[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 158 artiklit
литейный 126 П
‣ tehn. valu-, valamis-; литейное производство valutööstus, литейный завод valutehas, литейный двор valuõu, литейная форма valuvorm, литейная лихорадка med. valuripalavik, valukojapalavik, metalliaurupalavik;
‣ П → С литейная ж. неод. valukoda
‣ tehn. valu-, valamis-; литейное производство valutööstus, литейный завод valutehas, литейный двор valuõu, литейная форма valuvorm, литейная лихорадка med. valuripalavik, valukojapalavik, metalliaurupalavik;
‣ П → С литейная ж. неод. valukoda
литьё 113a С с. неод. (без мн. ч.) tehn. valu (valamine; valatud tooted); чугунное литьё malmivalu, литьё в кокиль, кокильное литьё kokillvalu, литьё в оболочковые формы koorikvalu, литьё в песчаные формы muldvormvalu, литьё под давлением survevalu, suruvalu, точное литьё täppisvalu, pretsisioonvalu, литьё всасыванием imivalu, художественное литьё skulptuurivalu, kunstiline valu
боль 90 С ж. неод. valu; зубная боль hambavalu, головная боль peavalu, острая боль äge ~ terav valu, душевная боль hingepiin, причинять боль haiget tegema, испытывать боль valu tundma, с болью в душе hingevaluga, боли в груди valud rinnus
болеутоляющий 124 П valu vaigistav, valu leevendav; болеутоляющее лекарство valu vaigistav ravim, болеутоляющее средство valuvaigisti
наболеть 231b, 229b Г сов.
‣ valust hellaks minema, valu täis minema; рука наболела käsi valutab üleni, käsi on valu täis;
‣ ülek. hinge(le) kogunema; valutama, pakitsema; он высказал всё, что наболело ta ütles välja kõik, mis oli hinge kogunenud, на сердце наболело süda on raske, süda ~ hing pakitseb
‣ valust hellaks minema, valu täis minema; рука наболела käsi valutab üleni, käsi on valu täis;
‣ ülek. hinge(le) kogunema; valutama, pakitsema; он высказал всё, что наболело ta ütles välja kõik, mis oli hinge kogunenud, на сердце наболело süda on raske, süda ~ hing pakitseb
литой 120 П valu-, valatud; литая сталь valuteras, литая модель valatud mudel, литые зёрна ilusad ~ tugevad ~ täisküpsed terad
отливной 120 П
‣ valu-; отливная форма trük. valuvorm;
‣ äravalamis-, väljavalamis-; отливной насос kuivenduspump
‣ valu-; отливная форма trük. valuvorm;
‣ äravalamis-, väljavalamis-; отливной насос kuivenduspump
пересилить 269a Г сов. → несов. пересиливать кого-что võitma, võitu ~ jagu saama; пересилить страх hirmust üle ~ võitu saama, пересилить боль valust üle olema, valu maha suruma, valu vaikides taluma, пересилить гнев vihasööstu maha suruma, пересилить себя endast jagu ~ võitu saama
обезболить 269a Г сов. → несов. обезболивать что valutuks tegema, valutustama, valu vaigistama, tuimastama; обезболить зуб hammast tuimastama
переболеть II 231b Г сов. (без 1 и 2 л.) väga valutama; tugevat hingevalu tundma; сердце моё за тебя переболело mu süda oli sinu pärast valu täis ~ vaevas, sain sinu pärast südamevalu tunda, душа переболела hing on väga vaevatud ~ haige
резать 186 Г несов.
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
ломить 321 Г несов.
‣ что kõnek. murdma, lõhkuma, murima, purustama; ветер ломит деревья tuul murrab puid;
‣ во что (rüsinal) tungima; народ ломит в ворота inimesed murravad väravast sisse, ломить стеной nagu müür peale vajuma ~ rõhuma;
‣ безл. что, без доп. valu tegema; в висках ломило meelekohad valutasid, ломит плечи õlad valutavad;
‣ что kõnek. välja pressima; ломить цену hingehinda võtma;
◊ ломить ~ ломать шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees
‣ что kõnek. murdma, lõhkuma, murima, purustama; ветер ломит деревья tuul murrab puid;
‣ во что (rüsinal) tungima; народ ломит в ворота inimesed murravad väravast sisse, ломить стеной nagu müür peale vajuma ~ rõhuma;
‣ безл. что, без доп. valu tegema; в висках ломило meelekohad valutasid, ломит плечи õlad valutavad;
‣ что kõnek. välja pressima; ломить цену hingehinda võtma;
◊ ломить ~ ломать шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees
мир I 3 С м. неод.
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
недуг 18 С м. неод. liter. haigus, tõbi; valu, vaev, kannatus; злой недуг kuri haigus, тяжкий недуг raske ~ ränk haigus, сердечный недуг südamevalu, душевный недуг hingevaev, -valu, недуг одиночества üksinduspiin
заливочный 126 П täisvalamis-, valu-; заливочное устройство mäend. täisvalamisseade, заливочный ковш met. valukopp (vormidesse valamiseks)
заломить II 323b Г сов. безл. что, кому, у кого kõnek. valu tegema; ему заломило спину tal hakkas selg valutama
поясница 80 С ж. неод. anat. nimme, lanne; поясницу ~ в пояснице ломит nimmepiirkonnas on valu, nimmepiirkond valutab, ristluud valutavad, боль в пояснице ristluuvalud
непереносимый 119 П (кр. ф. непереносим, непереносима, непереносимо, непереносимы) väljakannatamatu, talumatu, võimatu; непереносимая боль väljakannatamatu ~ talumatu valu, põrguvalu
покривиться 302 Г сов.
‣ от чего, без доп. viltu vajuma ~ tõmbuma; забор покривился aed on viltu vajunud, лицо покривилось от боли valu kiskus näo kipra, nägu läks ~ tõmbus valust kipra;
‣ kõnek. grimassi ~ virilat nägu tegema
‣ от чего, без доп. viltu vajuma ~ tõmbuma; забор покривился aed on viltu vajunud, лицо покривилось от боли valu kiskus näo kipra, nägu läks ~ tõmbus valust kipra;
‣ kõnek. grimassi ~ virilat nägu tegema
колика 69 С ж. неод. (обычно мн. ч.) terav valu, (äge) valuhoog, koolik(ud), med. voolmed, vet. tiirud; его схватили колики tal tuli valuhoog, у меня колики в боку mul pistab küljes, смеяться до колик end kõveraks naerma, печёночная колика maksavoolmed
немилосердный 126 П (кр. ф. немилосерден, немилосердна, немилосердно, немилосердны)
‣ van. julm, armuheitmatu, halastamatu; немилосердные люди julmad inimesed;
‣ ülek. kõnek. karm, vali, armutu, tugev, kõva; немилосердная зима armutu ~ karm ~ vali talv, немилосердная боль väga tugev valu, põrguvalu
‣ van. julm, armuheitmatu, halastamatu; немилосердные люди julmad inimesed;
‣ ülek. kõnek. karm, vali, armutu, tugev, kõva; немилосердная зима armutu ~ karm ~ vali talv, немилосердная боль väga tugev valu, põrguvalu
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
поморщиться 271 (повел. накл. ед. ч. поморщись и поморщься, мн. ч. поморщьтесь) Г сов. от чего, без доп. (veidi nägu, otsaesist) krimpsutama ~ kirtsutama ~ kortsutama, kortsu ~ kipra ~ krimpsu tõmbama; поморщиться от боли valust ~ valu pärast nägu krimpsutama ~ krimpsu tõmbama
сосать Г несов.
‣ 214a кого-что imema (ka ülek.), lutsima, lutsutama; сосать грудь матери (ema)rinda imema, сосать палец sõrme imema, сосать лапу käppa imema (kõnek. ka ülek.), сосать трубку piipu imema, сосать через соломинку kõrrega ~ läbi kõrre imema, сосать конфету kompvekki lutsima, сосущие ротовые органы zool. imielundid, imemiselundid, imisuised, сосущие инфузории zool. imikulised (Suctoria);
‣ 214b (безл.) ülek. кого-что, без доп tuimalt valutama, närima; в желудке сосёт maos on näriv valu, под ложечкой сосёт rinna ~ rinde all närib, сосущая боль näriv valu, тоска сосёт igatsus vaevab hinge, червь сосёт кого kõnek. (kahtluse- vm.) uss närib hinge ~ südant;
‣ 214а что ülek. madalk. välja meelitama ~ pressima;
◊ сосать кровь чью kelle verd imema
‣ 214a кого-что imema (ka ülek.), lutsima, lutsutama; сосать грудь матери (ema)rinda imema, сосать палец sõrme imema, сосать лапу käppa imema (kõnek. ka ülek.), сосать трубку piipu imema, сосать через соломинку kõrrega ~ läbi kõrre imema, сосать конфету kompvekki lutsima, сосущие ротовые органы zool. imielundid, imemiselundid, imisuised, сосущие инфузории zool. imikulised (Suctoria);
‣ 214b (безл.) ülek. кого-что, без доп tuimalt valutama, närima; в желудке сосёт maos on näriv valu, под ложечкой сосёт rinna ~ rinde all närib, сосущая боль näriv valu, тоска сосёт igatsus vaevab hinge, червь сосёт кого kõnek. (kahtluse- vm.) uss närib hinge ~ südant;
‣ 214а что ülek. madalk. välja meelitama ~ pressima;
◊ сосать кровь чью kelle verd imema
чувство 94 С с. неод.
‣ meel, aisting; пять чувств человека inimese viis meelt, органы чувств meeleelundid, чувство вкуса maitsmismeel, maitsmisaisting, чувство зрения nägemismeel, nägemisaisting, чувство слуха kuulmismeel, kuulmisaisting, чувство юмора huumorimeel, эстетическое чувство ilumeel, kunstimeel, esteetiline meel;
‣ (обычно мн. ч.) meelemärkus, teadvus; лишиться чувств meelemärkust ~ teadvust kaotama, minestama, упасть без чувств minestusse langema, прийти в чувство meelemärkusele ~ teadvusele tulema, привести в чувство teadvusele tooma, minestusest üles äratama;
‣ чего tunne, tundmus; чувство холода külmatunne, чувство боли valutunne, valu, чувство одиночества üksindustunne, чувство отвращения vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, antipaatia, чувство меры mõõdutunne, чувство долга kohusetunne, чувство ответственности vastutustunne, чувство такта taktitunne, чувство гордости uhkustunne, uhkus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, первое чувство kõnek. esimene armastus, большое чувство kõnek. suur armastus ~ tunne, скрывать свои чувства oma tundmusi ~ tundeid varjama, воспылать чувством tundelõõmas põlema, tunnetes lõõmama, питать нежные чувства к кому keda armastama, kelle vastu tundeid hellitama, потерять чувство стыда häbitunnet kaotama, говорить с чувством emotsionaalselt rääkima;
‣ tajumine, taju, tundmine, adumine; чувство природы loodustaju, чувство времени (1) ajataju, (2) aja(stu) tundmine, ajastuvaist;
◊ шестое чувство kuues meel; чувство локтя ühistunne, küünarnukitunne, sõbramehe toetus; в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
‣ meel, aisting; пять чувств человека inimese viis meelt, органы чувств meeleelundid, чувство вкуса maitsmismeel, maitsmisaisting, чувство зрения nägemismeel, nägemisaisting, чувство слуха kuulmismeel, kuulmisaisting, чувство юмора huumorimeel, эстетическое чувство ilumeel, kunstimeel, esteetiline meel;
‣ (обычно мн. ч.) meelemärkus, teadvus; лишиться чувств meelemärkust ~ teadvust kaotama, minestama, упасть без чувств minestusse langema, прийти в чувство meelemärkusele ~ teadvusele tulema, привести в чувство teadvusele tooma, minestusest üles äratama;
‣ чего tunne, tundmus; чувство холода külmatunne, чувство боли valutunne, valu, чувство одиночества üksindustunne, чувство отвращения vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, antipaatia, чувство меры mõõdutunne, чувство долга kohusetunne, чувство ответственности vastutustunne, чувство такта taktitunne, чувство гордости uhkustunne, uhkus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, первое чувство kõnek. esimene armastus, большое чувство kõnek. suur armastus ~ tunne, скрывать свои чувства oma tundmusi ~ tundeid varjama, воспылать чувством tundelõõmas põlema, tunnetes lõõmama, питать нежные чувства к кому keda armastama, kelle vastu tundeid hellitama, потерять чувство стыда häbitunnet kaotama, говорить с чувством emotsionaalselt rääkima;
‣ tajumine, taju, tundmine, adumine; чувство природы loodustaju, чувство времени (1) ajataju, (2) aja(stu) tundmine, ajastuvaist;
◊ шестое чувство kuues meel; чувство локтя ühistunne, küünarnukitunne, sõbramehe toetus; в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
колотьё 113a, колотье 113 С с. неод. (без мн. ч.) kõnek. (valu)pisted, torked, terav valu, pistjad; колотьё в сердце südames torgib ~ pistab
сосание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ imemine, lutsimine, lutsutamine;
‣ näriv ~ tuim valu; сосание под ложечкой näriv valu rinna ~ rinde all
‣ imemine, lutsimine, lutsutamine;
‣ näriv ~ tuim valu; сосание под ложечкой näriv valu rinna ~ rinde all
вытерпеть 240* Г сов. что, без доп.
‣ taluma, välja kannatama, üle elama; вытерпеть боль valu taluma ~ välja kannatama, я этого не вытерплю ma ei talu seda, ma ei kannata seda välja;
‣ kõnek. vastu pidama; бумага всё вытерпит paber kannatab kõike
‣ taluma, välja kannatama, üle elama; вытерпеть боль valu taluma ~ välja kannatama, я этого не вытерплю ma ei talu seda, ma ei kannata seda välja;
‣ kõnek. vastu pidama; бумага всё вытерпит paber kannatab kõike
нестерпимый 119 П (кр. ф. нестерпим, нестерпима, нестерпимо, нестерпимы) väljakannatamatu, talumatu; нестерпимая боль väljakannatamatu valu
облегчение 115 С с. неод. (обычно ед. ч.) kergendamine, hõlbustamine; kergendus, hõlbustus; облегчение условий труда töötingimuste kergendamine, для облегчения боли valu leevendamiseks ~ vaigistamiseks, вздохнуть с облегчением kergendusega ohkama, почувствовать ~ испытывать облегчение kergendust tundma, с чувством облегчения, с облегчением kergendustundega, облегчения рабочим soodustused ~ kergendused töölistele
отлечь 375 Г сов. → несов. отлегать у кого, от чего, без доп. kergemaks ~ üle minema; у меня отлегло от сердца mul läks süda kergemaks, боль отлегла valu jäi järele ~ soiku
отливка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (pealt) ärakallamine ~ äravalamine;
‣ (без мн. ч.) väljakallamine, väljavalamine; väljapumpamine;
‣ (без мн. ч.) tehn. valamine, (metalli)valu; медная отливка vasevalu, отливка стали terasevalu, отливка всухую valamine kuivvormi, отливка всырую valamine märgvormi;
‣ tehn. valand, valatud metall
‣ (без мн. ч.) (pealt) ärakallamine ~ äravalamine;
‣ (без мн. ч.) väljakallamine, väljavalamine; väljapumpamine;
‣ (без мн. ч.) tehn. valamine, (metalli)valu; медная отливка vasevalu, отливка стали terasevalu, отливка всухую valamine kuivvormi, отливка всырую valamine märgvormi;
‣ tehn. valand, valatud metall
подложечный 126 П rinnakualune, rinnaku all olev, rindealune (kõnek.); подложечная боль valu rinde all ~ rindkeres, подложечная опадина rindkereõõs, rinnaõõs
почувствовать 171a Г сов. что tundma, tunnetama; почувствовать озноб külmavärinaid tundma, почувствовать боль valu tundma, почувствовать необходимость чего mille vajalikkust tunnetama, mille vajalikkusest aru saama
причинить 285a Г сов. → несов. причинять что, кому-чему tegema, tekitama, põhjustama; причинить боль valu tegema, причинить горе muret tegema ~ tooma, причинить огорчение kurvastama, kurba meelt tegema, причинить беспокойство tülitama, tüli tegema, причинить вред kahju tekitama, kahjustama, причинить убытки (materiaalset) kahju tekitama, причинить обиду solvama
садкий I 122 П (кр. ф. садок, садка, садко, садки) terav, (läbi)lõikav, tugev; садкая боль lõikav ~ terav valu
стерпеть 240 Г сов. что, без доп. välja kannatama, taluma; стерпеть боль valu välja kannatama, стерпеть обиду ~ оскорбление solvangut alla neelama, стерпеть замечание märkusega leppima, стерпеть шутку nalja peale mitte solvuma, тут он не стерпел siinkohal ei kannatanud ta enam välja ~ ei pidanud enam vastu, siin katkes ta kannatus
стонать 218, 165b Г несов.
‣ oigama; стонать от боли valu pärast oigama;
‣ ülek. kõnek. kaeblema, halama, halisema, soiguma; он только о поездке и стонал sõidust ta ainult soiguski, ветер стонет tuul nutab ~ kaebleb;
‣ ülek. ägama; стонать под игом ikke all ägama, дорога стонет от копыт tee ägab kapjade all, стоном стонать ägama ja oigama
‣ oigama; стонать от боли valu pärast oigama;
‣ ülek. kõnek. kaeblema, halama, halisema, soiguma; он только о поездке и стонал sõidust ta ainult soiguski, ветер стонет tuul nutab ~ kaebleb;
‣ ülek. ägama; стонать под игом ikke all ägama, дорога стонет от копыт tee ägab kapjade all, стоном стонать ägama ja oigama
стрельнуть 337 Г сов. однокр. к стрелять
‣ korra tulistama ~ laskma;
‣ ülek. paugutama, raksatama, praksatama;
‣ (безл.) где kõnek. (korra) torkama, pistma (valu kohta); в боку стрельнуло küljes pistis, küljest käis valu läbi;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрельнуть три рубля kolme rubla küsima;
‣ kõnek. (minema) lipsama
‣ korra tulistama ~ laskma;
‣ ülek. paugutama, raksatama, praksatama;
‣ (безл.) где kõnek. (korra) torkama, pistma (valu kohta); в боку стрельнуло küljes pistis, küljest käis valu läbi;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрельнуть три рубля kolme rubla küsima;
‣ kõnek. (minema) lipsama
терпеть 240 Г несов. кого-что (välja) kannatama, taluma, sallima; tundma, kogema; терпеть боль valu kannatama, терпеть холод külma kannatama ~ tundma, терпеть голод nälga kannatama ~ tundma, nälgima, терпеть нужду puudust kannatama ~ tundma, терпеть убытки kahju kannatama, терпеть обиды solvanguid taluma, терпеть неудачу ebaõnne osaliseks saama, терпеть поражение lüüa saama, kaotama, терпеть фиаско nurjuma, luhtuma, ebaõnnestuma, терпеть крушение hukkuma (näit. laev), время терпит aega on, время не терпит aeg ei anna ~ ei kannata oodata, не терплю возражений ma ei kannata ~ ei salli vastuvaidlemist, терпеть не могу лжи kõnek. ma ei kannata ~ ei salli valet, я его терпеть не могу kõnek. ma ei kannata ~ ei salli teda silmaotsaski, это дело не терпит kõnek. see asi ei kannata ~ ei anna oodata, selle asjaga on kiire;
◊ бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
◊ бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
терпеться 240 Г несов.
‣ (безл.) с инф. с отриц., кому kõnek. maldama, kannatama, läbema, kärsima; ему не терпится пойти туда tal on kange valu sinna minna, tal on suur sinnamineku kihk ~ valu, не терпится сказать ei malda vaiki olla;
‣ страд. к терпеть
‣ (безл.) с инф. с отриц., кому kõnek. maldama, kannatama, läbema, kärsima; ему не терпится пойти туда tal on kange valu sinna minna, tal on suur sinnamineku kihk ~ valu, не терпится сказать ei malda vaiki olla;
‣ страд. к терпеть
тянущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г тянуть;
‣ прич. → П tõmb-, veo-, tõmbav; тянущий винт mer. veokruvi;
‣ прич. → П tuim, pakitsev; тянущая боль tuim valu
‣ действ. прич. наст. вр. Г тянуть;
‣ прич. → П tõmb-, veo-, tõmbav; тянущий винт mer. veokruvi;
‣ прич. → П tuim, pakitsev; тянущая боль tuim valu
умериться 269 Г сов. → несов. умеряться vähenema, mõõduka(ma)ks muutuma, taltuma, leevenema, leevenduma; боль умерилась valu andis järele ~ on leevenenud, гнев умерился viha lahtus ~ on lahtunud
усидеть 232 Г сов.
‣ где istuma jääma, istuda maldama ~ läbema ~ kärsima, istuda ~ paigal püsida suutma; от боли он не мог усидеть на месте ta ei suutnud valu tõttu paigal istuda, valu ei lasknud tal paigal istuda, она не могла усидеть дома ta ei mallanud ~ läbenud ~ kärsinud kodus olla, он не усидит и минутки ta ei malda ~ läbe hetkegi paigal püsida, еле усидеть в седле hädavaevu sadulasse püsima jääma;
‣ ülek. kõnek. võimul ~ kohal ~ ametis püsima; ленивый на этом месте не усидит laisk selle koha peal ~ sellel (ameti)kohal ei püsi;
‣ что madalk. (korraga) kinni ~ pintslisse panema ~ pistma; endale sisse ajama; hinge alla panema;
‣ что madalk. ära mustama ~ reostama; мухи усидели зеркало peegel on kärbsemusta täis
‣ где istuma jääma, istuda maldama ~ läbema ~ kärsima, istuda ~ paigal püsida suutma; от боли он не мог усидеть на месте ta ei suutnud valu tõttu paigal istuda, valu ei lasknud tal paigal istuda, она не могла усидеть дома ta ei mallanud ~ läbenud ~ kärsinud kodus olla, он не усидит и минутки ta ei malda ~ läbe hetkegi paigal püsida, еле усидеть в седле hädavaevu sadulasse püsima jääma;
‣ ülek. kõnek. võimul ~ kohal ~ ametis püsima; ленивый на этом месте не усидит laisk selle koha peal ~ sellel (ameti)kohal ei püsi;
‣ что madalk. (korraga) kinni ~ pintslisse panema ~ pistma; endale sisse ajama; hinge alla panema;
‣ что madalk. ära mustama ~ reostama; мухи усидели зеркало peegel on kärbsemusta täis
успокоение 115 С с. неод.
‣ rahustamine, rahustus, vaigistamine, vaigistus; успокоение боли valu vaigistamine, успокоение нервов närvide rahustamine, для успокоения совести südametunnistuse rahustuseks;
‣ rahu; rahuldus; находить успокоение в чём milles rahu ~ rahuldust leidma, чувство успокоения rahuldustunne;
‣ tehn. summutamine, summutus
‣ rahustamine, rahustus, vaigistamine, vaigistus; успокоение боли valu vaigistamine, успокоение нервов närvide rahustamine, для успокоения совести südametunnistuse rahustuseks;
‣ rahu; rahuldus; находить успокоение в чём milles rahu ~ rahuldust leidma, чувство успокоения rahuldustunne;
‣ tehn. summutamine, summutus
глушить 287a, наст. вр. также 311a Г несов. кого-что
‣ kurdistama, kurdiks tegema; oimetuks lööma; глушить уши кому keda kurdiks tegema, kelle kõrvu lukku panema, глушить рыбу kalu uimastama;
‣ lämmatama, summutama; сорняки глушат посевы umbrohi lämmatab külve, глушить инициативу algatust ~ initsiatiivi lämmatama, ветер глушит песню tuul hajutab laulu, глушить мотор mootorit seiskama, глушить боль valu leevendama, глушить радиопередачи raadiot ~ raadiosaateid segama;
◊ глушить водку madalk. viina kaanima; vrd. оглушить, заглушить
‣ kurdistama, kurdiks tegema; oimetuks lööma; глушить уши кому keda kurdiks tegema, kelle kõrvu lukku panema, глушить рыбу kalu uimastama;
‣ lämmatama, summutama; сорняки глушат посевы umbrohi lämmatab külve, глушить инициативу algatust ~ initsiatiivi lämmatama, ветер глушит песню tuul hajutab laulu, глушить мотор mootorit seiskama, глушить боль valu leevendama, глушить радиопередачи raadiot ~ raadiosaateid segama;
◊ глушить водку madalk. viina kaanima; vrd. оглушить, заглушить
затихнуть 343 Г сов. → несов. затихать
‣ vaikima, vait ~ vakka ~ vaikseks jääma; ребёнок затих laps jäi vait;
‣ lakkama, vaibuma, soikuma; дождь затих vihm on lakanud, звуки затихли helid vaibusid, ураган затих torm ~ raju on vaibunud, боль немного затихла valu on pisut järele andnud
‣ vaikima, vait ~ vakka ~ vaikseks jääma; ребёнок затих laps jäi vait;
‣ lakkama, vaibuma, soikuma; дождь затих vihm on lakanud, звуки затихли helid vaibusid, ураган затих torm ~ raju on vaibunud, боль немного затихла valu on pisut järele andnud
испытать 165a Г сов. → несов. испытывать
‣ кого-что, на ком-чём, в чём, на что teimima, katsetama, (järele) proovima, кого proovile panema, kontrollima; испытать все средства kõiki vahendeid proovima, испытать на прочность tugevust proovima, испытать новую конструкцию uut konstruktsiooni katsetama, испытать семена на всхожесть idanevust määrama, он хотел меня испытать ta tahtis mind proovile panna;
‣ что tundma, tunda saama; испытать боль valu tundma, испытать недостаток в чём millest puudust tundma, испытать на себе omal nahal tunda saama, испытать счастье õnne maitsma
‣ кого-что, на ком-чём, в чём, на что teimima, katsetama, (järele) proovima, кого proovile panema, kontrollima; испытать все средства kõiki vahendeid proovima, испытать на прочность tugevust proovima, испытать новую конструкцию uut konstruktsiooni katsetama, испытать семена на всхожесть idanevust määrama, он хотел меня испытать ta tahtis mind proovile panna;
‣ что tundma, tunda saama; испытать боль valu tundma, испытать недостаток в чём millest puudust tundma, испытать на себе omal nahal tunda saama, испытать счастье õnne maitsma
кататься 165 Г несов.
‣ по чему, без доп. veerema (edasi-tagasi); kõnek. vähkrema, väherdama, vintsklema; карандаш катается по столу pliiats veereb mööda lauda, кататься от боли valu käes vähkrema ~ vintsklema;
‣ на чём, без доп. sõitma millega; кататься на лодке paadiga sõitma, кататься на санках kelgutama, кататься на коньках uisutama, кататься на лыжах suusatama, кататься с горы mäest alla laskma, кататься верхом ratsutama;
‣ страд. к катать;
◊ кататься как сыр в масле nagu kuninga kass elama, nagu kukk villavakas elama; кататься со смеху kõnek. naerma, nii et vats vabiseb, ennast kas või puruks ~ ribadeks naerma; vrd. катиться
‣ по чему, без доп. veerema (edasi-tagasi); kõnek. vähkrema, väherdama, vintsklema; карандаш катается по столу pliiats veereb mööda lauda, кататься от боли valu käes vähkrema ~ vintsklema;
‣ на чём, без доп. sõitma millega; кататься на лодке paadiga sõitma, кататься на санках kelgutama, кататься на коньках uisutama, кататься на лыжах suusatama, кататься с горы mäest alla laskma, кататься верхом ratsutama;
‣ страд. к катать;
◊ кататься как сыр в масле nagu kuninga kass elama, nagu kukk villavakas elama; кататься со смеху kõnek. naerma, nii et vats vabiseb, ennast kas või puruks ~ ribadeks naerma; vrd. катиться
корёжиться 271 Г несов. от чего, без доп. madalk.
‣ kõmmelduma, kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma ~ tõmbuma; доски корёжатся lauad kõmmelduvad ~ kisuvad kaardu;
‣ end kõverasse kiskuma; корёжиться от боли valu käes väänlema; vrd. искорёжиться, скорёжиться
‣ kõmmelduma, kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma ~ tõmbuma; доски корёжатся lauad kõmmelduvad ~ kisuvad kaardu;
‣ end kõverasse kiskuma; корёжиться от боли valu käes väänlema; vrd. искорёжиться, скорёжиться
красный 126 П (кр. ф. красен, красна, красно и красно, красны и красны)
‣ punane, puna-, verev; punetav; красное знамя punalipp, красный диск солнца punane ~ verev päikeseketas, красный от волнения erutusest punetav ~ punane;
‣ (без кр. ф.) puna-, punane; vääris-; красный уголок punanurk, puhketuba, Красная Армия aj. Punaarmee, красные стрелки punakütid, красное каление tehn. punahõõgus, красный перец punapipar, красные водоросли bot. punavetikataimed, punavetikad (Rhodophyta), красный галстук punane kaelarätt (pioneeridel), красная медь (punane) vask, красная икра punane kalamari, красная рыба punane kala, vääriskala (mõned tuurlased), красное дерево punane puu, mahagon, punapuit, (troopiline) väärispuit, красный зверь van. väärisuluk, красная строка taandrida, taane, красная цена kõrgeim hind;
‣ П → С м. од. punane (kommunistlik revolutsionäär, nõukogude võimu pooldaja); воевать на стороне красных punaste poolel võitlema;
‣ folkl. (ime)ilus, (ime)kaunis, kena, nägus; красная девица nägus neiu, kaunis piiga, красный денёк ilus ~ helge päev;
‣ (без кр. ф.) van. uhke, ilu-; красное крыльцо paraadtrepp, красные ворота auvärav, iluvärav;
◊ пускать ~ пустить красного петуха kõnek. punast kukke valla päästma; проходить красной нитью punase joonena läbima; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu; красное словцо kõnek. tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; ради красного словца kõnek. sõnalõbu ~ sõnailu pärast
‣ punane, puna-, verev; punetav; красное знамя punalipp, красный диск солнца punane ~ verev päikeseketas, красный от волнения erutusest punetav ~ punane;
‣ (без кр. ф.) puna-, punane; vääris-; красный уголок punanurk, puhketuba, Красная Армия aj. Punaarmee, красные стрелки punakütid, красное каление tehn. punahõõgus, красный перец punapipar, красные водоросли bot. punavetikataimed, punavetikad (Rhodophyta), красный галстук punane kaelarätt (pioneeridel), красная медь (punane) vask, красная икра punane kalamari, красная рыба punane kala, vääriskala (mõned tuurlased), красное дерево punane puu, mahagon, punapuit, (troopiline) väärispuit, красный зверь van. väärisuluk, красная строка taandrida, taane, красная цена kõrgeim hind;
‣ П → С м. од. punane (kommunistlik revolutsionäär, nõukogude võimu pooldaja); воевать на стороне красных punaste poolel võitlema;
‣ folkl. (ime)ilus, (ime)kaunis, kena, nägus; красная девица nägus neiu, kaunis piiga, красный денёк ilus ~ helge päev;
‣ (без кр. ф.) van. uhke, ilu-; красное крыльцо paraadtrepp, красные ворота auvärav, iluvärav;
◊ пускать ~ пустить красного петуха kõnek. punast kukke valla päästma; проходить красной нитью punase joonena läbima; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu; красное словцо kõnek. tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; ради красного словца kõnek. sõnalõbu ~ sõnailu pärast
кричать 180 Г несов.
‣ без доп., от чего karjuma, kisendama (ka ülek.); кого-что, кому kõnek. hüüdma, hõi(s)kama; на кого-что kärkima; кричать громким голосом kõvasti karjuma, кричать от боли valu pärast ~ käes karjuma, криком кричать madalk. röökima, kisendama, кричать ура hurraa hüüdma, кричать кучера voorimeest hõikama, кричать на внука lapselapse peale ~ lapselapsega kärkima, кричать петухом kukena kirema;
‣ о ком-чём ülek. kõnek. pasundama kellest-millest;
◊ кричать во всё горло kõnek. täiest kõrist karjuma; кричать на всех перекрёстках kõnek. kogu maailmale ~ igal tänavanurgal kuulutama mida; хоть караул кричи kõnek. karju või appi
‣ без доп., от чего karjuma, kisendama (ka ülek.); кого-что, кому kõnek. hüüdma, hõi(s)kama; на кого-что kärkima; кричать громким голосом kõvasti karjuma, кричать от боли valu pärast ~ käes karjuma, криком кричать madalk. röökima, kisendama, кричать ура hurraa hüüdma, кричать кучера voorimeest hõikama, кричать на внука lapselapse peale ~ lapselapsega kärkima, кричать петухом kukena kirema;
‣ о ком-чём ülek. kõnek. pasundama kellest-millest;
◊ кричать во всё горло kõnek. täiest kõrist karjuma; кричать на всех перекрёстках kõnek. kogu maailmale ~ igal tänavanurgal kuulutama mida; хоть караул кричи kõnek. karju või appi
надрыв 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) rebimine;
‣ rebend, rebestus, rebimiskoht; надрыв по краю met. servrebend;
‣ äng, ängistus, ahastus; душевный надрыв hingeahastus, -valu
‣ (без мн. ч.) rebimine;
‣ rebend, rebestus, rebimiskoht; надрыв по краю met. servrebend;
‣ äng, ängistus, ahastus; душевный надрыв hingeahastus, -valu
невралгический 129 П neuralgiline, närvi-; невралгические боли närvivalu, neuralgiline valu, neuralgia
область 92 С ж. неод.
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
облегчить 287a Г сов. → несов. облегчать кого-что
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
отдаться 227 (прош. вр. отдался, отдалась, отдалось и kõnek. отдалось, отдались и kõnek. отдались) Г сов. → несов. отдаваться
‣ кому-чему, на что, во что end kelle kätesse ~ meelevalla alla andma; пловец отдался воле волн ujuja andis end lainete meelevalda, отдаться в плен van. end vangi andma, отдаться на волю победителя võitjale alistuma;
‣ чему end pühendama, pühenduma millele; отдаться науке teadusele pühenduma;
‣ кому-чему anduma; отдаться воспоминаниям mälestusi heietama, отдаться сну uinuma, unehõlma vajuma;
‣ где ülek. (vastu) kajama, kõlama; шаги отдались в пустой комнате sammud kajasid tühjas toas, отдаться эхом vastu kajama;
‣ в ком-чём, чем vastukaja leidma, mõjuma, mõju avaldama; отдаться в сердце südamesse minema;
‣ kiirgama; боль отдалась в спине valu kiirgas selga
‣ кому-чему, на что, во что end kelle kätesse ~ meelevalla alla andma; пловец отдался воле волн ujuja andis end lainete meelevalda, отдаться в плен van. end vangi andma, отдаться на волю победителя võitjale alistuma;
‣ чему end pühendama, pühenduma millele; отдаться науке teadusele pühenduma;
‣ кому-чему anduma; отдаться воспоминаниям mälestusi heietama, отдаться сну uinuma, unehõlma vajuma;
‣ где ülek. (vastu) kajama, kõlama; шаги отдались в пустой комнате sammud kajasid tühjas toas, отдаться эхом vastu kajama;
‣ в ком-чём, чем vastukaja leidma, mõjuma, mõju avaldama; отдаться в сердце südamesse minema;
‣ kiirgama; боль отдалась в спине valu kiirgas selga
помутить 294 (страд. прич. прош. вр. помутнённый, кр. ф. помутнён, помутнена, помутнено, помутнены) Г сов.
‣ что, чем (mõnda aega, kergelt) hägustama ~ sogastama ~ sogama, häguseks ~ sogaseks tegema ~ ajama; помутить воду vett sogama ~ sogaseks ~ häguseks ajama;
‣ что ülek. ähmastama, ähmaseks ~ tuhmiks tegema; боль помутила сознание valu võttis mõistuse peast; vrd. мутить
‣ что, чем (mõnda aega, kergelt) hägustama ~ sogastama ~ sogama, häguseks ~ sogaseks tegema ~ ajama; помутить воду vett sogama ~ sogaseks ~ häguseks ajama;
‣ что ülek. ähmastama, ähmaseks ~ tuhmiks tegema; боль помутила сознание valu võttis mõistuse peast; vrd. мутить
поуспокоиться 268 Г сов. kõnek. (pisut, mõneti) maha rahunema ~ rahustuma ~ taltuma; vaibuma, raugema, nõrgenema; (aegamisi) maha rahunema (kõigi v. paljude kohta); вьюга поуспокоилась lumetorm on mõnevõrra vaibunud, боль поуспокоилась valu andis järele
поутихнуть 343 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. kõnek. (pisut, veidi) vaiksemaks jääma ~ vaibuma ~ rahunema ~ raugema; дети поутихли lapsed jäid vaikseks ~ rahunesid, laste kisa vaibus pisut, ветер поутих tuul vaibus ~ rauges, боль поутихла valu andis järele
превозмочь 380 Г сов. → несов. превозмогать кого-что liter. üle ~ võitu ~ jagu saama kellest-millest; превозмочь усталость väsimusest võitu saama, превозмочь сон unest võitu ~ jagu saama, превозмочь боль valu maha suruma, превозмочь отвращение vastikustunnet maha suruma
преодолеть 229a Г сов. → несов. преодолевать что ületama, üle ~ võitu ~ jagu saama; преодолеть горе murest üle saama, преодолеть усталость väsimusest võitu saama, преодолеть трудности raskustest jagu saama, преодолеть недостатки puudusi kõrvaldama ~ likvideerima, преодолеть боль valu maha suruma, преодолеть пешком 20 километров jalgsi 20 kilomeetrit läbima
приглушить 287a Г сов. → несов. приглушать что
‣ tasasemaks ~ vaiksemaks tegema, summutama; приглушить звук heli vaiksemaks tegema ~ keerama, heli summutama, приглушить мотор kõnek. mootorit välja lülitama;
‣ ülek. kõnek. alla ~ maha suruma, leevendama; приглушить тоску igatsust leevendama, приглушить боль valu vaigistama, приглушить инициативу initsiatiivi maha suruma ~ lämmatama;
‣ kõnek. kustutama; приглушить угли süsi kustutama
‣ tasasemaks ~ vaiksemaks tegema, summutama; приглушить звук heli vaiksemaks tegema ~ keerama, heli summutama, приглушить мотор kõnek. mootorit välja lülitama;
‣ ülek. kõnek. alla ~ maha suruma, leevendama; приглушить тоску igatsust leevendama, приглушить боль valu vaigistama, приглушить инициативу initsiatiivi maha suruma ~ lämmatama;
‣ kõnek. kustutama; приглушить угли süsi kustutama
притупить 323, 302 (страд. прич. прош. вр. притуплённый, кр. ф. притуплён, притуплена...) Г сов. → несов. притуплять что (mõnevõrra) nürima, nüriks tegema, nüristama (ka ülek.), töntsistama, nüriks ~ töntsiks tegema; притупить топор kirvest (ära) nürima, притупить боль valu vaigistama, притупить бдительность valvsust nõrgendama ~ vähendama
прожечь 377 Г сов. → несов. прожигать
‣ что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
‣ кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
‣ что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
‣ кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
растечься 378 Г сов. → несов. растекаться laiali jooksma ~ voolama ~ valguma (ka ülek.); чернила растеклись по столу tint on mööda lauda laiali jooksnud, демонстрация растеклась по улицам rongkäik valgus mööda tänavaid laiali, по его лицу растеклась широкая улыбка ta nägu läks laia naeru täis ~ laiale naerule, nägu venis laiale naerule, боль растеклась по всему телу valu levis üle kogu keha
рвать I 217a Г несов.
‣ что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; рвать гвозди naelu välja kiskuma ~ tõmbama, рвать зубы kõnek. hambaid kaksama ~ välja tõmbama;
‣ noppima, küljest kiskuma; рвать цветы lilli noppima, рвать вишни kirsse noppima;
‣ что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; рвать на куски tükkideks rebima, рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib ~ peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, рвать за волосы karvustama, tutistama, рвать отношения ülek. suhteid katkestama;
‣ что, чем õhku laskma, lõhkama; рвать скалу kaljut lõhkama, рвать мост silda õhku laskma;
‣ (безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab ~ kihkab ~ teeb kõrvetavat valu;
‣ ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab;
◊ рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama ~ välja ajama; рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma; рвать горло ~ глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima; рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma; рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad
‣ что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; рвать гвозди naelu välja kiskuma ~ tõmbama, рвать зубы kõnek. hambaid kaksama ~ välja tõmbama;
‣ noppima, küljest kiskuma; рвать цветы lilli noppima, рвать вишни kirsse noppima;
‣ что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; рвать на куски tükkideks rebima, рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib ~ peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, рвать за волосы karvustama, tutistama, рвать отношения ülek. suhteid katkestama;
‣ что, чем õhku laskma, lõhkama; рвать скалу kaljut lõhkama, рвать мост silda õhku laskma;
‣ (безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab ~ kihkab ~ teeb kõrvetavat valu;
‣ ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab;
◊ рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama ~ välja ajama; рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma; рвать горло ~ глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima; рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma; рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad
сверлить 285a Г несов.
‣ кого-что puurima (ka ülek.); сверлить зуб hammast puurima, сверлить колодец kaevu puurima, сверлить глазами pilguga ~ silmadega puurima, läbitungiva ~ puuriva pilguga vaatama, глаза сверлят кого pilk puurib keda;
‣ что uuristama (putukate vm. kohta); сверлить древесину puitu uuristama;
‣ (обычно безл.) что puurivat ~ teravat valu tegema; ülek. vaevama, piinama, asu mitte andma; в ухе сверлит kõrvas on piinav ~ puuriv ~ terav valu, мысль сверлит (мозг) mõte piinab ~ vaevab ~ ei lase elada, крик сверлит уши (hele) kisa hakkab kõrvadele ~ lõikab kõrva; vrd. просверлить
‣ кого-что puurima (ka ülek.); сверлить зуб hammast puurima, сверлить колодец kaevu puurima, сверлить глазами pilguga ~ silmadega puurima, läbitungiva ~ puuriva pilguga vaatama, глаза сверлят кого pilk puurib keda;
‣ что uuristama (putukate vm. kohta); сверлить древесину puitu uuristama;
‣ (обычно безл.) что puurivat ~ teravat valu tegema; ülek. vaevama, piinama, asu mitte andma; в ухе сверлит kõrvas on piinav ~ puuriv ~ terav valu, мысль сверлит (мозг) mõte piinab ~ vaevab ~ ei lase elada, крик сверлит уши (hele) kisa hakkab kõrvadele ~ lõikab kõrva; vrd. просверлить
смягчение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ pehmendamine, pehmitamine, leevendamine, mahendamine, vaigistamine, kergendamine; pehmenemine, pehmumine, leevenemine, mahenemine, nõrgenemine; смягчение остроты teravuse pehmendamine ~ mahendamine, смягчение кожи naha pehmitamine, смягчение боли valu leevendamine ~ vaigistamine, смягчение участи saatuse kergendamine, смягчение меры наказания jur. karistuse kergendamine ~ kergendus, смягчение морозов pakase ~ külmade järeleandmine;
‣ lgv. palataliseerimine, peenendamine, muljeerimine, palatalisatsioon, peenendus; смягчение согласного konsonandi ~ kaashääliku palataliseerimine
‣ pehmendamine, pehmitamine, leevendamine, mahendamine, vaigistamine, kergendamine; pehmenemine, pehmumine, leevenemine, mahenemine, nõrgenemine; смягчение остроты teravuse pehmendamine ~ mahendamine, смягчение кожи naha pehmitamine, смягчение боли valu leevendamine ~ vaigistamine, смягчение участи saatuse kergendamine, смягчение меры наказания jur. karistuse kergendamine ~ kergendus, смягчение морозов pakase ~ külmade järeleandmine;
‣ lgv. palataliseerimine, peenendamine, muljeerimine, palatalisatsioon, peenendus; смягчение согласного konsonandi ~ kaashääliku palataliseerimine
смягчить 287a Г сов. → несов. смягчать что
‣ pehmendama, pehmitama, leevendama, mahendama, vaigistama, kergendama; смягчить приговор kohtuotsust pehmendama, смягчить вину süüd pehmendama, смягчить кожу nahka pehmitama, смягчить боль valu leevendama ~ vaigistama, смягчить горе muret leevendama, смягчить гнев viha vaigistama, смягчить свет valgust mahendama, смягчить удар lööki nõrgendama;
‣ lgv. palataliseerima, peenendama, muljeerima; смягчить согласный konsonanti ~ kaashäälikut palataliseerima
‣ pehmendama, pehmitama, leevendama, mahendama, vaigistama, kergendama; смягчить приговор kohtuotsust pehmendama, смягчить вину süüd pehmendama, смягчить кожу nahka pehmitama, смягчить боль valu leevendama ~ vaigistama, смягчить горе muret leevendama, смягчить гнев viha vaigistama, смягчить свет valgust mahendama, смягчить удар lööki nõrgendama;
‣ lgv. palataliseerima, peenendama, muljeerima; смягчить согласный konsonanti ~ kaashäälikut palataliseerima
смягчиться 287 Г сов. → несов. смягчаться
‣ pehmenema, pehmuma, leevenema, leevenduma, leebuma, mahenema, nõrgenema, nõrgemaks jääma; сердце смягчилось süda läks pehmeks, боль смягчилась valu leevenes ~ andis järele, лицо смягчилось nägu pehmenes ~ läks leebeks ~ võttis pehme ilme, мороз смягчился pakane on järele ~ tagasi andnud, зима смягчилась talv on pehmemaks läinud;
‣ lgv. palataliseeruma, peenenema
‣ pehmenema, pehmuma, leevenema, leevenduma, leebuma, mahenema, nõrgenema, nõrgemaks jääma; сердце смягчилось süda läks pehmeks, боль смягчилась valu leevenes ~ andis järele, лицо смягчилось nägu pehmenes ~ läks leebeks ~ võttis pehme ilme, мороз смягчился pakane on järele ~ tagasi andnud, зима смягчилась talv on pehmemaks läinud;
‣ lgv. palataliseeruma, peenenema
стихнуть 343 (без страд. прич .) Г сов. → несов. стихать vait ~ vakka ~ vaikseks jääma, vaikima, vaibuma, lakkama; птицы стихли linnulaul vaikis, пулемёт стих kuulipilduja vakatas, ветер стих tuul on vaibunud, боль стихла valu andis järele, метель стихла lumetorm on vaibunud
схватить 316a Г сов. → несов. схватывать
‣ кого-что, за кого-что kinni haarama ~ kahmama; схватить ружьё püssi haarama, схватить за руку käest kinni haarama, схватить в охапку kaenlasse haarama, схватить в обьятия kaissu haarama, схватить за горло (1) kõrist kinni haarama, kõrri kargama, (2) ülek. kõri pihku võtma;
‣ что kõnek. saama; схватить двойку kahte saama, схватить насморк nohu saama;
‣ кого-что (безл.) kõnek. peale tulema (haigushoo, une kohta); живот схватило valu lõi kõhtu, спазмы схватили горло kramp nööris kõri, его схватила лихорадка ta jäi äkki palavikku, тоска схватила за душу hing sai ~ läks tuska täis;
‣ кого-что kinni võtma ~ püüdma, tabama (kõnek. ka ülek.); схватить вора varast kinni võtma, схватить такси taksot püüdma, схватить мысль mõtet tabama, типы схвачены в романе удачно tüübid on romaanis õnnestunult tabatud;
‣ что, чем kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что, чем ühendama, hambuma panema;
‣ что, без доп. (безл.) tarduma, kivistuma, kokku ~ kinni hakkama ~ võtma; бетон быстро схватило betoon tardus ~ kivistus kiiresti, раствор хорошо схватило mört sidus ~ kivistus hästi
‣ кого-что, за кого-что kinni haarama ~ kahmama; схватить ружьё püssi haarama, схватить за руку käest kinni haarama, схватить в охапку kaenlasse haarama, схватить в обьятия kaissu haarama, схватить за горло (1) kõrist kinni haarama, kõrri kargama, (2) ülek. kõri pihku võtma;
‣ что kõnek. saama; схватить двойку kahte saama, схватить насморк nohu saama;
‣ кого-что (безл.) kõnek. peale tulema (haigushoo, une kohta); живот схватило valu lõi kõhtu, спазмы схватили горло kramp nööris kõri, его схватила лихорадка ta jäi äkki palavikku, тоска схватила за душу hing sai ~ läks tuska täis;
‣ кого-что kinni võtma ~ püüdma, tabama (kõnek. ka ülek.); схватить вора varast kinni võtma, схватить такси taksot püüdma, схватить мысль mõtet tabama, типы схвачены в романе удачно tüübid on romaanis õnnestunult tabatud;
‣ что, чем kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что, чем ühendama, hambuma panema;
‣ что, без доп. (безл.) tarduma, kivistuma, kokku ~ kinni hakkama ~ võtma; бетон быстро схватило betoon tardus ~ kivistus kiiresti, раствор хорошо схватило mört sidus ~ kivistus hästi
тупеть 229b Г несов.
‣ kõnek. nürinema, tömbistuma, nüriks ~ tömbiks minema; нож тупеет nuga läheb nüriks;
‣ ülek. nüristuma, nüri(ma)ks ~ töntsi(ma)ks ~ tölbi(ma)ks ~ tui(me)maks jääma, tuimenema, tuimuma, töntsistuma, tölbistuma; боль стала тупеть valu tuimenes ~ hakkas tuimemaks jääma, слух тупеет kuulmine jääb töntsimaks ~ nürineb, голова тупеет mõistus jääb nüri(ma)ks ~ nürineb ~ nüristub, чувства тупеют tunded tuhmuvad ~ nüristuvad; vrd. отупеть
‣ kõnek. nürinema, tömbistuma, nüriks ~ tömbiks minema; нож тупеет nuga läheb nüriks;
‣ ülek. nüristuma, nüri(ma)ks ~ töntsi(ma)ks ~ tölbi(ma)ks ~ tui(me)maks jääma, tuimenema, tuimuma, töntsistuma, tölbistuma; боль стала тупеть valu tuimenes ~ hakkas tuimemaks jääma, слух тупеет kuulmine jääb töntsimaks ~ nürineb, голова тупеет mõistus jääb nüri(ma)ks ~ nürineb ~ nüristub, чувства тупеют tunded tuhmuvad ~ nüristuvad; vrd. отупеть
уменьшиться 271 (повел. накл. уменьшись, уменьшитесь,) уменьшиться 287 Г сов. → несов. уменьшаться в чём, от чего, на сколько, во сколько раз vähenema, kahanema, vähemaks jääma, alanema; доход уменьшился наполовину sissetulek ~ tulu vähenes kaks korda, боль уменьшилась valu jäi vähemaks ~ andis järele, уменьшиться в весе kaalus(t) maha võtma, kaalus vähemaks jääma
умерить 269a Г сов. → несов. умерять что, в ком piirama, mõõduka(ma)ks tegema; tagasi hoidma; умерить требования nõudmisi ~ nõudeid piirama ~ vähendama ~ parajustama, умерить желания soove piirama, умерить страсти kirgi ~ kirgesid taltsutama, умерить гнев viha tagasi hoidma ~ taltsutama ~ ohjeldama, умерить шаг sammu aeglustama, умерить боль valu leevendama
умягчиться 287 Г сов. → несов. умягчаться van. pehmenema (ka ülek.), pehmuma, pehme(ma)ks minema (ka ülek.); ülek. kõnek. leevenema, leevenduma, leebuma, mahenema, nõrgemaks jääma; у него умягчилось сердце ta süda läks pehmeks, боль умягчилась valu leevenes ~ andis järele
усилиться 269 Г сов. → несов. усиливаться tugevnema, kõvenema, tugevamaks ~ kõvemaks ~ võimsamaks minema, intensiivistuma, tõhustuma; шум усилился müra tugevnes ~ valjenes, боль усилилась valu tugevnes ~ suurenes, болезнь усилилась haigus süvenes ~ raskenes, ветер усилился tuul tugevnes ~ on tugevamaks läinud ~ tugevnenud ~ hoogu saanud, опасность войны усилилась sõjaoht suurenes ~ on suurenenud, мороз усилился pakane läks kõvemaks ~ käredamaks ~ on kõvemaks ~ käredamaks läinud
усмирить 285a Г сов. → несов. усмирять кого-что
‣ taltsutama, taltsaks tegema, ohjeldama (ka ülek.), maha suruma, (maha) vaigistama ~ rahustama; усмирить зверя metslooma taltsaks tegema, усмирить хулигана huligaani ohjeldama, усмирить ребёнка last maha rahustama, усмирить боль valu vaigistama ~ vähemaks võtma, усмирить страсти kirgi ~ kirgesid ohjeldama;
‣ van. maha suruma, summutama, lämmatama; усмирить мятеж mässu maha suruma, усмирить восставших ülestõusnuid maha suruma
‣ taltsutama, taltsaks tegema, ohjeldama (ka ülek.), maha suruma, (maha) vaigistama ~ rahustama; усмирить зверя metslooma taltsaks tegema, усмирить хулигана huligaani ohjeldama, усмирить ребёнка last maha rahustama, усмирить боль valu vaigistama ~ vähemaks võtma, усмирить страсти kirgi ~ kirgesid ohjeldama;
‣ van. maha suruma, summutama, lämmatama; усмирить мятеж mässu maha suruma, усмирить восставших ülestõusnuid maha suruma
усмириться 285 Г сов. → несов. усмиряться taltuma, (maha) rahunema, rahustuma, rahulikuks muutuma ~ jääma, vaibuma; ребёнок усмирился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, боль усмирилась valu andis järele
успокоить 268 Г сов. → несов. успокаивать кого-что
‣ rahustama, vaigistama; успокоить ребёнка last rahustama ~ vaigistama, успокоить нервы närve rahustama, успокоить боль valu vaigistama ~ leevendama, успокоить кашель köha leevendama ~ vähemaks võtma;
‣ ülek. maha ~ alla suruma; успокоить в себе сомнения endas kahtlusi alla suruma;
‣ tehn. summutama
‣ rahustama, vaigistama; успокоить ребёнка last rahustama ~ vaigistama, успокоить нервы närve rahustama, успокоить боль valu vaigistama ~ leevendama, успокоить кашель köha leevendama ~ vähemaks võtma;
‣ ülek. maha ~ alla suruma; успокоить в себе сомнения endas kahtlusi alla suruma;
‣ tehn. summutama
успокоиться 268 Г сов. → несов. успокаиваться
‣ rahunema, rahustuma, vaikseks jääma, vaibuma; ребёнок успокоился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, море успокоилось meri jäi tüüneks ~ vaikseks, ветер успокоился tuul vaibus ~ soikus ~ rauges, сердце успокоилось süda sai ~ leidis rahu ~ rahunes ~ jäi rahule, нервы успокоились närvid rahunesid maha, боль успокоилась valu vaibus;
‣ на чём kõnek. millega rahule jääma, rahulduma; успокоиться на достигнутом saavutatuga rahulduma
‣ rahunema, rahustuma, vaikseks jääma, vaibuma; ребёнок успокоился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, море успокоилось meri jäi tüüneks ~ vaikseks, ветер успокоился tuul vaibus ~ soikus ~ rauges, сердце успокоилось süda sai ~ leidis rahu ~ rahunes ~ jäi rahule, нервы успокоились närvid rahunesid maha, боль успокоилась valu vaibus;
‣ на чём kõnek. millega rahule jääma, rahulduma; успокоиться на достигнутом saavutatuga rahulduma
утихнуть 344b Г сов. → несов. утихать vaikse(ma)ks ~ rahuliku(ma)ks ~ tasase(ma)ks jääma, vaibuma, vaikima, vait ~ vakka ~ vaiki jääma, rahunema, raugema, soikuma; голоса утихли hääled jäid vaiksemaks ~ vaibusid, смех утих naer lakkas, деревня утихла külas jäi kõik ~ küla jäi vaikseks, на улице утихло tänav soikus, tänaval ~ väljas jäi vaikseks, ветер утих tuul vaibus ~ rauges, стрельба утихла laskmine jäi järele ~ vaibus, боль утихла valu jäi vähemaks ~ andis järele, больной утих haige rahunes ~ jäi rahulikuks
утихомириться 269 Г сов. → несов. утихомириваться kõnek. rahulikuks jääma, maha rahunema, rahustuma, taltuma, vaibuma, vait ~ vakka ~ vaiki jääma; дети утихомирились lapsed rahunesid (maha), пурга утихомирилась lumetorm vaibus, боль утихомирилась valu andis järele
утолить 285a Г сов. → несов. утолять что
‣ (janu, nälga) kustutama; утолить жажду janu kustutama, утолить голод nälga kustutama;
‣ ülek. vaigistama, rahustama, leevendama; утолить боль valu vaigistama ~ leevendama, утолить гнев viha ~ raevu vaigistama ~ lahutama, утолить печаль kurbust leevendama, утолить сердце südant rahustama
‣ (janu, nälga) kustutama; утолить жажду janu kustutama, утолить голод nälga kustutama;
‣ ülek. vaigistama, rahustama, leevendama; утолить боль valu vaigistama ~ leevendama, утолить гнев viha ~ raevu vaigistama ~ lahutama, утолить печаль kurbust leevendama, утолить сердце südant rahustama
утолиться 285 Г сов. → несов. утоляться
‣ rahuldust leidma ~ saama;
‣ ülek. vaibuma, rahunema, leevenema, leevenduma; горе утолилось mure leevendus, боль утолилась valu andis järele ~ läks üle
‣ rahuldust leidma ~ saama;
‣ ülek. vaibuma, rahunema, leevenema, leevenduma; горе утолилось mure leevendus, боль утолилась valu andis järele ~ läks üle
ай межд.
‣ ai, oi (valu); ай, как больно! ai, kui valus!
‣ ah, oh (imestus, imetlus); ай, как много! ah, kui palju! ай, как поёт! oh, kuidas laulab! ай-ай-ай (айяяй) ai(-ai-ai), oi, ui (laitus, kahetsus), ай, как стыдно! ai(-ai-ai) ~ oi ~ ui kui häbi;
◊ ай да küll on, on alles; ай красавица on see alles iludus
‣ ai, oi (valu); ай, как больно! ai, kui valus!
‣ ah, oh (imestus, imetlus); ай, как много! ah, kui palju! ай, как поёт! oh, kuidas laulab! ай-ай-ай (айяяй) ai(-ai-ai), oi, ui (laitus, kahetsus), ай, как стыдно! ai(-ai-ai) ~ oi ~ ui kui häbi;
◊ ай да küll on, on alles; ай красавица on see alles iludus
ноющий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г ныть;
‣ прич. → П näriv, pakitsev, tuimalt valutav, piinav; ноющая боль tuim ~ näriv valu, ноющая грусть piinav nukrus
‣ действ. прич. наст. вр. Г ныть;
‣ прич. → П näriv, pakitsev, tuimalt valutav, piinav; ноющая боль tuim ~ näriv valu, ноющая грусть piinav nukrus
чёртов 132 П
‣ kuradi-, saatana-, pagana-, vanasarviku-; чёртовы проделки saatanatembud, чёртова кукла madalk. saatananahk, saatana silmamuna, чёртов сын madalk. kurat, sindrinahk, saatanahing, sunnik (vandesõna), чёртово колесо kuradiratas, чёртова дыра madalk. karukolgas, pärapõrgu, paganakolgas, чёртова кожа tekst. tondinahk, kuradinahk (tihe puuvillriie), чёртов орех bot. vesipähkel (Trapa), чёртово дерево bot. mandžuuria araalia, kuradipuu (Aralia mandshurica);
‣ madalk. põrgu-, põrgulik, kuratlik; чёртова боль kuratlik valu, põrguvalu, чёртовы холода põrgupakane, чёртова пропасть ilmatu hunnik, süle ja seljaga;
◊ чёртова дюжина kõnek. kuraditosin (kolmteist), vanakuradi tosin, tonditosin
‣ kuradi-, saatana-, pagana-, vanasarviku-; чёртовы проделки saatanatembud, чёртова кукла madalk. saatananahk, saatana silmamuna, чёртов сын madalk. kurat, sindrinahk, saatanahing, sunnik (vandesõna), чёртово колесо kuradiratas, чёртова дыра madalk. karukolgas, pärapõrgu, paganakolgas, чёртова кожа tekst. tondinahk, kuradinahk (tihe puuvillriie), чёртов орех bot. vesipähkel (Trapa), чёртово дерево bot. mandžuuria araalia, kuradipuu (Aralia mandshurica);
‣ madalk. põrgu-, põrgulik, kuratlik; чёртова боль kuratlik valu, põrguvalu, чёртовы холода põrgupakane, чёртова пропасть ilmatu hunnik, süle ja seljaga;
◊ чёртова дюжина kõnek. kuraditosin (kolmteist), vanakuradi tosin, tonditosin
надрываться 169 Г несов.
‣ сов. надорваться;
‣ над чем, от чего, без доп. ülek. kõigest jõust pingutama, end katkestama; надрываться на работе end tööga katkestama;
‣ madalk. (täiest kõrist) karjuma, lõugama;
‣ от чего ülek. piinlema, vaevlema;
◊ душа ~ сердце надрывается у кого kõnek. kelle süda on valust lõhkemas, kelle süda läheb valu pärast lõhki
‣ сов. надорваться;
‣ над чем, от чего, без доп. ülek. kõigest jõust pingutama, end katkestama; надрываться на работе end tööga katkestama;
‣ madalk. (täiest kõrist) karjuma, lõugama;
‣ от чего ülek. piinlema, vaevlema;
◊ душа ~ сердце надрывается у кого kõnek. kelle süda on valust lõhkemas, kelle süda läheb valu pärast lõhki
о III межд.
‣ oh!, oo! (ekspressiivsuse, eituse v. jaatuse rõhutamisel v. retoorilise pöördumise korral); о, какая прелесть! оо, kui ilus! о нет, этого я делать не буду оо ei, seda ma küll tegema ei hakka;
‣ ai, oh (valu väljendamisel); o-o, больно ai, valus on
‣ oh!, oo! (ekspressiivsuse, eituse v. jaatuse rõhutamisel v. retoorilise pöördumise korral); о, какая прелесть! оо, kui ilus! о нет, этого я делать не буду оо ei, seda ma küll tegema ei hakka;
‣ ai, oh (valu väljendamisel); o-o, больно ai, valus on
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
режущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
удариться 269 Г сов. → несов. ударяться
‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
щемить 301 Г несов.
‣ что pigistama, pitsitama (ka ülek.); ülek. näpistama; ahistama; щемить душу hinge ~ südant rõhuma ~ ahistama;
‣ (безл.) pakitsema, pakitsevalt ~ tuimalt valutama; щемит в боку küljes pakitseb, küljes on pakitsev valu;
◊ сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees
‣ что pigistama, pitsitama (ka ülek.); ülek. näpistama; ahistama; щемить душу hinge ~ südant rõhuma ~ ahistama;
‣ (безл.) pakitsema, pakitsevalt ~ tuimalt valutama; щемит в боку küljes pakitseb, küljes on pakitsev valu;
◊ сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees
язвить Г несов.
‣ 300b salvama, pilkama, teravalt ~ mürgiselt rääkima, teravusi ütlema, õelutsema; язвить по чьему адресу kelle kohta teravusi ütlema;
‣ 300a кого-что van. haavama (ka ülek.), valu tegema; ülek. riivama; язвить чьё самолюбие kelle enesearmastust haavama ~ riivama ~ valusasti puudutama;
‣ 300a кого-что van. salvama, nõelama, hammustama
‣ 300b salvama, pilkama, teravalt ~ mürgiselt rääkima, teravusi ütlema, õelutsema; язвить по чьему адресу kelle kohta teravusi ütlema;
‣ 300a кого-что van. haavama (ka ülek.), valu tegema; ülek. riivama; язвить чьё самолюбие kelle enesearmastust haavama ~ riivama ~ valusasti puudutama;
‣ 300a кого-что van. salvama, nõelama, hammustama
взвыть 347b Г сов. (äkki) vinguma ~ ulguma hakkama; undama hakkama; собака взвыла от боли koer hakkas valu pärast ulguma, от такой беды взвоешь madalk. selline häda, et hakka või karjuma, мотор взвыл mootor hakkas undama
зажечь II 377 (без страд. прич.) Г сов. безл. в чём kõnek. põletama ~ kõrvetama hakkama; в груди зажгло kõrvetav valu lõi rindu
заколоть II 252 (без страд. прич.) Г сов.
‣ что, чем torkima ~ pistma ~ lõhkuma hakkama;
‣ безл. torkima ~ pistma hakkama (valu kohta); в груди закололо rinnus hakkas pistma
‣ что, чем torkima ~ pistma ~ lõhkuma hakkama;
‣ безл. torkima ~ pistma hakkama (valu kohta); в груди закололо rinnus hakkas pistma
мучительный 126 П (кр. ф. мучителен, мучительна, мучительно, мучительны) piinav, piinarikas, vaevav; kannatav, piinlev; мучительная боль piinav valu, мучительная работа piinarikas ~ vaevarikas töö, мучительное сомнение piinav ~ vaevav kahtlus, мучительный стон piinlev oigamine
невыносимый 119 П (кр. ф. невыносим, невыносима, невыносимо, невыносимы) väljakannatamatu, talumatu, võimatu; невыносимая боль väljakannatamatu valu, невыносимая жара väljakannatamatu ~ talumatu kuumus, невыносимый характер võimatu ~ talumatu iseloom, невыносимые условия väga halvad tingimused
нытьё 113а С с. неод. (без мн. ч.)
‣ tuim valu, pakitsus;
‣ kõnek. halv. hädaldamine, hädaldus, soigumine, halisemine, halin, virisemine, virin, vingumine
‣ tuim valu, pakitsus;
‣ kõnek. halv. hädaldamine, hädaldus, soigumine, halisemine, halin, virisemine, virin, vingumine
отливание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (pealt) ärakallamine ~ äravalamine;
‣ väljavalamine, väljakallamine; väljapumpamine;
‣ tehn. valamine, valu;
‣ (veega) toibutamine ~ turgutamine
‣ (pealt) ärakallamine ~ äravalamine;
‣ väljavalamine, väljakallamine; väljapumpamine;
‣ tehn. valamine, valu;
‣ (veega) toibutamine ~ turgutamine
ох межд.
‣ oh, oi (ehmatuse, valu, kergendustunde, kaastunde, rahulolematuse, kahjutunde, imestuse väljendamisel); ох, как я устал! küll ma olen alles väsinud! oh kui väsinud ma olen!
‣ в функции С охи мн. ч. kõnek. ohked, kaebed; охи да ахи aina üks ohhetus ja ahhetus, охи да вздохи ohked ja oiged, oiged ja soiged, ohked ja ägamised
‣ oh, oi (ehmatuse, valu, kergendustunde, kaastunde, rahulolematuse, kahjutunde, imestuse väljendamisel); ох, как я устал! küll ma olen alles väsinud! oh kui väsinud ma olen!
‣ в функции С охи мн. ч. kõnek. ohked, kaebed; охи да ахи aina üks ohhetus ja ahhetus, охи да вздохи ohked ja oiged, oiged ja soiged, ohked ja ägamised
перемогаться 169 Г несов. → сов. перемочься
‣ kõnek. üle ~ jagu ~ võitu saada püüdma, oma häda ~ valu maha suruma;
‣ madalk. (vaevaliselt, kuidagimoodi) läbi ajama, peost suhu elama
‣ kõnek. üle ~ jagu ~ võitu saada püüdma, oma häda ~ valu maha suruma;
‣ madalk. (vaevaliselt, kuidagimoodi) läbi ajama, peost suhu elama
печь II Г несов.
‣ 378a что küpsetama; печь пироги pirukaid küpsetama;
‣ 378b (без 1 и 2 л.) кого-что, без доп. kõrvetama (безл. kõnek. ka valu kohta); солнце печёт päike kõrvetab;
◊ печь как блины kõnek. kelle käes kui käkitegu käima, nagu Vändrast saelaudu tulema; vrd. испечь
‣ 378a что küpsetama; печь пироги pirukaid küpsetama;
‣ 378b (без 1 и 2 л.) кого-что, без доп. kõrvetama (безл. kõnek. ka valu kohta); солнце печёт päike kõrvetab;
◊ печь как блины kõnek. kelle käes kui käkitegu käima, nagu Vändrast saelaudu tulema; vrd. испечь
подреберье 113 С с. неод. roidekaarealune, roietealune (piirkond); ощущать боль в левом подреберье vasakul (pool) roiete all valu tundma
покалывание 115 С с. неод. (aeg-ajalt, kerge) torkimine ~ torkamine ~ pistmine; покалывание иголкой nõelaga torkimine ~ torkamine, покалывание в груди pisted ~ torkiv valu rinnus
постреливать 168b Г несов.
‣ из чего, без доп. kõnek. (aeg-ajalt) tulistama ~ laskma ~ paugutama ~ kõmmutama;
‣ безл. где (kergelt) torkima, pistma (valu kohta); постреливает в ухе kõrvas torgib
‣ из чего, без доп. kõnek. (aeg-ajalt) tulistama ~ laskma ~ paugutama ~ kõmmutama;
‣ безл. где (kergelt) torkima, pistma (valu kohta); постреливает в ухе kõrvas torgib
приспичить 271b Г сов. безл. кому, с инф. madalk. keda mida tegema ajama, hädasti vaja olema mida teha; почему тебе так приспичило ехать в город? mis kihu ~ valu sind ajab ~ ajas linna minema ~ sõitma? ему приспичило сейчас же ехать ta kippus otsekohe ära sõitma
сверлящий 124 П прич. наст. вр. Г сверлить . прич. → П puuriv, terav, läbilõikav; сверлящая боль puuriv ~ terav valu, сверлящый свист läbilõikav vile
свет I 1 С м. неод. (без мн. ч.) valgus, valge, valu, tuli; säri; дневной свет päevavalgus, päevavalge, лунный свет kuuvalgus, kuuvalge, яркий свет ere valgus, рассеянный свет hajuvalgus, искусственный свет tehisvalgus, источник света valgusallikas, преломление света füüs. valguse murdumine, сила света füüs. valgustugevus (valgusallikal), fot. valgusjõud (optilise süsteemi omadus), скорость света füüs. valguse kiirus, valguskiirus, посмотреть на свет что mida vastu valgust ~ vastu valget vaatama, на свету kõnek. valguse käes, при свете огня tulevalgel, до свету enne koitu, чуть свет ao hakul, aovalgel, varavalges, зажечь свет tuld süütama ~ põlema panema, погасить свет valgust ~ tuld kustutama, ближний свет aut. lähituli, lähituled, дальний свет aut. kaugtuli, kaugtuled, свет правды ülek. tõevalgus, в свете чего ülek. mille valguses ~ seisukohalt;
◊ ни свет ни заря enne kukke ja koitu; проливать ~ пролить ~ бросить свет на что liter. millele valgust heitma; только света ~ свету в окошке у кого kõnek. kelle ainus valguskiir ~ silmarõõm ~ päik(e)sekiir (olema); представлять ~ представить в мрачном свете что mida süngetes ~ mustades värvides näitama; представить ~ представлять в дурном ~ в ложном свете кого-что keda-mida halvustavalt ~ valesti ~ võltsilt ~ halvas valguses näitama; не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas
◊ ни свет ни заря enne kukke ja koitu; проливать ~ пролить ~ бросить свет на что liter. millele valgust heitma; только света ~ свету в окошке у кого kõnek. kelle ainus valguskiir ~ silmarõõm ~ päik(e)sekiir (olema); представлять ~ представить в мрачном свете что mida süngetes ~ mustades värvides näitama; представить ~ представлять в дурном ~ в ложном свете кого-что keda-mida halvustavalt ~ valesti ~ võltsilt ~ halvas valguses näitama; не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas
слив 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (maha-, ära-, segi-, kokku)valamine; (metalli)valamine, valu, sulandamine, sulandus;
‣ äravool, ülevool;
‣ ärajooksurenn, ärajooksutila; ehit. veelaud
‣ (без мн. ч.) (maha-, ära-, segi-, kokku)valamine; (metalli)valamine, valu, sulandamine, sulandus;
‣ äravool, ülevool;
‣ ärajooksurenn, ärajooksutila; ehit. veelaud
сливка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) (maha-, ära-, segi-, kokku)valamine; (metalli) valamine, valu, sulandamine, sulandus
стрекач 29 С м. неод. madalk. väljendis задать ~ дать стрекача putku ~ plehku ~ punuma pistma, vehkat tegema, päkkadele ~ jalgadele valu andma, varvast viskama
стречок 24 С м. неод. madalk. väljendis задать ~ дать стречка putku ~ plehku ~ punuma pistma, vehkat tegema, päkkadele ~ jalgadele valu andma, varvast viskama
тёк II 18 С м. неод. madalk. väljendis дать тёку jalgadele valu andma, jalga laskma, varvast viskama, sääri tegema
тяг 18 С м. неод. madalk. väljendis дать ~ задать тягу jalgadele ~ päkkadele tuld ~ valu andma, plehku pistma ~ panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred ~ vehkat ~ putket tegema
чёс 1 С м. неод. madalk. väljendis задать чёсу (1) кому kellele säru tegema, sauna andma, vastu kukalt andma, (2) päkkadele valu ~ tuld andma
щемящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г щемить;
‣ прич. → П ülek. näpistav; tuim, pakitsev; щемящий голод näpistav nälg, щемящая боль pakitsev ~ tuim valu;
‣ прич. → П ülek. pitsitav, rõhuv, ängistav, ahistav; щемящее чувство ängistav tunne, äng, ahistus
‣ действ. прич. наст. вр. Г щемить;
‣ прич. → П ülek. näpistav; tuim, pakitsev; щемящий голод näpistav nälg, щемящая боль pakitsev ~ tuim valu;
‣ прич. → П ülek. pitsitav, rõhuv, ängistav, ahistav; щемящее чувство ängistav tunne, äng, ahistus
жаловаться 171 Г несов. на кого-что, кому kaebama, kurtma kelle-mille peale v üle, mida; на что вы жалуетесь? mille üle ~ mida te kaebate? больной жалуется на боль в ноге haige kaebab valu jalas, жаловаться на судьбу saatuse üle ~ saatust kurtma, жаловаться в суд kohtusse kaebama, жаловаться на него матери emale tema peale kaebama; vrd. пожаловаться
жгучий 124 П (кр. ф. жгуч, жгуча, жгуче, жгучи) kõrve-, kõrvetav, tuline, põletav, ülek. ka lõikav, terav; жгучий воздух kõrvetav ~ tuline õhk, жгучий ветер lõikav tuul, жгучий стыд põletav häbi, жгучий вопрос põletav küsimus, жгучая боль terav valu, жгучие слёзы kibedad pisarad, жгучий брюнет süsimustade juustega (mees), жгучая крапива bot. raudnõges (Urtica urens)
жестокий 122 П (кр. ф. жесток, жестока и жестока, жестоко, жестоки; сравн. ст. жесточе, превосх. ст. жесточайший 124) julm, halastamatu, karm, kalk, õel; äge, vali, käre; жестокая расправа julm ~ toores ~ halastamatu arveteõiendus, жестокая эксплуатация julm ~ halastamatu kurnamine ~ ekspluateerimine, жестокая участь karm saatus, жестокая боль äge ~ metsik valu, жестокая битва äge lahing, жестокий мороз vali ~ käre pakane
задать 227 Г сов. → несов. задавать что, кому-чему, без доп.
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
навострить 285a Г сов. → несов. навастривать madalk.
‣ что teritama, ihuma, teravaks tegema;
‣ кого ülek. aru pähe panema kellele;
◊ навострить глаза на кого-что madalk. pilku puurima kellesse-millesse, valvsa pilguga silmitsema keda-mida; навострить лыжи madalk. jalgadele valu andma, minema pühkima ~ tuiskama, varvast viskama, punuma pistma, plehku panema; навострить ~ навастривать слух ~ уши ~ ухо madalk. kõrvu teritama, kõrvu kikki ajama
‣ что teritama, ihuma, teravaks tegema;
‣ кого ülek. aru pähe panema kellele;
◊ навострить глаза на кого-что madalk. pilku puurima kellesse-millesse, valvsa pilguga silmitsema keda-mida; навострить лыжи madalk. jalgadele valu andma, minema pühkima ~ tuiskama, varvast viskama, punuma pistma, plehku panema; навострить ~ навастривать слух ~ уши ~ ухо madalk. kõrvu teritama, kõrvu kikki ajama
неутолимый 119 П (кр. ф. неутолим, неутолима, неутолимо, неутолимы) liter. kustutamatu, ülek. ka vaigistamatu; kustumatu, ülek. ka vaibumatu; неутолимая жажда kustutamatu janu, неутолимое желание palav soov, неутолимая боль piinav ~ leevendamatu valu, неутолимая печаль lohutamatu kurbus
обжигать 169a Г несов. → сов. обжечь кого-что, чем põletama, kõrvetama (ka ülek.); tehn. põletama; särdama; обжигать себе палец endal sõrme ära põletama, обжигать кирпичи telliseid põletama, обжигать взглядом pilguga põletama, обжигающая боль tuline ~ põletav valu, мороз обжигает лицо pakane kõrvetab ~ näpistab nägu, крапива обжигает ноги nõges kõrvetab jalgu, обжигающая злость tuline viha, обжигать словом sõnaga salvama;
◊ не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
◊ не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
обломать 165a Г сов. → несов. обламывать
‣ что küljest ~ ümbert (ära) ~ paljaks ~ lagedaks ~ katki murdma ~ murima; обломать кусты põõsad okstest lagedaks tegema;
‣ кого-что ülek. madalk. (vastupanu vm.) murdma, jagu saama; со временем и его обломают küllap ajapikku temastki jagu saadakse;
◊ обломать ~ нагреть ~ намять ~ помять бока кому madalk. keda läbi kolkima, valu ~ nahatäit ~ keretäit andma kellele; обломать ~ обламывать рога кому kõnek. rõngast ninna panema kellele, taltsaks tegema keda; обломать зубы обо что madalk. kõrvetada saama millega
‣ что küljest ~ ümbert (ära) ~ paljaks ~ lagedaks ~ katki murdma ~ murima; обломать кусты põõsad okstest lagedaks tegema;
‣ кого-что ülek. madalk. (vastupanu vm.) murdma, jagu saama; со временем и его обломают küllap ajapikku temastki jagu saadakse;
◊ обломать ~ нагреть ~ намять ~ помять бока кому madalk. keda läbi kolkima, valu ~ nahatäit ~ keretäit andma kellele; обломать ~ обламывать рога кому kõnek. rõngast ninna panema kellele, taltsaks tegema keda; обломать зубы обо что madalk. kõrvetada saama millega
острый 119 П
‣ (кр. ф. остр и остёр, остра, остро, остры и остры) terav, vahe (ka ülek.); teravamaitseline, terava maitsega; острый нож terav ~ vahe nuga, острый нос лодки paadi terav nina, туфли с острыми носами terava ninaga kingad, острый глаз terav pilk ~ silm, острый взгляд terav ~ vahe ~ uuriv ~ läbitungiv pilk, острый ум terane aru ~ mõistus, острое замечание terav märkus, острая классовая борьба terav ~ äge klassivõitlus, острый интерес elav huvi, острый запах terav lõhn, острый соус terava maitsega kaste;
‣ (кр. ф. остёр, остра, остро, остры) teravmeelne, vaimukas; острая шутка teravmeelne nali;
‣ (без кр. ф.) terav(-), äge-; острый угол mat. teravnurk, острая боль terav ~ lõikav valu, острый живот med. äge kõht, острый бронхит med. äge bronhiit, острый ветер kõle ~ vinge tuul, острое положение pingeline ~ kriitiline ~ täbar olukord;
‣ П → С острое с. неод. (без мн. ч.) teravamaitseline toit;
◊ острый ~ остёр на язык terava keelega
‣ (кр. ф. остр и остёр, остра, остро, остры и остры) terav, vahe (ka ülek.); teravamaitseline, terava maitsega; острый нож terav ~ vahe nuga, острый нос лодки paadi terav nina, туфли с острыми носами terava ninaga kingad, острый глаз terav pilk ~ silm, острый взгляд terav ~ vahe ~ uuriv ~ läbitungiv pilk, острый ум terane aru ~ mõistus, острое замечание terav märkus, острая классовая борьба terav ~ äge klassivõitlus, острый интерес elav huvi, острый запах terav lõhn, острый соус terava maitsega kaste;
‣ (кр. ф. остёр, остра, остро, остры) teravmeelne, vaimukas; острая шутка teravmeelne nali;
‣ (без кр. ф.) terav(-), äge-; острый угол mat. teravnurk, острая боль terav ~ lõikav valu, острый живот med. äge kõht, острый бронхит med. äge bronhiit, острый ветер kõle ~ vinge tuul, острое положение pingeline ~ kriitiline ~ täbar olukord;
‣ П → С острое с. неод. (без мн. ч.) teravamaitseline toit;
◊ острый ~ остёр на язык terava keelega
отлив I 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (pealt) ärakallamine ~ äravalamine; väljavalamine, väljakallamine; väljapumpamine;
‣ (без мн. ч.) äravoolamine, tagasivoolamine, äravalgumine;
‣ (без мн. ч.) tehn. valamine, valu;
‣ mõõn (ka ülek.); nõrg; прилив и отлив geogr. tõus ja mõõn, looded;
‣ ehit. veenina (aknal); torusuue
‣ (без мн. ч.) (pealt) ärakallamine ~ äravalamine; väljavalamine, väljakallamine; väljapumpamine;
‣ (без мн. ч.) äravoolamine, tagasivoolamine, äravalgumine;
‣ (без мн. ч.) tehn. valamine, valu;
‣ mõõn (ka ülek.); nõrg; прилив и отлив geogr. tõus ja mõõn, looded;
‣ ehit. veenina (aknal); torusuue
отозваться 215 (буд. вр. отзовусь, отзовёшься..., прош. вр. отозвалось и отозвалось, отозвались и отозвались; повел. накл. отзовись) Г сов. → несов. отзываться
‣ на что, без доп. vastu kostma ~ hüüdma, vastama, reageerima; vastu kajama; отозваться на призыв kutsele vastama, vastu hüüdma, отозваться на письмо kirjale vastama ~ reageerima;
‣ на ком-чём mõju avaldama, mõjuma, mõjutama; это плохо отозвалось на здоровье see mõjus tervisele halvasti, это отозвалось болью в сердце see tegi südamele (suurt) valu ~ haiget;
‣ о ком-чём как hinnangut andma, oma arvamust avaldama; отозваться с похвалой kiitvat hinnangut andma, хорошо отозваться о его работе tema tööd heaks kiitma
‣ на что, без доп. vastu kostma ~ hüüdma, vastama, reageerima; vastu kajama; отозваться на призыв kutsele vastama, vastu hüüdma, отозваться на письмо kirjale vastama ~ reageerima;
‣ на ком-чём mõju avaldama, mõjuma, mõjutama; это плохо отозвалось на здоровье see mõjus tervisele halvasti, это отозвалось болью в сердце see tegi südamele (suurt) valu ~ haiget;
‣ о ком-чём как hinnangut andma, oma arvamust avaldama; отозваться с похвалой kiitvat hinnangut andma, хорошо отозваться о его работе tema tööd heaks kiitma
перелить 326 (кр. ф. страд. прич. прош. вр. перелита) Г сов. → несов. переливать
‣ что, из чего во что (ümber) kallama ~ valama; перелить молоко из бутылки в стаканы piima pudelist klaasidesse valama, перелить кровь med. vereülekannet tegema;
‣ что, чего kõnek. liiga palju ~ üle kallama ~ valama; перелить молока liiga palju piima valama;
‣ kõnek. üle (ääre) valguma ~ jooksma; вода перелила через край vesi voolas ~ valgus üle ääre;
‣ что, во что uuesti ~ ümber valama, uut valu tegema; перелить колокол kirikukella ümber valama
‣ что, из чего во что (ümber) kallama ~ valama; перелить молоко из бутылки в стаканы piima pudelist klaasidesse valama, перелить кровь med. vereülekannet tegema;
‣ что, чего kõnek. liiga palju ~ üle kallama ~ valama; перелить молока liiga palju piima valama;
‣ kõnek. üle (ääre) valguma ~ jooksma; вода перелила через край vesi voolas ~ valgus üle ääre;
‣ что, во что uuesti ~ ümber valama, uut valu tegema; перелить колокол kirikukella ümber valama
подкатить Г сов. → несов. подкатывать
‣ 316a кого-что, к чему, подо что juurde ~ alla ~ ette veeretama ~ veeretades lükkama; mille ette sõidutama; подкатить кого к дому на машине (autoga) maja ette sõidutama;
‣ 316b к кому-чему kõnek. ette ~ juurde vurama ~ veerema; подкатить к крыльцу treppi veerema, поезд подкатил к станции rong veeres jaama;
‣ 316b к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); к горлу подкатил ком klimp tõusis kurku, nutumaitse tuli suhu, к сердцу подкатило südame ümbert hakkas pitsitama
‣ 316a кого-что, к чему, подо что juurde ~ alla ~ ette veeretama ~ veeretades lükkama; mille ette sõidutama; подкатить кого к дому на машине (autoga) maja ette sõidutama;
‣ 316b к кому-чему kõnek. ette ~ juurde vurama ~ veerema; подкатить к крыльцу treppi veerema, поезд подкатил к станции rong veeres jaama;
‣ 316b к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); к горлу подкатил ком klimp tõusis kurku, nutumaitse tuli suhu, к сердцу подкатило südame ümbert hakkas pitsitama
подкатиться 316 Г сов. → несов. подкатываться
‣ к кому-чему, подо что mille juurde ~ alla veerema;
‣ к кому ülek. madalk. külje alla ~ ligi pugema ~ ujuma ~ hiilima (lipitsevalt kellegi poole palvega pöörduma); хочу подкатиться к нему с просьбой tahan oma palvega talle külje alla pugeda;
‣ к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); тошнота подкатилась к горлу süda läks pahaks, iiveldus tuli peale
‣ к кому-чему, подо что mille juurde ~ alla veerema;
‣ к кому ülek. madalk. külje alla ~ ligi pugema ~ ujuma ~ hiilima (lipitsevalt kellegi poole palvega pöörduma); хочу подкатиться к нему с просьбой tahan oma palvega talle külje alla pugeda;
‣ к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); тошнота подкатилась к горлу süda läks pahaks, iiveldus tuli peale
подмазать 186 Г сов. → несов. подмазывать
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
поломать 165a Г сов.
‣ что (ära) lõhkuma, katki murdma ~ tegema, purustama (ka ülek.); ветром поломало много деревьев tuul murdis palju puid, поломать все планы kõiki plaane segi lööma;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma; медведь поломал охотника jahimees sai karu käes muljuda ~ vigastada;
‣ кого-что ülek. muserdama;
‣ что (mõnda aega) lõhkuma ~ purustama;
◊ поломать голову над чем pead murdma mille üle; поломать зубы на ком-чём, об кого, обо что (1) hirmsat vaeva nägema, valu ja välku saama millega, (2) kaela murdma, kaotajaks ~ alla jääma
‣ что (ära) lõhkuma, katki murdma ~ tegema, purustama (ka ülek.); ветром поломало много деревьев tuul murdis palju puid, поломать все планы kõiki plaane segi lööma;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma; медведь поломал охотника jahimees sai karu käes muljuda ~ vigastada;
‣ кого-что ülek. muserdama;
‣ что (mõnda aega) lõhkuma ~ purustama;
◊ поломать голову над чем pead murdma mille üle; поломать зубы на ком-чём, об кого, обо что (1) hirmsat vaeva nägema, valu ja välku saama millega, (2) kaela murdma, kaotajaks ~ alla jääma
пронзить 293a (страд. прич. прош. вр. пронзённый, кр. ф. пронзён, пронзена, пронзено, пронзены) Г сов. → несов. пронзать кого-что, чем
‣ läbi torkama ~ pistma;
‣ ülek. äkki läbima; боль пронзила сердце südamest käis valu(hoog) läbi;
◊ пронзить ~ пронзать взглядом кого pilguga puurima keda; пронзить ~ пронзать душу ~ сердце südamesse torkama
‣ läbi torkama ~ pistma;
‣ ülek. äkki läbima; боль пронзила сердце südamest käis valu(hoog) läbi;
◊ пронзить ~ пронзать взглядом кого pilguga puurima keda; пронзить ~ пронзать душу ~ сердце südamesse torkama
пятка 72 С ж. неод.
‣ kand; пятка чулка sukakand, пятка плуга adrakand, пятка иглы tekst. nõelakand, пятка мачты mer. mastikand, пятка яйца muna nüri ots;
‣ tald, taldmik, tugi; пятка рейки geod. lati tald, измерительная пятка tehn. mõõtetugi;
◊ с ~ от головы до пяток ~ до пят pealaest jalatallani; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda kukkus ~ kukub saapasäärde; нажимать ~ нажать на пятки kõnek. jalgadele valu andma, päkkadele tuld andma; только пятки сверкают kõnek. nii et kannad ~ päkad välguvad; показывать ~ показать пятки kõnek. varvast viskama; лизать пятки кому, у кого kõnek. halv. tallalakkuja olema, kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima; наступать ~ наступить на пятки кому kõnek. kandadele astuma, kannul olema; намазывать ~ намазать ~ смазывать ~ смазать пятки madalk. punuma pistma
‣ kand; пятка чулка sukakand, пятка плуга adrakand, пятка иглы tekst. nõelakand, пятка мачты mer. mastikand, пятка яйца muna nüri ots;
‣ tald, taldmik, tugi; пятка рейки geod. lati tald, измерительная пятка tehn. mõõtetugi;
◊ с ~ от головы до пяток ~ до пят pealaest jalatallani; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda kukkus ~ kukub saapasäärde; нажимать ~ нажать на пятки kõnek. jalgadele valu andma, päkkadele tuld andma; только пятки сверкают kõnek. nii et kannad ~ päkad välguvad; показывать ~ показать пятки kõnek. varvast viskama; лизать пятки кому, у кого kõnek. halv. tallalakkuja olema, kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima; наступать ~ наступить на пятки кому kõnek. kandadele astuma, kannul olema; намазывать ~ намазать ~ смазывать ~ смазать пятки madalk. punuma pistma
резкий 122 П (кр. ф. резок, резка, резко, резки; сравн. ст. резче)
‣ terav, läbilõikav, läbitungiv; резкий запах terav lõhn, резкий ветер vinge ~ kõle tuul, резкий холод lõikav ~ käre pakane, резкая боль terav ~ läbilõikav valu, резкий голос läbilõikav ~ kriiskav ~ kime ~ kile ~ räige ~ helk hääl, резкий свет terav ~ räige ~ ere valgus, резкие черты лица teravad näojooned, резкий на язык terava keelega, резкая критика terav kriitika, резкие выражения teravad ~ järsud väljendid, резкое различие terav ~ selge vahe, резкий взгляд terav ~ läbitungiv pilk, резкая видимость terav ~ hea nähtavus;
‣ järsk; резкое падение температуры temperatuuri järsk langus, резкое движение järsk liigutus, резкий отказ järsk äraütlemine ~ keeldumine, резкий переход järsk üleminek, резок с окружающими järsk kaaslaste suhtes, резкие перемены äkilised ~ järsud muutused ~ muudatused, резкий характер äkiline ~ järsk iseloom
‣ terav, läbilõikav, läbitungiv; резкий запах terav lõhn, резкий ветер vinge ~ kõle tuul, резкий холод lõikav ~ käre pakane, резкая боль terav ~ läbilõikav valu, резкий голос läbilõikav ~ kriiskav ~ kime ~ kile ~ räige ~ helk hääl, резкий свет terav ~ räige ~ ere valgus, резкие черты лица teravad näojooned, резкий на язык terava keelega, резкая критика terav kriitika, резкие выражения teravad ~ järsud väljendid, резкое различие terav ~ selge vahe, резкий взгляд terav ~ läbitungiv pilk, резкая видимость terav ~ hea nähtavus;
‣ järsk; резкое падение температуры temperatuuri järsk langus, резкое движение järsk liigutus, резкий отказ järsk äraütlemine ~ keeldumine, резкий переход järsk üleminek, резок с окружающими järsk kaaslaste suhtes, резкие перемены äkilised ~ järsud muutused ~ muudatused, резкий характер äkiline ~ järsk iseloom
сильный 126 П (кр. ф. силен и силён, сильна, сильно, сильны и сильны) tugev, jõuline, võimas, vägev, kõva; сильный человек tugev inimene, сильный удар tugev ~ jõuline ~ kõva löök, сильное государство tugev riik, сильная армия tugev sõjavägi ~ armee, сильный мотор tugev ~ võimas mootor, сильная натура tugev ~ jõuline loomus ~ natuur, сильный ученик tugev õpilane, сильный яд tugeva toimega ~ kange mürk, сильный шторм tugev torm, сильный снегопад tugev lumesadu, сильное волнение (1) närveerimine, tugev erutus, (2) mer. tugev lainetus, сильная качка mer. tugev õõtsumine, сильная зыбь mer. kõrge ummiklainetus, сильный мороз käre pakane, сильная жара hirmus kuumus, palavus, сильный дождь tugev ~ kõva vihm, сильная засуха suur põud, сильная боль tugev ~ suur ~ äge valu, сильное впечатление sügav ~ tugev mulje;
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
скоропалительно Н kõnek. kibekiirelt, kibekähku, äkitselt; järelemõtlematult, rutakalt, ennatlikult, uisapäisa; on ülikiire ~ äkiline ~ rutakas ~ ennatlik; скоропалительно жениться tulisi valu naist võtma, скоропалительно влюбиться äkki armuma
сломать 165a Г сов.
‣ lõhkuma (ka ülek.), katki tegema ~ murdma, purustama (ka ülek.); lammutama; сломать игрушку mänguasja ära lõhkuma ~ katki tegema, сломать палку keppi katki murdma, сломать руку käeluud murdma, сломать дверь ust maha lõhkuma ~ sisse murdma, сломать семью perekonda lõhkuma, сломать дом maja lammutama, сломать традиции traditsioone purustama, сломать карьеру кому kelle karjääri (ära) rikkuma, сломать жизнь кому kelle elu (ära) rikkuma, сломать план plaani (ära) rikkuma ~ nurja ajama;
‣ кого-что jagu ~ võitu saama, vastupanu murdma; сломать сопротивление противника vastase vastupanu murdma;
◊ сломать зубы на ком-чём, об кого-что kõnek. (1) kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, (2) millega kurja vaeva nägema, valu ja välku saama; сломать рога кому madalk. kellele rõngast ninna panema, keda põlvili suruma; сломать себе шею ~ голову kõnek. oma kaela murdma; язык сломаешь kõnek. keel läheb sõlme; vrd. ломать
‣ lõhkuma (ka ülek.), katki tegema ~ murdma, purustama (ka ülek.); lammutama; сломать игрушку mänguasja ära lõhkuma ~ katki tegema, сломать палку keppi katki murdma, сломать руку käeluud murdma, сломать дверь ust maha lõhkuma ~ sisse murdma, сломать семью perekonda lõhkuma, сломать дом maja lammutama, сломать традиции traditsioone purustama, сломать карьеру кому kelle karjääri (ära) rikkuma, сломать жизнь кому kelle elu (ära) rikkuma, сломать план plaani (ära) rikkuma ~ nurja ajama;
‣ кого-что jagu ~ võitu saama, vastupanu murdma; сломать сопротивление противника vastase vastupanu murdma;
◊ сломать зубы на ком-чём, об кого-что kõnek. (1) kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, (2) millega kurja vaeva nägema, valu ja välku saama; сломать рога кому madalk. kellele rõngast ninna panema, keda põlvili suruma; сломать себе шею ~ голову kõnek. oma kaela murdma; язык сломаешь kõnek. keel läheb sõlme; vrd. ломать
смазать 186 Г сов. → несов. смазывать
‣ кого-что, чем (sisse, kokku) määrima (kõnek. ka ülek.); õlitama, võidma; смазать жиром rasvatama, rasvama, rasvaga võidma, смазать маслом õlitama, смазать колёса rattaid määrima, смазать царапину йодом kriimustust joodiga määrima, смазать волосы juukseid võidma;
‣ что laiali ajama, (pealemääritut) maha ~ segi pühkima; смазать свежую краску рукавом värsket värvi käisega maha ~ laiali tõmbama;
‣ что ülek. kõnek. halv. untsu ~ vussi ajama, kihva keerama; ähmastama, nudima; смазать своё выступление oma esinemist vussi ajama ~ ära nudima;
‣ кого-что, по чему madalk. virutama, äigama; смазать по уху vastu kõrvu äigama;
◊ смазать ~ смазывать пятки (салом) madalk. jalgadele ~ päkkadele ~ kandadele valu ~ tuld andma, päkad ~ sääred tegema
‣ кого-что, чем (sisse, kokku) määrima (kõnek. ka ülek.); õlitama, võidma; смазать жиром rasvatama, rasvama, rasvaga võidma, смазать маслом õlitama, смазать колёса rattaid määrima, смазать царапину йодом kriimustust joodiga määrima, смазать волосы juukseid võidma;
‣ что laiali ajama, (pealemääritut) maha ~ segi pühkima; смазать свежую краску рукавом värsket värvi käisega maha ~ laiali tõmbama;
‣ что ülek. kõnek. halv. untsu ~ vussi ajama, kihva keerama; ähmastama, nudima; смазать своё выступление oma esinemist vussi ajama ~ ära nudima;
‣ кого-что, по чему madalk. virutama, äigama; смазать по уху vastu kõrvu äigama;
◊ смазать ~ смазывать пятки (салом) madalk. jalgadele ~ päkkadele ~ kandadele valu ~ tuld andma, päkad ~ sääred tegema
страшный 126 П (кр. ф. страшен, страшна, страшно, страшны и страшны) hirmus, hirmuäratav, kohutav, jube, õudne, kole; страшный вид hirmus ~ hirmuäratav välimus, страшные времена hirmsad ~ kohutavad ~ õudsed ajad, страшный сон kohutav ~ õudne uni, страшный шум hirmus ~ kohutav ~ kole lärm ~ müra, страшная боль kole ~ hirmus valu, страшная дорога jube tee, страшные годы войны hirmsad sõja-aastad, страшный ветер hirmus tuul, страшная скука õudne igavus, страшный суд kirikl. viimsepäevakohus;
◊ не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat pole kunagi nii hirmus, kui teda maalitakse
◊ не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat pole kunagi nii hirmus, kui teda maalitakse
стрелять 255 Г несов.
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
терпимый 119
‣ страд. прич. наст. вр. Г терпеть;
‣ прич. → П (кр. ф. терпим, терпима, терпимо, терпимы) väljakannatatav, talutav, sallitav; терпимая боль väljakannatatav valu, терпимые условия talutavad tingimused, терпимая цена talutav ~ vastuvõetav hind;
‣ прич. → П (кр. ф. терпим, терпима, терпимо, терпимы) salliv, järeleandlik, leplik, tolerantne; терпимое отношение к кому-чему salliv ~ leplik suhtumine kellesse-millesse, терпимый человек leplik ~ tolerantne inimene
‣ страд. прич. наст. вр. Г терпеть;
‣ прич. → П (кр. ф. терпим, терпима, терпимо, терпимы) väljakannatatav, talutav, sallitav; терпимая боль väljakannatatav valu, терпимые условия talutavad tingimused, терпимая цена talutav ~ vastuvõetav hind;
‣ прич. → П (кр. ф. терпим, терпима, терпимо, терпимы) salliv, järeleandlik, leplik, tolerantne; терпимое отношение к кому-чему salliv ~ leplik suhtumine kellesse-millesse, терпимый человек leplik ~ tolerantne inimene
тревожить 271a Г несов.
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
туповатый 119 П (кр. ф. туповат, туповата, туповато, туповаты) nürivõitu, nürikas, nüripoolne, tömbivõitu, tömbakas, tömpjas, töntsivõitu, tölbivõitu (ka ülek.), üsna nürimeelne; туповатая пила nürivõitu saag, туповатый карандаш üsna nüri ~ tömbakas pliiats, туповатые рассуждения tölbivõitu arutlused, туповатый взгляд töntsivõitu ~ tuimavõitu pilk, туповатая боль (üsna) tuim valu, туповатый человек juhmivõitu inimene
тупой 120 П (кр. ф. туп, тупа, тупо, тупы и тупы)
‣ nüri(-), tömp, tönts, tölp (ka ülek.); nürimeelne; тупой угол mat. nürinurk, тупая пила nüri saag, тупой карандаш nüri pliiats, тупая игла tömp nõel, туфли с тупыми носками tömbi ninaga kingad, тупой слух tönts ~ nüri ~ kehv kuulmine, тупой взгляд nüri ~ tuim pilk, тупой человек nüri ~ nürimeelne ~ juhm inimene, тупой ум nüri ~ tönts mõistus, тупая боль tuim valu, тупое упрямство nürimeelne kangekaelsus, тупая покорность tölp ~ tölplaslik ~ nüri alandlikkus;
‣ tuhm, kume (heli kohta); дверь захлопнулась с тупым звуком uks mütsatas kinni
‣ nüri(-), tömp, tönts, tölp (ka ülek.); nürimeelne; тупой угол mat. nürinurk, тупая пила nüri saag, тупой карандаш nüri pliiats, тупая игла tömp nõel, туфли с тупыми носками tömbi ninaga kingad, тупой слух tönts ~ nüri ~ kehv kuulmine, тупой взгляд nüri ~ tuim pilk, тупой человек nüri ~ nürimeelne ~ juhm inimene, тупой ум nüri ~ tönts mõistus, тупая боль tuim valu, тупое упрямство nürimeelne kangekaelsus, тупая покорность tölp ~ tölplaslik ~ nüri alandlikkus;
‣ tuhm, kume (heli kohta); дверь захлопнулась с тупым звуком uks mütsatas kinni
ужасный 126 П (кр. ф. ужасен, ужасна, ужасно, ужасны) hirmus, õudne, jube, kohutav, kole; ужасный вид hirmus ~ kohutav ~ õudne välimus, ужасный сон hirmus ~ kohutav ~ õudne ~ kole uni, ужасная погода kõnek. kole ~ vilets ~ sant ilm, koerailm, ужасный ветер kõnek. hirmus ~ kole ~ jube tuul, ужасный трус kõnek. hirmus ~ kohutav argpüks, ужасный характер kõnek. kohutavalt halb iseloom, ужасная боль hirmus ~ jube valu, ужасные цены kohutavad ~ kohutavalt kõrged hinnad
физический 129 П
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
хлестаться 211 Г несов.
‣ end piitsutama ~ nüpeldama ~ nuutima, vitsutama;
‣ madalk. üksteist peksma ~ klobima ~ nüpeldama;
‣ madalk. чем nüpeldama, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma; хлестаться веником vihtlema, vihaga valu andma
‣ end piitsutama ~ nüpeldama ~ nuutima, vitsutama;
‣ madalk. üksteist peksma ~ klobima ~ nüpeldama;
‣ madalk. чем nüpeldama, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma; хлестаться веником vihtlema, vihaga valu andma
