[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit
аренда 51 С ж. неод. (без мн. ч.) rentimine; rent; взять в аренду rentima, rendile võtma, сдать в аренду rendile andma, välja rentima, платить аренду renti maksma
выдавать 219 Г несов. → сов. выдать
‣ кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
‣ кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
‣ кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
◊ выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
‣ кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
‣ кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
‣ кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
◊ выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
выпустить 317* Г сов. → несов. выпускать
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
выстукивать 168a Г несов. → сов. выстукать kõnek.
‣ что (välja) koputama; koputamisega märku andma ~ teatama;
‣ что tippima, klõbistama (kirjutusmasinal, kontsadega vm.);
‣ кого läbi koputlema, perkuteerima
‣ что (välja) koputama; koputamisega märku andma ~ teatama;
‣ что tippima, klõbistama (kirjutusmasinal, kontsadega vm.);
‣ кого läbi koputlema, perkuteerima
вытянуть Г сов.
‣ 339*a несов. вытягивать;
‣ 339*a кого-что madalk. (piki keha piitsaga, malakaga vm.) hoopi andma; вытянуть лошадь кнутом hobusele piitsaga pikalt andma;
‣ 339*b kõnek. vastu pidama ~ lööma; он там долго не вытянет seal ta kaua vastu ei pea;
‣ 339*b kõnek. kaalus välja andma
‣ 339*a несов. вытягивать;
‣ 339*a кого-что madalk. (piki keha piitsaga, malakaga vm.) hoopi andma; вытянуть лошадь кнутом hobusele piitsaga pikalt andma;
‣ 339*b kõnek. vastu pidama ~ lööma; он там долго не вытянет seal ta kaua vastu ei pea;
‣ 339*b kõnek. kaalus välja andma
давать 219a Г несов. → сов. дать кого-что, чего, кому-чему
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
издавать 219 Г несов. → сов. издать кого-что
‣ (trükis) avaldama, kirjastama, välja andma ~ laskma; издавать закон о чём millist, mille kohta seadust andma ~ avaldama, издавать приказ käskkirja andma, издавать в переводе tõlkes avaldama, издавать газету ajalehte välja andma, издавать большим тиражом suures tiraažis välja andma;
‣ kuuldavale tooma; издавать звук ~ звуки häälitsema, häält tegema, издавать стон oigama;
‣ (без сов.) andma; издавать слабый свет nõrka valgust andma, kumama, издавать запах lõhnama, haisema, lõhna ~ haisu levitama
‣ (trükis) avaldama, kirjastama, välja andma ~ laskma; издавать закон о чём millist, mille kohta seadust andma ~ avaldama, издавать приказ käskkirja andma, издавать в переводе tõlkes avaldama, издавать газету ajalehte välja andma, издавать большим тиражом suures tiraažis välja andma;
‣ kuuldavale tooma; издавать звук ~ звуки häälitsema, häält tegema, издавать стон oigama;
‣ (без сов.) andma; издавать слабый свет nõrka valgust andma, kumama, издавать запах lõhnama, haisema, lõhna ~ haisu levitama
изливать 169a Г несов.
‣ сов. излить;
‣ ülek. liter. kuuldavale tooma; endast välja andma; изливать звуки helisema, изливать свет valgust kallama ~ andma, изливать запах lõhnama
‣ сов. излить;
‣ ülek. liter. kuuldavale tooma; endast välja andma; изливать звуки helisema, изливать свет valgust kallama ~ andma, изливать запах lõhnama
квартира 51 С ж. неод. korter, majutuskoht (ka sõj.); кооперативная квартира kooperatiivkorter, трёхкомнатная квартира kolmetoaline korter, снимать квартиру korterit üürima, сдавать квартиру korterit välja üürima ~ üürile andma, занимать большую квартиру suures korteris elama, жить на квартире üürikorteris elama ~ majunema, съехать с квартиры korterist välja ~ ära kolima, обставить квартиру korterit sisustama, стоять на квартире sõj. van. majutatud olema, отводить кому квартиру keda majutama, расположиться на зимние квартиры sõj. van. talvekorterisse asuma
книга 69 С ж. неод. raamat, teos; перелистывать книгу raamatut lehitsema, выпустить в свет книгу raamatut välja andma ~ kirjastama, редкая книга haruldane raamat, настольная книга (1) lauateos, käsiraamat, teatmeraamat (alati tarvis minev), (2) lemmikraamat, телефонная книга telefoniraamat, справочная книга teatmeraamat, teatmeteos, teatmik, домовая книга majaraamat, приходо-расходная книга sissetulekute ja väljaminekute raamat, кассовая книга kassaraamat, книга отзывов ~ посетителей külalisraamat (näitusel vm.), книга жалоб и предложений kaebuste ja ettepanekute raamat, книга почёта auraamat, книга записи рождений sünniregister, приняться за книгу lugema hakkama, засадить за книгу kõnek. õppima ~ lugema panema;
◊ книга за семью печатями liter. seitsme pitseriga raamat, hiina keel; (и) книги в руки кому kelle asi on otsustada mille üle
◊ книга за семью печатями liter. seitsme pitseriga raamat, hiina keel; (и) книги в руки кому kelle asi on otsustada mille üle
наделить 285a Г сов. → несов. наделять кого-что, чем kellele andma, eraldama, (välja) jagama, kinkima; наделить землёй кого kellele maad andma ~ jagama, природа наделила его недюжинным умом loodus on talle heldelt tarkust jaganud ~ kinkinud, наделить прозвищем кого kellele hüüdnime panema ~ andma
обнародовать 171a Г сов. что avalikult teada andma ~ välja kuulutama ~ teatama, avalikuks tegema, avalikustama; avaldama, publitseerima
одолжить 278a (страд. прич. прош. вр. одолженный) Г сов. → несов. одолжать, одалживать
‣ кого-что, чего, кому-чему (välja) laenama, laenuks andma, laenutama; kõnek. loovutama; одолжить большую сумму кому kellele suurt summat laenama, одолжить посуду lauanõusid laenuks andma;
‣ кого-что, чем van. tänuvõlglaseks tegema; вы меня очень одолжили этим olen teile selle eest palju tänu võlgu, olen teie ees suur tänuvõlglane
‣ кого-что, чего, кому-чему (välja) laenama, laenuks andma, laenutama; kõnek. loovutama; одолжить большую сумму кому kellele suurt summat laenama, одолжить посуду lauanõusid laenuks andma;
‣ кого-что, чем van. tänuvõlglaseks tegema; вы меня очень одолжили этим olen teile selle eest palju tänu võlgu, olen teie ees suur tänuvõlglane
опубликовать 172a Г сов. → несов. опубликовывать что publitseerima, (trükis) avaldama, välja andma; опубликовать заметку в газете ajalehes sõnumit avaldama; vrd. публиковать
отдать 227 Г сов. → несов. отдавать
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
отпустить 317 Г сов. → несов. отпускать
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
переиздать 226 Г сов. → несов. переиздавать что uuesti välja andma ~ trükis avaldama ~ kirjastama, kordustrükki välja andma; переиздать учебник õpiku kordustrükki välja andma
переписка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ ümberkirjutamine, ümberkirjutus;
‣ kirjavahetus, korrespondents; деловая переписка ametlik kirjavahetus ~ korrespondents, вести переписку с кем kellega kirjavahetust pidama, быть ~ находиться ~ состоять в переписке с кем kellega kirjavahetuses ~ kelle kirjasõber olema, завязать переписку с кем kellega kirjavahetusse astuma, издать переписку поэта luuletaja kirjavahetust välja andma
‣ ümberkirjutamine, ümberkirjutus;
‣ kirjavahetus, korrespondents; деловая переписка ametlik kirjavahetus ~ korrespondents, вести переписку с кем kellega kirjavahetust pidama, быть ~ находиться ~ состоять в переписке с кем kellega kirjavahetuses ~ kelle kirjasõber olema, завязать переписку с кем kellega kirjavahetusse astuma, издать переписку поэта luuletaja kirjavahetust välja andma
переплатить 316a Г сов. → несов. переплачивать
‣ за кого-что, сколько, без доп. üle ~ rohkem ~ enam maksma; он переплатил за книгу два рубля ta maksis raamatu eest kaks rubla rohkem;
‣ что, сколько kõnek. (vähehaaval, kokku palju) raha maksma ~ välja andma; сколько мы им денег переплатили oleme neile juba kõvasti raha maksnud
‣ за кого-что, сколько, без доп. üle ~ rohkem ~ enam maksma; он переплатил за книгу два рубля ta maksis raamatu eest kaks rubla rohkem;
‣ что, сколько kõnek. (vähehaaval, kokku palju) raha maksma ~ välja andma; сколько мы им денег переплатили oleme neile juba kõvasti raha maksnud
попридержать 183a Г сов.
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
потянуть 339a Г сов.
‣ кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп. tõmbama (ka ülek.) ~ tirima ~ sikutama ~ vedama (hakkama); потянуть кого за руку keda kättpidi sikutama ~ tirima, потянуть поводья ohje ~ ohjadest sikutama, потянуть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его потянуло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, потянуло ко сну uni tikub ~ tikkus peale;
‣ (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может потянуть? kui palju see võib kaaluda?
‣ что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;
‣ (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; потянуло прохладой kusagilt tuli jahedust, потянуло дымом kuskilt tuli suitsulõhna
‣ кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп. tõmbama (ka ülek.) ~ tirima ~ sikutama ~ vedama (hakkama); потянуть кого за руку keda kättpidi sikutama ~ tirima, потянуть поводья ohje ~ ohjadest sikutama, потянуть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его потянуло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, потянуло ко сну uni tikub ~ tikkus peale;
‣ (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может потянуть? kui palju see võib kaaluda?
‣ что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;
‣ (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; потянуло прохладой kusagilt tuli jahedust, потянуло дымом kuskilt tuli suitsulõhna
провозвестить 296a Г сов. → несов. провозвещать что kõrgst. (pidulikult) välja ~ ette kuulutama, teatama, teada andma, ennustama; провозвестить начало новой эры uut ajastut kuulutama
провозгласить 297a Г сов. → несов. провозглашать liter.
‣ что (pidulikult, avalikult) välja kuulutama ~ teatama ~ teatavaks tegema, teada andma, proklameerima; провозгласить республику vabariiki välja kuulutama, провозгласить лозунг juhtmõtet teatavaks tegema, juhtlauset ~ lööklauset esitama, провозгласить тост toosti ütlema;
‣ кого-что, кем-чем kuulutama ~ tunnistama kelleks-milleks; провозгласить кого гениальным поэтом keda geniaalseks ~ üliandekaks luuletajaks kuulutama
‣ что (pidulikult, avalikult) välja kuulutama ~ teatama ~ teatavaks tegema, teada andma, proklameerima; провозгласить республику vabariiki välja kuulutama, провозгласить лозунг juhtmõtet teatavaks tegema, juhtlauset ~ lööklauset esitama, провозгласить тост toosti ütlema;
‣ кого-что, кем-чем kuulutama ~ tunnistama kelleks-milleks; провозгласить кого гениальным поэтом keda geniaalseks ~ üliandekaks luuletajaks kuulutama
разориться 285 Г сов. → несов. разоряться
‣ на чём laostuma, ruineeruma;
‣ на кого-что kõnek. palju raha kulutama ~ raiskama, suuri kulutusi tegema, palju raha välja andma, kukrut kergendama
‣ на чём laostuma, ruineeruma;
‣ на кого-что kõnek. palju raha kulutama ~ raiskama, suuri kulutusi tegema, palju raha välja andma, kukrut kergendama
раскошелиться 269 Г сов. → несов. раскошеливаться kõnek. kukrut kergendama, raha välja andma ~ laduma
свет II 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
сдать 225 (прош. вр. сдало) Г сов. → несов. сдавать
‣ кого-что üle ~ ära ~ tagasi ~ käest ~ üürile andma; сдать дежурство valvet ~ korrapidamist ~ valvekorda üle andma, сдать дела новому работнику asju ~ asjaajamist uuele töötajale üle andma, сдать в эксплуатацию käiku ~ ekspluatatsiooni andma, сдать вещи на хранение asju hoiule andma, сдать зерно сверх плана vilja üle plaani (riigile) andma, сдать в архив (1) arhiivi andma, (2) ülek. maha kandma, сдать в аренду rendile andma, kellele rentima, сдать в наём üürile andma, välja üürima, сдать кровь на анализ verd analüüsiks andma, vereproovi andma, сдать оружие relva ära ~ üle andma, сдать работу tööd (käest) ära andma ~ loovutama, сдать город linna käest andma, сдать (шахматную) партию ilma edasimänguta alistuma (males), сдать на почту postitama, posti panema, сдать книги в библиотеку raamatuid raamatukogusse tagastama ~ tagasi viima, сдать с рубля rublast tagasi andma;
‣ kõnek. что, в чём vähendama, nõrgendama; без доп. nõrgenema, järele andma; сдать темп kiirust ~ tempot vähendama, käiku aeglustama, морозы сдали külm ~ pakane andis järele;
‣ что välja ~ kätte jagama (kaarte vm.); сдать карты kaarte (kätte) jagama;
‣ что (ära) tegema, sooritama; сдать экзамен eksamit ära tegema ~ sooritama ~ õiendama;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. üles ütlema, rikki minema, omadega läbi olema, otsa jääma; мотор сдал mootor ütles üles, сердце сдало süda streigib ~ vigurdab ~ jupsib ~ jukerdab, старик сдал vanataat on otsa jäänud
‣ кого-что üle ~ ära ~ tagasi ~ käest ~ üürile andma; сдать дежурство valvet ~ korrapidamist ~ valvekorda üle andma, сдать дела новому работнику asju ~ asjaajamist uuele töötajale üle andma, сдать в эксплуатацию käiku ~ ekspluatatsiooni andma, сдать вещи на хранение asju hoiule andma, сдать зерно сверх плана vilja üle plaani (riigile) andma, сдать в архив (1) arhiivi andma, (2) ülek. maha kandma, сдать в аренду rendile andma, kellele rentima, сдать в наём üürile andma, välja üürima, сдать кровь на анализ verd analüüsiks andma, vereproovi andma, сдать оружие relva ära ~ üle andma, сдать работу tööd (käest) ära andma ~ loovutama, сдать город linna käest andma, сдать (шахматную) партию ilma edasimänguta alistuma (males), сдать на почту postitama, posti panema, сдать книги в библиотеку raamatuid raamatukogusse tagastama ~ tagasi viima, сдать с рубля rublast tagasi andma;
‣ kõnek. что, в чём vähendama, nõrgendama; без доп. nõrgenema, järele andma; сдать темп kiirust ~ tempot vähendama, käiku aeglustama, морозы сдали külm ~ pakane andis järele;
‣ что välja ~ kätte jagama (kaarte vm.); сдать карты kaarte (kätte) jagama;
‣ что (ära) tegema, sooritama; сдать экзамен eksamit ära tegema ~ sooritama ~ õiendama;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. üles ütlema, rikki minema, omadega läbi olema, otsa jääma; мотор сдал mootor ütles üles, сердце сдало süda streigib ~ vigurdab ~ jupsib ~ jukerdab, старик сдал vanataat on otsa jäänud
секрет I 1 С м. неод.
‣ saladus; производственный секрет tootmissaladus, секрет успеха edu saladus, замок с секретом salalukk, держать в секрете что mida saladuses ~ salajas hoidma ~ pidama, выдать секрет saladust välja andma, сообщить под секретом saladuskatte all teatama;
‣ sõj. sala(valve)post;
‣ tekst. heidekraasimismasin;
◊ секрет полишинеля liter. avalik saladus
‣ saladus; производственный секрет tootmissaladus, секрет успеха edu saladus, замок с секретом salalukk, держать в секрете что mida saladuses ~ salajas hoidma ~ pidama, выдать секрет saladust välja andma, сообщить под секретом saladuskatte all teatama;
‣ sõj. sala(valve)post;
‣ tekst. heidekraasimismasin;
◊ секрет полишинеля liter. avalik saladus
сойти 374 Г сов. → несов. сходить I
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
ссудить 313a Г сов. → несов. ссужать кого-что чем, кому-чему что laenu andma ~ laenama kellele, laenuks andma, välja laenama, laenutama
тайна 51 С ж. неод. saladus (ka ülek.), salajasus; военная тайна sõjasaladus, служебная тайна ametisaladus, teenistussaladus, государственная тайна riiklik saladus, riigisaladus, производственна я тайна tootmissaladus, тайна переписки kirjavahetuse saladus, тайна успеха edu saladus, тайны природы looduse saladused, тайна голосования hääletamise salajasus, выдать тайну saladust reetma ~ välja andma, посвящать в тайны saladustesse pühendama, хранить тайну saladust hoidma, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, в тайне от кого salaja kelle eest, это для меня не тайна see pole minu jaoks ~ minule (mingi) saladus, всё покрыто тайной kõik on (suure) saladuskatte all, окутанный тайной saladuslooris, saladuslik
типографский 129 П
‣ trükikoja-; типографская корректура trükikojakorrektuur;
‣ trüki-, kõrgtrüki-, tüpograafiline; типографская олифа trükivärnits, типографский сплав trük. trükitina, kirjametall, kõrgtrükisulam, kõrgtrükimetall, типографская краска trük. trükivärv, kõrgtrükivärv, типографская бумага trükipaber, kõrgtrükipaber, типографский бланк trükitud blankett ~ plank, trükiblankett, trükiplank, типографский рабочий trükitööline, типографское оформление tüpograafiline kujundus, типографская печать kõrgtrükk, издать типографским способом trükiteosena ~ trükisena ~ kõrgtrükis välja andma
‣ trükikoja-; типографская корректура trükikojakorrektuur;
‣ trüki-, kõrgtrüki-, tüpograafiline; типографская олифа trükivärnits, типографский сплав trük. trükitina, kirjametall, kõrgtrükisulam, kõrgtrükimetall, типографская краска trük. trükivärv, kõrgtrükivärv, типографская бумага trükipaber, kõrgtrükipaber, типографский бланк trükitud blankett ~ plank, trükiblankett, trükiplank, типографский рабочий trükitööline, типографское оформление tüpograafiline kujundus, типографская печать kõrgtrükk, издать типографским способом trükiteosena ~ trükisena ~ kõrgtrükis välja andma
травиться II 321 Г несов.
‣ tehn. välja tulema (auru, gaasi, vee kohta);
‣ страд. к травить II mer. viiratama, järele andma, lõdvemaks minema, välja jooksma (trossi, keti kohta); välja tulema (õhu, auru vm. kohta)
‣ tehn. välja tulema (auru, gaasi, vee kohta);
‣ страд. к травить II mer. viiratama, järele andma, lõdvemaks minema, välja jooksma (trossi, keti kohta); välja tulema (õhu, auru vm. kohta)
тряхнуть 336a Г (страд. прич. прош. вр. тряхнутый) сов.
‣ однокр. к трясти кого, чем kõnek. korraks raputama; тряхнуть за плечо (korraks) õlast raputama, тряхнуть головой (korraks) pead raputama;
‣ кого kõnek. tuuseldama, läbi raputama, arveid õiendama; здорoво мы их тряхнули küll me neid alles tuuseldasime, nad said meie käest kõvasti tuuseldada;
‣ чем ülek. van. kukrut kergendama, raha välja andma, helde olema;
◊ тряхнуть мошной kõnek. oma kukrut kergendama
‣ однокр. к трясти кого, чем kõnek. korraks raputama; тряхнуть за плечо (korraks) õlast raputama, тряхнуть головой (korraks) pead raputama;
‣ кого kõnek. tuuseldama, läbi raputama, arveid õiendama; здорoво мы их тряхнули küll me neid alles tuuseldasime, nad said meie käest kõvasti tuuseldada;
‣ чем ülek. van. kukrut kergendama, raha välja andma, helde olema;
◊ тряхнуть мошной kõnek. oma kukrut kergendama
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
уволить 269a Г сов. → несов. увольнять
‣ кого-что, откуда vallandama, (ametist, töölt) lahti laskma; erru laskma ~ saatma, reservi ~ erru arvama; välja lubama, loastama; уволить с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, уволить в отпуск (ameti)puhkusele laskma, уволить в отставку erru laskma ~ saatma ~ arvama, уволить по сокращению штатов koondama, уволить в запас sõj. reservi arvama, уволить в город (sõjaväes) linnaluba andma, välja ~ linna lubama;
‣ (без несов.) кого-что, от чего kõnek. (ebameeldivast) vabastama, millest kõrvale ~ välja jätma; меня от этого увольте mind jätke küll sellest kõrvale ~ mängust välja, увольте меня от лишних хлопот säästke mind (liigsetest) sekeldustest
‣ кого-что, откуда vallandama, (ametist, töölt) lahti laskma; erru laskma ~ saatma, reservi ~ erru arvama; välja lubama, loastama; уволить с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, уволить в отпуск (ameti)puhkusele laskma, уволить в отставку erru laskma ~ saatma ~ arvama, уволить по сокращению штатов koondama, уволить в запас sõj. reservi arvama, уволить в город (sõjaväes) linnaluba andma, välja ~ linna lubama;
‣ (без несов.) кого-что, от чего kõnek. (ebameeldivast) vabastama, millest kõrvale ~ välja jätma; меня от этого увольте mind jätke küll sellest kõrvale ~ mängust välja, увольте меня от лишних хлопот säästke mind (liigsetest) sekeldustest
