[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 246 artiklit, väljastan 200

смотреть 239 Г несов.
что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
(без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
(без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
(без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
глядеть 232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.
без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
(идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
поглядеть 232b Г сов.
на кого-что keda-mida vaatama, kellele-millele pilku heitma; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; поглядеть в окно aknast välja vaatama, поглядеть на небо pilku taeva poole heitma, taevast ~ taeva poole vaatama, поглядеть с удивлением imestunult vaatama, поглядеть с упрёком etteheitvalt vaatama, поглядеть исподлобья kõõrdpilku heitma, поглядеть бы хоть одним глазком kõnek. saaks või silmanurgastki piiluda, поглядеть за детьми laste järele vaatama;
погляжу, поглядим 1 л. ед. и мн. ч. kõnek. saab näha;
поглядишь в функции вводн. сл. kõnek. võib juhtuda, et ...; vrd. глядеть
посмотреть 239 Г сов.
кого-что, во что, на кого-что, без доп. (üle, läbi) vaatama; nägema; посмотреть в окно aknast välja vaatama, посмотреть на сына pojale otsa vaatama, посмотреть в упор ainiti otsa vaatama, посмотреть мотор mootorit (üle) vaatama, посмотреть больного haiget läbi ~ üle vaatama, хочется посмотреть своими глазами oma silmaga tahaks näha, (это) мы ещё посмотрим kõnek. seda me veel vaatame ~ näeme, посмотрим kõnek. eks me näe, а вот посмотришь! kõnek. küll sa näed! я не посмотрю, что он бригадир kõnek. ega see mulle veel loe, et ta brigadir on;
(без страд. прич.) за кем-чем järele vaatama, valvama; посмотреть за порядком korra järele valvama;
посмотреть ~ смотреть правде в глаза tõele näkku ~ silma vaatama; посмотреть одним глазом на кого-что (ühest) silmanurgast jälgima keda-mida; vrd. смотреть
досматривать 168a Г несов. сов. досмотреть
что, до чего lõpuni (v. teatava osani) vaatama; досматривать пьесу до третьего акта näidendit kolmanda vaatuseni vaatama;
что läbi ~ üle vaatama, kontrollima; досматривать грузы veoseid üle vaatama ~ kontrollima;
за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama, valvama; досматривать за детьми laste järele vaatama
поглядывать 168b Г несов. куда, на кого-что aeg-ajalt pilku heitma, vahetevahel vaatama; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; поглядывать на часы ühtelugu kella vaatama, поглядывать по сторонам aina ringi vaatama, siia-sinna pilku heitma, поглядывать за детьми laste järele vaatama
просмотреть 239 Г сов. несов. просматривать что
läbi ~ üle vaatama; просмотреть новый фильм uut filmi läbi vaatama, просмотреть газету ajalehte läbi vaatama, просмотреть рукопись käsikirja läbi vaatama ~ lehitsema;
silmapaari ~ kahe silma vahele jätma, mitte märkama; просмотреть ошибку viga vahele jätma ~ mitte märkama, просмотреть пешку etturit ette jätma (males);
(без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) vaatama ~ vaatlema ~ jälgima;
просмотреть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama
пересмотреть 239 Г сов. несов. пересматривать
что uuesti ~ taas läbi vaatama ~ kaaluma ~ vaagima, revideerima; пересмотреть план plaani uuesti läbi vaatama, пересмотреть дело kohtuasja uuesti läbi vaatama;
что (järgemööda kõike v. hulka) läbi vaatama ~ lappama ~ lehitsema;
кого-что (kõike, paljut, kõiki, paljusid) ära vaatama ~ nägema; пересмотреть все картины на выставке kõiki näitusepilte vaatama
осматривать 168a Г несов. сов. осмотреть кого-что silmitsema, vaatama, vaatlema; med. läbi vaatama; осматривать достопримечательности huviväärsusi vaatama, осматривать выставку näitusega tutvuma, näitust vaatama, осматривать больного haiget läbi vaatama
проглядеть 232 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. kõnek.
кого-что mitte märkama, üle ~ mööda vaatama, kahe silma vahele jätma; проглядеть опечатку trükiviga mitte märkama ~ kahe silma vahele jätma, проглядеть мальчика poissi käest ära laskma;
несов. проглядывать что läbi vaatama; проглядеть журнал ajakirja teraselt läbi vaatama ~ lehitsema ~ sirvima;
на кого-что (teatud aeg) vaatama ~ jälgima; час проглядеть на ледоход terve tunni jääminekut vaatama;
проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama, silmi peast vahtima
осматриваться 168 Г несов. сов. осмотреться ringi vaatama, ülek. ka ümbruse ja inimestega tutvuma; kõnek. end üle vaatama (näit. peeglist); осматриваться на новом месте uues paigas ringi vaatama, осматриваться по сторонам ringi vaatama
понаблюдать 165b Г сов. за кем-чем, кого-что, с союзами что, как (mõnda aega) jälgima ~ vaatlema ~ silmitsema; (mõnda aega) valvama keda, kelle järele vaatama
заглянуть 339b Г сов. несов. заглядывать
во что (sisse) vaatama ~ piiluma ~ pilku heitma; заглянуть в лицо näkku vaatama, заглянуть в окно aknast sisse vaatama, aknasse piiluma, заглянуть в книгу raamatusse pilku heitma;
к кому kõnek. läbi astuma kelle poolt, sisse põikama kelle poole; заглянуть к знакомым tuttavate poolt läbi astuma, tuttavate poole sisse põikama;
заглянуть ~ заглядывать в бутылку ~ в рюмку kõnek. pudeli põhja vaatama, topsi tõstma; заглянуть ~ заглядывать в чью душу ~ в чьё сердце, заглянуть ~ заглядывать в душу ~ в сердце кому pilku kelle südamesse heitma; заглянуть ~ заглядывать вперёд pilku tulevikku heitma
засмотреться 239 Г сов. несов. засматриваться 1. на кого-что vaatama ~ imetlema jääma; (uudishimulikult v. huviga) vaatama; он засмотрелся на девочку ta jäi tüdrukut vaatama ~ imetlema, засмотреться по сторонам kõnek. ringi vahtima (jääma)
глянуть 335b (повел. накл. глянь) Г сов. однокр. к глядеть kõnek. vaatama, pilku heitma, vilksamisi ~ vilksti vaatama
присмотреть 239 Г сов. несов. присматривать
за кем-чем, без доп. kelle järele vaatama ~ valvama, kelle eest hoolt kandma; присмотреть за детьми laste järele vaatama, присмотреть за больным haige eest hoolitsema;
кого-что kõnek. välja vaatama ~ valima; присмотреть себе квартиру endale korterit valmis vaatama ~ valima
подсматривать 168a, b Г несов. сов. подсмотреть
за кем, без доп. keda (salaja) vaatama, piiluma, hiilima; подсматривать в щёлку prao vahelt piiluma; подсматривать на экзамене eksamil (raamatust vm.) piiluma ~ kiikama;
otsima, (otsides, valides) ringi vaatama; подсматривать дачу suvila otsinguil ringi vaatama
глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
посматривать 168b Г несов. на кого-что (aeg-ajalt) vaatama ~ pilku heitma; посматривать по сторонам aeg-ajalt ringi vaatama, косо посматривать на кого-что viltu vaatama kellele-millele
взглядывать 168a Г несов. на кого-что vaatama, pilku heitma kellele-millele; взглядывать на небо taevasse vaatama, взглядывать на парня aeg-ajalt poisile pilke heitma
высматривать Г несов. сов. высмотреть
168a кого-что silmadega ~ pilguga otsima ~ uurima; silmitsema, (teraselt) vaatama ~ vaatlema; valmis vaatama; он высматривал картину ta otsis (silmadega) maali ~ pilti, высматривать добычу saaki luurama;
168b (без сов.) kõnek. välja vaatama ~ piiluma; высматривать из-за угла nurga tagant piiluma
заглядываться 168 Г несов. сов. заглядеться на кого-что vaatama, piidlema; заглядываться на красивых девушек ilusaid tüdrukuid vaatama ~ vahtima ~ piidlema
озираться 169 Г несов. на кого-что, без доп. ringi vaatama, pilgul ringi käia laskma; озираться по сторонам ringi ~ ümber vaatama, озираться кругом pilgul ringi käia laskma, озираться назад van. (üle õla) tagasi vaatama, pilku (selja) taha heitma
освидетельствовать 171a Г сов. кого-что (hoolsasti) läbi ~ järele vaatama ~ uurima; освидетельствовать больного haiget läbi vaatama
посмотреться 239 Г сов. end (peeglist, veest vm.) vaatama; посмотреться в зеркало end peeglist vaatama
созерцать 169a Г несов.
кого-что vaatama, jälgima, vaatlema, silmitsema, kaema; созерцать море üksisilmi merd vaatama;
что (mõttes, meeleliselt) läbi tunnetama, endassesüvenenult ~ endassesüüvinult mõtisklema
вслед Н
järel, (takka)järele; смотреть вслед järele vaatama, вслед за тем seejärel;
в функции предлога с дат. п. kelle-mille järel, kellele-millele järele; смотреть вслед поезду rongile järele vaatama
доглядывать 168b Г несов. сов. доглядеть II за кем-чем kõnek. silma peal hoidma kellel, kelle järele vaatama; доглядывать за ребёнком lapsel silma peal hoidma, lapse järele vaatama
последить 289 (без страд. прич.) Г сов. за кем-чем
(mõnda aega) jälgima, silmas pidama keda-mida;
(mõnda aega) keda valvama ~ kelle järele vaatama; последить за детьми natuke (aega) laste järele vaatama
потакать 165b Г несов. кому-чему, в чём kõnek. liigsallima, järele andma, hinnaalandust tegema, liiga leebe ~ pehme käega olema, leebelt suhtuma, läbi sõrmede vaatama, silmi ~ üht silma kinni pigistama, mahitama, vaikides nõus olema; потакать капризам ребёнка lapse tujudele järele andma, потакать мальчику в шалостях ~ шалостям мальчика poisi tempudesse leebelt suhtuma, poisi tempudele läbi sõrmede vaatama
потворствовать 171b Г несов. кому-чему liigsallima, järele andma, hinnaalandust tegema, pehme käega ~ leebe olema, läbi sõrmede vaatama, mahitama, silmi ~ üht silma kinni pigistama, millega vaikides nõus olema; потворствовать лени laiskusele läbi sõrmede vaatama
приглядеть 232b Г сов. несов. приглядывать kõnek.
за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel silma peal hoidma; приглядеть за детьми lastel silma peal hoidma, приглядеть за больным haige eest hoolt kandma;
кого-что välja ~ valmis vaatama; приглядеть место для постройки ehituspaika valmis vaatama ~ leidma
слюнки 72 С (без ед. ч.) dem. vt. слюни;
глотать слюнки kõnek. suud vesistama, vesise suuga pealt vaatama; слюнки текут ~ потекли у кого kõnek. kelle suu jookseb vett, kellel käivad neelud, vesise suuga pealt vaatama
доверху Н ääreni, ääretasa, lõpuni; наполнить бочку водой доверху tünni ääreni veega täitma, доверху нагруженный вагон laeni ~ ääretasa täislaaditud vagun, блузка, застёгнутая доверху kraeni ~ kurguni kinninööbitud pluus, осмотреть снизу доверху alt kuni üles vaatama (näit. hoonet), pealaest jalatallani (üle) vaatama
рассматривать 168a Г несов. сов. рассмотреть кого-что
vaatlema, silmitsema, uurima; пристально рассматривать окружающих ümbritsevaid inimesi hoolega silmitsema, рассматривать подпись allkirja uurima, рассматривать строение стебля в микроскоп mikroskoobi abil varre ehitust uurima;
läbi vaatama ~ arutama; käsitlema; рассматривать заявление avaldust läbi vaatama, рассматривать дело в суде asja kohtulikult arutama, рассматривать предложение ettepanekut arutama ~ kaaluma ~ läbi vaatama, рассматривать важную тему tähtsat teemat ~ ainevalda käsitlema;
(без сов.) käsitama, millena võtma; как вы рассматриваете этот вопрос kuidas te käsitate seda küsimust, я рассматриваю это как насмешку pean seda pilkeks, võtan seda pilkena
сторона 57 С ж. неод.
külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek. väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj. rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer. laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer. alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur. pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur. lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek. end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek. ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
стороной С Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
навестить 296a Г сов. несов. навещать кого-что külas ~ vaatamas käima, külastama, väisama keda; навестить больного haiget külastama ~ vaatamas käima ~ vaatama minema
всматриваться 168 Г несов. сов. всмотреться в кого-что (teraselt) silmitsema ~ vaatama (jääma) keda-mida; всматриваться в темноту pingsalt pimedusse vaatama, silmadega pimedust puurima
выглядеть II 232* Г сов. несов. выглядывать II кого-что kõnek. silmadega ~ pilguga leidma; (välja) vaatama ~ valima keda-mida; выглядеть невесту pruuti (välja) vaatama, все глаза выглядеть silmi peast välja vahtima (oodates)
выглянуть 335*b Г сов. однокр. к выглядывать I korraks välja vaatama, ülek. ka paistma; выглянуть из окна aknast välja vaatama, солнце выглянуло из-за тучи päike piilus pilve tagant välja
глядеться 232 Г несов. end peeglis vaatama ~ vaatlema; глядеться в зеркало peeglisse vaatama, end peeglis silmitsema, глядеться в реку end jõepeeglis vaatlema ~ imetlema; vrd. поглядеться
засматривать 168b Г несов. (к) кому, во что kõnek. uurivalt vaatama; sisse vaatama; он засматривал каждому в лицо ta vaatas igaühe näkku ~ igaüht uurivalt, засматривать в окно к соседям naabrite aknast sisse piiluma
надзирать 165b Г несов. за кем-чем, над кем-чем, без доп. järele vaatama ~ valvama, jälgima; надзирать за детьми laste järele vaatama, надзирать за порядком korra järele valvama
оглядеться 232 Г сов. несов. оглядываться
(ringi) vaatama (сов. ka ülek.); оглядеться по сторонам ringi vaatama;
(без несов.) (pimedas) nägema hakkama, seletama hakkama (silmade kohta), kohanema, harjuma (ka ülek.); оглядеться в темноте pimedusega harjuma
озирать 169a Г несов. кого-что liter. üle vaatama, vaatlema, silmitsema, millele pilku heitma; озирать местность ümbrust vaatama ~ vaatlema
поглядеться 232 Г сов. во что (peeglisse) vaatama; поглядеться в зеркало peeglisse vaatama ~ pilku heitma; vrd. глядеться
смотреться 239 Г несов.
во что end vaatama; смотреться в зеркало end peeglist vaatama;
(без 1 и 2 л.) kõnek. kena vaadata olema; фильм хорошо смотрится kena ~ mõnuga vaadatav film, платье на тебе не смотрится kleit pole sinu seljas suurem asi, носить костюм надо так, чтобы он смотрелся kostüümi ~ ülikonda peab oskama kanda
бегло Н ladusalt, soravalt; põgusalt; бегло читать soravalt lugema, бегло просмотреть põgusalt läbi vaatama
бирюк 19 С м. од. kõnek. üksik ~ üksildane hunt (ka ülek.); жить бирюком nagu hunt üksi elama, смотреть бирюком sünge näoga vaatama
вбок Н kõrvale; смотреть вбок kõrvale vaatama
вглядываться 168 Г несов. сов. вглядеться в кого-что (pingsalt) vaatama kuhu, tunnistama, silmitsema; pilku heitma (näit. tulevikku); вглядываться в прохожего möödakäijat tunnistama ~ hoolega silmitsema, вглядываться в даль (pingsalt) kaugusse vaatama ~ kaema
вдаль Н kaugele, eemale, kaugusse; дорога ведёт вдаль tee viib kaugele, смотреть вдаль kaugusse vaatama
вдумчиво Н (järele)mõtlikult, mõttega; вдумчиво смотреть mõtlikult vaatama
взирать 165b Г несов. на кого-что liter. van. vaatama, silmitsema
завистливо Н kadedalt, kadetsevalt, kadestavalt; завистливо смотреть kadedalt ~ kadestavalt vaatama
зреть II 231a Г несов. liter. van.
кого-что nägema;
на кого-что vaatama, vaatlema keda-mida; vrd. узреть
искоса Н kõõrdi, kõõriti, viltu; смотреть искоса silmanurgast vaatama
испытующе Н uurivalt, läbitungivalt; испытующе смотреть uurivalt vaatama
лорнировать 171a Г сов. и несов. кого-что lornjetiga vaatama
молча Н vaikides, vaikivalt, sõnatult, ülek. ka nurinata; молча согласиться vaikides nõustuma, молча смотреть друг на друга sõnatult üksteise ~ teineteise otsa vaatama
нагло Н jultunult, häbematult; jõhkralt, ülbelt; нагло смотреть jultunud pilguga vaatama
насмешливо Н pilkavalt, pilklikult, irooniliselt, tögavalt, nöökavalt, pilavalt; смотреть насмешливо irooniliselt ~ pilkega vaatama
недоумевающе Н nõutult, hämmeldunult; недоумевающе смотреть по сторонам nõutult ringi vaatama
неприязненно Н vaenulikult, ebasõbralikult; неприязненно смотреть на кого keda kurja pilguga vaatama
обсмотреть 239 Г сов. несов. обсматривать кого-что madalk. (üksipulgi) üle vaatama
оглядеть 232a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. несов. оглядывать кого-что (igast küljest) üle vaatama, vaatlema, silmitsema, pilguga mõõtma; оглядеть с ног до головы pealaest jalatallani üle vaatama ~ silmadega mõõtma
оглядываться 168 Г несов.
сов. оглядеться 1;
сов. оглянуться;
на кого-что, без доп. madalk. halv. kelle poole vaatama ~ kiikama, kelle heakskiitu ootama; всё время оглядывается на начальство aina ~ ikka vaatab, mis ülemused ütlevad
оглянуться 339 Г сов. несов. оглядываться на кого-что, без доп. (korraks) tagasi ~ kõnek. ringi vaatama (ka ülek.); не успел оглянуться, как прошла зима ei jõudnud ringi vaadatagi, kui talv oli möödas, оглянуться на свою жизнь möödunud elule tagasi vaatama ~ pilku heitma
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр. перебранный, кр. ф. перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов. несов. перебирать
что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
что trük. ümber laduma;
что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
переглядеть 232a (без страд. прич.) Г сов. кого-что kõnek. (järjest kõike ~ kõiki ~ paljut ~ paljusid) üle vaatama
переосвидетельствовать 171a Г сов. и несов. кого-что med. uuesti ~ teistkordselt läbi vaatama
поглазеть 229b Г сов. на кого-что, без доп. madalk. (mõnda aega) uudistama, uudistades vaatama
понуро Н noruspäi, longus ~ norgus päi, kurvalt, kurvameelselt; смотреть понуро kurvameelselt ~ noruspäi vaatama
попустительствовать 171b Г несов. кому-чему, в чём liter. mahitama keda, mahti jätma kellele milleks, läbi sõrmede vaatama (ülek.) kellele-millele; попустительствовать нарушителям порядка korrarikkujate peale läbi sõrmede vaatama, korrarikkujaid mahitama
посторожить 287a Г сов. кого-что, без доп. kõnek. (mõnda aega) valvama ~ kelle-mille järele vaatama
признательно Н tänulikult; признательно посмотреть на кого kellele tänulikult ~ tänuga otsa vaatama
пристально Н ainiti, üksisilmi, teraselt, keskendunult, pingsalt; пристально глядеть ainiti ~ üksisilmi ~ pingsalt vaatama
прочитывать 168a Г несов.
сов. прочитать;
(regulaarselt) lugema; с утра прочитывать газеты hommikuti lehti lugema ~ sirvima ~ läbi vaatama
равнодушно Н ükskõikselt, osavõtmatult, leigelt, tuimalt, loiult; равнодушно смотреть ükskõikselt ~ osavõtmatult vaatama
страдающе Н kannatajalikult, kannatajapilguga, kannatades, piineldes; страдающе посмотреть на кого keda kannatajapilguga ~ piinatult vaatama
телевизор 1 С м. неод. teler, televiisor, telekas (kõnek.); цветной телевизор värviteler, värviteleviisor, смотреть по телевизору что mida televiisorist vaatama
трусливо Н aralt, arglikult, kartlikult, pelglikult; трусливо смотреть по сторонам arglikult ~ kartlikult ringi vaatama
удивлённо Н imestunult, imestusega, hämmastunult, hämmastusega, imestavi silmi; удивлённо смотреть на кого imestusega ~ imestavi silmi kelle otsa vaatama
шаловливо Н vallatult, vallatlevalt, ülemeelikult, üleannetult; шаловливо взглянуть на кого kellele ülemeelikult otsa vaatama
шельмовато Н kõnek. kelmilt, petislikult, kelmi ~ petise kombel; шельмовато улыбаться kelmilt naeratama, шельмовато смотреть kelmi ~ kavala pilguga vaatama
щуриться 269 Г несов.
(silmi) pilutama, vidutama, kissitama, vidusilmi ~ vidukil silmil vaatama; kissi ~ vidukile ~ pilukile tõmbama; щуриться от солнца päikese käes silmi kissitama, близоруко щуриться на кого (lühinägelike) vidukil silmadega vaatama keda;
kissi ~ vidusse minema; глаза щурятся от солнца päike paneb silmi kissitama; vrd. сощуриться
благоговение 115 С с. неод. (без мн. ч.) к кому-чему, перед кем-чем liter. hardus, austus, harras lugupidamine kelle vastu; благоговение перед умершими lahkunute austamine, austus surnute vastu, смотреть с благоговением harduses vaatama
в, во предлог I с вин. п.
sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
-st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
-line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
вы- приставка väljendab
väljapoole suunatud tegevust; выехать välja sõitma, выбегать välja jooksma, вытечь välja voolama, выгнать välja ajama, вытащить välja tõmbama;
tulemuse saavutamist, tegevusega lõpulejõudmist; выучить selgeks õppima, вымыть puhtaks pesema, выдумать välja mõtlema, выспаться end välja magama, выловить tühjaks püüdma, kõiki kinni püüdma, высмотреть välja valima ~ vaatama
глотать 169a Г несов. что neelama (ka ülek.); глотать пищу toitu neelama, мне больно глотать mul on valus neelata, глотать книги raamatuid neelama, глотать воздух õhku ahmima, глотать слова sõnu (alla) neelama, ebaselgelt rääkima;
глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, nuttu tagasi hoidma; глотать слюнки kõnek. suud vesistama, vesise suuga pealt vaatama
дико Н
metsikult; дико расти metsikult kasvama;
ülek. kõnek. meeletult, metsikult, ohjeldamatult; on metsik ~ meeletu ~ kummaline; дико смеяться meeletult ~ metsikult ~ ohjeldamatult naerma, дико бояться meeletult kartma, дико кричать võikalt karjuma;
ülek. kartlikult, pelglikult, arglikult, ujedalt; дико поглядывать по сторонам pelglikult ~ arglikult ringi vaatama
косить II 297a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов.
что, без доп. viltu kiskuma ~ tõmbama ~ olema; платье спереди косит kõnek. kleit kisub eest, косить рот suud viltu tõmbama;
что, чем, без доп. kõõritama, piiluma, viltu vaatama; kõõrsilmne olema, kõõrdi vaatama; косить глазом на кого keda silmanurgast piiluma, kelle poole kõõritama, она косит на один глаз tal on üks silm kõõrdi, у него глаза косят tal on silmad kõõrdi, ta on kõõrsilmne
коситься 297 Г несов.
viltu kiskuma ~ olema; изба косилась набок maja ~ hütt seisis längakil;
на кого-что, чем, без доп. kõõritama, silmanurgast piiluma; ülek. viltu vaatama; коситься на соседа naabri poole viltu vaatama; vrd. покоситься
напряжённо Н pingeliselt, pingsalt, pingutatult, pinevil; напряжённо работать pingeliselt töötama, напряжённо прислушиваться pingsalt kuulatama, напряжённо ждать pikisilmi ootama, напряжённо смотреть вдаль teraselt kaugusse vaatama
немигающий 124 П (кр. ф. немигающ, немигающа, немигающе, немигающи) liikumatu, tardunud, ainitine, mittepilkuv, mittevilkuv (ka ülek.); немигающий взгляд liikumatu ~ ainitine ~ tardunud pilk, немигающий свет ühtlane ~ pidev valgus, mittevilkvalgus, lausvalgus, смотреть немигающими глазами üksisilmi vaatama
непредубеждённый 128 П eelarvamusteta, eelarvamustevaba, erapooletu; непредубеждённый читатель eelarvamusteta lugeja, пересмотреть статью непредубеждённым взглядом artiklit ~ kirjutist erapooletu pilguga üle vaatama
орёл 7 С м. од.
zool. kotkas (Aquila); степной орёл stepikotkas, двуглавый орёл kahe peaga kotkas, орёл или решка kull või kiri (liisuheitmisel);
ülek. julge, mehine mees, kotkas;
смотреть орлом kõnek. kotkapilguga vaatama
очки I 19 С неод. (без ед. ч.) prillid; защитные очки kaitseprillid, солнцезащитные очки päikeseprillid, тёмные очки mustad ~ tumedad prillid, автомобильные очки autojuhiprillid, очки для близоруких lühinägeliku prillid, miinusprillid, надевать очки prille ette panema, снимать очки prille eest võtma, он в очках tal on prillid ees, ta on prillidega;
смотреть сквозь розовые очки läbi roosade prillide vaatama
палец 37 С м. неод. näpp, sõrm (ka tehn.); varvas; tehn. sõrmtapp; varras, pii; большой палец руки pöial, безымянный палец nimetu sõrm, средний палец keskmine sõrm, указательный палец nimetissõrm, esisõrm, osutussõrm, контактный палец el. kontaktsõrm, направляющий палец tehn. juhtsõrm, -tapp, поршневой палец tehn. kolvisõrm, штепсельный палец el. pistikuharu, толщиной в палец sõrmejämedune, отпечатки пальцев sõrmejäljed, указывать пальцем näpuga näitama, пальцы ног varbad;
палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
пасмурно
предик. on pilves ~ sompus ~ sombune; ülek. on morn ~ tusane ~ sünge; на душе пасмурно hinges on äng, на улице пасмурно õues on sompus ilm, ilm on sombune;
Н kõnek. tusaselt, mornilt, süngelt; пасмурно смотреть tusase pilguga vaatama
подозрительно Н kahtlaselt; kahtlevalt, kõhklevalt, ebalevalt, kahtlustavalt, umbusklikult; on kahtlane; подозрительно выглядеть kahtlane välja nägema, подозрительно посмотреть kahtlustavalt ~ umbusklikult (otsa) vaatama
порядком Н kõnek.
kenakesti, tublisti, kaunikesti; порядком устать kenakesti ~ tublisti ära väsima;
korralikult, nagu kord ja kohus; просмотреть всё порядком kõike nagu kord ja kohus läbi vaatama
призма 51 С ж. неод. prisma; зеркальная призма füüs. peegelprisma, наклонная призма mat. kaldprisma, прямая призма mat. püstprisma, смотреть сквозь призму чего ülek. liter. vaatama ~ nägema millise prisma läbi, он изобразил это сквозь призму своего понимания ta kirjeldas seda oma arusaama järgi
прицелиться 269 Г сов. несов. прицеливаться из чего, в кого-что, без доп. sihtima (ka ülek.), kirbule ~ sihikule võtma; прицелиться из ружья в зверя ulukit kirbule võtma ~ püssiga sihtima, прицелиться глазом ~ взглядом в кого keda silmadega sihtima, üksisilmi ~ ainiti vaatama
сквозь предлог с вин. п. läbi mille, millest läbi; сквозь сон läbi une, сквозь стену läbi seina, сквозь плач läbi nutu, сквозь зубы läbi hammaste, смотреть сквозь щель läbi pilu vaatama, сеять муку сквозь сито jahu sõeluma ~ läbi sõela laskma, пробираться сквозь толпу läbi rahvahulga ~ rahvahulgast läbi trügima, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
как ~ точно сквозь землю провалиться kõnek. nagu maa alla vajuma, nagu tina tuhka kaduma, nagu vits vette kaduma; смотреть на что сквозь пальцы läbi sõrmede vaatama millele; пройти сквозь огонь, воду и медные трубы tulest ja veest läbi käima
скорбно Н (sügava) kurbusega, nukralt, murelikult, haledasti, kurvalt, valulikult, leinaliselt; on nukker ~ murelik ~ kurb ~ leinaline; скорбно звучать nukralt ~ kurvalt kõlama, скорбно смотреть mureliku näoga ~ kurvalt vaatama
сожаление 115 С с. неод.
о ком-чём kahetsus, (taga)kahetsemine; сожаление о минувшем möödunu tagakahetsemine, выразить сожаление kahetsust avaldama;
к кому-чему kaastunne, haletsus; без сожаления kahjutundeta, kahju tundmata, из сожаления kaastundest ~ haletsusest ~ armu pärast, к сожалению вводн. сл. kahjuks, paraku, к великому ~ глубокому сожалению вводн. сл. väga kahju, kuid..., возбудить сожаление в ком kelles kaastunnet ~ haletsust äratama, с сожалением посмотреть на кого keda kaastundega ~ haletseva pilguga vaatama
сосредоточенность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) koondatus, keskendatus, kontsentreeritus; сосредоточенность взгляда pilgu keskendatus, сосредоточенность внимания tähelepanu koondatus ~ kontsentreeritus, смотреть со сосредоточенностью keskendunult ~ pingsalt vaatama
трезвый 119 П (кр. ф. трезв, трезва, трезво, трезвы) kaine, karske (ka ülek.); в трезвом состоянии kaine, kainena, kaines olekus, трезвый человек kaine inimene ~ mees, трезвый ум kaine mõistus, трезвый образ жизни karske eluviis, он человек трезвый (1) ta on karsklane, (2) ta on kaine mõistusega inimene, трезвый взгляд на события kaine vaade olukorrale, kaine seisukoht sündmuste suhtes, смотреть трезвыми глазами на кого-что ülek. keda-mida kaine pilguga vaatama
умиление 115 С с. неод. (без мн. ч.) heldimus, meeleliigutus, härdumus, härdus; слёзы умиления heldimuspisarad, чувство умиления härdus, heldimus, meeleliigutus, приходить в умиление heldima, приводить в умиление кого heldima panema keda, смотреть с умилением heldinult ~ heldimusega ~ härdana ~ härdusega ~ täis härdust vaatama
умилённо Н heldinult, liigutatult, härdunult, heldimusega, härdumusega, härdusega, härdana, heldinuna, täis heldimust ~ härdust, liigutatuna; умилённо смотреть heldinult ~ heldimusega ~ täis heldimust vaatama
упереть I 243 Г сов. несов. упирать I
что, во что kõnek. kuhu ~ mille vastu suruma ~ toetama, naaldama, nõjatama, najatama; упереть подбород ок в грудь lõuga vastu rinda suruma ~ toetama; упереть руку в колено kätt põlvele toetama, упереть руки в бока käsi puusa panema;
(взгляд, глаза, взор) в кого-что ülek. kõnek. keda-mida pilguga puurima, kellel-millel pilgul püsida laskma, jõllitama; упереть взгляд в собеседника vestluskaaslast pilguga puurima, vestluskaaslasele ainiti ~ üksisilmi otsa vaatama ~ vahtima, упереть глаза в землю üksisilmi maha vaatama, pilku maas ~ maateral hoidma;
(без несов.) без доп. vulg. minema vajuma ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
(без несов.) что madalk. ära ~ minema tirima ~ tassima; такой тяжёлый мешок не упереть nii rasket kotti küll ei jaksa ära tirida;
на что ülek. madalk. mida rõhutama, toonitama, millele ~ mille peale suruma ~ pressima; именно на это обстоятельство можно упереть just seda asjaolu võibki rõhutada ~ toonitada, just selle asja peale võibki suruda ~ pressida
уставиться 278 Г сов. несов. уставляться kõnek.
paigutuma, asetuma, (ära) mahtuma; все книги уставились на полке kõik raamatud mahtusid riiulile;
чем kattuma, täituma millega, kaetud ~ täis pandud olema; поле уставилось скирдами ржи põld on rukkihakke täis;
на кого-что, в кого-что ülek. keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima; уставиться глазами на кого keda üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima, уставиться в одну точку ühte punkti vahtima, что ты на меня уставился? mis sa mind vahid?, mis sa vahid mind?
хлебнуть 338 Г сов. однокр. к хлебать чего kõnek. (ühte) sõõmu ~ lonksu võtma, rüüpama (ka alkoholi kohta); хорошо бы чайку хлебнуть kena oleks (praegu) lonksuke teed rüübata, хлебнуть воздуха täie rinnaga ~ täiel sõõmul värsket õhku hingama, он немного хлебнул ta on juba pisut rüübanud ~ nokastanud, хлебнуть лишнего kõnek. ülek. üle normi ~ piiri võtma, rohkem kui pea kannab võtma;
хлебнуть горя kõnek. päevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama; хлебнуть через край kõnek. (1) vaeva ja viletsust ~ näguripäevi nägema, (2) nina täis tõmbama, liiga sügavale topsi ~ pudeli põhja vaatama
проведать 164a Г сов. несов. проведывать kõnek.
кого-что külastama, külas ~ vaatamas käima; проведать соседа naabrile külla ~ naabrit vaatama minema;
что, о ком-чём teada saama, kuulma; проведать о приезде знакомого tuttava saabumisest kuulma ~ teada saama
наведаться 164 Г сов. несов. наведываться куда, к кому kõnek. läbi astuma, sisse põikama, külastama; наведаться домой koduseid vaatamas käima, наведайтесь к нам tulge meid vaatama, astuge meile ~ meie poole sisse, наведаться на днях neil päevil läbi ~ sisse astuma
вверх Н üles, ülespoole; подниматься вверх по лестнице trepist üles minema, поднять вверх üles tõstma, смотреть вверх üles vaatama, снизу вверх alt üles, руки вверх! käed üles! вверх по течению vastuvoolu, вверх дном kõnek. kummuli
взглянуть 339b Г сов. однокр. к взглядывать на кого-что (korraks) vaatama ~ pilku heitma kellele-millele; взглянуть на дело просто asja lihtsalt võtma, он взглянул мне в лицо ta vaatas ~ heitis pilgu mulle näkku
взмёт 1 С м. неод. чего
ülesviskumine, ülesheitmine; следить за взмётами пламени leegi heitlemist ~ hubisemist vaatama;
põll. längkünd; взмёт пласта künniviilu heitmine, взмёт зяби sügiskünd
влюблённо Н armunult, armununa; смотреть влюблённо на кого armunult ~ armunud pilgul vaatama keda
вокруг I Н ringi, ümberringi, ümberkaudu; оглянуться вокруг ringi vaatama, вокруг ни души ümberkaudu ei ole hingegi;
вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
вполглаза Н kõnek. ühe silmaga, silmanurgast, poole silmaga; смотреть вполглаза на кого silmanurgast jälgima ~ vaatama keda, спать вполглаза pooleldi magama, poolärkvel olema
выглядывать I 168b Г несов. välja vaatama; ülek. paistma kust
грустно Н nukralt, kurvalt, haledalt; kellel on nukker ~ kurb meel; грустно смотреть nukralt ~ kurvalt vaatama, ему грустно tal on nukker meel, ta meel on kurb
доглядеть I 232a (без страд. прич.) Г сов. что, до чего kõnek. lõpuni (v. teatud ajani) vaatama mida
жёстко Н karmilt, jäigalt, kalgilt; on kõva; смотреть жёстко karmilt ~ kalgilt vaatama, здесь жёстко спать siin on kõva magada;
мягко стелет, да жёстко спать vanas. ära usu hundi juttu, lamba nägu, hundi tegu
зависть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kadedus, kade meel; смотреть с завистью на что mida kadedalt vaatama, от зависти kadedusest, зависть берёт kõnek. hakkab kade, on kade meel, на зависть хорошо kadestusväärselt hästi
заглядеться 232 Г сов. несов. заглядываться на кого-что, без доп. teraselt ~ üksisilmi ~ imetledes ~ end unustades vaatama ~ vahtima jääma; он загляделся на картину ta silmad jäid selle pildi ~ maali külge
зариться 269 Г несов. на кого-что madalk. aplalt vaatama, himustama, ihaldama, ihkama mida, hammast ihuma millele; зариться на чужое добро võõrast vara himustama; vrd. позариться
колокольня 67 С ж. неод. kellatorn;
смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast vaatama, oma mõõdupuuga mõõtma; отзвонил и с колокольни долой kõnekäänd lugu lauldud ja kaelast ära
ласково Н lahkelt, sõbralikult, mahedalt, õrnalt, hellalt; ласково принять кого lahkelt ~ sõbralikult vastu võtma keda, ласково смотреть на кого õrnalt ~ hellalt vaatama keda
любоваться 172 Г несов. кем-чем, kõnek. на кого-что imetlema, vaimustatult vaatama; любоваться восходом солнца päikesetõusu imetlema, любоваться собой ~ на себя в зеркало end peeglist imetlema
наглядеться 232 Г сов.
на кого-что, без доп. külluseni ~ himu täis vaatama ~ imetlema; я не нагляжусь ~ не могу наглядеться на кого-что ma ei väsi imetlemast keda-mida, ma ei jõua keda-mida ära imetleda;
кого-чего (aja jooksul) palju nägema
надсматривать 168b Г несов. за кем-чем, над кем-чем kõnek. järele vaatama, valvama; надсматривать за всем в доме majapidamise eest hoolt kandma, kogu majapidamist juhtima
насмотреться 239 Г сов.
на кого-что kaua ~ küllalt vaatama ~ imetlema; не могу насмотреться на эту картину ma võiksin seda pilti lõpmatuseni vaadata, мать не насмотрится на сына ema ei väsi poega imetlemast;
кого-чего, на кого-что palju nägema ~ näha saama; за свою жизнь он всего насмотрелся ta on oma elus mõndagi ~ kõike näha saanud
недосмотреть 239 Г сов. за кем-чем, без доп. halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; mitte märkama, kahe silma vahele jätma
нежность 90 С ж. неод.
(без мн. ч.) õrnus, hellus, leebus, mahedus; порыв нежности õrnusehoog, смотреть с (материнской) нежностью (emaliku) hellusega ~ hellalt vaatama, нежность голоса hääle mahedus, нежность цвета värvuse ~ värvitooni mahedus ~ pastelsus;
(обычно мн. ч.) kõnek. õrnutsemine, õrnus; он не любил нежностей ta ei sallinud õrnutsemist, что за нежности! mis õrnutsemine see olgu!
телячьи нежности kõnek. tuvikudrutus, õrnutsemine
неотрывно Н
pidevalt, katkematult, lakkamatult, järelejätmatult; неотрывно смотреть на кого ainiti ~ üksisilmi otsa vaatama kellele;
lahutamatult; неотрывно связано с чем (on) lahutamatult seotud millega
нянчить 271a (повел. накл. нянчи) Г несов. кого (last) hoidma,(laste) järele vaatama; нянчить внучат lapselapsi hoidma
нянчиться 271 (повел. накл. нянчись) Г несов. с кем
(last) hoidma, (laste) järele vaatama;
ülek. kõnek. poputama, jändama, jahtima; довольно с ним нянчиться aitab temaga jändamisest
обозревать 169a Г несов. сов. обозреть liter. vaatlema, silmitsema, pilku heitma, üle vaatama; ülek. ülevaadet tegema, vaatluse alla võtma
обсмотреться 239 Г сов. несов. обсматриваться madalk. ringi vaatama (ka ülek.)
оглянуть 339a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. однокр. к оглядывать кого-что korraks vaatama, pilku heitma kellele-millele
окосеть 229b Г сов.
kõnek. kõõrdi vaatama ~ kõõritama hakkama;
ülek. madalk. krilli ~ vindiseks ~ vinti jääma
отупение 115 С с. неод. (без мн. ч.) nürinemine, nüristumine, tuimus; смотреть с отупением на кого-что tuimalt vaatama keda-mida, в состоянии полного отупения täiesti juhmilt ~ nürilt
отчуждённо Н võõriti (vaatama); teistest eraldi, kõigist võõrdunult, eraklikult; äraolevalt
перлюстрировать 171a Г сов. и несов. что perlustreerima (kirju salaja läbi vaatama ja lugema)
покоситься 297 Г сов.
viltu ~ kiiva vajuma;
на кого kõõritama, kõõrdi vaatama; vrd. коситься
полюбоваться 172 Г сов. кем-чем, на кого-что (mõnda aega) imetlema ~ vaimustatult vaatama; полюбуйся, что он натворил kõnek. halv. ole nii lahke, vaata, millega ta hakkama on saanud
понянчить 271a (повел. накл. понянчи) Г сов. кого kõnek. (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kiigutama
понянчиться 271 (повел. накл. понянчись) Г сов. kõnek.
с кем (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kandma;
с кем-чем ülek. (mõnda aega) poputama keda ~ jantima millega
поосмотреться 239 Г сов. kõnek. (veidi) ringi vaatama, kodunema, harjuma
постеречь 379 Г сов. кого-что, без доп. (mõnda aega) keda-mida valvama ~ hoidma ~ kelle-mille järele vaatama; постеречь скот karja valvama, постеречь гусей hanesid karjatama
предубеждение 115 С с. неод. eelarvamus; смотреть на кого-что с предубеждением keda-mida eelarvamusega vaatama, иметь предубеждение против кого ~ к кому kelle suhtes eelarvamusel olema, относиться с предубеждением к кому-чему eelarvamusega suhtuma kellesse-millesse
приглядеться 232 Г сов. несов. приглядываться к кому-чему, без доп. kõnek.
teraselt vaatama, silmitsema; lähemalt tutvuma ~ tundma õppima; приглядеться к людям inimesi lähemalt tundma õppima;
(без несов.) harjuma (silmade kohta); глаза пригляделись в темноте silmad harjusid pimedaga;
(без несов.) кому, без доп. madalk. ära tüütama; ему это пригляделось see on teda ära tüüdanud ~ talle tüütavaks läinud
приискать 199 Г сов. несов. приискивать кого-что kõnek. (sobivat) otsima ~ leidma ~ välja vaatama; приискать себе работу endale sobivat tööd leidma
присмотреться 239 Г сов. несов. присматриваться к кому-чему, без доп.
tähelepanelikult vaatama ~ jälgima ~ uurima, tundma õppima keda-mida; присмотреться к новому работнику uut töötajat tundma õppima;
pimedusega harjuma (silmade kohta), (ära) harjuma; присмотревшись в темноте kui silmad olid pimedusega harjunud ~ hakkasid pimeduses nägema;
kõnek. tüdinema, (liiga) harilikuks ~ igapäevaseks pidama
прищур 1 С м. неод. (без мн. ч.) pilukil ~ vidukil ~ kissis olek; смотреть с прищуром pilukil silmadega ~ pilusilmi vaatama, глаза с прищуром pilukil silmad
пусто Н
tühjalt, elutult; говорить красиво, но пусто ilusaid, kuid tühje sõnu tegema, пусто глядеть tühja pilguga vaatama;
предик. on tühi; в кармане пусто tasku on tühi, в комнате пусто tuba on tühi, на душе пусто hinges on tühjus;
чтоб тебе (ему, ей, вам, им) пусто было madalk. et vanatühi sind (teda, teid, neid) võtaks, susi sind (teda, teid, neid) söögu, tont sind (teda, teid, neid) võtku; то густо, то пусто kõnekäänd kord klimp, kord lurr
растерянно Н hämmeldunult, täis hämmeldust, hämmingus, segaduses, nõutult, kimbatuses, ähmi täis, ähmis; смотреть растерянно hämmeldunult ~ hämmelduses vaatama, растерянно разводить руками nõutult käsi laiutama
ревизовать 172a Г сов. и несов. кого-что revisjoni tegema, revideerima (kontrollima, järele v. üle vaatama)
слюни 13 С (без ед. ч.) неод. kõnek. sülg, ila, kool (koola);
глотать слюни kõnek. vesise suuga pealt vaatama, kellel käivad neelud, kelle suu jookseb vett
смущённо Н hämmeldunult, kohmetult, nõutult, häbelikult; смущённо смотреть nõutult vaatama, смущённо улыбаться häbelikult naeratama
сосредоточенно Н koondunult, keskendunult, süvenenult, kontsentreerunult; koondatult, keskendatult, kontsentreeritult; сосредоточенно смотреть keskendunult ~ pingsalt vaatama, сосредоточенно работать keskendunult ~ kontsentreerunult töötama ~ töö juures olema ~ tööd tegema
спускать 169a Г несов. сов. спустить; спускаемый аппарат maandur (kosmoselennuaparaadi osa);
не спускать глаз с кого-чего (1) ainiti vahtima, pilku pööramata vaatama keda-mida, (2) kellel silma peal hoidma; не спускать кого-чего с глаз keda-mida silmist mitte laskma
тоскливо Н
(väga) nukralt, nukrutsevalt, igatsevalt, kurvalt, ängistavalt, tuskategevalt; on (väga) nukker ~ kurb ~ ängistav ~ tuskategev; тоскливо глядеть nukralt ~ igatsevalt vaatama, ему тоскливо tal on kurb ~ nukker meel, ta meel on kurb ~ nukker;
igavalt; on igav; дома сидеть тоскливо kodus istuda on igav
третировать 171a Г несов. кого-что alandavalt ~ kõrgilt kohtlema, ülalt alla vaatama kelle peale ~ kellele
тупо Н
nürilt, tömbilt, töntsilt, tölbilt (ka ülek.); тупо очиненный карандаш tömp ~ tömbi otsaga pliiats, тупо смотреть nürilt ~ nürimeelselt vaatama, тупо повиноваться tölbilt ~ nürilt kuuletuma ~ alluma;
tuhmilt, kumedalt; в дверь тупо постучали ukse taga kostis tuhm ~ kume koputus
уверенно Н kindlalt, veendunult, enesekindlalt; уверенно говорить veendunult ~ kindlalt rääkima, уверенно смотреть вперёд kindlalt ~ julgelt tulevikku ~ ettepoole vaatama, уверенно шагать kindlalt sammuma ~ astuma, уверенно вести себя enesekindlalt käituma
уследить 290 Г сов. несов. услеживать
за кем-чем jälgima, valvama, järele vaatama, silma peal hoidma; я не мог уследить за ходом его мысли ma ei suutnud tema mõttekäiku jälgida, за ним не уследить teda ei jõua keegi ära valvata;
что kõnek. jälile saama, märkama, tähele panema; уследить на лицах равнодушие nägudel ükskõiksust märkama
устеречь 379 Г сов. несов. устерегать кого-что
kõnek. kelle-mille järele valvama ~ vaatama, kellel-millel silma peal hoidma; не устерегли беглеца põgenik lasti käest minema ~ käest minna, устеречь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma;
van. madalk. valvates ~ varitsedes tabama, jälile ~ kätte saama; устеречь вора varast tabama ~ kätte saama
хмуро
Н süngelt, tusaselt, mornilt, mossis ~ torssis ~ vingus ~ hapu ~ pilves näoga ~ olemisega; kortsus kulmul; хмуро смотреть süngelt ~ tusaselt vaatama, на душе ~ на сердце хмуро kes on tusatujus, kelle meel on tusane;
в функции предик. on sompus ~ sombune ~ pilves
хорошенько Н kõnek. hästi, korralikult, tublisti, parasjagu; нажми хорошенько (1) vajuta ~ pressi kõvasti peale, (2) ülek. anna aga pihta, хорошенько рассмотреть hoolega vaatama, uurima, хорошенько поесть mehist ~ tublit kõhutäit sööma
цензуровать 172a Г несов. что van. tsenseerima (kontrollivalt läbi vaatama)
шпаргалить 269b Г несов. kõnek. spikerdama, (spikri pealt) maha kirjutama ~ vaatama ~ puksima
боком Н küljega, külg ees; viltu; стоять боком к кому-чему küljega seisma kelle-mille poole, войти в дверь боком külg ees (uksest) sisse minema, шапка сидела боком на его голове kõnek. müts oli tal viltu peas ~ ühel küljel, (по)глядеть боком kõnek. viltu vaatama;
выходить ~ выйти боком kõnek. end kurjasti kätte tasuma
большой 123 П (сравн. ст. больший 124, больше, более)
suur; большие глаза suured silmad, большая скорость suur kiirus, большой выбор suur ~ rohke valik, с большим трудом suure vaevaga, большой секрет suur saladus, большой учёный suur teadlane, с большой буквы suure (algus)tähega, большой палец (1) pöial, (2) suurvarvas, большой хлеб (1) suur leib, (2) (vilja)suursaak, suurvoos, suurlõikus; большая химия suurkeemia(tööstus), большой спорт tippsport, большой футбол tippjalgpall, suurjalgpall, jalgpalli(võistluste) suursari, большой разговор põhimõtteline ~ tõsine kõnelus ~ vestlus, Большая Медведица Suur Vanker, большой круг кровообращения suur vereringe, большая доля правды suur osa ~ jagu tõtt;
П С большие мн. ч. од. kõnek. suured, täiskasvanud, vanad inimesed;
большой руки kõnek. suuremat ~ kangemat sorti; большой свет kõrgseltskond, suurilm; сам большой kõnek. ise enda peremees; смотреть ~ глядеть большими глазами на кого-что suurisilmi ~ suuril silmil ~ suurte silmadega vaatama keda-mida; (жить) на большую ногу laialt elama
взгляд 1 С м. неод. pilk, vaade (ka ülek.); мимолётный взгляд põgus pilk, пристальный взгляд terav pilk, бросить взгляд pilku heitma, обменяться взглядом ~ взглядами pilke vahetama, приковать взглядом к месту pilguga paigale naelutama, обвести взглядом комнату toas ringi vaatama, философские взгляды filosoofilised vaated, изменить свои взгляды oma vaateid muutma, разделять чьи взгляды kelle vaateid jagama;
на взгляд välimuselt; на мой взгляд minu meelest ~ arvates; на первый взгляд esimesel pilgul; с первого взгляда esimesest pilgust; мерить ~ измерить взглядом pilguga mõõtma
вонзить 293a Г сов. несов. вонзать что в кого-что sisse pistma ~ torkama; вонзить меч в грудь mõõka rinda pistma ~ torkama, вонзить взор ~ глаза в кого-что keda-mida silmadega ~ pilguga puurima, läbitungivalt ~ teravalt vaatama;
вонзить ~ вонзать нож ~ кинжал в сердце (nagu) noaga rindu andma ~ südamesse torkama
восхищение 115 С с. неод. (без мн. ч.) vaimus(ta)tus, vaimustumus; kütkestatus, imetlus; быть в восхищении vaimustuses olema, выразить своё восхищение vaimustust avaldama ~ väljendama, смотреть с восхищением на кого-что imetlusega ~ vaimustusega vaatama keda-mida
вперять 255 Г несов. сов. вперить väljendis вперять ~ вперить взор ~ взгляд ~ глаза в кого-что, на кого-что van. pilku puurima kellesse-millesse, üksisilmi vaatama ~ vahtima keda-mida
вызов 1 С м. неод.
(välja)kutse, (välja)kutsumine; вызов в суд kohtusse kutsumine, вызов на дом kojukutse, вызов на дуэль väljakutse kahevõitlusele ~ duellile, бросить вызов кому väljakutset heitma kellele, прибыть по вызову kutse peale tulema ~ saabuma ~ ilmuma, смотреть с вызовом ülek. väljakutsuvalt vaatama;
üleskutse; вызов на соревнование võistlusüleskutse
вымерить 269*a Г сов. несов. вымеривать, вымерять что (välja, ära) mõõtma; вымерить поле põldu (välja) mõõtma, вымерить длину и ширину комнаты toa pikkust ja laiust mõõtma, вымерить что вдоль и поперёк ülek. mida risti ja põiki läbi käima;
вымерить кого взглядом (с головы до ног) kõnek. pealaest jalatallani vaatama ~ pilguga mõõtma keda
высота 53 С ж. неод.
(обычно без мн. ч.) kõrgus; высота дома maja kõrgus, высота над уровнем моря kõrgus merepinnast, высота полёта lennukõrgus, высотой в три метра kolm meetrit kõrge, kolme meetri kõrgune, смотреть в высоту kõrgusse vaatama, набрать высоту kõrgust võtma (lennul), прыжки в высоту sport kõrgushüpe, взять высоту (1) sport kõrgust ületama, (2) sõj. kõrgendikku vallutama;
kõrgendik;
быть ~ оказаться на высоте oma ülesannete kõrgusel seisma, tasemel olema; с высоты своего величия iroon. ülalt alla, armulikult; с высоты птичьего полёта linnulennult
высыпать 189* Г сов. несов. высыпать
что, из чего (välja, maha) puistama; высыпать ягоды на стол marju lauale (välja) puistama ~ kallama;
куда kõnek. tulvama, (kokku, välja) jooksma; дети высыпали во двор lapsed jooksid õue, народ высыпал на улицу rahvas tulvas tänavale, вся деревня высыпала посмотреть на него kogu küla jooksis (kokku) teda vaatama;
где (suures koguses) tekkima, ilmuma; lööbima; звёзды высыпали на небе taevas lõi tähti täis, на носу высыпали веснушки nina läks tedretähti täis
гадать 165b Г несов.
кому, на чём, по чему ennustama, ette kuulutama; гадать на картах kaarte panema, гадать на кофейной гуще kohvipaksu pealt lugema ~ ennustama, гадать по руке kätt vaatama, гадать на ромашке karikakramängu mängima, «armastab, ei armasta» lugema;
о ком-чём, без доп. kõnek. oletama, mõistatama, arvama; гадать о его намерениях tema kavatsusi ära arvata ~ mõistatada püüdma, никто не думал и не гадал keegi ei osanud (ette) arvata
другой 123 П
teine, muu, teis(t)sugune; teine, järgmine; кто-то другой keegi teine, в другое время muul ~ teisel ajal, в другой комнате teises toas, ни тот, ни другой ei see ega teine, с другой стороны teisest küljest, у него были совсем другие намерения tal olid hoopis teised kavatsused, смотреть другими глазами teise pilguga vaatama, это другое дело see on iseasi, see on hoopis teine asi, на другой день järgmisel päeval, другой раз kõnek. teinekord, mõnikord, в другой раз mõni teine kord;
П С м. од. (mõni) teine; другой может подумать, что... mõni teine võib arvata, et..., не тот, так другой kui mitte üks, siis teine, он не думает о других teistele ta ei mõtle;
П С другое с. неод. (без мн. ч.) muu, teine; он говорит одно, а делает совсем другое ta räägib üht, kuid teeb teist ~ hoopis muud
загнанный 127
страд. прич. прош. вр. Г загнать I, II;
прич. П (кр. ф. загнан, загнанна, загнанно, загнанны) äraaetud, tagaaetud, ülek. ka kurnatud, vaevatud, muserdatud; (ära)hirmutatud, heidutatud; загнанная лошадь äraaetud ~ vaevatud hobune, озираться как загнанный зверь tagaaetava looma kombel ringi vaatama, загнанный человек muserdatud ~ heidutatud inimene
из-под предлог с род. п.
mille alt; вылезти из-под стола laua alt välja ronima, освободиться из-под ареста vahi alt ~ arestist vabanema, из-под носа otse nina eest ~ alt, выходить из-под пера кого kelle sulest ilmuma, (смотреть) из-под ладони ~ руки kätt silme ees hoides (vaatama);
viitab eseme endisele otstarbele; бочка из-под дёгтя (tühi) tökativaat, катушка из-под кабеля (tühi) kaablirull;
mille kandist, lähedalt, lähedusest; он родом из-под Москвы ta on pärit Moskva lähedalt ~ kandist;
словно ~ точно ~ как из-под землиырос) nagu maa alt (kerkis, kerkinud), nagu taevast (kukkus, kukkunud); (работать) из-под палки piitsa sunnil, kepihirmus (töötama)
испуг 18 (род. п. с испугу и с испуга) С м. неод. (без мн. ч.) hirm, ehmatus, kohkumus, heitumus, jahmatus, ähm; с испуга hirmust, в испуге hirmul, kahkvel, смотреть с испугом hirmuga ~ kohkunult vaatama;
брать ~ взять на испуг madalk. hirmutama (millegi saavutamiseks)
корень 16 (предл. п. ед. ч. на корне, на корню) С м. неод.
juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
van. sugu, päritolu;
корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
красноречиво Н kõneosavalt, ilukõneliselt; ilmekalt, kujukalt, veenvalt, kõnekalt; tähendusrikkalt; красноречиво рассказывать о чём kujukalt rääkima mida ~ millest, красноречиво свидетельствовать о чём veenvalt ~ ilmekalt tunnistama mida, tunnistust andma millest, красноречиво смотреть на кого tähendusrikkalt otsa vaatama kellele
лес 4 (род. п. ед. ч. леса и лесу, предл. п. о лесе и в лесу) С м. неод.
mets (ka ülek.); густой лес tihe mets, девственный лес põlismets, дремучий лес pime laas, tihe mets, лиственный лес leht(puu)mets, смешанный лес segamets, хвойный лес okas(puu)mets, вырубка леса metsaraie, валка леса puude langetamine, лес штыков täägimets;
(предл. п. в лесе, о лесе, без мн. ч.) puit, puitmaterjal, metsamaterjal; деловой ~ поделочный лес tarbepuit, крепёжный лес toestuspuit, пилёный лес saepuit, -materjal, строевой ~ строительный лес ehituspuit, круглый лес ümarpuit, palgid, сплавлять лес metsa ~ palke parvetama;
дремучий ~ тёмный лес для кого, без доп. tundmatu maa; глядеть ~ смотреть в лес metsa poole vaatama; лес рубят -- щепки летят vanas. kus metsa ~ maja raiutakse, seal laastud lendavad; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda segasem ~ keerulisem
лицо 110 С с. неод.
nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
медведь 10 С м. од.
karu (kõnek. ka ülek.), ott; zool. белый медведь jääkaru (Ursus v Thalarctos maritimus), бурый медведь karu, pruunkaru (Ursus arctos), белогрудый ~ гималайский медведь kaeluskaru (Ursus v Selenarctos tibetanus), малайский медведь malai karu (Ursus v Helarctos malayanus), очковый медведь prillkaru (Tremarctos ornatus), медведи karulased (Ursidae), медведем глядеть altkulmu vaatama, põrnitsema, ходить как медведь tatsa-tatsa ~ tatsudes käima;
kõnek. karunahk;
медведь ~ слон на ухо наступил кому nalj. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole (muusikalist) kuulmist; делить шкуру неубитого медведя (enneaegu) karu nahka jagama
мельком Н hetkeks, vilksamisi, kiiresti, rutuga, möödaminnes, põgusalt; мельком увидеть кого hetkeks ~ vilksamisi nägema keda, мельком взглянуть на часы vilksamisi ~ möödaminnes kella vaatama, kellale põgusalt pilku heitma
наблюдать 169a Г несов.
кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
назад Н tagasi, taha(poole); идти назад tagasi minema ~ tulema, вернуться назад tagasi pöörduma, сделать шаг назад sammu tagasi astuma, заложить руки назад käsi selja taha panema, оглянуться назад tagasi ~ taha vaatama, взять своё слово назад oma sõna tagasi võtma, сорок лет (тому) назад nelikümmend aastat tagasi, neljakümne aasta eest
недоглядеть Г сов. kõnek.
232a (без страд. прич.) что, чего, без доп. mitte märkama ~ tähele panema, silmist laskma, kahe silma vahele jätma; корректор недоглядел опечатку korrektor ei märganud trükiviga;
232b за кем-чем, без доп. (valvamisel v. hoidmisel) tähelepanematu ~ hooletu olema, halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; недоглядеть за ребёнком last omapead jätma ~ silmist laskma, недоглядеть за скотом halvasti loomi ~ karja hoidma, loomi omapead ~ unarusse jätma
ненависть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) viha, (viha)vaen, vihkamine, vimm, sallimatus; ненависть народа rahva viha, классовая ненависть klassivaen, вызывать ненависть vihkama panema, viha tegema ~ tekitama, испытывать ~ питать ненависть к кому vihkama keda, ненависть к кому-чему kelle-mille vihkamine, смотреть с ненавистью на кого vihaselt ~ vihkaval pilgul vaatama keda

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur