[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 259 artiklit, väljastan 200
по- приставка I с Г väljendab
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
подержаться 183 Г сов.
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
помочить 311a Г сов. что
‣ (kergelt) niisutama, (veidi) niiskeks ~ märjaks tegema; помочить волосы juukseid niisutama;
‣ (veidi) leotama; помочить бельё pesu (veidi) leotama, pesul veidi liguneda laskma, помочить селёдку heeringat (pisut) leotama
‣ (kergelt) niisutama, (veidi) niiskeks ~ märjaks tegema; помочить волосы juukseid niisutama;
‣ (veidi) leotama; помочить бельё pesu (veidi) leotama, pesul veidi liguneda laskma, помочить селёдку heeringat (pisut) leotama
несколько II Н veidi, mõnevõrra, pisut, natuke; несколько больше veidi ~ mõnevõrra rohkem, несколько отвлечься от темы teemast pisut ~ natuke kõrvale kalduma
потереться 243 Г сов.
‣ чем, о кого-что (end) veidi hõõruma ~ nühkima; потереться полотенцем end käterätiga üle hõõruma, потереться мазью end salvima, потереться боком о столб külge vastu posti nühkima;
‣ ülek. madalk. (mõnda aega) ringi luusima ~ vaatama kus;
‣ (veidi) kuluma; пиджак потёрся на локтях pintsaku küünarnukid on veidi kulunud, pintsak oli küünarnukkidest veidi kulunud
‣ чем, о кого-что (end) veidi hõõruma ~ nühkima; потереться полотенцем end käterätiga üle hõõruma, потереться мазью end salvima, потереться боком о столб külge vastu posti nühkima;
‣ ülek. madalk. (mõnda aega) ringi luusima ~ vaatama kus;
‣ (veidi) kuluma; пиджак потёрся на локтях pintsaku küünarnukid on veidi kulunud, pintsak oli küünarnukkidest veidi kulunud
подкислить 285a Г сов. → несов. подкислять что, чем kõnek. veidi hapet lisama, veidi hapukamaks tegema; keem. hapestama; подкислить воду уксусной кислотой veele äädikat lisama
поклевать 177 Г сов.
‣ что (kõike) ära nokkima; что, чего pisut nokkima;
‣ кого-что veidi aega nokkima (ka ülek.) ~ nokaga taguma; (veidi) näksima;
‣ (без страд. прич.) (mõnda aega) näkkama ~ (sööta) võtma (kala kohta)
‣ что (kõike) ära nokkima; что, чего pisut nokkima;
‣ кого-что veidi aega nokkima (ka ülek.) ~ nokaga taguma; (veidi) näksima;
‣ (без страд. прич.) (mõnda aega) näkkama ~ (sööta) võtma (kala kohta)
пострелять 254a Г сов.
‣ кого-что, без доп. (veidi, mõnda aega) tulistama ~ laskma; пострелять из ружья veidi püssi paugutama, он пошёл пострелять дичи kõnek. ta läks (linnu)jahile;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulka, kõiki, paljusid) maha laskma ~ kõmmutama
‣ кого-что, без доп. (veidi, mõnda aega) tulistama ~ laskma; пострелять из ружья veidi püssi paugutama, он пошёл пострелять дичи kõnek. ta läks (linnu)jahile;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulka, kõiki, paljusid) maha laskma ~ kõmmutama
слегка Н kergelt, veidi, pisut, natuke; tasa, ettevaatlikult; слегка покраснеть kergelt ~ õrnalt punastama, слегка усмехнуться kergelt ~ õrnalt muigama, слегка коснуться чего (1) kergelt ~ tasa ~ õrnalt puudutama mida, (2) põgusalt riivama (näit. probleemi), слегка ударить müksama, слегка влюблённый veidi ~ pisut armunud, слегка кислый nõrgalt hapu ~ happeline
плеснуть 336b Г сов.
‣ однокр. к плескать 1. loksatama, laksatama; плеснуть хвостом по воде sabaga lupsu lööma (kala kohta);
‣ однокр. к плескать 2. что, чем korra pritsima; (maha) läigatama ~ loksatama;
‣ что, чего kõnek. veidi ~ solksu valama ~ kallama, solksama; плесни мне чаю kalla mulle veidi ~ üks tilk teed, плеснуть воды на руки solksu vett kätele valama, vett kätele solksama
‣ однокр. к плескать 1. loksatama, laksatama; плеснуть хвостом по воде sabaga lupsu lööma (kala kohta);
‣ однокр. к плескать 2. что, чем korra pritsima; (maha) läigatama ~ loksatama;
‣ что, чего kõnek. veidi ~ solksu valama ~ kallama, solksama; плесни мне чаю kalla mulle veidi ~ üks tilk teed, плеснуть воды на руки solksu vett kätele valama, vett kätele solksama
подать 227 Г сов. → несов. подавать
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
при- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
малость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) van. väiksus, vähesus, piskus;
‣ kõnek. tühine ~ väike asi, pisku; довольствоваться малостью piskuga ~ vähesega leppima, по малости kõnek. pisuthaaval, vähehaaval, väikesel viisil, осталась самая малость on jäänud veel õige vähe ~ pisut;
‣ С → Н madalk. veidi, pisut, natuke(ne); погоди малость oota veidike
‣ (без мн. ч.) van. väiksus, vähesus, piskus;
‣ kõnek. tühine ~ väike asi, pisku; довольствоваться малостью piskuga ~ vähesega leppima, по малости kõnek. pisuthaaval, vähehaaval, väikesel viisil, осталась самая малость on jäänud veel õige vähe ~ pisut;
‣ С → Н madalk. veidi, pisut, natuke(ne); погоди малость oota veidike
незадолго Н до чего, перед чем natuke ~ veidi ~ väheke ~ pisut aega enne mida; незадолго перед ужином natuke (aega) enne õhtusööki, незадолго до отхода поезда pisut ~ veidi (aega) enne rongi väljumist, незадолго перед дождём päris vihma eel
побаловать Г сов.
‣ 172a кого-что, чем kõnek. (veidi) hellitama ~ heameelt tegema;
‣ 172b чем, с чем, без доп. madalk. (veidi) hullama ~ vallatlema ~ mürama, koerust tegema
‣ 172a кого-что, чем kõnek. (veidi) hellitama ~ heameelt tegema;
‣ 172b чем, с чем, без доп. madalk. (veidi) hullama ~ vallatlema ~ mürama, koerust tegema
побренчать 180 Г сов. kõnek.
‣ чем, без доп. (mõnda aega) kõlisema ~ kõlistama; побренчать ключами (veidi aega) võtmeid kõlistama;
‣ на чём (veidi) tinistama ~ klimberdama ~ plõnnima
‣ чем, без доп. (mõnda aega) kõlisema ~ kõlistama; побренчать ключами (veidi aega) võtmeid kõlistama;
‣ на чём (veidi) tinistama ~ klimberdama ~ plõnnima
побурчать 180 Г сов. kõnek.
‣ на кого, без доп. (veidi) podisema ~ pomisema ~ porisema ~ torisema;
‣ безл. (veidi) korisema (näit. kurgus, kõhus)
‣ на кого, без доп. (veidi) podisema ~ pomisema ~ porisema ~ torisema;
‣ безл. (veidi) korisema (näit. kurgus, kõhus)
подмаслить 269a (повел. накл. подмасли) Г сов. → несов. подмасливать
‣ что (veidi, kergelt, üle) võidma ~ võiga määrima ~ võidma, (veidi) võid lisama; подмаслить сковородку panni võiga määrima, подмаслить волосы juukseid võidma, подмаслить кашу pudrule võid sisse panema;
‣ кого ülek. kõnek. meelitama keda, kelle poolehoidu võitma; madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma
‣ что (veidi, kergelt, üle) võidma ~ võiga määrima ~ võidma, (veidi) võid lisama; подмаслить сковородку panni võiga määrima, подмаслить волосы juukseid võidma, подмаслить кашу pudrule võid sisse panema;
‣ кого ülek. kõnek. meelitama keda, kelle poolehoidu võitma; madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma
покачаться 165 Г сов.
‣ (mõnda aega, veidi) kiikuma ~ õõtsuma ~ hällima;
‣ (veidi aega) taaruma ~ vaaruma ~ vankuma
‣ (mõnda aega, veidi) kiikuma ~ õõtsuma ~ hällima;
‣ (veidi aega) taaruma ~ vaaruma ~ vankuma
покропить Г сов.
‣ 302 кого-что, чем (pisut, veidi aega) piserdama ~ ripsima ~ piisutama;
‣ 304 (veidi aega) tibama ~ tibutama ~ pihutama ~ piisutama
‣ 302 кого-что, чем (pisut, veidi aega) piserdama ~ ripsima ~ piisutama;
‣ 304 (veidi aega) tibama ~ tibutama ~ pihutama ~ piisutama
покружить Г сов.
‣ 311a, 287 кого-что, без доп. (veidi aega) keerutama;
‣ 311b, 287b где (veidi aega) keerlema ~ tiirlema ~ tiirutama
‣ 311a, 287 кого-что, без доп. (veidi aega) keerutama;
‣ 311b, 287b где (veidi aega) keerlema ~ tiirlema ~ tiirutama
поразмяться 261 (буд. вр. поразомнусь, поразомнёшься,...) Г сов. kõnek. end (veidi) sirutama, endale (veidi) soojendust tegema, oma luid-liikmeid käima panema
поскрипеть 238 Г сов.
‣ (veidi) kriuksuma ~ krigisema ~ nagisema ~ kiuksuma; чем (veidi) krabistama ~ kriuksutama ~ kääksutama ~ krigistama; поскрипеть зубами hambaid krigistama, поскрипеть пером sulge ~ sulega krabistama;
‣ ülek. kõnek. (mõnda aega) vaevaliselt elama ~ hingitsema, kiratsema
‣ (veidi) kriuksuma ~ krigisema ~ nagisema ~ kiuksuma; чем (veidi) krabistama ~ kriuksutama ~ kääksutama ~ krigistama; поскрипеть зубами hambaid krigistama, поскрипеть пером sulge ~ sulega krabistama;
‣ ülek. kõnek. (mõnda aega) vaevaliselt elama ~ hingitsema, kiratsema
потаскать 165a Г сов. kõnek.
‣ кого-что, без доп. (mõnda aega, veidi) tassima, kandma, vedama, tarima, tirima; (veidi) sakutama ~ tutistama;
‣ что (kõike, palju) kohale ~ ära tassima ~ kandma ~ viima
‣ кого-что, без доп. (mõnda aega, veidi) tassima, kandma, vedama, tarima, tirima; (veidi) sakutama ~ tutistama;
‣ что (kõike, palju) kohale ~ ära tassima ~ kandma ~ viima
пофрантить 294 (без страд. прич.) Г сов. kõnek. (veidi) keigarit ~ dändit mängima, (riietega) uhkust ajama; чем, в чём (veidi) uhkeldama ~ eputama
зато союз see-eest, seevastu; sellepärast; пальто дорогое, зато хорошее mantel on kallis, aga see-eest hea, немного тесно, зато всё под рукой veidi kitsas, aga see-eest on kõik käe-jala juures
крошку Н kõnek. pisut, veidi
маленько Н madalk. veidi, natuke(ne), pisut, väheke
наперёд Н madalk. ette, enne, eelnevalt, kõigepealt; наклониться немного наперёд veidi ette(poole) kummarduma, договориться наперёд enne ~ eelnevalt kokku leppima, задом наперёд tagurpidi, tagaspidi
немного Н, Ч
‣ vähe(ke), natuke, pisut, veidi(ke); времени осталось немного aega on vähe jäänud, выпить немного воды natuke ~ väheke vett jooma, немного позже natuke hiljem, немного болит голова pea valutab veidi;
‣ предик. on vähe; это совсем немного seda on õige vähe ~ pisut
‣ vähe(ke), natuke, pisut, veidi(ke); времени осталось немного aega on vähe jäänud, выпить немного воды natuke ~ väheke vett jooma, немного позже natuke hiljem, немного болит голова pea valutab veidi;
‣ предик. on vähe; это совсем немного seda on õige vähe ~ pisut
отступя
‣ дееприч. наст. вр. Г отступить;
‣ дееприч. → Н veidi ~ vähe eemal, lähedal
‣ дееприч. наст. вр. Г отступить;
‣ дееприч. → Н veidi ~ vähe eemal, lähedal
погодить 292 (без страд. прич.) Г сов. с инф., без доп. kõnek. (pisut) ootama; немного погодя veidi aja pärast, ну, погоди! oota sa!
подкрасить 273a Г сов. → несов. подкрашивать что
‣ (veidi, kergelt, paiguti) värvima, toonima; подкрасить рамы raame (üle) värvima, подкрасить губы huuli värvima ~ toonitama;
‣ ülek. kõnek. (veidi) ilustama; подкрасить действительность tegelikkust ilustama
‣ (veidi, kergelt, paiguti) värvima, toonima; подкрасить рамы raame (üle) värvima, подкрасить губы huuli värvima ~ toonitama;
‣ ülek. kõnek. (veidi) ilustama; подкрасить действительность tegelikkust ilustama
подлечить 310 Г сов. → несов. подлечивать кого-что kõnek. keda veidi ravi(tse)ma, kelle tervist parandama
подморозить 272a Г сов. → несов. подмораживать
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
позаниматься 165 Г сов.
‣ чем, без доп. (mõnda aega) õppima mida ~ tegelema millega; позаниматься на курсах kursustel õppima, позаниматься математикой (veidi) matemaatikat õppima, позаниматься музыкой (mõnda aega) muusikaga tegelema;
‣ с кем, чем, без доп. (veidi aega) õpetama keda; позаниматься с сыном poega õpetama, pojaga koolitükke ~ mõnda ainet tegema, позаниматься с отстающими mahajääjaid aitama, mahajääjatega tegelema
‣ чем, без доп. (mõnda aega) õppima mida ~ tegelema millega; позаниматься на курсах kursustel õppima, позаниматься математикой (veidi) matemaatikat õppima, позаниматься музыкой (mõnda aega) muusikaga tegelema;
‣ с кем, чем, без доп. (veidi aega) õpetama keda; позаниматься с сыном poega õpetama, pojaga koolitükke ~ mõnda ainet tegema, позаниматься с отстающими mahajääjaid aitama, mahajääjatega tegelema
покататься 165 Г сов.
‣ на ком-чём, без доп. (mõnda aega) sõitma; покататься на коньках pisut uisutama, покататься верхом veidi ratsutama, покататься на лыжах väheke suusatama, покататься на санках vähe aega kelgutama;
‣ (mõnda aega) end küljelt küljele veeretama
‣ на ком-чём, без доп. (mõnda aega) sõitma; покататься на коньках pisut uisutama, покататься верхом veidi ratsutama, покататься на лыжах väheke suusatama, покататься на санках vähe aega kelgutama;
‣ (mõnda aega) end küljelt küljele veeretama
покачать Г сов.
‣ 165a кого-что (mõnda aega, veidi) kiigutama ~ õõtsutama ~ kõigutama;
‣ 165b чем mida (paar korda) kõlgutama ~ vangutama; покачать ногой jalga kõlgutama, покачать головой pead vangutama;
‣ 165a кого (mõnda aega) õhku loopima keda;
‣ 165a что, чего (veidi) pumpama
‣ 165a кого-что (mõnda aega, veidi) kiigutama ~ õõtsutama ~ kõigutama;
‣ 165b чем mida (paar korda) kõlgutama ~ vangutama; покачать ногой jalga kõlgutama, покачать головой pead vangutama;
‣ 165a кого (mõnda aega) õhku loopima keda;
‣ 165a что, чего (veidi) pumpama
покрутиться 316 Г сов. (veidi aega) keerlema ~ pöörlema ~ tiirutama ~ tiirlema; ringi tiirutama, sagima; винт покрутился и остановился (laeva)kruvi tegi mõned pöörded ja jäi seisma, люди покрутились во дворе и ушли inimesed sagisid ~ tiirutasid veidi õues ringi ja läksid minema
потягивать Г несов.
‣ 168a кого-что, за что, без доп. kõnek. (aeg-ajalt, veidi) tõmbama (ka ülek.) ~ tirima ~ sikutama; потягивать кого за рукав keda käisest tõmbama ~ tirima ~ sikutama, потягивать носом ninaga õhku nuhutama;
‣ 168a что kõnek. (aeg-ajalt, veidi) imema ~ rüüpama; limpsima, trimpama; потягивать вино veini rüüpama ~ imema, потягивать трубку piipu tõmbama ~ popsima;
‣ 168b безл. чем (aeg-ajalt) puhuma ~ hoovama; от реки потягивает свежестью jõelt uhkab jahedust
‣ 168a кого-что, за что, без доп. kõnek. (aeg-ajalt, veidi) tõmbama (ka ülek.) ~ tirima ~ sikutama; потягивать кого за рукав keda käisest tõmbama ~ tirima ~ sikutama, потягивать носом ninaga õhku nuhutama;
‣ 168a что kõnek. (aeg-ajalt, veidi) imema ~ rüüpama; limpsima, trimpama; потягивать вино veini rüüpama ~ imema, потягивать трубку piipu tõmbama ~ popsima;
‣ 168b безл. чем (aeg-ajalt) puhuma ~ hoovama; от реки потягивает свежестью jõelt uhkab jahedust
похватать 165a Г сов.
‣ что, чем kõnek. (palju, kõike endale) haarama ~ kahmama;
‣ что, чего madalk. veidi (süüa) ahmima;
‣ кого-что kõnek. (hulgaviisi) kinni võtma ~ nabima
‣ что, чем kõnek. (palju, kõike endale) haarama ~ kahmama;
‣ что, чего madalk. veidi (süüa) ahmima;
‣ кого-что kõnek. (hulgaviisi) kinni võtma ~ nabima
похлопать Г сов.
‣ 164a кого, чем, без доп. (veidi) paugutama ~ plaksutama ~ plagistama; (kergelt) patsutama; похлопать крыльями tiibu plagistama, похлопать по спине õlale patsutama (ka ülek.);
‣ 164b (veidi) paukuma ~ plaksuma ~ plagisema
‣ 164a кого, чем, без доп. (veidi) paugutama ~ plaksutama ~ plagistama; (kergelt) patsutama; похлопать крыльями tiibu plagistama, похлопать по спине õlale patsutama (ka ülek.);
‣ 164b (veidi) paukuma ~ plaksuma ~ plagisema
приперчить 271a (повел. накл. приперчи), приперчить 287a Г сов. → несов. приперчивать что kõnek. veidi pipart panema ~ pipardama
приспустить 317 Г сов. → несов. приспускать что veidi alla laskma, vähendama; приспустить шторы aknaeesriideid alla laskma, приспустить флаги lippe poolde vardasse laskma, приспустить температуру пара auru temperatuuri alla laskma ~ vähendama, приспустить огонёк (lambi) leeki väiksemaks keerama
присушить 310 Г сов. → несов. присушивать
‣ что veidi kuivatama, tahendama, taheda(ma)ks tegema;
‣ кого folkl. ära tegema ~ võluma
‣ что veidi kuivatama, tahendama, taheda(ma)ks tegema;
‣ кого folkl. ära tegema ~ võluma
чуть
‣ Н vaevalt, vaevu, hädavaevalt, hädavaevu; чуть тёплая вода vaevalt leige vesi, чуть живой vaevalt hing sees, hädavaevu hinges ~ elus;
‣ Н pisut, veidi, natuke; чуть больше pisut ~ veidi rohkem, чуть левее pisut vasakule, чуть видно pisut on näha, vaevunähtav(alt), чуть слышно natuke on kuulda, vaevukuuldav(alt);
‣ союз vaevalt, niipea kui, (otse)kohe kui; чуть утро, все на ногах varahommik ja kõik juba jalul, vaevalt koidab, kui kõik juba jalul, чуть кто войдёт, услышу kuulen kohe, (niipea) kui keegi sisse tuleb, чуть только стемнело, он вышел niipea kui ~ kohe kui pimenes, läks ta välja, чуть что, позови врача niipea kui ~ otsekohe kui midagi juhtub, kutsu arst;
‣ частица peaaegu et; чуть (ли) не peaaegu et, чуть что kui vähegi midagi (on), я чуть было не упал palju ei puudunud, et oleksin kukkunud, oleksin peaaegu kukkunud, чуть что -- слёзы iga pisiasja ~ tühja asja peale silmad peos, kui vähegi midagi on, kohe pisarad ~ silmavesi platsis
‣ Н vaevalt, vaevu, hädavaevalt, hädavaevu; чуть тёплая вода vaevalt leige vesi, чуть живой vaevalt hing sees, hädavaevu hinges ~ elus;
‣ Н pisut, veidi, natuke; чуть больше pisut ~ veidi rohkem, чуть левее pisut vasakule, чуть видно pisut on näha, vaevunähtav(alt), чуть слышно natuke on kuulda, vaevukuuldav(alt);
‣ союз vaevalt, niipea kui, (otse)kohe kui; чуть утро, все на ногах varahommik ja kõik juba jalul, vaevalt koidab, kui kõik juba jalul, чуть кто войдёт, услышу kuulen kohe, (niipea) kui keegi sisse tuleb, чуть только стемнело, он вышел niipea kui ~ kohe kui pimenes, läks ta välja, чуть что, позови врача niipea kui ~ otsekohe kui midagi juhtub, kutsu arst;
‣ частица peaaegu et; чуть (ли) не peaaegu et, чуть что kui vähegi midagi (on), я чуть было не упал palju ei puudunud, et oleksin kukkunud, oleksin peaaegu kukkunud, чуть что -- слёзы iga pisiasja ~ tühja asja peale silmad peos, kui vähegi midagi on, kohe pisarad ~ silmavesi platsis
капля 65 С ж. неод.
‣ tilk, piisk, tiba; капли росы kastetilgad, капли дождя, дождевые капли vihmapiisad, капли пота на лбу higipiisad laubal, капля долбит камень tilkki uuristab kivi, капля по капле tilkhaaval, piiskhaaval, наливать по капле tilgutama, выпить до капли tilgatu(ma)ks jooma;
‣ капли мн. ч. (arstimi)tilgad; глазные капли silmatilgad, капли от кашля köhatilgad, закапать капли tilgutama;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. raas, iva, kübe; в нём нет ни капли совести tal pole südametunnistuse raasugi, tal pole põrmugi südametunnistust;
‣ С → Н каплю veidi, ivake, kübeke;
◊ капля в море piisake meres; (он) капли в рот не берёт kõnek. ta ei võta (mitte) tilkagi suhu; до последней капли крови kõrgst. viimase veretilgani; (похожи) как две капли воды (sarnased) nagu kaks tilka vett
‣ tilk, piisk, tiba; капли росы kastetilgad, капли дождя, дождевые капли vihmapiisad, капли пота на лбу higipiisad laubal, капля долбит камень tilkki uuristab kivi, капля по капле tilkhaaval, piiskhaaval, наливать по капле tilgutama, выпить до капли tilgatu(ma)ks jooma;
‣ капли мн. ч. (arstimi)tilgad; глазные капли silmatilgad, капли от кашля köhatilgad, закапать капли tilgutama;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. raas, iva, kübe; в нём нет ни капли совести tal pole südametunnistuse raasugi, tal pole põrmugi südametunnistust;
‣ С → Н каплю veidi, ivake, kübeke;
◊ капля в море piisake meres; (он) капли в рот не берёт kõnek. ta ei võta (mitte) tilkagi suhu; до последней капли крови kõrgst. viimase veretilgani; (похожи) как две капли воды (sarnased) nagu kaks tilka vett
полизать 198 Г сов. кого-что, чего (mõnda aega, pisut) lakkuma ~ noolima ~ nilpsama ~ limpsima (ka ülek.); собака полизала чью руку koer tõmbas keelega mõned korrad üle kelle käe, полизать молока veidi piima limpsima
попилить 305a Г сов. что, без доп. (mõnda aega) saagima (на чём ka ülek.); кого ülek. (mõnda aega) kelle kallal võtma, keda näägutama; попилить дрова puid saagima, попилить на скрипке veidi viiulit saagima ~ kääksutama
посадить 313a Г сов. → несов. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
посидеть 232b Г сов. где, с кем, у кого (mõnda aega) kus, kellega istuma ~ kelle pool olema; посидеть с друзьями sõpradega pisut koos istuma, посидеть у соседки veidi naabrinaise pool (külas) olema
поскакать 201 Г сов.
‣ hüplema ~ keksima ~ kepslema ~ kalpsama (hakkama); kappama ~ kapakut laskma ~ (nelja) kihutama ~ jooksma (hakkama); поскакать на одной ноге в комнату ühe jala peal toa poole hüppama hakkama ~ hüplema, лошади поскакали дальше hobused kihutasid edasi;
‣ (mõnda aega) hüppama ~ hüplema ~ kepslema ~ keksima ~ kalpsama; поскакать через скакалку veidi hüppenööriga hüppama
‣ hüplema ~ keksima ~ kepslema ~ kalpsama (hakkama); kappama ~ kapakut laskma ~ (nelja) kihutama ~ jooksma (hakkama); поскакать на одной ноге в комнату ühe jala peal toa poole hüppama hakkama ~ hüplema, лошади поскакали дальше hobused kihutasid edasi;
‣ (mõnda aega) hüppama ~ hüplema ~ kepslema ~ keksima ~ kalpsama; поскакать через скакалку veidi hüppenööriga hüppama
потрепать 212 Г сов. kõnek.
‣ что räbalaks ~ katki kandma, ära trööpama; kapsaks ~ räbalaks lugema; потрепать одежду riideid räbalaks kandma, потрепать книгу raamatut kapsaks lugema;
‣ кого-что (veidi) patsutama; sasima, sakutama, räsima (ka ülek.); потрепать по щеке põske ~ põsele patsutama, потрепать по плечу õlale patsutama, потрепать нервы кому kelle närve kulutama, потрепать дивизию противника vastase diviisi räsima ~ läbi tuuseldama, жизнь потрепала его elu on teda räsinud, шторм здорово потрепал нас saime tormi käest kõvasti räsida ~ sakutada;
◊ потрепать языком madalk. (veidi) lobisema ~ vatrama ~ keelt peksma
‣ что räbalaks ~ katki kandma, ära trööpama; kapsaks ~ räbalaks lugema; потрепать одежду riideid räbalaks kandma, потрепать книгу raamatut kapsaks lugema;
‣ кого-что (veidi) patsutama; sasima, sakutama, räsima (ka ülek.); потрепать по щеке põske ~ põsele patsutama, потрепать по плечу õlale patsutama, потрепать нервы кому kelle närve kulutama, потрепать дивизию противника vastase diviisi räsima ~ läbi tuuseldama, жизнь потрепала его elu on teda räsinud, шторм здорово потрепал нас saime tormi käest kõvasti räsida ~ sakutada;
◊ потрепать языком madalk. (veidi) lobisema ~ vatrama ~ keelt peksma
пыльный 126 П
‣ (кр. ф. пылен, пыльна, пыльно, пыльны) tolmune, tolmu täis; пыльная дорога tolmune tee, пыльные листья tolmused lehed, работа не пыльная ülek. madalk. selle tööga end ära ei katkesta;
‣ (без кр. ф.) tolmu-; пыльная тряпка tolmulapp, пыльная буря tolmutorm;
◊ (словно) пыльным мешком из-за угла пришибленный ~ прибитый kõnek. nalj. veidi tohoh, topakas, nupust nikastanud, sooja sepikuga pähe saanud
‣ (кр. ф. пылен, пыльна, пыльно, пыльны) tolmune, tolmu täis; пыльная дорога tolmune tee, пыльные листья tolmused lehed, работа не пыльная ülek. madalk. selle tööga end ära ei katkesta;
‣ (без кр. ф.) tolmu-; пыльная тряпка tolmulapp, пыльная буря tolmutorm;
◊ (словно) пыльным мешком из-за угла пришибленный ~ прибитый kõnek. nalj. veidi tohoh, topakas, nupust nikastanud, sooja sepikuga pähe saanud
дома Н kodus; его нет дома teda pole kodus, чувствуйте себя ~ будьте как дома tundke end nagu kodus;
◊ (у него) не все дома kõnek. ta on peast põrunud ~ veidi metsa poole ~ nupust nikastanud
◊ (у него) не все дома kõnek. ta on peast põrunud ~ veidi metsa poole ~ nupust nikastanud
заскок 18 С м. неод. kõnek.
‣ (ette-, sisse-) hüpe;
‣ ülek. veidrus; он с заскоками ta on veidi napakas
‣ (ette-, sisse-) hüpe;
‣ ülek. veidrus; он с заскоками ta on veidi napakas
крошечку Н kõnek. pisut, veidi, ivake, tsipake
надгнить 329 Г сов. → несов. надгнивать kõnek. pealt (veidi) mädanema ~ kõdunema ~ pehkima ~ pehastama ~ repetama minema ~ hakkama; яблоко надгнило õun on pealt mädanema läinud, õunale on tulnud mädaplekid
надорвать 217a Г сов. → несов. надрывать
‣ что (veidi v. pooleldi) katki rebima ~ käristama; надорвать конверт ümbriku äärt katki rebima;
‣ кого-что ülek. ära katkestama ~ venitama, rebestama; надорвать живот kõhtu ära venitama;
◊ надорвать ~ надрывать душу ~ сердце südamesse lõikama, kelle südant vaevama; надорвать ~ надрывать животики ~ кишки со смеху ~ от смеха madalk. ennast lõhki ~ puruks ~ ribadeks naerma; надорвать ~ надрывать силы tervist laastama ~ ruineerima
‣ что (veidi v. pooleldi) katki rebima ~ käristama; надорвать конверт ümbriku äärt katki rebima;
‣ кого-что ülek. ära katkestama ~ venitama, rebestama; надорвать живот kõhtu ära venitama;
◊ надорвать ~ надрывать душу ~ сердце südamesse lõikama, kelle südant vaevama; надорвать ~ надрывать животики ~ кишки со смеху ~ от смеха madalk. ennast lõhki ~ puruks ~ ribadeks naerma; надорвать ~ надрывать силы tervist laastama ~ ruineerima
надорваться 217 (прош. вр. надорвалось и надорвалось, надорвались и надорвались) Г сов. → несов. надрываться
‣ (veidi, teatava määrani) rebenema ~ kärisema; мешок сбоку надорвался kott on külje pealt kärisenud, koti õmblused on rebenenud;
‣ (без несов.) над чем, без доп. kõnek. end ära katkestama ~ venitama;
‣ (без несов.) ülek. murduma; она внутренне надорвалась ta on seesmiselt murdunud
‣ (veidi, teatava määrani) rebenema ~ kärisema; мешок сбоку надорвался kott on külje pealt kärisenud, koti õmblused on rebenenud;
‣ (без несов.) над чем, без доп. kõnek. end ära katkestama ~ venitama;
‣ (без несов.) ülek. murduma; она внутренне надорвалась ta on seesmiselt murdunud
надпороть 252 Г сов. → несов. надпарывать что (veidi) lahti harutama; надпороть подкладку voodrit lahti harutama
надрубить 320 Г сов. → несов. надрубать что
‣ sälkama, (veidi pealt) raiuma; надрубить бревно palki sälkama, надрубить кору дерева puukoort täksama;
‣ ehit. (raiekorda) peale ehitama
‣ sälkama, (veidi pealt) raiuma; надрубить бревно palki sälkama, надрубить кору дерева puukoort täksama;
‣ ehit. (raiekorda) peale ehitama
надсечь 378a (действ. прич. прош. вр. надсекший) Г сов. → несов. надсекать что sälkama, täkkima, (veidi) pealt raiuma; mulgustama (perfokaarti vm.)
недомогание 115 С с. неод. haiglane olek, tervisehäire, haigus, haiglus, põdurus; чувствовать лёгкое недомогание end veidi haiglasena tundma
ненамного Н mitte (just) palju, veidi; ненамного превосходить численностью arvult mitte eriti palju üle olema ~ ületama, mitte kuigi suures arvulises ülekaalus olema
обождать 217a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что kõnek. (ära) ootama, veidi ~ pisut ootama; обожди минутку oota üks hetk
побаловаться 172 Г сов. kõnek.
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
побесить 319a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что kõnek. (viivuks, korraks) vihale ~ marru ~ raevu ajama, (veidi) ärritama
побеситься 319 Г сов.
‣ kõnek. (lühikest v. mõnda aega) marus olema ~ raevutsema;
‣ ülek. madalk. (veidi aega) hullama ~ möllama ~ tembutama
‣ kõnek. (lühikest v. mõnda aega) marus olema ~ raevutsema;
‣ ülek. madalk. (veidi aega) hullama ~ möllama ~ tembutama
поблёскивать 168b Г несов. (aeg-ajalt veidi) helkima ~ sirama ~ sätendama, helklema; чем välgutama, välkuda laskma; поблёскивать глазами silmadel välkuda laskma
поболтать I Г сов. kõnek.
‣ 165a что (pisut) loksutama ~ segama;
‣ 165b чем (veidi) kõlgutama ~ siputama
‣ 165a что (pisut) loksutama ~ segama;
‣ 165b чем (veidi) kõlgutama ~ siputama
побрызгать Г сов.
‣ 192 (veidi aega) tibutama ~ tibama;
‣ 164a что, чем, на кого-что, без доп. (pisut) pritsima ~ piserdama
‣ 192 (veidi aega) tibutama ~ tibama;
‣ 164a что, чем, на кого-что, без доп. (pisut) pritsima ~ piserdama
повертеться 241 Г сов. (natuke) keerlema ~ end keerutama; колесо повертелось и остановилось ratas käis veidi aega ringi ja jäi seisma, повертеться среди гостей külaliste seas keerlema, повертеться перед зеркалом end peegli ees keerutama, пусть теперь повертятся! las nüüd sebivad ~ jooksevad!
поворошить 287a Г сов. что kõnek. (mõnda aega) kaarutama; (veidi) liigutama; поворошить сено natuke heina kaarutama, поворошить угли в печке ahjus väheke süsi segama
подбавить 278a Г сов. → несов. подбавлять что, чего (veidi) lisama ~ lisandama ~ juurde panema; подбавить сахару в чай teesse suhkrut juurde panema
подбодрить 285a Г сов. → несов. подбадривать, подбодрять кого-что (veidi) julgustama ~ virgutama ~ ergutama ~ reipamaks tegema ~ reibastama; подбодрить больного haigele julgust andma, haiget ergutama
подбодриться 285 Г сов. → несов. подбадриваться, подбодряться kõnek. (veidi) elavnema ~ reipamaks minema, julgust koguma
подболтать 165a Г сов. → несов. подбалтывать что, чего, во что kõnek. vedelikule mida (veidi) juurde ~ sisse segama ~ panema; подболтать в тесто муки taignale jahu juurde panema ~ segama
подгнить 329 Г сов. → несов. подгнивать (alt, veidi) mädanema ~ pehkima ~ pehastama ~ repetama; столб подгнил postijalg on pehkinud
поддувать Г несов. → сов. поддуть
‣ 169a что, без доп. põlema puhuma;
‣ 169b (без сов., также безл.) (veidi) puhuma; из-под пола поддувает põranda alt puhub, põrand laseb tuult läbi
‣ 169a что, без доп. põlema puhuma;
‣ 169b (без сов., также безл.) (veidi) puhuma; из-под пола поддувает põranda alt puhub, põrand laseb tuult läbi
поделать 164a Г сов. что kõnek. (mõnda aega v. aeg-ajalt) tegema mida; надо поделать гимнастику peab veidi ~ aeg-ajalt võimlema, что я могу поделать? mida ma saan teha ~ parata?
◊ ничего не поделаешь pole midagi teha ~ parata; что поделать ~ поделаешь mis sinna parata, mis seal ikka teha
◊ ничего не поделаешь pole midagi teha ~ parata; что поделать ~ поделаешь mis sinna parata, mis seal ikka teha
подержать 183a Г сов. кого-что (mõnda aega, enda käes) hoidma ~ pidama; подержать окна открытыми aknaid (veidi aega) lahti hoidma, подержать детей дома lapsi (mõnda aega) kodus hoidma, подержать руки над головой käsi pea kohal hoidma, подержать собаку (mõnda aega) koera pidama
поджить 332 (без страд. прич.) Г сов. → несов. подживать kõnek. (vähehaaval, veidi) paranema ~ kokku kasvama; рана поджила haav on pisut paranenud ~ paremaks läinud
подзанять 263 Г сов. что, чего, у кого kõnek. (veidi) laenuks võtma, (pisut) laenama ~ võlgu võtma; подзанять денег pisut raha laenama
подзаправиться 278 Г сов.
‣ kõnek. (pisut) kütust juurde võtma ~ tankima;
‣ madalk. (pisut) kehakinnitust võtma, (veidi) keha kinnitama
‣ kõnek. (pisut) kütust juurde võtma ~ tankima;
‣ madalk. (pisut) kehakinnitust võtma, (veidi) keha kinnitama
подзубрить 305a, буд. вр. также 286 Г сов. → несов. подзубривать что kõnek. (paremini) pähe tuupima, (veel veidi) tuupima
подкоптить 294 Г сов. → несов. подкапчивать
‣ что (veidi) tahmaseks ~ nõgiseks tegema ~ tahmama ~ nõetama;
‣ что (veel pisut) suitsuda laskma; чего (juurde) suitsutama; подкоптить рыбу kalal veel pisut suitsuda ~ suitsus olla laskma, подкоптить рыбы kalu juurde suitsutama
‣ что (veidi) tahmaseks ~ nõgiseks tegema ~ tahmama ~ nõetama;
‣ что (veel pisut) suitsuda laskma; чего (juurde) suitsutama; подкоптить рыбу kalal veel pisut suitsuda ~ suitsus olla laskma, подкоптить рыбы kalu juurde suitsutama
подмазать 186 Г сов. → несов. подмазывать
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
подмалевать 174a Г сов. → несов. подмалёвывать что
‣ madalk. (veidi, kergelt, paiguti) võõpama ~ värvima; подмалевать потолок lage värvima ~ võõpama;
‣ kunst alusmaali tegema
‣ madalk. (veidi, kergelt, paiguti) võõpama ~ värvima; подмалевать потолок lage värvima ~ võõpama;
‣ kunst alusmaali tegema
подмокнуть 344b Г сов. → несов. подмокать alt veidi märjaks saama; pisut märguma ~ niiskuma; сахар подмок suhkur on niiskunud ~ niiskeks saanud
подмолодить 289 Г сов. → несов. подмолаживать кого kõnek. (veidi) noorendama ~ nooremaks tegema; короткие волосы подмолодили его lühike juus teeb ta nooremaks
подмочиться 311 Г сов. → несов. подмачиваться madalk. alt veidi märjaks saama; pisut märguma ~ niiskuma
подпортиться 274 (повел. накл. подпортись и подпорться) Г сов. kõnek. (pisut, veidi) rikki ~ halvaks ~ kehvaks minema, riknema; зрение его заметно подпортилось ta nägemine on palju kehvemaks jäänud ~ läinud
подпудрить 269a (повел. накл. подпудри) Г сов. → несов. подпудривать кого-что kõnek. (pisut, veidi) puuderdama
подпудриться 269 (повел. накл. подпудрись) Г сов. → несов. подпудриваться kõnek. end (veidi, pisut) puuderdama
подпухнуть 344b Г сов. → несов. подпухать kõnek. (pisut) üles paistetama ~ tursuma; веки подпухли silmalaud on (veidi) paistes ~ tursunud
подсолить 305a, буд. вр. также 286 Г сов. → несов. подсаливать
‣ что (veidi) soola lisama ~ juurde panema millele; подсолить суп supile soola lisama ~ panema;
‣ что, чего kõnek. juurde soolama (näit. kurke)
‣ что (veidi) soola lisama ~ juurde panema millele; подсолить суп supile soola lisama ~ panema;
‣ что, чего kõnek. juurde soolama (näit. kurke)
подсохнуть 344b Г сов. → несов. подсыхать (veidi, kohati) kuivemaks tõmbuma, tahenema; к вечеру краска подсохла õhtuks oli värv kuivaks tõmbunud
подтравить 320 Г сов. → несов. подтравливать
‣ что (järel)söövitama;
‣ что, чем kõnek. (kergelt) mürgi(s)tama;
‣ кого ülek. madalk. (veidi, kergelt) õrritama, ässitama; подтравить собаку koera õrritama ~ ässitama
‣ что (järel)söövitama;
‣ что, чем kõnek. (kergelt) mürgi(s)tama;
‣ кого ülek. madalk. (veidi, kergelt) õrritama, ässitama; подтравить собаку koera õrritama ~ ässitama
пожариться 269 Г сов. (mõnda aega) küpsema ~ praadima; пусть мясо ещё немного пожарится las liha(l) veel küpseda, las liha veel veidi ~ natuke küpseb
поиграть 165a Г сов. во что, на чём, с кем-чем, чем, что, без доп. (veidi aega) mängima; поиграть на рояле natuke klaverit mängima
поинтриговать 172a Г сов.
‣ против кого, без доп. (veidi) intrigeerima ~ salasepitsema;
‣ кого-что, без доп. huvi äratama
‣ против кого, без доп. (veidi) intrigeerima ~ salasepitsema;
‣ кого-что, без доп. huvi äratama
покипятиться 294 Г сов. kõnek. (mõnda aega) äge olema, ägetsema, (veidi) ägestuma ~ ägedaks ~ keevaliseks minema
поковылять 254b Г сов. kõnek.
‣ komberdades ~ lomberdades ~ longates ~ luugates ~ limbates minema hakkama; paterdama hakkama;
‣ (veidi aega) komberdama ~ lomberdama ~ lonkama ~ luukama ~ limpama
‣ komberdades ~ lomberdades ~ longates ~ luugates ~ limbates minema hakkama; paterdama hakkama;
‣ (veidi aega) komberdama ~ lomberdama ~ lonkama ~ luukama ~ limpama
поколебаться 190 Г сов.
‣ (mõnda aega, veidi) võnkuma ~ õõtsuma ~ kõikuma; hubisema, habisema, värelema;
‣ ülek. (pisut) kõikuma ~ vankuma lööma, kahtlema ~ kõhklema hakkama; поколебаться несколько минут hetke ~ mõne minuti kõhklema ~ kahevahel olema
‣ (mõnda aega, veidi) võnkuma ~ õõtsuma ~ kõikuma; hubisema, habisema, värelema;
‣ ülek. (pisut) kõikuma ~ vankuma lööma, kahtlema ~ kõhklema hakkama; поколебаться несколько минут hetke ~ mõne minuti kõhklema ~ kahevahel olema
покумекать 164b Г сов. над чем, без доп. madalk. (veidi v. pisut) pead murdma, päid kokku panema, nuputama
покурить Г сов.
‣ 305a что, без доп. (mõnda aega) suitsetama ~ suitsu tegema;
‣ 305b где, чем, без доп. (ruumi veidi kadaka- vm.) suitsu tegema
‣ 305a что, без доп. (mõnda aega) suitsetama ~ suitsu tegema;
‣ 305b где, чем, без доп. (ruumi veidi kadaka- vm.) suitsu tegema
покусывать 168a Г несов. kõnek.
‣ кого-что näksima; покусывать губы от волнения erutusest huuli närima;
‣ что, без доп. ülek. (veidi) näpistama; мороз покусывает щёки pakane kipub põski näpistama
‣ кого-что näksima; покусывать губы от волнения erutusest huuli närima;
‣ что, без доп. ülek. (veidi) näpistama; мороз покусывает щёки pakane kipub põski näpistama
полакомиться 279 (повел. накл. ед. ч. полакомись и полакомься, мн. ч. полакомьтесь) Г сов. чем (veidi) maiustama; полакомиться ягодами marjadel hea maitsta laskma
полечиться 311 Г сов. у кого, чем, от чего end (pisut, mõnda aega) ravima ~ arstima ~ tohterdama (kõnek.), (veidi) tervist parandama
помакать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что, во что (kergelt, veidi) sisse kastma, kastutama ~ sukeldama; помакать сухарь в чай kuivikut tee sisse kastma ~ tee sees niisutama
помаслить 269a (повел. накл. помасли) Г сов. что kõnek. (veidi) võid peale määrima, võidma, võitama, õlitama, õli ~ võiga määrima; помаслить голову juukseid võidma, помаслить сковородку panni võiga määrima, помаслить кашу pudrule võid silma panema
помахать 205b, 165b Г сов. чем, кому (veidi, mõnda aega) lehvitama, vehkima, viipama, vibutama; помахать крыльями tiibu lehvitama, помахать платком rätiga ~ rätti lehvitama, помахать рукой käega viipama
помешать II 165a Г сов. что, чем, с чем (kergelt, mõnda aega) segama; помешать кашу (veidi) putru segama, помешать глину с песком savi ja liiva segama
помолоть 251 Г сов.
‣ что, без доп. (mõnda aega) jahvatama ~ peenestama; помолоть табак tubakat peenestama, помолоть мясо (veidi) liha hakkima (masinaga);
‣ что, чего kõnek. (kõike) ära jahvatama ~ peenestama;
‣ чем, без доп. ülek. madalk. jahvatama, vatrama; помолоть языком suuga jahvatama
‣ что, без доп. (mõnda aega) jahvatama ~ peenestama; помолоть табак tubakat peenestama, помолоть мясо (veidi) liha hakkima (masinaga);
‣ что, чего kõnek. (kõike) ära jahvatama ~ peenestama;
‣ чем, без доп. ülek. madalk. jahvatama, vatrama; помолоть языком suuga jahvatama
поморозить 272a Г сов. kõnek.
‣ что (veidi) külmutama; поморозить рыбу kala külmutama;
‣ кого-что ära külmuda laskma, ära külmetama, külmaga hävitama; поморозить цветы lilli ~ lilledel ära külmuda laskma, я поморозил нос madalk. külm võttis mul nina ära, külmetasin nina ära
‣ что (veidi) külmutama; поморозить рыбу kala külmutama;
‣ кого-что ära külmuda laskma, ära külmetama, külmaga hävitama; поморозить цветы lilli ~ lilledel ära külmuda laskma, я поморозил нос madalk. külm võttis mul nina ära, külmetasin nina ära
поморщить 271a (повел. накл. ед. ч. поморщи и поморщь, мн. ч. поморщьте) Г сов. что, от чего (veidi nägu, otsaesist) krimpsutama, kirtsutama, kibrutama, kortsutama, kibrastama, kurrutama, kortsu ~ kipra ~ krimpsu tõmbama; поморщить лоб otsaesist kortsutama ~ kipra tõmbama
поморщиться 271 (повел. накл. ед. ч. поморщись и поморщься, мн. ч. поморщьтесь) Г сов. от чего, без доп. (veidi nägu, otsaesist) krimpsutama ~ kirtsutama ~ kortsutama, kortsu ~ kipra ~ krimpsu tõmbama; поморщиться от боли valust ~ valu pärast nägu krimpsutama ~ krimpsu tõmbama
помотать I Г сов.
‣ 165a что (mõnda aega) kerima;
‣ 165b чем kõnek. (veidi, mõne korra) vangutama ~ vehkima ~ vibutama; помотать головой pead vangutama ~ raputama, помотать хвостом sabaga vehkima;
‣ 165b безл. кого-что (mõnda aega) loksutama ~ raputama (näit. sõidukis)
‣ 165a что (mõnda aega) kerima;
‣ 165b чем kõnek. (veidi, mõne korra) vangutama ~ vehkima ~ vibutama; помотать головой pead vangutama ~ raputama, помотать хвостом sabaga vehkima;
‣ 165b безл. кого-что (mõnda aega) loksutama ~ raputama (näit. sõidukis)
помудрить 285b Г сов. kõnek.
‣ (veidi, mõnda aega) pead murdma ~ pusima; (mõnda aega) targutama ~ targutlema;
‣ (pisut) kavaldama, vigurdama, keerutama
‣ (veidi, mõnda aega) pead murdma ~ pusima; (mõnda aega) targutama ~ targutlema;
‣ (pisut) kavaldama, vigurdama, keerutama
помыкаться 164 Г сов. madalk.
‣ по чему (veidi, mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma; помыкаться по свету ilmas ringi rändama;
‣ (mõnda aega) sagima ~ sebima
‣ по чему (veidi, mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma; помыкаться по свету ilmas ringi rändama;
‣ (mõnda aega) sagima ~ sebima
поносить I 319a Г сов. кого-что (mõnda aega) kandma ~ tassima ~ viima ~ tooma; поносить ребёнка на руках last veidi süles kandma, поносить пальто брата mõnda aega venna mantlit kandma
пообщаться 165 Г сов. с кем (mõnda aega) suhtlema kellega; нам хотелось бы с ним иногда пообщаться me sooviks temaga mõnikord ~ veidi kõnelda
попахивать 168b Г несов. kõnek. чем (veidi) lõhna ~ hõngu tunda olema; без доп. (pisut) lehkama ~ halvasti lõhnama; попахивает дымом on tunda suitsulõhna, рыба попахивает kalal on juba lõhn ~ lehk juures
поплакать 193b Г сов. о ком-чём, без доп. (veidi) nutma ~ pisaraid valama ~ taga nutma;
◊ поплакать в жилетку кому kõnek. nalj. kelle rinna najal nutma ~ kurtma
◊ поплакать в жилетку кому kõnek. nalj. kelle rinna najal nutma ~ kurtma
пополоскать 199, 165a Г сов. что, чем (kergelt, mõnda aega) loputama ~ kuristama; пополоскать горло kurku (veidi) kuristama
попридержать 183a Г сов.
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
попыхтеть 234 Г сов. над чем, без доп. kõnek. (veidi) puhkima ~ ähkima (ka ülek.); попыхтеть над задачей ülesande kallal puhkima ~ vaeva nägema
поразмять 261 (буд. вр. поразомну, поразомнёшь,...) Г сов. что kõnek. (veidi) sirutama; поразмять кости luid-liikmeid ~ konte sirutama, поразмять ноги jalgu liigutama ~ sirutama, jalgadele tööd andma
поругать 165a Г сов. кого-что
‣ kõnek. (mõnda aega, veidi) sõimama, riidlema, tõrelema, hurjutama, kiruma keda;
‣ liter. van. teotama, häbistama, alandama; rüvetama
‣ kõnek. (mõnda aega, veidi) sõimama, riidlema, tõrelema, hurjutama, kiruma keda;
‣ liter. van. teotama, häbistama, alandama; rüvetama
поругаться 165 Г сов. с кем, без доп.
‣ kõnek. tülli ~ riidu minema;
‣ (mõnda aega, veidi) sõimama ~ sõimlema
‣ kõnek. tülli ~ riidu minema;
‣ (mõnda aega, veidi) sõimama ~ sõimlema
порыться 347 Г сов. kõnek. (mõnda aega, veidi) tuhnima ~ sorima ~ sobrama ~ urgitsema ~ koukima; порыться в карманах taskutes tuhnima, порыться в архиве arhiivis väheke tuhnima, порыться в душе ülek. hinges urgitsema, порыться в памяти ülek. mälus sorima, meelde tuletada püüdma
посбавить 278a Г сов. что, чего kõnek. (veidi) alla ~ maha võtma; посбавить цену hinda pisut alla jätma ~ laskma, посбавить спеси кому kelle kõrkust (natuke) taltsutama
посбить 325 (буд. вр. пособью, пособьёшь...) Г сов. что, чего, с кого-чего (veidi v. palju) alla ~ maha taguma ~ raputama ~ rapsima; посбить лёд с чего millelt jääd maha taguma ~ raiuma, посбить спеси с кого ülek. kelle upsakust vähendama ~ kahandama
посетовать 171b Г сов. на кого-что, о ком-чём (veidi) kurtma ~ halama ~ halisema mille üle; vrd. сетовать
поскоблить 286, буд. вр. также 305a Г сов. что, чем (mõnda aega, veidi) kaapima ~ kõõpima ~ kõõbitsema
посплетничать 164b Г сов. о ком-чём, без доп. kõnek. (veidi) keelt peksma ~ taga rääkima ~ klatšima keda
постранствовать 171b Г сов. (veidi, mõnda aega) rändama; за свою жизнь он немало постранствовал oma elu jooksul on ta üsna palju ringi rännanud
посудачить 271b Г сов. о ком-чём, с кем, без доп. kõnek. (veidi) keelt peksma ~ klatšima ~ taga rääkima
посушиться 311 Г сов.
‣ kõnek. kuivaks saama ~ ära kuivama ~ tahenema (hulga kohta);
‣ где end veidi kuivatama
‣ kõnek. kuivaks saama ~ ära kuivama ~ tahenema (hulga kohta);
‣ где end veidi kuivatama
потереть 243 Г сов. кого-что, чего, чем (mõnda aega, veidi) hõõruma; потереть руки käsi hõõruma, потереть глаза silmi hõõruma, потереть виски meelekohti hõõruma, потереть спину чем selga küürima millega, потереть моркови porgandit riivima
потолковать 172b Г сов. о ком-чём, без доп. kõnek. (mõnda aega, veidi) arutlema ~ arutama ~ aru pidama ~ juttu ajama, rääkima kellest-millest
потомить 301 Г сов. kõnek.
‣ кого-что (veidi aega) piinama ~ piinelda ~ vaevelda laskma;
‣ что (mõnda aega) lõõmutama; потомить чугун malmi lõõmutama ~ temperdama
‣ кого-что (veidi aega) piinama ~ piinelda ~ vaevelda laskma;
‣ что (mõnda aega) lõõmutama; потомить чугун malmi lõõmutama ~ temperdama
