasse viima ~ paigutama, положить в больницу haiglasse panema
водворять 255 Г несов. сов. водворить
кого куда paigutama, majutama; водворять преступников в тюрьму kurjategijaid vangi viima ~ panema ~ vanglasse paigutama;
что куда panema, asetama; водворять на место paigaldama, paigale ~ paika ~ kohale panema;
что ülek. jalule seadma; водворять порядок korda jalule seadma
воплощать 169a Г несов. сов. воплотить кого-что, в ком-чём, во что kehastama; teoks tegema, realiseerima; (kunstiteoses) kujutama; воплощать в жизнь ellu viima, воплощать в действительность teoks tegema, tegelikkuseks muutma, воплощать в себе endasse koondama, endas ühendama
выводной 120 П
el. väljastus-; väljaviigu-; füsiol. heite-, viima-; выводная коробка väljastuskarp, выводной провод väljastusjuhe, väljaviik, выводной изолятор väljaviiguisolaator, выводное отверстие heiteava, ekskreetor;
П С м. од. sõj. saatetunnimees (peavahis)
выносить 319a Г несов. сов. вынести
кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
что ette sirutama (jalga, kätt);
кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
двинуть 334 Г сов. кого-что
tõukama, lükkama, saatma; двинуть армии на юг vägesid lõunasse suunama;
edendama, edasi viima;
madalk. äigama;
liigutama;
пальцем не двинет kõnek. ei liiguta lillegi ~ sõrmegi; vrd. двигать
дезорганизовать 172a Г сов. и несов. (несов. также дезорганизовывать) что desorganiseerima, korratusse viima, korralagestama
дезориентировать 171a Г сов. и несов. кого-что eksiteele viima, desorienteerima
довязать 198 Г сов. несов. довязывать что, до чего
kudumis- ~ heegeldustööd lõpule viima, valmis kuduma ~ heegeldama; milleni kuduma ~ heegeldama; довязать рукавицу (laba)kinnast lõpetama, она довязала шарф ta sai salli valmis;
sidumist ~ (kokku)köitmist lõpetama
домолотить 316a Г сов. несов. домолачивать что rehepeksu lõpule viima ~ lõpetama
домчать 180 Г сов. кого-что, до чего, куда kõnek. kihutades ~ lennates ~ tuhatnelja kohale viima ~ tooma
заблуждение 115 С с. неод. eksiarvamus, eksimus, eksitus; быть в заблуждении eksiarvamusel olema, ввести в заблуждение eksiarvamusele ~ eksitusse viima, eksitama, впасть в заблуждение eksima, eksiteele sattuma
заклад 1 С м. неод. van.
pant; отнести вещь в заклад asja panti viima, взять денег под заклад pandi vastu raha laenama, pandilaenu tegema;
kihlveotasu, kihlveopanus; выиграть заклад kihlvedu võitma;
биться ~ побиться ~ ударяться об заклад, держать заклад kihla vedama
закончить 271a (повел. накл. закончи) Г сов. несов. заканчивать что lõpule viima, lõpetama; закончить работу tööd lõpetama, он закончил речь призывом к борьбе ta lõpetas kõne üleskutsega võitlusele
замешательство 94 С с. неод. (без мн. ч.) segadus, hämmeldus, kohmetus; прийти в замешательство segadusse sattuma, hämmelduma, привести в замешательство segadusse viima, спросить в замешательстве kohmetudes ~ hämmeldunult küsima
замысел 6 С м. неод. kavatsus, plaan, nõu; idee, mõte; преступные замыслы kurjad kavatsused ~ sepitsused, осуществить замысел kavatsust täide viima, разгадать чьи замыслы kelle kavatsust ~ plaane aimama ~ ära arvama, сорвать чьи замыслы kelle kavatsust ~ plaane nurjama ~ nurja ajama, замысел произведения teose idee, замысел постановки lavastusidee, lavastuskava, творческий замысел loominguline mõte ~ idee
искушать 169a Г несов. сов. искусить
кого-что, чем ahvatlema, võrgutama, peibutama; kiusatusse viima, kiusama; искушать кого деньгами keda rahaga ahvatlema;
что proovima, proovile panema; искушать чьё терпение kelle kannatust proovile panema;
искушать судьбу saatust kiusama
исполнять I 255 Г несов. сов. исполнить
что täitma, täide saatma ~ viima; исполнять приказ käsku täitma, исполнять свой долг oma kohust täitma, исполнять просьбу palvet täitma, исполнять обязанности директора direktori kohuseid täitma;
что, на чём esitama, mängima; исполнять танец tantsu esitama, кто исполнял эту роль? kes seda osa mängis ~ etendas?
что, из чего tegema, teostama; исполнять акварелью akvarellitehnikas maalima
кодировать 171a Г сов. и несов. что koodima, kodeerima, koodi seadma ~ viima; vrd. закодировать
кондиционировать 171a Г сов. и несов. что konditsioneerima (tingimusi looma, normi viima; kliimastama); кондиционировать воздух õhku kliimastama ~ konditsioneerima
конфузить 272a Г несов. кого-что, чем segadusse viima ~ ajama, täbarasse ~ piinlikku olukorda panema; kõnek. häbi tegema, häbistama; vrd. сконфузить
координировать 171a Г сов. и несов. что, с чем koordineerima, kooskõlastama, kooskõlla viima; vrd. скоординировать
мчать 180 Г несов.
кого-что (kihutades) viima, kandma; ветер мчит облака tuul kihutab ~ ajab pilvi, река мчит свои воды через леса jõgi kannab oma veed läbi metsade;
kõnek. kihutama, tormama, sööstma; машина мчит по шоссе auto kihutab maanteel
надоумить 277 Г сов. несов. надоумливать кого с инф. kõnek. mõttele viima, nõu andma; я надоумил его пойти на курсы andsin talle nõu kursustele minna
насильно Н vägisi, väevõimuga, vägivallaga, vägivaldselt, sundkorras, sunniviisil; насильно заставить väevõimuga ~ vägivaldselt sundima, насильно увести sundkorras ära viima;
насильно мил не будешь kõnekäänd armastust ei saa sundida
нашивать 168a Г несов. (только прош. вр.) кого-что kõnek. tooma, viima, kandma; случалось, он нашивал нам книги vahel ta tõi meile raamatuid, такие шали нашивали наши бабушки selliseid salle kanti meie vanaemade aegu
низвести 367 Г сов. несов. низводить кого-что, до чего liter. van. alla tooma ~ viima ~ tõmbama ~ kiskuma; низвести кого с пьедестала ülek. kelle autoriteeti alla kiskuma, keda troonilt tõukama
оконфузить 272a Г сов. кого kõnek. hämmeldama, segadusse viima ~ ajama, täbarasse ~ piinlikku olukorda ~ kohmetama panema, häbistama
оскоромить 279 Г сов. кого van. paasturikkumisele viima, paastuajal keelatud toitu süüa andma
осуществить 300a Г сов. несов. осуществлять что teostama, täide ~ ellu viima, täitma, ellu rakendama, teoks ~ tõeks tegema, realiseerima; осуществить волю tahet teostama, осуществить программу programmi täitma, осуществить принципы põhimõtteid ellu rakendama ~ järgima, осуществить меры abinõusid rakendama, meetmeid võtma, осуществить намерение plaani ~ kavatsust teoks tegema, осуществить мечту unistust tõeks tegema, осуществить право õigust realiseerima, осуществить правосудие õigust mõistma, осуществить руководство juhtima, juhendama, осуществить контроль kontrollima, silma peal hoidma
отвлечь 378a Г сов. несов. отвлекать кого-что, от кого-чего
kõrvale juhtima ~ viima; отвлечь в сторону kõrvale juhtima, отвлечь внимание tähelepanu kõrvale juhtima;
eemale kiskuma ~ tõmbama; отвлечь от работы tööst eemale kiskuma, отвлечь от грустных мыслей кого kellest nukraid mõtteid eemale peletama;
abstraheerima
панталык 18 С м. неод. kõnek. väljendeis сбивать ~ сбить с панталыку кого keda (1) eksiteele viima, (2) segadusse ajama, pahviks lööma; сбиваться ~ сбиться с панталыку (1) eksiteele sattuma, (2) segadusse sattuma, (omadega) sassi minema
перебазировать 171a Г сов. и несов. кого-что ümber paigutama, üle viima (uue baasi loomiseks); перебазировать завод в Сибирь tehast Siberisse ümber paigutama
перевозить II 313a Г сов. кого-что, через что, куда kõnek. (paljusid v. kõiki sõidukiga) üle ~ ühest kohast teise viima ~ vedama
переплёт 1 С м. неод.
(без мн. ч.) köitmine; отдать книгу в переплёт raamatut köita ~ köitmisele viima ~ andma;
köide; тканевый переплёт riideköide, ручной переплёт käsitsiköide, составной переплёт segakattega köide, книга в кожаном переплёте nahkköites raamat;
punutis, võre; ehit. (akna-, ukse-) raam; оконный переплёт aknaraam, обычный переплёт lihtraam, переплёт с наплавом mantelraam;
ülek. kõnek. täbar olukord, kimbatus;
попадать ~ попасть в переплёт ~ в переделку täbarasse olukorda ~ kimbatusse sattuma
переправить 278a Г сов. несов. переправлять
кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
побрать 216 Г сов. кого-что madalk. (kõike, paljut, kõiki, paljusid) kinni ~ ära võtma, ära viima; лошадей всех побрали kõik hobused on ära võetud ~ viidud;
чёрт побери vulg. kurat ~ pagan võtaks; чёрт бы тебя побрал vulg. kurat sind võtaks, pagan sind võtku
повезти 362 Г сов.
кого-что, кому-чему, куда (sõidukiga) toimetama ~ viima; повезти вещи на вокзал asju jaama toimetama;
безл. кому, в чём kõnek. vedama; мне повезло mul vedas ~ oli õnne
покончить 271b (повел. накл. покончи) Г сов. с чем lõpetama, lõpule viima mida; piiri panema, lõppu tegema millele; с кем keda hävitama, lõppu tegema kellele; suhteid katkestama kellega; покончить с полем põldu lõpetama, покончить с работой tööga maha saama, tööle lõppu peale tegema, покончить с беспечностью muretusele lõppu tegema;
покончить с собой ~ с жизнью, покончить жизнь самоубийством endalt elu võtma, endale lõppu ~ otsa tegema; покончить счёты с кем-чем kellega-millega arveid klaarima ~ lõppu tegema
полслова С (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + слово 96) pool sõna; перенести полслова на другую строку poolt sõna teisele reale üle viima;
ни полслова poolt sõnagi, mitte sõnagi; с полслова ~ с полуслова (понять) poolelt sõnalt (mõistma v. taipama v. aru saama); (остановить) на полслове ~ на полуслове кого keda poole sõna pealt (katkestama); ожно вас) на полслова (kas tohib teile) paar sõna ütelda
помчать 180 Г сов.
кого-что, куда (kihutades) viima ~ kandma; лошади помчали нас за город tuhatnelja viisid hobused meid linnast välja;
kõnek. kihutama ~ tormama (hakkama), (paigalt) sööstma
поносить I 319a Г сов. кого-что (mõnda aega) kandma ~ tassima ~ viima ~ tooma; поносить ребёнка на руках last veidi süles kandma, поносить пальто брата mõnda aega venna mantlit kandma
потревожить 271a Г сов. кого-что rahutuks ~ ärevaks tegema, ärevusse viima, rahu häirima
приблизить 272a Г сов. несов. приближать
кого-что, к чему lähendama, lähedale tooma ~ viima ~ paigutama ~ tõstma; приблизить книгу к глазам raamatut silmadele lähemale tõstma ~ tooma, приблизить промышленное предприятие к источникам сырья tööstusettevõtet toorainele lähemale ~ tooraine asukoha lähedale paigutama, приблизить литературу к жизни ülek. kirjandust elulähedasemaks muutma ~ tegema;
кого-что, к кому-чему kellele lähedasemaks tegema; van. kelle lähikonda arvama; приблизить к себе endale lähedaseks tegema, приблизить к царю keisri lähikonda arvama;
что, к чему kiirendama, lähemale tooma, lähendama, ligendama; приблизить решительный момент otsustava hetke saabumist kiirendama, приблизить срок отъезда ärasõitu kiirendama, приблизить к идеалу ideaalile lähendama, ideaalilähedaseks tegema
привезти 362 Г сов. несов. привозить кого-что (sõites) kohale ~ kaasa ~ sisse ~ juurde tooma ~ viima, kohale toimetama; привезти новости uudiseid kaasa tooma
продолбить 302 Г сов. несов. продалбливать
что (auku, ava) sisse ~ läbi taguma; läbi peiteldama ~ uuristama; ülek. läbi viima ~ pressima;
(без несов.) что, без доп. (teatud aeg) taguma ~ peiteldama ~ uuristama
промчать 180 Г сов.
кого-что (kihutades) mööda sõidutama ~ viima;
kõnek. vt. промчаться
развезти 362 Г сов. несов. развозить кого-что
laiali vedama ~ viima ~ transportima; развезти почту posti laiali vedama;
(безл.) kõnek. pehmeks ~ põhjatuks minema, ära lagunema (teede kohta); там дорогу развезло seal on tee lagunenud;
(безл.) madalk. lömmi ~ loppi jääma; от жары его развезло ta on kuumast omadega läbi ~ rammetu, от водки его развезло ta jäi päris jommi ~ vajus päriselt ära;
madalk. ülek. (liiga) pikaks venitama; он развёз доклад на два часа ta venitas ettekande kahele tunnile
развеять 259 Г сов. несов. развеивать что
laiali puhuma ~ ajama ~ viima; ветер развеял облака tuul ajas pilved laiali;
ülek. hajutama, eemale peletama; развеять сомнения kahtlusi hajutama, развеять сон und eemale peletama, развеять миф müüti hajutama
развинтить 295 Г сов. несов. развинчивать
что lahti kruvima ~ keerama ~ võtma; развинтить гайку mutrit lahti keerama;
кого ülek. kõnek. tasakaalust välja viima, närvi ~ liimist lahti ajama; это сообщение развинтило его окончательно see teade viis ta täiesti tasakaalust välja
развратить 296a Г сов. несов. развращать кого-что
kõlvatule teele viima, kõlvatuks ~ liiderlikuks tegema;
(moraalselt) laostama, demoraliseerima, (kõlbeliselt) rikkuma, hukutama; развратить общество ühiskonda laostama, развратить душу hinge hukutama, деньги развратили парня raha on poisi ära rikkunud
разнести 365 Г сов. несов. разносить II
что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
(безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разъединить 285a Г сов. несов. разъединять
кого-что lahutama, lahku viima; судьба разъединила друзей saatus viis sõbrad lahku;
что (koost) eraldama, ühendust katkestama, koost lahti võtma; разъединить провода juhtmeid ühendusest lahti võtma
растерянность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) hämmeldus, hämming, peataolek, nõutus, kimbatus; привести в растерянность hämmeldusse viima, hämmeldama, segadusse ajama, nõutuks ~ kohmetuks tegema
сбегать 165b Г несов. сов. сбежать
vt. сбежать;
(без сов) к чему laskuma, kulgema, viima (tee v. raja kohta)
свершить 287a Г сов. несов. свершать что liter. täide viima, täide saatma, korda saatma, teostama, sooritama; свершить подвиг kangelastegu korda saatma ~ tegema ~ sooritama, свершить мщение kätte maksma, свершить суд kohut pidama, свершить обряд kombetalitust tegema ~ sooritama
сгубить 323a Г сов. кого-что kõnek. hukka saatma, hukatusse viima, nahka ~ mokka panema; сгубить здоровье tervist nahka panema ~ lõplikult (ära) rikkuma; vrd. губить
систематизировать 171a Г сов. и несов. что süstematiseerima (süsteemi seadma v. viima; liigitama, klassifitseerima, rühmitama, grupeerima)
сконденсировать 171a Г сов. что kondenseerima (tihestama; veeldama, tahkesse olekusse viima); vrd. конденсировать
сконфузить 272a Г сов. кого, чем kohmetuma ~ hämmelduma panema, hämmeldama, segadusse viima ~ ajama, täbarasse ~ piinlikku olukorda panema; kõnek. häbi tegema, häbistama; vrd. конфузить
скоординировать 171a Г сов. kooskõlastama, kooskõlla viima, koordineerima; vrd. координировать
соблазн 1 С м. неод. ahvatlus, meelitus, peibutus, kiusatus, võrgutus; соблазны большого города suurlinna ahvatlused, ввести в соблазн кого kiusatusse viima keda, поддаться соблазну kiusatusele järele andma, устоять перед соблазном kiusatusele vastu panema
соблазнить 285a Г сов. несов. соблазнять
кого-что, чем, на что, с инф. ahvatlema, avatlema, ära meelitama, peibutama, kiusatusse viima; соблазнить обещаниями lubadustega ahvatlema ~ peibutama, соблазнить на рискованное предприятие riskantsele ettevõttele ahvatlema, соблазнить кого поехать на юг kellele lõunassesõiduks auku pähe rääkima;
кого ära võrgutama; соблазнить девушку tütarlast võrgutama
совершить 287a Г сов. несов. совершать что tegema, sooritama, korda saatma, teostama, toime panema, teoks tegema, täide saatma ~ viima, pidama; совершить сделку tehingut tegema ~ sõlmima, совершить ошибку viga tegema, совершить растрату kulutusi tegema, ära kulutama, совершить покупку ostu tegema, ostma, совершить покушение atentaati tegema, совершить путешествие reisi ~ matka tegema, совершить рейс reisi tegema ~ sooritama, совершить революцию revolutsiooni tegema, совершить открытие avastust tegema, avastama, совершить подвиг kangelastegu ~ sangaritegu korda saatma, совершить преступление kuritegu toime panema, совершить кражу vargust toime panema, varastama, совершить нападение kallale tungima, совершить посадку lenn. maanduma, совершить плавание (1) mer. seilama, merel sõitma, (2) merereisi tegema, совершить богослужение jumalateenistust pidama
согласовать 172a Г сов. несов. согласовывать
что, с кем-чем kooskõlastama, koordineerima, kohandama, (kokku) sobitama, vastavusse viima, vastavaks tegema; согласовать вопрос с дирекцией küsimust direktsiooniga kooskõlastama, согласовать во времени ajastama, ajaliselt sobitama ~ kooskõlastama ~ koordineerima;
что, с чем lgv. kongrueerima, ühildama; согласовать прилагательное с существительным omadussõna nimisõnaga ühildama
соподчинить 285a Г сов. несов. соподчинять кого-что, кому-чему liter. kaasallutama, kosubordineerima; lgv. rööpalistama, rööpalistusse ~ rööpalistusseosesse viima, kollateraalsubordineerima
сочетать 169a Г сов. и несов.
что, с чем ühendama; assotsieerima, kombineerima (ka mat.), seostama, liitma, ühitama, ühte sobitama, kokku ~ kooskõlla viima; сочетать теорию с практикой teooriat praktikaga ühendama, сочетать личные интересы с общественными isiklikke ~ omaenda huve ühiskonna omadega seostama ~ ühitama;
кого-что, чем van. paari panema; сочетать браком paari panema
сравнять 254a (страд. прич. прош. вр. сравненный) Г сов. несов. сравнивать II кого-что, с кем-чем võrdsustama, võrdseks tegema, tasakaalustama, tasakaalu viima; сравнять счёт sport seisu ~ skoori võrdsustama, viigiseisu jõudma, viigipalli lööma ~ viskama, viigipunkti saama; vrd. равнять
стабилизировать 171a Г сов. и несов. что stabiliseerima, püsitama (püsiseisundisse viima); стабилизировать валюту valuutat stabiliseerima
стилизовать 172a Г сов. и несов. что stiilima (üldisemasse v. ühtsesse stiili viima); kunst, kirj. stiliseerima (tinglikke vorme looma); стилизовать орнамент ornamenti stiliseerima
тихонько Н kõnek. vaikselt, tasakesi, vagusi; tasahiljukesi, salahilju, salamahti; тихонько встать vaikselt ~ tasakesi tõusma, тихонько унести tasahiljukesi ~ salaja ära viima, сиди тихонько istu vagusi
уведомить 279 (повел. накл. уведоми и уведомь) Г сов. несов. уведомлять кого-что, о чём, чем kellele teatama; sõna tooma ~ viima, teatavaks tegema, teada andma, keda informeerima; jur. notifitseerima; уведомить о времени приезда saabumisaega teatama, уведомить письмом kirjalikult ~ kirja teel ~ kirjatsi teatama ~ teada andma
умчать 180 Г сов. кого-что
(kihutades) minema ~ ära viima; лошади умчали всадников hobused kihutasid ratsanikega minema, ветер умчал листья tuul viis lehed ära;
kõnek. minema kihutama ~ sööstma ~ tormama
умыкнуть 336a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. несов. умыкать кого-что pruuti tõmbama ~ röövima, naist tõmbama ~ röövima, mõrsjat (ära) viima; kõnek. näppama, (ära) varastama
утрировать 171a Г сов. и несов. что, без доп. liter. liialdama, äärmustama, äärmuseni viima, utreerima; утрировать чьи слова kelle sõnu utreerima ~ liialdatult rõhutama, утрировать, исполняя роль üle mängima, (rollis v. osas) üle pakkuma
хлорировать 171a Г сов. и несов. что keem., tehn. kloorima (klooriga puhastama; kloori ühendisse viima), klooritama (kangast)
хозрасчёт 1 С м. неод. (без мн. ч. ) (хозяйственный расчёт) maj. isemajandamine; перевести на хозрасчёт isemajandamisele üle viima, работать на хозрасчёте isemajandama, isemajandamisel töötama
эвакуировать 171a Г сов. и несов. кого-что evakueerima (ohupiirkonnast ära viima); эвакуировать в тыл tagalasse evakueerima, эвакуировать детей lapsi evakueerima
вгонять 255 Г несов. сов. вогнать
кого, во что (sisse) ajama; вгонять кур в сарай kanu kuuri ~ kuuri alla ajama;
что, во что kõnek. sisse lööma; вгонять гвоздь в стену naela seina taguma;
что trük. koondama; вгонять строку rida koondama;
вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. punastama panema keda; вгонять ~ вогнать в пот кого kõnek. higistama panema, higiseks ajama keda; вгонять ~ вогнать в гроб кого kõnek. hauda ajama ~ viima keda
внедрять 255 Г несов. сов. внедрить что, во что juurutama, rakendama mida kuhu; внедрять в производство прогрессивные методы труда edumeelseid tootmisviise juurutama, внедрять что в практику mida praktikas(se) rakendama, внедрять в сознание что teadvusse viima mida
возводить 313a Г несов. сов. возвести
что püstitama, üles lööma; возводить здание hoonet püstitama;
кого-что во что v на что (üles) tõstma (ka ülek.), van. ülendama; возводить очи к небу pilku ~ silmi taeva poole tõstma, возводить что на высшую ступень kõrgemale astmele tõstma mida, возводить на престол кого keda troonile panema ~ tõstma, возводить в графское достоинство krahviseisusse tõstma, krahviks ülendama, возводить в степень mat. astendama, возводить в принцип põhimõtteks ~ printsiibiks tegema, возводить в систему süsteemiks muutma;
что на кого-что kelle peale panema ~ ajama mida; возводить обвинение на кого süüdistama keda;
что к чему tagasi viima, lätet kätte näitama; некоторые обычаи возводят к древности mõned kombed arvatakse pärinevat muinasajast
восторг 18 С м. неод.
(без мн. ч.) vaimustus, vaimustumus; прийти в восторг vaimustusse sattuma, быть в восторге от чего millest vaimustuses olema, приводить в восторг кого vaimustusse viima;
(без мн. ч.) van. ind; поэтический восторг luuleind, -kihk;
vaimustusavaldus; восторги слушателей kuulajate vaimustusavaldused;
административный восторг iroon. administreerimistuhin, võimujoovastus, valitsemishimu; телячий восторг iroon. vasikavaimustus
вперёд Н edasi, ette, ettepoole; kõnek. edaspidi; идти вперёд edasi minema, ходить взад и вперёд по комнате toas edasi-tagasi käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, двигать науку вперёд teadust edasi viima, это был (большой) шаг вперёд see oli (suur) samm edasi, шагнуть вперёд ettepoole astuma, платить деньги вперёд raha ette maksma, забегать вперёд ülek. ette ruttama, вперёд будь осторожнее edaspidi ole ettevaatlikum
выбить 324* Г сов. несов. выбивать
что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
что vermima; выбить медаль medalit vermima;
что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
tekst. (mustrit) trükkima;
выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur