[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 27 artiklit
провести 367 Г сов. → несов. проводить I
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
препроводить 292 Г сов. → несов. препровождать
‣ кого-что, куда liter. (valve all) saatma; edasi saatma ~ toimetama; kuhu juhatama; препроводить документы dokumente edasi saatma ~ edastama, препроводить гостя в комнату külalist (elu)tuppa juhatama;
‣ что van. veetma, mööda saatma; препроводить время aega veetma
‣ кого-что, куда liter. (valve all) saatma; edasi saatma ~ toimetama; kuhu juhatama; препроводить документы dokumente edasi saatma ~ edastama, препроводить гостя в комнату külalist (elu)tuppa juhatama;
‣ что van. veetma, mööda saatma; препроводить время aega veetma
вековать 172b Г несов. kõnek. van. oma elupäevi veetma, elama; бобылём вековать придётся кому kellel tuleb üksikuna elada ~ oma elupäevi veeta;
◊ век вековать elupäevi veetma ~ elama, elu mööda saatma
◊ век вековать elupäevi veetma ~ elama, elu mööda saatma
коротать 169a Г несов. что kõnek. (aega) veetma ~ viitma ~ täitma ~ lühendama; коротать вечер за шахматами õhtut malelaua taga veetma, коротать жизнь elupäevi veeretama; vrd. скоротать
ночевать 172b Г сов. и несов. ööbima, ööd olema ~ veetma ~ magama; ночевать под открытым небом lageda taeva all ööd magama ~ veetma, ночевать на сеновале öösel lakas magama;
◊ дневать и ночевать у кого, где ööd kui päevad viibima kelle pool, kus
◊ дневать и ночевать у кого, где ööd kui päevad viibima kelle pool, kus
пробыть 352 (прош. вр. пробыл и пробыл, пробыло и пробыло, пробыли и пробыли) Г сов. где (määratud ajavahemikku) veetma, (teatud aeg v. ajani) viibima ~ olema; пробыть лето в деревне suve maal veetma, заведующим он пробыл недолго juhataja kohal oli ta lühikest aega
догулять Г сов. → несов. догуливать kõnek.
‣ 254b jalutamist lõpetama; до чего (mingi ajani) jalutama; догулять до вечера õhtuni jalutama;
‣ 254a что, без доп. pidu(tsemist) lõpetama; järelejäänud aega pidutsedes ~ lõbusalt veetma
‣ 254b jalutamist lõpetama; до чего (mingi ajani) jalutama; догулять до вечера õhtuni jalutama;
‣ 254a что, без доп. pidu(tsemist) lõpetama; järelejäänud aega pidutsedes ~ lõbusalt veetma
доживать Г несов. → сов. дожить
‣ 169b (обычно сов.) до чего elama milleni; доживать до глубокой старости kõrge eani ~ vanuseni elama, доживать до радостной минуты rõõmuhetke ära oodata jõudma;
‣ 169a (обычно несов.) что (ära) elama mida; доживаю на даче уже неделю mul saab nädal aega suvitamas oldud, доживать жизнь в деревне vanaduspäevi maal veetma
‣ 169b (обычно сов.) до чего elama milleni; доживать до глубокой старости kõrge eani ~ vanuseni elama, доживать до радостной минуты rõõmuhetke ära oodata jõudma;
‣ 169a (обычно несов.) что (ära) elama mida; доживаю на даче уже неделю mul saab nädal aega suvitamas oldud, доживать жизнь в деревне vanaduspäevi maal veetma
остаток 23 С м. неод.
‣ ülejääk, rest; mat., keem. jääk; продажа остатков материи restimüük, остаток от выпаривания keem. aurustusjääk;
‣ (без мн. ч.) ülejäänud ~ allesjäänud osa; провести остаток отпуска у моря järelejäänud puhkusepäevi mere ääres veetma, провести ~ прожить остаток жизни где viimaseid elupäevi veetma ~ elama kus;
‣ (обычно мн. ч.) jäänused, riismed, tootmisjäätmed; остатки крепостной стены kindlusevaremed, нефтяные остатки naftajäätmed, остатки прежней роскоши iroon. endise uhkuse riismed, остатки прошлого minevikuigand(id);
◊ остатки сладки kõnekäänd eks viimane pala ole kõige magusam
‣ ülejääk, rest; mat., keem. jääk; продажа остатков материи restimüük, остаток от выпаривания keem. aurustusjääk;
‣ (без мн. ч.) ülejäänud ~ allesjäänud osa; провести остаток отпуска у моря järelejäänud puhkusepäevi mere ääres veetma, провести ~ прожить остаток жизни где viimaseid elupäevi veetma ~ elama kus;
‣ (обычно мн. ч.) jäänused, riismed, tootmisjäätmed; остатки крепостной стены kindlusevaremed, нефтяные остатки naftajäätmed, остатки прежней роскоши iroon. endise uhkuse riismed, остатки прошлого minevikuigand(id);
◊ остатки сладки kõnekäänd eks viimane pala ole kõige magusam
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
распивать 169a Г несов. → сов. распить
‣ что, с кем kõnek. koos ~ kelle seltsis tühjaks ~ ära jooma;
‣ (без сов.) что kõnek. (teed, veini) aegamööda ~ kaua jooma; (teetassi v. veiniklaasi taga) aega veetma; распивать весь вечер чай õhtu otsa teed jooma, распивать с кем вино kellega koos veini võtma ~ jooma, kellega veini juures aega veetma, kelle seltsis veini maitsma
‣ что, с кем kõnek. koos ~ kelle seltsis tühjaks ~ ära jooma;
‣ (без сов.) что kõnek. (teed, veini) aegamööda ~ kaua jooma; (teetassi v. veiniklaasi taga) aega veetma; распивать весь вечер чай õhtu otsa teed jooma, распивать с кем вино kellega koos veini võtma ~ jooma, kellega veini juures aega veetma, kelle seltsis veini maitsma
дневать 174b Г несов. rännakul puhkepeatust tegema; päeva veetma ~ mööda saatma; мы дневали и ночевали в поле kõnek. veetsime ööd-päevad põllul
забавляться 255 Г несов. с кем, чем, без доп. end lõbustama, lõbutsema, (oma) meelt lahutama, lõbusalt aega veetma; девочка забавляется куклой tüdruk mängib nukuga, забавляться на чужой счёт end teiste kulul lõbustama
зимовать 172b Г несов. talvitama, talve veetma; talvituma, ületalve elama; суда зимовали во льду laevad talvitusid jääs, соловьи у нас не зимуют ööbikud ei talvitu meil;
◊ показать, где раки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb
◊ показать, где раки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb
перезимовать 172b Г сов. → несов. перезимовывать где, без доп. talvitama, talvituma, ületalve elama, talve veetma; перезимовать на льдине jääpangal talvitama
развлекаться 169 Г несов. → сов. развлечься oma meelt lahutama, lõbutsema, lõbusasti aega veetma; тебе надо больше развлекаться sa pead sagedamini oma meelt lahutama, молодёжь умеет развлекаться noored oskavad lõbutseda ~ lustlikult aega veeta
время 116 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
отпуск 21 (предл. п. ед. ч. в отпуске, kõnek. в отпуску, об отпуске) С м. неод.
‣ puhkus; очередной отпуск korraline puhkus, декретный отпуск dekreetpuhkus, emapuhkus, отпуск по беременности и родам rasedus- ja sünnituspuhkus, быть в отпуске ~ в отпуску puhkusel olema, провести отпуск где kus puhkama ~ puhkust veetma, уехать в отпуск puhkusele sõitma;
‣ (без мн. ч.) äralaskmine, vabakslaskmine, lahtilaskmine, minnalaskmine, äralubamine; отпуск птицы на волю linnu vabakslaskmine;
‣ (без мн. ч.) lõdvemakslaskmine, järelelaskmine, järeleandmine, lõdvendus; отпуск тормоза piduri vabastamine ~ järelelaskmine;
‣ 18 van. vabastus(tõend); отпуск грехов pattude andeksandmine;
‣ (без мн. ч.) väljajagamine, väljaandmine, müük; van. väljavedu, eksport;
‣ kirikl. lõpupalve, meieisapalve;
‣ (без мн. ч.) tehn. noolutus, noolutamine; отпуск стали terase noolutamine, многократный отпуск kordusnoolutus;
‣ (без мн. ч.) van. (vikati, mõõga) teritamine, teritus
‣ puhkus; очередной отпуск korraline puhkus, декретный отпуск dekreetpuhkus, emapuhkus, отпуск по беременности и родам rasedus- ja sünnituspuhkus, быть в отпуске ~ в отпуску puhkusel olema, провести отпуск где kus puhkama ~ puhkust veetma, уехать в отпуск puhkusele sõitma;
‣ (без мн. ч.) äralaskmine, vabakslaskmine, lahtilaskmine, minnalaskmine, äralubamine; отпуск птицы на волю linnu vabakslaskmine;
‣ (без мн. ч.) lõdvemakslaskmine, järelelaskmine, järeleandmine, lõdvendus; отпуск тормоза piduri vabastamine ~ järelelaskmine;
‣ 18 van. vabastus(tõend); отпуск грехов pattude andeksandmine;
‣ (без мн. ч.) väljajagamine, väljaandmine, müük; van. väljavedu, eksport;
‣ kirikl. lõpupalve, meieisapalve;
‣ (без мн. ч.) tehn. noolutus, noolutamine; отпуск стали terase noolutamine, многократный отпуск kordusnoolutus;
‣ (без мн. ч.) van. (vikati, mõõga) teritamine, teritus
переспать Г сов. → несов. пересыпать II
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
пробавляться 254 Г несов. чем kõnek.
‣ läbi ajama ~ saama, leppima, piirduma, rahulduma; пришлось пробавляться в походе сухарями matkal tuli kuivikutega läbi ajada;
‣ aega veetma ~ viitma;
‣ elatist teenima
‣ läbi ajama ~ saama, leppima, piirduma, rahulduma; пришлось пробавляться в походе сухарями matkal tuli kuivikutega läbi ajada;
‣ aega veetma ~ viitma;
‣ elatist teenima
сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
чудесно Н imeliselt, imepäraselt, imeilusasti, imetabaselt, (ime)toredasti, imeväärselt; on imeline ~ imepärane ~ imeilus ~ imetabane ~ (ime)tore ~ imeväärne; чудесно звучать imeliselt kõlama, куст чудесно цветёт põõsas õitseb imeilusasti, чудесно себя чувствовать end imehästi tundma, чудесно провести время (ime)toredasti aega veetma, чудесно выглядеть imeilus välja nägema, в лесу было чудесно metsas oli imetore olla
