[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1587 artiklit, väljastan 200
адажио muus.
‣ нескл. С с. неод. ada(a)džo (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘adagio’ (aeglaselt, rahulikult)
‣ нескл. С с. неод. ada(a)džo (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘adagio’ (aeglaselt, rahulikult)
адресовать 172a Г сов. и несов. что, кому adresseerima, saatma, suunama, sihtima mida kellele v kelle nimele v kelle pihta; адресовать письмо другу kirja sõbrale adresseerima ~ saatma, адресовать вопрос докладчику küsimust esinejale esitama ~ saatma ~ adresseerima ~ esineja pihta sihtima
адресоваться 172 Г сов. и несов.
‣ куда, к кому-чему (isiklikult või kirjaga) pöörduma kelle-mille poole; адресоваться в правление juhatuse poole pöörduma;
‣ кому-чему saatma, adresseerima mida, kellele v kelle nimele; жалобы адресуются в министерство ~ министру kaebused tuleb saata ~ saadetakse ministeeriumi ~ ministrile ~ tuleb adresseerida ~ adresseeritakse ministri nimele
‣ куда, к кому-чему (isiklikult või kirjaga) pöörduma kelle-mille poole; адресоваться в правление juhatuse poole pöörduma;
‣ кому-чему saatma, adresseerima mida, kellele v kelle nimele; жалобы адресуются в министерство ~ министру kaebused tuleb saata ~ saadetakse ministeeriumi ~ ministrile ~ tuleb adresseerida ~ adresseeritakse ministri nimele
аллегро muus.
‣ нескл. С с. неод. allegro (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘allegro’ (kiiresti, elavalt)
‣ нескл. С с. неод. allegro (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘allegro’ (kiiresti, elavalt)
анданте muus.
‣ нескл. С с. неод. andante (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘andante’ (kaunis aeglaselt, rahulikult)
‣ нескл. С с. неод. andante (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘andante’ (kaunis aeglaselt, rahulikult)
антиквариат 1 С м. неод. vana- ~ antiikesemete kaubandus; antikvariaat (antiikesemete v. vanaraamatukauplus)
антипатия 89 С ж. неод. antipaatia, vastumeelsus; взаимная антипатия vastastikune antipaatia, он внушает мне антипатию ta on mulle vastumeelt ~ vastumeelne ~ antipaatne, питать ~ чувствовать антипатию к кому tundma vastumeelsust ~ antipaatiat kelle vastu v suhtes
аппетит 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
ассамблея 82 С ж. неод. assamblee, (riikliku v. rahvusvahelise organi) täiskogu, koosolek; Генеральная Ассамблея ООН ÜRO Peaassamblee
баллотировать 171a Г несов. кого-что, без доп. hääletama, balloteerima kelle-mille poolt v vastu; hääletusele panema; баллотировать предложение ettepanekut hääletusele panema
бас 3 С м. muus.
‣ bass (неод. hääleliik; keel- v. puhkpill; од. laulja); петь басом bassi laulma;
‣ басы мн. ч. неод. basskeeled, bassid
‣ bass (неод. hääleliik; keel- v. puhkpill; од. laulja); петь басом bassi laulma;
‣ басы мн. ч. неод. basskeeled, bassid
бахнуться 335 Г сов. однокр. к бахаться чем, обо что kõnek. (maha v. pikali v. millegi vastu) prantsatama; бахнуться головой об пол peadpidi vastu põrandat prantsatama, бахнуться на пол põrandale ~ maha prantsatama
без, безо предлог с род. п.
‣ märgib puudumist, ilmaolekut, äraolekut: (ilma) -ta; без денег ilma rahata, безо всякой пользы ilma mingi kasuta, без сомнения kahtlemata, без толку asjatult, asjata, без тебя приходил твой товарищ kui sa ära olid ~ sinu äraolekul käis su sõber siin;
‣ märgib, et tervest puudub osa; без пяти шесть (kell on) viie (minuti) pärast kuus, без четверти три (kell on) kolmveerand kolm, без малого (год) ligi ~ peaaegu (aasta otsa);
‣ koos eitusega väljendab tagasihoidlikku jaatust; не без успеха mõninga eduga, mitte just edutult, не без интереса mõninga huviga, не без того, чтобы не... juhtus sedagi, et...;
◊ без году неделя ~ неделю üürikest aega (olema), hiljaaegu (tulema v. saama); без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; без ума (быть) от кого-чего kelle pärast arust ära ~ kellest-millest vaimustuses (olema); без ума (любить) meeletult (armastama)
‣ märgib puudumist, ilmaolekut, äraolekut: (ilma) -ta; без денег ilma rahata, безо всякой пользы ilma mingi kasuta, без сомнения kahtlemata, без толку asjatult, asjata, без тебя приходил твой товарищ kui sa ära olid ~ sinu äraolekul käis su sõber siin;
‣ märgib, et tervest puudub osa; без пяти шесть (kell on) viie (minuti) pärast kuus, без четверти три (kell on) kolmveerand kolm, без малого (год) ligi ~ peaaegu (aasta otsa);
‣ koos eitusega väljendab tagasihoidlikku jaatust; не без успеха mõninga eduga, mitte just edutult, не без интереса mõninga huviga, не без того, чтобы не... juhtus sedagi, et...;
◊ без году неделя ~ неделю üürikest aega (olema), hiljaaegu (tulema v. saama); без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; без ума (быть) от кого-чего kelle pärast arust ära ~ kellest-millest vaimustuses (olema); без ума (любить) meeletult (armastama)
безответный 126 П (кр. ф. безответен, безответна, безответно, безответны)
‣ vastuseta (jäänud v. jääv); безответная любовь vastamata ~ vastamatu armastus, безответные уста vaikivad huuled;
‣ vagane, vagur, alandlik; безответное существо vagur olevus
‣ vastuseta (jäänud v. jääv); безответная любовь vastamata ~ vastamatu armastus, безответные уста vaikivad huuled;
‣ vagane, vagur, alandlik; безответное существо vagur olevus
белка 72 С ж.
‣ од. zool. orav (Sciurus); персидская белка zool. pärsia orav (Sciurus anomalus v persicus);
‣ неод. (без мн. ч.) oravanahk;
◊ вертеться ~ кружиться как белка в колесе keerlema nagu orav rattas
‣ од. zool. orav (Sciurus); персидская белка zool. pärsia orav (Sciurus anomalus v persicus);
‣ неод. (без мн. ч.) oravanahk;
◊ вертеться ~ кружиться как белка в колесе keerlema nagu orav rattas
белый 119 П (кр. ф. бел, бела, бело и бело, белы и белы)
‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
боа II нескл. С с. неод. boa (lahtine karusnahkne v. sulgedest krae); меховое боа karusnahkne boa
бог 5 (им. п. мн. ч. боги) С м. од. jumal;
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma
бороться 252 Г несов.
‣ с кем maadlema kellega (ka sport);
‣ с кем-чем, против кого-чего, за кого-что, без доп. võitlema kelle-mille vastu v eest, kellega-millega (ka ülek.); бороться с контрреволюцией ~ против контрреволюции kontrrevolutsiooni vastu võitlema, бороться с предрассудками eelarvamuste vastu võitlema, eelarvamusi ületama, бороться за свободу vabaduse eest võitlema, vabadusvõitlust pidama, бороться за свои убеждения oma veendumuste ~ tõekspidamiste eest võitlema ~ välja astuma, зависть боролась в нём с великодушием temas võitlesid kadedus ja suuremeelsus, нужно бороться с отсталостью mahajäämusest tuleb jagu saada
‣ с кем maadlema kellega (ka sport);
‣ с кем-чем, против кого-чего, за кого-что, без доп. võitlema kelle-mille vastu v eest, kellega-millega (ka ülek.); бороться с контрреволюцией ~ против контрреволюции kontrrevolutsiooni vastu võitlema, бороться с предрассудками eelarvamuste vastu võitlema, eelarvamusi ületama, бороться за свободу vabaduse eest võitlema, vabadusvõitlust pidama, бороться за свои убеждения oma veendumuste ~ tõekspidamiste eest võitlema ~ välja astuma, зависть боролась в нём с великодушием temas võitlesid kadedus ja suuremeelsus, нужно бороться с отсталостью mahajäämusest tuleb jagu saada
борьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
‣ maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
‣ за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
‣ maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
букле нескл. С с. неод. buklee (lõnga- v. riidesort)
бултыхать 165a Г несов. kõnek.
‣ что, без доп. sumatama, sulpsa(ta)ma, sumdi viskama; бултыхать в воду vette sumatama mida (v. ise);
‣ что loksutama
‣ что, без доп. sumatama, sulpsa(ta)ma, sumdi viskama; бултыхать в воду vette sumatama mida (v. ise);
‣ что loksutama
бы, б частица
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
в, во предлог I с вин. п.
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
вариоскопия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) varioskoopia (kujutise mõõtmete muutmisel põhinev filmimis- v. filminäitamismeetod)
вершить 287a Г несов.
‣ что kõrgst. täide ~ korda saatma mida; вершить суд kohut ~ õigust mõistma;
‣ что, чем korraldama, lahendama, juhtima mida; вершить судьбы ~ судьбами saatust juhtima;
‣ что lõpetama (näit. hoonet v. kuhja)
‣ что kõrgst. täide ~ korda saatma mida; вершить суд kohut ~ õigust mõistma;
‣ что, чем korraldama, lahendama, juhtima mida; вершить судьбы ~ судьбами saatust juhtima;
‣ что lõpetama (näit. hoonet v. kuhja)
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
вестовой 120 П
‣ signaal-, signaali-; вестовая пушка signaalkahur, вестовые огни signaaltuled;
‣ П → С м. од. sõj. (ratsa)virgats;
‣ П → С м. од. sõj. van. (ratsaväe- v. mereväeohvitseri) tentsik
‣ signaal-, signaali-; вестовая пушка signaalkahur, вестовые огни signaaltuled;
‣ П → С м. од. sõj. (ratsa)virgats;
‣ П → С м. од. sõj. van. (ratsaväe- v. mereväeohvitseri) tentsik
вещание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (ring)hääling; (raadio- v. televisiooni-) saadete andmine;
‣ ennustus, ettekuulutus; ennustamine; iroon. jutlustamine
‣ (ring)hääling; (raadio- v. televisiooni-) saadete andmine;
‣ ennustus, ettekuulutus; ennustamine; iroon. jutlustamine
взъедаться 165 Г несов. → сов. взъесться на кого madalk. halv. (sõimu v. ähvardustega) kallale kargama kellele, kelle kallal norima ~ närima hakkama
взывать 165b Г несов. к кому-чему, о чём liter. (palvete v. hüüetega) pöörduma kelle-mille poole; üles kutsuma millele; взывать к чувствам tundmustele apelleerima, tundmuste poole pöörduma, взывать к кому о помощи abipalvet kelle poole saatma
взяться 262 (прош. вр. взялся и взялся, взялась, взялось, взялись) Г сов. → несов. браться
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
вкладка 72 С ж. неод.
‣ vahelepanemine, vahelepanek;
‣ trük. tahvlilehed, poognalisa (poogna vahel v. ümber)
‣ vahelepanemine, vahelepanek;
‣ trük. tahvlilehed, poognalisa (poogna vahel v. ümber)
включение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) lülitamine, (sekka- v. kaasa-) arvamine; включение в комиссию komisjoni koosseisu lülitamine, с включением всех приложений kaasa arvatud kõik lisad;
‣ el., tehn. (sisse)lülitamine, -lülitus; käivitus; ток включения sisselülitusvool, автоматическое повторное включение automaatne taaslülitus, встречное включение vastulülitus, включение механизма mehhanismi sisselülitamine ~ käivitamine;
‣ geol. suletis
‣ (без мн. ч.) lülitamine, (sekka- v. kaasa-) arvamine; включение в комиссию komisjoni koosseisu lülitamine, с включением всех приложений kaasa arvatud kõik lisad;
‣ el., tehn. (sisse)lülitamine, -lülitus; käivitus; ток включения sisselülitusvool, автоматическое повторное включение automaatne taaslülitus, встречное включение vastulülitus, включение механизма mehhanismi sisselülitamine ~ käivitamine;
‣ geol. suletis
влечь 378a Г несов.
‣ кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
‣ к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
◊ влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
‣ кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
‣ к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
◊ влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
внешность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) välimus, välisilme; судя по внешности välimuse järgi (hinnates v. otsustades)
воз-, вос- приставка väljendab:
‣ tegevuse suundumist ülespoole; tegevuse algust v. järsku intensiivistumist; воздвигнуть püstitama, восславить ülistama, восстать üles tõusma (ülek.), возгораться lõkkele lööma, воскликнуть hüüatama, возненавидеть vihkama (hakkama);
‣ tegevuse taastumist, taasloomist; возобновить uuesti alustama, taasalustama, воссоздать taaslooma, воскресить ellu äratama, воспроизводить taastama, taastootma, -esitama
‣ tegevuse suundumist ülespoole; tegevuse algust v. järsku intensiivistumist; воздвигнуть püstitama, восславить ülistama, восстать üles tõusma (ülek.), возгораться lõkkele lööma, воскликнуть hüüatama, возненавидеть vihkama (hakkama);
‣ tegevuse taastumist, taasloomist; возобновить uuesti alustama, taasalustama, воссоздать taaslooma, воскресить ellu äratama, воспроизводить taastama, taastootma, -esitama
война 53 С ж. неод. sõda (ka ülek.); Великая Отечественная война Suur Isamaasõda, вторая мировая война Teine maailmasõda, гражданская война kodusõda, захватническая война vallutussõda, освободительная война vabadussõda, холодная война külm sõda, междоусобная война aj. sisesõda, политика развязывания войны sõjapoliitika, идти на войну sõtta minema, на войне sõjas, объявить войну sõda kuulutama, пойти войной на кого kallale tungima kellele, (sõjaga v. väega) kelle peale minema ~ tulema, вести войну с кем sõda pidama, sõdima kellega
ворсянка 72 С ж. неод.
‣ bot. uniohakas (Dipsacus); возделываемая ворсянка aed-uniohakas (Dipsacus sativus v fullonum);
‣ uniohakanupp, uniohakavilikond
‣ bot. uniohakas (Dipsacus); возделываемая ворсянка aed-uniohakas (Dipsacus sativus v fullonum);
‣ uniohakanupp, uniohakavilikond
воспевать 169a Г несов. → сов. воспеть кого-что (luules v. laulus) ülistama, kiitma; воспевать родину kodumaad lauluga kiitma, воспевать в песнях laulu(de)s ülistama
восьмерик 19 С м. неод.
‣ van. kaheksaline mõõt; kaheksakordne ese; гиря восьмерик kaheksanaelane kaaluviht, канат восьмерик kaheksa keeruga ~ kaheksasäigmeline köis;
‣ kõnek. van. kaheksahobuserakend;
‣ arhit. kaheksatahukas (ehitis v. selle osa)
‣ van. kaheksaline mõõt; kaheksakordne ese; гиря восьмерик kaheksanaelane kaaluviht, канат восьмерик kaheksa keeruga ~ kaheksasäigmeline köis;
‣ kõnek. van. kaheksahobuserakend;
‣ arhit. kaheksatahukas (ehitis v. selle osa)
врубаться 169 Г несов. → сов. врубиться во что (kirvega v. mõõgaga raiudes) sisse tungima; mäend. soonima; он врубался в ряды неприятеля ta raius end vaenlase ~ vastase ridadesse, врубаться в каменную породу kivimisse soonima, врубаться в джунгли džunglisse tungima ~ teed rajama
вселять 255 Г несов. → сов. вселить
‣ кого, во что majutama, (korterisse v. majja) elama panema; вселять рабочих в новые жилые дома töölisi uutesse elamutesse majutama;
‣ что, в кого-что ülek. (sisse) poetama, soetama, sisendama; вселять страх в сердце hirmu südamesse poetama ~ soetama, вселять надежду и уверенность lootust ja kindlustunnet sisendama
‣ кого, во что majutama, (korterisse v. majja) elama panema; вселять рабочих в новые жилые дома töölisi uutesse elamutesse majutama;
‣ что, в кого-что ülek. (sisse) poetama, soetama, sisendama; вселять страх в сердце hirmu südamesse poetama ~ soetama, вселять надежду и уверенность lootust ja kindlustunnet sisendama
всесоюзный 126 П üleliiduline, Nõukogude Liidu; всесоюзный конкурс üleliiduline võistlus ~ konkurss, всесоюзный съезд üleliiduline kongress, liidukongress, Всесоюзная пионерская организация имени В. И. Ленина V. I. Lenini nimeline Üleliiduline Pioneeriorganisatsioon
втесаться 202 Г сов. → несов. втёсываться во что madalk. (jõu v. pettusega) vahele ~ sisse trügima (ka ülek.)
выволочь 381* Г сов. → несов. выволакивать кого-что, из чего kõnek. välja vedama ~ tassima ~ tirima ~ lohistama; (lohisti v. labidaga järve põhjast) välja kühveldama; выволочь мешки из подвала kotte keldrist välja tassima
выгладить 270*а Г сов. → несов. выглаживать что
‣ siledaks ~ tasaseks tegema, siluma (ka ülek.); выгладить дорогу teed tasandama;
‣ (siledaks v. sirgeks) triikima ~ pressima; выглаженный костюм pressitud ülikond, выгладить бельё pesu (ära) triikima; vrd. гладить
‣ siledaks ~ tasaseks tegema, siluma (ka ülek.); выгладить дорогу teed tasandama;
‣ (siledaks v. sirgeks) triikima ~ pressima; выглаженный костюм pressitud ülikond, выгладить бельё pesu (ära) triikima; vrd. гладить
выговаривать 168a Г несов.
‣ сов. выговорить;
‣ кому, за что kõnek. märkust tegema, noomima keda, mille eest v pärast; мать выговаривала сыну за опоздание ema noomis poega hilinemise pärast
‣ сов. выговорить;
‣ кому, за что kõnek. märkust tegema, noomima keda, mille eest v pärast; мать выговаривала сыну за опоздание ema noomis poega hilinemise pärast
выдрать 216* Г сов. kõnek.
‣ несов. выдирать;
‣ кого, чем, за что nahatäit andma kellele, läbi rookima; (kõrvust v. juustest) sakutama; выдрать за уши кого kelle(l) kõrvu tuliseks tegema, выдрать ремнём rihma andma, rihmutama; vrd. драть
‣ несов. выдирать;
‣ кого, чем, за что nahatäit andma kellele, läbi rookima; (kõrvust v. juustest) sakutama; выдрать за уши кого kelle(l) kõrvu tuliseks tegema, выдрать ремнём rihma andma, rihmutama; vrd. драть
выказывать 168a Г несов. → сов. выказать что kõnek. (välja v. üles) näitama, ilmutama; выказывать беспокойство rahutust ilmutama, выказывать на деле tegudega näitama
выковать 176* Г сов. → несов. выковывать
‣ что sepistama, (välja v. valmis) taguma; кузнец выковал новый плуг sepp tagus uue adra, выковать подкову hobuserauda tegema;
‣ кого-что ülek. liter. sepistama, looma, kujundama; выковать победу võitu sepistama, дружба, выкованная в боях lahinguis sündinud ~ sepistatud sõprus, Ленин сумел выковать могучую большевистскую партию Lenin suutis rajada võimsa bolševike partei; vrd. ковать
‣ что sepistama, (välja v. valmis) taguma; кузнец выковал новый плуг sepp tagus uue adra, выковать подкову hobuserauda tegema;
‣ кого-что ülek. liter. sepistama, looma, kujundama; выковать победу võitu sepistama, дружба, выкованная в боях lahinguis sündinud ~ sepistatud sõprus, Ленин сумел выковать могучую большевистскую партию Lenin suutis rajada võimsa bolševike partei; vrd. ковать
выкопать 165*a Г сов. → несов. выкапывать
‣ что (sisse v. välja) kaevama; võtma (kartulite kohta); выкопать яму auku valmis kaevama, выкопать картофель kartuleid üles võtma;
‣ кого что ülek. kõnek. välja koukima ~ õngitsema; vrd. копать
‣ что (sisse v. välja) kaevama; võtma (kartulite kohta); выкопать яму auku valmis kaevama, выкопать картофель kartuleid üles võtma;
‣ кого что ülek. kõnek. välja koukima ~ õngitsema; vrd. копать
выкоптить 294* Г сов. → несов. выкапчивать что
‣ (ära v. valmis) suitsutama; они выкоптили колбасу nad suitsutasid (kogu) vorsti ära;
‣ (ära) tahmama, nõgitama; vrd. коптить
‣ (ära v. valmis) suitsutama; они выкоптили колбасу nad suitsutasid (kogu) vorsti ära;
‣ (ära) tahmama, nõgitama; vrd. коптить
вымазать 186* Г сов. → несов. вымазывать
‣ что, чем kõnek. (kokku, üleni ära) määrima; võõpama, plätserdama; ты вымазал рукав sa oled varruka ära määrinud, вымазать стены синей краской seinu siniseks võõpama ~ plätserdama, лицо было густо вымазано сажей nägu oli paksult tahmaga koos;
‣ что madalk. (määrimiseks v. värvimiseks) ära kulutama; вымазать банку краски purgitäit värvi ära raiskama ~ kulutama
‣ что, чем kõnek. (kokku, üleni ära) määrima; võõpama, plätserdama; ты вымазал рукав sa oled varruka ära määrinud, вымазать стены синей краской seinu siniseks võõpama ~ plätserdama, лицо было густо вымазано сажей nägu oli paksult tahmaga koos;
‣ что madalk. (määrimiseks v. värvimiseks) ära kulutama; вымазать банку краски purgitäit värvi ära raiskama ~ kulutama
выпалить Г сов. → несов. выпаливать
‣ 285*b из чего (välja) tulistama ~ laskma; выпалить из пушки kahurist tulistama ~ laskma;
‣ 285*a что ülek. kõnek. (mõtlematult v. ootamatult) välja prahvatama ~ ütlema;
‣ 285*a что (ära) põletama; выпалить прошлогоднюю сухую траву kulu põletama
‣ 285*b из чего (välja) tulistama ~ laskma; выпалить из пушки kahurist tulistama ~ laskma;
‣ 285*a что ülek. kõnek. (mõtlematult v. ootamatult) välja prahvatama ~ ütlema;
‣ 285*a что (ära) põletama; выпалить прошлогоднюю сухую траву kulu põletama
выпрячь 383* Г сов. → несов. выпрягать кого-что, из чего lahti rakendama, rakkest lahti võtma; выпрячь лошадь hobust (vankri v. ree eest) lahti rakendama
выпустить 317* Г сов. → несов. выпускать
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
вырасти 369* Г сов. → несов. вырастать
‣ (suureks v. pikaks) kasvama ~ sirguma; он так вырос за это время ta on selle ajaga nii suureks kasvanud, у дороги выросла липа tee äärde on kasvanud pärnapuu;
‣ üles kasvama, võrsuma; mehistuma; я вырос в деревне ma kasvasin maal üles, он вырос в семье рабочего ta on võrsunud töölisperekonnast, наша партия выросла и окрепла в борьбе meie partei on võitluses mehistunud;
‣ из чего välja kasvama; девочка выросла из платья tüdruk on kleidist välja kasvanud;
‣ kerkima, kasvama; за короткое время выросли новые города lühikese ajaga on kerkinud uued linnad;
‣ без доп., в кого-что saama, arenema, (üle) kasvama kelleks-milleks; он вырос в крупного учёного temast sai suur teadlane;
‣ на что suurenema, kasvama; доход вырос на 20 процентов tulu suurenes 20 protsenti ~ 20 protsendi võrra;
‣ во что, без доп. valjenema, valjuks minema, tõusma;
‣ nähtavale ilmuma, paistma hakkama, esile kerkima; вдали выросли горы eemalt hakkasid mäed paistma;
◊ крылья выросли у кого kellel(e) on tiivad kasvanud; вырасти ~ вырастать в чьих глазах kelle silmis tõusma ~ lugupidamist võitma; вырасти ~ вырастать точно ~ будто ~ словно из-под земли nagu maa alt (välja) ilmuma; vrd. расти
‣ (suureks v. pikaks) kasvama ~ sirguma; он так вырос за это время ta on selle ajaga nii suureks kasvanud, у дороги выросла липа tee äärde on kasvanud pärnapuu;
‣ üles kasvama, võrsuma; mehistuma; я вырос в деревне ma kasvasin maal üles, он вырос в семье рабочего ta on võrsunud töölisperekonnast, наша партия выросла и окрепла в борьбе meie partei on võitluses mehistunud;
‣ из чего välja kasvama; девочка выросла из платья tüdruk on kleidist välja kasvanud;
‣ kerkima, kasvama; за короткое время выросли новые города lühikese ajaga on kerkinud uued linnad;
‣ без доп., в кого-что saama, arenema, (üle) kasvama kelleks-milleks; он вырос в крупного учёного temast sai suur teadlane;
‣ на что suurenema, kasvama; доход вырос на 20 процентов tulu suurenes 20 protsenti ~ 20 protsendi võrra;
‣ во что, без доп. valjenema, valjuks minema, tõusma;
‣ nähtavale ilmuma, paistma hakkama, esile kerkima; вдали выросли горы eemalt hakkasid mäed paistma;
◊ крылья выросли у кого kellel(e) on tiivad kasvanud; вырасти ~ вырастать в чьих глазах kelle silmis tõusma ~ lugupidamist võitma; вырасти ~ вырастать точно ~ будто ~ словно из-под земли nagu maa alt (välja) ilmuma; vrd. расти
выслужить 312* Г сов. → несов. выслуживать что välja teenima, teenistuse eest saama; kõnek. (teatud aega) teenima, (teenistujana v. ametnikuna) töötama; выслужить награду teenistuse eest autasu saama, выслужить пенсию pensioni välja teenima, дед выслужил десять лет в канцелярии vanaisa teenis (tervelt) kümme aastat kantseleis
выстрелять 254*a Г сов. → несов. выстреливать kõnek.
‣ что välja laskma, (laskmisega v. tulistamisega) ära kulutama;
‣ кого laskmisega hävitama; выстрелять дичь в лесу metsa lindudest tühjaks laskma
‣ что välja laskma, (laskmisega v. tulistamisega) ära kulutama;
‣ кого laskmisega hävitama; выстрелять дичь в лесу metsa lindudest tühjaks laskma
высыпка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kõnek. väljapuistamine;
‣ puist (puistatud v. puistunud aine);
‣ jah. suure jahilinnuparve ilmumine
‣ (без мн. ч.) kõnek. väljapuistamine;
‣ puist (puistatud v. puistunud aine);
‣ jah. suure jahilinnuparve ilmumine
выточить 311*a Г сов. → несов. вытачивать что
‣ из чего (välja) treima; он выточил из дерева шахматные фигурки ta treis puust malendeid, словно выточенный nagu voolitud (näojoonte v. keha kohta);
‣ kõnek. (teravaks) käiama;
‣ kõnek. ära uuristama; личинки выточили дерево tõugud on puu ära uuristanud; vrd. точить
‣ из чего (välja) treima; он выточил из дерева шахматные фигурки ta treis puust malendeid, словно выточенный nagu voolitud (näojoonte v. keha kohta);
‣ kõnek. (teravaks) käiama;
‣ kõnek. ära uuristama; личинки выточили дерево tõugud on puu ära uuristanud; vrd. точить
гармонизировать 171a Г сов. и несов. что muus. harmoniseerima (viisile teisi hääli lisama v. saadet kujundama); гармонизировать мелодию viisi harmoniseerima
гетеротопия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) biol. heterotoopia (kudede v. elundi asetsemine ebaharilikul kohal)
гильдия 89 С ж. неод. aj. gild (kaupmeeste v. käsitööliste organisatsioon); купец первой гильдии esimese gildi kaupmees
глотнуть 336a (без страд. прич.) Г сов. что, без доп. однокр. к глотать (üht sõõmu v. lonksu) rüüpama; neelatama
гном 1 С м. од. müt. pöialpoiss, päkapikk, härjapõlvlane, gnoom (kääbuslik mäe- v. maavaim); Белоснежка и семь гномов Lumivalguke ja seitse pöialpoissi
гореть 231b Г несов.
‣ без доп., от чего, чем põlema, ülek. ka õhetama, kuumama, hõõguma, lõkendama; дрова горят в печи puud põlevad ahjus, глаза горят от любопытства silmad põlevad uudishimust, щёки горят от стыда ~ стыдом põsed õhetavad häbist, гореть в жару ~ в горячке palavikus hõõguma ~ kuumama, гореть любовью к кому-чему keda-mida palavalt armastama, гореть желанием palavalt soovima, рана горит haav tulitab, заря горит koit kumab ~ veretab, голова горит pea on tuline;
‣ без доп., чем helkima, helklema; стёкла окон горели на солнце aknad helkisid päikese käes, гореть золотом kuldselt helkima;
‣ kuumaks ~ tuliseks minema, tulitama (jahu v. heina kohta);
◊ земля горит под ногами кого, у кого maa põleb jalge all, jalgealune on tuline; работа горит в руках у кого töö lendab käes; vrd. сгореть
‣ без доп., от чего, чем põlema, ülek. ka õhetama, kuumama, hõõguma, lõkendama; дрова горят в печи puud põlevad ahjus, глаза горят от любопытства silmad põlevad uudishimust, щёки горят от стыда ~ стыдом põsed õhetavad häbist, гореть в жару ~ в горячке palavikus hõõguma ~ kuumama, гореть любовью к кому-чему keda-mida palavalt armastama, гореть желанием palavalt soovima, рана горит haav tulitab, заря горит koit kumab ~ veretab, голова горит pea on tuline;
‣ без доп., чем helkima, helklema; стёкла окон горели на солнце aknad helkisid päikese käes, гореть золотом kuldselt helkima;
‣ kuumaks ~ tuliseks minema, tulitama (jahu v. heina kohta);
◊ земля горит под ногами кого, у кого maa põleb jalge all, jalgealune on tuline; работа горит в руках у кого töö lendab käes; vrd. сгореть
горячий 124 П (кр. ф. горяч, горяча, горячо, горячи) kuum, palav, tuline, ülek. ka äge; горячая вода kuum ~ tuline vesi, горячее солнце palav ~ kuum päike, горячее сердце kuum ~ tuline süda, горячий привет palav tervitus, горячий источник kuumaveeallikas, горячее водоснабжение kuumaveevarustus, пресс горячей резки tehn. kuumlõikepress, горячий спор tuline ~ äge vaidlus, горячая пора kibekiire aeg, горячий провод tuliliin (tähtis otseside);
◊ горячая голова uljaspea, tulipea, kihupea; по горячим следам jalamaid, viivitamata; под горячую руку ärritatuna, südametäiega; попадаться ~ попасться под горячую руку кому kelle viha kätte sattuma (vihasele v. ärritatud inimesele ette sattuma)
◊ горячая голова uljaspea, tulipea, kihupea; по горячим следам jalamaid, viivitamata; под горячую руку ärritatuna, südametäiega; попадаться ~ попасться под горячую руку кому kelle viha kätte sattuma (vihasele v. ärritatud inimesele ette sattuma)
градуировать 171a Г сов. и несов. что füüs. gradueerima (skaalajaotisi märkima v. määrama); градуировать термометр termomeetrit gradueerima
грамота 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kirjaoskus; algteadmised; учиться грамоте lugema ja kirjutama õppima, грамота давалась мне легко lugema ja kirjutama õppisin kiiresti;
‣ (ametlik) kiri; ürik; верительная грамота pol. volituskiri, отзывная грамота pol. ärakutsekiri, rekreditiiv, ратификационная грамота pol. ratifitseerimiskiri, ratifikatsioonikiri, почётная грамота aukiri, охранная грамота turbekiri, kaitsekiri, древние грамоты vanad ürikud;
◊ китайская грамота kõnek. hiina keel (midagi tundmatut v. arusaamatut); филькина грамота kõnek. tühine ~ (kirja)oskamatult koostatud paber
‣ (без мн. ч.) kirjaoskus; algteadmised; учиться грамоте lugema ja kirjutama õppima, грамота давалась мне легко lugema ja kirjutama õppisin kiiresti;
‣ (ametlik) kiri; ürik; верительная грамота pol. volituskiri, отзывная грамота pol. ärakutsekiri, rekreditiiv, ратификационная грамота pol. ratifitseerimiskiri, ratifikatsioonikiri, почётная грамота aukiri, охранная грамота turbekiri, kaitsekiri, древние грамоты vanad ürikud;
◊ китайская грамота kõnek. hiina keel (midagi tundmatut v. arusaamatut); филькина грамота kõnek. tühine ~ (kirja)oskamatult koostatud paber
гренадер 1 (род. п. мн. ч. kollektiivina гренадер, üksikisikute puhul гренадеров) С м. од. sõj. grenader (liik jala- v. motoväelasi)
гуано нескл. С с. неод. põll. guaano (linnusõnnik v. kalajäätmed väetisena)
гурт 2 С м. неод.
‣ ajukari, transportkari (veised); гнать гурты на убой veisekarju tapale ajama;
‣ (juur- v. teravilja-) kuhi; сложить свёклу в гурты peeti kuhja laduma
‣ ajukari, transportkari (veised); гнать гурты на убой veisekarju tapale ajama;
‣ (juur- v. teravilja-) kuhi; сложить свёклу в гурты peeti kuhja laduma
да II частица
‣ jah, jaa (jaatav vastus);
‣ eks (ju); всё обошлось благополучно, да? kõik lõppes hästi, eks (ju)?
‣ kas; да было ли это так? kas see oli ikka nii? да неужели? kas tõesti?
‣ kõnek. ju; да его все знают teda tunnevad ju kõik, да ведь он прав tal on ju õigus;
‣ kõnek. siiski; может, кто-нибудь да знает võib-olla keegi siiski teab;
‣ kõnek. ometi; да отпусти его lase ta ometi lahti, да пойми saa ometi aru, да будет вам kõnek. küllalt, aitab juba, jätke juba ometi;
‣ väljendab koos verbi oleviku- v. tulevikuvormiga soovi v. käsku; да здравствует дружба между народами elagu rahvaste sõprus, да будет так olgu nii
‣ jah, jaa (jaatav vastus);
‣ eks (ju); всё обошлось благополучно, да? kõik lõppes hästi, eks (ju)?
‣ kas; да было ли это так? kas see oli ikka nii? да неужели? kas tõesti?
‣ kõnek. ju; да его все знают teda tunnevad ju kõik, да ведь он прав tal on ju õigus;
‣ kõnek. siiski; может, кто-нибудь да знает võib-olla keegi siiski teab;
‣ kõnek. ometi; да отпусти его lase ta ometi lahti, да пойми saa ometi aru, да будет вам kõnek. küllalt, aitab juba, jätke juba ometi;
‣ väljendab koos verbi oleviku- v. tulevikuvormiga soovi v. käsku; да здравствует дружба между народами elagu rahvaste sõprus, да будет так olgu nii
дактиль 10 С м. неод. (без мн. ч.) kirj. daktül (kolmesilbiline värsijalg pikkuse v. rõhuga esimesel silbil)
данные 127 С неод. (без ед. ч.)
‣ andmed (ainsus anne v. annes); цифровые данные numberandmed, digitaalandmed, исходные данные lähteandmed;
‣ eeldused; у него есть все данные стать хорошим певцом tal on kõik eeldused saada heaks lauljaks
‣ andmed (ainsus anne v. annes); цифровые данные numberandmed, digitaalandmed, исходные данные lähteandmed;
‣ eeldused; у него есть все данные стать хорошим певцом tal on kõik eeldused saada heaks lauljaks
декларация 89 С ж. неод. deklaratsioon (ametlik v. pidulik avaldus, ametlik teadaanne); Декларация прав трудящегося и эксплуатируемого народа Töötava ja ekspluateeritava rahva õiguste deklaratsioon, Декларация прав человека и гражданина Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, таможенная декларация tollideklaratsioon
деривация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) derivatsioon (lgv. tuletus; sõj. mürsu v. kuuli kõrvalekalle; hüdr. vee kõrvalejuhtimine peaveekogust)
децибел 1 (род. п. мн. ч. децибел и децибелов) С м. неод. füüs. detsibell (elektrisignaali võimsuse v. helirõhu muutuse ühik)
дисквалифицировать 171a Г сов. и несов. кого diskvalifitseerima (ka sport), disklaffima (kõnek.) (tööks v. võistlusest osavõtuks kõlbmatuks tunnistama)
дискриминировать 171a Г сов. и несов. кого-что diskrimineerima (õigusi vähendama, kellesse erinevalt v. halvemini suhtuma)
диссоциация 89 С ж. неод. keem., füüs. dissotsiatsioon, dissotsieerimine, dissotsieerumine (lihtaineteks v. ioonideks jagunemine v. jaotamine)
диффузор 1 С м. неод. tehn. difuusor (ekstraheerseadis; valjuhääldi kooniline membraan; segukoonus; toru v. kanali suureneva ristlõikega osa; imitoru)
добросать 165a Г сов. → несов. добрасывать что, до чего täis ~ lõpuni (v. mingi piirini) viskama ~ loopima; добросать воз сена heinakoormat lõpetama, heinakorvi täis viskama
доварить 307 Г сов. → несов. доваривать что, до чего ära ~ lõpuni (v. mingi seisundini) keetma, keetmist lõpetama; завтра я доварю остальные ягоды ülejäänud marjad keedan homme, доварить мясо liha pehmeks keetma, liha keetmist lõpetama
доведение 115 С с. неод. (без мн. ч.) lõpuni (v. mingisse seisundisse) viimine; доведение до конца lõpuleviimine, доведение до сведения teatavakstegemine
довести 367 Г сов. → несов. доводить I кого-что, до кого-чего milleni, kelleni (v. mingisse seisundisse) viima; довести до самого дома majani (välja) viima, majani talutama ~ saatma, довести до конца lõpule viima, довести до слёз pisarateni viima, nutma ajama, довести до отчаяния meeleheitele viima, довести урожай до 40 центнеров с гектара hektarisaaki 40 tsentnerile tõstma, это до добра не доведёт see ei lõpe heaga, see võib kurvalt lõppeda, довести до сознания selgeks tegema, mõistma sundima, довести до сведения чьего kellele teatavaks tegema, keda informeerima;
◊ язык до Киева доведёт kõnekäänd kes teed küsib, see pärale jõuab; довести ~ доводить до белого каления кого marru ajama, vihastama keda
◊ язык до Киева доведёт kõnekäänd kes teed küsib, see pärale jõuab; довести ~ доводить до белого каления кого marru ajama, vihastama keda
доглядеть I 232a (без страд. прич.) Г сов. что, до чего kõnek. lõpuni (v. teatud ajani) vaatama mida
догорать 165b Г несов. → сов. догореть до чего, без доп. lõpuni (v. mingi piirini) põlema, ära põlema, kustuma (hakkama) (ka ülek.); свеча догорала küünal hakkas kustuma, день догорает päev kustub, пусть костёр догорает las lõke põleb lõpuni
додерживать 168a Г несов. → сов. додержать кого-что, до чего (mingi ajani v. tagajärjeni) hoidma ~ pidama; додерживать в клетке до лета suveni puuris hoidma
докашивать 168a Г несов. → сов. докосить что, до чего niitmist lõpetama, lõpuni ~ milleni niitma (ajaliselt v. ruumiliselt); они докашивали уже третью полосу nad olid juba kolmandat kaart lõpetamas, докашивать поле põldu lõpuni niitma, докашивать до канавы kraavini välja niitma
докупаться 165 Г сов. suplemist lõpetama; до чего, без доп. (mingi aja v. seisundini) suplema; докупаться до темноты pimedani suplema
дослушать 164a Г сов. → несов. дослушивать кого-что, до чего ära ~ lõpuni (v. teatava osani) kuulama; дослушать лектора lektori juttu lõpuni kuulama, дослушать рассказ до конца juttu lõpuni kuulama
досматривать 168a Г несов. → сов. досмотреть
‣ что, до чего lõpuni (v. teatava osani) vaatama; досматривать пьесу до третьего акта näidendit kolmanda vaatuseni vaatama;
‣ что läbi ~ üle vaatama, kontrollima; досматривать грузы veoseid üle vaatama ~ kontrollima;
‣ за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama, valvama; досматривать за детьми laste järele vaatama
‣ что, до чего lõpuni (v. teatava osani) vaatama; досматривать пьесу до третьего акта näidendit kolmanda vaatuseni vaatama;
‣ что läbi ~ üle vaatama, kontrollima; досматривать грузы veoseid üle vaatama ~ kontrollima;
‣ за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama, valvama; досматривать за детьми laste järele vaatama
досчитать 165a Г сов. → несов. досчитывать что, до чего, без доп. (kõike) kokku lugema, lõpuni (v. mingi arvuni) loendama; досчитать до ста sajani lugema ~ loendama, досчитать готовые детали valmisosade loendust lõpetama
доучить 310 Г сов. → несов. доучивать
‣ кого, до чего kelle koolitamist ~ õpetamist lõpetama, keda lõpuni (v. mingi ajani) koolitama; доучить ребёнка до весны last kevadeni õpetama ~ koolitama ~ järele aitama;
‣ что, до чего, без доп. (lõpuni, mingi piirini) selgeks õppima; доучить таблицу умножения ükskordüht (lõpuni) pähe õppima ~ selgeks saama
‣ кого, до чего kelle koolitamist ~ õpetamist lõpetama, keda lõpuni (v. mingi ajani) koolitama; доучить ребёнка до весны last kevadeni õpetama ~ koolitama ~ järele aitama;
‣ что, до чего, без доп. (lõpuni, mingi piirini) selgeks õppima; доучить таблицу умножения ükskordüht (lõpuni) pähe õppima ~ selgeks saama
доучиться 310 Г сов. → несов. доучиваться
‣ oma haridusteed lõpetama, end lõpuni koolitama, kooli lõpetama, haridust omandama; она решила, что доучится позже ta otsustas kooli hiljem lõpetada;
‣ до чего (mingi ajani v. piirini) õppima; доучиться до девятого класса kaheksat klassi lõpetama ~ läbi tegema;
‣ до чего, без доп. (mingi halva tagajärjeni) õppima, õppima, kuni...; он доучился до головной боли ta sai õppimisest peavalu
‣ oma haridusteed lõpetama, end lõpuni koolitama, kooli lõpetama, haridust omandama; она решила, что доучится позже ta otsustas kooli hiljem lõpetada;
‣ до чего (mingi ajani v. piirini) õppima; доучиться до девятого класса kaheksat klassi lõpetama ~ läbi tegema;
‣ до чего, без доп. (mingi halva tagajärjeni) õppima, õppima, kuni...; он доучился до головной боли ta sai õppimisest peavalu
дочертить 316a Г сов. → несов. дочерчивать что, до чего joonestamist lõpetama, lõpuni (v. teatava osani) ~ valmis joonestama; ülek. välja joonistama ~ kujundama; характер героя не совсем дочерчен peategelase iseloom ei ole lõpuni välja joonistatud
дошивать 169a Г несов. → сов. дошить что, до чего mille õmblemist lõpetama, lõpuni ~ valmis (v. mingi ajani) õmblema; дошивать новое платье uue kleidi õmblemist lõpetama
драже нескл. С с. неод. dražee(d) (herneskompvekid v. -pillid)
драпировка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) drapeerimine;
‣ drapeering, draperii (voltides langev eesriie v. kangas); eesriie
‣ (без мн. ч.) drapeerimine;
‣ drapeering, draperii (voltides langev eesriie v. kangas); eesriie
дыра 53 С ж. неод.
‣ auk, mulk; дыра в заборе aiamulk, aiaauk;
‣ ülek. kõnek. kolgas, urgas;
◊ затыкать ~ заткнуть дыры kõnek. lünki ~ puudusi (ajutiselt v. kiiruga) kõrvaldama
‣ auk, mulk; дыра в заборе aiamulk, aiaauk;
‣ ülek. kõnek. kolgas, urgas;
◊ затыкать ~ заткнуть дыры kõnek. lünki ~ puudusi (ajutiselt v. kiiruga) kõrvaldama
единоборство 94 С с. неод. с кем kõrgst. kahevõitlus; ühevõitlus (üksi millegi v. kellegi vastu); вступить в единоборство mees mehe vastu välja astuma
жаловаться 171 Г несов. на кого-что, кому kaebama, kurtma kelle-mille peale v üle, mida; на что вы жалуетесь? mille üle ~ mida te kaebate? больной жалуется на боль в ноге haige kaebab valu jalas, жаловаться на судьбу saatuse üle ~ saatust kurtma, жаловаться в суд kohtusse kaebama, жаловаться на него матери emale tema peale kaebama; vrd. пожаловаться
жгутик 18 С м. неод.
‣ zool. vibur, flagell (seemneraku v. bakteri saba);
‣ dem. keerutis (riideribast, vatist jne.)
‣ zool. vibur, flagell (seemneraku v. bakteri saba);
‣ dem. keerutis (riideribast, vatist jne.)
жировать II 172b Г несов.
‣ toituma, rammu koguma (kalade v. metsloomade kohta); ülek. kõnek. priskelt elama;
‣ aiand. (viljatult) lopsakaks minema (taimede kohta)
‣ toituma, rammu koguma (kalade v. metsloomade kohta); ülek. kõnek. priskelt elama;
‣ aiand. (viljatult) lopsakaks minema (taimede kohta)
за- приставка väljendab:
‣ tegevuse algust; ребёнок заплакал laps hakkas ~ puhkes nutma, его глаза заблестели ta silmad lõid särama;
‣ tulemuse saavutamist; запачкать руки käsi (ära) määrima;
‣ tegevuse ülemäärasust ( -ся verbide puhul); засидеться в гостях kauaks külla jääma, заждаться гостя väga kaua külalist ootama;
‣ kaasnevat tegevust; забежать к другу sõbra poole sisse põikama ~ astuma, заехать по пути läbisõidul külastama;
‣ paiknemist millegi taga v väljaspool midagi, suundumist kuhugi; закавказский Taga-Kaukaasia (omds.), заволжский Volga-tagune, заграница välismaa
‣ tegevuse algust; ребёнок заплакал laps hakkas ~ puhkes nutma, его глаза заблестели ta silmad lõid särama;
‣ tulemuse saavutamist; запачкать руки käsi (ära) määrima;
‣ tegevuse ülemäärasust ( -ся verbide puhul); засидеться в гостях kauaks külla jääma, заждаться гостя väga kaua külalist ootama;
‣ kaasnevat tegevust; забежать к другу sõbra poole sisse põikama ~ astuma, заехать по пути läbisõidul külastama;
‣ paiknemist millegi taga v väljaspool midagi, suundumist kuhugi; закавказский Taga-Kaukaasia (omds.), заволжский Volga-tagune, заграница välismaa
завести 367 Г сов. → несов. заводить I
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
завестись 367 Г сов. → несов. заводиться
‣ tekkima, sugenema, siginema; kõnek. algama, puhkema; завелись новые знакомства kõnek. tekkis uusi tutvusi, в шкафу завелась моль kappi siginesid koid, завелась беседа kõnek. hakati juttu ajama;
‣ (kindlaks v. välja) kujunema; завёлся странный порядок kujunes imelik komme;
‣ чем kõnek. van. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завестись хозяйством (endale) majapidamist soetama;
‣ käivituma, käima minema; мотор сразу завёлся mootor läks kohe käima;
‣ ülek. kõnek. ärrituma, ägestuma, end üles kruvima ~ kruvida laskma; завестись с полуоборота ~ полуслова poole sõna peale ägestuma ~ põlema minema
‣ tekkima, sugenema, siginema; kõnek. algama, puhkema; завелись новые знакомства kõnek. tekkis uusi tutvusi, в шкафу завелась моль kappi siginesid koid, завелась беседа kõnek. hakati juttu ajama;
‣ (kindlaks v. välja) kujunema; завёлся странный порядок kujunes imelik komme;
‣ чем kõnek. van. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завестись хозяйством (endale) majapidamist soetama;
‣ käivituma, käima minema; мотор сразу завёлся mootor läks kohe käima;
‣ ülek. kõnek. ärrituma, ägestuma, end üles kruvima ~ kruvida laskma; завестись с полуоборота ~ полуслова poole sõna peale ägestuma ~ põlema minema
заводить II 313a Г сов. kõnek.
‣ (без страд. прич.) кого, чем, по чему (sageli v. intensiivselt) vedama ~ talutama hakkama; он заводил пальцем по стеклу ta hakkas näpuga mööda klaasi vedama;
‣ кого (endaga kaasa vedades) ära väsitama ~ vaevama ~ piinama
‣ (без страд. прич.) кого, чем, по чему (sageli v. intensiivselt) vedama ~ talutama hakkama; он заводил пальцем по стеклу ta hakkas näpuga mööda klaasi vedama;
‣ кого (endaga kaasa vedades) ära väsitama ~ vaevama ~ piinama
загатить 295 Г сов. → несов. загачивать что (risu, palkide v. muuga) täitma, täis ajama; загатить дорогу teed täitma; vrd. гатить
загребать Г несов. → сов. загрести I
‣ 169a что, во что, чем kõnek. kokku ajama ~ kraapima ~ kühveldama ~ riisuma; загребать сено в кучу heina hunnikusse riisuma, загребать в охапку sülle kahmama ~ haarama;
‣ 169b (обычно несов.) чем sõudma, aerutama; загребать веслом aerutama, sõudma, загребать руками kätega sõudma ~ (ujudes) tõmbama;
◊ загребать деньги лопатой madalk. raha (kamaluga v. labidaga) kokku ajama; чужими руками жар загребать kõnek. kelle nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma
‣ 169a что, во что, чем kõnek. kokku ajama ~ kraapima ~ kühveldama ~ riisuma; загребать сено в кучу heina hunnikusse riisuma, загребать в охапку sülle kahmama ~ haarama;
‣ 169b (обычно несов.) чем sõudma, aerutama; загребать веслом aerutama, sõudma, загребать руками kätega sõudma ~ (ujudes) tõmbama;
◊ загребать деньги лопатой madalk. raha (kamaluga v. labidaga) kokku ajama; чужими руками жар загребать kõnek. kelle nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma
заимка 72 С ж. неод.
‣ aj. tühimaatalu, tühimaale asunu maatükk;
‣ aj. (без мн. ч.) maatüki esmavaldusse võtmine;
‣ saimka (eraldi paiknev asula v. asulast väljas olev maja Siberis)
‣ aj. tühimaatalu, tühimaale asunu maatükk;
‣ aj. (без мн. ч.) maatüki esmavaldusse võtmine;
‣ saimka (eraldi paiknev asula v. asulast väljas olev maja Siberis)
закачать I 165a Г сов. → несов. закачивать
‣ кого kõnek. magama kiigutama ~ hällitama;
‣ безл. кого kõnek. (õõtsumisest v. kiikumisest) läikima ajama (südame kohta), pööritama panema (pea kohta); на качелях нас закачало kiikumine pani meil pea pööritama;
‣ что sisse pumpama
‣ кого kõnek. magama kiigutama ~ hällitama;
‣ безл. кого kõnek. (õõtsumisest v. kiikumisest) läikima ajama (südame kohta), pööritama panema (pea kohta); на качелях нас закачало kiikumine pani meil pea pööritama;
‣ что sisse pumpama
закинуть 334 Г сов. → несов. закидывать
‣ кого-что, во что, за что, на что viskama, heitma, paiskama; закинуть ружьё за плечо püssi õlale ~ rihmale heitma, закинуть аркан arkaani heitma, закинуть ногу на ногу jalga üle põlve heitma ~ viskama;
‣ кого-что van. maha jätma;
◊ закинуть ~ закидывать слово ~ словечко о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta v eest; закинуть ~ закидывать удочку kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma
‣ кого-что, во что, за что, на что viskama, heitma, paiskama; закинуть ружьё за плечо püssi õlale ~ rihmale heitma, закинуть аркан arkaani heitma, закинуть ногу на ногу jalga üle põlve heitma ~ viskama;
‣ кого-что van. maha jätma;
◊ закинуть ~ закидывать слово ~ словечко о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta v eest; закинуть ~ закидывать удочку kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma
заклевать I 177 Г сов. → несов. заклёвывать
‣ кого nokaga surnuks taguma, surnuks nokkima;
‣ кого ülek. kõnek. (norimise v. kiusamisega) elu põrguks tegema;
‣ (без страд. прич.) что sööta alla neelama
‣ кого nokaga surnuks taguma, surnuks nokkima;
‣ кого ülek. kõnek. (norimise v. kiusamisega) elu põrguks tegema;
‣ (без страд. прич.) что sööta alla neelama
закрытый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г закрыть;
‣ прич. → П kinnine, kinnis-, suletud, sulg-; kaetud, varjatud; закрытая дверь kinni olev ~ suletud uks, закрытый ворот kinnine kaelus, закрытое голосование kinnine hääletus, закрытый перелом kinnine luumurd, закрытая трещина geol. kinnislõhe, закрытый сброс geol. sulgmurrang, закрытое месторождение geol. kaetud maardla, закрытая огневая позиция varjatud tulepositsioon, закрытый способ добычи угля (kivi- v. pruun-) söe allmaakaevandamine;
◊ с закрытыми глазами kinnisilmi, umbropsu; при закрытых дверях kinniste uste taga
‣ страд. прич. прош. вр. Г закрыть;
‣ прич. → П kinnine, kinnis-, suletud, sulg-; kaetud, varjatud; закрытая дверь kinni olev ~ suletud uks, закрытый ворот kinnine kaelus, закрытое голосование kinnine hääletus, закрытый перелом kinnine luumurd, закрытая трещина geol. kinnislõhe, закрытый сброс geol. sulgmurrang, закрытое месторождение geol. kaetud maardla, закрытая огневая позиция varjatud tulepositsioon, закрытый способ добычи угля (kivi- v. pruun-) söe allmaakaevandamine;
◊ с закрытыми глазами kinnisilmi, umbropsu; при закрытых дверях kinniste uste taga
заливать Г несов. → сов. залить I
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
залиться 327 (прош. вр. залилось и залилось, залились и залились) Г сов. → несов. заливаться
‣ чем endale mida peale valama ~ ajama, end ära määrima; залиться чернилами end tinti täis ajama ~ valama;
‣ куда voolama; вода залилась в сапог vesi tuli üle saapasääre;
‣ чем, без доп. (heledalt v. sillerdavalt v. järsku v. intensiivselt) häälitsema hakkama; valama hakkama; (nutma v. naerma) puhkema; собаки залились лаем koerad hakkasid heledalt klähvima, жаворонки залились звонкой песней lõokesed hakkasid lõõritama, она залилась слезами pisarad purskusid ta silmist, она залилась смехом ta puhkes heledalt naerma;
‣ чем täis valguma; лицо залилось румянцем puna tõusis palgele, улицы залились светом tänav lõi valgeks;
◊ залиться ~ заливаться соловьём nalj. lõõritama nagu lõoke
‣ чем endale mida peale valama ~ ajama, end ära määrima; залиться чернилами end tinti täis ajama ~ valama;
‣ куда voolama; вода залилась в сапог vesi tuli üle saapasääre;
‣ чем, без доп. (heledalt v. sillerdavalt v. järsku v. intensiivselt) häälitsema hakkama; valama hakkama; (nutma v. naerma) puhkema; собаки залились лаем koerad hakkasid heledalt klähvima, жаворонки залились звонкой песней lõokesed hakkasid lõõritama, она залилась слезами pisarad purskusid ta silmist, она залилась смехом ta puhkes heledalt naerma;
‣ чем täis valguma; лицо залилось румянцем puna tõusis palgele, улицы залились светом tänav lõi valgeks;
◊ залиться ~ заливаться соловьём nalj. lõõritama nagu lõoke
замолвить 249 Г сов. väljendis замолвить слово ~ словечко о ком, за кого, перед кем kõnek. kelle eest v kaitseks sõna(kest) ütlema ~ kostma
замотаться I 165 Г сов. → несов. заматываться
‣ peale ~ kokku ~ ümber keerduma;
‣ чем, во что end millesse mähkima ~ mässima, millesse mähkuma;
‣ ülek. madalk. (askeldamisest v. ringijooksmisest) väsima, vaevatud ~ kurnatud olema; end ära rassima
‣ peale ~ kokku ~ ümber keerduma;
‣ чем, во что end millesse mähkima ~ mässima, millesse mähkuma;
‣ ülek. madalk. (askeldamisest v. ringijooksmisest) väsima, vaevatud ~ kurnatud olema; end ära rassima
замутить 249, 316a (страд. прич. прош. вр. замутнённый) Г сов.
‣ что soga(sta)ma, sogaseks ~ ülek. ähmaseks tegema; замутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema, слёзы замутили глаза silmad on pisaraist udused;
‣ (без страд. прич.) безл. кого kõnek. oksele ~ iiveldama ajama;
‣ кого-что van. (üles v. mässule) ässitama ~ kihutama;
◊ (он) воды не замутит (ta on) vaga kui talleke, tallvaga; vrd. мутить
‣ что soga(sta)ma, sogaseks ~ ülek. ähmaseks tegema; замутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema, слёзы замутили глаза silmad on pisaraist udused;
‣ (без страд. прич.) безл. кого kõnek. oksele ~ iiveldama ajama;
‣ кого-что van. (üles v. mässule) ässitama ~ kihutama;
◊ (он) воды не замутит (ta on) vaga kui talleke, tallvaga; vrd. мутить
занести 365 Г сов. → несов. заносить I
‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
запал II 1 С м. неод.
‣ vet. (hobuse) rinnutus, puuslak, hingeldustõbi;
‣ põll. kuumetis, (viljatera v. taimelehe) põua(tuule)kahjustus
‣ vet. (hobuse) rinnutus, puuslak, hingeldustõbi;
‣ põll. kuumetis, (viljatera v. taimelehe) põua(tuule)kahjustus
заплясаться 202 Г сов. до чего, без доп. kõnek. (palju v. end väsinuks) tantsima; tantsuhoogu sattuma; он заплясался до упаду ta tantsis nõrkemiseni
запороть 252 Г сов. → несов. запарывать
‣ кого, до чего kõnek. (vitstega, kepiga vm. vaeseomaks v. surnuks) peksma ~ nuhtlema, rooskama; запороть кого до смерти keda surnuks peksma;
‣ кого madalk. läbi torkama, surnuks pistma;
‣ что madalk. ära rikkuma, kihva keerama; запороть станок tööpinki mokka ~ nahka panema ~ kihva keerama
‣ кого, до чего kõnek. (vitstega, kepiga vm. vaeseomaks v. surnuks) peksma ~ nuhtlema, rooskama; запороть кого до смерти keda surnuks peksma;
‣ кого madalk. läbi torkama, surnuks pistma;
‣ что madalk. ära rikkuma, kihva keerama; запороть станок tööpinki mokka ~ nahka panema ~ kihva keerama
заправить 278a Г сов. → несов. заправлять I
‣ что, чем täitma, tankima; заправить бак горючим kütust paaki valama, paaki kütusega täitma, заправить машину autot tankima;
‣ что üles tegema, kohendama, korrastama; заправить кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем maitsestama, vürtsitama, maitseks panema ~ lisama; заправить суп красным перцем supile maitseks punast pipart lisama, заправить что перцем pipardama, заправить борщ сметаной boršile koort peale panema;
‣ что (sisse v. alla) toppima ~ sättima; он заправил рубашку в брюки ta toppis särgi püksi, она заправила волосы под платок ta lükkas juuksed räti alla
‣ что, чем täitma, tankima; заправить бак горючим kütust paaki valama, paaki kütusega täitma, заправить машину autot tankima;
‣ что üles tegema, kohendama, korrastama; заправить кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем maitsestama, vürtsitama, maitseks panema ~ lisama; заправить суп красным перцем supile maitseks punast pipart lisama, заправить что перцем pipardama, заправить борщ сметаной boršile koort peale panema;
‣ что (sisse v. alla) toppima ~ sättima; он заправил рубашку в брюки ta toppis särgi püksi, она заправила волосы под платок ta lükkas juuksed räti alla
запудрить 269a (повел. накл. запудри) Г сов. → несов. запудривать что (ära v. üle) puuderdama, puudriga katma
зарониться 305 Г сов. во что, кому van. (mällu v. hinge) sööbima, sügavale tungima; мотив заронился мне в память (laulu)viis sööbis mulle mällu
засесть 353 Г сов. → несов. засаживаться
‣ за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
‣ где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
‣ несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
◊ засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
‣ за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
‣ где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
‣ несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
◊ засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
заслушиваться 168 Г несов. → сов. заслушаться
‣ чем, кого (huviga v. põnevusega) kuulama jääma;
‣ страд. к заслушивать
‣ чем, кого (huviga v. põnevusega) kuulama jääma;
‣ страд. к заслушивать
засмотреться 239 Г сов. → несов. засматриваться 1. на кого-что vaatama ~ imetlema jääma; (uudishimulikult v. huviga) vaatama; он засмотрелся на девочку ta jäi tüdrukut vaatama ~ imetlema, засмотреться по сторонам kõnek. ringi vahtima (jääma)
заставить I 278a Г сов. → несов. заставлять I
‣ что, чем täis laduma ~ kuhjama ~ panema; заставить всю комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama, заставить полку книгами riiulit raamatuid täis laduma;
‣ что, чем (katteks v. varjuks) ette panema ~ asetama; katma; заставить дверь шкафом kappi ukse(le) ette lükkama;
‣ что kõnek. väärasse kohta ~ valesti (tagasi) paigutama; заставить книгу raamatut valesse kohta panema (riiulil)
‣ что, чем täis laduma ~ kuhjama ~ panema; заставить всю комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama, заставить полку книгами riiulit raamatuid täis laduma;
‣ что, чем (katteks v. varjuks) ette panema ~ asetama; katma; заставить дверь шкафом kappi ukse(le) ette lükkama;
‣ что kõnek. väärasse kohta ~ valesti (tagasi) paigutama; заставить книгу raamatut valesse kohta panema (riiulil)
затаскаться 165 Г сов. → несов. затаскиваться kõnek. ära kuluma, mustaks minema (rõivaste v. raamatute kohta)
затесаться 202 Г сов. → несов. затёсываться во что madalk. trügima, tungima, pugema kuhu; (juhuslikult v. ootamatult) sattuma; затесаться в чужую компанию võõrasse seltskonda sattuma, одна мысль затесалась в голову üks mõte turgatas pähe
затечь 378b Г сов. → несов. затекать
‣ во что, за что sisse ~ taha jooksma ~ voolama ~ valguma; вода затекла за воротник vesi jooksis krae vahele, следы затекли водой jäljed on vett täis valgunud;
‣ kinni ~ üles paistetama; глаз затёк silm on paistes;
‣ ära surema, kangeks jääma (käe v. jala kohta); ноги затекли jalad on kanged ~ surnud
‣ во что, за что sisse ~ taha jooksma ~ voolama ~ valguma; вода затекла за воротник vesi jooksis krae vahele, следы затекли водой jäljed on vett täis valgunud;
‣ kinni ~ üles paistetama; глаз затёк silm on paistes;
‣ ära surema, kangeks jääma (käe v. jala kohta); ноги затекли jalad on kanged ~ surnud
заутюжиться 271 Г сов. → несов. заутюживаться (triikimise v. pressimisega) siledaks ~ sirgeks minema
заход 1 С м. неод.
‣ sissepõikamine, sisseastumine; sissesõit(mine); (sisse)tulek; (ümberringi v. ümbert) minek; заход корабля в гавань laeva sadamassesõit ~ sissesõit sadamasse, заход на посадку lenn. maandeletulek, -minek, maandumisele tulek ~ minek;
‣ (mineku)katse, üritus; штурмовики пошли на второй заход (ründe)lennukid ründasid teist korda ~ tulid uuesti peale, со второго захода teisel katsel;
‣ loojak, loojang; заход солнца päikeseloojang, -loojak, päikese loojumine;
‣ (без мн. ч.) murd. lääs, õhtu (ilmakaar); от захода на восток läänest itta, õhtu poolt hommiku poole
‣ sissepõikamine, sisseastumine; sissesõit(mine); (sisse)tulek; (ümberringi v. ümbert) minek; заход корабля в гавань laeva sadamassesõit ~ sissesõit sadamasse, заход на посадку lenn. maandeletulek, -minek, maandumisele tulek ~ minek;
‣ (mineku)katse, üritus; штурмовики пошли на второй заход (ründe)lennukid ründasid teist korda ~ tulid uuesti peale, со второго захода teisel katsel;
‣ loojak, loojang; заход солнца päikeseloojang, -loojak, päikese loojumine;
‣ (без мн. ч.) murd. lääs, õhtu (ilmakaar); от захода на восток läänest itta, õhtu poolt hommiku poole
зацвести 368 (без страд. прич.; действ. прич. прош. вр. зацветший, дееприч. прош. вр. зацветши) Г сов. → несов. зацветать
‣ õitsema hakkama, õide minema, õide ~ õitsele puhkema, õitsele lööma (ka ülek.); зацвела сирень sirel hakkas õitsema, зацвели тюльпаны tulbid puhkesid õitsele, вода зацвела vesi hakkas õitsema;
‣ kõnek. (ära) hallitama; сыр зацвёл juust on hallitanud;
‣ чем, без доп. kõnek. plekiliseks ~ laiguliseks minema (metalli v. klaasi kohta)
‣ õitsema hakkama, õide minema, õide ~ õitsele puhkema, õitsele lööma (ka ülek.); зацвела сирень sirel hakkas õitsema, зацвели тюльпаны tulbid puhkesid õitsele, вода зацвела vesi hakkas õitsema;
‣ kõnek. (ära) hallitama; сыр зацвёл juust on hallitanud;
‣ чем, без доп. kõnek. plekiliseks ~ laiguliseks minema (metalli v. klaasi kohta)
зачерпнуть 337 Г сов. → несов. зачерпывать что, чего, без доп. (vedelikku v. puistaineid) ammutama ~ võtma ~ tõstma; зачерпнуть воды из колодца kaevust vett võtma ~ ammutama, лодка сильно зачерпнула paati tuli palju vett, paat rüüpas tublisti, он зачерпнул полные валенки снега tal läksid vildid ääreni lund täis
зачесать I 202a (страд. прич. прош. вр. зачёсанный) Г сов. → несов. зачёсывать что (mille peale v. taha) kammima ~ sugema; зачесать волосы назад juukseid taha kammima
защипнуть 337 Г сов. → несов. защипывать что (näpitsi v. näpitsaga) haarama ~ võtma; защипнуть кусочек сахару suhkrut tangidega võtma
зрелость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) küpsus (ka ülek.), valmidus; täisealisus; политическая зрелость poliitiline küpsus, половая зрелость suguküpsus, аттестат зрелости van. küpsustunnistus (keskkooli v. gümnaasiumi lõputunnistus), экзамены на аттестат зрелости van. küpsuseksamid, достигнуть зрелости täisealiseks saama
идеализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) idealism (aatlemine, ideaalitaotlus; filos. teadvust v. vaimset alget primaarseks pidav suund); (tegelikkuse) idealiseerimine; объективный идеализм objektiividealism, objektiivne idealism, субъективный идеализм subjektiividealism, subjektiivne idealism
из, изо предлог с род. п.
‣ lähte v. väljumiskoha märkimisel -st, mille seest, millest välja; приехать из Москвы Moskvast saabuma ~ kohale sõitma, выйти из комнаты toast väljuma, вырасти из платья kleidist välja kasvama, вернуться из отпуска puhkuselt tagasi tulema, узнать из газет ajalehest ~ ajalehtedest lugema, пример из жизни elust võetud näide, выйти из берегов üle kallaste tõusma, вывести из терпения кого kelle kannatust katkestama, из пяти вычесть три viis miinus kolm, viiest lahutada kolm;
‣ põhjuse märkimisel -st, mille pärast, mille tõttu; я пошёл туда из любопытства läksin sinna uudishimu pärast, работать из любви к делу töötama armastusest asja vastu;
‣ märgib materjali v. koostisosi; платье сшито из шёлка kleit on siidist õmmeldud, дом из камня kivimaja, букет из роз roosikimp, отряд состоял из пионеров salka kuulusid ainult pioneerid, семья из шести человек kuueliikmeline perekond;
‣ kelle-mille seast, -st, hulgast, seas, hulgas; отрывок из романа romaanikatkend, один из её поклонников üks tema austajaid, один из многих üks paljudest, её судьба не из обыкновенных tema saatus pole olnud tavaline ~ tavaliste killast, родом из дворянского сословия on pärit aadlisoost, младшая из сестёр õdedest noorim, лучший из лучших parimaist parim, из века в век ajast aega, изо дня в день päevast päeva, из уст в уста suust suhu
‣ lähte v. väljumiskoha märkimisel -st, mille seest, millest välja; приехать из Москвы Moskvast saabuma ~ kohale sõitma, выйти из комнаты toast väljuma, вырасти из платья kleidist välja kasvama, вернуться из отпуска puhkuselt tagasi tulema, узнать из газет ajalehest ~ ajalehtedest lugema, пример из жизни elust võetud näide, выйти из берегов üle kallaste tõusma, вывести из терпения кого kelle kannatust katkestama, из пяти вычесть три viis miinus kolm, viiest lahutada kolm;
‣ põhjuse märkimisel -st, mille pärast, mille tõttu; я пошёл туда из любопытства läksin sinna uudishimu pärast, работать из любви к делу töötama armastusest asja vastu;
‣ märgib materjali v. koostisosi; платье сшито из шёлка kleit on siidist õmmeldud, дом из камня kivimaja, букет из роз roosikimp, отряд состоял из пионеров salka kuulusid ainult pioneerid, семья из шести человек kuueliikmeline perekond;
‣ kelle-mille seast, -st, hulgast, seas, hulgas; отрывок из романа romaanikatkend, один из её поклонников üks tema austajaid, один из многих üks paljudest, её судьба не из обыкновенных tema saatus pole olnud tavaline ~ tavaliste killast, родом из дворянского сословия on pärit aadlisoost, младшая из сестёр õdedest noorim, лучший из лучших parimaist parim, из века в век ajast aega, изо дня в день päevast päeva, из уст в уста suust suhu
изгибаться 169 Г несов. → сов. изогнуться
‣ painduma, kumerduma, kõverduma, kumeraks ~ kõveraks tõmbuma ~ minema, koolduma; kummarduma;
‣ (без сов.) looklema (jõe v. tee kohta);
‣ страд. к изгибать
‣ painduma, kumerduma, kõverduma, kumeraks ~ kõveraks tõmbuma ~ minema, koolduma; kummarduma;
‣ (без сов.) looklema (jõe v. tee kohta);
‣ страд. к изгибать
излагать 169a Г несов. → сов. изложить что, кому-чему (suuliselt v. kirjalikult) esitama, ette kandma, väljendama, avaldama; излагать просьбу palvet esitama, излагать в немногих словах mõne sõnaga esitama ~ väljendama, излагать свои мысли oma mõtteid avaldama, излагать что на бумаге kirja panema mida
изломать 165a Г сов. → несов. изламывать
‣ что (mitmest kohast v. päris) katki murdma ~ lõhkuma; он с треском изломал палку ta murdis kepi raginal tükkideks, изломать игрушку mängukanni lõhkuma;
‣ что ülek. segi lööma ~ ajama ~ paiskama; изломать ряды ridu segi ajama ~ lööma;
‣ кого ülek. kõnek. vintsutama, kurnama;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma, vigaseks ~ sandiks tegema;
‣ кого-что ülek. kõnek. rikkuma, muserdama, moonutama; изломать характер iseloomu rikkuma, жизнь изломала его elu on ta ära muserdanud
‣ что (mitmest kohast v. päris) katki murdma ~ lõhkuma; он с треском изломал палку ta murdis kepi raginal tükkideks, изломать игрушку mängukanni lõhkuma;
‣ что ülek. segi lööma ~ ajama ~ paiskama; изломать ряды ridu segi ajama ~ lööma;
‣ кого ülek. kõnek. vintsutama, kurnama;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma, vigaseks ~ sandiks tegema;
‣ кого-что ülek. kõnek. rikkuma, muserdama, moonutama; изломать характер iseloomu rikkuma, жизнь изломала его elu on ta ära muserdanud
изломаться 165 Г сов. → несов. изламываться
‣ (mitmest kohast v. päris) katki murduma ~ minema, purunema;
‣ ülek. segi paiskuma, kõverduma; строй изломался rivi on lagunenud ~ segi paiskunud;
‣ ülek. kõnek. väärduma, moonduma, muserduma
‣ (mitmest kohast v. päris) katki murduma ~ minema, purunema;
‣ ülek. segi paiskuma, kõverduma; строй изломался rivi on lagunenud ~ segi paiskunud;
‣ ülek. kõnek. väärduma, moonduma, muserduma
износить 319a Г сов. → несов. изнашивать что ära ~ vanaks kandma, (kandmise v. tööga) ära ~ läbi kulutama; за зиму он износил две пары ботинок talvega kandis ta kaks paari saapaid läbi
износиться 319 Г сов. → несов. изнашиваться (kandmise v. tööga) ära ~ läbi kuluma; ülek. lõppema, otsa saama; шестерня износилась hammasratas on kulunud
изыскиваться 168 Г несов. → сов. изыскаться liter.
‣ otsitama; (pingsal otsimisel v. uurimisel) leitama;
‣ страд. к изыскивать
‣ otsitama; (pingsal otsimisel v. uurimisel) leitama;
‣ страд. к изыскивать
