[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 85 artiklit
ответ 1 С м. неод.
‣ vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
‣ kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
‣ vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
‣ kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
реплика 69 С ж. неод.
‣ repliik (lühike vastuväide, vastus, lühikommentaar; vastuvaidlev vahelehüüe; kirj. dialoogi fraas, vastus dialoogis; muus. fraasi kordamine teise hääle v. teise tonaalsusega); реплика на замечание vastus märkusele, реплика с места repliik ~ märkus ~ vahelehüüe kohalt, подавать реплики repliike ~ märkusi tegema, vahele hüüdma;
‣ kunst kunstniku enda tehtud koopia; dublett;
‣ füüs. difraktsioonivõre koopia
‣ repliik (lühike vastuväide, vastus, lühikommentaar; vastuvaidlev vahelehüüe; kirj. dialoogi fraas, vastus dialoogis; muus. fraasi kordamine teise hääle v. teise tonaalsusega); реплика на замечание vastus märkusele, реплика с места repliik ~ märkus ~ vahelehüüe kohalt, подавать реплики repliike ~ märkusi tegema, vahele hüüdma;
‣ kunst kunstniku enda tehtud koopia; dublett;
‣ füüs. difraktsioonivõre koopia
скомканный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г скомкать;
‣ прич. → П kortsutatud, kägardatud, nässutatud, käkerdatud, kägrutatud, kortsus, käkrus; скомканная простыня kortsus ~ käkrus voodilina;
‣ прич. → П ülek. kõnek. (ära)vussitud, krunnikeeratud, nudistatud; скомканный ответ vastusekängar, nudistatud vastus
‣ страд. прич. прош. вр. Г скомкать;
‣ прич. → П kortsutatud, kägardatud, nässutatud, käkerdatud, kägrutatud, kortsus, käkrus; скомканная простыня kortsus ~ käkrus voodilina;
‣ прич. → П ülek. kõnek. (ära)vussitud, krunnikeeratud, nudistatud; скомканный ответ vastusekängar, nudistatud vastus
отклик 18 С м. неод.
‣ vastuhüüd, vastuhõik, vastuhuige, vastus, vastukostmine; отклика не было vastust ei tulnud;
‣ ülek. reageering, vastukaja; отклик на события sündmustele reageerimine, живой отклик elav vastukaja, вызвать многочисленные отклики elavat poleemikat ~ vastukaja esile kutsuma ~ äratama, найти ~ встретить горячий отклик tulist poolehoidu leidma
‣ vastuhüüd, vastuhõik, vastuhuige, vastus, vastukostmine; отклика не было vastust ei tulnud;
‣ ülek. reageering, vastukaja; отклик на события sündmustele reageerimine, живой отклик elav vastukaja, вызвать многочисленные отклики elavat poleemikat ~ vastukaja esile kutsuma ~ äratama, найти ~ встретить горячий отклик tulist poolehoidu leidma
ответный 126 П vastu-, vastus-; ответный визит vastukülaskäik, ответный огонь vastutuli(stamine), ответный гол omapoolne värav, vastuvärav (näit. jäähokis), ответная телеграмма vastustelegramm
отповедь 90 С ж. неод. väitlus, vastuväide, (terav ja manitsev) vastus, (põhjalik) vastulöök; достойная отповедь vääriline vastus, дать резкую отповедь teravalt vastama, vastulööki andma
внятный 126 П (кр. ф. внятен, внятна, внятно, внятны) selge, arusaadav; внятное произношение selge hääldus ~ hääldamine, внятный ответ selge ~ arusaadav vastus
исчерпывающий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г исчерпывать;
‣ прич. → П ammendav, täielik, purgiv, põhjalik; исчерпывающий ответ ammendav vastus
‣ действ. прич. наст. вр. Г исчерпывать;
‣ прич. → П ammendav, täielik, purgiv, põhjalik; исчерпывающий ответ ammendav vastus
логичный 126 П (кр. ф. логичен, логична, логично, логичны) loogiline (mõistuspärane, õigesti mõeldud); логичный ответ loogiline vastus
незамедлительный 126 П (кр. ф. незамедлителен, незамедлительна, незамедлительно, незамедлительны) viivitamatu, kohene, kiire; незамедлительный ответ kiire vastus
стандартный 126 П (кр. ф. стандартен, стандартна, стандартно, стандартны) standard-, standardne (ka ülek. tüütult ühetaoline), standardikohane, standardile vastav; стандартный дом standardmaja, стандартная мебель standardmööbel, стандартный товар standardkaup, стандартный шрифт standardkiri, стандартное отклонение standardhälve, стандартный лист trük. standardpoogen, стандартный потенциал standardpotentsiaal, normaalpotentsiaal, стандартая скорость mer. standardkiirus, normaalkiirus, стандартная система координат mat. standardne koordinaadistik, стандартный ответ trafarettvastus, šabloonvastus, trafaretne ~ šabloonne vastus, стандартная ошибка tüüpviga, tavaviga, harilik ~ tavaline ~ tüüpiline viga
школьнический 129 П koolipoisi-, koolipoisilik; школьническая выходка koolipoisitemp, koolipoisilik vemp, школьнический ответ koolipoisilik vastus
дипломатичный 126 П (кр. ф. дипломатичен, дипломатична, дипломатично, дипломатичны) diplomaatiline, diplomaatlik; дипломатичный отказ diplomaatiline keeldumine ~ äraütlemine, дипломатичный ответ diplomaatiline vastus
зазубренный II 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г зазубрить II;
‣ прич. → П (кр. ф. зазубрен, зазубренна, зазубренно, зазубренны) kõnek. pähetuubitud; зазубренный ответ pähetuubitud vastus
‣ страд. прич. прош. вр. Г зазубрить II;
‣ прич. → П (кр. ф. зазубрен, зазубренна, зазубренно, зазубренны) kõnek. pähetuubitud; зазубренный ответ pähetuubitud vastus
находчивый 119 П (кр. ф. находчив, находчива, находчиво, находчивы) leidlik, taibukas, taiplik, nupukas; находчивый человек leidlik ~ nupukas inimene, находчивый ответ taibukas vastus
недвусмысленный 127 П (кр. ф. недвусмыслен, недвусмысленна, недвусмысленно, недвусмысленны) selgesti väljendatud, ühemõtteline, selgesõnaline; недвусмысленный ответ selge ~ selgesõnaline vastus
нелюбезный 126 П (кр. ф. нелюбезен, нелюбезна, нелюбезно, нелюбезны) ebasõbralik, lahkusetu; нелюбезный приём ebasõbralik ~ jahe vastuvõtt, нелюбезный ответ ebasõbralik vastus
неплохой 123 П (кр. ф. неплох, неплоха, неплохо, неплохи и неплохи; без сравн. ст.) üsna ~ võrdlemisi hea; неплохой работник üsna hea ~ korralik töötaja, неплохой ответ kena ~ üsna hea vastus
нерешительный 126 П (кр. ф. нерешителен, нерешительна, нерешительно, нерешительны) otsustusvõimetu, kõhklev, kahtlev; нерешительный человек otsustusvõimetu inimene, нерешительный тон kõhklev ~ kahtlev toon, нерешительный ответ ebakindel ~ kõhklev vastus
неутешительный 126 П (кр. ф. неутешителен, неутешительна, неутешительно, неутешительны) vähelohutav, lohutu, rõõmutu, troostitu, kurvastav, kurvastamapanev; неутешительные вести troostitud ~ kurvad sõnumid, неутешительный вывод kurvastamapanev järeldus, ответ был неутешительным vastus oli kõike muud kui lohutav
обтекаемый 119
‣ страд. прич. наст. вр. Г обтекать;
‣ прич. → П voolujooneline; автомобиль обтекаемой формы voolujooneline auto;
‣ прич. → П ülek. kõnek. põiklev, keerutav; обтекаемый ответ põiklev vastus
‣ страд. прич. наст. вр. Г обтекать;
‣ прич. → П voolujooneline; автомобиль обтекаемой формы voolujooneline auto;
‣ прич. → П ülek. kõnek. põiklev, keerutav; обтекаемый ответ põiklev vastus
однословный 126 П (кр. ф. однословен, однословна, однословно, однословны) ühesõnaline; ülek. napisõnaline, lakooniline, lühike; однословный ответ ühesõnaline ~ napisõnaline ~ lühike vastus
осмысленный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г осмыслить;
‣ прич. → П (кр. ф. осмыслен, осмысленна, осмысленно, осмысленны) mõtestatud, mõttekas, arukas; осмысленный взгляд mõtestatud pilk ~ vaade, осмысленный ответ mõttekas ~ arukas vastus
‣ страд. прич. прош. вр. Г осмыслить;
‣ прич. → П (кр. ф. осмыслен, осмысленна, осмысленно, осмысленны) mõtestatud, mõttekas, arukas; осмысленный взгляд mõtestatud pilk ~ vaade, осмысленный ответ mõttekas ~ arukas vastus
подобающий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г подобать;
‣ прич. → П sobiv, sünnis, paslik, kohane; подобающим образом sündsal ~ paslikul viisil, подобающий тон sobiv ~ kohane toon, подобающий ответ kohane vastus
‣ действ. прич. наст. вр. Г подобать;
‣ прич. → П sobiv, sünnis, paslik, kohane; подобающим образом sündsal ~ paslikul viisil, подобающий тон sobiv ~ kohane toon, подобающий ответ kohane vastus
продуманный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г продумать;
‣ прич. → П (кр. ф. продуман, продуманна, продуманно, продуманны) läbimõeldud, kaalutletud; продуманный ответ läbimõeldud vastus
‣ страд. прич. прош. вр. Г продумать;
‣ прич. → П (кр. ф. продуман, продуманна, продуманно, продуманны) läbimõeldud, kaalutletud; продуманный ответ läbimõeldud vastus
пропуск 18 С м. неод.
‣ läbilaskmine (ka ülek.), sisselase, sisselaskmine; пропуск поезда rongi läbilaskmine, пропуск мяча palli sisselase, пропуск тока в заграждения voolu piirdetarast läbijuhtimine;
‣ puudumine; пропуск лекций loengutelt puudumine, loengute vahelejätmine;
‣ väljajätt, vahelejätt; tühik, lünk; пропуск буквы tähe vahelejätmine, пропуск страниц lehekülgede vahelejätt;
‣ (без мн. ч.) möödalaskmine; пропуск срока tähtaja möödalaskmine, пропуск случая juhuse möödalaskmine;
‣ 21 pääsik, pääsmik, sissepääsuluba, läbipääsuluba; разовый пропуск ühekordne pääsik, постоянный пропуск alaline pääsik, alalispääsik, alaline sissepääsuluba, вход по пропускам sissepääs lubadega, пропуск для круглосуточного хождения ööpäevaluba (liikumiskeelu puhul), ööpäevane liikumisluba;
‣ 21 pääsesõna, märgusõna; знать пропуск pääsesõna teadma, пропуск и отзыв märgusõna ~ pääsesõna ja vastus
‣ läbilaskmine (ka ülek.), sisselase, sisselaskmine; пропуск поезда rongi läbilaskmine, пропуск мяча palli sisselase, пропуск тока в заграждения voolu piirdetarast läbijuhtimine;
‣ puudumine; пропуск лекций loengutelt puudumine, loengute vahelejätmine;
‣ väljajätt, vahelejätt; tühik, lünk; пропуск буквы tähe vahelejätmine, пропуск страниц lehekülgede vahelejätt;
‣ (без мн. ч.) möödalaskmine; пропуск срока tähtaja möödalaskmine, пропуск случая juhuse möödalaskmine;
‣ 21 pääsik, pääsmik, sissepääsuluba, läbipääsuluba; разовый пропуск ühekordne pääsik, постоянный пропуск alaline pääsik, alalispääsik, alaline sissepääsuluba, вход по пропускам sissepääs lubadega, пропуск для круглосуточного хождения ööpäevaluba (liikumiskeelu puhul), ööpäevane liikumisluba;
‣ 21 pääsesõna, märgusõna; знать пропуск pääsesõna teadma, пропуск и отзыв märgusõna ~ pääsesõna ja vastus
простодушный 126 П (кр. ф. простодушен, простодушна, простодушно, простодушны) lihtsameelne, liigusaldav, naiivne; простодушное лицо lihtsameelne (näo)ilme, простодушный ответ lihtsameelne ~ naiivne vastus
прямолинейный 126 П
‣ sirg-, sirgjooneline, sirge; прямолинейный забой mäend. sirgesi, прямолинейные координаты sirgjoonelised koordinaadid, прямолинейное движение sirgjooneline liikumine, прямолинейная нить накала el. sirge hõõgniit;
‣ (кр. ф. прямолинеен, прямолинейна, прямолинейно, прямолинейны) ülek. sirgjooneline, otsekohene; прямолинейный человек sirgjooneline ~ otsekohene inimene, прямолинейный ответ otsekohene vastus
‣ sirg-, sirgjooneline, sirge; прямолинейный забой mäend. sirgesi, прямолинейные координаты sirgjoonelised koordinaadid, прямолинейное движение sirgjooneline liikumine, прямолинейная нить накала el. sirge hõõgniit;
‣ (кр. ф. прямолинеен, прямолинейна, прямолинейно, прямолинейны) ülek. sirgjooneline, otsekohene; прямолинейный человек sirgjooneline ~ otsekohene inimene, прямолинейный ответ otsekohene vastus
расплывчатый 119 П (кр. ф. расплывчат, расплывчата, расплывчато, расплывчаты) laialivalguv, ähmane, ebaselge; расплывчатый рисунок laialivalguv ~ ebaselge joonis ~ muster, расплывчатый снимок ähmane ülesvõte ~ pilt, расплывчатый ответ ülek. ähmane ~ selguseta vastus
стереотипный 126 П (кр. ф. стереотипен, стереотипна, стереотипно, стереотипны)
‣ (без кр. ф .) stereo-, stereotüüp-, stereotüüpia-, stereotüübi-; стереотипная форма trük. stereo(tüüp)trükivorm, stereo(tüüp), стереотипная печать trük. stereotüüptrükk, стереотипное издание trük. stereotüüpväljaanne, стереотипный сплав stereotüübisulam, стереотипная матрица trük. stereotüübimatriits;
‣ ülek. stereotüüp(ili)ne, muutumatult järeletehtud, korduv, šabloon(ili)ne; стереотипный ответ stereotüüp(ili)ne ~ šabloon(ili)ne vastus
‣ (без кр. ф .) stereo-, stereotüüp-, stereotüüpia-, stereotüübi-; стереотипная форма trük. stereo(tüüp)trükivorm, stereo(tüüp), стереотипная печать trük. stereotüüptrükk, стереотипное издание trük. stereotüüpväljaanne, стереотипный сплав stereotüübisulam, стереотипная матрица trük. stereotüübimatriits;
‣ ülek. stereotüüp(ili)ne, muutumatult järeletehtud, korduv, šabloon(ili)ne; стереотипный ответ stereotüüp(ili)ne ~ šabloon(ili)ne vastus
увёртливый 119 П (кр. ф. увёртлив, увёртлива, увёртливо, увёртливы)
‣ osav, nutikalt ettevõtlik, leidlikult hakkaja; увёртливый парень osav sell;
‣ ülek. puiklev, puiklik, põiklev, põiklik, riuklev, riuklik, käänakas, käänlev, keerakas, keerutav, vingerdav, laveeriv; увёртливый ответ põiklev ~ käänakas ~ laveeriv vastus
‣ osav, nutikalt ettevõtlik, leidlikult hakkaja; увёртливый парень osav sell;
‣ ülek. puiklev, puiklik, põiklev, põiklik, riuklev, riuklik, käänakas, käänlev, keerakas, keerutav, vingerdav, laveeriv; увёртливый ответ põiklev ~ käänakas ~ laveeriv vastus
хвастливый 119 П (кр. ф. хвастлив, хвастлива, хвастливо, хвастливы) kiitlev, hooplev, suurustav, suurustlev, kelkiv, praaliv, ärplev, kiitlik, suureline, kiitleja, hoopleja, kelkija, kehkleja, praalija, ärpleja; хвастливый парень kiitleja ~ kelkija ~ suureline poiss, lai leht, хвастливый тон kiitlev ~ hooplev ~ kelkiv toon, хвастливый ответ suureline ~ üle õla vastus
чистосердечный 126 П (кр. ф. чистосердечен, чистосердечна, чистосердечно, чистосердечны) puhtsüdamlik, siiras, avameelne, aval; чистосердечное признание puhtsüdamlik ülestunnistus, чистосердечное раскаяние puhtsüdamlik ~ siiras kahetsus, чистосердечный человек siiras inimene, чистосердечный разговор avameelne jutuajamine, чистосердечный ответ avameelne ~ siiras vastus
членораздельный 126 П (кр. ф. членоразделен, членораздельна, членораздельно, членораздельны)
‣ artikuleeritud, artikuleeritult ~ liigendatult hääldatav; членораздельная речь artikuleeritud kõne;
‣ kõnek. selge, arusaadav; членораздельный ответ selge vastus
‣ artikuleeritud, artikuleeritult ~ liigendatult hääldatav; членораздельная речь artikuleeritud kõne;
‣ kõnek. selge, arusaadav; членораздельный ответ selge vastus
да II частица
‣ jah, jaa (jaatav vastus);
‣ eks (ju); всё обошлось благополучно, да? kõik lõppes hästi, eks (ju)?
‣ kas; да было ли это так? kas see oli ikka nii? да неужели? kas tõesti?
‣ kõnek. ju; да его все знают teda tunnevad ju kõik, да ведь он прав tal on ju õigus;
‣ kõnek. siiski; может, кто-нибудь да знает võib-olla keegi siiski teab;
‣ kõnek. ometi; да отпусти его lase ta ometi lahti, да пойми saa ometi aru, да будет вам kõnek. küllalt, aitab juba, jätke juba ometi;
‣ väljendab koos verbi oleviku- v. tulevikuvormiga soovi v. käsku; да здравствует дружба между народами elagu rahvaste sõprus, да будет так olgu nii
‣ jah, jaa (jaatav vastus);
‣ eks (ju); всё обошлось благополучно, да? kõik lõppes hästi, eks (ju)?
‣ kas; да было ли это так? kas see oli ikka nii? да неужели? kas tõesti?
‣ kõnek. ju; да его все знают teda tunnevad ju kõik, да ведь он прав tal on ju õigus;
‣ kõnek. siiski; может, кто-нибудь да знает võib-olla keegi siiski teab;
‣ kõnek. ometi; да отпусти его lase ta ometi lahti, да пойми saa ometi aru, да будет вам kõnek. küllalt, aitab juba, jätke juba ometi;
‣ väljendab koos verbi oleviku- v. tulevikuvormiga soovi v. käsku; да здравствует дружба между народами elagu rahvaste sõprus, да будет так olgu nii
заинтересовать 172a Г сов. → несов. заинтересовывать кого-что, кем-чем huvitama keda, huvi äratama kelles mille vastu; мой ответ заинтересовал его mu vastus äratas temas huvi, он заинтересовал меня своим рассказом mul tekkis huvi tema jutu vastu, в этом все заинтересованы sellest on kõik huvitatud
категорический 129 П kategooriline (otsustav, vaieldamatult kehtiv, järsk); категорический ответ kategooriline vastus, категорическое суждение loog. kategooriline otsustus
невразумительный 126 П (кр. ф. невразумителен, невразумительна, невразумительно, невразумительны) arusaamatu, ebaselge, segane; невразумительный ответ arusaamatu vastus, невразумительная речь segane jutt
негативный II 126 П (кр. ф. негативен, негативна, негативно, негативны) liter. negatiivne, eitav; негативный ответ eitav vastus, негативные стороны жизни elu varjuküljed
немилостивый 119 П (кр. ф. немилостив, немилостива, немилостиво, немилостивы) van.
‣ ebasõbralik; немилостивый ответ ebasõbralik vastus;
‣ ülek. karm, armutu, halastamatu; немилостивый суд karm ~ halastamatu kohus
‣ ebasõbralik; немилостивый ответ ebasõbralik vastus;
‣ ülek. karm, armutu, halastamatu; немилостивый суд karm ~ halastamatu kohus
ну II частица
‣ kas tõesti? mine’nd ikka! noo! да ну? noo, kas tõesti?
‣ noh, jaa (vastus hüüdele); Мама, а мама! -- Ну? Ema, ae! -- Noh, mis on?;
‣ no, noh (väljenduse tugevdamisel); ну, конечно no muidugi, ну, так что же! (1) noh, kuidas siis jääb, (2) noh, ja mis siis (sellest), ну, кажется, можно ехать noh, ilmselt võib teele asuda, noh, võib vist sõita ~ sõitma hakata, ну что за жизнь! no küll on ikka elu!
‣ частица, союз kõnek. noh, heakene küll; ну, наступил вечер noh, saabuski õhtu, ну, я к себе пойду heakene küll, lähen oma tuppa;
‣ madalk. (noh) oletame; Это ты говорил? -- Ну, я Kas sina ütlesid ~ rääkisid? -- Noh, oletame, et mina, noh ja siis;
‣ с инф. kõnek. intensiivse tegevuse väljendamiseks; и ну спорить ja kus kukkusid vaidlema;
‣ kõnek. aga äkki ~ järsku, mis siis, kui; а ну, как он узнает aga mis siis, kui ta teada saab;
◊ ну вот ещё! kõnek. see veel puudus! ну уж нет kõnek. no ei, seda küll mitte
‣ kas tõesti? mine’nd ikka! noo! да ну? noo, kas tõesti?
‣ noh, jaa (vastus hüüdele); Мама, а мама! -- Ну? Ema, ae! -- Noh, mis on?;
‣ no, noh (väljenduse tugevdamisel); ну, конечно no muidugi, ну, так что же! (1) noh, kuidas siis jääb, (2) noh, ja mis siis (sellest), ну, кажется, можно ехать noh, ilmselt võib teele asuda, noh, võib vist sõita ~ sõitma hakata, ну что за жизнь! no küll on ikka elu!
‣ частица, союз kõnek. noh, heakene küll; ну, наступил вечер noh, saabuski õhtu, ну, я к себе пойду heakene küll, lähen oma tuppa;
‣ madalk. (noh) oletame; Это ты говорил? -- Ну, я Kas sina ütlesid ~ rääkisid? -- Noh, oletame, et mina, noh ja siis;
‣ с инф. kõnek. intensiivse tegevuse väljendamiseks; и ну спорить ja kus kukkusid vaidlema;
‣ kõnek. aga äkki ~ järsku, mis siis, kui; а ну, как он узнает aga mis siis, kui ta teada saab;
◊ ну вот ещё! kõnek. see veel puudus! ну уж нет kõnek. no ei, seda küll mitte
отгадка 72 С ж. неод. (mõistatuse) vastus ~ lahendus; (ära)mõistatamine; найти отгадку lahendust leidma
положительный 126 П (кр. ф. положителен, положительна, положительно, положительны)
‣ jaatav, pooldav, positiivne; положительный ответ jaatav vastus, положительная характеристика positiivne ~ hea iseloomustus, положительный результат positiivne tulemus, положительное влияние positiivne ~ hea ~ soodne mõju, положительный герой positiivne kangelane;
‣ (без кр. ф.) positiivne, pluss-; положительный заряд el. positiivne laeng, положительное электричество el. positiivne elekter, положительное число mat. positiivne arv, положительный полюс el. plusspoolus, positiivne poolus, positiivne klemm (vooluallikal), положительная степень сравнения lgv. algvõrre, positiiv, положительная философия filos., van. positivism;
‣ (без кр. ф.) kõnek. kindel, lõplik, täis-; положительный отказ kindel ~ lõplik keeldumine, положительный дурак puruloll;
‣ asine, asjalik, praktiline
‣ jaatav, pooldav, positiivne; положительный ответ jaatav vastus, положительная характеристика positiivne ~ hea iseloomustus, положительный результат positiivne tulemus, положительное влияние positiivne ~ hea ~ soodne mõju, положительный герой positiivne kangelane;
‣ (без кр. ф.) positiivne, pluss-; положительный заряд el. positiivne laeng, положительное электричество el. positiivne elekter, положительное число mat. positiivne arv, положительный полюс el. plusspoolus, positiivne poolus, positiivne klemm (vooluallikal), положительная степень сравнения lgv. algvõrre, positiiv, положительная философия filos., van. positivism;
‣ (без кр. ф.) kõnek. kindel, lõplik, täis-; положительный отказ kindel ~ lõplik keeldumine, положительный дурак puruloll;
‣ asine, asjalik, praktiline
посредственный 127 П (кр. ф. посредствен, посредственна, посредственно, посредственны)
‣ keskpärane; посредственный ответ keskpärane ~ rahuldav vastus, посредственные способности keskpärased võimed;
‣ liter. van. kaudne, vahendus-, vahenduslik; посредственное влияние kaudne mõju
‣ keskpärane; посредственный ответ keskpärane ~ rahuldav vastus, посредственные способности keskpärased võimed;
‣ liter. van. kaudne, vahendus-, vahenduslik; посредственное влияние kaudne mõju
рескрипт 1 С м. неод. aj. reskript (riigipea korraldus v. tänukiri; Rooma keisri vastus õigusküsimustes)
сбивчивый 119 П (кр. ф. сбивчив, сбивчива, сбивчиво, сбивчивы) segane, seosetu, selgusetu, ebaselge; ebajärjekindel, ebaühtlane, katkendlik; сбивчивый ответ segane vastus, сбивчивый рассказ seosetu ~ segane ~ konarlik jutt, сбивчивые показания seosetud ~ segased tunnistused, сбивчивый пульс katkendlik pulss
троечный 126 П
‣ kõnek. kolmeline, rahuldav; троечный ответ kolmeline ~ rahuldav vastus;
‣ troika-, kolmikrakendi-
‣ kõnek. kolmeline, rahuldav; троечный ответ kolmeline ~ rahuldav vastus;
‣ troika-, kolmikrakendi-
убедительный 126 П (кр. ф. убедителен, убедительна, убедительно, убедительны)
‣ veenev, usutav, uskumapanev; убедительный ответ veenev ~ usutav vastus, убедительная причина veenev põhjus, убедительный тон veenev hääl ~ toon;
‣ (без кр. ф.) tungiv; убедительная просьба tungiv palve
‣ veenev, usutav, uskumapanev; убедительный ответ veenev ~ usutav vastus, убедительная причина veenev põhjus, убедительный тон veenev hääl ~ toon;
‣ (без кр. ф.) tungiv; убедительная просьба tungiv palve
удовлетворительный 126 П (кр. ф. удовлетворителен, удовлетворительна, удовлетворительно, удовлетворительны) rahuldav; удовлетворительный ответ rahuldav vastus, удовлетворительная отметка rahuldav hinne, удовлетворительное состояние здоровья rahuldav tervislik seisund
устный 126 П suuline, suusõnaline; устный экзамен suuline eksam, устный ответ suuline vastus, устная речь suuline kõne, устный приказ, устное приказание suuline ~ suusõnaline käsk, устное народное творчество rahvaluule, folkloor, устная народная словесность van. rahvaluule
утвердительный 126 П (кр. ф. утвердителен, утвердительна, утвердительно, утвердительны)
‣ jaatav, soostuv, positiivne; утвердительный ответ jaatav ~ positiivne vastus;
‣ (без кр. ф.) lgv, filos. jaatus-, afirmatiiv-, jaatav, afirmatiivne; утвердительное слово jaatussõna, утвердительное предложение jaatav lause
‣ jaatav, soostuv, positiivne; утвердительный ответ jaatav ~ positiivne vastus;
‣ (без кр. ф.) lgv, filos. jaatus-, afirmatiiv-, jaatav, afirmatiivne; утвердительное слово jaatussõna, утвердительное предложение jaatav lause
дерзкий 122 П (кр. ф. дерзок, дерзка, дерзко, дерзки; сравн. ст. дерзче, превосх. ст. самый дерзкий)
‣ jultunud, häbematu, ülbe; ninakas, nipsakas; дерзкий мальчишка häbematu poisike, дерзкое поведение ülbe käitumine, дерзкий взгляд jultunud pilk, дерзкий ответ ninakas ~ nipsakas vastus, дерзкий на язык terava keelega;
‣ liter. (hull)julge; дерзкая мысль hulljulge mõte, дерзкая сатира julge satiir
‣ jultunud, häbematu, ülbe; ninakas, nipsakas; дерзкий мальчишка häbematu poisike, дерзкое поведение ülbe käitumine, дерзкий взгляд jultunud pilk, дерзкий ответ ninakas ~ nipsakas vastus, дерзкий на язык terava keelega;
‣ liter. (hull)julge; дерзкая мысль hulljulge mõte, дерзкая сатира julge satiir
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
неглупый 119 П (кр. ф. неглуп, неглупа, неглупо, неглупы; без сравн. ст.) (üsna) tark, mitte rumal, päris arukas ~ mõistlik ~ taibukas; он был неглуп ta oli üsnagi tark ~ arukas, неглупые глаза arukad ~ targad silmad, неглупый ответ arukas vastus, неглупый совет hea ~ mõistlik nõu
нелепый 119 П (кр. ф. нелеп, нелепа, нелепо, нелепы) mõttetu, absurdne, rumal, totter, tobe; нелепый поступок mõttetu tegu, нелепое утверждение absurdne väide, нелепый ответ rumal vastus, нелепый вид totter ilme
немногословный 126 П (кр. ф. немногословен, немногословна, немногословно, немногословны) napisõnaline, vähesõnaline, lühisõnaline, lühike, napp; sõnaaher, sõnakehv, lakooniline; немногословный ответ lühike ~ napp ~ lakooniline vastus, немногословный человек sõnakehv ~ napi sõnaga inimene
неопределённый 128 П (кр. ф. неопределёнен, неопределённа, неопределённо, неопределённы) ebamäärane, ähmane, ebaselge, teadmata, umbmäärane (ka lgv.), indefiniitne, määramata, määramatu; неопределённый ответ ebamäärane vastus, платье неопределённого цвета ebamäärast värvi kleit, человек неопределённых лет ebamäärases vanuses inimene, на неопределённое время (kindlaks)määramata ajaks, неопределённый страх seletamatu hirm, в неопределённом направлении teadmata suunas, неопределённые местоимения lgv. umbmäärased ~ indefiniitsed asesõnad, неопределённая форма глагола lgv. tegevusnimi, infinitiiv, неопределённое уравнение mat. määramata ~ mitme tundmatuga võrrand, неопределённое число mat. määramata arv, неопределённая форма mat. määramatu ~ indefiniitne vorm
нетвёрдый 119 П (кр. ф. нетвёрд, нетверда, нетвёрдо, нетверды и нетвёрды; без сравн. ст.) pehme, ülek. ka ebakindel, kindlusetu, kõikuv, nõrk; нетвёрдая почва pehme pinnas, нетвёрдый характер pehme ~ kindlusetu iseloom, нетвёрдая походка ebakindel ~ taaruv kõnnak, нетвёрдый ответ ebakindel vastus, он нетвёрд в математике ta pole matemaatikas (kuigi) tugev
окончательный 126 П (кр. ф. окончателен, окончательна, окончательно, окончательны) lõpp-, lõplik, täielik; окончательные результаты lõpptulemused, окончательный расчёт lõpparve, -arveldus, окончательный ответ lõplik vastus, окончательная победа lõplik võit
определённый 128
‣ страд. прич. прош. вр. Г определить;
‣ прич. → П (кр. ф. определёнен, определённа, определённо, определённы) (kindlaks)määratud, kindel, teatud, määratletud; determineeritud, piiritletud, definiitne, definitiivne; в определённый час kindlal ~ määratud kellaajal, к определённому сроку teatud tähtajaks, определённый ответ kindel ~ selge vastus, определённое понятие kindel ~ määratletud ~ defineeritud mõiste, определённый артикль lgv. määratud ~ definitiivne artikkel, определённый интеграл mat. määratud integraal
‣ страд. прич. прош. вр. Г определить;
‣ прич. → П (кр. ф. определёнен, определённа, определённо, определённы) (kindlaks)määratud, kindel, teatud, määratletud; determineeritud, piiritletud, definiitne, definitiivne; в определённый час kindlal ~ määratud kellaajal, к определённому сроку teatud tähtajaks, определённый ответ kindel ~ selge vastus, определённое понятие kindel ~ määratletud ~ defineeritud mõiste, определённый артикль lgv. määratud ~ definitiivne artikkel, определённый интеграл mat. määratud integraal
отзыв 1 С м. неод.
‣ arvamus, hinnang, arvustus, retsensioon, oponeering; отзыв о диссертации arvamus väitekirja kohta, отзыв на книгу kõnek. arvamus ~ retsensioon raamatu kohta, одобрительный отзыв heakskiitev hinnang ~ oponeering, книга отзывов и предложений arvamuste ja ettepanekute raamat;
‣ liter. vastuhüüd, vastukaja (ka ülek.); sõj. tunnussõna (vastus pääsesõnale v. paroolile)
‣ arvamus, hinnang, arvustus, retsensioon, oponeering; отзыв о диссертации arvamus väitekirja kohta, отзыв на книгу kõnek. arvamus ~ retsensioon raamatu kohta, одобрительный отзыв heakskiitev hinnang ~ oponeering, книга отзывов и предложений arvamuste ja ettepanekute raamat;
‣ liter. vastuhüüd, vastukaja (ka ülek.); sõj. tunnussõna (vastus pääsesõnale v. paroolile)
отрицательный 126 П (кр. ф. отрицателен, отрицательна, отрицательно, отрицательны) eitus-, eitav, negatiivne, miinus-, halb; отрицательное слово lgv. eitussõna, отрицательный ответ eitav vastus, отрицательное предложение lgv. eitav lause, отрицательная оценка negatiivne hinnang, отрицательное число mat. negatiivne arv, отрицательный полюс negatiivne poolus, miinuspoolus, negatiivne klemm (vooluallikal), отрицательный герой kirj. negatiivne tegelane, отрицательные черты характера negatiivsed ~ halvad iseloomujooned, отрицательный отзыв о чём halb hinnang ~ arvamus mille kohta, отрицательный результат äraspidine ~ oodatule vastupidine tulemus
отчётливый 119 П (кр. ф. отчётлив, отчётлива, отчётливо, отчётливы) selge; отчётливое произношение selge hääldus, отчётливое изображение selge kujutis, отчётливый почерк selge ~ loetav käekiri, отчётливый ответ selge vastus, отчётливое движение täpne ~ puhas liigutus
правильный 126 П (кр. ф. правилен, правильна, правильно, правильны) õige, korrapärane, reeglipärane; правильное произношение õige hääldus, правильный ответ õige vastus, правильные черты лица korrapärased näojooned, правильный нос sirge nina, правильное спряжение lgv. reeglipärane pööramine, правильный многоугольник mat. korrapärane hulknurk, правильная дробь mat. lihtmurd
прямой 120 П (кр. ф. прям, пряма, прямо, прямы и прямы)
‣ sirge, sirg-, õgev, õgu-; otse(ne); прямая улица sirge tänav, прямой нос sirge nina, идти прямой тропкой otseteed ~ kõige otsemat rada mööda minema, прямая линия sirge, sirgjoon;
‣ (без кр. ф.) püst- (ka mat.); tasa-, tasa(pinnali)ne; füüs., el. päri-; прямой ворот püstkrae, прямая призма püstprisma, прямой конус püstkoonus, прямой склон geol. tasanõlv, tasapinnaline nõlv, прямое направление pärisuund, прямой провод pärijuhe, прямая проводимость pärijuhtivus, прямое сопротивление päritakistus, прямой угол mat. täisnurk, прямой узел mer. õigesõlm, rehvisõlm, прямой парус mer. raapuri, прямая нить накала el. juushõõgniit, прямая складка geol. normaalkurd, прямая кишка anat. pärasool;
‣ (без кр. ф.) otse-, otsene, vahetu; прямое сообщение otseühendus (liikluses), прямой поезд otserong, otseühendusrong, вагон прямого сообщения otsevagun, otseühendusvagun, прямая наводка sõj. otsesihtimine, прямой курс mer. otsekurss, прямая волна mer. otselaine, прямой поток geol. otsevool, прямой код mat. otsekood, прямое освещение el. otsevalgustus, прямая речь lgv. otsekõne, otsene kõne, прямое дополнение lgv. (otse)sihitis, прямая обязанность otsene kohustus, прямое указание otsene näpunäide, прямая зависимость otsesõltuvus, otsene sõltuvus, прямое родство jur. otsesugulus, otsene sugulus, прямой наследник otsene pärija, прямые выборы otsesed valimised, прямой налог maj. otsene maks, в прямом смысле слова sõna otseses mõttes, иметь прямое отношение к чему otseselt seotud olema millega, прямое действие vahetu ~ otsene mõju ~ toime, прямой перевод vahetu tõlge, otsetõlge, прямой показатель vahetu näitaja;
‣ (без кр. ф.) ilmne, selge, vaieldamatu, otsene; прямая польза ilmne kasu, прямой вызов avalik väljakutse, прямой обман sulaselge pettus, есть прямой смысл вам сегодня отдохнуть kõnek. teil on hädatarvilik ~ vajalik ~ hädasti vaja täna puhata;
‣ sirgjooneline, otsekohene; прямой характер sirgjooneline iseloom, прямой ответ otsekohene vastus, прямой взгляд julge ~ aval pilk ~ vaade;
‣ (без кр. ф.) täielik, tõeline; прямая противоположность täielik vastand, прямой простофиля kõnek. tõeline lontkõrv ~ otu;
‣ П → С прямая ж. неод. sirge, sirgjoon; вертикальная прямая mat. püstsirge, финишная прямая sport lõpusirge, провести прямую sirget ~ sirgjoont tõmbama
‣ sirge, sirg-, õgev, õgu-; otse(ne); прямая улица sirge tänav, прямой нос sirge nina, идти прямой тропкой otseteed ~ kõige otsemat rada mööda minema, прямая линия sirge, sirgjoon;
‣ (без кр. ф.) püst- (ka mat.); tasa-, tasa(pinnali)ne; füüs., el. päri-; прямой ворот püstkrae, прямая призма püstprisma, прямой конус püstkoonus, прямой склон geol. tasanõlv, tasapinnaline nõlv, прямое направление pärisuund, прямой провод pärijuhe, прямая проводимость pärijuhtivus, прямое сопротивление päritakistus, прямой угол mat. täisnurk, прямой узел mer. õigesõlm, rehvisõlm, прямой парус mer. raapuri, прямая нить накала el. juushõõgniit, прямая складка geol. normaalkurd, прямая кишка anat. pärasool;
‣ (без кр. ф.) otse-, otsene, vahetu; прямое сообщение otseühendus (liikluses), прямой поезд otserong, otseühendusrong, вагон прямого сообщения otsevagun, otseühendusvagun, прямая наводка sõj. otsesihtimine, прямой курс mer. otsekurss, прямая волна mer. otselaine, прямой поток geol. otsevool, прямой код mat. otsekood, прямое освещение el. otsevalgustus, прямая речь lgv. otsekõne, otsene kõne, прямое дополнение lgv. (otse)sihitis, прямая обязанность otsene kohustus, прямое указание otsene näpunäide, прямая зависимость otsesõltuvus, otsene sõltuvus, прямое родство jur. otsesugulus, otsene sugulus, прямой наследник otsene pärija, прямые выборы otsesed valimised, прямой налог maj. otsene maks, в прямом смысле слова sõna otseses mõttes, иметь прямое отношение к чему otseselt seotud olema millega, прямое действие vahetu ~ otsene mõju ~ toime, прямой перевод vahetu tõlge, otsetõlge, прямой показатель vahetu näitaja;
‣ (без кр. ф.) ilmne, selge, vaieldamatu, otsene; прямая польза ilmne kasu, прямой вызов avalik väljakutse, прямой обман sulaselge pettus, есть прямой смысл вам сегодня отдохнуть kõnek. teil on hädatarvilik ~ vajalik ~ hädasti vaja täna puhata;
‣ sirgjooneline, otsekohene; прямой характер sirgjooneline iseloom, прямой ответ otsekohene vastus, прямой взгляд julge ~ aval pilk ~ vaade;
‣ (без кр. ф.) täielik, tõeline; прямая противоположность täielik vastand, прямой простофиля kõnek. tõeline lontkõrv ~ otu;
‣ П → С прямая ж. неод. sirge, sirgjoon; вертикальная прямая mat. püstsirge, финишная прямая sport lõpusirge, провести прямую sirget ~ sirgjoont tõmbama
реакция I 89 С ж. неод. reaktsioon (keem., füüs. aine muundumise protsess; reageering, reageerimine; vastutoime, vastumõju); кислая реакция keem. happeline reaktsioon, щёлочная реакция keem. leeliseline reaktsioon, leelisreaktsioon, цепная реакция füüs. ahelreaktsioon (ka ülek.), ядерная реакция füüs. tuumareaktsioon, опорная реакция, реакция опоры meh. toereaktsioon, реакция зрачка на свет silmaava ~ pupilli reageerimine valgusele, бурная реакция зрителей vaatajate tormiline reageering, реакция организма на внешние раздражители organismi reageering ~ reaktsioon ~ vastus välisärritajaile, ответная реакция vastureaktsioon, vastumõju, защитная реакция организма organismi kaitsereaktsioon
решительный 126 П (кр. ф. решителен, решительна, решительно, решительны)
‣ otsustav, otsusekindel, kindlameelne, meelekindel, resoluutne, kategooriline; решительный бой otsustav lahing, решительный человек kindlameelne ~ meelekindel ~ resoluutne inimene, решительный ответ resoluutne ~ kategooriline vastus, решительный тон resoluutne toon, решительный протест resoluutne protest, наступил решительный момент saabus otsustav hetk, принять решительные меры otsustavaid abinõusid kasutama ~ meetmeid võtma;
‣ kõnek. ilmne, kaheldamatu, vaieldamatu; решительный талант ilmne ~ vaieldamatu talent ~ anne
‣ otsustav, otsusekindel, kindlameelne, meelekindel, resoluutne, kategooriline; решительный бой otsustav lahing, решительный человек kindlameelne ~ meelekindel ~ resoluutne inimene, решительный ответ resoluutne ~ kategooriline vastus, решительный тон resoluutne toon, решительный протест resoluutne protest, наступил решительный момент saabus otsustav hetk, принять решительные меры otsustavaid abinõusid kasutama ~ meetmeid võtma;
‣ kõnek. ilmne, kaheldamatu, vaieldamatu; решительный талант ilmne ~ vaieldamatu talent ~ anne
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
справка 72 С ж. неод.
‣ järelepärimine, päring;
‣ kõrvutamine, võrdlemine, kontrollimine, kõrvutus, võrdlus, kontroll;
‣ teatis (asutuse antud kirjalik teade), tähik, tõestus, teade, õiend, tõend, teadis (vastus päringule); справка о состоянии здоровья arstitõend, архивная справка arhiiviteatis, библиотечная справка bibl. leidumusteadis, библиографическая справка bibliograafiateadis, справка с места работы töökohaõiend, töökohatõend, töökoha antud õiend, справки info teatmed (otsimisvalmis andmestik), навести справки teatisi ~ teatmeid nõutama ~ muretsema, дать справку (1) tõendit andma, (2) teateid andma
‣ järelepärimine, päring;
‣ kõrvutamine, võrdlemine, kontrollimine, kõrvutus, võrdlus, kontroll;
‣ teatis (asutuse antud kirjalik teade), tähik, tõestus, teade, õiend, tõend, teadis (vastus päringule); справка о состоянии здоровья arstitõend, архивная справка arhiiviteatis, библиотечная справка bibl. leidumusteadis, библиографическая справка bibliograafiateadis, справка с места работы töökohaõiend, töökohatõend, töökoha antud õiend, справки info teatmed (otsimisvalmis andmestik), навести справки teatisi ~ teatmeid nõutama ~ muretsema, дать справку (1) tõendit andma, (2) teateid andma
спутанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г спутать;
‣ прич. → П sasi-, sasitud, sassiaetud, sassiläinud, sassis, sasine, segiaetud, segamini; спутанная пряжа sasilõng, спутанная солома sasiõled, õlesasi, спутанные верёвки sassiaetud ~ sassis nöör, спутанные волосы sassiaetud ~ sasitud ~ sassis juuksed;
‣ прич. → П segane, ebaselge, selgusetu, seosetu, takerduv, puterdatud; спутанная речь segane ~ seosetu ~ udune jutt, спутанный ответ segane ~ puterdav ~ puterdatud vastus;
‣ прич. → П kinnimässitud, kinniseotud; спутанная лошадь kammitsetud ~ kammitsas hobune
‣ страд. прич. прош. вр. Г спутать;
‣ прич. → П sasi-, sasitud, sassiaetud, sassiläinud, sassis, sasine, segiaetud, segamini; спутанная пряжа sasilõng, спутанная солома sasiõled, õlesasi, спутанные верёвки sassiaetud ~ sassis nöör, спутанные волосы sassiaetud ~ sasitud ~ sassis juuksed;
‣ прич. → П segane, ebaselge, selgusetu, seosetu, takerduv, puterdatud; спутанная речь segane ~ seosetu ~ udune jutt, спутанный ответ segane ~ puterdav ~ puterdatud vastus;
‣ прич. → П kinnimässitud, kinniseotud; спутанная лошадь kammitsetud ~ kammitsas hobune
стараться 165 Г несов. с инф. püüdma, hoolsalt ~ innukalt ~ usinalt tegema; стараться изо всех сил kõigest väest püüdma, он старался удержаться на ногах ta püüdis jalgadele püsima jääda, стараться выиграть время aega võita püüdma, можешь не стараться kõnek. ära parem näe(gi) vaeva, ära püüagi, рад стараться sõj., aj. püüan hoolega! (soldati vastus ülemale); vrd. постараться
сухой 123 П (кр. ф. сух, суха, сухо, сухи; сравн. ст. суше)
‣ kuiv-, kuiva-, kuiv (ka ülek.), tahe, tahke, kuivanud, kuivatatud; сухое вещество kuivaine, сухой корм kuivsööt, сухой лёд kuivjää, süsihappelumi, сухой док kuivdokk, сухой метод kuivmenetlus, сухая очистка kuivpuhastus, сухой размол kuivjahvatus, сухая перегонка keem. utmine, kuivdestilleerimine, сухая кожа kuiv nahk, med. kuivnahksus, сухой период kuivaperiood, kuiv aeg, сухое полотенце kuiv käterätik, сухая погода kuiv ilm, сухое лето kuiv ~ põuane suvi, сухой воздух kuiv õhk, сухой ветер kuiv tuul, сухая пища kuiv toit, сухое вино kuiv vein, naturaalvein, сухие дрова kuivad (kütte)puud, сухой кашель kuiv köha, сухой закон ülek. kuiv seadus, сухой рассказ kuiv ~ eluta ~ ilmetu jutt, сухой доклад kuiv ~ tuim ettekanne, сухая деловитость kuiv asjalikkus, сухая корка kuivanud (leiva)koorik, сухая ветка kuivanud oks, сухие губы kuivanud huuled, сухие фрукты kuivatatud puuvili, сухое молоко piimapulber, сухой квас kaljapulber, сухое обезжиренное молоко lõssipulber, сухой рангоут mer. paljad peeled, tühi taglas, сухой туман mer. kerge udu, uduvine, hämu, сухим путём maitsi, maad mööda;
‣ kõnek. kõhn, kõhetu(nud), kuivetu(nud), luider; сухая рука kõhn ~ kõhetu ~ luider käsi, сухой старик kuivetanud taat;
‣ jahe; сухой тон jahe hääletoon, сухой взгляд jahe pilk, сухой ответ jahe vastus, сухая встреча jahe kohtumine;
‣ П → С сухая ж. неод. puhaspartii (mängus);
◊ выйти ~ выходить сухим из воды supist puhtalt välja tulema, kuiva ~ terve nahaga pääsema; держать порох сухим püssirohtu kuiva(na) hoidma; сухой нитки не осталось kõnek. pole kuiva kohtagi hamba all
‣ kuiv-, kuiva-, kuiv (ka ülek.), tahe, tahke, kuivanud, kuivatatud; сухое вещество kuivaine, сухой корм kuivsööt, сухой лёд kuivjää, süsihappelumi, сухой док kuivdokk, сухой метод kuivmenetlus, сухая очистка kuivpuhastus, сухой размол kuivjahvatus, сухая перегонка keem. utmine, kuivdestilleerimine, сухая кожа kuiv nahk, med. kuivnahksus, сухой период kuivaperiood, kuiv aeg, сухое полотенце kuiv käterätik, сухая погода kuiv ilm, сухое лето kuiv ~ põuane suvi, сухой воздух kuiv õhk, сухой ветер kuiv tuul, сухая пища kuiv toit, сухое вино kuiv vein, naturaalvein, сухие дрова kuivad (kütte)puud, сухой кашель kuiv köha, сухой закон ülek. kuiv seadus, сухой рассказ kuiv ~ eluta ~ ilmetu jutt, сухой доклад kuiv ~ tuim ettekanne, сухая деловитость kuiv asjalikkus, сухая корка kuivanud (leiva)koorik, сухая ветка kuivanud oks, сухие губы kuivanud huuled, сухие фрукты kuivatatud puuvili, сухое молоко piimapulber, сухой квас kaljapulber, сухое обезжиренное молоко lõssipulber, сухой рангоут mer. paljad peeled, tühi taglas, сухой туман mer. kerge udu, uduvine, hämu, сухим путём maitsi, maad mööda;
‣ kõnek. kõhn, kõhetu(nud), kuivetu(nud), luider; сухая рука kõhn ~ kõhetu ~ luider käsi, сухой старик kuivetanud taat;
‣ jahe; сухой тон jahe hääletoon, сухой взгляд jahe pilk, сухой ответ jahe vastus, сухая встреча jahe kohtumine;
‣ П → С сухая ж. неод. puhaspartii (mängus);
◊ выйти ~ выходить сухим из воды supist puhtalt välja tulema, kuiva ~ terve nahaga pääsema; держать порох сухим püssirohtu kuiva(na) hoidma; сухой нитки не осталось kõnek. pole kuiva kohtagi hamba all
твёрдый 119 П
‣ kõva(-), tahke(-), jäik; твёрдый сплав tehn. kõvasulam, твёрдое топливо ~ горючее tahkekütus, твёрдое тело füüs. tahke keha, твёрдый раствор met. tahke lahus, твёрдое состояние füüs. tahke olek, твёрдая резина tehn. eboniit, kõvakummi, твёрдое нёбо anat. kõva suulagi, твёрдый знак lgv. kõvendusmärk, твёрдый согласный lgv. palataliseerimata kaashäälik, твёрдый карандаш kõva pliiats, твёрдое яблоко kõva õun, твёрдый хлеб tahke ~ kõva ~ vana leib, твёрдая кожа kõva nahk;
‣ (кр. ф. твёрд, тверда, твёрдо, твёрды и тверды; сравн. ст. твёрже) ülek. kindel, püsiv, tugev; kange; твёрдый характер kindel iseloom, tugev karakter, твёрдые знания kindlad ~ püsivad teadmised, твёрдая цена kindel hind, твёрдое намерение kindel kavatsus, твёрдый ответ kindel vastus, твёрдая уверенность kindel veendumus, твёрдая воля kindel ~ tugev tahe, твёрдый порядок kõva kord, твёрдая походка kindel samm, твёрдый срок kindel tähtaeg, твёрдая память hea mälu;
◊ иметь твёрдую почву под ногами kindlat pinda jalge all tundma, kindla jalaga maapinnal seisma; стоять на твёрдой почве kellel on kindel pind jalge all; твёрдый орешек kõva pähkel; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi
‣ kõva(-), tahke(-), jäik; твёрдый сплав tehn. kõvasulam, твёрдое топливо ~ горючее tahkekütus, твёрдое тело füüs. tahke keha, твёрдый раствор met. tahke lahus, твёрдое состояние füüs. tahke olek, твёрдая резина tehn. eboniit, kõvakummi, твёрдое нёбо anat. kõva suulagi, твёрдый знак lgv. kõvendusmärk, твёрдый согласный lgv. palataliseerimata kaashäälik, твёрдый карандаш kõva pliiats, твёрдое яблоко kõva õun, твёрдый хлеб tahke ~ kõva ~ vana leib, твёрдая кожа kõva nahk;
‣ (кр. ф. твёрд, тверда, твёрдо, твёрды и тверды; сравн. ст. твёрже) ülek. kindel, püsiv, tugev; kange; твёрдый характер kindel iseloom, tugev karakter, твёрдые знания kindlad ~ püsivad teadmised, твёрдая цена kindel hind, твёрдое намерение kindel kavatsus, твёрдый ответ kindel vastus, твёрдая уверенность kindel veendumus, твёрдая воля kindel ~ tugev tahe, твёрдый порядок kõva kord, твёрдая походка kindel samm, твёрдый срок kindel tähtaeg, твёрдая память hea mälu;
◊ иметь твёрдую почву под ногами kindlat pinda jalge all tundma, kindla jalaga maapinnal seisma; стоять на твёрдой почве kellel on kindel pind jalge all; твёрдый орешек kõva pähkel; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi
толковый 119 П (кр. ф. толков, толкова, толково, толковы)
‣ taibukas, taiplik, arukas, nutikas, mõttekas, mõistlik, asjalik; толковый ученик taibukas ~ arukas ~ nutikas õpilane, толковый работник asjalik töötaja, толковый ответ mõistlik ~ asjalik ~ arukas vastus, не могу придумать ничего толкового ei oska midagi mõistlikku ~ asjalikku välja mõtelda;
‣ (без кр. ф.) seletus-, seletav; толковый словарь lgv. seletussõnaraamat, seletussõnastik
‣ taibukas, taiplik, arukas, nutikas, mõttekas, mõistlik, asjalik; толковый ученик taibukas ~ arukas ~ nutikas õpilane, толковый работник asjalik töötaja, толковый ответ mõistlik ~ asjalik ~ arukas vastus, не могу придумать ничего толкового ei oska midagi mõistlikku ~ asjalikku välja mõtelda;
‣ (без кр. ф.) seletus-, seletav; толковый словарь lgv. seletussõnaraamat, seletussõnastik
точный 126 П (кр. ф. точен, точна, точно, точны и точны) täppis-, eksakt-, peen-, täpne, eksaktne; punktuaalne; точные весы täppiskaal(ud), точный измерительный прибор täppismõõteriist, точные науки täppisteadused, eksaktteadused, точная механика peenmehaanika, точный перевод täpne tõlge, точное время täpne (kella)aeg, точный ответ täpne vastus, точная классификация täpne ~ detailne liigitamine ~ liigitus ~ klassifitseerimine ~ klassifikatsioon, точный удар täpne ~ tabav löök ~ hoop, точный человек täpne ~ punktuaalne inimene, точная рифма kirj. täisriim, täpne riim, точная категория mat. eksaktne kategooria
уверенный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г уверить;
‣ прич. → П (кр. ф. уверен, уверенна, уверенно, уверенны) kindel, enesekindel; уверенный шаг kindel samm, уверенный голос (enese)kindel hääl, уверенный ответ (enese)kindel vastus, уверенный в своих силах kindel oma jõus, она смела и уверенна ta on julge ja enesekindel;
‣ прич. → П (кр. ф. уверен, уверена, уверено, уверены) в ком-чём veendunud, kindel; мы уверены в успехе oleme edus kindlad ~ veendunud, я не уверен в себе ma pole endas kindel, будь(те) уверен(ы) ol(g)e kindel, võid ~ võite kindel olla, usu ~ uskuge mind
‣ страд. прич. прош. вр. Г уверить;
‣ прич. → П (кр. ф. уверен, уверенна, уверенно, уверенны) kindel, enesekindel; уверенный шаг kindel samm, уверенный голос (enese)kindel hääl, уверенный ответ (enese)kindel vastus, уверенный в своих силах kindel oma jõus, она смела и уверенна ta on julge ja enesekindel;
‣ прич. → П (кр. ф. уверен, уверена, уверено, уверены) в ком-чём veendunud, kindel; мы уверены в успехе oleme edus kindlad ~ veendunud, я не уверен в себе ma pole endas kindel, будь(те) уверен(ы) ol(g)e kindel, võid ~ võite kindel olla, usu ~ uskuge mind
уклончивый 119 П ( кр. ф. уклончив, уклончива, уклончиво, уклончивы) põiklev, põiklik, puiklev, keerakas, keerutaja, keerutav, laveeriv, kõrvalehoidev, kõrvalehiiliv; уклончивый ответ põiklev ~ põiklik vastus, уклончивая речь puiklev kõne, põiklik jutt, уклончивая критика laveeriv ~ põiklev kriitika, уклончивый человек põikleva loomuga ~ keerakas ~ keerutaja inimene, уклончивый взгляд põiklev ~ kõrvalehiiliv ~ silma vaatamast hoiduv ~ otsavaatamist vältiv pilk
успокоительный 126 П
‣ (кр. ф. успокоителен, успокоительна, успокоительно, успокоительны) rahustus-, vaigistus-, rahustav, vaigistav; успокоительное средство rahusti, rahustusvahend, успокоительное лекарство rahusti, успокоительный ответ rahustav vastus, успокоительный тон rahustav ~ vaigistav hääl ~ hääletoon;
‣ tehn. summutus-; успокоительное устройство summutusseade, summutusseadis, успокоительная обмотка el. summutusmähis;
‣ П → С успокоительное с. неод. kõnek. rahusti, rahustusvahend
‣ (кр. ф. успокоителен, успокоительна, успокоительно, успокоительны) rahustus-, vaigistus-, rahustav, vaigistav; успокоительное средство rahusti, rahustusvahend, успокоительное лекарство rahusti, успокоительный ответ rahustav vastus, успокоительный тон rahustav ~ vaigistav hääl ~ hääletoon;
‣ tehn. summutus-; успокоительное устройство summutusseade, summutusseadis, успокоительная обмотка el. summutusmähis;
‣ П → С успокоительное с. неод. kõnek. rahusti, rahustusvahend
фактический 129 П fakt-, fakti-, faktiline, faktidel põhinev, faktidele vastav, faktidesse puutuv, tõsiasjaline, tegelik; фактические данные tegelikud ~ faktilised andmed, faktandmed, фактическая справка faktiteadis (vastus faktipäringule), фактическая ценность земли maa tegelik ~ faktiline väärtus, фактическая ошибка tegelik ~ faktiline viga, фактический брак faktiline abielu, фактическое начало работы tegelik töö algus, фактический параметр tegelik parameeter, фактические потери tegelikud kaod, фактическое использование tegelik kasutus, фактическое положение дел asjade tegelik seis, tegelik asjaseis, фактическое событие asetleidnud sündmus
холодный 126 П (кр. ф. холоден, холодна, холодно, холодны и холодны)
‣ külm(-), jahe (ka ülek.), ükskõikne; холодная вода külm vesi, холодный ветер külm tuul, холодная осень külm sügis, холодное копчение külmsuitsutus, холодное оружие külmrelv, холодные блюда külmroad, холодные закуски külmad suupisted, холодный чай külm ~ jahtunud tee, холодный пояс geogr. külmvööde, холодная прокатка tehn. külmvaltsimine, холодная штамповка ~ холодное штампование tehn. külmstantsimine, холодная эмиссия füüs. külmemissioon, elektrostaatiline emissioon, холодное течение külm hoovus, холодный источник külmaveeallikas, холодный душ külm dušš ~ kümblus, холодный пот külm higi, холодная рука külm käsi, холодное пальто külm mantel, холодная война pol. külm sõda, холодный свет külm valgus, холодный тон külm (värvi)toon, холодное сердце külm süda, холодная красота külm ~ kiretu ilu, холодный человек külm ~ ükskõikne inimene, холодный приём külm ~ jahe ~ ebasõbralik vastuvõtt, холодный расчёт külm arvestus, холодный взгляд jahe pilk, холодный ответ jahe vastus, холоден душой külm ~ ükskõikne, külma ~ ükskõikse hingelaadiga, холоден от природы ~ по натуре loomult kiretu ~ tuim, холодная укладка vesilained;
‣ ülek. külmavereline, külma ~ kaine peaga, külmalt arvestav, mõistusel põhinev; холодное решение külma arvestusega ~ kaine kaalutlusega tehtud otsus, холодная сосредоточенность kaine keskendumine;
‣ kõnek. van. algeliste tööriistadega ~ primitiivsel viisil töötav (tavaliselt tänaval); холодный сапожник tänavakingsepp;
‣ П → С холодная ж. неод. van. madalk. soolaputka;
‣ П → С холодное с. неод. külmroog
‣ külm(-), jahe (ka ülek.), ükskõikne; холодная вода külm vesi, холодный ветер külm tuul, холодная осень külm sügis, холодное копчение külmsuitsutus, холодное оружие külmrelv, холодные блюда külmroad, холодные закуски külmad suupisted, холодный чай külm ~ jahtunud tee, холодный пояс geogr. külmvööde, холодная прокатка tehn. külmvaltsimine, холодная штамповка ~ холодное штампование tehn. külmstantsimine, холодная эмиссия füüs. külmemissioon, elektrostaatiline emissioon, холодное течение külm hoovus, холодный источник külmaveeallikas, холодный душ külm dušš ~ kümblus, холодный пот külm higi, холодная рука külm käsi, холодное пальто külm mantel, холодная война pol. külm sõda, холодный свет külm valgus, холодный тон külm (värvi)toon, холодное сердце külm süda, холодная красота külm ~ kiretu ilu, холодный человек külm ~ ükskõikne inimene, холодный приём külm ~ jahe ~ ebasõbralik vastuvõtt, холодный расчёт külm arvestus, холодный взгляд jahe pilk, холодный ответ jahe vastus, холоден душой külm ~ ükskõikne, külma ~ ükskõikse hingelaadiga, холоден от природы ~ по натуре loomult kiretu ~ tuim, холодная укладка vesilained;
‣ ülek. külmavereline, külma ~ kaine peaga, külmalt arvestav, mõistusel põhinev; холодное решение külma arvestusega ~ kaine kaalutlusega tehtud otsus, холодная сосредоточенность kaine keskendumine;
‣ kõnek. van. algeliste tööriistadega ~ primitiivsel viisil töötav (tavaliselt tänaval); холодный сапожник tänavakingsepp;
‣ П → С холодная ж. неод. van. madalk. soolaputka;
‣ П → С холодное с. неод. külmroog
циничный 126 П (кр. ф. циничен, цинична, цинично, циничны) küüniline, jultunud, jõhker, häbitu, irvitav; циничный человек küüniline ~ häbitu ~ jultunud inimene, циничный ответ häbematu ~ irvitav vastus, циничный анекдот labane ~ sündsusetu anekdoot
шаблонный 126 П
‣ šabloon-; шаблонная обмотка el. šabloonmähis, шаблонная формовка met. šabloonvormimine;
‣ (кр. ф. шаблонен, шаблонна, шаблонно, шаблонны) ülek. šablooniline, šabloonne, üldtuntud, kulunud, trafaretne, stamplik, omapäratu, triviaalne; шаблонное начало романа romaani šabloon(ili)ne ~ trafaretne algus, шаблонная статья šabloon(ili)ne ~ trafaretne kirjutis ~ artikkel, шаблонный ответ trafaretne vastus, шаблонный язык trafaretne ~ omapäratu keel(ekasutus), шаблонное выражение kulunud väljend
‣ šabloon-; шаблонная обмотка el. šabloonmähis, шаблонная формовка met. šabloonvormimine;
‣ (кр. ф. шаблонен, шаблонна, шаблонно, шаблонны) ülek. šablooniline, šabloonne, üldtuntud, kulunud, trafaretne, stamplik, omapäratu, triviaalne; шаблонное начало романа romaani šabloon(ili)ne ~ trafaretne algus, шаблонная статья šabloon(ili)ne ~ trafaretne kirjutis ~ artikkel, шаблонный ответ trafaretne vastus, шаблонный язык trafaretne ~ omapäratu keel(ekasutus), шаблонное выражение kulunud väljend
ясный 126 П (кр. ф. ясен, ясна, ясно, ясны и ясны)
‣ ere, hele, kirgas, särav, sädelev; ясное солнце hele ~ särav ~ ere päike, ясная луна hele ~ helendav kuu;
‣ selge (ka ülek.); ясная погода selge ilm, ясное небо selge ~ pilvitu taevas, ясный день selge ~ kirgas päev, ясный воздух selge ~ puhas ~ karge ~ läbipaistev õhk, ясный взгляд selge pilk, ясная душа ülek. puhas hing, ясная дикция selge hääldus ~ diktsioon, ясный почерк selge ~ arusaadav käekiri, ясный звук selge ~ selgesti kuuldav heli, ясный ответ selge ~ loogiline vastus, ясное намерение kindel nõu ~ plaan ~ kavatsus, ясный недостаток selge ~ ilmne ~ silmanähtav puudus, ясный ум selge mõistus, ясная голова selge pea, ясное дело вводн. сл. selge, et;
◊ яснее ясного selgemast selgem, rohkem ~ enam kui selge; как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast
‣ ere, hele, kirgas, särav, sädelev; ясное солнце hele ~ särav ~ ere päike, ясная луна hele ~ helendav kuu;
‣ selge (ka ülek.); ясная погода selge ilm, ясное небо selge ~ pilvitu taevas, ясный день selge ~ kirgas päev, ясный воздух selge ~ puhas ~ karge ~ läbipaistev õhk, ясный взгляд selge pilk, ясная душа ülek. puhas hing, ясная дикция selge hääldus ~ diktsioon, ясный почерк selge ~ arusaadav käekiri, ясный звук selge ~ selgesti kuuldav heli, ясный ответ selge ~ loogiline vastus, ясное намерение kindel nõu ~ plaan ~ kavatsus, ясный недостаток selge ~ ilmne ~ silmanähtav puudus, ясный ум selge mõistus, ясная голова selge pea, ясное дело вводн. сл. selge, et;
◊ яснее ясного selgemast selgem, rohkem ~ enam kui selge; как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast
