[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit
волчком Н vurrina; вертеться волчком vurrina keerlema
выкраситься 273* Г сов. → несов. выкрашиваться I
‣ värviga kattuma; kõnek. ennast värviga kokku määrima;
‣ kõnek. juukseid värvima milliseks, millega; vrd. краситься
‣ värviga kattuma; kõnek. ennast värviga kokku määrima;
‣ kõnek. juukseid värvima milliseks, millega; vrd. краситься
выморить 285*a Г сов. → несов. вымаривать кого, чем (mürgiga) hävitama; välja suretama, surnuks näljutama; выморить всех мышей hiiri mürgitama ~ ära hävitama
вытравить I 320* Г сов. → несов. вытравливать, вытравлять
‣ что, чем välja võtma (plekkide kohta); met. söövitama; peitsima;
‣ кого (ära) mürgitama, mürgiga hävitama; вытравить мышей hiiri mürgitama;
‣ кого jah. (koertega) välja ajama; охотники вытравили зверя из лесу kütid ajasid looma metsast välja;
‣ что puruks tallama ~ sõtkuma (orast, põldu);
‣ что ülek. välja juurima, hävitama; вытравить пережитки igandeid välja juurima
‣ что, чем välja võtma (plekkide kohta); met. söövitama; peitsima;
‣ кого (ära) mürgitama, mürgiga hävitama; вытравить мышей hiiri mürgitama;
‣ кого jah. (koertega) välja ajama; охотники вытравили зверя из лесу kütid ajasid looma metsast välja;
‣ что puruks tallama ~ sõtkuma (orast, põldu);
‣ что ülek. välja juurima, hävitama; вытравить пережитки igandeid välja juurima
вытравление 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (plekkide) väljavõtmine; met. söövitus, söövitamine; peitsimine;
‣ mürgitamine, mürgiga hävitamine;
‣ (põllu vm.) äratallamine ~ ärasõtkumine;
‣ väljajuurimine, hävitamine
‣ (plekkide) väljavõtmine; met. söövitus, söövitamine; peitsimine;
‣ mürgitamine, mürgiga hävitamine;
‣ (põllu vm.) äratallamine ~ ärasõtkumine;
‣ väljajuurimine, hävitamine
вьюн 2 С м. од.
‣ zool. vingerjas (Misgurnus);
‣ ülek. kõnek. värten, vurr (inimese kohta); вертеться вьюном vurrina keerlema
‣ zool. vingerjas (Misgurnus);
‣ ülek. kõnek. värten, vurr (inimese kohta); вертеться вьюном vurrina keerlema
густо Н tihedalt, paksult; густо покрыть краской paksult värviga katma, тьма густо ложится на землю tihe pimedus laskub maale, она густо покраснела ta punastas tugevasti, денег ~ в кошельке у них не густо ülek. kõnek. raha pole neil just palju, nende pung on kõhnavõitu
закрасить 273a Г сов. → несов. закрашивать кого-что, чем üle värvima ~ võõpama, värviga (kinni) katma; закрасить пятна зелёной краской laike ~ plekke rohelisega kinni katma
наводка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ suunamine, juhatamine; sõj. sihtimine; прямая наводка otsesihtimine, непрямая наводка kaudsihtimine;
‣ pealekanne, pealepanek; seadmine; наводка моста silla ehitamine, наводка краски värvimine, värviga katmine, värvi pealepanek, наводка на резкость ~ на фокус fot. teravdus, fookustamine;
‣ el. indutseerimine; indutseerumine;
‣ (karusnaha) jumestamine
‣ suunamine, juhatamine; sõj. sihtimine; прямая наводка otsesihtimine, непрямая наводка kaudsihtimine;
‣ pealekanne, pealepanek; seadmine; наводка моста silla ehitamine, наводка краски värvimine, värviga katmine, värvi pealepanek, наводка на резкость ~ на фокус fot. teravdus, fookustamine;
‣ el. indutseerimine; indutseerumine;
‣ (karusnaha) jumestamine
накат 1 С м. неод.
‣ (обычно ед. ч.) veeretus, veeretamine; накат орудия sõj. suurtükiraua ettejooks;
‣ ehit. täidislagi, (mulde)laudis, (täidis)laelaudis; щитовой накат kilplaudis, укрытие в три наката ~ в тройной накат sõj. kolmekordse palklaega muldvarje;
‣ (parve)kinnituspalk, kinnituslaud;
‣ kalle; kallak, nõlv;
‣ sissesõidetud tee; гладкий накат sile tee;
‣ tehn. (paberimasina) rullaparaat;
‣ (обычно ед. ч.) trük. (trükivormi värviga) katmine; pealerullitud muster;
‣ murdlainetus, murdlus
‣ (обычно ед. ч.) veeretus, veeretamine; накат орудия sõj. suurtükiraua ettejooks;
‣ ehit. täidislagi, (mulde)laudis, (täidis)laelaudis; щитовой накат kilplaudis, укрытие в три наката ~ в тройной накат sõj. kolmekordse palklaega muldvarje;
‣ (parve)kinnituspalk, kinnituslaud;
‣ kalle; kallak, nõlv;
‣ sissesõidetud tee; гладкий накат sile tee;
‣ tehn. (paberimasina) rullaparaat;
‣ (обычно ед. ч.) trük. (trükivormi värviga) katmine; pealerullitud muster;
‣ murdlainetus, murdlus
накатать 165a Г сов. → несов. накатывать
‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ valmis veeretama; накатать брёвен palke kohale veeretama, накатать снежков lumepalle veeretama;
‣ что, чего (mingit hulka) vanutama;
‣ что, чего (mingit hulka) siledaks rullima ~ vaalima; накатать белья hulka pesu siledaks rullima;
‣ что sisse ~ kõvaks sõitma; накатать дорогу teed sisse sõitma;
‣ что katma (värvirulli vm. abil); накатать набор (trüki)ladu värviga katma;
‣ (без несов.) что, чего madalk. valmis viskama ~ vehkima (kirja, avaldust vm.);
‣ что, чего, на кого-что kõnek. peale rullima ~ kerima
‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ valmis veeretama; накатать брёвен palke kohale veeretama, накатать снежков lumepalle veeretama;
‣ что, чего (mingit hulka) vanutama;
‣ что, чего (mingit hulka) siledaks rullima ~ vaalima; накатать белья hulka pesu siledaks rullima;
‣ что sisse ~ kõvaks sõitma; накатать дорогу teed sisse sõitma;
‣ что katma (värvirulli vm. abil); накатать набор (trüki)ladu värviga katma;
‣ (без несов.) что, чего madalk. valmis viskama ~ vehkima (kirja, avaldust vm.);
‣ что, чего, на кого-что kõnek. peale rullima ~ kerima
накрасить 273a Г сов. → несов. накрашивать
‣ что värvima, jumestama, minkima; накрасить губы huuli värvima;
‣ что, чего (mingit hulka) ära värvima, värviga katma
‣ что värvima, jumestama, minkima; накрасить губы huuli värvima;
‣ что, чего (mingit hulka) ära värvima, värviga katma
наложение 115 С с. неод. pealepanek, pealepanemine; mat. (kujundite) ühitamine; наложение повязки sideme pealepanemine, наложение шва õmbluse tegemine (ka tehn.), наложение резолюции resolutsioonipanek, resolutsiooni pealdamine, resolveering, наложение взыскания karistuse määramine, наложение штрафа trahvimine, наложение ареста arestimine, наложение запрета (ära)keelamine, keelustus, наложение грима grimmimine, jumestamine, наложение краски värviga katmine, värvimine
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
натравить 321 Г сов. → несов. натравливать
‣ несов. также натравлять кого, на кого-что kallale hassetama, (koera) võtatama; ülek. kõnek. (üles) ässitama; натравить собак на кого koeri kelle kallale hassetama, натравить кого на соседа keda naabri vastu üles ässitama ~ õssitama;
‣ кого (suurel hulgal mürgiga) hävitama; натравить крыс rotte hävitama;
‣ что, чего (sisse) söövitama; натравить узор mustrit sisse söövitama
‣ несов. также натравлять кого, на кого-что kallale hassetama, (koera) võtatama; ülek. kõnek. (üles) ässitama; натравить собак на кого koeri kelle kallale hassetama, натравить кого на соседа keda naabri vastu üles ässitama ~ õssitama;
‣ кого (suurel hulgal mürgiga) hävitama; натравить крыс rotte hävitama;
‣ что, чего (sisse) söövitama; натравить узор mustrit sisse söövitama
обвести 367 Г сов. → несов. обводить
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обмазаться 186 Г сов. → несов. обмазываться чем kõnek. end millega kokku ~ ära määrima; он обмазался краской ta on värviga koos
обмуровать 172a Г сов. → несов. обмуровывать что ehit. müüritama, müüriga ~ müüritisega vooderdama ~ ümbritsema, müürvoodrit laduma
обмуровка 72 С ж. неод. ehit.
‣ (без мн. ч.) müüritus, müüritamine, müüriga ~ müüritisega vooderdamine ~ ümbritsemine, müürvoodri ladumine;
‣ müüritis, müürvooder; кирпичная обмуровка котла katla tellismüüritis
‣ (без мн. ч.) müüritus, müüritamine, müüriga ~ müüritisega vooderdamine ~ ümbritsemine, müürvoodri ladumine;
‣ müüritis, müürvooder; кирпичная обмуровка котла katla tellismüüritis
перемазаться 186 Г сов. → несов. перемазываться чем, в чём kõnek. end üleni ära ~ kokku määrima ~ mäkerdama; перемазаться в краске end värviga üleni ära määrima
перемарать 165a Г сов. → несов. перемарывать
‣ что, чем madalk. (tugevasti, hulgaviisi) ära määrima, mustaks tegema; он перемарал руки краской ta käed on värviga koos;
‣ что kõnek. (parandamisega) ära sodima ~ täis sirgeldama (näit. käsikirja)
‣ что, чем madalk. (tugevasti, hulgaviisi) ära määrima, mustaks tegema; он перемарал руки краской ta käed on värviga koos;
‣ что kõnek. (parandamisega) ära sodima ~ täis sirgeldama (näit. käsikirja)
поверху Н kõnek. peal(t), peal(t)pool(t), ülal(t), pindmiselt; покрыть поверху краской pealt värviga üle tõmbama
потравить 321 Г сов.
‣ кого kõnek. (kõiki, paljusid) mürgiga hävitama;
‣ что (külvi, rohtkatet) kahjustama, hävitama (loomade poolt);
‣ кого (mõnda aega) koertega jahti pidama; koera kallale ässitama kellele;
‣ кого ülek. kõnek. (mõnda aega) taga kiusama
‣ кого kõnek. (kõiki, paljusid) mürgiga hävitama;
‣ что (külvi, rohtkatet) kahjustama, hävitama (loomade poolt);
‣ кого (mõnda aega) koertega jahti pidama; koera kallale ässitama kellele;
‣ кого ülek. kõnek. (mõnda aega) taga kiusama
прокрасить 273a Г сов. → несов. прокрашивать
‣ что (ära) värvima, värviga katma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) värvima
‣ что (ära) värvima, värviga katma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) värvima
прокраситься 273 Г сов. → несов. прокрашиваться värviga läbi imbuma; värvi sisse ~ peale võtma; ткань хорошо прокрасилась riie on hästi värvi sisse võtnud, värv on riidele hästi peale hakanud
семицветный 126 П seitsmevärviline, seitsmevärvuseline, seitsme värviga ~ värvusega; семицветная радуга seitsmevärviline ~ seitsmevärvuseline vikerkaar, семицветный флаг seitsme värviga ~ värvusega lipp
стебельчатый 119 П (кр. ф. стебельчат, стебельчата, стебельчато, стебельчаты) kõrsjas, kõrretaoline, vars-; varrega, vartega; стебельчатый шов tekst. varspiste
травить I 321 Г несов.
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
укрепить 302 Г сов. → несов. укреплять кого-что, чем kindlustama, kõvendama, kinnitama, tugevdama (ka ülek.); укрепить город стеной linna müüriga kindlustama, укрепить границу piiri kindlustama, укрепить мир rahu kindlustama, укрепить за собой репутацию умного человека endale targa inimese mainet kindlustama ~ tagama, укрепить сваями vaiadega kindlustama, укрепить уверенность veendumust kinnitama, укрепить дисциплину korda ~ distsipliini tugevdama ~ kõvendama, укрепить мускулы lihaseid tugevdama, укрепить авторитет autoriteeti ~ autoriteetsust tugevdama ~ suurendama, укрепить дружбу sõprust tugevdama, укрепить здоровье tervist tugevdama ~ karastama ~ kosutama, укрепить дух vaimu ~ hinge kosutama, укрепить силы jõudu andma, tugevamaks tegema, kosutama, свежий воздух и солнце укрепили больного värske õhk ja päike andsid haigele jõudu ~ kosutasid haiget
