[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 183 artiklit
аркан 1 С м. неод. lasso, arkaan; ловить арканом lassoga püüdma, тянуть ~ тащить на аркане кого lõa otsas vedama (ka ülek.)
аукнуться 335 Г сов.
‣ korraks (vastastikku) huikama;
‣ кому-чему, без доп. madalk. käest libisema, vett vedama minema;
◊ как аукнется, так и откликнется vanas. kuidas küla mulle, nii mina külale, kuidas huikad, nõnda kostab
‣ korraks (vastastikku) huikama;
‣ кому-чему, без доп. madalk. käest libisema, vett vedama minema;
◊ как аукнется, так и откликнется vanas. kuidas küla mulle, nii mina külale, kuidas huikad, nõnda kostab
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
валиться 307 Г несов.
‣ (maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
‣ на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
‣ kõnek. lõppema (loomade kohta);
‣ страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
◊ валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
‣ (maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
‣ на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
‣ kõnek. lõppema (loomade kohta);
‣ страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
◊ валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
ввозить 315 Г несов. → сов. ввезти кого-что, во что (sisse) vedama, importima; ввозить товары kaupa sisse vedama ~ importima, ввозить брёвна во двор palke hoovi vedama
везти 362 Г несов.
‣ кого-что, на ком-чём, куда vedama, viima, sõidutama; везти песок на стройку ehitusele liiva vedama, лошадь везёт телегу hobune veab vankrit, везти книгу профессору professorile raamatut viima, везти туристов в горы turiste mägedesse sõidutama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. veab kellel milles; ему везло в картах tal vedas kaardimängus; vrd. возить
‣ кого-что, на ком-чём, куда vedama, viima, sõidutama; везти песок на стройку ehitusele liiva vedama, лошадь везёт телегу hobune veab vankrit, везти книгу профессору professorile raamatut viima, везти туристов в горы turiste mägedesse sõidutama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. veab kellel milles; ему везло в картах tal vedas kaardimängus; vrd. возить
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
взасос Н vulg. väljendeis целоваться взасос pikalt suudlema, курить взасос suitsu vedama ~ kiskuma
влечь 378a Г несов.
‣ кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
‣ к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
◊ влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
‣ кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
‣ к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
◊ влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
водить 313a Г несов.
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
возить 315 Г несов.
‣ кого-что vedama; возить лес metsa ~ metsamaterjali ~ puitu ~ palke vedama;
‣ что по чему, чем по чему madalk. lohistama, vedama; возить рукавом по столу varrukaga lauda nühkima;
◊ возить воду на ком kõnek. rasket ~ alandavat tööd kelle kaela ajama; vrd. везти
‣ кого-что vedama; возить лес metsa ~ metsamaterjali ~ puitu ~ palke vedama;
‣ что по чему, чем по чему madalk. lohistama, vedama; возить рукавом по столу varrukaga lauda nühkima;
◊ возить воду на ком kõnek. rasket ~ alandavat tööd kelle kaela ajama; vrd. везти
волоком Н lohinal, lohistamisi, lohistades, loha; тащить волоком lohinal ~ lohistades vedama
волочить 310 Г несов.
‣ кого-что kõnek. lohistama, järele vedama; волочить по земле maad mööda lohistama, еле ноги волочит ta veab vaevalt jalgu järele;
‣ что tehn. (traati) tõmbama
‣ кого-что kõnek. lohistama, järele vedama; волочить по земле maad mööda lohistama, еле ноги волочит ta veab vaevalt jalgu järele;
‣ что tehn. (traati) tõmbama
втравливать 168a Г несов. → сов. втравить
‣ кого (koera) ajujahiks välja õpetama;
‣ кого во что ülek. madalk. kaasa vedama ~ kiskuma (halvas mõttes); втравливать в игру кого keda (halba) mängu kiskuma, втравливать в драку kaklusse kaasa tõmbama
‣ кого (koera) ajujahiks välja õpetama;
‣ кого во что ülek. madalk. kaasa vedama ~ kiskuma (halvas mõttes); втравливать в игру кого keda (halba) mängu kiskuma, втравливать в драку kaklusse kaasa tõmbama
втянуть 339a Г сов. → несов. втягивать
‣ кого-что, во что, на что (üles, sisse) vedama ~ tõmbama (ka ülek.); sisse hingama; imama; рыбаки втянули лодку на берег kalurid tõmbasid paadi kaldale, он втянул голову в плечи ta tõmbas pea õlgade vahele, губка втянула всю воду käsn tõmbas ~ imas endasse kogu vee;
‣ кого во что ülek. kõnek. kaasa tõmbama; втянуть в беседу vestlusse kaasa tõmbama
‣ кого-что, во что, на что (üles, sisse) vedama ~ tõmbama (ka ülek.); sisse hingama; imama; рыбаки втянули лодку на берег kalurid tõmbasid paadi kaldale, он втянул голову в плечи ta tõmbas pea õlgade vahele, губка втянула всю воду käsn tõmbas ~ imas endasse kogu vee;
‣ кого во что ülek. kõnek. kaasa tõmbama; втянуть в беседу vestlusse kaasa tõmbama
вывозить 315 Г несов. → сов. вывезти кого-что (ära, välja) vedama ~ viima; maj. eksportima, välja vedama; вывозить мусор со двора hoovist prahti ära vedama, вывозить детей за город lapsi rohelisse ~ linnast välja sõidutama, вывозить товар за границу kaupa eksportima;
◊ вывозить ~ вывезти на себе ~ на своих плечах ~ на своём горбу что oma ~ enda turjal kandma mida; вывозить ~ вывезти в свет van. suurilma ~ kõrgemasse seltskonda viima keda
◊ вывозить ~ вывезти на себе ~ на своих плечах ~ на своём горбу что oma ~ enda turjal kandma mida; вывозить ~ вывезти в свет van. suurilma ~ kõrgemasse seltskonda viima keda
выволочь 381* Г сов. → несов. выволакивать кого-что, из чего kõnek. välja vedama ~ tassima ~ tirima ~ lohistama; (lohisti v. labidaga järve põhjast) välja kühveldama; выволочь мешки из подвала kotte keldrist välja tassima
вырисовывать 168a Г несов. → сов. вырисовать что välja joonistama; вырисовывать буквы hoolega tähti vedama ~ maalima
вытягивать 168a Г несов. → сов. вытянуть что
‣ välja ~ pikaks venitama; вытягивать раскалённый кусок металла в длинную полосу hõõguvat metallitükki pikaks ribaks venitama, сапожник вытягивал кожу на колодке kingsepp tõmbas nahka liistule;
‣ (välja) sirutama; вытягивать ноги jalgu (välja) sirutama, вытягивать шею kaela õieli ajama, вытягивать руки по швам seisma, käed külgedel;
‣ что, из чего kõnek. (välja, üles) vedama ~ tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; ülek. kõnek. välja pigistama ~ pressima; она вытягивала нитки из ткани ta kiskus ~ tõmbas riidest niite välja, вытягивать невод из воды noota tõmbama, вытягивать воз из канавы koormat kraavist välja tõmbama, пластырь вытягивает гной из раны plaaster kisub haavast mäda välja, вытягивать из кого слова kelle suust sõnu välja kiskuma;
◊ вытягивать ~ вытянуть (всю) душу из кого kõnek. hinge seest välja sööma kellel; вытягивать ~ вытянуть жилы из кого kõnek. viimast (elumahla) välja pigistama kellest
‣ välja ~ pikaks venitama; вытягивать раскалённый кусок металла в длинную полосу hõõguvat metallitükki pikaks ribaks venitama, сапожник вытягивал кожу на колодке kingsepp tõmbas nahka liistule;
‣ (välja) sirutama; вытягивать ноги jalgu (välja) sirutama, вытягивать шею kaela õieli ajama, вытягивать руки по швам seisma, käed külgedel;
‣ что, из чего kõnek. (välja, üles) vedama ~ tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; ülek. kõnek. välja pigistama ~ pressima; она вытягивала нитки из ткани ta kiskus ~ tõmbas riidest niite välja, вытягивать невод из воды noota tõmbama, вытягивать воз из канавы koormat kraavist välja tõmbama, пластырь вытягивает гной из раны plaaster kisub haavast mäda välja, вытягивать из кого слова kelle suust sõnu välja kiskuma;
◊ вытягивать ~ вытянуть (всю) душу из кого kõnek. hinge seest välja sööma kellel; вытягивать ~ вытянуть жилы из кого kõnek. viimast (elumahla) välja pigistama kellest
гонять 255 Г несов. кого-что ajama; kõnek. (edasi-tagasi) jooksutama; гонять мяч до позднего вечера (hilis)õhtuni palli taguma, terve päeva palli taga ajama, гонять голубей tuvisid lennutama, гонять по всему курсу кого kõnek. keda kogu kursuse ulatuses pinnima;
◊ гонять лодыря madalk. seanahka vedama, lulli lööma, looderdama; vrd. гнать
◊ гонять лодыря madalk. seanahka vedama, lulli lööma, looderdama; vrd. гнать
денежка 73 С ж. неод.
‣ kõnek. münt, metallraha;
‣ aj. dem. vt. деньга;
‣ денежки мн. ч. dem. kõnek. vt. деньги;
◊ плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama
‣ kõnek. münt, metallraha;
‣ aj. dem. vt. деньга;
‣ денежки мн. ч. dem. kõnek. vt. деньги;
◊ плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama
держать 183a Г несов. кого-что, в чём, где hoidma; pidama; держать ложку в руке lusikat käes hoidma, держать дрова в сарае puid kuuris hoidma, держать молоко в холодильнике piima külmkapis hoidma, держать на коленях süles ~ põlvedel hoidma, держать в курсе (дела) кого keda (asjaga) kursis hoidma, держать чью сторону kelle poole hoidma, держать на мушке kirbul hoidma, держать в напряжении pinge all hoidma, грипп держит меня в постели gripp hoiab mind voodis, держи вправо! hoidu ~ hoia paremale! так держать! mer. hoia seda kurssi! держать овец и коров lambaid ja lehmi pidama, держать прислугу teenijaid pidama, держать связь sidet pidama, держать речь kõnet pidama, держать (своё) слово (oma) sõna pidama, держать в памяти meeles pidama, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, держите под контролем kontrollige, pidage silmas, кто тебя (здесь) держит? kõnek. kes sind (siis) kinni hoiab ~ peab? лёд уже держит jää juba kannab, держать равнение joonduma, держать пари kihla vedama, держать экзамен eksamit andma ~ õiendama ~ sooritama, держать руки по швам käed kõrval ~ tikksirgelt seisma, держать путь suunduma, куда путь держите? kuhu minek? держи его! püüa ~ võta (ta) kinni!
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
довозить 315 Г несов. → сов. довезти кого-что, до чего, на чём (sõidukiga) kohale ~ milleni viima ~ vedama; автобус довозит их до заводских ворот buss viib nad tehaseväravasse ~ vabrikuväravasse
доволочь 381 Г сов. → несов. доволакивать кого-что, до кого-чего madalk. kohale ~ milleni lohistama ~ vedama ~ tassima; он с трудом доволок мешок до дому ta vedas koti vaevaga koju
доплестись 368 Г сов. до чего kõnek. kohale vantsima ~ kõmpima ~ sörkima, end kohale vedama kuhu; доплестись до станции jaama kõmpima ~ vantsima
дотащить 310 Г сов. → несов. дотаскивать кого-что, до чего, куда kohale ~ pärale ~ milleni kandma ~ tassima ~ kõnek. vedama ~ vedima; дотащить лодку до воды paati veepiirile vedama ~ vette kandma, еле ~ едва ноги дотащить kõnek. end suure vaevaga ~ läbi häda kohale vedama
дотащиться 310 Г сов. до чего, без доп. kõnek. end suure vaevaga ~ läbi häda kohale vedama, suurte raskustega kohale ~ pärale jõudma
дотянуть Г сов. → несов. дотягивать
‣ 339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
‣ 339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
‣ 339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
‣ 339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
‣ 339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
‣ 339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
дурак 19 С м. од.
‣ madalk. loll, lollpea, lollakas, tobu, narr, tola; круглый ~ набитый дурак puruloll, нашёл дурака leidsid (leidis jne.) lolli, он не дурак поесть ta armastab süüa;
‣ turakas (kaardimäng; kaotaja selles mängus); играть в дурака turakat lööma ~ mängima, оставлять в дураках кого turakaks jätma ~ tegema;
◊ валять ~ ломать ~ корчить дурака kõnek. lolli mängima, vigurdama, tembutama; свалять дурака kõnek. rumalasti ~ lollisti tegema; оставлять ~ оставить в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, haneks tõmbama; оставаться ~ остаться в дураках kõnek. lolliks ~ pika ninaga jääma; без дураков kõnek. tõsiselt, tõsimeeli
‣ madalk. loll, lollpea, lollakas, tobu, narr, tola; круглый ~ набитый дурак puruloll, нашёл дурака leidsid (leidis jne.) lolli, он не дурак поесть ta armastab süüa;
‣ turakas (kaardimäng; kaotaja selles mängus); играть в дурака turakat lööma ~ mängima, оставлять в дураках кого turakaks jätma ~ tegema;
◊ валять ~ ломать ~ корчить дурака kõnek. lolli mängima, vigurdama, tembutama; свалять дурака kõnek. rumalasti ~ lollisti tegema; оставлять ~ оставить в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, haneks tõmbama; оставаться ~ остаться в дураках kõnek. lolliks ~ pika ninaga jääma; без дураков kõnek. tõsiselt, tõsimeeli
завезти 326 Г сов. → несов. завозить I кого-что (ära, kaugele, kohale) viima ~ sõidutama; завезти на чужбину võõrsile viima, завезти детей в школу (sama teed sõites) lapsi kooli sõidutama, завезти товар в магазин kaupa kauplusse tooma ~ vedama ~ viima
заводить II 313a Г сов. kõnek.
‣ (без страд. прич.) кого, чем, по чему (sageli v. intensiivselt) vedama ~ talutama hakkama; он заводил пальцем по стеклу ta hakkas näpuga mööda klaasi vedama;
‣ кого (endaga kaasa vedades) ära väsitama ~ vaevama ~ piinama
‣ (без страд. прич.) кого, чем, по чему (sageli v. intensiivselt) vedama ~ talutama hakkama; он заводил пальцем по стеклу ta hakkas näpuga mööda klaasi vedama;
‣ кого (endaga kaasa vedades) ära väsitama ~ vaevama ~ piinama
завозить III 313a (без страд. прич.) Г сов. что kõnek. vedama hakkama; чем, по чему madalk. nühkima ~ hõõruma hakkama
заволочь 381 Г сов. → несов. заволакивать что
‣ (без 1 и 2 л.) (kinni) katma, mähkima, varjama, varjutama; тучи заволокли небо pilved katsid ~ varjasid taeva, глаза заволокло слезами безл. silmad valgusid vett täis, туман заволок долину org on ~ oli uttu mattunud;
‣ madalk. (ära, sisse) vedama, lohistama; сани заволокли под навес regi veeti varju alla
‣ (без 1 и 2 л.) (kinni) katma, mähkima, varjama, varjutama; тучи заволокли небо pilved katsid ~ varjasid taeva, глаза заволокло слезами безл. silmad valgusid vett täis, туман заволок долину org on ~ oli uttu mattunud;
‣ madalk. (ära, sisse) vedama, lohistama; сани заволокли под навес regi veeti varju alla
заклад 1 С м. неод. van.
‣ pant; отнести вещь в заклад asja panti viima, взять денег под заклад pandi vastu raha laenama, pandilaenu tegema;
‣ kihlveotasu, kihlveopanus; выиграть заклад kihlvedu võitma;
◊ биться ~ побиться ~ ударяться об заклад, держать заклад kihla vedama
‣ pant; отнести вещь в заклад asja panti viima, взять денег под заклад pandi vastu raha laenama, pandilaenu tegema;
‣ kihlveotasu, kihlveopanus; выиграть заклад kihlvedu võitma;
◊ биться ~ побиться ~ ударяться об заклад, держать заклад kihla vedama
затаскать II 165a Г сов. кого kõnek. (ringivedamisega) vintsutama; затаскать по судам mööda kohtuid vedama
затащить 310 Г сов. → несов. затаскивать кого-что куда sisse ~ alla ~ ära tassima ~ tirima ~ vedama ~ vedima; телегу затащили под навес vanker veeti varju alla, он затащил меня в кафе kõnek. ta tiris ~ vedas mu kohvikusse, щенок затащил туфли под шкаф kutsikas on kingad kapi alla tirinud
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
иероглиф 1 С м. неод. hieroglüüf (hiina, egiptuse jne. kirjamärk), ülek. ka varesejalg; теория иероглифов filos. hieroglüüfiteooria (väärkäsitus tunnetusteoorias), писать иероглифами varesejalgu vedama
исполосовать 172a Г сов. kõnek.
‣ что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
‣ что (teed) rööplikuks sõitma;
‣ кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
‣ что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
‣ что (teed) rööplikuks sõitma;
‣ кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
каракуля 63 С ж. неод. (обычно мн. ч.) halv. kritseldis, kritseldus, sirgeldus, varesejalg; детские каракули lapse kritseldised ~ sirgeldused, писать каракулями, выводить каракули varesejalgu vedama
катить Г несов.
‣ 316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
‣ 316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
‣ 316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
‣ 316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
конденсировать 171a Г сов. и несов. что kondenseerima (tihestama, veeldama); конденсировать молоко piima kondenseerima, конденсировать электрические заряды elektrilaenguid koguma ~ salvestama; vrd. сконденсировать
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
лодырничать 168b Г несов. kõnek. looderdama, logelema, loodrit mängima, seanahka vedama, lulli lööma
лодырь 10 С м. од. kõnek. looder, logeleja, logard, päevavaras, laiskleja;
◊ лодыря гонять madalk. seanahka vedama, lulli lööma
◊ лодыря гонять madalk. seanahka vedama, lulli lööma
мытарить 269a Г несов. кого-что madalk. vaevama, vintsutama; мытарить кого тяжёлой работой keda raske tööga vaevama, мытарить кого по судам keda mööda kohtuid vedama ~ vintsutama; vrd. измытарить, замытарить
навалка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) (peale)laadimine, pealepanek, pealeveeretamine, pealevinnamine; навалка угля söelaadimine, возить товар в навалку kaupa lahtiselt vedama (ilma pakkimata)
навезти 362 Г сов. → несов. навозить I
‣ кого-что, чего (hulgana) kohale ~ kokku vedama ~ tooma (sõidukit kasutades); навезти подарков rohkesti ~ rohkeid kingitusi kaasa tooma, навезти дров (suurel hulgal) puid kohale ~ kokku vedama;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. millega kellele-millele otsa ~ vastu sõitma; навезти что на столб millega vastu posti sõitma
‣ кого-что, чего (hulgana) kohale ~ kokku vedama ~ tooma (sõidukit kasutades); навезти подарков rohkesti ~ rohkeid kingitusi kaasa tooma, навезти дров (suurel hulgal) puid kohale ~ kokku vedama;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. millega kellele-millele otsa ~ vastu sõitma; навезти что на столб millega vastu posti sõitma
навозить II 315 Г сов. что, кого-чего (mingit hulka) valmis ~ kohale vedama ~ tooma (mitme korraga); навозить дров на зиму talvepuid valmis vedama
насмарку Н kõnek. väljendis идти ~ пойти насмарку luhta minema, tühja jooksma, vett vedama minema, всё пошло насмарку kõik läks untsu ~ tühja ~ nässu
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
нос 3 (род. п. ед. ч. носа и носу, предл. п. о носе и в ~ на носу) С м. неод.
‣ nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
‣ lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
‣ nokk;
◊ водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
‣ nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
‣ lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
‣ nokk;
◊ водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
обвезти 362 Г сов. → несов. обвозить
‣ кого-что, вокруг чего ümber mille ~ kõnek. (kõrvalteid mööda) sõidutama ~ vedama;
‣ что kõnek. (vedades) laiali jaotama ~ (paljudele) kätte toimetama ~ viima
‣ кого-что, вокруг чего ümber mille ~ kõnek. (kõrvalteid mööda) sõidutama ~ vedama;
‣ что kõnek. (vedades) laiali jaotama ~ (paljudele) kätte toimetama ~ viima
обвести 367 Г сов. → несов. обводить
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обмануть 339a Г сов. → несов. обманывать кого-что, без доп. petma, tüssama; alt vedama; обмануть девушку tütarlast petma, обмануть его надежды tema lootusi petma, погода обманула ilm vedas alt
обойти 372 Г сов. → несов. обходить кого-что
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
околпачить 271a Г сов. → несов. околпачивать кого-что madalk. ninapidi vedama, tüssama, haneks ~ alt tõmbama; vrd. колпачить
окрутить 316a Г сов. → несов. окручивать
‣ что, чем, вокруг чего kõnek. mille ümber keerama ~ kerima ~ mässima; окрутить косы вокруг головы patse ümber pea keerama;
‣ кого ülek. madalk. sisse mässima, petma; окрутить доверчивого человека kergeusklikku inimest ümber sõrme mässima ~ sisse vedama;
‣ кого, с кем ülek. madalk. ära laulatama, paari panema
‣ что, чем, вокруг чего kõnek. mille ümber keerama ~ kerima ~ mässima; окрутить косы вокруг головы patse ümber pea keerama;
‣ кого ülek. madalk. sisse mässima, petma; окрутить доверчивого человека kergeusklikku inimest ümber sõrme mässima ~ sisse vedama;
‣ кого, с кем ülek. madalk. ära laulatama, paari panema
оставить 278a Г сов. → несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
отвезти 362 Г сов. → несов. отвозить I кого-что, куда (sõites, sõidukiga) kohale toimetama ~ viima; кого-что, от чего eemale vedama ~ viima; отвезти кого на станцию keda jaama viima ~ sõidutama
оттащить 311a Г сов. → несов. оттаскивать кого-что, от кого-чего ära ~ eemale tassima ~ lohistama ~ tirima ~ vedama
очертить 316a Г сов. → несов. очерчивать
‣ что, чем piirjoont tõmbama; joont ümber vedama, ringjoonega märgistama; очертить карандашом круг pliiatsiga ringjoont ümber tõmbama;
‣ что ülek. selgelt piiritlema; тонко очерченные брови peened ~ kitsad kulmud;
‣ что ülek. (üldjoontes) kirjeldama ~ kujutama ~ iseloomustama, skitseerima; очертить ход событий sündmuste käiku kirjeldama;
◊ очертя голову uisapäisa, ülepeakaela, mõtlematult
‣ что, чем piirjoont tõmbama; joont ümber vedama, ringjoonega märgistama; очертить карандашом круг pliiatsiga ringjoont ümber tõmbama;
‣ что ülek. selgelt piiritlema; тонко очерченные брови peened ~ kitsad kulmud;
‣ что ülek. (üldjoontes) kirjeldama ~ kujutama ~ iseloomustama, skitseerima; очертить ход событий sündmuste käiku kirjeldama;
◊ очертя голову uisapäisa, ülepeakaela, mõtlematult
очертиться 316 Г сов. → несов. очерчиваться
‣ (välja) joonistuma, nähtavale tulema;
‣ enda ümber joont vedama
‣ (välja) joonistuma, nähtavale tulema;
‣ enda ümber joont vedama
палец 37 С м. неод. näpp, sõrm (ka tehn.); varvas; tehn. sõrmtapp; varras, pii; большой палец руки pöial, безымянный палец nimetu sõrm, средний палец keskmine sõrm, указательный палец nimetissõrm, esisõrm, osutussõrm, контактный палец el. kontaktsõrm, направляющий палец tehn. juhtsõrm, -tapp, поршневой палец tehn. kolvisõrm, штепсельный палец el. pistikuharu, толщиной в палец sõrmejämedune, отпечатки пальцев sõrmejäljed, указывать пальцем näpuga näitama, пальцы ног varbad;
◊ палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
◊ палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
пари нескл. С с. неод. kihlvedu; держать ~ заключать пари на что mille peale kihla vedama, проиграть пари kihlvedu kaotama, выиграть пари kihlvedu võitma, выиграть на пари что, у кого kihlveoga võitma mida, принять пари kihlvedu vastu võtma, olema nõus kihla vedama, kihlveoga nõus olema
перебросить 273a Г сов. → несов. перебрасывать
‣ кого-что, через что, за что üle ~ teisale ~ kaugemale viskama; перебросить шаль через плечо salliotsi üle õla viskama, перебросить плащ через руку vihmakuube käe peale võtma, перебросить ружьё за плечо püssi üle õla viskama;
‣ что, через что (silda vms.) ehitama; перебросить мост через реку jõele silda ehitama;
‣ кого-что, куда ümber paigutama, teise kohta saatma, üle viima, siirma; kõnek. kohale ~ pärale viima ~ toimetama ~ vedama, kohale ~ edasi transportima; перебросить войска на южный фронт vägesid lõunarindele ümber paigutama ~ paiskama, перебросить кого на другую работу keda teisele tööle üle viima
‣ кого-что, через что, за что üle ~ teisale ~ kaugemale viskama; перебросить шаль через плечо salliotsi üle õla viskama, перебросить плащ через руку vihmakuube käe peale võtma, перебросить ружьё за плечо püssi üle õla viskama;
‣ что, через что (silda vms.) ehitama; перебросить мост через реку jõele silda ehitama;
‣ кого-что, куда ümber paigutama, teise kohta saatma, üle viima, siirma; kõnek. kohale ~ pärale viima ~ toimetama ~ vedama, kohale ~ edasi transportima; перебросить войска на южный фронт vägesid lõunarindele ümber paigutama ~ paiskama, перебросить кого на другую работу keda teisele tööle üle viima
перевезти 362 Г сов. → несов. перевозить кого-что, через что, куда (sõidutades) üle ~ ühest kohast teise viima ~ vedama; перевезти вещи на новую квартиру asju uude korterisse viima, перевезти на лодке через реку paadiga üle jõe viima ~ vedama
перевозить II 313a Г сов. кого-что, через что, куда kõnek. (paljusid v. kõiki sõidukiga) üle ~ ühest kohast teise viima ~ vedama
передвигать 169a Г несов. → сов. передвинуть ◊ еле ~ едва ноги передвигать ~ волочить kõnek. vaevu jalgu järele vedama, vaevaliselt jalga jala ette tõstma
переправить 278a Г сов. → несов. переправлять
‣ кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
‣ что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
‣ кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
‣ что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
перетащить 311а Г сов. → несов. перетаскивать
‣ кого-что, через что, куда üle ~ ümber tassima ~ vedama ~ tirima ~ lohistama;
‣ кого-что ülek. kõnek. ära ~ üle meelitama ~ tooma (näit. uuele tööle)
‣ кого-что, через что, куда üle ~ ümber tassima ~ vedama ~ tirima ~ lohistama;
‣ кого-что ülek. kõnek. ära ~ üle meelitama ~ tooma (näit. uuele tööle)
перетащиться 311 Г сов. → несов. перетаскиваться куда madalk. teisele kohale loivama, end üle vedama kuhu
перетянуть 339а Г сов. → несов. перетягивать
‣ что, куда (teise kohta) vedama ~ tõmbama; mer. haalama; перетянуть лодку по берегу paati (nööripidi) mööda kallast vedama, перетянуть баржу к мосту pargast silla juurde haalama;
‣ кого ülek. kõnek. üle meelitama; перетянуть на свою сторону enda poole üle meelitama;
‣ что ülevenitama, uuesti ~ liiga pingule tõmbama; перетянуть шины на колёсах rattarehve ülevenitama;
‣ что, чем (kõvasti) siduma ~ kokku tõmbama, (kinni) nöörima; перетянуть корзину верёвкой korvi nööriga siduma;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. üles kaaluma;
‣ кого-что kõnek. (köieveos vm.) peale jääma; кто кого перетянет? kes peale jääb?
‣ (sõites, lennates, minnes vaevaliselt) üle saama
‣ что, куда (teise kohta) vedama ~ tõmbama; mer. haalama; перетянуть лодку по берегу paati (nööripidi) mööda kallast vedama, перетянуть баржу к мосту pargast silla juurde haalama;
‣ кого ülek. kõnek. üle meelitama; перетянуть на свою сторону enda poole üle meelitama;
‣ что ülevenitama, uuesti ~ liiga pingule tõmbama; перетянуть шины на колёсах rattarehve ülevenitama;
‣ что, чем (kõvasti) siduma ~ kokku tõmbama, (kinni) nöörima; перетянуть корзину верёвкой korvi nööriga siduma;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. üles kaaluma;
‣ кого-что kõnek. (köieveos vm.) peale jääma; кто кого перетянет? kes peale jääb?
‣ (sõites, lennates, minnes vaevaliselt) üle saama
писать 202a Г несов.
‣ что, чем, о ком-чём, кому, без доп. kirjutama; писать чернилами tindiga kirjutama, перо не пишет sulg ei kirjuta, писать диктант ~ kõnek. диктовку etteütlust kirjutama, писать оперу ooperit kirjutama, писать стихи värsse kirjutama, luuletama, писать стихами värssides kirjutama;
‣ что, чем, без доп. maalima; писать портрет portreed maalima, писать с натуры natuurist ~ modelli järgi maalima, писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima, писать акварелью akvarellidega maalima, akvarellima;
◊ писать кренделя ~ вензеля ~ мыслете kõnek. iroon. tiira-taara käima; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema ~ vedama; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; закон не писан кому, для кого kõnek. kelle kohta seadus ei käi ~ ei maksa, kelle jaoks pole paragrahvi; не про вас (про меня, тебя...) писано kõnek. pole teie (minu, sinu...) mõistuse jaoks; пиши пропало kõnek. pühi suu puhtaks, (kõik) on mokas; пошла писать губерния kõnek. humor. mis ja läks(ki) ~ läheb(ki) lahti; vrd. написать
‣ что, чем, о ком-чём, кому, без доп. kirjutama; писать чернилами tindiga kirjutama, перо не пишет sulg ei kirjuta, писать диктант ~ kõnek. диктовку etteütlust kirjutama, писать оперу ooperit kirjutama, писать стихи värsse kirjutama, luuletama, писать стихами värssides kirjutama;
‣ что, чем, без доп. maalima; писать портрет portreed maalima, писать с натуры natuurist ~ modelli järgi maalima, писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima, писать акварелью akvarellidega maalima, akvarellima;
◊ писать кренделя ~ вензеля ~ мыслете kõnek. iroon. tiira-taara käima; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema ~ vedama; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; закон не писан кому, для кого kõnek. kelle kohta seadus ei käi ~ ei maksa, kelle jaoks pole paragrahvi; не про вас (про меня, тебя...) писано kõnek. pole teie (minu, sinu...) mõistuse jaoks; пиши пропало kõnek. pühi suu puhtaks, (kõik) on mokas; пошла писать губерния kõnek. humor. mis ja läks(ki) ~ läheb(ki) lahti; vrd. написать
плакать 193b Г несов.
‣ от чего, без доп. nutma (ka ülek.); о ком-чём, по ком-чём, над кем-чем taga nutma, itkema; kurvastama; плакать от радости rõõmust nutma, горько плакать kibedasti nutma, плакать от обиды solvumispisaraid valama, плакать навзрыд kõnek. suure häälega nutma, ветер плачет tuul nutab;
‣ ülek. kõnek. higistama (akende kohta);
‣ ülek. kõnek. vett vedama minema; плакал ваш выходной niipalju siis puhkepäevast;
◊ верёвка плачет по ком kõnek. (1) keda ootab võllas, (2) keda ootab keretäis, kelle jaoks on vitsad soolas; плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama; тюрьма плачет по ком kõnek. kelle jaoks on vangirauad juba varuks; хоть плачь kõnek. nutumaik on suus, karju või appi; плакать в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
‣ от чего, без доп. nutma (ka ülek.); о ком-чём, по ком-чём, над кем-чем taga nutma, itkema; kurvastama; плакать от радости rõõmust nutma, горько плакать kibedasti nutma, плакать от обиды solvumispisaraid valama, плакать навзрыд kõnek. suure häälega nutma, ветер плачет tuul nutab;
‣ ülek. kõnek. higistama (akende kohta);
‣ ülek. kõnek. vett vedama minema; плакал ваш выходной niipalju siis puhkepäevast;
◊ верёвка плачет по ком kõnek. (1) keda ootab võllas, (2) keda ootab keretäis, kelle jaoks on vitsad soolas; плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama; тюрьма плачет по ком kõnek. kelle jaoks on vangirauad juba varuks; хоть плачь kõnek. nutumaik on suus, karju või appi; плакать в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
плестись 368 Г несов.
‣ kõnek. vaevaliselt ~ lonkides minema, vaevalt jalgu järele vedama, jalga jala ette tõstma, vantsima; лошадь едва плетётся hobune läheb lonkides ~ jalg-jalalt (kodu poole);
‣ страд. к плести;
◊ плестись в обозе ~ в хвосте kõnek. sabas sörkima
‣ kõnek. vaevaliselt ~ lonkides minema, vaevalt jalgu järele vedama, jalga jala ette tõstma, vantsima; лошадь едва плетётся hobune läheb lonkides ~ jalg-jalalt (kodu poole);
‣ страд. к плести;
◊ плестись в обозе ~ в хвосте kõnek. sabas sörkima
побиться 325 Г сов.
‣ muljuda ~ kloppida saama; яблоки побились õunad on kloppida saanud;
‣ kõnek. (hulgaviisi) katki minema ~ purunema; посуда побилась palju nõusid on katki läinud;
‣ над чем, с кем-чем, без доп. ülek. kõnek. (teatud aeg) vaeva nägema;
‣ с кем van. võitlema, rammu katsuma;
‣ (mõnda aega) visklema ~ pekslema;
◊ побиться ~ биться об заклад kihla vedama
‣ muljuda ~ kloppida saama; яблоки побились õunad on kloppida saanud;
‣ kõnek. (hulgaviisi) katki minema ~ purunema; посуда побилась palju nõusid on katki läinud;
‣ над чем, с кем-чем, без доп. ülek. kõnek. (teatud aeg) vaeva nägema;
‣ с кем van. võitlema, rammu katsuma;
‣ (mõnda aega) visklema ~ pekslema;
◊ побиться ~ биться об заклад kihla vedama
повезти 362 Г сов.
‣ кого-что, кому-чему, куда (sõidukiga) toimetama ~ viima; повезти вещи на вокзал asju jaama toimetama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. vedama; мне повезло mul vedas ~ oli õnne
‣ кого-что, кому-чему, куда (sõidukiga) toimetama ~ viima; повезти вещи на вокзал asju jaama toimetama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. vedama; мне повезло mul vedas ~ oli õnne
повести 367 Г сов.
‣ кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
‣ чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
‣ что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
‣ что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
‣ несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
◊ и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
‣ кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
‣ чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
‣ что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
‣ что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
‣ несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
◊ и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
поводить I Г сов.
‣ 313a кого-что (lühikest aega) kõnnitama ~ käitama, kõndida ~ käia laskma; поводить ребёнка по комнате last mööda tuba kõnnitama, поводить лошадь hobust käitama;
‣ 313b чем, по чему vedama ~ tõmbama mööda mida; поводить рукой по столу käega mööda lauda libistama ~ üle laua tõmbama
‣ 313a кого-что (lühikest aega) kõnnitama ~ käitama, kõndida ~ käia laskma; поводить ребёнка по комнате last mööda tuba kõnnitama, поводить лошадь hobust käitama;
‣ 313b чем, по чему vedama ~ tõmbama mööda mida; поводить рукой по столу käega mööda lauda libistama ~ üle laua tõmbama
повозить 315b Г сов. кого-что (mõnda aega) vedama ~ sõidutama; повозить по городу linnas ringi sõidutama
поволочить 310 Г сов. кого-что
‣ (mõnda aega) lohistama ~ järele vedama;
‣ kõnek. lohistama ~ järele vedama ~ tirima hakkama
‣ (mõnda aega) lohistama ~ järele vedama;
‣ kõnek. lohistama ~ järele vedama ~ tirima hakkama
поволочь 381 Г сов. kõnek. кого-что lohistama ~ järele vedama ~ tirima ~ tassima hakkama; кого, куда ülek. vedama; его поволокли на допрос ta tiriti ülekuulamisele
повывезти 362* Г сов. кого-что kõnek. (ajapikku kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid) välja ~ ära vedama
повытаскивать 168b (без действ. прич. наст. вр.) Г сов. кого-что, откуда kõnek. (järgemööda kõike v. palju v. kõiki v. paljusid) välja tõmbama ~ tirima ~ tassima ~ vedama
подвезти 326 Г сов. → несов. подвозить
‣ кого-что, до чего, к чему kohale viima ~ sõidutama, (sõidutades) viima ~ tooma; что, чего juurde ~ kohale vedama; подвезти путника teelist peale võtma ~ (kohale) sõidutama, подвезти стройматериалы ehitusmaterjali tooma;
‣ (без несов) безл. кому madalk. vedama, õnneks minema, õnnestuma; мне подвезло mul vedas ~ läks hästi
‣ кого-что, до чего, к чему kohale viima ~ sõidutama, (sõidutades) viima ~ tooma; что, чего juurde ~ kohale vedama; подвезти путника teelist peale võtma ~ (kohale) sõidutama, подвезти стройматериалы ehitusmaterjali tooma;
‣ (без несов) безл. кому madalk. vedama, õnneks minema, õnnestuma; мне подвезло mul vedas ~ läks hästi
подвести 367 Г сов. → несов. подводить
‣ кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
‣ что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
‣ что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
‣ кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
‣ что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
‣ что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
‣ безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
◊ живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
‣ кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
‣ что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
‣ что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
‣ кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
‣ что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
‣ что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
‣ безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
◊ живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
подволочь 381 Г сов. → несов. подволакивать что kõnek. (mööda maad) lähemale ~ juurde lohistama ~ vedama ~ tirima
подвох 18 С м. неод. kõnek. halv. altvedamine, tüssamine; riugas, pettus; устроить кому подвох keda alt vedama ~ tüssama, kellele vempu mängima
подкачать Г сов. → несов. подкачивать
‣ 165a что, чего juurde pumpama; подкачать воды vett juurde pumpama;
‣ 165b (без несов) madalk. alt vedama, vingerpussi mängima; здоровье подкачало tervis vedas alt ~ pole kiita, смотри, не подкачай! pea vastu!
‣ 165a что, чего juurde pumpama; подкачать воды vett juurde pumpama;
‣ 165b (без несов) madalk. alt vedama, vingerpussi mängima; здоровье подкачало tervis vedas alt ~ pole kiita, смотри, не подкачай! pea vastu!
подсосать 214a Г сов. → несов. подсасывать
‣ что tehn. juurde ~ sisse imema;
‣ что kõnek. ära ~ välja ~ tühjaks imema;
‣ безл. кого-что, подо что alla tõmbama ~ vedama; бревно подсосало под мельничное колесо neel tõmbas palgi veskiratta alla
‣ что tehn. juurde ~ sisse imema;
‣ что kõnek. ära ~ välja ~ tühjaks imema;
‣ безл. кого-что, подо что alla tõmbama ~ vedama; бревно подсосало под мельничное колесо neel tõmbas palgi veskiratta alla
подтащить 311a Г сов. → несов. подтаскивать кого-что, к кому-чему juurde ~ lähedale tassima ~ tirima; подтащить мешок к двери kotti ukse juurde vedama ~ tassima ~ tarima
подтащиться 311 Г сов. → несов. подтаскиваться к кому-чему madalk. end vaevaga kuhu vedama ~ lohistama
подтянуть 339а Г сов. → несов. подтягивать что
‣ pingutama, pingumale ~ kokku tõmbama; подтянуть ремень rihma pingutama, подтянуть брюки pükse kehitama, подтянуть живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, подо что, куда alla ~ sisse ~ peale ~ üles ~ juurde lohistama ~ vedama; подтянуть лодку к берегу paati kaldale vedama, подтянуть сани под навес rege katuse alla vedama ~ lohistama;
‣ кого-что, к чему järele tooma; подтянуть резервы к фронту reserve rindele lähemale tooma;
‣ кого-что ülek. kõnek. järele aitama; подтянуть отстающих в учёбе õppimises mahajäänuid järele aitama, подтянуть дисциплину distsipliini tugevdama;
‣ 334b кому, без доп. kaasa laulma;
◊ подтянуть ~ подтягивать вожжи kõnek. ohje pingumale tõmbama; живот подтянуло ~ подвело ~ подводит kõnek. kõht lööb ~ soolikad löövad sees pilli, kõht on selja küljes kinni
‣ pingutama, pingumale ~ kokku tõmbama; подтянуть ремень rihma pingutama, подтянуть брюки pükse kehitama, подтянуть живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, подо что, куда alla ~ sisse ~ peale ~ üles ~ juurde lohistama ~ vedama; подтянуть лодку к берегу paati kaldale vedama, подтянуть сани под навес rege katuse alla vedama ~ lohistama;
‣ кого-что, к чему järele tooma; подтянуть резервы к фронту reserve rindele lähemale tooma;
‣ кого-что ülek. kõnek. järele aitama; подтянуть отстающих в учёбе õppimises mahajäänuid järele aitama, подтянуть дисциплину distsipliini tugevdama;
‣ 334b кому, без доп. kaasa laulma;
◊ подтянуть ~ подтягивать вожжи kõnek. ohje pingumale tõmbama; живот подтянуло ~ подвело ~ подводит kõnek. kõht lööb ~ soolikad löövad sees pilli, kõht on selja küljes kinni
помочи 31 С неод. (без ед. ч.) lõõg; rihm(ad); traksid;
◊ водить ~ держать на помочах кого halv. keda lõa ~ oheliku otsas talutama ~ hoidma ~ vedama; быть ~ ходить на помочах у кого halv. kelle lõa otsas olema, kellel end nöörist tõmmata laskma
◊ водить ~ держать на помочах кого halv. keda lõa ~ oheliku otsas talutama ~ hoidma ~ vedama; быть ~ ходить на помочах у кого halv. kelle lõa otsas olema, kellel end nöörist tõmmata laskma
пона- приставка väljendab hulgalist haaratust; понаехать (suurel hulgal) kokku sõitma, понавезти (hulgaliselt) kokku ~ kohale vedama ~ tooma
понавезти 362 Г сов. что, кого-чего kõnek. (järk-järgult) suurel hulgal kohale ~ kokku vedama ~ tooma (sõidukiga); понавезти дров (suurel hulgal) puid kohale ~ kokku vedama
понатаскать 165a Г сов.
‣ что, кого-чего kõnek. (aja jooksul) hulgaliselt kohale tassima ~ vedama;
‣ что, чего madalk. (vähehaaval) kokku varastama
‣ что, кого-чего kõnek. (aja jooksul) hulgaliselt kohale tassima ~ vedama;
‣ что, чего madalk. (vähehaaval) kokku varastama
поспорить 169b Г сов.
‣ о ком-чём, с кем-чем, из-за чего (mõnda aega) vaidlema;
‣ на что, с кем, без доп. kõnek. kihla vedama;
‣ с чем, в чём ülek. võistlema; этот город по красоте может поспорить с Ленинградом oma ilu poolest võib see linn võistelda Leningradiga; vrd. спорить
‣ о ком-чём, с кем-чем, из-за чего (mõnda aega) vaidlema;
‣ на что, с кем, без доп. kõnek. kihla vedama;
‣ с чем, в чём ülek. võistlema; этот город по красоте может поспорить с Ленинградом oma ilu poolest võib see linn võistelda Leningradiga; vrd. спорить
потаскать 165a Г сов. kõnek.
‣ кого-что, без доп. (mõnda aega, veidi) tassima, kandma, vedama, tarima, tirima; (veidi) sakutama ~ tutistama;
‣ что (kõike, palju) kohale ~ ära tassima ~ kandma ~ viima
‣ кого-что, без доп. (mõnda aega, veidi) tassima, kandma, vedama, tarima, tirima; (veidi) sakutama ~ tutistama;
‣ что (kõike, palju) kohale ~ ära tassima ~ kandma ~ viima
потрафить 278b Г сов. → несов. потрафлять кому-чему, на кого-что, без доп. madalk. kelle meele järele olema ~ talitama; безл. кому, с кем-чем vedama
потянуть 339a Г сов.
‣ кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп. tõmbama (ka ülek.) ~ tirima ~ sikutama ~ vedama (hakkama); потянуть кого за руку keda kättpidi sikutama ~ tirima, потянуть поводья ohje ~ ohjadest sikutama, потянуть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его потянуло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, потянуло ко сну uni tikub ~ tikkus peale;
‣ (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может потянуть? kui palju see võib kaaluda?
‣ что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;
‣ (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; потянуло прохладой kusagilt tuli jahedust, потянуло дымом kuskilt tuli suitsulõhna
‣ кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп. tõmbama (ka ülek.) ~ tirima ~ sikutama ~ vedama (hakkama); потянуть кого за руку keda kättpidi sikutama ~ tirima, потянуть поводья ohje ~ ohjadest sikutama, потянуть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его потянуло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, потянуло ко сну uni tikub ~ tikkus peale;
‣ (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может потянуть? kui palju see võib kaaluda?
‣ что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;
‣ (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; потянуло прохладой kusagilt tuli jahedust, потянуло дымом kuskilt tuli suitsulõhna
приволакивать 168a Г несов. → сов. приволочь, приволочить kõnek.
‣ кого-что, кому, куда kohale lohistama ~ vedama ~ tirima;
‣ (без сов.) что (jalga pisut) järele vedama; приволакивать ногу jalga järele vedama
‣ кого-что, кому, куда kohale lohistama ~ vedama ~ tirima;
‣ (без сов.) что (jalga pisut) järele vedama; приволакивать ногу jalga järele vedama
прижать 220 Г сов. → несов. прижимать кого-что, к кому-чему
‣ vastu ~ ligi suruma ~ pressima ~ litsuma; прижать противника к земле vastast maha panema ~ vastu maad suruma, прижать ухо к стене kõnek. kõrva vastu seina suruma, прижать руку к сердцу kätt südame vastu suruma, прижать уши kõrvu pea ligi ~ lidusse tõmbama ~ vedama (näit. hobuse kohta);
‣ кого-что ülek. kõnek. pitsitama, survet avaldama, ahistama;
◊ прижать ~ прижимать ~ припирать ~ припереть в угол кого kõnek. keda nurka suruma, kimbatusse ~ kitsikusse ~ ummikusse ajama; прижать к ногтю кого madalk. keda nurka suruma, kelle kõri pihku võtma, kellele jalga kõrile panema; прижать ~ прижимать ~ припирать ~ припереть к стене ~ к стенке кого kõnek. keda vastu seina suruma, keda kimbatusse ajama ~ viima; прижать ~ прижимать ~ поджимать ~ поджать хвост kõnek. saba jalgade vahele tõmbama; прижать ~ прижимать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому kõnek. kellele saba peale astuma, kelle tiibu kärpima
‣ vastu ~ ligi suruma ~ pressima ~ litsuma; прижать противника к земле vastast maha panema ~ vastu maad suruma, прижать ухо к стене kõnek. kõrva vastu seina suruma, прижать руку к сердцу kätt südame vastu suruma, прижать уши kõrvu pea ligi ~ lidusse tõmbama ~ vedama (näit. hobuse kohta);
‣ кого-что ülek. kõnek. pitsitama, survet avaldama, ahistama;
◊ прижать ~ прижимать ~ припирать ~ припереть в угол кого kõnek. keda nurka suruma, kimbatusse ~ kitsikusse ~ ummikusse ajama; прижать к ногтю кого madalk. keda nurka suruma, kelle kõri pihku võtma, kellele jalga kõrile panema; прижать ~ прижимать ~ припирать ~ припереть к стене ~ к стенке кого kõnek. keda vastu seina suruma, keda kimbatusse ajama ~ viima; прижать ~ прижимать ~ поджимать ~ поджать хвост kõnek. saba jalgade vahele tõmbama; прижать ~ прижимать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому kõnek. kellele saba peale astuma, kelle tiibu kärpima
припереть 243 Г сов. → несов. припирать
‣ что, к чему madalk. mille vastu panema; припереть доску к стене lauda vastu seina toetama ~ püsti panema;
‣ что, чем kõnek. millega sulgema, mida toeks panema; припереть дверь палкой uksele puud (toeks) ette panema, puud vastu ust suruma;
‣ кого-что, к чему kõnek. mille vastu ~ kuhu suruma ~ litsuma; ülek. madalk. sundima;
‣ что madalk. koomale tõmbama ~ lükkama;
‣ кого-что, с инф. madalk. kohale vedama ~ tooma;
‣ (без страд. прич.) madalk. halv. kohale tulema;
◊ припереть ~ припирать к стене ~ к стенке кого kõnek. keda vastu seina suruma, keda kimbatusse ajama ~ viima
‣ что, к чему madalk. mille vastu panema; припереть доску к стене lauda vastu seina toetama ~ püsti panema;
‣ что, чем kõnek. millega sulgema, mida toeks panema; припереть дверь палкой uksele puud (toeks) ette panema, puud vastu ust suruma;
‣ кого-что, к чему kõnek. mille vastu ~ kuhu suruma ~ litsuma; ülek. madalk. sundima;
‣ что madalk. koomale tõmbama ~ lükkama;
‣ кого-что, с инф. madalk. kohale vedama ~ tooma;
‣ (без страд. прич.) madalk. halv. kohale tulema;
◊ припереть ~ припирать к стене ~ к стенке кого kõnek. keda vastu seina suruma, keda kimbatusse ajama ~ viima
притащить 311a Г сов. → несов. притаскивать кого-что kohale vedama ~ tirima ~ tassima; кого kõnek. endaga kaasa vedama
провезти 362 Г сов. → несов. провозить I кого-что (sõidukiga) kohale ~ pärale ~ mööda viima ~ tooma ~ vedama, transportima; провезти кратчайшим путём lühimat teed pidi kohale viima, провезти полем põllu kaudu viima, провезти через лес läbi metsa viima, провезти мимо театра teatrist mööda sõidutama, провезти книги в чемодане raamatuid kohvriga kohale tooma
провести 367 Г сов. → несов. проводить I
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
провозить II 313a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) vedama ~ vedamisega ametis olema ~ vedamisega tegelema; целый день провозить дрова kogu päeva ~ päev otsa puid vedama
проволочить 311a Г сов.
‣ кого-что madalk. (mööda maad) järele vedama ~ lohistama;
‣ что tehn. (traati) tõmbama;
‣ что madalk. venitama, viivitama; (aega) viitma ~ surnuks lööma; проволочить недельку (tervet) nädalat surnuks lööma
‣ кого-что madalk. (mööda maad) järele vedama ~ lohistama;
‣ что tehn. (traati) tõmbama;
‣ что madalk. venitama, viivitama; (aega) viitma ~ surnuks lööma; проволочить недельку (tervet) nädalat surnuks lööma
промашка 73 С ж. неод. madalk. möödalaskmine (ka ülek.), vääratus; ülek. eksisamm, eksitus, eksing, viga; сделать ~ дать промашку mööda laskma, тут у нас промашка вышла see asi läks meil vett vedama, sellega panime me küll mööda, sellega vedas küll viltu
протаскать 165a Г сов. kõnek.
‣ что (teatud aeg v. ajani) kandma (madalk. ka rõivaste kohta) ~ tassima; она протаскала дрова до обеда ta oli lõunani puude kandmise ~ tassimisega ametis, он протаскал эти брюки три года ta nühkis neid pükse kolm aastat (kanda);
‣ кого-что jooksutama ~ käima sundima ~ vedama; его протаскали по судам пять лет viis aastat oli ta sunnitud kohtuid pidi käima, viis aastat jooksutati teda kohtuid pidi
‣ что (teatud aeg v. ajani) kandma (madalk. ka rõivaste kohta) ~ tassima; она протаскала дрова до обеда ta oli lõunani puude kandmise ~ tassimisega ametis, он протаскал эти брюки три года ta nühkis neid pükse kolm aastat (kanda);
‣ кого-что jooksutama ~ käima sundima ~ vedama; его протаскали по судам пять лет viis aastat oli ta sunnitud kohtuid pidi käima, viis aastat jooksutati teda kohtuid pidi
протащить 311a Г сов. → несов. протаскивать кого-что
‣ по чему lohistama, (mööda maad) vedama ~ tirima;
‣ на ком-чём kandma, tassima; всю дорогу протащить мешок на себе kotti kogu tee seljas kandma;
‣ сквозь v через что, во что läbi mille viima, mille vahelt läbi viima; протащить шкаф через дверь ~ в дверь kappi uksest ~ ukse kaudu sisse ~ välja viima ~ tirima;
‣ ülek. kõnek. halv. läbi suruma ~ viima; sokutama; протащить решение otsust läbi suruma, протащить кого в председатели keda esimeheks sokutama;
‣ где ülek. madalk. (avalikult) kritiseerima, sarjama
‣ по чему lohistama, (mööda maad) vedama ~ tirima;
‣ на ком-чём kandma, tassima; всю дорогу протащить мешок на себе kotti kogu tee seljas kandma;
‣ сквозь v через что, во что läbi mille viima, mille vahelt läbi viima; протащить шкаф через дверь ~ в дверь kappi uksest ~ ukse kaudu sisse ~ välja viima ~ tirima;
‣ ülek. kõnek. halv. läbi suruma ~ viima; sokutama; протащить решение otsust läbi suruma, протащить кого в председатели keda esimeheks sokutama;
‣ где ülek. madalk. (avalikult) kritiseerima, sarjama
протащиться 311 Г сов. → несов. протаскиваться kõnek.
‣ end vedama ~ lohistama, loivama kuhu;
‣ (без несов.) lohisema; venima; сани протащились ещё пять метров saan lohises veel viis meetrit edasi, мы протащились всю ночь venisime aeglaselt öö läbi
‣ end vedama ~ lohistama, loivama kuhu;
‣ (без несов.) lohisema; venima; сани протащились ещё пять метров saan lohises veel viis meetrit edasi, мы протащились всю ночь venisime aeglaselt öö läbi
протянуть 339a Г сов. → несов. протягивать
‣ что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
‣ что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
‣ что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
‣ что tõmbekammiga lõikama;
‣ что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
‣ что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
‣ 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
‣ 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
‣ кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
‣ кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
◊ протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
‣ что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
‣ что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
‣ что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
‣ что tõmbekammiga lõikama;
‣ что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
‣ что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
‣ 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
‣ 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
‣ кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
‣ кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
◊ протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
прохлаждаться 165 Г несов.
‣ сов. прохладиться;
‣ kõnek. seanahka vedama;
‣ kõnek. jõudeelu elama, luuslanki lööma
‣ сов. прохладиться;
‣ kõnek. seanahka vedama;
‣ kõnek. jõudeelu elama, luuslanki lööma
развезти 362 Г сов. → несов. развозить кого-что
‣ laiali vedama ~ viima ~ transportima; развезти почту posti laiali vedama;
‣ (безл.) kõnek. pehmeks ~ põhjatuks minema, ära lagunema (teede kohta); там дорогу развезло seal on tee lagunenud;
‣ (безл.) madalk. lömmi ~ loppi jääma; от жары его развезло ta on kuumast omadega läbi ~ rammetu, от водки его развезло ta jäi päris jommi ~ vajus päriselt ära;
‣ madalk. ülek. (liiga) pikaks venitama; он развёз доклад на два часа ta venitas ettekande kahele tunnile
‣ laiali vedama ~ viima ~ transportima; развезти почту posti laiali vedama;
‣ (безл.) kõnek. pehmeks ~ põhjatuks minema, ära lagunema (teede kohta); там дорогу развезло seal on tee lagunenud;
‣ (безл.) madalk. lömmi ~ loppi jääma; от жары его развезло ta on kuumast omadega läbi ~ rammetu, от водки его развезло ta jäi päris jommi ~ vajus päriselt ära;
‣ madalk. ülek. (liiga) pikaks venitama; он развёз доклад на два часа ta venitas ettekande kahele tunnile
растащить 311a Г сов. → несов. растаскивать
‣ кого-что laiali kandma ~ tassima (kõnek. ka ülek.);
‣ кого kõnek.lahutama, lahku kiskuma ~ tirima ~ vedama; растащить драчунов kaklejaid lahutama ~ lahku kiskuma
‣ кого-что laiali kandma ~ tassima (kõnek. ka ülek.);
‣ кого kõnek.lahutama, lahku kiskuma ~ tirima ~ vedama; растащить драчунов kaklejaid lahutama ~ lahku kiskuma
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
самовар 1 С м. неод. samovar, teemasin; поставить самовар samovari üles panema, весь вечер сидеть за самоваром kõnek. õhtu otsa teed jooma ~ samovari taga istuma ~ samovaritama;
◊ поехать в Тулу со своим самоваром kõnek. vett kaevu kandma, puid metsa vedama
◊ поехать в Тулу со своим самоваром kõnek. vett kaevu kandma, puid metsa vedama
свезти 362 Г сов. → несов. свозить II кого-что
‣ (без несов.) kõnek. (kohale) vedama ~ viima ~ toimetama ~ sõidutama; свезти кого на вокзал keda jaama viima, свезти в театр teatrisse sõidutama;
‣ (hulgakaupa) kohale ~ kokku vedama ~ tooma ~ tarima;
‣ ära vedama; свезти хлеб с поля vilja põllult ära vedama;
‣ alla viima ~ toimetama (veokiga); свезти с горы что mida mäest alla viima
‣ (без несов.) kõnek. (kohale) vedama ~ viima ~ toimetama ~ sõidutama; свезти кого на вокзал keda jaama viima, свезти в театр teatrisse sõidutama;
‣ (hulgakaupa) kohale ~ kokku vedama ~ tooma ~ tarima;
‣ ära vedama; свезти хлеб с поля vilja põllult ära vedama;
‣ alla viima ~ toimetama (veokiga); свезти с горы что mida mäest alla viima
свозить I 315 (страд. прич. прош. вр. своженный) Г сов. кого-что kõnek.
‣ kuhu sõidutama ~ viima; свозить в театр teatrisse viima (sõidukiga);
‣ (hulganisti) kohale ~ kokku vedama ~ tooma
‣ kuhu sõidutama ~ viima; свозить в театр teatrisse viima (sõidukiga);
‣ (hulganisti) kohale ~ kokku vedama ~ tooma
сволакивать 168a Г несов. → сов. сволочить I, сволочь
‣ что, с кого-чего kõnek. maha ~ alla ~ kokku tirima ~ vedama ~ lohistama; сволакивать мешок с телеги kotti vankrilt maha tirima;
‣ что madalk. sisse vehkima, ära tõmbama ~ pätsama ~ hiivama, pihta panema;
‣ (без сов.) что põll. (lohistiga) kokku vedama
‣ что, с кого-чего kõnek. maha ~ alla ~ kokku tirima ~ vedama ~ lohistama; сволакивать мешок с телеги kotti vankrilt maha tirima;
‣ что madalk. sisse vehkima, ära tõmbama ~ pätsama ~ hiivama, pihta panema;
‣ (без сов.) что põll. (lohistiga) kokku vedama
сжульничать 164b Г сов. kõnek. sulitempe ~ sulleritempe tegema, tüssama, sohki tegema, alt vedama, petma, sulina toimima; vrd. жульничать
сконденсировать 171a Г сов. что kondenseerima (tihestama; veeldama, tahkesse olekusse viima); vrd. конденсировать
снять 264 Г сов. → несов. снимать
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
собака 69 С ж. од.
‣ koer (kõnek. ka ülek.), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek. lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek. nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek. nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek. olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
‣ koer (kõnek. ka ülek.), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek. lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek. nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek. nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek. olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
спорить 269b Г несов.
‣ с кем-чем, о ком-чём vaidlema, väitlema; maid jagama (kõnek.), nägelema; спорить из-за пустяков tühja-tähja pärast vaidlema, с ним трудно спорить temaga on raske vaielda, о вкусах не спорят maitse üle ei vaielda;
‣ с кем, на что без доп kõnek. kihla vedama, käsi lööma; давай спорить, кто победит veame kihla, kes võidab ~ tuleb esimeseks;
‣ с кем, за что, в чём ülek. võitlema, võistlema; спорить с судьбой saatusega võistlema, спорить с болез нью haigusega võitlema, спорить за перве нство esikoha pärast võistlema, esikohta nõudlema; vrd. поспорить
‣ с кем-чем, о ком-чём vaidlema, väitlema; maid jagama (kõnek.), nägelema; спорить из-за пустяков tühja-tähja pärast vaidlema, с ним трудно спорить temaga on raske vaielda, о вкусах не спорят maitse üle ei vaielda;
‣ с кем, на что без доп kõnek. kihla vedama, käsi lööma; давай спорить, кто победит veame kihla, kes võidab ~ tuleb esimeseks;
‣ с кем, за что, в чём ülek. võitlema, võistlema; спорить с судьбой saatusega võistlema, спорить с болез нью haigusega võitlema, спорить за перве нство esikoha pärast võistlema, esikohta nõudlema; vrd. поспорить
стащить 311a Г сов. → несов. стаскивать
‣ кого-что, с кого-чего (maha, kokku, ära) tirima, vedima, sikutama; стащить мешок с воза kotti koormast maha tirima, стащить скатерть со стола laudlina maha tõmbama, стащить лодку в воду paati vette vedama, стащить лодку с мели paati madalikult lahti tirima, стащить перчатки с рук kõnek. kindaid käest kiskuma ~ sikutama, стащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima, стащить дрова в сарай (kõiki) puid kuuri tassima;
‣ (без несов.) кого, куда kõnek. tirima, vedama; стащить в кино kinno tirima ~ kaasa vedama;
‣ (без несов.) что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära tõmbama
‣ кого-что, с кого-чего (maha, kokku, ära) tirima, vedima, sikutama; стащить мешок с воза kotti koormast maha tirima, стащить скатерть со стола laudlina maha tõmbama, стащить лодку в воду paati vette vedama, стащить лодку с мели paati madalikult lahti tirima, стащить перчатки с рук kõnek. kindaid käest kiskuma ~ sikutama, стащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima, стащить дрова в сарай (kõiki) puid kuuri tassima;
‣ (без несов.) кого, куда kõnek. tirima, vedama; стащить в кино kinno tirima ~ kaasa vedama;
‣ (без несов.) что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära tõmbama
таскать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем, за что kandma, tassima, tirima, sikutama, vedima, lohistama; таскать мешки kotte tassima ~ tirima, таскать воду вёдрами ämbritega vett kandma ~ tassima, таскать на руках süles kandma ~ tassima, таскать с собой kõnek. endaga kaasas kandma ~ tassima, таскать на буксире puksiiris vedama, таскать за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, таскать за уши kõnek. kõrvu tuliseks tegema, kõrvust sikutama, таскать за волосы kõnek. tutistama, karvustama;
‣ кого-что, из чего välja tõmbama ~ tirima; таскать гвозди из стены naelu seina seest välja tirima;
‣ что kõnek. (kaua, pidevalt) kandma (rõiva kohta); trööpama; таскать целое лето одно платье kogu suve ühtsama kleiti trööpama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ таскать каштаны из огня для кого kelle jaoks kastaneid tulest välja tooma; еле ~ едва ~ насилу ноги таскать kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
‣ кого-что, чем, за что kandma, tassima, tirima, sikutama, vedima, lohistama; таскать мешки kotte tassima ~ tirima, таскать воду вёдрами ämbritega vett kandma ~ tassima, таскать на руках süles kandma ~ tassima, таскать с собой kõnek. endaga kaasas kandma ~ tassima, таскать на буксире puksiiris vedama, таскать за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, таскать за уши kõnek. kõrvu tuliseks tegema, kõrvust sikutama, таскать за волосы kõnek. tutistama, karvustama;
‣ кого-что, из чего välja tõmbama ~ tirima; таскать гвозди из стены naelu seina seest välja tirima;
‣ что kõnek. (kaua, pidevalt) kandma (rõiva kohta); trööpama; таскать целое лето одно платье kogu suve ühtsama kleiti trööpama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ таскать каштаны из огня для кого kelle jaoks kastaneid tulest välja tooma; еле ~ едва ~ насилу ноги таскать kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
таскаться 165 Г несов. madalk.
‣ по чему, куда, с кем ringi kolama, luusima, vantsima, uitama, longerdama, ringi kolistama, kodjama, kodima; таскаться по магазинам mööda poode ringi kolama, таскаться по улицам tänavatel luusima, он всюду за мной таскается ta käib mul igal pool sabas, на рынок приходится таскаться через весь город et turule jõuda, tuleb pool linna läbi kolistada;
‣ с чем kaasas tassima ~ vedama ~ tirima; весь день таскаться с тяжёлым чемоданом kogu päeva rasket kohvrit kaasas vedama ~ tassima;
‣ за кем järele jooksma, taga ajama; с кем mehkeldama, aelema, amelema; таскаться за женщинами naiste järele jooksma, naisi taga ajama;
‣ страд. к таскать
‣ по чему, куда, с кем ringi kolama, luusima, vantsima, uitama, longerdama, ringi kolistama, kodjama, kodima; таскаться по магазинам mööda poode ringi kolama, таскаться по улицам tänavatel luusima, он всюду за мной таскается ta käib mul igal pool sabas, на рынок приходится таскаться через весь город et turule jõuda, tuleb pool linna läbi kolistada;
‣ с чем kaasas tassima ~ vedama ~ tirima; весь день таскаться с тяжёлым чемоданом kogu päeva rasket kohvrit kaasas vedama ~ tassima;
‣ за кем järele jooksma, taga ajama; с кем mehkeldama, aelema, amelema; таскаться за женщинами naiste järele jooksma, naisi taga ajama;
‣ страд. к таскать
тащить 310 Г несов.
‣ кого-что, куда, во что, за что, на чём kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; тащить на спине seljas kandma ~ tassima, тащить покупки домой kõnek. ostusid koju tassima ~ tirima, тащить за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, тащить лодку в воду paati vette vedama, тащить на верёвке nööri otsas vedama, тащить кого к врачу kõnek. keda arsti juurde poolvägisi viima ~ vedama;
‣ что, из чего välja kiskuma ~ tirima ~ tõmbama ~ vinnama; тащить ведро из колодца kaevust ämbrit välja tõmbama ~ vinnama, тащить занозу pindu välja tõmbama ~ võtma, тащить зуб hammast välja kiskuma, тащить билет (на экзамене) piletit (eksamil) tõmbama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ тащить за уши кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; тащить клещами (слово, ответ, признание) из кого kõnek. kellelt (iga sõna, vastust, ülestunnistust) välja pigistama, sõnu suust ostma ~ kiskuma; едва ~ еле ~ насилу ноги тащить kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
‣ кого-что, куда, во что, за что, на чём kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; тащить на спине seljas kandma ~ tassima, тащить покупки домой kõnek. ostusid koju tassima ~ tirima, тащить за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, тащить лодку в воду paati vette vedama, тащить на верёвке nööri otsas vedama, тащить кого к врачу kõnek. keda arsti juurde poolvägisi viima ~ vedama;
‣ что, из чего välja kiskuma ~ tirima ~ tõmbama ~ vinnama; тащить ведро из колодца kaevust ämbrit välja tõmbama ~ vinnama, тащить занозу pindu välja tõmbama ~ võtma, тащить зуб hammast välja kiskuma, тащить билет (на экзамене) piletit (eksamil) tõmbama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ тащить за уши кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; тащить клещами (слово, ответ, признание) из кого kõnek. kellelt (iga sõna, vastust, ülestunnistust) välja pigistama, sõnu suust ostma ~ kiskuma; едва ~ еле ~ насилу ноги тащить kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
торока 21 С неод. (без ед. ч.) sadularihmad (sadula tagakaare küljes); везти что в тороках mida sadula küljes ~ sadula külge kinnitatult vedama
транспортировать 171a Г сов. и несов. кого-что transportima, edasi ~ kätte toimetama, vedama; транспортировать раненых haavatuid transportima ~ edasi toimetama
тягаться 169 Г несов. с кем-чем
‣ kõnek. jõudu katsuma, võistlema; тебе трудно с ним тягаться ei sina tema vastu saa;
‣ madalk. vägikaigast vedama; тягаться на палке vägikaigast vedama;
‣ van. kohut käima, protsessima, hagelema;
‣ страд. к тягать; vrd. потягаться
‣ kõnek. jõudu katsuma, võistlema; тебе трудно с ним тягаться ei sina tema vastu saa;
‣ madalk. vägikaigast vedama; тягаться на палке vägikaigast vedama;
‣ van. kohut käima, protsessima, hagelema;
‣ страд. к тягать; vrd. потягаться
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
тянуться 339 Г
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
увезти 362 Г сов. → несов. увозить I кого-что (sõites) ära ~ minema viima; ära vedama; ära ~ mujale ~ minema sõidutama; увезти детей на дачу lapsi suvilasse viima, увезти книги с собой (ära sõites) raamatuid kaasa viima, у него увезли дрова tal viidi (kütte)puud minema
уволочь 381 Г сов. → несов. уволакивать кого-что, куда madalk. ära ~ minema lohistama ~ tirima ~ vedama, kaasa vedama ~ viima, ära ~ minema viima; уволочь мешок в подвал kotti keldrisse lohistama, волк уволок овцу hunt viis lamba ära, течением уволокло лодку vool viis paadi ära ~ kaasa;
◊ еле ноги уволочь kõnek. vaevu terve nahaga pääsema, suure hädaga ~ vaevalt hing sees minema saama
◊ еле ноги уволочь kõnek. vaevu terve nahaga pääsema, suure hädaga ~ vaevalt hing sees minema saama
уволочься 381 Г сов. → несов. уволакиваться madalk. jalgu järele vedades ~ lohinal ära minema, ennast minema vedama; он с трудом уволокся домой ta vedas end suure vaevaga ~ suurivaevu ~ läbi häda ~ suure surmaga koju
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
удариться 269 Г сов. → несов. ударяться
‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
удочка 73 С ж. неод.
‣ õng; ловить рыбу удочкой ~ на удочку õngitsema, õngega kala püüdma, закинуть удочку (1) õnge sisse viskama, (2) ülek. kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma, поймать на удочку кого (1) (õngega) kinni püüdma, (2) ülek. kõnek. keda õnge võtma ~ püüdma, ninapidi vedama, alt tõmbama, попасться ~ попадаться на удочку кому, к кому (1) õnge otsa hakkama, (2) ülek. kõnek. õnge hakkama ~ minema ~ sattuma, end õnge võtta laskma, alt minema, сматывать ~ смотать удочки (1) õnge kokku kerima, (2) ülek. madalk. kodinaid kokku korjama, minekut ~ vehkat tegema, pille kotti panema;
‣ ehit. ritvpihusti
‣ õng; ловить рыбу удочкой ~ на удочку õngitsema, õngega kala püüdma, закинуть удочку (1) õnge sisse viskama, (2) ülek. kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma, поймать на удочку кого (1) (õngega) kinni püüdma, (2) ülek. kõnek. keda õnge võtma ~ püüdma, ninapidi vedama, alt tõmbama, попасться ~ попадаться на удочку кому, к кому (1) õnge otsa hakkama, (2) ülek. kõnek. õnge hakkama ~ minema ~ sattuma, end õnge võtta laskma, alt minema, сматывать ~ смотать удочки (1) õnge kokku kerima, (2) ülek. madalk. kodinaid kokku korjama, minekut ~ vehkat tegema, pille kotti panema;
‣ ehit. ritvpihusti
улыбнуться 336 Г сов. → несов. улыбаться
‣ vt. улыбаться;
‣ (без несов.) ülek. kõnek. käest kaduma ~ lipsama, kaotsi minema; денежки улыбнулись raha(ke) on läinud, путёвка улыбнулась tuusikule tuli hüvasti ütelda, tuusik läks vett vedama
‣ vt. улыбаться;
‣ (без несов.) ülek. kõnek. käest kaduma ~ lipsama, kaotsi minema; денежки улыбнулись raha(ke) on läinud, путёвка улыбнулась tuusikule tuli hüvasti ütelda, tuusik läks vett vedama
уплестись 368 Г сов. → несов. уплетаться madalk. minema lonkima ~ vantsima ~ komberdama ~ kobima ~ loivama, ennast minema vedama
упряжка 73 С ж. неод.
‣ rakend; конная упряжка hoburakend, собачья упряжка koerarakend, оленья упряжка põdrarakend, быть в одной упряжке (1) ühe sõiduki ees rakkes olema, (2) ülek. ühte vankrit vedama, лошадь ещё не была в упряжке hobune pole veel rakkes olnud;
‣ (без мн. ч.) rakmed, hobuseriistad; богатая упряжка uhked rakmed
‣ rakend; конная упряжка hoburakend, собачья упряжка koerarakend, оленья упряжка põdrarakend, быть в одной упряжке (1) ühe sõiduki ees rakkes olema, (2) ülek. ühte vankrit vedama, лошадь ещё не была в упряжке hobune pole veel rakkes olnud;
‣ (без мн. ч.) rakmed, hobuseriistad; богатая упряжка uhked rakmed
утащить 311a Г сов. → несов. утаскивать кого-что
‣ minema ~ ära tassima ~ tirima ~ tarima ~ vedima; утащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima;
‣ ülek. kõnek. kaasa vedama ~ tirima; он утащил меня в гости ta vedas mu külla kaasa;
‣ kõnek. ära vinnama ~ näppama ~ varastama, sisse vehkima, pihta panema; у него утащили чемодан tal vehiti kohver sisse
‣ minema ~ ära tassima ~ tirima ~ tarima ~ vedima; утащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima;
‣ ülek. kõnek. kaasa vedama ~ tirima; он утащил меня в гости ta vedas mu külla kaasa;
‣ kõnek. ära vinnama ~ näppama ~ varastama, sisse vehkima, pihta panema; у него утащили чемодан tal vehiti kohver sisse
утащиться 311 Г сов. → несов. утаскиваться madalk. end minema vedama, minema vantsima ~ lontsima ~ komberdama ~ kooberdama
утопить 323a Г сов. кого-что
‣ в чём (ära) uputama (ka ülek.), põhja laskma; утопить судно laeva uputama ~ põhja laskma, утопить котят kassipoegi (ära) uputama, утопить ведро в колодце pangel kaevu uppuda ~ kukkuda laskma, утопить горе в вине muret veini sisse uputama, утопить тоску в работе hingevaeva ~ kurvastust töösse uputama, утопить гвоздь naelapead sisse lööma ~ peitma;
‣ madalk. üle ujutama;
‣ ülek. kõnek. keda vee alla vajutama, sisse tõmbama ~ vedama;
‣ madalk. в чём millesse vajutama; утопить ногу в грязи jalga porisse vajutama ~ vajuda laskma; vrd. топить III
‣ в чём (ära) uputama (ka ülek.), põhja laskma; утопить судно laeva uputama ~ põhja laskma, утопить котят kassipoegi (ära) uputama, утопить ведро в колодце pangel kaevu uppuda ~ kukkuda laskma, утопить горе в вине muret veini sisse uputama, утопить тоску в работе hingevaeva ~ kurvastust töösse uputama, утопить гвоздь naelapead sisse lööma ~ peitma;
‣ madalk. üle ujutama;
‣ ülek. kõnek. keda vee alla vajutama, sisse tõmbama ~ vedama;
‣ madalk. в чём millesse vajutama; утопить ногу в грязи jalga porisse vajutama ~ vajuda laskma; vrd. топить III
утянуть 339a Г сов. → несов. утягивать
‣ кого-что madalk. minema ~ ära ~ kaasa vedama ~ tirima (ka ülek.); утянуть друга в театр sõpra teatrisse vedama;
‣ что madalk. kokku ~ koomale ~ kinni vedama ~ kiskuma ~ tõmbama; утянуть талию vöökohta ~ taljet kokku tõmbama;
‣ кого-что madalk. ära vinnama, sisse vehkima, pihta panema;
‣ что tehn. pingule tõmbama, pingutama
‣ кого-что madalk. minema ~ ära ~ kaasa vedama ~ tirima (ka ülek.); утянуть друга в театр sõpra teatrisse vedama;
‣ что madalk. kokku ~ koomale ~ kinni vedama ~ kiskuma ~ tõmbama; утянуть талию vöökohta ~ taljet kokku tõmbama;
‣ кого-что madalk. ära vinnama, sisse vehkima, pihta panema;
‣ что tehn. pingule tõmbama, pingutama
фуфу madalk. väljendeis на фуфу (1) uisapäisa, kuidagimoodi, pilla-palla, ülejala, (2) pettuse teel, suli kombel, (3) untsu, luhta, kihva, vussi, mokka; поднять ~ поддеть на фуфу кого van. ninapidi vedama, haneks tõmbama keda; пойти ~ сойти на фуфу van. vett vedama minema, untsu ~ mokka minema
хвост 2 С м. неод.
‣ saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
‣ tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
◊ показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
‣ saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
‣ tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
◊ показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
чёркать 164a Г несов. → сов. черкнуть что kõnek.
‣ kritseldama, kriipsima, kriipseldama, kriipima, sirgeldama; чёркать рукопись käsikirja täis sirgeldama, чёркать карандашом по бумаге pliiatsiga paberile kriipse vedama;
‣ (без сов.) maha tõmbama ~ kratsima, läbi kriipsutama
‣ kritseldama, kriipsima, kriipseldama, kriipima, sirgeldama; чёркать рукопись käsikirja täis sirgeldama, чёркать карандашом по бумаге pliiatsiga paberile kriipse vedama;
‣ (без сов.) maha tõmbama ~ kratsima, läbi kriipsutama
чёрт 5 (мн. ч. им. п. черти, род. и вин. п. чертей, дат. п. чертям, твор. п. чертями, предл. п. о чертях) С м. од. kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek. mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
шаркать 164b Г несов. → сов. шаркнуть чем, без доп.
‣ kraapima, kraapsima, rapsima, kraapsutama; шаркать метлой luuaga kraapsima, дождь шаркает по окну vihm krabistab ~ rabistab vastu akent, шаркать спичками tikke rapsima ~ krapsima;
‣ kraapsu tegema; шаркать ногой kraapsu ~ kraapjalga tegema;
‣ jalgu järele vedama, lohinal käima, kiipama; шаркать по коридору koridoris lohinal käima, шаркать туфлями susse järele lohistama, tuhvlite lohinal minema
‣ kraapima, kraapsima, rapsima, kraapsutama; шаркать метлой luuaga kraapsima, дождь шаркает по окну vihm krabistab ~ rabistab vastu akent, шаркать спичками tikke rapsima ~ krapsima;
‣ kraapsu tegema; шаркать ногой kraapsu ~ kraapjalga tegema;
‣ jalgu järele vedama, lohinal käima, kiipama; шаркать по коридору koridoris lohinal käima, шаркать туфлями susse järele lohistama, tuhvlite lohinal minema
шмыгать 164b Г несов.
‣ sõeluma, sagima, saalima, seerima, sadrima (murd.), sebima, seegama, segelema; мимо окон шмыгают люди akende alt sõelub inimesi mööda, akende all sagivad ~ saalivad ~ seegavad inimesed, его глаза так и шмыгают ta silmad lausa vilavad peas, шмыгать носом nina luristama, ninaga vedama ~ nuuskima;
‣ чем nühkima, hõõruma, kraapima, kraapsima; шмыгать щёткой по пиджаку kuube harjaga nühkima, шмыгать ногами jalgu järele vedama, lohinal käima
‣ sõeluma, sagima, saalima, seerima, sadrima (murd.), sebima, seegama, segelema; мимо окон шмыгают люди akende alt sõelub inimesi mööda, akende all sagivad ~ saalivad ~ seegavad inimesed, его глаза так и шмыгают ta silmad lausa vilavad peas, шмыгать носом nina luristama, ninaga vedama ~ nuuskima;
‣ чем nühkima, hõõruma, kraapima, kraapsima; шмыгать щёткой по пиджаку kuube harjaga nühkima, шмыгать ногами jalgu järele vedama, lohinal käima
экспортировать 171a Г сов. и несов. кого-что maj. välja vedama, eksportima; экспортировать товар kaupa välja vedama
