[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit
дискредитировать 171a Г сов. и несов. кого-что diskrediteerima, halba valgusse seadma, autoriteeti ~ usaldust vähendama ~ kaotama
дискриминировать 171a Г сов. и несов. кого-что diskrimineerima (õigusi vähendama, kellesse erinevalt v. halvemini suhtuma)
занизить 272a Г сов. → несов. занижать что (üleliia) alandama ~ madaldama ~ vähendama, liigvähendama; занизить требования nõudeid alla laskma
масштаб 1 С м. неод. mõõtkava, mastaap (ka ülek.); mõõt, mõõtmed; ülek. ulatus; масштаб цен maj. hinnamastaap, линейный масштаб joonmõõt, в уменьшенном масштабе vähendatud mõõdus, уменьшать масштабы чего mille mõõtmeid vähendama, во всесоюзном масштабе üleliidulises ulatuses, учёный мирового масштаба maailmaklassi teadlane, maailmateadlane
мельчить 287a Г несов. что
‣ peenestama, peeneks tegema;
‣ ülek. mille tähtsust vähendama, mida pisendama; vrd. измельчить, размельчить
‣ peenestama, peeneks tegema;
‣ ülek. mille tähtsust vähendama, mida pisendama; vrd. измельчить, размельчить
наполовину Н pooleldi, poolikult, poolenisti, poole võrra; он наполовину дремал ta pooleldi tukkus, делать дело наполовину asja poolikult tegema, понимать лишь наполовину кого keda vaid poolikult mõistma, уменьшить наполовину poole võrra vähendama, зал наполовину пуст saal on pooltühi, он наполовину седой ta juuksed on hallisegused
обесценить 269a Г сов. → несов. обесценивать кого-что mille väärtust kaotama ~ vähendama, mida väärtusetustama, väärtusetuks ~ tähtsusetuks ~ alaväärseks tegema; обесценить вещь eset väärtusetuks tegema ~ muutma, обесценить личность ülek. isikut alaväärseks ~ väärtusetuks tegema ~ muutma
облегчить 287a Г сов. → несов. облегчать кого-что
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
ограничить 271a Г сов. → несов. ограничивать кого-что, чем piirama, kitsendama, kitsendusi tegema; ограничить оратора временем kõneleja aega piirama, ограничить себя во всём end kõiges piirama, endale vähe lubama, ограничить численность войск vägede arvu vähendama ~ piirama
ополовинить 269a Г сов. → несов. ополовинивать кого-что madalk. poole võrra vähendama, millest poolt hävitama; ополовинить кружку пива õllekruusi poole peale ~ pooltühjaks jooma
ослабить 277 Г сов. → несов. ослаблять
‣ кого-что nõrgendama, nõrg(em)aks tegema, nõrgestama, närvastama; болезнь ослабила организм haigus on organismi nõrgestanud ~ nõrgaks teinud, ослабить внимание к чему millele vähem tähelepanu pöörama, ослабить давление rõhku vähendama;
‣ что lõdvendama, lõdv(em)aks laskma; ослабить поводья ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma, ослабить ремень rihma lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, ослабить дисциплину korda lõdvemaks laskma
‣ кого-что nõrgendama, nõrg(em)aks tegema, nõrgestama, närvastama; болезнь ослабила организм haigus on organismi nõrgestanud ~ nõrgaks teinud, ослабить внимание к чему millele vähem tähelepanu pöörama, ослабить давление rõhku vähendama;
‣ что lõdvendama, lõdv(em)aks laskma; ослабить поводья ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma, ослабить ремень rihma lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, ослабить дисциплину korda lõdvemaks laskma
отбавлять 255 Г несов. → сов. отбавить что, чего vähendama, vähemaks võtma ~ valama; отбавлять молока piima vähemaks valama;
◊ чего, у кого хоть отбавляй kõnek. mida jääb ülegi, mida on kuhjaga ~ küllaga
◊ чего, у кого хоть отбавляй kõnek. mida jääb ülegi, mida on kuhjaga ~ küllaga
отгрузить 313a, 293a Г сов. → несов. отгружать
‣ что ärasaatmiseks laadima; (laadungit) ära ~ teele saatma;
‣ что koormat vähendama, (osa) maha ~ ümber laadima;
‣ 313b, 293b (без несов.) laadimist lõpetama
‣ что ärasaatmiseks laadima; (laadungit) ära ~ teele saatma;
‣ что koormat vähendama, (osa) maha ~ ümber laadima;
‣ 313b, 293b (без несов.) laadimist lõpetama
повредить 292 Г сов.
‣ (без страд. прич.) кому-чему kahjustama keda-mida, kahju tegema ~ tekitama kellele-millele; повредить авторитету autoriteeti vähendama ~ kahjustama, мороз повредил посевам külm kahjustas külvi ~ tegi külvile ~ viljale liiga;
‣ несов. повреждать что vigastama, viga tegema; повредить ногу jalga vigastama, jalale viga tegema, повредить корни juuri vigastama, повреждённое гнездо viga saanud ~ lõhutud pesa; vrd. вредить
‣ (без страд. прич.) кому-чему kahjustama keda-mida, kahju tegema ~ tekitama kellele-millele; повредить авторитету autoriteeti vähendama ~ kahjustama, мороз повредил посевам külm kahjustas külvi ~ tegi külvile ~ viljale liiga;
‣ несов. повреждать что vigastama, viga tegema; повредить ногу jalga vigastama, jalale viga tegema, повредить корни juuri vigastama, повреждённое гнездо viga saanud ~ lõhutud pesa; vrd. вредить
подсократить 296a Г сов. что kõnek. (pisut) lühendama, kärpima, vähendama, piirama; подсократить рукопись käsikirja lühendama ~ kärpima, подсократить расходы kulutusi piirama
понизить 272a Г сов. → несов. понижать кого-что alandama, madaldama, madalamaks tegema ~ laskma, vähendama; tasandama; понизить уровень воды veetaset alandama, понизить цены hindu alandama, понизить в должности madalamat ametikohta andma, madalamale ametikohale määrama, ametis alandama, понизить скорость kiirust vähendama, понизить голос (1) häält tasandama, tasemini ~ vaiksemalt rääkima, (2) häält madaldama
посбить 325 (буд. вр. пособью, пособьёшь...) Г сов. что, чего, с кого-чего (veidi v. palju) alla ~ maha taguma ~ raputama ~ rapsima; посбить лёд с чего millelt jääd maha taguma ~ raiuma, посбить спеси с кого ülek. kelle upsakust vähendama ~ kahandama
поубавить 278a Г сов. что, чего kõnek. (pisut) vähendama ~ kahandama ~ maha võtma; поубавить цену hinda veidi alandama, hinnast pisut maha võtma, поубавить ходу kõndi aeglustama
преуменьшить 271a (повел. накл. преуменьши, преуменьшитьте) Г сов. → несов. преуменьшать что alahindama, vähendama, pisendama, vähemana kujutama; преуменьшить трудности raskusi vähemana kujutama, kui nad tegelikult on, преуменьшить значение чего mille tähtsust pisendama ~ alahindama
принизить 272a Г сов. → несов. принижать
‣ кого-что alandama;
‣ что (tähtsust, osa) vähendama, madaldama, pisendama; принизить достоинство книги raamatut alahindama, raamatu väärtust vähendama
‣ кого-что alandama;
‣ что (tähtsust, osa) vähendama, madaldama, pisendama; принизить достоинство книги raamatut alahindama, raamatu väärtust vähendama
приспустить 317 Г сов. → несов. приспускать что veidi alla laskma, vähendama; приспустить шторы aknaeesriideid alla laskma, приспустить флаги lippe poolde vardasse laskma, приспустить температуру пара auru temperatuuri alla laskma ~ vähendama, приспустить огонёк (lambi) leeki väiksemaks keerama
притупить 323, 302 (страд. прич. прош. вр. притуплённый, кр. ф. притуплён, притуплена...) Г сов. → несов. притуплять что (mõnevõrra) nürima, nüriks tegema, nüristama (ka ülek.), töntsistama, nüriks ~ töntsiks tegema; притупить топор kirvest (ära) nürima, притупить боль valu vaigistama, притупить бдительность valvsust nõrgendama ~ vähendama
приуменьшить 271a (повел. накл. приуменьши) Г сов. → несов. приуменьшать что (veidi) vähendama ~ pisendama, väiksemaks pidama ~ arvama, alahindama; приуменьшить расходы kulusid ~ kulutusi pisut ~ teatud määral vähendama, приуменьшить опасность ohtu alahindama ~ väiksemaks ~ tühisemaks pidama
разгрузить 313a, 293a Г сов. → несов. разгружать
‣ что maha ~ tühjaks laadima, tühjendama, lossima, sürdlaadima; разгрузить вагоны vaguneid tühjaks laadima, разгрузить тракторы traktoreid maha laadima, разгрузить контейнер konteinerit tühjendama, разгрузить судно laeva lossima;
‣ кого ülek. kõnek. koormust vähendama, koormusest vabastama; koormat vähendama
‣ что maha ~ tühjaks laadima, tühjendama, lossima, sürdlaadima; разгрузить вагоны vaguneid tühjaks laadima, разгрузить тракторы traktoreid maha laadima, разгрузить контейнер konteinerit tühjendama, разгрузить судно laeva lossima;
‣ кого ülek. kõnek. koormust vähendama, koormusest vabastama; koormat vähendama
разоружить 287a Г сов. → несов. разоружать
‣ кого-что relvi käest ära võtma, relvadeta jätma, relvituks tegema (ka ülek.), relvitustama; relvastust vähendama, desarmeerima; разоружить противника vastaselt relvi ära võtma, vastast relvadeta jätma ~ relvituks tegema, разоружить морально moraalselt relvituks tegema;
‣ что mer. taglast maha võtma, maha taglastama; разоружить яхту jahti maha taglastama, jahi taglast maha võtma
‣ кого-что relvi käest ära võtma, relvadeta jätma, relvituks tegema (ka ülek.), relvitustama; relvastust vähendama, desarmeerima; разоружить противника vastaselt relvi ära võtma, vastast relvadeta jätma ~ relvituks tegema, разоружить морально moraalselt relvituks tegema;
‣ что mer. taglast maha võtma, maha taglastama; разоружить яхту jahti maha taglastama, jahi taglast maha võtma
разоружиться 287 Г сов. → несов. разоружаться relvi ära andma, relvadeta ~ relvituks jääma (ka ülek.), relvi maha panema (ka ülek.); desarmeeruma, oma relvastust vähendama
ронять 255 Г несов. кого-что
‣ maha pillama, maha langeda ~ kukkuda laskma, maha kukutama (ka ülek.); ронять вещи из рук asju käest maha pillama, ронять книги со стола raamatuid laualt maha kukkuda laskma, ронять слова sõnu pillama, ронять слёзы pisaraid pillama ~ poetama;
‣ maha ~ alla langetama ~ laskma, maha ajama ~ varistama ~ langetama ~ puistama; ронять руки käsi rüppe laskma, ронять голову на грудь pead rinnale langetama ~ laskma, ронять перья sulgi ajama, sulgima, ронять листья lehti langetama;
‣ ülek. alandama, vähendama, langeda laskma; ронять своё достоинство oma väärikust alandama, ронять авторитет autoriteeti vähendama, autoriteedil langeda laskma, ронять честь мундира mundriau diskrediteerima; vrd. уронить
‣ maha pillama, maha langeda ~ kukkuda laskma, maha kukutama (ka ülek.); ронять вещи из рук asju käest maha pillama, ронять книги со стола raamatuid laualt maha kukkuda laskma, ронять слова sõnu pillama, ронять слёзы pisaraid pillama ~ poetama;
‣ maha ~ alla langetama ~ laskma, maha ajama ~ varistama ~ langetama ~ puistama; ронять руки käsi rüppe laskma, ронять голову на грудь pead rinnale langetama ~ laskma, ронять перья sulgi ajama, sulgima, ронять листья lehti langetama;
‣ ülek. alandama, vähendama, langeda laskma; ронять своё достоинство oma väärikust alandama, ронять авторитет autoriteeti vähendama, autoriteedil langeda laskma, ронять честь мундира mundriau diskrediteerima; vrd. уронить
сбавить 278a Г сов. → несов. сбавлять что, чего, с чего, без доп. vähendama, vähemaks ~ maha võtma, alla jätma; сбавить цену hinda alandama ~ alla jätma, сбавить скорость kiirust vähendama ~ kahandama, сбавить шаг sammu aeglustama, сбавить рубль с общей суммы (üld)summast rubla(t) maha arvama, сбавить в весе (kaalus) maha võtma, сбавить голос häält tasandama;
◊ сбавить спеси кому kõnek. kelle nina lühemaks lõikama ~ madalamale lükkama, kõrkust kärpima
◊ сбавить спеси кому kõnek. kelle nina lühemaks lõikama ~ madalamale lükkama, kõrkust kärpima
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. → несов. сбивать
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
сбросить 273a Г сов. → несов. сбрасывать
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek. pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek. lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer. poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek. laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek. pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek. lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer. poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek. laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
сдать 225 (прош. вр. сдало) Г сов. → несов. сдавать
‣ кого-что üle ~ ära ~ tagasi ~ käest ~ üürile andma; сдать дежурство valvet ~ korrapidamist ~ valvekorda üle andma, сдать дела новому работнику asju ~ asjaajamist uuele töötajale üle andma, сдать в эксплуатацию käiku ~ ekspluatatsiooni andma, сдать вещи на хранение asju hoiule andma, сдать зерно сверх плана vilja üle plaani (riigile) andma, сдать в архив (1) arhiivi andma, (2) ülek. maha kandma, сдать в аренду rendile andma, kellele rentima, сдать в наём üürile andma, välja üürima, сдать кровь на анализ verd analüüsiks andma, vereproovi andma, сдать оружие relva ära ~ üle andma, сдать работу tööd (käest) ära andma ~ loovutama, сдать город linna käest andma, сдать (шахматную) партию ilma edasimänguta alistuma (males), сдать на почту postitama, posti panema, сдать книги в библиотеку raamatuid raamatukogusse tagastama ~ tagasi viima, сдать с рубля rublast tagasi andma;
‣ kõnek. что, в чём vähendama, nõrgendama; без доп. nõrgenema, järele andma; сдать темп kiirust ~ tempot vähendama, käiku aeglustama, морозы сдали külm ~ pakane andis järele;
‣ что välja ~ kätte jagama (kaarte vm.); сдать карты kaarte (kätte) jagama;
‣ что (ära) tegema, sooritama; сдать экзамен eksamit ära tegema ~ sooritama ~ õiendama;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. üles ütlema, rikki minema, omadega läbi olema, otsa jääma; мотор сдал mootor ütles üles, сердце сдало süda streigib ~ vigurdab ~ jupsib ~ jukerdab, старик сдал vanataat on otsa jäänud
‣ кого-что üle ~ ära ~ tagasi ~ käest ~ üürile andma; сдать дежурство valvet ~ korrapidamist ~ valvekorda üle andma, сдать дела новому работнику asju ~ asjaajamist uuele töötajale üle andma, сдать в эксплуатацию käiku ~ ekspluatatsiooni andma, сдать вещи на хранение asju hoiule andma, сдать зерно сверх плана vilja üle plaani (riigile) andma, сдать в архив (1) arhiivi andma, (2) ülek. maha kandma, сдать в аренду rendile andma, kellele rentima, сдать в наём üürile andma, välja üürima, сдать кровь на анализ verd analüüsiks andma, vereproovi andma, сдать оружие relva ära ~ üle andma, сдать работу tööd (käest) ära andma ~ loovutama, сдать город linna käest andma, сдать (шахматную) партию ilma edasimänguta alistuma (males), сдать на почту postitama, posti panema, сдать книги в библиотеку raamatuid raamatukogusse tagastama ~ tagasi viima, сдать с рубля rublast tagasi andma;
‣ kõnek. что, в чём vähendama, nõrgendama; без доп. nõrgenema, järele andma; сдать темп kiirust ~ tempot vähendama, käiku aeglustama, морозы сдали külm ~ pakane andis järele;
‣ что välja ~ kätte jagama (kaarte vm.); сдать карты kaarte (kätte) jagama;
‣ что (ära) tegema, sooritama; сдать экзамен eksamit ära tegema ~ sooritama ~ õiendama;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. üles ütlema, rikki minema, omadega läbi olema, otsa jääma; мотор сдал mootor ütles üles, сердце сдало süda streigib ~ vigurdab ~ jupsib ~ jukerdab, старик сдал vanataat on otsa jäänud
скинуть 334 Г сов. → несов. скидывать
‣ что (maha, alla, ült, seljast, jalast) viskama; скинуть на пол maha ~ põrandale viskama, скинуть туфли kingi jalast viskama ~ heitma, скинуть с себя лень ülek. laiskusest jagu saama;
‣ кого-что ülek. kõnek. kukutama;
‣ что kõnek. alla võtma ~ jätma; скинуть в весе kaalus alla ~ maha võtma, скинуть норму normi vähendama, скинуть рубль rublat alla jätma;
‣ что kõnek. tagasi lööma (arvelaual);
‣ что maha ~ käest viskama (kaardimängus);
‣ кого, без доп. madalk. enneaegselt ilmale tooma;
◊ скинуть ~ скидывать со счётов ~ со счёта кого-что kõnek. keda-mida arvelt maha kandma
‣ что (maha, alla, ült, seljast, jalast) viskama; скинуть на пол maha ~ põrandale viskama, скинуть туфли kingi jalast viskama ~ heitma, скинуть с себя лень ülek. laiskusest jagu saama;
‣ кого-что ülek. kõnek. kukutama;
‣ что kõnek. alla võtma ~ jätma; скинуть в весе kaalus alla ~ maha võtma, скинуть норму normi vähendama, скинуть рубль rublat alla jätma;
‣ что kõnek. tagasi lööma (arvelaual);
‣ что maha ~ käest viskama (kaardimängus);
‣ кого, без доп. madalk. enneaegselt ilmale tooma;
◊ скинуть ~ скидывать со счётов ~ со счёта кого-что kõnek. keda-mida arvelt maha kandma
скорость 90 С ж. неод.
‣ kiirus; абсолютная скорость absoluutkiirus, absoluutne kiirus, относительная скорость relatiivkiirus, relatiivne ~ suhteline kiirus, предельная скорость piirkiirus, начальная скорость algkiirus, средняя скорость keskmine kiirus, установившаяся скорость ühtlane kiirus, püsikiirus, дозвуковая скорость eelhelikiirus, околозвуковая скорость lähishelikiirus, сверхзвуковая скорость lenn. ülehelikiirus, скорость звука helikiirus, скорость движения sõidukiirus, liikumiskiirus, скорость света valguskiirus, valguse kiirus, скорость ветра tuule kiirus, скорость потока ~ течения voolu kiirus, скорость полёта lennukiirus, скорость набора высоты lenn. tõusukiirus, скорость вращения pöörlemiskiirus, скорость образования tekkekiirus, скорость проходки mäend. läbinduskiirus, скорость вычислений arvutuskiirus, скорость передачи данных info andmeedastuskiirus, единица скорости kiirusühik, увеличивать скорость kiirust suurendama, развить скорость kiirust arendama, сбавить скорость kiirust vähendama, ехать с большой скоростью suure kiirusega sõitma;
‣ tehn. käik; третья скорость kolmas käik, переключить скорость käiku vahetama, включить скорость käiku sisse panema, коробка скоростей käigukast, kiirustekast
‣ kiirus; абсолютная скорость absoluutkiirus, absoluutne kiirus, относительная скорость relatiivkiirus, relatiivne ~ suhteline kiirus, предельная скорость piirkiirus, начальная скорость algkiirus, средняя скорость keskmine kiirus, установившаяся скорость ühtlane kiirus, püsikiirus, дозвуковая скорость eelhelikiirus, околозвуковая скорость lähishelikiirus, сверхзвуковая скорость lenn. ülehelikiirus, скорость звука helikiirus, скорость движения sõidukiirus, liikumiskiirus, скорость света valguskiirus, valguse kiirus, скорость ветра tuule kiirus, скорость потока ~ течения voolu kiirus, скорость полёта lennukiirus, скорость набора высоты lenn. tõusukiirus, скорость вращения pöörlemiskiirus, скорость образования tekkekiirus, скорость проходки mäend. läbinduskiirus, скорость вычислений arvutuskiirus, скорость передачи данных info andmeedastuskiirus, единица скорости kiirusühik, увеличивать скорость kiirust suurendama, развить скорость kiirust arendama, сбавить скорость kiirust vähendama, ехать с большой скоростью suure kiirusega sõitma;
‣ tehn. käik; третья скорость kolmas käik, переключить скорость käiku vahetama, включить скорость käiku sisse panema, коробка скоростей käigukast, kiirustekast
снижение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ allapoole laskmine, alandamine, allaviik; kahandamine, vähendamine, tasandamine; nõrgendamine, madaldamine; alanemine, langemine, langus, kahanemine, vähenemine, tasanemine; nõrgenemine, madaldumine; снижение отметки hinde alandamine, снижение себестоимости maj. omahinna alandamine, снижение напряжения pinge madaldamine, снижение антенны raad. antenni allaviik, снижение стоимости odavdamine, odavamaks tegemine, maksumuse vähenemine, снижение цен hinnalangus, hindade alanemine ~ alandamine, снижение интереса huvilangus, снижение температуры temperatuurilangus, снижение качества kvaliteedi langus, снижение прибыли kasumi vähenemine, снижение скорости kiiruse vähenemine ~ vähendamine, снижение стиля stiili madaldumine, снижение смертности suremuse vähenemine;
‣ allapoole laskumine, lennukõrguse vähendamine; снижение самолёта lennuki laskumine, идти на снижение lennukõrgust vähendama, laskuma
‣ allapoole laskmine, alandamine, allaviik; kahandamine, vähendamine, tasandamine; nõrgendamine, madaldamine; alanemine, langemine, langus, kahanemine, vähenemine, tasanemine; nõrgenemine, madaldumine; снижение отметки hinde alandamine, снижение себестоимости maj. omahinna alandamine, снижение напряжения pinge madaldamine, снижение антенны raad. antenni allaviik, снижение стоимости odavdamine, odavamaks tegemine, maksumuse vähenemine, снижение цен hinnalangus, hindade alanemine ~ alandamine, снижение интереса huvilangus, снижение температуры temperatuurilangus, снижение качества kvaliteedi langus, снижение прибыли kasumi vähenemine, снижение скорости kiiruse vähenemine ~ vähendamine, снижение стиля stiili madaldumine, снижение смертности suremuse vähenemine;
‣ allapoole laskumine, lennukõrguse vähendamine; снижение самолёта lennuki laskumine, идти на снижение lennukõrgust vähendama, laskuma
снизить 272a Г сов. → несов. снижать
‣ что allapoole laskma ~ viima; alandama, kahandama, vähendama; tasandama, madaldama, madalamaks tegema; снизить успеваемость õppeedukust alla viima, снизить качество kvaliteeti alla viima, снизить цену hinda alandama, снизить оценку hinnet alandama, снизить требования nõudmisi ~ nõudeid vähendama, снизить скорость kiirust vähendama, снизить расходы kulusid kärpima, снизить голос häält tasandama, снизить тон hääletooni ~ häält madaldama;
‣ что allapoole laskuma, lennukõrgust vähendama; снизить самолёт lennukõrgust vähendama
‣ что allapoole laskma ~ viima; alandama, kahandama, vähendama; tasandama, madaldama, madalamaks tegema; снизить успеваемость õppeedukust alla viima, снизить качество kvaliteeti alla viima, снизить цену hinda alandama, снизить оценку hinnet alandama, снизить требования nõudmisi ~ nõudeid vähendama, снизить скорость kiirust vähendama, снизить расходы kulusid kärpima, снизить голос häält tasandama, снизить тон hääletooni ~ häält madaldama;
‣ что allapoole laskuma, lennukõrgust vähendama; снизить самолёт lennukõrgust vähendama
снизиться 272 Г сов. → несов. снижаться
‣ alanema, alla minema, langema; kahanema, vähenema, tasanema, madalduma; температура снизилась palavik ~ temperatuur alanes ~ läks alla, успеваемость снизилась õppeedukus on alla läinud, цены снизились hinnad on langenud, скорость снизилась kiirus vähenes, голос снизился до шёпота hääl tasanes ~ vaibus sosinaks;
‣ allapoole laskuma, kõrgust vähendama; самолёт снизился lennuk laskus ~ vähendas kõrgust ~ võttis kõrgust maha, снизиться на парашюте langevarjuga laskuma
‣ alanema, alla minema, langema; kahanema, vähenema, tasanema, madalduma; температура снизилась palavik ~ temperatuur alanes ~ läks alla, успеваемость снизилась õppeedukus on alla läinud, цены снизились hinnad on langenud, скорость снизилась kiirus vähenes, голос снизился до шёпота hääl tasanes ~ vaibus sosinaks;
‣ allapoole laskuma, kõrgust vähendama; самолёт снизился lennuk laskus ~ vähendas kõrgust ~ võttis kõrgust maha, снизиться на парашюте langevarjuga laskuma
сократить 296a Г сов. → несов. сокращать
‣ кого-что lühendama, vähendama, kärpima, kahandama, koondama, kitsendama; сократить рабочий день tööpäeva lühendama, сократить описание kirjeldust lühendama, сократить статью kirjutist ~ artiklit kärpima, сократить расходы kulusid kärpima ~ vähendama, сократить штаты koosseisu vähendama ~ koondama;
‣ что mat. taandama; сократить дробь murdu taandama
‣ кого-что lühendama, vähendama, kärpima, kahandama, koondama, kitsendama; сократить рабочий день tööpäeva lühendama, сократить описание kirjeldust lühendama, сократить статью kirjutist ~ artiklit kärpima, сократить расходы kulusid kärpima ~ vähendama, сократить штаты koosseisu vähendama ~ koondama;
‣ что mat. taandama; сократить дробь murdu taandama
срезать 168 Г сов. → несов. срезать, срезывать
‣ что küljest ~ pealt ~ ära ~ maha ~ lahti lõikama; срезать под углом kaldu lõikama, срезать ветку oksa ära ~ maha lõikama, срезать дёрн mätast (lahti) lõikama, срезать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis randmega palli suunama), срезать угол kõnek. nurka sirgeks võtma, teed otseks tegema (näit. kui otse üle muru minnakse), срезать угол на повороте ~ кривую kurvi lõikama;
‣ кого ülek. (poolelt sõnalt) katkestama, läbi lõikama; срезать кого обидным замечанием solvava märkusega keda poolelt sõnalt katkestama;
‣ кого ülek. maha niitma;
‣ что ülek. kõnek. kärpima, vähendama; срезать лимит limiiti kärpima;
‣ кого kõnek. läbi kukutama ~ põrutama (eksamil)
‣ что küljest ~ pealt ~ ära ~ maha ~ lahti lõikama; срезать под углом kaldu lõikama, срезать ветку oksa ära ~ maha lõikama, срезать дёрн mätast (lahti) lõikama, срезать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis randmega palli suunama), срезать угол kõnek. nurka sirgeks võtma, teed otseks tegema (näit. kui otse üle muru minnakse), срезать угол на повороте ~ кривую kurvi lõikama;
‣ кого ülek. (poolelt sõnalt) katkestama, läbi lõikama; срезать кого обидным замечанием solvava märkusega keda poolelt sõnalt katkestama;
‣ кого ülek. maha niitma;
‣ что ülek. kõnek. kärpima, vähendama; срезать лимит limiiti kärpima;
‣ кого kõnek. läbi kukutama ~ põrutama (eksamil)
сузить 272a Г сов. → несов. сужать, суживать что kitsendama (ka ülek.), ahendama, kitsa(ma)ks ~ ahta(ma)ks tegema, piirama, vähendama, kahandama (ka tekst.); med. ahistama, kitsustama, kokku pigistama ~ suruma; сузить поле деятельности tegevusvälja kitsendama ~ ahendama ~ piirama, сузить тему teemat piirama, сузить круг участников osavõtjate ~ osalejate ringi piirama ~ koomale tõmbama, сузить платье kleiti kitsamaks tegema, сузить значение tähtsust vähendama, сузить воспроизводство maj. taastootmist ahendama, суженное воспроизводство maj. ahendatud taastootmine
у- приставка I väljendab
‣ eemaldumist, eemaldamist, kadumist; убежать ära ~ minema jooksma, põgenema, уезжать ära sõitma, улететь ära ~ minema lendama, унести ära ~ minema ~ eemale viima ~ kandma;
‣ vähendamist, piiramist; убавить vähendama, kahandama, alandama, kärpima, ушить lühemaks ~ kitsamaks tegema (õmblemisel);
‣ tegevuse tulemuslikkust v tagajärge; уговорить nõusse saama ~ meelitama ~ keelitama ~ veenma, enda poole võitma, убаюкать (magama) uinutama, suigutama, äiutama, hällitama, kussutama, упечься ära küpsema;
‣ tegevuse kandumist kogu objektile; убелить üleni valgeks tegema, умазаться kõnek. end üleni ära määrima, устлать üleni katma, lauskatma, laiali ~ täis laotama;
‣ tegevuse toimumist millegi kiuste, millelegi vaatamata, millestki hoolimata; ему трудно было усидеть на месте tal oli raske paigal istuda ~ püsida;
‣ tegevuse püsivust v kestust; усесться end (pikemaks ajaks v. mugavalt) istuma seadma, угнездиться kõnek. endale sooja kohta ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma, kohta sisse võtma;
‣ (tervenisti) paigutamist, mahutamist, paigutumist, mahtumist kuhugi; уместить все вещи в чемодан kõiki asju kohvrisse ära mahutama ~ paigutama, статья упечаталась на трёх страницах kõnek. kirjutis mahtus kolmele trükileheküljele;
‣ oleku v kvaliteedi muutust; укрепить tugevdama, tugevamaks tegema, удорoжить hinda tõstma, kallimaks tegema, усмириться taltsaks ~ vagusaks muutuma, taltuma; II moodustab perfektiivse aspektipaariku; красть -- украсть varastama -- ära varastama
‣ eemaldumist, eemaldamist, kadumist; убежать ära ~ minema jooksma, põgenema, уезжать ära sõitma, улететь ära ~ minema lendama, унести ära ~ minema ~ eemale viima ~ kandma;
‣ vähendamist, piiramist; убавить vähendama, kahandama, alandama, kärpima, ушить lühemaks ~ kitsamaks tegema (õmblemisel);
‣ tegevuse tulemuslikkust v tagajärge; уговорить nõusse saama ~ meelitama ~ keelitama ~ veenma, enda poole võitma, убаюкать (magama) uinutama, suigutama, äiutama, hällitama, kussutama, упечься ära küpsema;
‣ tegevuse kandumist kogu objektile; убелить üleni valgeks tegema, умазаться kõnek. end üleni ära määrima, устлать üleni katma, lauskatma, laiali ~ täis laotama;
‣ tegevuse toimumist millegi kiuste, millelegi vaatamata, millestki hoolimata; ему трудно было усидеть на месте tal oli raske paigal istuda ~ püsida;
‣ tegevuse püsivust v kestust; усесться end (pikemaks ajaks v. mugavalt) istuma seadma, угнездиться kõnek. endale sooja kohta ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma, kohta sisse võtma;
‣ (tervenisti) paigutamist, mahutamist, paigutumist, mahtumist kuhugi; уместить все вещи в чемодан kõiki asju kohvrisse ära mahutama ~ paigutama, статья упечаталась на трёх страницах kõnek. kirjutis mahtus kolmele trükileheküljele;
‣ oleku v kvaliteedi muutust; укрепить tugevdama, tugevamaks tegema, удорoжить hinda tõstma, kallimaks tegema, усмириться taltsaks ~ vagusaks muutuma, taltuma; II moodustab perfektiivse aspektipaariku; красть -- украсть varastama -- ära varastama
убавить 278a Г сов. → несов. убавлять что, чего, на сколько vähendama, kahandama, alandama, kärpima (ka ülek.); убавить скорость kiirust vähendama ~ maha võtma, убавить ход käiku aeglustama, kiirust vähendama, убавить длину lühemaks tegema, убавить в швах õmblustest sisse võtma, убавить огня (в лампе) tuld väiksemaks keerama, убавить себе годы ennast nooremaks tegema, убавить шаг ~ шагу sammu aeglustama, убавить зарплату palka kärpima ~ vähendama, убавить спеси kõrkust kärpima, nina pihta andma, убавить парусов mer. purjesid vähendama, убавить в весе kõnek. kaalust maha võtma
убрать 216 Г сов. → несов. убирать
‣ кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
‣ кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
‣ что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
‣ что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
‣ madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
‣ что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
‣ кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
◊ убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
‣ кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
‣ кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
‣ что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
‣ что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
‣ madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
‣ что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
‣ кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
◊ убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
ужать 220 Г сов. → несов. ужимать кого-что
‣ kokku ~ koomale suruma ~ pressima ~ pigistama ~ litsuma; ужать губы ~ рот madalk. huuli ~ suud kokku pigistama ~ pitsitama ~ kriipsuks suruma;
‣ ülek. madalk. vähendama, kärpima, alla kiskuma ~ tirima ~ kruvima; ужать расходы kulusid kärpima
‣ kokku ~ koomale suruma ~ pressima ~ pigistama ~ litsuma; ужать губы ~ рот madalk. huuli ~ suud kokku pigistama ~ pitsitama ~ kriipsuks suruma;
‣ ülek. madalk. vähendama, kärpima, alla kiskuma ~ tirima ~ kruvima; ужать расходы kulusid kärpima
умалить 285a Г сов. → несов. умалять что vähendama, kahandama, pisendama, vähemaks ~ pisemaks tegema, tillendama; умалить чьи заслуги kelle teeneid vähendama ~ vähemaks pidama ~ vähemana näitama
уменьшить 271a (повел. накл. уменьши, уменьшите,) уменьшить 287a Г сов. → несов. уменьшать что, на сколько, во склоько раз vähendama, kahandama, kärpima; уменьшить значение tähtsust vähendama, уменьшить скорость kiirust vähendama, уменьшить потери kaotusi vähendama, уменьшить пошлину lõivu vähendama, уменьшить в пять раз viis korda ~ viiekordselt vähendama ~ kärpima, уменьшить дистанцию (piki)vahet vähendama
умерить 269a Г сов. → несов. умерять что, в ком piirama, mõõduka(ma)ks tegema; tagasi hoidma; умерить требования nõudmisi ~ nõudeid piirama ~ vähendama ~ parajustama, умерить желания soove piirama, умерить страсти kirgi ~ kirgesid taltsutama, умерить гнев viha tagasi hoidma ~ taltsutama ~ ohjeldama, умерить шаг sammu aeglustama, умерить боль valu leevendama
урезать 186 Г сов. → несов. урезать, урезывать
‣ что kõnek. lühemaks ~ ära ~ maha lõikama; урезать рукава käiseid ~ varrukaid lühemaks lõikama;
‣ ülek. kärpima, vähendama, piirama; урезать чьи права kelle õigusi kärpima , урезать статью artiklit ~ kirjutist kärpima, урезать расходы väljaminekuid kärpima ~ piirama, урезать себя в чём oma vajadusi piirama, урезать штаты koosseisu kärpima
‣ что kõnek. lühemaks ~ ära ~ maha lõikama; урезать рукава käiseid ~ varrukaid lühemaks lõikama;
‣ ülek. kärpima, vähendama, piirama; урезать чьи права kelle õigusi kärpima , урезать статью artiklit ~ kirjutist kärpima, урезать расходы väljaminekuid kärpima ~ piirama, урезать себя в чём oma vajadusi piirama, урезать штаты koosseisu kärpima
уронить 305a Г сов.
‣ кого-что maha ~ käest ~ kukkuda laskma, pillama (ka ülek.); уронить платок (tasku)rätti maha pillama, уронить слезу pisarat poetama, уронить слово sõna poetama ~ pillama, уронить улыбку naeratust pillama, уронить взгляд на кого kellele ~ kelle peale pilku lööma ~ heitma ~ (vargsi) poetama;
‣ что ümber lükkama ~ ajama, pikali tõukama; уронить стул tooli ümber lükkama;
‣ что langetama, maha ~ alla laskma; уронить голову на грудь pead langetama ~ rinnale laskma;
‣ кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd. ронять
‣ кого-что maha ~ käest ~ kukkuda laskma, pillama (ka ülek.); уронить платок (tasku)rätti maha pillama, уронить слезу pisarat poetama, уронить слово sõna poetama ~ pillama, уронить улыбку naeratust pillama, уронить взгляд на кого kellele ~ kelle peale pilku lööma ~ heitma ~ (vargsi) poetama;
‣ что ümber lükkama ~ ajama, pikali tõukama; уронить стул tooli ümber lükkama;
‣ что langetama, maha ~ alla laskma; уронить голову на грудь pead langetama ~ rinnale laskma;
‣ кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd. ронять
форс 1 (род. п. форса и форсу) С м. неод. (без мн. ч.) madalk.
‣ uhkus, edevus, peenutsemine, peenus, saksikus; задавать форс peenutsema, для форса ~ форсу uhkuse ~ edevuse pärast;
‣ kõrkus, upsakus, ninakus; пройтись с форсом nina püsti ~ pea seljas ~ uhkelt minema;
◊ сбить ~ сбивать форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima, ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma
‣ uhkus, edevus, peenutsemine, peenus, saksikus; задавать форс peenutsema, для форса ~ форсу uhkuse ~ edevuse pärast;
‣ kõrkus, upsakus, ninakus; пройтись с форсом nina püsti ~ pea seljas ~ uhkelt minema;
◊ сбить ~ сбивать форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima, ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma
ход С м. неод.
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
штат II 1 С м. неод.
‣ (määr)koosseis; штат служащих ametnikkond, зачислить в штат koosseisu võtma ~ arvama ~ määrama, сократить штат koondama, koosseisu vähendama;
‣ kõnek. kaaskond;
‣ штаты мн. ч. koosseisu nimestik; утвердить штаты koosseisu ~ koosseisu nimestikku kinnitama
‣ (määr)koosseis; штат служащих ametnikkond, зачислить в штат koosseisu võtma ~ arvama ~ määrama, сократить штат koondama, koosseisu vähendama;
‣ kõnek. kaaskond;
‣ штаты мн. ч. koosseisu nimestik; утвердить штаты koosseisu ~ koosseisu nimestikku kinnitama
