[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 66 artiklit
брить 328 Г несов.
‣ кого-что habet ajama kellel, raseerima; брить бороду habet ajama;
‣ ülek. kõnek. lõikama (tabavalt vastama);
◊ брить лоб van. nekrutiks võtma; vrd. побрить
‣ кого-что habet ajama kellel, raseerima; брить бороду habet ajama;
‣ ülek. kõnek. lõikama (tabavalt vastama);
◊ брить лоб van. nekrutiks võtma; vrd. побрить
взаимность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) vastastikkus; любовь без взаимности ühepoolne armastus, отвечать взаимностью sama tundmusega vastama
возражать 165b Г несов. → сов. возразить кому-чему, на что, против кого-чего, без доп. vastu olema ~ vaidlema ~ väitma, vastuväiteid esitama, väitlema; van. vastama, kostma; возражать лектору lektorile vastuväiteid esitama, возражать против этого предложения selle ettepaneku vastu olema, sellele ettepanekule vastu vaidlema, я не возражаю mina ei ole vastu
вопрос 1 С м. неод. küsimus, probleem, asi; наболевшие вопросы дня pakilised ~ põletavad päevaküsimused ~ -probleemid, наводящий вопрос suunav küsimus, национальный вопрос rahvusküsimus, основной вопрос философии filosoofia põhiküsimus, вопрос чести auküsimus, вопрос нескольких дней mõne päeva küsimus, вопрос одного-двух дней päevade ~ paari päeva küsimus, задать вопрос кому küsimust esitama kellele, обратиться с вопросом к кому küsimusega pöörduma kelle poole, отвечать на вопросы küsimustele vastama, засыпать вопросами küsimustega üle külvama, ставить вопрос на обсуждение küsimust ~ probleemi arutamiseks ~ arutluseks esitama, жилищный вопрос korteriprobleem, вопросы истории ajalooprobleemid (pealkirjana: «Ajaloo küsimusi»), это совсем другой вопрос see on hoopis teine küsimus ~ asi;
◊ oстaвлять ~ оставить под вопросом lahtiseks jätma; ставить ~ поставить под вопрос küsimärgi alla seadma; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; больной вопрос valus ~ hell ~ aktuaalne küsimus; быть под большим вопросом küsitav ~ kahtlane olema, küsimärgi all seisma, selguseta olema; ставить ~ поставить вопрос ребром otse ~ kategooriliselt küsima
◊ oстaвлять ~ оставить под вопросом lahtiseks jätma; ставить ~ поставить под вопрос küsimärgi alla seadma; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; больной вопрос valus ~ hell ~ aktuaalne küsimus; быть под большим вопросом küsitav ~ kahtlane olema, küsimärgi all seisma, selguseta olema; ставить ~ поставить вопрос ребром otse ~ kategooriliselt küsima
впопад Н kõnek. sobivalt, tabavalt; õigel hetkel; ответить впопад tabavalt vastama
дерзко Н
‣ jultunult, häbematult, ülbelt; ninakalt, nipsakalt; вести себя дерзко ülbelt ~ häbematult käituma, обращаться дерзко с кем häbematult kohtlema keda, дерзко отвечать nipsakalt vastama;
‣ liter. julgelt, ettevõtlikult
‣ jultunult, häbematult, ülbelt; ninakalt, nipsakalt; вести себя дерзко ülbelt ~ häbematult käituma, обращаться дерзко с кем häbematult kohtlema keda, дерзко отвечать nipsakalt vastama;
‣ liter. julgelt, ettevõtlikult
ехидца 80 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. õelus, salvavus, sapisus; ответить с ехидцей torkega ~ salvavalt ~ kahjurõõmuga vastama
заплатить 316a Г сов. кому, за что, чем
‣ что (ära) maksma, tasuma; заплатить долг võlga tasuma, заплатить в кассу kassasse maksma, заплатить по счёту arvet tasuma, он заплатил за это жизнью see maksis talle elu;
‣ ülek. kätte maksma ~ tasuma; vastama millele millega; заплатить откровенностью за откровенность avameelsusele avameelsusega vastama;
◊ заплатить ~ платить дань кому-чему lõivu maksma; заплатить ~ платить головой за что mille eest elu jätma ~ oma peaga maksma; vrd. платить
‣ что (ära) maksma, tasuma; заплатить долг võlga tasuma, заплатить в кассу kassasse maksma, заплатить по счёту arvet tasuma, он заплатил за это жизнью see maksis talle elu;
‣ ülek. kätte maksma ~ tasuma; vastama millele millega; заплатить откровенностью за откровенность avameelsusele avameelsusega vastama;
◊ заплатить ~ платить дань кому-чему lõivu maksma; заплатить ~ платить головой за что mille eest elu jätma ~ oma peaga maksma; vrd. платить
зов 1 С м. неод. hüüe, hüüd, hõige; kõnek. kutse, (külla)kutse; явиться на зов hüüde peale tulema, откликнуться на зов hüüule vastama, по зову партии partei (üles)kutsel, по первому зову esimesel kutsel
истина 51 С ж. неод. tõde; объективная истина filos. objektiivne tõde, относительная истина filos. suhteline ~ relatiivne tõde, избитая истина kulunud tõde, соответствовать истине tõele vastama, установить истину tõde jalule seadma;
◊ азбучная ~ прописная истина aabitsatõde; направить ~ наставлять ~ наставить на путь истины кого õigele teele juhtima keda
◊ азбучная ~ прописная истина aabitsatõde; направить ~ наставлять ~ наставить на путь истины кого õigele teele juhtima keda
кондиция 89 С ж. неод.
‣ konditsioon, seisund, (nõutavad) tingimused; посевная кондиция külvikonditsioon, соответствовать кондициям tingimustele vastama, довести до кондиции (kõnek. ka ülek.) normi ~ konditsiooni viima;
‣ van. lepingutingimus; продать что на выгодных кондициях soodsalt ~ soodsatel tingimustel müüma mida;
‣ кондиции мн. ч. van. (ajutine) kodukooliõpetaja koht
‣ konditsioon, seisund, (nõutavad) tingimused; посевная кондиция külvikonditsioon, соответствовать кондициям tingimustele vastama, довести до кондиции (kõnek. ka ülek.) normi ~ konditsiooni viima;
‣ van. lepingutingimus; продать что на выгодных кондициях soodsalt ~ soodsatel tingimustel müüma mida;
‣ кондиции мн. ч. van. (ajutine) kodukooliõpetaja koht
корреспондировать 171b Г несов.
‣ с кем-чем van. kirjavahetuses olema, kirjavahetust pidama; korrespondentsi ~ kirju saatma, kirjavahetaja olema;
‣ чему, с чем liter. vastav(uses) olema, vastama, korrespondeerima; эти понятия корреспондируют друг другу ~ друг с другом need mõisted on vastavuses
‣ с кем-чем van. kirjavahetuses olema, kirjavahetust pidama; korrespondentsi ~ kirju saatma, kirjavahetaja olema;
‣ чему, с чем liter. vastav(uses) olema, vastama, korrespondeerima; эти понятия корреспондируют друг другу ~ друг с другом need mõisted on vastavuses
молчанка 72 С ж. неод. madalk. vaikimine, vaikus; в молчанку, молчанкой vaikselt, vaikides;
◊ играть в молчанку halv. vait olema, küsimustele mitte vastama, tumma mängima
◊ играть в молчанку halv. vait olema, küsimustele mitte vastama, tumma mängima
монета 51 С ж. неод. münt, metallraha; kõnek. raha; золотая монета kuldraha, -münt, медная монета vaskraha, -münt, серебряная монета hõberaha, -münt, памятная монета mälestusmünt, юбилейная монета juubelimünt, мелкая ~ разменная монета peenraha, vahetusraha, звонкая монета kõnek. metall (raha kohta), kõlisev, чеканить монету müntima, raha lööma, münte vermima;
◊ ходячая монета kulunud tõde; платить ~ отплатить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama; принимать ~ принять за чистую монету puhta kullana võtma; гони монету madalk. lao raha lagedale, otsi raha välja
◊ ходячая монета kulunud tõde; платить ~ отплатить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama; принимать ~ принять за чистую монету puhta kullana võtma; гони монету madalk. lao raha lagedale, otsi raha välja
назначение 115 С с. неод.
‣ määramine; назначение на должность ametisse määramine ~ nimetamine, по назначению врача arsti ettekirjutuse järgi, место назначения sihtkoht, назначение перевозок veosihitus;
‣ otstarve, ülesanne, eesmärk, siht, missioon; назначение построек ehitiste ~ hoonete otstarve, отвечать своему назначению oma ülesandele vastama, высокое назначение писателя kirjaniku ülev kutsumus
‣ määramine; назначение на должность ametisse määramine ~ nimetamine, по назначению врача arsti ettekirjutuse järgi, место назначения sihtkoht, назначение перевозок veosihitus;
‣ otstarve, ülesanne, eesmärk, siht, missioon; назначение построек ehitiste ~ hoonete otstarve, отвечать своему назначению oma ülesandele vastama, высокое назначение писателя kirjaniku ülev kutsumus
наименее Н kõige vähem, kõige halvemini; наименее соответствовать требованиям kõige halvemini ~ kõige vähem nõuetele vastama, наименее удачный halvim, ebaõnnestunuim, наименее способный kõige andetum, andetuim
наобум Н kõnek. huupi, umbes, umbropsu; отвечать наобум huupi ~ umbropsu vastama, стрелять наобум huupi tulistama;
◊ наобум лазаря madalk. huupi, umbropsu, uisapäisa
◊ наобум лазаря madalk. huupi, umbropsu, uisapäisa
невпопад Н kõnek. sobimatult, sobimatul ~ valel ~ mitteparajal ajal, märgist mööda, huupi; ответить невпопад sobimatult ~ huupi vastama
незамедлительно Н viivitamatult, viivitamata, otsekohe, otsemaid, jalamaid; незамедлительно ответить viivitamatult vastama
немедленно Н viivitamatult, viibimata, jalamaid, sedamaid, otsemaid, aega viitmata, (otse)kohe, kiiresti; немедленно ответить viivitamatult ~ kohe vastama, немедленно приступить к работе kiiresti ~ kohe tööle asuma
непродуманно Н mõtlematult, uisapäisa, huupi; непродуманно ответить mõtlematult ~ huupi vastama
непрямо Н kaudselt, kaude, vihjamisi, keerutamisi, ääri-veeri, ümbernurga; непрямо ответить mõistu ~ ümbernurga vastama
нескладно Н
‣ kohmakalt, rohmakalt, puiselt, konarlikult; нескладно отвечать konarlikult ~ takerdumisi ~ mitteladusalt vastama;
‣ ebaõnnestunult, äpardunult, halvasti; нескладно получилось (asi) kukkus halvasti välja
‣ kohmakalt, rohmakalt, puiselt, konarlikult; нескладно отвечать konarlikult ~ takerdumisi ~ mitteladusalt vastama;
‣ ebaõnnestunult, äpardunult, halvasti; нескладно получилось (asi) kukkus halvasti välja
нетвёрдо Н ebakindlalt, kindlusetult; нетвёрдо стоять на ногах ebakindlalt jalul püsima, нетвёрдо ответить ebakindlalt vastama
неуверенно Н ebakindlalt, kõheldes, kõhklevalt; неуверенно отвечать kobamisi vastama
оставить 278a Г сов. → несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
ответ 1 С м. неод.
‣ vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
‣ kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
‣ vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
‣ kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
отвечать Г несов. → сов. ответить
‣ 169a что, кому-чему, на что, чем vastama; отвечать урок koolitükki vastama, отвечать на вопрос учителя õpetaja küsimusele vastama, отвечать отказом eitavalt vastama, отвечать презрением на что millele põlgusega vastama;
‣ 169b за кого-что, чем vastutama, vastust andma; отвечать за свои слова oma sõnade eest vastust andma ~ vastutama, отвечать за всех kõigi eest vastutama;
‣ 165b (без сов.) чему vastav olema, vastama; диссертация отвечает предъявляемым к ней требованиям väitekiri vastab esitatud nõuetele;
◊ отвечать головой за что peaga vastutama
‣ 169a что, кому-чему, на что, чем vastama; отвечать урок koolitükki vastama, отвечать на вопрос учителя õpetaja küsimusele vastama, отвечать отказом eitavalt vastama, отвечать презрением на что millele põlgusega vastama;
‣ 169b за кого-что, чем vastutama, vastust andma; отвечать за свои слова oma sõnade eest vastust andma ~ vastutama, отвечать за всех kõigi eest vastutama;
‣ 165b (без сов.) чему vastav olema, vastama; диссертация отвечает предъявляемым к ней требованиям väitekiri vastab esitatud nõuetele;
◊ отвечать головой за что peaga vastutama
отказ 1 С м. неод.
‣ äraütlemine, keeldumine, loobumine, lahtiütlemine; отказ от наследства pärandusest äraütlemine ~ loobumine, отказ в помощи ~ от оказания помощи abistamast ~ abiandmisest keeldumine, отказ в иске jur. hagi rahuldamata jätmine, отказ от иска jur. hagist loobumine, ответить отказом на просьбу palvele eitavalt vastama, получить отказ eitavat vastust saama, я получил отказ mulle öeldi ära;
‣ tõrge (mehhanismis, ka sõj.); полный отказ täistõrge, отказ мотора mootoritõrge, mootori ülesütlemine, машина работает без отказа masin töötab tõrgeteta ~ veatult ~ laitmatult;
‣ muus. keelumärk, bekaar;
◊ до отказа ~ до отказу (1) pilgeni, puupüsti; (2) viimse võimaluseni, lõpuni
‣ äraütlemine, keeldumine, loobumine, lahtiütlemine; отказ от наследства pärandusest äraütlemine ~ loobumine, отказ в помощи ~ от оказания помощи abistamast ~ abiandmisest keeldumine, отказ в иске jur. hagi rahuldamata jätmine, отказ от иска jur. hagist loobumine, ответить отказом на просьбу palvele eitavalt vastama, получить отказ eitavat vastust saama, я получил отказ mulle öeldi ära;
‣ tõrge (mehhanismis, ka sõj.); полный отказ täistõrge, отказ мотора mootoritõrge, mootori ülesütlemine, машина работает без отказа masin töötab tõrgeteta ~ veatult ~ laitmatult;
‣ muus. keelumärk, bekaar;
◊ до отказа ~ до отказу (1) pilgeni, puupüsti; (2) viimse võimaluseni, lõpuni
отказать I 198 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отказывать
‣ кому, в чём ära ütlema, eitavalt vastama, eitavat vastust andma; keelama, mitte lubama, ilma jätma keda millest; отказать в помощи abist ära ütlema, abi keelama, отказать жениху peigmehele ära ütlema, отказать наотрез järsult ~ kategooriliselt keelduma, отказать в иске jur. hagi rahuldamata jätma, отказать от места van. kohta üles ütlema kellele, не отказать кому в поддержке toetust mitte keelama, toetamast mitte keelduma, отказать себе в чём loobuma millest, endale mitte lubama mida, ему нельзя отказать в смелости tema julgust ei saa eitada, не откажите в любезности olge nii lahke ~ kena;
‣ kõnek. tõrkuma, mitte töötama; мотор отказал mootor tõrkus, глаза отказали silmad ütlesid üles
‣ кому, в чём ära ütlema, eitavalt vastama, eitavat vastust andma; keelama, mitte lubama, ilma jätma keda millest; отказать в помощи abist ära ütlema, abi keelama, отказать жениху peigmehele ära ütlema, отказать наотрез järsult ~ kategooriliselt keelduma, отказать в иске jur. hagi rahuldamata jätma, отказать от места van. kohta üles ütlema kellele, не отказать кому в поддержке toetust mitte keelama, toetamast mitte keelduma, отказать себе в чём loobuma millest, endale mitte lubama mida, ему нельзя отказать в смелости tema julgust ei saa eitada, не откажите в любезности olge nii lahke ~ kena;
‣ kõnek. tõrkuma, mitte töötama; мотор отказал mootor tõrkus, глаза отказали silmad ütlesid üles
откликнуться 335 Г сов. → несов. откликаться на что, без доп.
‣ vastu hüüdma ~ hõikama ~ huikama, hüüdele ~ hõikele vastama, endast teada ~ märku andma, häält tegema, vastu kajama ~ kostma; откликнуться на зов hüüdele vastu hõikama ~ huikama;
‣ ülek. reageerima, vastukaja osutama; откликнуться на события sündmustele reageerima, откликнуться на письмо kirjale reageerima ~ vastama, откликнуться на призыв üleskutsele reageerima ~ vastama ~ poolehoidu avaldama
‣ vastu hüüdma ~ hõikama ~ huikama, hüüdele ~ hõikele vastama, endast teada ~ märku andma, häält tegema, vastu kajama ~ kostma; откликнуться на зов hüüdele vastu hõikama ~ huikama;
‣ ülek. reageerima, vastukaja osutama; откликнуться на события sündmustele reageerima, откликнуться на письмо kirjale reageerima ~ vastama, откликнуться на призыв üleskutsele reageerima ~ vastama ~ poolehoidu avaldama
отмолчаться 180 Г сов. → несов. отмалчиваться kõnek. vaikima, vait olema, küsimustele vaikimisega vastama; на мой вопрос он отмолчался minu küsimuse peale ei lausunud ta musta ega valget
отозваться 215 (буд. вр. отзовусь, отзовёшься..., прош. вр. отозвалось и отозвалось, отозвались и отозвались; повел. накл. отзовись) Г сов. → несов. отзываться
‣ на что, без доп. vastu kostma ~ hüüdma, vastama, reageerima; vastu kajama; отозваться на призыв kutsele vastama, vastu hüüdma, отозваться на письмо kirjale vastama ~ reageerima;
‣ на ком-чём mõju avaldama, mõjuma, mõjutama; это плохо отозвалось на здоровье see mõjus tervisele halvasti, это отозвалось болью в сердце see tegi südamele (suurt) valu ~ haiget;
‣ о ком-чём как hinnangut andma, oma arvamust avaldama; отозваться с похвалой kiitvat hinnangut andma, хорошо отозваться о его работе tema tööd heaks kiitma
‣ на что, без доп. vastu kostma ~ hüüdma, vastama, reageerima; vastu kajama; отозваться на призыв kutsele vastama, vastu hüüdma, отозваться на письмо kirjale vastama ~ reageerima;
‣ на ком-чём mõju avaldama, mõjuma, mõjutama; это плохо отозвалось на здоровье see mõjus tervisele halvasti, это отозвалось болью в сердце see tegi südamele (suurt) valu ~ haiget;
‣ о ком-чём как hinnangut andma, oma arvamust avaldama; отозваться с похвалой kiitvat hinnangut andma, хорошо отозваться о его работе tema tööd heaks kiitma
отписаться 202 Г сов. → несов. отписываться от кого-чего kõnek. (kirjalikult) vormitäiteks ~ formaalselt vastama
отплатить 316a Г сов. → несов. отплачивать кому-чему, чем, за что tasuma, korvama, hüvitama; kätte maksma ~ tasuma; отплатить гостеприимством külalislahkusega tasuma ~ vastama;
◊ отплатить ~ платить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama
◊ отплатить ~ платить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama
отповедь 90 С ж. неод. väitlus, vastuväide, (terav ja manitsev) vastus, (põhjalik) vastulöök; достойная отповедь vääriline vastus, дать резкую отповедь teravalt vastama, vastulööki andma
отрезать 186 Г сов. → несов. отрезать, van. отрезывать
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
отрубить 320 Г сов. → несов. отрубать
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) raiuma; отрубить ветку oksa maha raiuma;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. (sõnu) raiuma, raiudes ütlema, järsult ~ teravalt vastama
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) raiuma; отрубить ветку oksa maha raiuma;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. (sõnu) raiuma, raiudes ütlema, järsult ~ teravalt vastama
отшутиться 316 Г сов. → несов. отшучиваться kõnek. naljaks pöörama, naljaga vastama, naljaga millest välja tulema ~ üle saama
письменно Н kirjalikult; ответить письменно kirjalikult vastama
плавать 164b Г несов.
‣ ujuma (ei viita ühesuunalisusele), ülek. ka hõljuma; плавать кролем krooli ujuma, плавать на спине selili ujuma;
‣ vee peal püsima, ujuma; дерево плавает puu püsib vee peal ~ ujub;
‣ на чём laevaga sõitma; кем, на чём kõnek. kellena merd sõitma, merel käima; meresõitu ~ mereretke tegema; purjetama, seilama; плавать на корабле laevaga sõitma, плавать матросом madrusena merd sõitma;
‣ ülek. kõnek. kobamisi vastama, vastustes ebakindel olema; плавать на экзамене eksamil kobamisi vastama;
◊ мелко плавает кто kõnek. (1) kelle tiivad ei kanna, (2) kes on liiga väike vend ~ liiga pisike putukas ~ vilets vennike; vrd. плыть
‣ ujuma (ei viita ühesuunalisusele), ülek. ka hõljuma; плавать кролем krooli ujuma, плавать на спине selili ujuma;
‣ vee peal püsima, ujuma; дерево плавает puu püsib vee peal ~ ujub;
‣ на чём laevaga sõitma; кем, на чём kõnek. kellena merd sõitma, merel käima; meresõitu ~ mereretke tegema; purjetama, seilama; плавать на корабле laevaga sõitma, плавать матросом madrusena merd sõitma;
‣ ülek. kõnek. kobamisi vastama, vastustes ebakindel olema; плавать на экзамене eksamil kobamisi vastama;
◊ мелко плавает кто kõnek. (1) kelle tiivad ei kanna, (2) kes on liiga väike vend ~ liiga pisike putukas ~ vilets vennike; vrd. плыть
платить 316a Г несов. что, за что, чем maksma, tasuma; платить долг võlga maksma, платить за покупки ostude eest maksma, платить по счёту arve järgi maksma, платить золотом kullaga maksma, платить наличными sularahas maksma, платить добром за добро head heaga tasuma, платить услугой за услугу teenega teenet tasuma, vastuteenet tegema;
◊ платить дань (1) чего, кому-чему keda-mida vääriliselt hindama, kelle-mille vastu õiglast suhtumist üles näitama, (2) чему millele lõivu maksma; платить той же монетой кому kõnek. kellele samaga tasuma, kellele sama mõõduga vastama; платить чёрной неблагодарностью tänamatusega tasuma; vrd. заплатить
◊ платить дань (1) чего, кому-чему keda-mida vääriliselt hindama, kelle-mille vastu õiglast suhtumist üles näitama, (2) чему millele lõivu maksma; платить той же монетой кому kõnek. kellele samaga tasuma, kellele sama mõõduga vastama; платить чёрной неблагодарностью tänamatusega tasuma; vrd. заплатить
положительно Н
‣ jaatavalt, pooldavalt, positiivselt; положительно ответить jaatavalt vastama, положительно заряженный el. positiivselt laetud;
‣ kõnek. lausa, sõna tõsises mõttes; лодку положительно метало из стороны в сторону paat oli lausa mängukanniks lainete käes;
‣ в функции частицы kõnek. täiesti, päris, hoopis, sootuks; положительно ничего не понять on täiesti võimatu millestki aru saada, он положительно ничего не знает ta ei tea mitte midagi, он положительно стал не тот ta on päris ~ hoopis teistsuguseks muutunud
‣ jaatavalt, pooldavalt, positiivselt; положительно ответить jaatavalt vastama, положительно заряженный el. positiivselt laetud;
‣ kõnek. lausa, sõna tõsises mõttes; лодку положительно метало из стороны в сторону paat oli lausa mängukanniks lainete käes;
‣ в функции частицы kõnek. täiesti, päris, hoopis, sootuks; положительно ничего не понять on täiesti võimatu millestki aru saada, он положительно ничего не знает ta ei tea mitte midagi, он положительно стал не тот ta on päris ~ hoopis teistsuguseks muutunud
призыв 1 С м. неод.
‣ üleskutse; (без мн. ч.) kutse, kutsumine; откликнуться на призыв üleskutsele vastama, üleskutset vastu võtma, обращаться с призывом к кому keda üles kutsuma, призыв на помощь appikutse, призыв на действительную военную службу sõjaväeteenistusse ~ tegevteenistusse kutsumine, призыв к борьбе võitlusse kutsumine;
‣ sõj. kutse(alused); осенний призыв kõnek. sügisene kutse (sõjaväkke) ~ sõjaväkke võtmine
‣ üleskutse; (без мн. ч.) kutse, kutsumine; откликнуться на призыв üleskutsele vastama, üleskutset vastu võtma, обращаться с призывом к кому keda üles kutsuma, призыв на помощь appikutse, призыв на действительную военную службу sõjaväeteenistusse ~ tegevteenistusse kutsumine, призыв к борьбе võitlusse kutsumine;
‣ sõj. kutse(alused); осенний призыв kõnek. sügisene kutse (sõjaväkke) ~ sõjaväkke võtmine
противоречить 271b Г сов. кому-чему, в чём
‣ vastu vaidlema; сын никогда не противоречит отцу poeg ei vaidle ~ ei räägi isale kunagi vastu;
‣ vasturääkiv(ad) olema, vastuolus ~ mittevastav olema, risti vastu käima; это противоречит логике see on loogikavastane ~ vastuolus loogikaga, see pole loogiline, показания противоречат друг другу tunnistused ~ ütlused räägivad üksteisele ~ teineteisele (risti) vastu, не противоречить сказанному öeldule vastama, öelduga kooskõlas olema, противоречить действительности tegelikkusele mitte vastama, tegelikkusega vastuolus olema
‣ vastu vaidlema; сын никогда не противоречит отцу poeg ei vaidle ~ ei räägi isale kunagi vastu;
‣ vasturääkiv(ad) olema, vastuolus ~ mittevastav olema, risti vastu käima; это противоречит логике see on loogikavastane ~ vastuolus loogikaga, see pole loogiline, показания противоречат друг другу tunnistused ~ ütlused räägivad üksteisele ~ teineteisele (risti) vastu, не противоречить сказанному öeldule vastama, öelduga kooskõlas olema, противоречить действительности tegelikkusele mitte vastama, tegelikkusega vastuolus olema
прямо I Н
‣ otse, otseteed, ülek. ka joonelt; sirgelt; идти прямо otse(teed) minema, приступить прямо к делу kohe asja kallale asuma, идти прямо к заведующему otse(teed) ~ joonelt juhataja jutule minema, держать голову прямо pead otse ~ sirgelt hoidma, прямо пропорциональные величины mat. võrdelised ~ proportsionaalsed suurused;
‣ otsekoheselt, sirgjooneliselt; отвечать прямо otsekoheselt vastama, прямо выраженный отказ sõnaselge äraütlemine
‣ otse, otseteed, ülek. ka joonelt; sirgelt; идти прямо otse(teed) minema, приступить прямо к делу kohe asja kallale asuma, идти прямо к заведующему otse(teed) ~ joonelt juhataja jutule minema, держать голову прямо pead otse ~ sirgelt hoidma, прямо пропорциональные величины mat. võrdelised ~ proportsionaalsed suurused;
‣ otsekoheselt, sirgjooneliselt; отвечать прямо otsekoheselt vastama, прямо выраженный отказ sõnaselge äraütlemine
раздражённо Н ärritatult, irriteeritult; ответить раздражённо ärritatult ~ ärritusega vastama
рассеянно Н hajameelselt; отвечать рассеянно hajameelselt vastama
расспрос 1 С м. неод. (обычно мн. ч.) pärimine, küsimine, küsitlemine, küsitlus; надоедать кому с расспросами keda pärimistega tüütama, охотно отвечать на расспросы meeleldi küsimustele vastama
реагировать 171b Г несов. на что, с чем reageerima (füsiol. välisärritusele v. -mõjule vastama; keem. keemilisse ühendusse astuma; millele vastama, tähelepanu osutama); глаз реагирует на свет silm reageerib valgusele, серная кислота реагирует с окислами металлов väävelhape reageerib metallide oksiididega
смолчать 180 Г сов. kõnek. vait olema, mitte vastama, vastamata jätma; смолчать в ответ vastust võlgu jääma ~ jätma
согласоваться 172 Г сов. и несов.
‣ с чем kooskõlas olema, kooskõlastuma, koordineeruma; kohanema, kokku sobima, vastama, vastav olema;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. kokku leppima, kooskõlastama;
‣ (без сов.) с чем, в чём lgv. ühilduma, kongrueeruma
‣ с чем kooskõlas olema, kooskõlastuma, koordineeruma; kohanema, kokku sobima, vastama, vastav olema;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. kokku leppima, kooskõlastama;
‣ (без сов.) с чем, в чём lgv. ühilduma, kongrueeruma
соответствовать 171b Г несов. чему vastama, vastav olema, kokku sobima, ühtima, kooskõlas ~ vastavuses olema; соответствовать истине tõele vastama, соответствовать сроку tähtajale vastama, это не соответствует действительности (1) see ei vasta tõele, (2) see ei vasta tegelikkusele, соответствовать занимаемой должности ametikohane olema, ametikohale vastama ~ sobima ~ kõlbama
соотноситься 319 Г несов. → сов. соотнестись
‣ vastama, korreleeruma, vastavuses ~ korrelatsioonis ~ suhteseoses ~ vastastikku seotud olema; понятия соотносятся между собой mõisted korreleeruvad ~ on korrelatsioonis ~ vastavuses;
‣ страд. к соотносить
‣ vastama, korreleeruma, vastavuses ~ korrelatsioonis ~ suhteseoses ~ vastastikku seotud olema; понятия соотносятся между собой mõisted korreleeruvad ~ on korrelatsioonis ~ vastavuses;
‣ страд. к соотносить
торопить 321 Г несов. кого-что, с чем tagant kiirustama, rututama, taga kihutama, kiiret tegema, aega mitte andma, tagant sundima, kiirendama; торопить с ответом kiiremini vastama sundima, торопить коня hobust kiiremale käigule sundima, торопить события sündmusi kiirendama; vrd. поторопить
требование 115 С с. неод.
‣ nõudmine, nõudlemine, nõue, nõudlus; info päring (sooviavaldus info saamiseks); экономические требования majanduslikud nõudmised, политические требования poliitilised nõudmised, высокие требования suured nõudmised, требования безопасности труда tööohutusnõuded, требование времени ajanõue, требования вежливости viisakusnõuded, требования моды moenõuded, требование, лежащее в основе иска jur. hagi aluseks olev nõudlus, остановка по требованию nõudepeatus, по настоятельному ~ настойчивому требованию tungival nõudmisel, повышать требования rohkem nõudma, nõudmisi suurendama, соответствовать ~ отвечать требованиям nõuetele vastama, nõuetekohane olema;
‣ nõudeleht; воинское требование sõjaväenõudeleht, подписать требование nõudelehele alla kirjutama, без требования не отпускать (ilma) nõudeleheta mitte väljastada
‣ nõudmine, nõudlemine, nõue, nõudlus; info päring (sooviavaldus info saamiseks); экономические требования majanduslikud nõudmised, политические требования poliitilised nõudmised, высокие требования suured nõudmised, требования безопасности труда tööohutusnõuded, требование времени ajanõue, требования вежливости viisakusnõuded, требования моды moenõuded, требование, лежащее в основе иска jur. hagi aluseks olev nõudlus, остановка по требованию nõudepeatus, по настоятельному ~ настойчивому требованию tungival nõudmisel, повышать требования rohkem nõudma, nõudmisi suurendama, соответствовать ~ отвечать требованиям nõuetele vastama, nõuetekohane olema;
‣ nõudeleht; воинское требование sõjaväenõudeleht, подписать требование nõudelehele alla kirjutama, без требования не отпускать (ilma) nõudeleheta mitte väljastada
удовлетворить Г сов. → несов. удовлетворять
‣ 285a кого-что rahuldama; удовлетворить любопытство uudishimu rahuldama, удовлетворить чьи интересы kelle huve rahuldama, удовлетворить предприятие топливом ettevõtte kütusevajadust rahuldama, käitist kütusega varustama, удовлетворить запросы ~ потребности кого kelle vajadusi rahuldama, удовлетворить просьбу кого kelle palvet rahuldama ~ täitma, palvele vastu tulema;
‣ 285b чему vastama, vastav ~ sobiv olema; удовлетворить требованиям nõudeile vastama;
‣ 285a кого-что van. tasuma, hüvitama, heastama, heaks tegema; удовлетворить кого за нанесённый убыток kellele tekitatud kahju hüvitama
‣ 285a кого-что rahuldama; удовлетворить любопытство uudishimu rahuldama, удовлетворить чьи интересы kelle huve rahuldama, удовлетворить предприятие топливом ettevõtte kütusevajadust rahuldama, käitist kütusega varustama, удовлетворить запросы ~ потребности кого kelle vajadusi rahuldama, удовлетворить просьбу кого kelle palvet rahuldama ~ täitma, palvele vastu tulema;
‣ 285b чему vastama, vastav ~ sobiv olema; удовлетворить требованиям nõudeile vastama;
‣ 285a кого-что van. tasuma, hüvitama, heastama, heaks tegema; удовлетворить кого за нанесённый убыток kellele tekitatud kahju hüvitama
уклончиво Н põiklevalt, põiklemisi; уклончиво ответить põiklevalt vastama
урок 18 С м. неод.
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
устно Н suuliselt, suusõnal; отвечать устно suuliselt vastama
учтиво Н aupaklikult, viisakalt; учтиво вести себя viisakalt ~ aupaklikult käituma, учтиво отвечать aupaklikult vastama
холодно
‣ Н külmalt, jahedalt (ka ülek.), ükskõikselt; холодно взглянуть на кого kellele jahedat pilku heitma, холодно ответить jahedalt vastama, холодно проститься jahedalt hüvasti jätma;
‣ предик. on külm; по ночам холодно öösiti on jahe ~ külm, ööd on jahedad ~ külmad, сегодня холодно täna on jahe ~ külm ilm, мне холодно в лёгком пальто mul on õhukese mantliga külm, детям холодно lastel on külm;
‣ предик. ülek. on külm ja kõle; на душе холодно südamel on kõle;
◊ ни жарко ни холодно, ни тепло ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole sooja ega külma millest
‣ Н külmalt, jahedalt (ka ülek.), ükskõikselt; холодно взглянуть на кого kellele jahedat pilku heitma, холодно ответить jahedalt vastama, холодно проститься jahedalt hüvasti jätma;
‣ предик. on külm; по ночам холодно öösiti on jahe ~ külm, ööd on jahedad ~ külmad, сегодня холодно täna on jahe ~ külm ilm, мне холодно в лёгком пальто mul on õhukese mantliga külm, детям холодно lastel on külm;
‣ предик. ülek. on külm ja kõle; на душе холодно südamel on kõle;
◊ ни жарко ни холодно, ни тепло ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole sooja ega külma millest
экивоки 18 С мн. ч. неод. (ед. ч. экивок м.)
‣ mõistaandmine, viide, kaudne ~ kahemõtteline vihje, kahemõttelisus; говорить со всякими экивоками mõistu ~ tähendamissõnadega rääkima, ümbernurgajuttu ~ mõistujuttu ajama, отвечать без экивоков sõnaselgelt ~ vigurdamata ~ keerutamata ~ otsesõnu vastama;
‣ kõnek. riukad, (kavalad) võtted, nõksud, knihvid, vigurid, krutskid
‣ mõistaandmine, viide, kaudne ~ kahemõtteline vihje, kahemõttelisus; говорить со всякими экивоками mõistu ~ tähendamissõnadega rääkima, ümbernurgajuttu ~ mõistujuttu ajama, отвечать без экивоков sõnaselgelt ~ vigurdamata ~ keerutamata ~ otsesõnu vastama;
‣ kõnek. riukad, (kavalad) võtted, nõksud, knihvid, vigurid, krutskid
язвительно Н salvavalt, pilkavalt, teravalt, mürgiselt, kihvtiselt, õelalt, sapiselt; язвительно улыбнуться pilkavalt ~ mürgiselt muigama, язвительно ответить teravalt ~ halvustavalt ~ mürgiselt ~ kihvtiselt vastama
