[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 76 artiklit
белить 307 (страд. прич. прош. вр. белённый; белён, белена, белено, белены,) 285a Г несов. что
‣ valgendama, valgeks värvima; minkima; белить потолок lage valgendama, белить лицо nägu valgeks minkima;
‣ pleegitama; белить ткань riiet pleegitama
‣ valgendama, valgeks värvima; minkima; белить потолок lage valgendama, белить лицо nägu valgeks minkima;
‣ pleegitama; белить ткань riiet pleegitama
выкрасить 273*a Г сов. → несов. выкрашивать I что, чем, во что (ära) värvima; выкрасить полы põrandaid (ära) värvima, дверь выкрашена жёлтой краской ~ в жёлтую краску uks on kollaseks värvitud; vrd. красить
выкраситься 273* Г сов. → несов. выкрашиваться I
‣ värviga kattuma; kõnek. ennast värviga kokku määrima;
‣ kõnek. juukseid värvima milliseks, millega; vrd. краситься
‣ värviga kattuma; kõnek. ennast värviga kokku määrima;
‣ kõnek. juukseid värvima milliseks, millega; vrd. краситься
вычернить 285*a Г сов. что
‣ mustama, mustaks värvima (kõnek. ka ülek.); вычернить волосы juukseid mustaks värvima;
‣ van. maha tõmbama ~ kriipsutama; vrd. чернить
‣ mustama, mustaks värvima (kõnek. ka ülek.); вычернить волосы juukseid mustaks värvima;
‣ van. maha tõmbama ~ kriipsutama; vrd. чернить
губа I 55 С ж. неод.
‣ huul; mokk; верхняя губа ülahuul, нижняя губа alahuul, заячья губа med. jänesemokk, красить губы huuli värvima, кусать губы huuli närima, целовать в губы suule ~ huultele suudlema;
‣ tehn. nokk; напускная губа pealejooksunokk, зажимные губы näpitsad;
◊ закусить ~ прикусить губу ~ губы huulde hammustama; надуть губы ~ губки kõnek. huuli ~ mokki torutama, mossitama; губа не дура у кого kõnek. kellel on silma ~ maitset, kes oskab valida; молоко на губах не обсохло kõnekäänd (on) alles piimahabe, kõrvatagused alles märjad
‣ huul; mokk; верхняя губа ülahuul, нижняя губа alahuul, заячья губа med. jänesemokk, красить губы huuli värvima, кусать губы huuli närima, целовать в губы suule ~ huultele suudlema;
‣ tehn. nokk; напускная губа pealejooksunokk, зажимные губы näpitsad;
◊ закусить ~ прикусить губу ~ губы huulde hammustama; надуть губы ~ губки kõnek. huuli ~ mokki torutama, mossitama; губа не дура у кого kõnek. kellel on silma ~ maitset, kes oskab valida; молоко на губах не обсохло kõnekäänd (on) alles piimahabe, kõrvatagused alles märjad
докрашивать 168a Г несов. → сов. докрасить что, до чего ära ~ lõpuni ~ milleni värvima, värvimist lõpetama; докрашивать подоконник aknalaua värvimist lõpetama, aknalauda ära ~ lõpuni värvima, докрашивать пол до двери põrandat uksest saadik värvima
забелить 308, 285a Г сов. → несов. забеливать что, чем kõnek.
‣ valgendama, valgeks värvima, valgestama; забелить потолок мелом lage kriidiga valgendama;
‣ maitsestama hapukoorega ~ piimaga ~ (harvem) jahuga; забелить суп молоком supile valget (s. t. piima) valama
‣ valgendama, valgeks värvima, valgestama; забелить потолок мелом lage kriidiga valgendama;
‣ maitsestama hapukoorega ~ piimaga ~ (harvem) jahuga; забелить суп молоком supile valget (s. t. piima) valama
зазеленить 285a Г сов. что, чем kõnek. roheliseks värvima ~ määrima; зазеленить платье травой kleiti rohus ära määrima, kleidile rohuplekki tegema
закрасить 273a Г сов. → несов. закрашивать кого-что, чем üle värvima ~ võõpama, värviga (kinni) katma; закрасить пятна зелёной краской laike ~ plekke rohelisega kinni katma
засинить 285a Г сов. → несов. засинивать что (pesu) sinetama; (sinega liiga) siniseks tegema; siniseks värvima
зачернить 285a Г сов. → несов. зачернять что, чем mustaks (tumedavärviliseks) määrima ~ värvima; зачернить барку варом lotja pigitama; vrd. чернить
зеленить 285a Г несов. что roheliseks tegema ~ värvima; мох зеленил мрачные стены haljas sammal kattis süngeid müüre; vrd. позеленить
класть 356a (без страд. прич.) Г несов. → сов. положить
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
красить 273a Г несов.
‣ что, чем, во что värvima, võõpama; красить волосы в каштановый цвет juukseid kastanpruuniks värvima;
‣ kõnek. värvi andma;
‣ кого-что kaunistama, ilustama; труд красит человека töö kaunistab ~ õilistab inimest; vrd. выкрасить, покрасить
‣ что, чем, во что värvima, võõpama; красить волосы в каштановый цвет juukseid kastanpruuniks värvima;
‣ kõnek. värvi andma;
‣ кого-что kaunistama, ilustama; труд красит человека töö kaunistab ~ õilistab inimest; vrd. выкрасить, покрасить
краситься 273 Г несов.
‣ kõnek. end värvima; она не красится ta ei värvi end;
‣ kõnek. värvi andma;
‣ värvuma, värvi peale võtma; белая материя хорошо красится valge riie võtab hästi värvi peale;
‣ страд. к красить 1.; vrd. выкраситься
‣ kõnek. end värvima; она не красится ta ei värvi end;
‣ kõnek. värvi andma;
‣ värvuma, värvi peale võtma; белая материя хорошо красится valge riie võtab hästi värvi peale;
‣ страд. к красить 1.; vrd. выкраситься
краска 72 С ж. неод.
‣ värv; акварельные краски akvarellvärvid, akvarellid, vesivärvid, водоупорная ~ водостойкая краска veekindel värv, печатная краска trükivärv, эмалевая ~ лаковая краска lakkvärv, густотёртая краска värvipasta, pastavärv, сухая краска pulbervärv, kuivvärv, тёртая краска pigment, värvimuld, peenestatud värv, выкрасить в красную краску punaseks värvima, писать масляными красками õlivärviga maalima;
‣ (без мн. ч.) puna; краска стыда häbipuna, краска сошла с лица puna kadus palgeilt;
‣ (без мн. ч.) kõnek. värvimine, võõpamine; отдать платье в краску kleiti värvida viima ~ andma;
‣ краски мн. ч. värv(id), toon; яркие краски лета eredad suvevärvid, в описании мало красок kirjeldus on ilmetu, описать чёрными красками mustades värvides ~ toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ бросает ~ бросало ~ бросило в краску кого kellel tõuseb ~ tõusis puna näkku ~ palgesse; вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. keda punastama panema; (его) лицо залилось густой краской (ta) punastas tugevasti, (ta) läks näost tulipunaseks; краска бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis puna näkku ~ palgesse, veri tõusis näkku, nägu lõi õhetama; не жалеть ~ не щадить красок (kirjelduses) värve mitte säästma; сгущать ~ сгустить краски mida liiga paksudes värvides kujutama (liiga halvana näitama)
‣ värv; акварельные краски akvarellvärvid, akvarellid, vesivärvid, водоупорная ~ водостойкая краска veekindel värv, печатная краска trükivärv, эмалевая ~ лаковая краска lakkvärv, густотёртая краска värvipasta, pastavärv, сухая краска pulbervärv, kuivvärv, тёртая краска pigment, värvimuld, peenestatud värv, выкрасить в красную краску punaseks värvima, писать масляными красками õlivärviga maalima;
‣ (без мн. ч.) puna; краска стыда häbipuna, краска сошла с лица puna kadus palgeilt;
‣ (без мн. ч.) kõnek. värvimine, võõpamine; отдать платье в краску kleiti värvida viima ~ andma;
‣ краски мн. ч. värv(id), toon; яркие краски лета eredad suvevärvid, в описании мало красок kirjeldus on ilmetu, описать чёрными красками mustades värvides ~ toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ бросает ~ бросало ~ бросило в краску кого kellel tõuseb ~ tõusis puna näkku ~ palgesse; вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. keda punastama panema; (его) лицо залилось густой краской (ta) punastas tugevasti, (ta) läks näost tulipunaseks; краска бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis puna näkku ~ palgesse, veri tõusis näkku, nägu lõi õhetama; не жалеть ~ не щадить красок (kirjelduses) värve mitte säästma; сгущать ~ сгустить краски mida liiga paksudes värvides kujutama (liiga halvana näitama)
навести 367 Г сов. → несов. наводить
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
накрасить 273a Г сов. → несов. накрашивать
‣ что värvima, jumestama, minkima; накрасить губы huuli värvima;
‣ что, чего (mingit hulka) ära värvima, värviga katma
‣ что värvima, jumestama, minkima; накрасить губы huuli värvima;
‣ что, чего (mingit hulka) ära värvima, värviga katma
намалевать 174a Г сов. → несов. намалёвывать что
‣ kõnek. halv. valmis plätserdama ~ soperdama (pildi kohta);
‣ madalk. võõpama, (oskamatult) värvima; намалевать лицо nägu võõpama; vrd. малевать
‣ kõnek. halv. valmis plätserdama ~ soperdama (pildi kohta);
‣ madalk. võõpama, (oskamatult) värvima; намалевать лицо nägu võõpama; vrd. малевать
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
напомадить 270a Г сов. что, чем (pumatiga) võidma ~ kreemitama ~ värvima; напомадить волосы juukseid pumatiga võidma, напомадить губы kõnek. huuli võõpama; vrd. помадить
нарумянить 269a Г сов. → несов. нарумянивать
‣ что ruužiga ~ põsepunaga minkima ~ värvima;
‣ punapõskseks ~ õhetavpunaseks tegema, õhetama panema; мороз нарумянил щёки pakane tegi põsed punaseks ~ pani põsed õhetama; vrd. румянить
‣ что ruužiga ~ põsepunaga minkima ~ värvima;
‣ punapõskseks ~ õhetavpunaseks tegema, õhetama panema; мороз нарумянил щёки pakane tegi põsed punaseks ~ pani põsed õhetama; vrd. румянить
нарумяниться 269 Г сов. → несов. нарумяниваться
‣ end ruužiga ~ põsepunaga minkima ~ värvima;
‣ punaseid põski saama, punapõskseks ~ õhetavpunaseks minema, õhetama hakkama; vrd. румяниться
‣ end ruužiga ~ põsepunaga minkima ~ värvima;
‣ punaseid põski saama, punapõskseks ~ õhetavpunaseks minema, õhetama hakkama; vrd. румяниться
насинить 285a Г сов. → несов. насинивать что, чего kõnek.
‣ (mingit hulka) siniseks värvima;
‣ (mingit kogust pesu) sinetama
‣ (mingit hulka) siniseks värvima;
‣ (mingit kogust pesu) sinetama
насурьмить 301 Г сов. что van. mustaks värvima (kulme, vuntse vm.); насурьмить брови kulme mustaks värvima; vrd. сурьмить
нафабрить 269a (повел. накл. нафабри) Г сов. → несов. нафабривать что van. (habet, vuntse) mustaks värvima
нафабриться 269 (повел. накл. нафабрись) Г сов. → несов. нафабриваться van. endal (habet, vuntse) mustaks värvima
начернить 285a Г сов. → несов. начернять что mustaks värvima; начернить волосы juukseid mustaks värvima
обагрить 285a Г сов. → несов. обагрять что, чем liter. veripunaseks ~ purpurseks tegema ~ värvima; обагрить меч кровью mõõka verega niisutama ~ verre kastma;
◊ обагрить ~ обагрять руки чьей кровью ~ в крови (oma) käsi kelle verega määrima, kelle verd valama
◊ обагрить ~ обагрять руки чьей кровью ~ в крови (oma) käsi kelle verega määrima, kelle verd valama
окрасить 273a Г сов. → несов. окрашивать что, во что, чем (üle, ära) värvima; ülek. värvingut andma; окрасить в синий цвет siniseks värvima, окрасить известью (valgeks) lupjama, его щёки окрасил густой румянец ta põsed kattusid punaga, эта встреча окрасила радостью весь день see kohtumine andis kogu päevale rõõmuvärvingu
перебелить 308, буд. вр. van. также 285a Г сов. → несов. перебеливать что
‣ üle ~ uuesti ~ veel kord valgendama ~ valgeks värvima; перебелить потолки lagesid uuesti valgendama;
‣ (без несов.) kõike ~ palju valgendama ~ valgeks värvima; перебелить стены seinte valgendamisega lõpule jõudma;
‣ liigvalgendama, liigpleegitama, ülemäära valgendama ~ pleegitama, liigse valgendamise ~ pleegitamisega ära rikkuma
‣ üle ~ uuesti ~ veel kord valgendama ~ valgeks värvima; перебелить потолки lagesid uuesti valgendama;
‣ (без несов.) kõike ~ palju valgendama ~ valgeks värvima; перебелить стены seinte valgendamisega lõpule jõudma;
‣ liigvalgendama, liigpleegitama, ülemäära valgendama ~ pleegitama, liigse valgendamise ~ pleegitamisega ära rikkuma
перекрасить 273a Г сов. → несов. перекрашивать
‣ что, во что uuesti üle värvima;
‣ что (järgemööda kõike v. hulka) värvima
‣ что, во что uuesti üle värvima;
‣ что (järgemööda kõike v. hulka) värvima
перекраситься 273 Г сов. → несов. перекрашиваться
‣ во что (teiseks) värvuma, (teist) värvi peale võtma; юбка хорошо перекрасилась в коричневый цвет ülevärvimisel sai seelik ilusat pruuni värvi;
‣ во что, без доп. (oma juukseid) teiseks värvima;
‣ в кого, без доп. ülek. kõnek. oma värvi muutma, end teise sildi all näitama
‣ во что (teiseks) värvuma, (teist) värvi peale võtma; юбка хорошо перекрасилась в коричневый цвет ülevärvimisel sai seelik ilusat pruuni värvi;
‣ во что, без доп. (oma juukseid) teiseks värvima;
‣ в кого, без доп. ülek. kõnek. oma värvi muutma, end teise sildi all näitama
пересинить 285a Г сов. → несов. пересинивать что
‣ uuesti ~ üle ~ üleliia sinetama ~ siniseks värvima ~ sinistama;
‣ kõnek. (kõike v. hulka järgemööda) sinetama ~ siniseks värvima
‣ uuesti ~ üle ~ üleliia sinetama ~ siniseks värvima ~ sinistama;
‣ kõnek. (kõike v. hulka järgemööda) sinetama ~ siniseks värvima
под II предлог I с вин. п.
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
подкрасить 273a Г сов. → несов. подкрашивать что
‣ (veidi, kergelt, paiguti) värvima, toonima; подкрасить рамы raame (üle) värvima, подкрасить губы huuli värvima ~ toonitama;
‣ ülek. kõnek. (veidi) ilustama; подкрасить действительность tegelikkust ilustama
‣ (veidi, kergelt, paiguti) värvima, toonima; подкрасить рамы raame (üle) värvima, подкрасить губы huuli värvima ~ toonitama;
‣ ülek. kõnek. (veidi) ilustama; подкрасить действительность tegelikkust ilustama
подмазать 186 Г сов. → несов. подмазывать
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
подмалевать 174a Г сов. → несов. подмалёвывать что
‣ madalk. (veidi, kergelt, paiguti) võõpama ~ värvima; подмалевать потолок lage värvima ~ võõpama;
‣ kunst alusmaali tegema
‣ madalk. (veidi, kergelt, paiguti) võõpama ~ värvima; подмалевать потолок lage värvima ~ võõpama;
‣ kunst alusmaali tegema
подрисовать 172a Г сов. → несов. подрисовывать что
‣ juurde joonistama; подрисовать очки prille ette ~ pähe joonistama ~ tegema;
‣ joonistust viimistlema ~ täiendama;
‣ värvima, välja joonistama (minkimise kohta); подрисовать брови kulmukaari tõmbama
‣ juurde joonistama; подрисовать очки prille ette ~ pähe joonistama ~ tegema;
‣ joonistust viimistlema ~ täiendama;
‣ värvima, välja joonistama (minkimise kohta); подрисовать брови kulmukaari tõmbama
подрумянить 269a Г сов. → несов. подрумянивать
‣ кого-что õhetama ~ roosatama panema; punaseks värvima (põsepunaga); мороз подрумянил щёки pakane pani põsed õhetama, подрумянить щёки põskedele puna panema;
‣ что (kergelt) pruuniks küpseda laskma, pruunistama
‣ кого-что õhetama ~ roosatama panema; punaseks värvima (põsepunaga); мороз подрумянил щёки pakane pani põsed õhetama, подрумянить щёки põskedele puna panema;
‣ что (kergelt) pruuniks küpseda laskma, pruunistama
подсинить 285a Г сов. → несов. подсинивать что
‣ siniseks värvima ~ toonima, sinist tooni andma;
‣ sinetama (pesu)
‣ siniseks värvima ~ toonima, sinist tooni andma;
‣ sinetama (pesu)
подсурьмить 301 Г сов. → несов. подсурьмливать что van. (teatud juuksevärviga) mustaks toonima; подсурьмить брови kulme värvima
покрасить 273a Г сов.
‣ что, во что, чем värvima; покрасить волосы хной juukseid hennaga värvima, покрасить в жёлтый цвет kollaseks värvima, покрасить губы huuli värvima ~ toonima;
‣ что, без доп. (mõnda aega) värvima; vrd. красить
‣ что, во что, чем värvima; покрасить волосы хной juukseid hennaga värvima, покрасить в жёлтый цвет kollaseks värvima, покрасить губы huuli värvima ~ toonima;
‣ что, без доп. (mõnda aega) värvima; vrd. красить
покраска 72 С ж. неод. (без мн. ч.) värvimine; värv(kate); покраска крыши katuse värvimine, произвести покраску стен seinu värvima
покрыть 374a Г сов. → несов. покрывать
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
помадить 270a Г несов. что kõnek. van. (pumatiga) võidma ~ kreemitama; kõnek. värvima; помадить волосы juukseid võidma, помадить губы huuli värvima; vrd. напомадить
помадиться 270 Г несов. van. end võidma ~ salvima ~ kreemitama; kõnek. huuli värvima; vrd. напомадиться
помазать 186 Г сов.
‣ кого-что, чем määrima (madalk. ka ülek.), võõpama, võidma; помазать хлеб маслом leivale võid määrima ~ panema, помазать губы помадой huuli võõpama ~ värvima;
‣ несов. помазывать кого-что, на что kirikl. võidma, salvima; помазать на царство troonile võidma, valitsejaks salvima;
◊ помазать ~ мазать по губам кого madalk. kellele asjatuid ~ tühje lootusi andma
‣ кого-что, чем määrima (madalk. ka ülek.), võõpama, võidma; помазать хлеб маслом leivale võid määrima ~ panema, помазать губы помадой huuli võõpama ~ värvima;
‣ несов. помазывать кого-что, на что kirikl. võidma, salvima; помазать на царство troonile võidma, valitsejaks salvima;
◊ помазать ~ мазать по губам кого madalk. kellele asjatuid ~ tühje lootusi andma
прокрасить 273a Г сов. → несов. прокрашивать
‣ что (ära) värvima, värviga katma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) värvima
‣ что (ära) värvima, värviga katma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) värvima
просветлить 285a Г сов. → несов. просветлять
‣ что heleda(ma)ks ~ valge(ma)ks ~ selge(ma)ks tegema; selitama; просветлить лица на картине maalil nägusid heledamaks ~ selgemaks värvima;
‣ кого ülek. rõõmsaks tegema, rõõmu ~ rahuldust tooma; üllastama, kirgastama
‣ что heleda(ma)ks ~ valge(ma)ks ~ selge(ma)ks tegema; selitama; просветлить лица на картине maalil nägusid heledamaks ~ selgemaks värvima;
‣ кого ülek. rõõmsaks tegema, rõõmu ~ rahuldust tooma; üllastama, kirgastama
размалевать 174a Г сов. → несов. размалёвывать кого-что, чем kõnek. halv. kirjuks ~ ära võõpama ~ värvima, täis maalima; размалевать стены seinu (ära) võõpama, размалевать лицо nägu (ära) võõpama
разрисовать 172a Г сов. → несов. разрисовывать
‣ кого-что, чем täis joonistama ~ maalima, joonis(tus)tega ~ maalingutega kaunistama; ära värvima;
‣ кого-что ülek. kõnek. kellest-millest (halvustavat, naljakat) pilti maalima, keda-mida (halvustavalt, naljakalt) kujutama; красочно разрисовать кого kellest värvikat pilti maalima
‣ кого-что, чем täis joonistama ~ maalima, joonis(tus)tega ~ maalingutega kaunistama; ära värvima;
‣ кого-что ülek. kõnek. kellest-millest (halvustavat, naljakat) pilti maalima, keda-mida (halvustavalt, naljakalt) kujutama; красочно разрисовать кого kellest värvikat pilti maalima
разрумянить 269a Г сов. → несов. разрумянивать кого-что
‣ kõnek. (põsepunaga, ruužiga) jumestama ~ minkima;
‣ õhetama ~ punetama panema, punaseks tegema ~ värvima; мороз разрумянил щёки pakane värvis põsed punaseks
‣ kõnek. (põsepunaga, ruužiga) jumestama ~ minkima;
‣ õhetama ~ punetama panema, punaseks tegema ~ värvima; мороз разрумянил щёки pakane värvis põsed punaseks
раскрасить 273a Г сов. → несов. раскрашивать I кого-что ära värvima ~ võõpama ~ koloreerima; раскрасить картину pilti ära värvima, раскрасить лицо nägu ära võõpama, раскрасить под дерево ehit. aaderdama, puidutaoliseks värvima, раскрасить под мрамор ehit. marmoritaoliseks värvima, marmordama
расцветить 295 Г сов. → несов. расцвечивать что, чем kõnek. kaunistama, ehtima; kirevaks ~ kirjuks maalima ~ värvima; расцветить судно флагами laeva lipuehtesse panema ~ lippudega ehtima, расцветить красками värvidega kirevaks maalima
румянить 269a Г несов. кого-что
‣ punaseks tegema ~ värvima, punetama ~ roosatama panema; мороз румянит лица pakane paneb näod punetama ~ õhetama, заря румянит небо eha ~ koit paneb taeva punetama;
‣ ruužima, ruuži ~ põsepuna peale panema; румянить себе щёки põskedele puna panema, põski ruužima; vrd. нарумянить
‣ punaseks tegema ~ värvima, punetama ~ roosatama panema; мороз румянит лица pakane paneb näod punetama ~ õhetama, заря румянит небо eha ~ koit paneb taeva punetama;
‣ ruužima, ruuži ~ põsepuna peale panema; румянить себе щёки põskedele puna panema, põski ruužima; vrd. нарумянить
цветить 294 Г несов. что van. kirevaks ~ kirjuks tegema ~ värvima ~ maalima; (kirevasse) ehtesse panema, ehtima
чернить 285a Г несов.
‣ что mustaks värvima; чернить волосы juukseid mustaks värvima, чернить брови kulme värvima;
‣ кого-что ülek. mustama, laimama;
‣ что (terastooteid) mustama (kaitsekihi tekitamiseks raudoksiidiga katma); vrd. зачернить, вычернить, очернить
‣ что mustaks värvima; чернить волосы juukseid mustaks värvima, чернить брови kulme värvima;
‣ кого-что ülek. mustama, laimama;
‣ что (terastooteid) mustama (kaitsekihi tekitamiseks raudoksiidiga katma); vrd. зачернить, вычернить, очернить
штукатуриться 269 Г несов.
‣ kõnek. nalj. iroon. end krohvima ~ paksult minkima ~ värvima;
‣ страд. к штукатурить
‣ kõnek. nalj. iroon. end krohvima ~ paksult minkima ~ värvima;
‣ страд. к штукатурить
