[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 76 artiklit
свободный 126 П
‣ (кр. ф. свободен, свободна, свободно, свободны) vaba, prii; свободный человек vaba inimene, свободная жизнь vaba elu, свободная мысль vaba mõte, свободная воля vaba tahe, свободный выбор vaba valik, свободное дыхание vaba hingamine, свободные движения vabad liigutused, свободное поведение vaba ~ sundimatu käitumine, свободное место vaba koht, свободное купе vaba kupee, свободная ставка vaba ~ vakantne koht, свободные деньги kõnek. vaba raha, свободный вечер vaba õhtu, свободный въезд vaba sissesõit, телефон свободен telefon on (praegu) vaba, свободный от налога maksuvaba, lõivuvaba, свободный от помех häireteta, в свободное от работы время tööst vabal ~ töövabal ajal, местность, свободная от лесов metsatu ~ metsata piirkond, свободная ото льда вода jäävaba ~ lahtine vesi, lahvavesi, небо, свободное от облаков pilvitu taevas, свободное платье avar kleit, свободная обувь avarad ~ lahedad jalatsid;
‣ vaba-; vaba; свободная профессия vabakutse, свободный художник vabakunstnik (vabakutseline kunstnik; kunstiakadeemia v. konservatooriumi lõpetanu tiitel Tsaari-Venemaal), свободный крестьянин aj. vabatalupoeg, свободная торговля maj. vabakaubandus, свободный ход tehn. vabakäik, lõtk, laagrilõtk, свободное напряжение el. vabapinge, свободное колебание füüs. omavõnkumine, vabavõnkumine, свободная ковка tehn. vabasepistus, свободный удар vabalöök (jalgpallis, maahokis), свободный вектор mat. vabavektor, свободное движение füüs. vaba liikumine ~ voolamine, свободное падение füüs. vaba langemine, свободная кислота keem. vaba hape, свободное ударение lgv. liikuv rõhk
‣ (кр. ф. свободен, свободна, свободно, свободны) vaba, prii; свободный человек vaba inimene, свободная жизнь vaba elu, свободная мысль vaba mõte, свободная воля vaba tahe, свободный выбор vaba valik, свободное дыхание vaba hingamine, свободные движения vabad liigutused, свободное поведение vaba ~ sundimatu käitumine, свободное место vaba koht, свободное купе vaba kupee, свободная ставка vaba ~ vakantne koht, свободные деньги kõnek. vaba raha, свободный вечер vaba õhtu, свободный въезд vaba sissesõit, телефон свободен telefon on (praegu) vaba, свободный от налога maksuvaba, lõivuvaba, свободный от помех häireteta, в свободное от работы время tööst vabal ~ töövabal ajal, местность, свободная от лесов metsatu ~ metsata piirkond, свободная ото льда вода jäävaba ~ lahtine vesi, lahvavesi, небо, свободное от облаков pilvitu taevas, свободное платье avar kleit, свободная обувь avarad ~ lahedad jalatsid;
‣ vaba-; vaba; свободная профессия vabakutse, свободный художник vabakunstnik (vabakutseline kunstnik; kunstiakadeemia v. konservatooriumi lõpetanu tiitel Tsaari-Venemaal), свободный крестьянин aj. vabatalupoeg, свободная торговля maj. vabakaubandus, свободный ход tehn. vabakäik, lõtk, laagrilõtk, свободное напряжение el. vabapinge, свободное колебание füüs. omavõnkumine, vabavõnkumine, свободная ковка tehn. vabasepistus, свободный удар vabalöök (jalgpallis, maahokis), свободный вектор mat. vabavektor, свободное движение füüs. vaba liikumine ~ voolamine, свободное падение füüs. vaba langemine, свободная кислота keem. vaba hape, свободное ударение lgv. liikuv rõhk
вольный 126 П (кр. ф. волен, вольна, вольно, вольны и вольны)
‣ vaba(-); вольная мысль vaba mõte, вольное поведение kõnek. vaba käitumine, вольные упражнения sport vabaharjutused, вольная борьба sport vabamaadlus, вольный порт, вольная гавань maj. vabasadam, вольная торговля maj. vabakaubandus, вольный город pol., aj. vabalinn, вольный перевод kirj. vaba tõlge, вольный стих kirj. vabavärss, valmivärss;
‣ (без полн. ф., кр. ф. волен, вольна, вольно, вольны) väljendites ты волен думать, как хочешь sa võid mõtelda, mida tahad, вы вольны это сделать te võite seda teha, kui soovite;
‣ (без кр. ф.) van. era-; вольная типография eratrükikoda;
‣ П → С вольная ж. неод. aj. vaba(dus)kiri; дать вольную кому kellele vabakirja andma;
◊ вольный казак, вольная птица vaba hing ~ inimene
‣ vaba(-); вольная мысль vaba mõte, вольное поведение kõnek. vaba käitumine, вольные упражнения sport vabaharjutused, вольная борьба sport vabamaadlus, вольный порт, вольная гавань maj. vabasadam, вольная торговля maj. vabakaubandus, вольный город pol., aj. vabalinn, вольный перевод kirj. vaba tõlge, вольный стих kirj. vabavärss, valmivärss;
‣ (без полн. ф., кр. ф. волен, вольна, вольно, вольны) väljendites ты волен думать, как хочешь sa võid mõtelda, mida tahad, вы вольны это сделать te võite seda teha, kui soovite;
‣ (без кр. ф.) van. era-; вольная типография eratrükikoda;
‣ П → С вольная ж. неод. aj. vaba(dus)kiri; дать вольную кому kellele vabakirja andma;
◊ вольный казак, вольная птица vaba hing ~ inimene
воля 62 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ tahe, tahtmine; soov; железная воля raudne tahe, последняя воля viimne tahe, сила воли tahtejõud, усилие воли tahtepingutus, свобода воли tahtevabadus, воля к жизни elutahe, по доброй воле vabal tahtel, против воли vastu tahtmist, объявить свою волю oma tahet avaldama;
‣ võimus, meelevald; võim; это в твоей воле see on sinu võimuses;
‣ vabadus, voli; выпустить на волю vabadusse ~ vabaks laskma, вырваться на волю vabadusse pääsema, жить на воле vabaduses elama;
‣ van. priius; priikslaskmine;
◊ воля ваша tehke, nagu soovite, teie tahtmine sündigu; давать ~ дать волю языку suud pruukima, sõnadele voli andma; давать ~ дать волю рукам kätele (vaba) voli andma, käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать волю слезам pisaratele voli andma; давать ~ дать волю кому vaba voli ~ vabu käsi andma kellele
‣ tahe, tahtmine; soov; железная воля raudne tahe, последняя воля viimne tahe, сила воли tahtejõud, усилие воли tahtepingutus, свобода воли tahtevabadus, воля к жизни elutahe, по доброй воле vabal tahtel, против воли vastu tahtmist, объявить свою волю oma tahet avaldama;
‣ võimus, meelevald; võim; это в твоей воле see on sinu võimuses;
‣ vabadus, voli; выпустить на волю vabadusse ~ vabaks laskma, вырваться на волю vabadusse pääsema, жить на воле vabaduses elama;
‣ van. priius; priikslaskmine;
◊ воля ваша tehke, nagu soovite, teie tahtmine sündigu; давать ~ дать волю языку suud pruukima, sõnadele voli andma; давать ~ дать волю рукам kätele (vaba) voli andma, käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать волю слезам pisaratele voli andma; давать ~ дать волю кому vaba voli ~ vabu käsi andma kellele
освободиться 292 Г сов. → несов. освобождаться от кого-чего, без доп. vabanema, vabaks ~ lahti saama, end vabastama; освободиться из-под ареста vahi alt vabanema, освободиться от дел asjaajamistest vabaks saama ~ prii olema, место освободилось koht vabanes ~ sai vabaks, освободиться от влияния кого kelle mõju alt pääsema, я освободился на часок olen umbes tunniks ajaks vaba, mul on tunnike vaba aega, освободиться от апатии loidusest lahti saama ~ end lahti raputama, освободиться от одежды end riidest lahti võtma, end riietest vabastama
факультативный 126 П ( кр. ф. факультативен, факультативна, факультативно, факультативны) fakultatiiv-, fakultatiivne, vaba-, valikuvaba, vabatahtlik; факультативный предмет vabaaine, fakultatiivaine, факультативные занятия vabatunnid, fakultatiivtunnid, fakultatiivõppused, fakultatiivõpingud, факультативный курс лекций vabakursus, fakultatiivkursus
свободно Н vabalt; on vaba; свободно говорить по-русски vene keelt vabalt rääkima, свободно дышать vabalt ~ kergelt hingama (ka ülek.), платье сидит свободно kleit on avar ~ lahe, свободно можешь ему сказать это võid seda talle vabalt ~ julgesti öelda, здесь свободно? kas siin on vaba koht?
произвольный 126 П (кр. ф. произволен, произвольна, произвольно, произвольны) vaba(-), suvaline, meelevaldne, mis tahes; omavoliline, isevaldne; произвольная программа sport vabakava, произвольные упражнения sport vabaharjutused, произвольные движения vabad ~ sundimatud liigutused, произвольный знак suvamärk, suvaline märk, произвольное решение suvaline ~ meelevaldne otsus, произвольное число mat. suvaline ~ meelevaldne arv, произвольная постоянная mat. suvaline konstant, произвольное распоряжение omavoliline korraldus
простор 1 С м. неод.
‣ avarus, ruumikus; безбрежный степной простор ääretud ~ mõõtmatud stepiavarused, морские просторы mereavarused, необъятные просторы piiritud ~ laiad avarused, на широких просторах ääretus avaruses;
‣ (без мн. ч.) ülek. vabadus, vaba voli, vaba ~ lahe olek; простор для действий tegevusvabadus, на просторе vabaduses, дать простор мечтам unistustele ~ mõttelennule voli andma, вырваться на простор vabadusse pääsema
‣ avarus, ruumikus; безбрежный степной простор ääretud ~ mõõtmatud stepiavarused, морские просторы mereavarused, необъятные просторы piiritud ~ laiad avarused, на широких просторах ääretus avaruses;
‣ (без мн. ч.) ülek. vabadus, vaba voli, vaba ~ lahe olek; простор для действий tegevusvabadus, на просторе vabaduses, дать простор мечтам unistustele ~ mõttelennule voli andma, вырваться на простор vabadusse pääsema
незанятый 119 П (кр. ф. незанят, незанята, незанято, незаняты) tühi, vaba, hõivamata, töölerakendamata, tööle mitterakendatud; незанятый дом tühi maja, незанятое место vaba koht, незанятый человек (tööst) vaba mees, незанятый день vaba ~ tegevuseta päev
вакантный 126 П (кр. ф. вакантен, вакантна, вакантно, вакантны) vaba, vakantne; вакантное место vaba ~ vakantne koht, место секретаря вакантно sekretäri koht on vaba ~ vakantne
невозбранный 127 П (кр. ф. невозбранен, невозбранна, невозбранно, невозбранны) liter. keelamatu, vaba; невозбранное пользование чем mille vaba kasutamine, невозбранный доступ vaba juurdepääs
открытый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г открыть;
‣ прич. → П ava-, avatud, lahtine; открытый космос avakosmos, открытое море avameri, ulgumeri, открытое месторождение avamaardla, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, открытый балкон lahtine rõdu, открытый город lahtine linn, открытый вопрос lahtine ~ lahendamata probleem, открытый ворот ~ воротник lahtine krae, с открытыми глазами lahtisi silmi, avasilmi, lahtiste silmadega (ka ülek.), с открытым ртом ammuli sui, открытые фланги sõj. kaitseta ~ lahtised ~ avatud tiivad, открытый слог lgv. lahtine silp, открытый перелом med. lahtine luumurd, открытая рана lahtine haav, на открытом воздухе värskes õhus, õues, väljas, õhu käes, представление на открытом воздухе vabaõhuetendus, открытая равнина lagendik, открытая местность lage maastik, открытое платье sügava väljalõikega kleit, с открытой головой palja ~ paljastatud ~ katmata peaga, открытый дом van. külalislahke maja;
‣ прич. → П avalik, lahtine, varjamatu; открытое письмо avalik kiri, открытое судебное заседание avalik kohtuistung, открытое партийное собрание lahtine parteikoosolek, открытое голосование lahtine hääletamine ~ hääletus, открытый урок lahtine tund, день открытых дверей lahtiste uste päev, при открытых дверях vaba sissepääsuga (näit. kohtuistung), открытая торговля vabakaubandus, открытая ненависть avalik ~ varjamatu vihavaen;
‣ прич. → П otsekohene, aval, avameelne, siiras; открытый характер otsekohene iseloom, открытое лицо aval nägu;
◊ под открытым небом lageda taeva all; с открытой душой, с открытым сердцем avala hingega, puhta südamega; в открытую (действовать) avalikult (tegutsema); ломиться в открытую дверь lahtisest uksest (rinnaga) sisse murdma
‣ страд. прич. прош. вр. Г открыть;
‣ прич. → П ava-, avatud, lahtine; открытый космос avakosmos, открытое море avameri, ulgumeri, открытое месторождение avamaardla, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, открытый балкон lahtine rõdu, открытый город lahtine linn, открытый вопрос lahtine ~ lahendamata probleem, открытый ворот ~ воротник lahtine krae, с открытыми глазами lahtisi silmi, avasilmi, lahtiste silmadega (ka ülek.), с открытым ртом ammuli sui, открытые фланги sõj. kaitseta ~ lahtised ~ avatud tiivad, открытый слог lgv. lahtine silp, открытый перелом med. lahtine luumurd, открытая рана lahtine haav, на открытом воздухе värskes õhus, õues, väljas, õhu käes, представление на открытом воздухе vabaõhuetendus, открытая равнина lagendik, открытая местность lage maastik, открытое платье sügava väljalõikega kleit, с открытой головой palja ~ paljastatud ~ katmata peaga, открытый дом van. külalislahke maja;
‣ прич. → П avalik, lahtine, varjamatu; открытое письмо avalik kiri, открытое судебное заседание avalik kohtuistung, открытое партийное собрание lahtine parteikoosolek, открытое голосование lahtine hääletamine ~ hääletus, открытый урок lahtine tund, день открытых дверей lahtiste uste päev, при открытых дверях vaba sissepääsuga (näit. kohtuistung), открытая торговля vabakaubandus, открытая ненависть avalik ~ varjamatu vihavaen;
‣ прич. → П otsekohene, aval, avameelne, siiras; открытый характер otsekohene iseloom, открытое лицо aval nägu;
◊ под открытым небом lageda taeva all; с открытой душой, с открытым сердцем avala hingega, puhta südamega; в открытую (действовать) avalikult (tegutsema); ломиться в открытую дверь lahtisest uksest (rinnaga) sisse murdma
развязать 198 Г сов. → несов. развязывать
‣ кого-что lahti siduma ~ harutama ~ tegema ~ võtma, lahti ~ valla päästma (ka ülek.); развязать узел sõlme lahti harutama ~ tegema, развязать пленного vangi köidikuist lahti päästma, развязать войну ülek. sõda valla päästma, развязать спор vaidlema hakkama, развязать руки кому (1) kelle käsi vabastama ~ lahti päästma, (2) ülek. kellele vabu käsi andma;
‣ кого-что, от кого-чего, с кем-чем kõnek. ülek. millest vabastama, päästma, vabu käsi ~ vaba voli andma;
◊ развязать ~ развязывать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; развязать ~ развязывать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; развязать ~ развязывать мошну kõnek. oma kukrut kergendama
‣ кого-что lahti siduma ~ harutama ~ tegema ~ võtma, lahti ~ valla päästma (ka ülek.); развязать узел sõlme lahti harutama ~ tegema, развязать пленного vangi köidikuist lahti päästma, развязать войну ülek. sõda valla päästma, развязать спор vaidlema hakkama, развязать руки кому (1) kelle käsi vabastama ~ lahti päästma, (2) ülek. kellele vabu käsi andma;
‣ кого-что, от кого-чего, с кем-чем kõnek. ülek. millest vabastama, päästma, vabu käsi ~ vaba voli andma;
◊ развязать ~ развязывать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; развязать ~ развязывать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; развязать ~ развязывать мошну kõnek. oma kukrut kergendama
приволье 113 С с. неод.
‣ avarus; степное приволье stepiavarused, приволье глазам lai ~ avar vaateväli;
‣ (без мн. ч.) ülek. vaba ja muretu elu; жить в приволье vabalt ja muretult elama, vaba ja muretut elu elama
‣ avarus; степное приволье stepiavarused, приволье глазам lai ~ avar vaateväli;
‣ (без мн. ч.) ülek. vaba ja muretu elu; жить в приволье vabalt ja muretult elama, vaba ja muretut elu elama
вольность 90 С ж. неод.
‣ vabadus; вольность в обращении vaba käitumine, позволять себе вольности endale liiga palju lubama, поэтическая вольность luuleline ~ poeetiline vabadus, lad. ‘licentia poetica’;
‣ aj. eesõigus, privileeg; казацкие вольности kasakate eesõigused ~ privileegid, kasakaõigused
‣ vabadus; вольность в обращении vaba käitumine, позволять себе вольности endale liiga palju lubama, поэтическая вольность luuleline ~ poeetiline vabadus, lad. ‘licentia poetica’;
‣ aj. eesõigus, privileeg; казацкие вольности kasakate eesõigused ~ privileegid, kasakaõigused
привольный 126 П (кр. ф. приволен, привольна, привольно, привольны)
‣ avar, lai, laiuv; привольная степь avar stepp ~ rohtla;
‣ vaba, lahe, ahistamata; привольная жизнь lahe ~ hea ja vaba ~ vaba ja muretu elu
‣ avar, lai, laiuv; привольная степь avar stepp ~ rohtla;
‣ vaba, lahe, ahistamata; привольная жизнь lahe ~ hea ja vaba ~ vaba ja muretu elu
раздольный 126 П (кр. ф. раздолен, раздольна, раздольно, раздольны)
‣ avar, laiuv; раздольная степь laiuv ~ avar stepp ~ rohtla;
‣ ülek. kõnek. vaba, muretu, lahe; раздольная жизнь vaba ~ lahe elu
‣ avar, laiuv; раздольная степь laiuv ~ avar stepp ~ rohtla;
‣ ülek. kõnek. vaba, muretu, lahe; раздольная жизнь vaba ~ lahe elu
чистый 119 П (кр. ф. чист, чиста, чисто, чисты; сравн. ст. чище)
‣ puhas, korras, kasitud; чистая комната puhas tuba, чистое полотенце puhas käterätik, чистая одежда puhtad rõivad;
‣ puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; чистая тетрадь puhas ~ tühi vihik (täis kirjutamata), чистый лист (1) puhas ~ tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, чистое поле tühi ~ lage väli ~ põld, чистая полоса воды vaba veeriba, чистое небо selge ~ puhas ~ pilvitu taevas, ночевать под чистым небом lageda taeva all ööbima ~ ööd olema;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; чистый доход puhastulu, чистая прибыль puhaskasu(m), чистая продукция puhastoodang, netotoodang, чистый вес puhaskaal, puhasmass, чистая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); чистое золото puhas ~ ehe ~ ehtne kuld, чистая шерсть puhas vill, täisvill, чистые металлы puhtad metallid (lisandita), чистые краски puhtad värvid, чистый тон puhas toon, чистая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, чистый спирт puhas piiritus, чистый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, чистое произношение puhas ~ laitmatu ~ korralik hääldus, чистый голос puhas ~ selge hääl, чистая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), чистое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на чистом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; чистый шов puhasvuuk, ищет чистую работу otsib puhast tööd;
‣ ülek. puhas, karske, kasin, aus; чистый человек puhas ~ karske inimene, чистая девушка karske ~ kasin neiu, чистые намерения ausad plaanid ~ kavatsused, чист душой puhta hingega;
‣ (без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); чистая случайность puhas juhus, чистый Шаляпин madalk. (nagu) päris ~ eht(ne) Šaljapin, чистая пытка päris ~ lausa ~ puhta piin, чистое наказание tõeline nuhtlus, чистая правда sulatõde, puhas tõde, чистая беда püstihäda, lihtsalt rist, чистый вздор puhas ~ selge ~ täielik ~ tõeline jama, täisjama, это чистая ложь see on puha vale;
‣ (без кр. ф.) kõnek. nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);
‣ lõplik; suur; чистая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, чистый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, чистый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, чистая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi);
◊ чистой ~ чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam ~ puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd; выводить ~ вывести на чистую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma; принимать ~ принять за чистую монету что mida puhta kullana võtma; по чистой совести ausalt, puhta südametunnistusega; с чистой совестью puhta südamega ~ süümega ~ südametunnistusega; от чистого сердца puhtast südamest
‣ puhas, korras, kasitud; чистая комната puhas tuba, чистое полотенце puhas käterätik, чистая одежда puhtad rõivad;
‣ puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; чистая тетрадь puhas ~ tühi vihik (täis kirjutamata), чистый лист (1) puhas ~ tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, чистое поле tühi ~ lage väli ~ põld, чистая полоса воды vaba veeriba, чистое небо selge ~ puhas ~ pilvitu taevas, ночевать под чистым небом lageda taeva all ööbima ~ ööd olema;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; чистый доход puhastulu, чистая прибыль puhaskasu(m), чистая продукция puhastoodang, netotoodang, чистый вес puhaskaal, puhasmass, чистая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); чистое золото puhas ~ ehe ~ ehtne kuld, чистая шерсть puhas vill, täisvill, чистые металлы puhtad metallid (lisandita), чистые краски puhtad värvid, чистый тон puhas toon, чистая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, чистый спирт puhas piiritus, чистый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, чистое произношение puhas ~ laitmatu ~ korralik hääldus, чистый голос puhas ~ selge hääl, чистая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), чистое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на чистом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; чистый шов puhasvuuk, ищет чистую работу otsib puhast tööd;
‣ ülek. puhas, karske, kasin, aus; чистый человек puhas ~ karske inimene, чистая девушка karske ~ kasin neiu, чистые намерения ausad plaanid ~ kavatsused, чист душой puhta hingega;
‣ (без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); чистая случайность puhas juhus, чистый Шаляпин madalk. (nagu) päris ~ eht(ne) Šaljapin, чистая пытка päris ~ lausa ~ puhta piin, чистое наказание tõeline nuhtlus, чистая правда sulatõde, puhas tõde, чистая беда püstihäda, lihtsalt rist, чистый вздор puhas ~ selge ~ täielik ~ tõeline jama, täisjama, это чистая ложь see on puha vale;
‣ (без кр. ф.) kõnek. nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);
‣ lõplik; suur; чистая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, чистый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, чистый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, чистая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi);
◊ чистой ~ чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam ~ puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd; выводить ~ вывести на чистую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma; принимать ~ принять за чистую монету что mida puhta kullana võtma; по чистой совести ausalt, puhta südametunnistusega; с чистой совестью puhta südamega ~ süümega ~ südametunnistusega; от чистого сердца puhtast südamest
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
неприсутственный 127 П van. (ameti)vaba; неприсутственный день (1) van. vaba päev, puhkepäev, (2) kõnek. humor. kodutööpäev
порожний 121 П kõnek. tühi(-); vaba; порожний пробег tühisõit, порожний ящик tühi kast, порожний стул van. vaba tool;
◊ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) tühje sõnu tegema, tühja-tähja rääkima, (2) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, tühja tööd tegema
◊ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) tühje sõnu tegema, tühja-tähja rääkima, (2) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, tühja tööd tegema
развязный 126 П (кр. ф. развязен, развязна, развязно, развязны) halv. liiga vaba ~ sundimatu ~ familiaarne, lodev; развязное поведение familiaarne ~ liiga vaba käitumine, развязный тон liiga sundimatu ~ familiaarne toon, развязный юноша liiga vaba käitumisega noormees
вольница 80 С ж. неод. (без мн. ч.) aj. vabavägi (vaba pagurahvas Vana-Venes); казачья вольница kasakavabavägi
птица 80 С ж.
‣ од. lind (kõnek. ka ülek.); птицы zool. linnud (Aves), водоплавающие птицы veelinnud, выводковые птицы pesahülgajad ~ pesapagejad linnud, птенцовые птицы pesahoidjad linnud, певчие птицы laululinnud, перелётные птицы rändlinnud, хищные птицы röövlinnud, домашняя птица kodulind, посмотрим, что он за птица vaatame (õige), mis mees ta on;
‣ неод. (без мн. ч.) linnuliha; мороженая птица külmutatud linnuliha, битая птица kõnek. tapetud linnud, блюда из птицы linnulihatoidud, -road;
◊ синяя птица sinilind; вольная птица vaba mees, vaba lind; столичная птица kõnek. pealinna asjamees ~ vurle; важная птица kõnek. tähtis nina ~ tegelinski ~ asjamees; птица высокого полёта suur nina, tähtis asjamees ~ tegelane; стреляная птица kõnek. vana rebane, vana kala; жить как птица небесная elama nagu linnuke taeva all ~ oksa peal; невелика птица kõnek. pole teab mis suur asjamees; видать ~ видно птицу по полёту kaugelt näha, mis masti mees ~ lind
‣ од. lind (kõnek. ka ülek.); птицы zool. linnud (Aves), водоплавающие птицы veelinnud, выводковые птицы pesahülgajad ~ pesapagejad linnud, птенцовые птицы pesahoidjad linnud, певчие птицы laululinnud, перелётные птицы rändlinnud, хищные птицы röövlinnud, домашняя птица kodulind, посмотрим, что он за птица vaatame (õige), mis mees ta on;
‣ неод. (без мн. ч.) linnuliha; мороженая птица külmutatud linnuliha, битая птица kõnek. tapetud linnud, блюда из птицы linnulihatoidud, -road;
◊ синяя птица sinilind; вольная птица vaba mees, vaba lind; столичная птица kõnek. pealinna asjamees ~ vurle; важная птица kõnek. tähtis nina ~ tegelinski ~ asjamees; птица высокого полёта suur nina, tähtis asjamees ~ tegelane; стреляная птица kõnek. vana rebane, vana kala; жить как птица небесная elama nagu linnuke taeva all ~ oksa peal; невелика птица kõnek. pole teab mis suur asjamees; видать ~ видно птицу по полёту kaugelt näha, mis masti mees ~ lind
разгуляться 254 Г сов. → несов. разгуливаться kõnek.
‣ (без несов.) lõbutsema ~ pummeldama ~ prassima hakkama ~ kukkuma;
‣ tegevusvabadust ~ vaba voli saama; ülek. möllama, mässama, marutsema (loodusnähtuse kohta); фантазия разгулялась mõttelend sai vaba voli ~ piiramatu vabaduse, на улице разгулялась непогода väljas on maru, väljas möllab, ветер разгулялся tuul paisus ~ tugevnes, tõusis marutuul, волны разгулялись lained hakkasid mässama;
‣ unest lahti saama; после кофе он разгулялся kohv tegi ta virgeks;
‣ (без 1 и 2 л.) selginema, selgima, selgeks minema (ilma kohta); погода разгулялась läks selgeks ~ selgines ~ selgis ~ paranes
‣ (без несов.) lõbutsema ~ pummeldama ~ prassima hakkama ~ kukkuma;
‣ tegevusvabadust ~ vaba voli saama; ülek. möllama, mässama, marutsema (loodusnähtuse kohta); фантазия разгулялась mõttelend sai vaba voli ~ piiramatu vabaduse, на улице разгулялась непогода väljas on maru, väljas möllab, ветер разгулялся tuul paisus ~ tugevnes, tõusis marutuul, волны разгулялись lained hakkasid mässama;
‣ unest lahti saama; после кофе он разгулялся kohv tegi ta virgeks;
‣ (без 1 и 2 л.) selginema, selgima, selgeks minema (ilma kohta); погода разгулялась läks selgeks ~ selgines ~ selgis ~ paranes
досуг 18 С м. неод. (без мн. ч.) vaba aeg, jõudeaeg, puhkehetk; на досуге vabal ajal, в часы досуга puhkehetkel, puhketunnil
привольно Н avaralt; ülek. vabalt ja muretult, lahedalt; on hea ja vaba (olla, elada)
разнуздать 165a Г сов. → несов. разнуздывать
‣ кого (hobusel) suuraudu ära võtma, suuraudadest vabastama;
‣ кого-что ülek. kõnek. vaba voli andma, käest ära laskma, ohjeldamatuks ~ taltsutamatuks ~ pööraseks tegema; разнуздать страсти kirgedele voli andma
‣ кого (hobusel) suuraudu ära võtma, suuraudadest vabastama;
‣ кого-что ülek. kõnek. vaba voli andma, käest ära laskma, ohjeldamatuks ~ taltsutamatuks ~ pööraseks tegema; разнуздать страсти kirgedele voli andma
нерабочий 124 П
‣ mittetöö-, töövaba, puhke-; нерабочее время tööst vaba aeg, maj. mittetööaeg, töövaba aeg, нерабочий день puhkepäev, mittetööpäev, нерабочая одежда mittetöörõivad, puhkepäevarõivad;
‣ mittetöötav; mittetööinimese; нерабочие люди mittetöötav klass, mitte tööinimesed, нерабочие руки mittetööinimese käed;
‣ mitteproletaarne; нерабочее происхождение mittetöölispäritolu;
‣ kõnek. tööks mittesobiv; здесь нерабочая обстановка siin ei ole tööõhkkonda, у него нерабочее настроение tal pole töömeeleolu
‣ mittetöö-, töövaba, puhke-; нерабочее время tööst vaba aeg, maj. mittetööaeg, töövaba aeg, нерабочий день puhkepäev, mittetööpäev, нерабочая одежда mittetöörõivad, puhkepäevarõivad;
‣ mittetöötav; mittetööinimese; нерабочие люди mittetöötav klass, mitte tööinimesed, нерабочие руки mittetööinimese käed;
‣ mitteproletaarne; нерабочее происхождение mittetöölispäritolu;
‣ kõnek. tööks mittesobiv; здесь нерабочая обстановка siin ei ole tööõhkkonda, у него нерабочее настроение tal pole töömeeleolu
откуп 4 С м. неод. aj. maksurent; maksurendisüsteem; взять на откуп что maksurendile võtma mida, отдать на откуп что кому (1) kellele mida maksurendile andma, (2) ülek. kellele milles vaba voli ~ vabad käed andma
пробег 18 С м. неод. (võidu)sõit (ka sport); (läbi)jooks, läbisõit; läbisõidumaa; автомобильный пробег autovõidusõit, лыжный пробег võistlussuusatamine, конный пробег hobuste võidusõit, звёздный пробег sport tähesõit, порожний пробег, пробег без груза tühisõit, пробег с грузом veosõit, общий пробег (üld)läbisõit, суточный пробег паровоза veduri ööpäevane läbisõit ~ läbijooks, вагон в пробеге vagun on (praegu) sõidus, пробег самолёта lenn. (lennuki) pidurdusjooks, свободный пробег (1) vabajooks, (2) füüs. vaba tee
независимый 119 П (кр. ф. независим, независима, независимо, независимы) sõltumatu, iseseisev, suveräänne, vaba; независимый человек sõltumatu ~ vaba ~ iseseisev inimene, независимые страны iseseisvad ~ sõltumatud ~ suveräänsed maad, независимая переменная mat. sõltumatu muutuja, быть независимым от других teistest sõltumatu olema
непринуждённый 128 П (кр. ф. непринуждён, непринуждённа, непринуждённо, непринуждённы) sundimatu, loomulik, vaba; непринуждённый разговор sundimatu ~ vaba vestlus, непринуждённая поза sundimatu hoiak
вольготный 126 П (кр. ф. вольготен, вольготна, вольготно, вольготны) kõnek. vaba, muretu; вольготное житьё muretu elu
вольно- часть сложных слов vaba-, prii-
время 116 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
поза 51 С ж. неод. poos (ka ülek.), (keha)seisang; принять позу, вставать в позу poosi võtma, непринуждённая поза vaba poos ~ seisang, рабочая поза tööasend
разухабистый 119 П (кр. ф. разухабист, разухабиста, разухабисто, разухабисты) madalk.
‣ halv. liiga sundimatu ~ vaba ~ familiaarne, semulik, semutsev, omamehelik; разухабистые манеры liiga vaba käitumisviis, разухабистый малый lai leht (ülek.);
‣ tormakas, keevaline, uljas; разухабистая песня ülemeelik laul
‣ halv. liiga sundimatu ~ vaba ~ familiaarne, semulik, semutsev, omamehelik; разухабистые манеры liiga vaba käitumisviis, разухабистый малый lai leht (ülek.);
‣ tormakas, keevaline, uljas; разухабистая песня ülemeelik laul
углерод 1 С м. неод. (без мн. ч.) keem. süsinik (C); свободный углерод vaba süsinik, окись углерода süsinikoksiid, vingugaas, сернистый углерод süsinikdisulfiid
вход 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) sisenemine, sisseastumine, sisseminek; sissepääs; вход воспрещён sisenemine ~ sisseminek keelatud, при входе учителя в класс kui õpetaja klassi astub ~ astus, свободный вход vaba sissepääs;
‣ sissepääs, sissekäik; uks; главный вход peasissekäik, парадный вход paraaduks, чёрный вход tagauks;
‣ tehn. sisend
‣ (без мн. ч.) sisenemine, sisseastumine, sisseminek; sissepääs; вход воспрещён sisenemine ~ sisseminek keelatud, при входе учителя в класс kui õpetaja klassi astub ~ astus, свободный вход vaba sissepääs;
‣ sissepääs, sissekäik; uks; главный вход peasissekäik, парадный вход paraaduks, чёрный вход tagauks;
‣ tehn. sisend
откровенный 127 П (кр. ф. откровенен, откровенна, откровенно, откровенны)
‣ avameelne, aval, siiras, otsekohene; varjamatu; откровенный человек avameelne ~ otsekohene ~ siiras inimene, откровенный разговор avameelne ~ puhtsüdamlik jutt ~ kõnelus, откровенное признание puhtsüdamlik ülestunnistus, откровенное презрение varjamatu põlgus;
‣ kõnek. siivutu, liiga vaba
‣ avameelne, aval, siiras, otsekohene; varjamatu; откровенный человек avameelne ~ otsekohene ~ siiras inimene, откровенный разговор avameelne ~ puhtsüdamlik jutt ~ kõnelus, откровенное признание puhtsüdamlik ülestunnistus, откровенное презрение varjamatu põlgus;
‣ kõnek. siivutu, liiga vaba
падение 115 С с. неод. (обычно без мн. ч.) kukkumine; langemine, langus, lang; alanemine; падение с лошади hobuse seljast kukkumine, падение крепости kindluse langemine, свободное падение vaba langemine, угол падения lange(mis)nurk, падение давления füüs. rõhulang, падение напряжения el. pingelang, падение реки hüdr. jõe lang, падение долины geol. oru lang, моральное падение moraalne langus, падение воды в реке jõevee alanemine, падение цен на что mille hindade alanemine, падение слоя geol. kihi kallakus, падение звёзд astr. tähesadu, падение правительства valitsuse laialiminek
перевод 1 С м. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) üleviimine, siirmine, siire; ülekanne (ka trük.); перевод ученика в следующий класс õpilase üleviimine järgmisse klassi, перевод рабочего на новое место töölise üleviimine uuele töökohale, оборотный перевод trük. pöördülekanne, перевод рисунка joonise pealekandmine, перевод стрелки (1) kellaosuti nihutamine, (2) raudt. pöörme seadmine;
‣ tõlge, tõlkimine; буквальный ~ дословный перевод sõnasõnaline tõlge ~ ümberpanek, подстрочный перевод reaalune tõlge, вольный перевод vaba tõlge, машинный перевод masintõlge, синхронный перевод sünkroontõlge, художественный перевод taidetõlge, ilukirjandustõlge, в переводе tõlkes, перевод с французского на эстонский tõlge prantsuse keelest eesti keelde;
‣ rahasaadetis; rahakaart, transfert; перевод на крупную сумму rahakaart suure summaga;
‣ raudt. pööre (pöörme), pöörang (seade rongide juhtimiseks ühelt rööbasteelt teisele); стрелочный перевод pööre;
‣ kõnek. kulutamine; raiskamine; перевод сырья tooraine kulutamine, перевод времени aja raiskamine, перевод денег raha kulutamine ~ raiskamine ~ pillamine;
◊ нет перевода ~ переводу кому-чему kõnek. jätkub, piisab keda-mida, pole puudust kellest-millest
‣ (обычно без мн. ч.) üleviimine, siirmine, siire; ülekanne (ka trük.); перевод ученика в следующий класс õpilase üleviimine järgmisse klassi, перевод рабочего на новое место töölise üleviimine uuele töökohale, оборотный перевод trük. pöördülekanne, перевод рисунка joonise pealekandmine, перевод стрелки (1) kellaosuti nihutamine, (2) raudt. pöörme seadmine;
‣ tõlge, tõlkimine; буквальный ~ дословный перевод sõnasõnaline tõlge ~ ümberpanek, подстрочный перевод reaalune tõlge, вольный перевод vaba tõlge, машинный перевод masintõlge, синхронный перевод sünkroontõlge, художественный перевод taidetõlge, ilukirjandustõlge, в переводе tõlkes, перевод с французского на эстонский tõlge prantsuse keelest eesti keelde;
‣ rahasaadetis; rahakaart, transfert; перевод на крупную сумму rahakaart suure summaga;
‣ raudt. pööre (pöörme), pöörang (seade rongide juhtimiseks ühelt rööbasteelt teisele); стрелочный перевод pööre;
‣ kõnek. kulutamine; raiskamine; перевод сырья tooraine kulutamine, перевод времени aja raiskamine, перевод денег raha kulutamine ~ raiskamine ~ pillamine;
◊ нет перевода ~ переводу кому-чему kõnek. jätkub, piisab keda-mida, pole puudust kellest-millest
предрассудок 23 С м. неод. eelarvamus, ebausk; религиозные предрассудки usulised eelarvamused, человек без предрассудков eelarvamusteta ~ eelarvamusvaba ~ eelarvamustest vaba inimene, придавать значение предрассудкам ebausklik olema
пространство 94 С с. неод.
‣ ruum(ala); воздушное пространство õhuruum, межклеточное пространство bot. rakuvaheruum, космическое ~ мировое пространство maailmaruum, kosmos, пространство и время filos. ruum ja aeg, пустое пространство tühi ruum, tühe, tühik, свободное пространство между окном и дверью vaba ruum ~ koht akna ja ukse vahel, смотреть в пространство tühjusse vaatama, говорить в пространство ülek. tuulde ~ kurtidele kõrvadele ~ nagu seinale rääkima;
‣ (maa)ala; lage, lagedus; бесконечное пространство (1) lõputu ruum, (2) ääretu ~ (ilm)otsatu ~ lõputult suur maa(ala) ~ avarus, жизненное пространство eluruum (maa-alana), мёртвое пространство (1) hüdr. surnud ala, (2) sõj. tabamatu ala, боязнь открытых пространств med. lagendikukartus, agorafoobia, пространство для маневрирования mer. sõiduohutu vesi (kalda lähedal)
‣ ruum(ala); воздушное пространство õhuruum, межклеточное пространство bot. rakuvaheruum, космическое ~ мировое пространство maailmaruum, kosmos, пространство и время filos. ruum ja aeg, пустое пространство tühi ruum, tühe, tühik, свободное пространство между окном и дверью vaba ruum ~ koht akna ja ukse vahel, смотреть в пространство tühjusse vaatama, говорить в пространство ülek. tuulde ~ kurtidele kõrvadele ~ nagu seinale rääkima;
‣ (maa)ala; lage, lagedus; бесконечное пространство (1) lõputu ruum, (2) ääretu ~ (ilm)otsatu ~ lõputult suur maa(ala) ~ avarus, жизненное пространство eluruum (maa-alana), мёртвое пространство (1) hüdr. surnud ala, (2) sõj. tabamatu ala, боязнь открытых пространств med. lagendikukartus, agorafoobia, пространство для маневрирования mer. sõiduohutu vesi (kalda lähedal)
пустой 120 П (кр. ф. пуст, пуста, пусто, пусты и пусты)
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
развязаться 198 Г сов. → несов. развязываться
‣ (seosest, sõlmest) lahti minema ~ tulema ~ hargnema ~ harunema; vallanduma, valla pääsema (ka ülek.); мешок развязался kotisuu läks lahti, узел развязался sõlm läks lahti;
‣ lahenema; конфликт развязался мирно kokkupõrge ~ tüli lahenes rahulikult;
‣ с кем-чем kõnek. ülek. lahti saama, pääsema, vabanema; vabu käsi ~ vaba voli saama; развязаться с долгами võlgadest lahti saama ~ vabanema;
‣ madalk. ülek. end lõdvaks ~ lõnksu laskma;
◊ язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti
‣ (seosest, sõlmest) lahti minema ~ tulema ~ hargnema ~ harunema; vallanduma, valla pääsema (ka ülek.); мешок развязался kotisuu läks lahti, узел развязался sõlm läks lahti;
‣ lahenema; конфликт развязался мирно kokkupõrge ~ tüli lahenes rahulikult;
‣ с кем-чем kõnek. ülek. lahti saama, pääsema, vabanema; vabu käsi ~ vaba voli saama; развязаться с долгами võlgadest lahti saama ~ vabanema;
‣ madalk. ülek. end lõdvaks ~ lõnksu laskma;
◊ язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti
размашистый 119 П (кр. ф. размашист, размашиста, размашисто, размашисты) kõnek.
‣ hoogne, lai (ka ülek.); размашистые движения hoogsad liigutused, размашистый шаг hoogne samm, размашистый почерк hoogne ~ lai käekiri, размашистая натура lai natuur, размашистый человек suure žestiga ~ laia ettevõtmisega inimene;
‣ vaba, hooletu, muretu
‣ hoogne, lai (ka ülek.); размашистые движения hoogsad liigutused, размашистый шаг hoogne samm, размашистый почерк hoogne ~ lai käekiri, размашистая натура lai natuur, размашистый человек suure žestiga ~ laia ettevõtmisega inimene;
‣ vaba, hooletu, muretu
управление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) juhtimine, valitsemine, juhatamine, haldamine, haldus, administreerimine; ohjamine (töö konkreetne juhtimine); reguleerimine; дистанционное управление eemaltjuhtimine, автоматическое управление automaatjuhtimine, управление вручную, ручное управление käsi(tsi)juhtimine, цифровое управление info arvjuhtimine, digitaaljuhtimine (raaljuhtimine numbriliste koordinaatidega), управление судном laevajuhtimine, управление автомобилем autojuhtimine, управление государством riigi juhtimine ~ valitsemine, государственное управление riiklik haldamine, управление хозяйством majandi juhtimine ~ haldamine, управление технологическим процессом protsessijuhtimine, tehnoloogilise protsessi juhtimine, управление войсками väejuhtimine, vägede juhatamine, под управлением кого kelle juhtimisel ~ juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel ~ dirigeerimisel ~ dirigendikepi ~ taktikepi all, пульт управления juht(imis)pult, juht(imis)kilp, рычаг управления juht(imis)kang, juht(imis)hoob, самолёт потерял управление lennuk kaotas juhitavuse, управление рулём roolimine, сеточное управление raad. võretüürimine, управление данными info andmeohjamine, управление прерываниями info katkestustöötlus (arvutisüsteemides), управление горным давлением mäend. mäerõhu reguleerimine;
‣ juhtimisseade, juhtimisseadmed; рулевое управление aut. rool, управление самолётом lennukijuhtimisseadmed, мягкое управление lenn. trossjuhtimisseadmed;
‣ valitsus, halle (halde), juhatus; статистическое управление statistikavalitsus, строительное управление ehitusvalitsus, ehitushalle, плановое управление министерства ministeeriumi plaanivalitsus ~ plaanihalle, управление школ koolivalitsus, koolihalle, волостное управление vallavalitsus, управление порта sadamavalitsus, sadamakontor, главное управление peavalitsus, центральное управление keskvalitsus;
‣ (без мн. ч.) lgv rektsioon, (muuteline) sõltumus; глагольное управление verbirektsioon, verbisõltumus, сильное управление seotud ~ määrav rektsioon, слабое управление vaba ~ süntaktiline rektsioon
‣ (без мн. ч.) juhtimine, valitsemine, juhatamine, haldamine, haldus, administreerimine; ohjamine (töö konkreetne juhtimine); reguleerimine; дистанционное управление eemaltjuhtimine, автоматическое управление automaatjuhtimine, управление вручную, ручное управление käsi(tsi)juhtimine, цифровое управление info arvjuhtimine, digitaaljuhtimine (raaljuhtimine numbriliste koordinaatidega), управление судном laevajuhtimine, управление автомобилем autojuhtimine, управление государством riigi juhtimine ~ valitsemine, государственное управление riiklik haldamine, управление хозяйством majandi juhtimine ~ haldamine, управление технологическим процессом protsessijuhtimine, tehnoloogilise protsessi juhtimine, управление войсками väejuhtimine, vägede juhatamine, под управлением кого kelle juhtimisel ~ juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel ~ dirigeerimisel ~ dirigendikepi ~ taktikepi all, пульт управления juht(imis)pult, juht(imis)kilp, рычаг управления juht(imis)kang, juht(imis)hoob, самолёт потерял управление lennuk kaotas juhitavuse, управление рулём roolimine, сеточное управление raad. võretüürimine, управление данными info andmeohjamine, управление прерываниями info katkestustöötlus (arvutisüsteemides), управление горным давлением mäend. mäerõhu reguleerimine;
‣ juhtimisseade, juhtimisseadmed; рулевое управление aut. rool, управление самолётом lennukijuhtimisseadmed, мягкое управление lenn. trossjuhtimisseadmed;
‣ valitsus, halle (halde), juhatus; статистическое управление statistikavalitsus, строительное управление ehitusvalitsus, ehitushalle, плановое управление министерства ministeeriumi plaanivalitsus ~ plaanihalle, управление школ koolivalitsus, koolihalle, волостное управление vallavalitsus, управление порта sadamavalitsus, sadamakontor, главное управление peavalitsus, центральное управление keskvalitsus;
‣ (без мн. ч.) lgv rektsioon, (muuteline) sõltumus; глагольное управление verbirektsioon, verbisõltumus, сильное управление seotud ~ määrav rektsioon, слабое управление vaba ~ süntaktiline rektsioon
ускорение 115 С с. неод. (без мн. ч.) kiirendamine, kiirendus (ka füüs.); kiirenemine; ускорение бега jooksu kiirendamine, ускорение ремонта paranduse ~ remondi kiirendamine, ускорение дыхания hingamise kiirenemine, ускорение технического прогресса tehnilise progressi kiirenemine ~ kiirendamine, абсолютное ускорение füüs. absoluutkiirendus, ускорение свободного падения füüs. vaba langemise kiirendus
электрон I 1 С м. неод. füüs., keem. elektron (negatiivse elektrilaenguga stabiilne elementaarosake); валентный электрон valentselektron, первичный электрон primaarelektron, вторичный электрон sekundaarelektron, свободный электрон vaba elektron
язык С м.
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
отпроситься 319 Г сов. → несов. отпрашиваться у кого, без доп. end ära ~ vabaks küsima ~ paluma; minekuluba küsima ~ saama; отпроситься на два дня end kaheks päevaks ära küsima, kahte vaba päeva küsima, отпроситься домой kojuminekuluba küsima, kojuminekuks luba saama
ни
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
отгул 1 С м. неод.
‣ puhkamine, vaba(d) päev(ad); получить отгул за дежурство kõnek. valvesoleku eest vabu päevi saama;
‣ kosumine, nuumumine (karjamaal)
‣ puhkamine, vaba(d) päev(ad); получить отгул за дежурство kõnek. valvesoleku eest vabu päevi saama;
‣ kosumine, nuumumine (karjamaal)
парафраза 51 С ж. неод. parafraas (kirj. teksti selgitav ümbersõnastus; muus. helitöö vaba töötlus v. ümbersobitus)
платонический 129 П platonismi-; platooniline (meelelisusest vaba, ainult hingeline; praktiliselt teostamatu); платоническая любовь platooniline armastus
прогалина 51 С ж. неод. kõnek.
‣ välu, metsalagendik; солнечная прогалина päikest täis välu, прогалина в лесу metsalagendik;
‣ (vaba v. tühi) laik, paljak; tühik; lahvandus (jääs); прогалина в облаках lapike puhast taevast
‣ välu, metsalagendik; солнечная прогалина päikest täis välu, прогалина в лесу metsalagendik;
‣ (vaba v. tühi) laik, paljak; tühik; lahvandus (jääs); прогалина в облаках lapike puhast taevast
располагать III 169b Г несов.
‣ кем-чем käsutuses omama, käsutama; он располагает свободным временем tal on vaba aega, автор располагает интересными сведениями autori käsutuses on huvitavaid andmeid, располагать по собственному усмотрению oma äranägemise järgi käsutama ~ korraldama ~ seadma, располагать большими возможностями suuri võimalusi omama, вы можете располагать мной te võite mind käsutada, olen teie käsutuses, võite minuga arvestada, можете располагать моим домом minu maja on teie käsutuses;
‣ к чему soodustama, soodumust ~ kalduvust omama; располагать к заболеванию haigestumist soodustama, располагать к лени laisaks tegema;
‣ с инф. van. kavatsema, asutama; располагаю поехать на дачу kavatsen suvilasse sõita
‣ кем-чем käsutuses omama, käsutama; он располагает свободным временем tal on vaba aega, автор располагает интересными сведениями autori käsutuses on huvitavaid andmeid, располагать по собственному усмотрению oma äranägemise järgi käsutama ~ korraldama ~ seadma, располагать большими возможностями suuri võimalusi omama, вы можете располагать мной te võite mind käsutada, olen teie käsutuses, võite minuga arvestada, можете располагать моим домом minu maja on teie käsutuses;
‣ к чему soodustama, soodumust ~ kalduvust omama; располагать к заболеванию haigestumist soodustama, располагать к лени laisaks tegema;
‣ с инф. van. kavatsema, asutama; располагаю поехать на дачу kavatsen suvilasse sõita
слобода 55 С ж. неод. aj. slobodaa (sunnimaisusest vaba elanikkonnaga asula pärisorjuslikul Venemaal)
выбраться 216* Г сов. → несов. выбираться
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
выходной 120 П
‣ väljapääsu-, väljumis-; tehn. väljuv, välje-, väljundi, väljund-; выходная дверь väljapääs, väljapääsuuks, выходная лестница väljapääsutrepp, выходное отверстие tehn. väljumisava, выходная мощность el. väljundvõimsus, выходные сведения книги trük. raamatu ilmumisandmed ~ impressumiandmed, выходное пособие jur. vallandustoetus;
‣ puhkepäeva-, pühapäeva-; выходное платье pühapäevakleit, выходной костюм pühapäevaülikond, выходной день puhkepäev;
‣ П → С м. неод. kõnek. puhkepäev;
‣ П → С выходной м., выходная ж. од. kõnek. väljendeis я сегодня выходной ~ выходная mul on täna puhkepäev ~ vaba päev;
‣ П → С выходные мн. ч. неод. kõnek. vallandustoetus; получить выходные vallandustoetust saama
‣ väljapääsu-, väljumis-; tehn. väljuv, välje-, väljundi, väljund-; выходная дверь väljapääs, väljapääsuuks, выходная лестница väljapääsutrepp, выходное отверстие tehn. väljumisava, выходная мощность el. väljundvõimsus, выходные сведения книги trük. raamatu ilmumisandmed ~ impressumiandmed, выходное пособие jur. vallandustoetus;
‣ puhkepäeva-, pühapäeva-; выходное платье pühapäevakleit, выходной костюм pühapäevaülikond, выходной день puhkepäev;
‣ П → С м. неод. kõnek. puhkepäev;
‣ П → С выходной м., выходная ж. од. kõnek. väljendeis я сегодня выходной ~ выходная mul on täna puhkepäev ~ vaba päev;
‣ П → С выходные мн. ч. неод. kõnek. vallandustoetus; получить выходные vallandustoetust saama
гравитационный 127 П gravitatsioon-, gravitatsiooni-, gravitatsiooniline, raskusjõu-; гравитационное обогащение mäend. gravitatsioonrikastus, гравитационная вода geol. gravitatsioonivesi, vaba vesi, гравитационная форма рельефа geol. gravitatsiooniline pinnavorm, гравитационный транспорт omakaaluline vedu
гулять 254b Г несов.
‣ с кем, без доп. jalutama, uitama; rändama (ka ülek.); гулять с детьми lastega jalutama, гулять по лесу metsas jalutama ~ uitama, книга гуляет по рукам raamat käib käest kätte;
‣ kõnek. pidu pidama, pidutsema; гулять на свадьбе pulmas pidutsema;
‣ kõnek. töölt vaba olema; logelema;
‣ с кем, без доп. kõnek. ringi ajama; ulaelu elama
‣ с кем, без доп. jalutama, uitama; rändama (ka ülek.); гулять с детьми lastega jalutama, гулять по лесу metsas jalutama ~ uitama, книга гуляет по рукам raamat käib käest kätte;
‣ kõnek. pidu pidama, pidutsema; гулять на свадьбе pulmas pidutsema;
‣ kõnek. töölt vaba olema; logelema;
‣ с кем, без доп. kõnek. ringi ajama; ulaelu elama
натуральный 126 П
‣ looduslik, naturaal-, naturaalne; натуральное волокно looduslik kiud, naturaalkiud, натуральный шёлк täissiid, looduslik siid, naturaalsiid, натуральный мех ehtne karusnahk, натуральное вино naturaalvein, натуральный яблочный сок puhas õunamahl, натуральная котлета lihakotlet, натуральное хозяйство maj. naturaalmajandus, натуральный доход maj. naturaaltulu, натуральный налог maj. naturaalmaks, натуральное число mat. naturaalarv, натуральный ряд чисел mat. (naturaal)arvude jada, натуральный звукоряд muus. naturaalhelirida, натуральная школа kirj. naturaalne koolkond (kirjandusvool Venemaal XIX saj. 40-ndail aastail);
‣ (кр. ф. натурален, натуральна, натурально, натуральны) loomulik, loomutruu, ehtne; натуральный цвет loomulik värv(us), натуральный румянец loomulik põsepuna, натуральный смех loomulik ~ vaba naer, натуральные жесты loomulikud ~ loomutruud liigutused, в натуральном виде loomulikus olekus, nii nagu (ta just) on, в натуральную величину elusuuruses
‣ looduslik, naturaal-, naturaalne; натуральное волокно looduslik kiud, naturaalkiud, натуральный шёлк täissiid, looduslik siid, naturaalsiid, натуральный мех ehtne karusnahk, натуральное вино naturaalvein, натуральный яблочный сок puhas õunamahl, натуральная котлета lihakotlet, натуральное хозяйство maj. naturaalmajandus, натуральный доход maj. naturaaltulu, натуральный налог maj. naturaalmaks, натуральное число mat. naturaalarv, натуральный ряд чисел mat. (naturaal)arvude jada, натуральный звукоряд muus. naturaalhelirida, натуральная школа kirj. naturaalne koolkond (kirjandusvool Venemaal XIX saj. 40-ndail aastail);
‣ (кр. ф. натурален, натуральна, натурально, натуральны) loomulik, loomutruu, ehtne; натуральный цвет loomulik värv(us), натуральный румянец loomulik põsepuna, натуральный смех loomulik ~ vaba naer, натуральные жесты loomulikud ~ loomutruud liigutused, в натуральном виде loomulikus olekus, nii nagu (ta just) on, в натуральную величину elusuuruses
нет
‣ частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
‣ предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
‣ частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
‣ частица → С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
◊ на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
‣ частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
‣ предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
‣ частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
‣ частица → С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
◊ на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
отгулять Г сов. → несов. отгуливать
‣ 254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
‣ 254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
‣ 254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
‣ 254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
‣ 254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
‣ 254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
распустить 317 Г сов. → несов. распускать
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
расстояние 115 С с. неод. kaugus, distants, vahemaa, vahekaugus, vahe (ka ülek.); на расстоянии пяти ~ в пять километров viie kilomeetri kaugusel, узнать на расстоянии (juba) kaugelt ~ eemalt ära tundma, расстояние между городами linnadevaheline kaugus, vahemaa linnade vahel, linnade vahekaugus, расстояние от Земли до Солнца Maa kaugus Päikesest, расстояние перевозки veokaugus, расстояние видимости nähtavuskaugus, vaba vaateväli, полярное расстояние mat. polaarkaugus, фокусное расстояние füüs. fookuskaugus;
◊ держать кого на известном ~ почтительном расстоянии keda aupaklikus kauguses hoidma
◊ держать кого на известном ~ почтительном расстоянии keda aupaklikus kauguses hoidma
чуждый 119 П (кр. ф. чужд, чужда, чуждо, чужды)
‣ кому-чему, для кого-чего võõr-, võõras (mitteomane), võõrastav; чуждые элементы võõrelemendid, они чужды мне nad on mulle (hingelt) võõrad, чуждая для меня среда mulle võõras ~ võõrastavalt mõjuv keskkond;
‣ чего -vaba, tundmatu; он чужд мелочности väiklus on talle võõras ~ tundmatu, человек, чуждый ревности inimene, kes ei tunne kiivust ~ armukadedust ~ kellele on armukadedus ~ kiivus võõras;
‣ van. võõras, teiste; чуждая подмога teiste abi, чуждое небо võõras taevas
‣ кому-чему, для кого-чего võõr-, võõras (mitteomane), võõrastav; чуждые элементы võõrelemendid, они чужды мне nad on mulle (hingelt) võõrad, чуждая для меня среда mulle võõras ~ võõrastavalt mõjuv keskkond;
‣ чего -vaba, tundmatu; он чужд мелочности väiklus on talle võõras ~ tundmatu, человек, чуждый ревности inimene, kes ei tunne kiivust ~ armukadedust ~ kellele on armukadedus ~ kiivus võõras;
‣ van. võõras, teiste; чуждая подмога teiste abi, чуждое небо võõras taevas
