[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 264 artiklit, väljastan 200
чувствовать 171a Г несов. что
‣ tundma; чувствовать волнение erutust tundma, erutatud olema, чувствовать страх hirmu tundma, hirmul olema, чувствовать ответственность vastutust tundma, чувствовать голод nälga tundma, näljane olema, чувствовать усталость väsimust tundma, väsinud olema, чувствовать симпатию к кому kelle vastu sümpaatiat tundma, как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, kuidas teie enesetunne on?, чувствовать себя хозяином end peremehena tundma, чувствовать тревогу (1) muretsema, muret tundma, (2) ärevust tundma, ärevil olema, чувствовать себя виновным end süüdlasena tundma;
‣ tajuma, tundma, aduma; чувствовать свои недостатки oma puudusi tajuma ~ tundma ~ aduma;
◊ давать чувствовать кому kellele märku ~ tunda andma; давать себя чувствовать end tunda andma; не чувствовать ног под собой kõnek. (1) väsimusest mitte jalul seisma, vaevalt jalul püsima, jalust vaevatud olema, (2) linnutiivul lendama, kellel oleks nagu kümme paari jalgu all; vrd. почувствовать
‣ tundma; чувствовать волнение erutust tundma, erutatud olema, чувствовать страх hirmu tundma, hirmul olema, чувствовать ответственность vastutust tundma, чувствовать голод nälga tundma, näljane olema, чувствовать усталость väsimust tundma, väsinud olema, чувствовать симпатию к кому kelle vastu sümpaatiat tundma, как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, kuidas teie enesetunne on?, чувствовать себя хозяином end peremehena tundma, чувствовать тревогу (1) muretsema, muret tundma, (2) ärevust tundma, ärevil olema, чувствовать себя виновным end süüdlasena tundma;
‣ tajuma, tundma, aduma; чувствовать свои недостатки oma puudusi tajuma ~ tundma ~ aduma;
◊ давать чувствовать кому kellele märku ~ tunda andma; давать себя чувствовать end tunda andma; не чувствовать ног под собой kõnek. (1) väsimusest mitte jalul seisma, vaevalt jalul püsima, jalust vaevatud olema, (2) linnutiivul lendama, kellel oleks nagu kümme paari jalgu all; vrd. почувствовать
узнать 167 Г сов. → несов. узнавать кого-что
‣ по чему ära tundma; узнать старого друга vana sõpra ära tundma, узнать в лицо näo järgi ära tundma, узнать по фотографии foto ~ pildi järgi ära tundma, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, вас не узнать teid ei tunne äragi;
‣ от кого-чего, о ком-чём, про кого-что teada ~ kuulda saama, kuulma; järele pärima, välja uurima, jälile saama; узнать новость uudist teada ~ kuulda saama, узнать из газеты ajalehest teada saama, узнать о здоровье друга sõbra tervise järele pärima, надо узнать его адрес peaks ta aadressi teada saama ~ välja uurima, позвольте узнать lubage küsida, узнать секрет saladust teada saama, saladuse jälile saama;
‣ tutvuma, tundma õppima; kellest kuulma; его узнала вся страна temast kuulis kogu maa, ta sai kuulsaks üle kogu maa;
‣ tunda ~ näha saama; tundma õppima; узнать радость материнства emarõõmu tunda saama, ты у меня ещё узнаешь küll sa mul veel näed, узнать нищету puudust tunda ~ näha saama, хорошо узнать друг друга üksteist ~ teineteist hästi tundma õppima, узнать чей характер kelle iseloomu tundma õppima;
◊ своих не узнаешь ~ узнает kõnek. (saad, saab) nii et ei tea, kui vana sa oled ~ ta on
‣ по чему ära tundma; узнать старого друга vana sõpra ära tundma, узнать в лицо näo järgi ära tundma, узнать по фотографии foto ~ pildi järgi ära tundma, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, вас не узнать teid ei tunne äragi;
‣ от кого-чего, о ком-чём, про кого-что teada ~ kuulda saama, kuulma; järele pärima, välja uurima, jälile saama; узнать новость uudist teada ~ kuulda saama, узнать из газеты ajalehest teada saama, узнать о здоровье друга sõbra tervise järele pärima, надо узнать его адрес peaks ta aadressi teada saama ~ välja uurima, позвольте узнать lubage küsida, узнать секрет saladust teada saama, saladuse jälile saama;
‣ tutvuma, tundma õppima; kellest kuulma; его узнала вся страна temast kuulis kogu maa, ta sai kuulsaks üle kogu maa;
‣ tunda ~ näha saama; tundma õppima; узнать радость материнства emarõõmu tunda saama, ты у меня ещё узнаешь küll sa mul veel näed, узнать нищету puudust tunda ~ näha saama, хорошо узнать друг друга üksteist ~ teineteist hästi tundma õppima, узнать чей характер kelle iseloomu tundma õppima;
◊ своих не узнаешь ~ узнает kõnek. (saad, saab) nii et ei tea, kui vana sa oled ~ ta on
знать II 165a (без страд. прич.) Г несов. кого-что, о ком-чём, kõnek. про кого-что, без доп. teadma, tundma, oskama; знать правила reegleid teadma, знать жизнь elu tundma, знать язык keelt oskama, он не знал об этом ta ei teadnud seda, знать в лицо nägupidi tundma, знать вдоль и поперёк läbi ja lõhki tundma, он с детских лет знал горе ta sai juba lapsest peale muret tunda, он знает своё дело ta on oma ala meister, ta tunneb oma ala ~ tööd hästi, давать себя знать tunda andma, давать о себе знать endast teada ~ märku andma, не знать покоя mitte rahu leidma;
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
соскучиться 271 Г сов.
‣ с кем, с инф. igavust tundma, igavlema, igav hakkama; вы со мной соскучитесь teil hakkab minuga igav, соскучиться в одиночестве üksinduses igavlema;
‣ о ком-чём, по ком-чём, по кому-чему igatsust tundma, taga igatsema, puudust tundma; соскучиться по родным omaste järele igatsust tundma, соскучиться по отцу isa taga igatsema, соскучиться по книгам raamatuist puudust tundma
‣ с кем, с инф. igavust tundma, igavlema, igav hakkama; вы со мной соскучитесь teil hakkab minuga igav, соскучиться в одиночестве üksinduses igavlema;
‣ о ком-чём, по ком-чём, по кому-чему igatsust tundma, taga igatsema, puudust tundma; соскучиться по родным omaste järele igatsust tundma, соскучиться по отцу isa taga igatsema, соскучиться по книгам raamatuist puudust tundma
чуять 259a Г несов. кого-что
‣ haistma; чуять дичь (jahil) linde ~ loomi ~ ulukit haistma;
‣ kõnek. tundma (ka ülek.), aimama; чуять правду tõde ära tundma ~ aimama, чуять душой ~ сердцем südamega tundma, aimama, ничего не чуять mitte midagi tundma ~ aimama, он не чуял руки ta käsi oli surnud ~ täiesti tuim, не чуял беды ei aimanud halba, она словно чуяла это ta oleks seda nagu ette aimanud, чуешь? kas tunned (tukivingu)?;
◊ не чуять ног под собой kõnek. (1) väsimusest mitte jalul seisma, vaevalt jalul püsima, jalust vaevatud olema, (2) linnutiivul lendama, kellel oleks nagu kümme paari jalgu all; vrd. почуять
‣ haistma; чуять дичь (jahil) linde ~ loomi ~ ulukit haistma;
‣ kõnek. tundma (ka ülek.), aimama; чуять правду tõde ära tundma ~ aimama, чуять душой ~ сердцем südamega tundma, aimama, ничего не чуять mitte midagi tundma ~ aimama, он не чуял руки ta käsi oli surnud ~ täiesti tuim, не чуял беды ei aimanud halba, она словно чуяла это ta oleks seda nagu ette aimanud, чуешь? kas tunned (tukivingu)?;
◊ не чуять ног под собой kõnek. (1) väsimusest mitte jalul seisma, vaevalt jalul püsima, jalust vaevatud olema, (2) linnutiivul lendama, kellel oleks nagu kümme paari jalgu all; vrd. почуять
питать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
почувствовать 171a Г сов. что tundma, tunnetama; почувствовать озноб külmavärinaid tundma, почувствовать боль valu tundma, почувствовать необходимость чего mille vajalikkust tunnetama, mille vajalikkusest aru saama
терпеть 240 Г несов. кого-что (välja) kannatama, taluma, sallima; tundma, kogema; терпеть боль valu kannatama, терпеть холод külma kannatama ~ tundma, терпеть голод nälga kannatama ~ tundma, nälgima, терпеть нужду puudust kannatama ~ tundma, терпеть убытки kahju kannatama, терпеть обиды solvanguid taluma, терпеть неудачу ebaõnne osaliseks saama, терпеть поражение lüüa saama, kaotama, терпеть фиаско nurjuma, luhtuma, ebaõnnestuma, терпеть крушение hukkuma (näit. laev), время терпит aega on, время не терпит aeg ei anna ~ ei kannata oodata, не терплю возражений ma ei kannata ~ ei salli vastuvaidlemist, терпеть не могу лжи kõnek. ma ei kannata ~ ei salli valet, я его терпеть не могу kõnek. ma ei kannata ~ ei salli teda silmaotsaski, это дело не терпит kõnek. see asi ei kannata ~ ei anna oodata, selle asjaga on kiire;
◊ бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
◊ бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
изучить 310 Г сов. → несов. изучать
‣ что selgeks ~ kätte õppima; в совершенстве изучить французский язык prantsuse keelt täielikult omandama;
‣ кого-что tundma õppima, (läbi) uurima; изучить что до тонкостей mida peensusteni tundma õppima, изучить характер друга (oma) sõpra ~ sõbra iseloomu tundma õppima
‣ что selgeks ~ kätte õppima; в совершенстве изучить французский язык prantsuse keelt täielikult omandama;
‣ кого-что tundma õppima, (läbi) uurima; изучить что до тонкостей mida peensusteni tundma õppima, изучить характер друга (oma) sõpra ~ sõbra iseloomu tundma õppima
скучать 165b Г несов.
‣ от чего, без доп. igavust tundma, igavlema, igav olema kellel; скучать от безделья tegevusetult ~ tegevust leidmata igavlema, он скучает tal on igav;
‣ о ком-чём, по ком-чём, по кому-чему taga igatsema, igatsust tundma; скучать по дому koduigatsust ~ kojuigatsust tundma, скучать по друзьям sõprade järele igatsust tundma, sõpru taga igatsema
‣ от чего, без доп. igavust tundma, igavlema, igav olema kellel; скучать от безделья tegevusetult ~ tegevust leidmata igavlema, он скучает tal on igav;
‣ о ком-чём, по ком-чём, по кому-чему taga igatsema, igatsust tundma; скучать по дому koduigatsust ~ kojuigatsust tundma, скучать по друзьям sõprade järele igatsust tundma, sõpru taga igatsema
сокрушаться 169 Г несов.
‣ о ком-чём sügavalt kurvastama, südamevalu ~ hingepiina ~ hingevalu tundma, murest murtud olema; сокрушаться о тяжёлой утрате raske kaotuse pärast sügavat kurbust tundma, сокрушаться сердцем südamevalu ~ südamepiina tundma, сокрушаться душой hingevalu ~ hingepiina tundma;
‣ страд. к сокрушать
‣ о ком-чём sügavalt kurvastama, südamevalu ~ hingepiina ~ hingevalu tundma, murest murtud olema; сокрушаться о тяжёлой утрате raske kaotuse pärast sügavat kurbust tundma, сокрушаться сердцем südamevalu ~ südamepiina tundma, сокрушаться душой hingevalu ~ hingepiina tundma;
‣ страд. к сокрушать
испытать 165a Г сов. → несов. испытывать
‣ кого-что, на ком-чём, в чём, на что teimima, katsetama, (järele) proovima, кого proovile panema, kontrollima; испытать все средства kõiki vahendeid proovima, испытать на прочность tugevust proovima, испытать новую конструкцию uut konstruktsiooni katsetama, испытать семена на всхожесть idanevust määrama, он хотел меня испытать ta tahtis mind proovile panna;
‣ что tundma, tunda saama; испытать боль valu tundma, испытать недостаток в чём millest puudust tundma, испытать на себе omal nahal tunda saama, испытать счастье õnne maitsma
‣ кого-что, на ком-чём, в чём, на что teimima, katsetama, (järele) proovima, кого proovile panema, kontrollima; испытать все средства kõiki vahendeid proovima, испытать на прочность tugevust proovima, испытать новую конструкцию uut konstruktsiooni katsetama, испытать семена на всхожесть idanevust määrama, он хотел меня испытать ta tahtis mind proovile panna;
‣ что tundma, tunda saama; испытать боль valu tundma, испытать недостаток в чём millest puudust tundma, испытать на себе omal nahal tunda saama, испытать счастье õnne maitsma
ощутить 296a Г сов. → несов. ощущать что aistima, tajuma, tundma; ощутить радость rõõmu tundma, ощутить недостаток в материале materjalipuudust tundma, ощутить обиду solvunud olema
поблаженствовать 171b Г сов. kõnek. (mõnda aega) õnnejoovastuses olema, (üürikest aega) õndsust tundma ~ end õndsuses ~ õndsalikult tundma
познать 167 Г сов. → несов. познавать
‣ что tunnetama; познать сущность вещей asjade olemust tunnetama;
‣ кого-что tundma õppima, tunda saama; познать жизнь elu tundma õppima, познать радость rõõmu tunda saama
‣ что tunnetama; познать сущность вещей asjade olemust tunnetama;
‣ кого-что tundma õppima, tunda saama; познать жизнь elu tundma õppima, познать радость rõõmu tunda saama
поскучать 165b Г сов. (mõnda aega, mõnevõrra) igavust tundma, igavlema; по ком-чём, по кому-чему (mõnda aega) keda-mida taga igatsema, kelle-mille järele igatsust tundma; поскучать по детям laste järele igatsust tundma, lapsi taga igatsema
предвкушать 169a Г несов. → сов. предвкусить что ette nautima, ette mõnu tundma; предвкушать удовольствие juba ette mõnu tundma
распознать 167 Г сов. → несов. распознавать
‣ кого-что ära tundma, eristama, kindlaks määrama ~ tegema, tuvastama; распознать судно laeva ära tundma ~ kindlaks tegema, обман распознать легко pettuse tunneb kergesti ära, распознать болезнь haigust kindlaks määrama ~ diagnoosima, распознать по лицу näo järgi ära tundma;
‣ что, у кого, без доп. kõnek. teada saama, välja uurima; распознать чьи намерения kelle kavatsusi teada saama ~ välja uurima
‣ кого-что ära tundma, eristama, kindlaks määrama ~ tegema, tuvastama; распознать судно laeva ära tundma ~ kindlaks tegema, обман распознать легко pettuse tunneb kergesti ära, распознать болезнь haigust kindlaks määrama ~ diagnoosima, распознать по лицу näo järgi ära tundma;
‣ что, у кого, без доп. kõnek. teada saama, välja uurima; распознать чьи намерения kelle kavatsusi teada saama ~ välja uurima
возрадоваться 171 Г сов. кому-чему, без доп. van. rõõmu tundma, rõõmustama mille üle; возрадоваться всем сердцем kogu südamest rõõmustama, возрадоваться посещению друга sõbra küllatulekust rõõmu tundma
заслышать 179 Г сов. что kõnek.
‣ kuulma; заслышав шум, он насторожился müra kuuldes ta teritas kõrvu ~ muutus valvsaks;
‣ (lõhna) tundma hakkama; заслышать чей запах kelle lõhna tundma
‣ kuulma; заслышав шум, он насторожился müra kuuldes ta teritas kõrvu ~ muutus valvsaks;
‣ (lõhna) tundma hakkama; заслышать чей запах kelle lõhna tundma
приохотиться 274 Г сов. → несов. приохочиваться к чему kõnek. mille vastu huvi tundma hakkama; он приохотился к чтению temas ärkas lugemishuvi, ta hakkas lugemise ~ raamatute vastu huvi tundma
сожалеть 229b Г несов.
‣ о чём, без доп., с союзом что kahetsema, kahetsust ~ kahju tundma; сожалеть о допущенных ошибках tehtud vigu kahetsema, сожалеть о потерянном времени kaotatud aega taga kahetsema, kaotatud ajast kahju tundma;
‣ о ком kaasa tundma, haletsema; сожалеть о потерянном друге kadunud sõpra taga nutma
‣ о чём, без доп., с союзом что kahetsema, kahetsust ~ kahju tundma; сожалеть о допущенных ошибках tehtud vigu kahetsema, сожалеть о потерянном времени kaotatud aega taga kahetsema, kaotatud ajast kahju tundma;
‣ о ком kaasa tundma, haletsema; сожалеть о потерянном друге kadunud sõpra taga nutma
томиться 301 Г несов.
‣ чем, от чего, над чем piinlema (ka ülek.), vaevlema, piina ~ vaeva tundma ~ kannatama; томиться от жажды janu käes piinlema, janu kannatama, томиться жаждой janunema, томиться скукой igavuse käes piinlema ~ vaevlema, томиться в тюрьме vanglas vaevlema, она томится сомнениями kahtlused vaevavad ~ piinavad teda;
‣ по кому-чему, о ком-чём igatsema, igatsust tundma; томиться о счастье õnne igatsema, томиться по другу sõbra järele igatsust tundma;
‣ hauduma, aurus keema ~ valmima;
‣ страд. к томить
‣ чем, от чего, над чем piinlema (ka ülek.), vaevlema, piina ~ vaeva tundma ~ kannatama; томиться от жажды janu käes piinlema, janu kannatama, томиться жаждой janunema, томиться скукой igavuse käes piinlema ~ vaevlema, томиться в тюрьме vanglas vaevlema, она томится сомнениями kahtlused vaevavad ~ piinavad teda;
‣ по кому-чему, о ком-чём igatsema, igatsust tundma; томиться о счастье õnne igatsema, томиться по другу sõbra järele igatsust tundma;
‣ hauduma, aurus keema ~ valmima;
‣ страд. к томить
усладиться 292 Г сов. → несов. услаждаться чем mida nautima, millest naudingut ~ mõnu ~ kosutust ~ rahuldust saama ~ tundma; усладиться музыкой muusikat nautima, muusikast mõnu tundma
учуять 259a Г сов. → несов. учуивать что kõnek. haistma (ka ülek.), tundma, tajuma; ülek. aimama; собака учуяла зверя koer haistis metslooma, учуять затаённую обиду varjatud solvangut tajuma, учуять сердцем недоброе südamega ~ südames halba aimama ~ tundma
изведать 164a Г сов. → несов. изведывать что
‣ tunda ~ maitsta saama; изведать горе muret tunda saama, изведать счастье õnne tunda ~ maitsta saama, он много изведал на своём веку ta on elus nii mõndagi tunda saanud;
‣ tundma õppima; изведать жизнь elu tundma õppima
‣ tunda ~ maitsta saama; изведать горе muret tunda saama, изведать счастье õnne tunda ~ maitsta saama, он много изведал на своём веку ta on elus nii mõndagi tunda saanud;
‣ tundma õppima; изведать жизнь elu tundma õppima
отгадать 165a Г сов. → несов. отгадывать
‣ что, без доп. (ära) mõistatama, ära arvama, (mõistatust) lahendama, taipama; отгадать загадку mõistatust (ära) lahendama;
‣ в ком-чём, кого-что ära tundma ~ aimama; отгадать в нём талантливого писателя temas andekat kirjanikku avastama ~ ära tundma
‣ что, без доп. (ära) mõistatama, ära arvama, (mõistatust) lahendama, taipama; отгадать загадку mõistatust (ära) lahendama;
‣ в ком-чём, кого-что ära tundma ~ aimama; отгадать в нём талантливого писателя temas andekat kirjanikku avastama ~ ära tundma
слыхать 165a Г несов. (без наст. вр.) kõnek.
‣ кого-что, о ком-чём, про кого-что, без доп. kuulma; я не слыхал об этом ma pole sellest kuulnud, ничего не слыхать midagi pole kuulda;
‣ что tundma, tajuma; слыхать запах lõhna tundma, слыхать зверя ulukit haistma;
‣ в функции вводн. сл. madalk. on kuulda; kuuldavasti, nagu kuulukse; ты, слыхать, в город собираешься nagu kuulukse ~ kuulda sõidad sa linna;
◊ слыханное ~ слыхано ли дело madalk. kes seda enne on kuulnud; слыхать краем ~ краешком уха ~ одним ухом kõnek. poole kõrvaga kuulma
‣ кого-что, о ком-чём, про кого-что, без доп. kuulma; я не слыхал об этом ma pole sellest kuulnud, ничего не слыхать midagi pole kuulda;
‣ что tundma, tajuma; слыхать запах lõhna tundma, слыхать зверя ulukit haistma;
‣ в функции вводн. сл. madalk. on kuulda; kuuldavasti, nagu kuulukse; ты, слыхать, в город собираешься nagu kuulukse ~ kuulda sõidad sa linna;
◊ слыханное ~ слыхано ли дело madalk. kes seda enne on kuulnud; слыхать краем ~ краешком уха ~ одним ухом kõnek. poole kõrvaga kuulma
слышать 179 Г несов.
‣ кого-что, о ком-чём, про кого-что без доп. kuulma; слышать крик kisa ~ karjet kuulma, он не слышит ta ei kuule, приятно слышать meeldiv (on) kuulda, он и слышать не хочет ta ei taha kuuldagi;
‣ kõnek. что tundma, tajuma; слышать запах lõhna tundma;
◊ ног ~ земли под собой не слышать madalk. (1) nii et päkad välguvad, tulistjalu, (2) ümber kukkumas olema, (3) nagu oleksid tiivad kasvanud; слышать краем ~ краешком уха ~ одним ухом kõnek. poole kõrvaga kuulma; vrd. услышать
‣ кого-что, о ком-чём, про кого-что без доп. kuulma; слышать крик kisa ~ karjet kuulma, он не слышит ta ei kuule, приятно слышать meeldiv (on) kuulda, он и слышать не хочет ta ei taha kuuldagi;
‣ kõnek. что tundma, tajuma; слышать запах lõhna tundma;
◊ ног ~ земли под собой не слышать madalk. (1) nii et päkad välguvad, tulistjalu, (2) ümber kukkumas olema, (3) nagu oleksid tiivad kasvanud; слышать краем ~ краешком уха ~ одним ухом kõnek. poole kõrvaga kuulma; vrd. услышать
старина С (без мн. ч.)
‣ 53 ж. неод. (enne)muistne ~ iidne aeg, igiaeg, endisaeg, vana aeg; в старину (enne)muiste, (enne)muistsel ~ iidsel ajal, vanasti, седая ~ глубокая старина vana hall aeg, (enne)muistne aeg; по старине nagu (enne)muiste, nagu vanal ajal;
‣ 53 ж. неод. kõnek. (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; коллекционировать старину vanu asju koguma;
‣ 52 м. од. kõnek. vanataat, vana (kõnetamisel);
◊ тряхнуть стариной kõnek. aastate koormat endalt korraks raputama, end jälle vallatu ja noorena tundma, end jälle kord noorena tundma
‣ 53 ж. неод. (enne)muistne ~ iidne aeg, igiaeg, endisaeg, vana aeg; в старину (enne)muiste, (enne)muistsel ~ iidsel ajal, vanasti, седая ~ глубокая старина vana hall aeg, (enne)muistne aeg; по старине nagu (enne)muiste, nagu vanal ajal;
‣ 53 ж. неод. kõnek. (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; коллекционировать старину vanu asju koguma;
‣ 52 м. од. kõnek. vanataat, vana (kõnetamisel);
◊ тряхнуть стариной kõnek. aastate koormat endalt korraks raputama, end jälle vallatu ja noorena tundma, end jälle kord noorena tundma
услышать 179 Г сов.
‣ что, о ком-чём, про кого-что, без доп. kuulma; услышать шаги samme kuulma, услышать шум kära ~ müra kuulma, услышать новость uudist kuulma ~ teada saama;
‣ кого-что kõnek. haistma, (lõhna) tundma; услышать запах яблок õunalõhna tundma, услышать дым suitsulõhna tundma; vrd. слышать
‣ что, о ком-чём, про кого-что, без доп. kuulma; услышать шаги samme kuulma, услышать шум kära ~ müra kuulma, услышать новость uudist kuulma ~ teada saama;
‣ кого-что kõnek. haistma, (lõhna) tundma; услышать запах яблок õunalõhna tundma, услышать дым suitsulõhna tundma; vrd. слышать
стеснение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kokkusurumine, kokkupressimine; takistamine;
‣ (обычно мн. ч.) кого, в чём ülek. kitsendus, kitsendamine, piiramine; стеснение кого в правах kelle õiguste piiramine ~ kitsendamine, это не будет для них большим стеснением see ei ole neile suur tüli ~ ei tee neile suurt tüli;
‣ (без мн. ч.) pitsitus, pigistus, surumine, ängistus, äng, ahistus, kitsustunne; стеснение дыхания hingamisahistus, ощущать стеснение в горле kurgus pitsitust tundma;
‣ häbenemine, kohmetus, piinlikkus; испытывать стеснение piinlikkust ~ kohmetust tundma, без стеснения häbenemata ~ piinlikkust tundmata
‣ (без мн. ч.) kokkusurumine, kokkupressimine; takistamine;
‣ (обычно мн. ч.) кого, в чём ülek. kitsendus, kitsendamine, piiramine; стеснение кого в правах kelle õiguste piiramine ~ kitsendamine, это не будет для них большим стеснением see ei ole neile suur tüli ~ ei tee neile suurt tüli;
‣ (без мн. ч.) pitsitus, pigistus, surumine, ängistus, äng, ahistus, kitsustunne; стеснение дыхания hingamisahistus, ощущать стеснение в горле kurgus pitsitust tundma;
‣ häbenemine, kohmetus, piinlikkus; испытывать стеснение piinlikkust ~ kohmetust tundma, без стеснения häbenemata ~ piinlikkust tundmata
невзлюбить 321 Г сов. кого-что mitte sallima, vastumeelsust ~ vaenu tundma ~ vihkama hakkama; невзлюбить с первого взгляда esimesest pilgust vaenu tundma kelle vastu
обеспокоиться 268 Г сов. чем, без доп. rahutuks ~ ärevaks minema, erutuma, muretsema hakkama, muret tundma; обеспокоиться чьим отъездом kelle ärasõidu pärast muret tundma ~ muretsema hakkama
опознать 165a Г сов. → несов. опознавать кого-что ära tundma (teiste seast, ka jur.), kindlaks tegema; опознать свои вещи oma asju ära tundma, опознать корабль laeva päritolu ~ kuuluvust kindlaks tegema
предчувствовать 171a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. что ette tundma, (ette) aimama; предчувствовать чей приход kelle tulekut ette tundma, он предчувствовал радостное событие tal oli tunne, et teda ootab ees rõõmus sündmus
радоваться 171 Г несов. кому-чему rõõmustama, rõõmustuma, rõõmutsema, rõõmu tundma, rõõmus olema; радоваться удаче õnnestumise ~ kordamineku üle rõõmustama, kordaminekust rõõmu tundma, душа ~ сердце радуется süda hõiskab rõõmust, süda ~ meel on rõõmus; vrd. обрадоваться, порадоваться
различить 287a Г сов. → несов. различать кого-что, от кого-чего
‣ eraldama, ära tundma, silmadega seletama; различить в толпе rahvahulgas ära tundma, глаза не различили в темноте кого-что pimedas silmad ei seletanud keda-mida;
‣ eristama, vahet tegema, diferentseerima; различить ткани по цвету värvi järgi riideid ~ kangaid eristama ~ riietel ~ kangastel vahet tegema
‣ eraldama, ära tundma, silmadega seletama; различить в толпе rahvahulgas ära tundma, глаза не различили в темноте кого-что pimedas silmad ei seletanud keda-mida;
‣ eristama, vahet tegema, diferentseerima; различить ткани по цвету värvi järgi riideid ~ kangaid eristama ~ riietel ~ kangastel vahet tegema
смаковать 172a Г несов. что kõnek. mõnu tundma millest, nautima mida; смаковать каждый глоток igast lonksust ~ sõõmust mõnu tundma, смаковать вино veinil hea maitsta laskma, nautides veini maitsma, смаковать новости uudiseid nautima
устыдиться 289 Г сов. → несов. устыжаться кого-чего, за кого-что häbenema, häbi tundma; kahetsema; устыдиться за своё плохое поведение oma halva käitumise pärast häbi tundma, устыдиться матери ema ees häbi olema
беспокоиться 268 Г несов.
‣ о ком-чём, за кого-что, из-за чего muretsema, muret ~ rahutust tundma kelle-mille pärast; беспокоиться о детях laste pärast muretsema ~ muret tundma, беспокоиться о здоровье tervise pärast muretsema;
‣ endale tüli tegema; не беспокойтесь, мне удобно ärge tehke endale tüli, mul on küllalt mugav
‣ о ком-чём, за кого-что, из-за чего muretsema, muret ~ rahutust tundma kelle-mille pärast; беспокоиться о детях laste pärast muretsema ~ muret tundma, беспокоиться о здоровье tervise pärast muretsema;
‣ endale tüli tegema; не беспокойтесь, мне удобно ärge tehke endale tüli, mul on küllalt mugav
заинтересоваться 172 Г сов. → несов. заинтересовываться кем-чем huvituma, huvitatud olema kellest-millest, huvi tundma hakkama kelle-mille vastu; заинтересоваться чьей работой kelle töö vastu huvi tundma hakkama
знавать 165a Г несов. (только прош. вр.) кого-что, без доп. kõnek. tundma, tunda saama keda, tuttav olema kellega; он знавал и печаль ta on ka kurbust tunda saanud, я знавал его лично tundsin teda isiklikult
интуитивно Н intuitiivselt, vaistlikult; почувствовать интуитивно intuitsiooni teel ~ intuitiivselt tundma
наслаждаться 169 Г несов. → сов. насладиться кем-чем, без доп. nautima, nautlema, naudisklema, naudingut ~ lõbu ~ heameelt ~ mõnu tundma; наслаждаться отдыхом puhkust nautima; наслаждаться жизнью elust mõnu tundma, наслаждаться пирогом pirukal hea maitsta laskma
недомогание 115 С с. неод. haiglane olek, tervisehäire, haigus, haiglus, põdurus; чувствовать лёгкое недомогание end veidi haiglasena tundma
обрадоваться 171 Г сов. кому-чему rõõmustama, rõõmustuma, rõõmsaks saama, head meelt ~ rõõmu tundma; обрадоваться гостю külalise üle rõõmustama, обрадоваться письму kirja üle rõõmu tundma; vrd. радоваться
огорчиться 287 Г сов. → несов. огорчаться kurvaks saama, kurvastama, meelehärmi ~ meelekibedust ~ tuska tundma
подреберье 113 С с. неод. roidekaarealune, roietealune (piirkond); ощущать боль в левом подреберье vasakul (pool) roiete all valu tundma
потосковать 172b Г сов. о ком-чём, по ком-чём, по кому-чему, без доп. (mõnda aega) nukrutsema ~ igatsust tundma
похандрить 285b Г сов. kõnek. (mõnda aega) nukrameelne olema, raskemeelsuse all kannatama, tülpimust ~ piinavat igavust tundma
почуять 259a Г сов.
‣ кого-что haistma;
‣ что, без доп. madalk. tundma;
‣ кого-что в ком kõnek. aimama; почуять опасность hädaohtu aimama
‣ кого-что haistma;
‣ что, без доп. madalk. tundma;
‣ кого-что в ком kõnek. aimama; почуять опасность hädaohtu aimama
превосходно Н suurepäraselt, toredalt, toredasti, oivaliselt, õevaselt; on suurepärane ~ tore ~ oivaline ~ õevane; превосходно себя чувствовать end suurepäraselt ~ oivaliselt tundma
приглядеться 232 Г сов. → несов. приглядываться к кому-чему, без доп. kõnek.
‣ teraselt vaatama, silmitsema; lähemalt tutvuma ~ tundma õppima; приглядеться к людям inimesi lähemalt tundma õppima;
‣ (без несов.) harjuma (silmade kohta); глаза пригляделись в темноте silmad harjusid pimedaga;
‣ (без несов.) кому, без доп. madalk. ära tüütama; ему это пригляделось see on teda ära tüüdanud ~ talle tüütavaks läinud
‣ teraselt vaatama, silmitsema; lähemalt tutvuma ~ tundma õppima; приглядеться к людям inimesi lähemalt tundma õppima;
‣ (без несов.) harjuma (silmade kohta); глаза пригляделись в темноте silmad harjusid pimedaga;
‣ (без несов.) кому, без доп. madalk. ära tüütama; ему это пригляделось see on teda ära tüüdanud ~ talle tüütavaks läinud
присмотреться 239 Г сов. → несов. присматриваться к кому-чему, без доп.
‣ tähelepanelikult vaatama ~ jälgima ~ uurima, tundma õppima keda-mida; присмотреться к новому работнику uut töötajat tundma õppima;
‣ pimedusega harjuma (silmade kohta), (ära) harjuma; присмотревшись в темноте kui silmad olid pimedusega harjunud ~ hakkasid pimeduses nägema;
‣ kõnek. tüdinema, (liiga) harilikuks ~ igapäevaseks pidama
‣ tähelepanelikult vaatama ~ jälgima ~ uurima, tundma õppima keda-mida; присмотреться к новому работнику uut töötajat tundma õppima;
‣ pimedusega harjuma (silmade kohta), (ära) harjuma; присмотревшись в темноте kui silmad olid pimedusega harjunud ~ hakkasid pimeduses nägema;
‣ kõnek. tüdinema, (liiga) harilikuks ~ igapäevaseks pidama
связанно Н kammitsetult, raskepäraselt, puiselt, kohmakalt; чувствовать себя связанно end nagu kammitsas tundma
скованно Н aheldatult, kütkendatult, kammitsetult, ahelas, kütkes, kammitsas; чувствовать себя скованно end nagu kammitsas tundma
слыть 349 Г несов. кем, за кого-что kelleks pidama, kellena tundma, tuntud olema; он слыл за хорошего мастера teda peeti heaks meistriks, teda tunti hea meistrina ~ kui head meistrit, он слыл знатоком ~ за знатока teda tunti kui oma ala asjatundjat
стеснённо Н
‣ kokkusurutult, tihedalt;
‣ kitsendatult, takistatult;
‣ häbelikult, kohmetult; чувствовать себя стеснённо end ebamugavalt ~ kohmetult tundma
‣ kokkusurutult, tihedalt;
‣ kitsendatult, takistatult;
‣ häbelikult, kohmetult; чувствовать себя стеснённо end ebamugavalt ~ kohmetult tundma
тосковать 172b Г несов. о ком-чём, по кому-чему, по ком-чём, без доп. igatsema, igatsust tundma, nukrutsema, kurvastama, nukker ~ kurb olema; тосковать по детям laste järele igatsema ~ igatsust tundma, lapsi taga igatsema
трусить 273b Г несов. кого-чего, перед кем-чем, без доп. kartma, pelgama, arg olema, hirmu tundma, värisema; трусить наказания karistust kartma, трусить отца isa kartma ~ pelgama, isa ees hirmu tundma, трусить на экзамене eksamil kartma ~ värisema, трусить перед учителем õpetajat pelgama
удовольствие 115 С с. неод. mõnu, lõbu, nauding; rahuldus(tunne), rahulolu, heameel; испытывать ~ ощущать удовольствие mõnu ~ lõbu ~ rahuldust tundma, находить удовольствие в чём milles lõbu ~ rahuldust leidma, доставить детям много удовольствий lastele suurt lõbu tegema ~ pakkuma, портить удовольствие кому kelle mõnu ~ lõbu rikkuma, получать удовольствие rahuldust ~ naudingut saama, улыбаться от удовольствия heameelest ~ rahuldustundest muhelema, для собственного удовольствия iseenese lõbuks, к чьему удовольствию kelle heameeleks ~ rõõmuks, с удовольствием hea meelega, meeleldi, meelsasti;
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
ужаснуться 338 Г сов. → несов. ужасаться чему hirmuma, kohkuma, ehmuma, heituma, hirmu ~ õudust ~ jubedust tundma
холодать 165b Г несов.
‣ (безл.) külmemaks ~ jahedamaks minema ~ tõmbuma, jahenema (ilma kohta); на дворе холодает väljas läheb külmaks;
‣ külma tundma; холодать и голодать kõnek. külma ja nälga tundma; vrd. похолодать
‣ (безл.) külmemaks ~ jahedamaks minema ~ tõmbuma, jahenema (ilma kohta); на дворе холодает väljas läheb külmaks;
‣ külma tundma; холодать и голодать kõnek. külma ja nälga tundma; vrd. похолодать
антипатия 89 С ж. неод. antipaatia, vastumeelsus; взаимная антипатия vastastikune antipaatia, он внушает мне антипатию ta on mulle vastumeelt ~ vastumeelne ~ antipaatne, питать ~ чувствовать антипатию к кому tundma vastumeelsust ~ antipaatiat kelle vastu v suhtes
боязнь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kartus, pelg(us), hirm; боязнь людей inimpelgus, inimeste pelgamine, боязнь пространства med. lagendikupelgus, agorafoobia, из боязни kartusest, hirmust, испытывать боязнь перед кем-чем keda-mida kartma, kelle ees hirmu tundma
вдоль I Н pikuti, piki; разрезать вдоль pikuti ~ lõhki lõikama, вдоль по улице mööda tänavat;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma
взгрустнуть 337 Г сов. по кому-чему, без доп. kõnek. nukrutsema, nukraks jääma, igatsema hakkama; она ни с того ни с сего взгрустнула ta jäi asja ees, teist takka nukraks, взгрустнуть по дому (korraks) koduigatsust tundma
неудобство 94 С с. неод.
‣ ebamugavus; мириться с неудобствами ebamugavustega leppima, доставить массу неудобств кому kellele palju tüli tegema;
‣ (без мн. ч.) piinlikkus, kohmetus; чувствовать неудобство от мысли о чём millise mõtte juures piinlikkust ~ kohmetust tundma
‣ ebamugavus; мириться с неудобствами ebamugavustega leppima, доставить массу неудобств кому kellele palju tüli tegema;
‣ (без мн. ч.) piinlikkus, kohmetus; чувствовать неудобство от мысли о чём millise mõtte juures piinlikkust ~ kohmetust tundma
обязанный 127 П (кр. ф. обязан, обязана, обязано, обязаны)
‣ с инф. kohustatud; люди, обязанные руководить эвакуацией evakueerimist juhtima kohustatud isikud, я обязан ему помочь olen kohustatud teda aitama, он был обязан нас предупредить ta oleks pidanud meile ette teatama ~ meid hoiatama;
‣ (обычно кр. ф.) кому-чему, чем (tänu) võlgu; я вам очень обязан võlgnen teile palju tänu, я обязана ему жизнью tema päästis mu elu, olen talle oma elu eest tänu võlgu, весьма обязан за приглашение liter. olen teile väga tänulik kutse eest, чувствовать себя обязанным end tänuvõlglasena tundma
‣ с инф. kohustatud; люди, обязанные руководить эвакуацией evakueerimist juhtima kohustatud isikud, я обязан ему помочь olen kohustatud teda aitama, он был обязан нас предупредить ta oleks pidanud meile ette teatama ~ meid hoiatama;
‣ (обычно кр. ф.) кому-чему, чем (tänu) võlgu; я вам очень обязан võlgnen teile palju tänu, я обязана ему жизнью tema päästis mu elu, olen talle oma elu eest tänu võlgu, весьма обязан за приглашение liter. olen teile väga tänulik kutse eest, чувствовать себя обязанным end tänuvõlglasena tundma
отвратительно Н vastikult, jälgilt, eemaletõukavalt, tülgastavalt, võikalt, jõledalt, ilgelt; on vastik ~ jäle ~ eemaletõukav ~ tülgastav ~ võigas ~ jõle ~ ilge; отвратительно пахнуть vastikut haisu ajama, jälgilt lehkama, чувствовать себя отвратительно end väga halvasti tundma
покорёжиться 271 Г сов. от чего, без доп. madalk.
‣ purunema, moonduma, kõverduma;
‣ kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbuma;
‣ ülek. krampi ~ kõverasse tõmbuma;
‣ ülek. nördimust ~ pahameelt tundma
‣ purunema, moonduma, kõverduma;
‣ kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbuma;
‣ ülek. krampi ~ kõverasse tõmbuma;
‣ ülek. nördimust ~ pahameelt tundma
потребность 90 С ж. неод. vajadus, tarvidus, tarve; естественная потребность loomulik vajadus, насущные потребности igapäevased vajadused, argivajadused, eluvajadused, жизненные потребности elutähtsad ~ elulised vajadused, материальные потребности ainelised vajadused, культурные потребности kultuurilised vajadused, kultuuritarve, потребность в сырье toorainevajadus, toormevajadus, потребность в транспортных средствах veokivajadus, потребность в кадрах, потребность в рабочей силе tööjõuvajadus, потребность в кредитах laenuvajadus, потребность в кормах söödavajadus, потребность растения в воде taime veetarve, потребность в кислороде hapnikutarve, удовлетворять потребности vajadusi ~ tarbeid rahuldama, испытывать ~ ощущать потребность в чём mille järele tarvidust ~ puudust tundma
пять 136 Ч viis;
◊ (он) без пяти минут кто (ta) on iga hetk kelleks saamas, (ta) saab õige peatselt kelleks, (ta) on juba niihästi kui kes; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma
◊ (он) без пяти минут кто (ta) on iga hetk kelleks saamas, (ta) saab õige peatselt kelleks, (ta) on juba niihästi kui kes; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma
сопричастный 126 П (кр. ф. сопричастен, сопричастна, сопричастно, сопричастны) чему liter. asjasse puutuv, asjaosaline; сопричастный преступлению kuriteosse puutuv, kuriteoosaline, чувствовать себя сопричастным чему end asjaosalisena tundma
страдать 165b Г несов.
‣ чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all ~ kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; страдать от холода külma kannatama, страдать от голода nälga kannatama ~ tunda saama, страдать малокровием kehvveresuse all kannatama, страдать от бессонницы unetuse ~ unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, страдать головными болями ~ от головных болей peavalu all ~ peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, страдать от боли valudes vaevlema ~ piinlema, valusid kannatama, страдать ревностью armukadeduses ~ kiivuses piinlema, страдать за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama ~ kannatada saama, страдать за правду tõe eest ~ tõe pärast kannatada saama, страдать от любви armastuse pärast kannatama, страдать за больного друга haige sõbra pärast südant valutama ~ südamevalu tundma, гордость страдает uhkus kannatab mille all, город страдает от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all ~ maavärinast kannatada;
‣ kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi järele õhkama;
‣ чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka ~ puudu jääma; в классе страдает дистциплина klassi distsipliin ~ distsipliin klassis lonkab, у ученика страдает грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад страдает серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него страдает память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd. пострадать
‣ чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all ~ kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; страдать от холода külma kannatama, страдать от голода nälga kannatama ~ tunda saama, страдать малокровием kehvveresuse all kannatama, страдать от бессонницы unetuse ~ unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, страдать головными болями ~ от головных болей peavalu all ~ peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, страдать от боли valudes vaevlema ~ piinlema, valusid kannatama, страдать ревностью armukadeduses ~ kiivuses piinlema, страдать за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama ~ kannatada saama, страдать за правду tõe eest ~ tõe pärast kannatada saama, страдать от любви armastuse pärast kannatama, страдать за больного друга haige sõbra pärast südant valutama ~ südamevalu tundma, гордость страдает uhkus kannatab mille all, город страдает от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all ~ maavärinast kannatada;
‣ kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi järele õhkama;
‣ чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka ~ puudu jääma; в классе страдает дистциплина klassi distsipliin ~ distsipliin klassis lonkab, у ученика страдает грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад страдает серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него страдает память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd. пострадать
стряхнуть 336a Г сов. → несов. стряхивать кого-что, с кого-чего maha raputama (ka ülek.); kõnek. puhtaks raputama; стряхнуть снег с шапки mütsilt lund (maha) raputama, стряхнуть пепел с сигареты sigaretilt tuhka raputama, стряхнуть скатерть laudlina puhtaks raputama, стряхнуть с себя горе endalt muret maha raputama, стряхнуть усталость väsimust peletama, стряхнуть с себя несколько лет end tükk maad nooremana tundma
существо II 95 С с.
‣ од. olend. olevus; oles; живое существо olend, elusolend, разумное существо tark ~ mõistusega olend, любимое существо armas ~ armastatud olevus, странное существо imelik olevus;
‣ неод. (без мн. ч.) olemus; чувствовать всем существом kogu oma olemusega tundma
‣ од. olend. olevus; oles; живое существо olend, elusolend, разумное существо tark ~ mõistusega olend, любимое существо armas ~ armastatud olevus, странное существо imelik olevus;
‣ неод. (без мн. ч.) olemus; чувствовать всем существом kogu oma olemusega tundma
трепет 1 С м. неод. (без мн. ч.) värin, hubin (ka ülek.), vubin, vabin, võbin, judin, võdin, värelus; hirmujudin, hirmuvärin; трепет листьев lehtede vabin, трепет сердца südamevärin, трепет огня leegihubin, с трепетом в голосе väriseval häälel, värisevi hääli, häälevärinal, наводить ~ нагонять трепет на кого kellele hirmujudinaid ~ hirmuvärinaid peale ajama, бросать ~ кидать в трепет värisema panema, kellele hirmu naha vahele ajama, испытывать трепет перед кем kelle ees värisema ~ hirmu tundma
угадать Г сов. → несов. угадывать
‣ 165a что, по чему, чем ära arvama, mõistatama, (õigesti) aimama, taipama, tabama, aru saama; угадать по глазам silmist nägema ~ lugema ~ aru saama, угадай, кто к нам пришёл arva ära, kes meile tuli, угадать чьи мысли kelle mõtteid lugema ~ aimama, угадать смысл чего mille mõtet taipama ~ tabama, угадать чью судьбу kelle saatust ette nägema, угадать чутьём vaistlikult ~ vaistuga tundma;
‣ 165a кого-что madalk. ära tundma; я угадал тебя по походке ma tundsin sinu kõnnakust ~ kõnnaku järgi ära;
‣ 165b куда, в кого-что madalk. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama; угадать камнем в окно kiviga aknasse trehvama ~ tabama, он угадал прямо в яму ta oskas otse auku kukkuda;
‣ 165b кому, с инф. madalk. kelle tahtmise ~ meele järele olema;
‣ madalk. (korralikult, nagu kord ja kohus) teha oskama
‣ 165a что, по чему, чем ära arvama, mõistatama, (õigesti) aimama, taipama, tabama, aru saama; угадать по глазам silmist nägema ~ lugema ~ aru saama, угадай, кто к нам пришёл arva ära, kes meile tuli, угадать чьи мысли kelle mõtteid lugema ~ aimama, угадать смысл чего mille mõtet taipama ~ tabama, угадать чью судьбу kelle saatust ette nägema, угадать чутьём vaistlikult ~ vaistuga tundma;
‣ 165a кого-что madalk. ära tundma; я угадал тебя по походке ma tundsin sinu kõnnakust ~ kõnnaku järgi ära;
‣ 165b куда, в кого-что madalk. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama; угадать камнем в окно kiviga aknasse trehvama ~ tabama, он угадал прямо в яму ta oskas otse auku kukkuda;
‣ 165b кому, с инф. madalk. kelle tahtmise ~ meele järele olema;
‣ madalk. (korralikult, nagu kord ja kohus) teha oskama
угнетение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ rõhumine, kurnamine, ekspluateerimine; национальное угнетение rahvuslik rõhumine, расовое угнетение rassiline rõhumine;
‣ ülek. vaevamine, rusumine, painamine, masendamine; rõhutud meeleolu, masendus;
‣ rõhutus, allasurutus, rusutus, masendatus; испытывать чувство угнетения rusutud ~ masendatud olema, masendust tundma
‣ rõhumine, kurnamine, ekspluateerimine; национальное угнетение rahvuslik rõhumine, расовое угнетение rassiline rõhumine;
‣ ülek. vaevamine, rusumine, painamine, masendamine; rõhutud meeleolu, masendus;
‣ rõhutus, allasurutus, rusutus, masendatus; испытывать чувство угнетения rusutud ~ masendatud olema, masendust tundma
утешиться 271 Г сов. → несов. утешаться
‣ кем-чем lohutuma, lohutust ~ tröösti ~ troosti saama ~ leidma, end lohutama ~ trööstima ~ troostima; утешиться надеждами lootustest lohutust ~ tröösti leidma, end lootustega lohutama, не плачьте, утешьтесь ärge nutke, rahunege;
‣ кем-чем kõnek. kellest-millest rõõmu ~ heameelt ~ meelehead tundma
‣ кем-чем lohutuma, lohutust ~ tröösti ~ troosti saama ~ leidma, end lohutama ~ trööstima ~ troostima; утешиться надеждами lootustest lohutust ~ tröösti leidma, end lootustega lohutama, не плачьте, утешьтесь ärge nutke, rahunege;
‣ кем-чем kõnek. kellest-millest rõõmu ~ heameelt ~ meelehead tundma
тужить 310 Г несов. по ком-чём, о ком-чём, по кому-чему, без доп. kõnek. kurvatsema, kurb olema, nukrutsema, taga igatsema ~ leinama; тужить по родителям vanemaid taga igatsema, vanemate järele igatsust tundma, жить и не тужить muret tundmata ~ muretult ~ rõõmsal meelel elama, тужить о молодости noorust taga leinama, не тужи, всё образуется ära kurvasta, küll aeg annab arutust
благоговеть 229b Г несов. перед кем-чем aukartust ~ austust tundma kelle-mille ees; благоговеть перед родителями (oma) vanemaid austama, oma vanematest hardalt lugu pidama
бояться 257 Г несов.
‣ кого-чего, за кого-что, с инф. kartma, pelgama keda-mida, hirmul olema, hirmu tundma kelle-mille pärast; бояться трудностей raskusi kartma, бояться за свою жизнь oma elu pärast kartma ~ värisema ~ hirmul olema, боюсь простудиться kardan külmetada, боюсь, что он не придёт kardan, et ta ei tule ~ jääb tulemata, боюсь сказать (ma) ei julge öelda, ma võin (kergesti) eksida;
‣ чего mitte taluma, kartma; таблетки боятся сырости tabletid kardavad ~ ei talu niiskust;
◊ дело мастера боится kõnekäänd töö kiidab tegijat
‣ кого-чего, за кого-что, с инф. kartma, pelgama keda-mida, hirmul olema, hirmu tundma kelle-mille pärast; бояться трудностей raskusi kartma, бояться за свою жизнь oma elu pärast kartma ~ värisema ~ hirmul olema, боюсь простудиться kardan külmetada, боюсь, что он не придёт kardan, et ta ei tule ~ jääb tulemata, боюсь сказать (ma) ei julge öelda, ma võin (kergesti) eksida;
‣ чего mitte taluma, kartma; таблетки боятся сырости tabletid kardavad ~ ei talu niiskust;
◊ дело мастера боится kõnekäänd töö kiidab tegijat
брезгать 164b Г несов. кем-чем vastumeelseks pidama, põlastama, põlgama; vastumeelsust tundma; он ничем не брезгает ta ei põlga midagi ~ ühtki vahendit; vrd. побрезгать
вдохновение 115 С с. неод. (без мн. ч.) innustus, innustumus, inspiratsioon, vaim; испытывать подлинное вдохновение ehtsat innustust tundma, черпать вдохновение innustust saama ~ ammutama, источник вдохновения inspiratsiooniallikas
ведать Г несов.
‣ 164a (обычно с отриц.) что, чего teadma, tundma; не ведает забот ~ хлопот ei tea, mis mure on, сам не ведает, что творит ise ei tea, mida teeb, она не ведает колебаний ta ei kõhkle kunagi, ta ei tunne kõhklust;
‣ 164b чем juhtima, juhatama mida; ведать хозяйством majapidamist juhtima, majandama, он ведает складом ta on laojuhataja;
◊ знать не знаю, ведать не ведаю ei ole mul aimugi; аллах ~ бог ~ кто его ведает kõnek. allah ~ jumal ~ kes seda teab
‣ 164a (обычно с отриц.) что, чего teadma, tundma; не ведает забот ~ хлопот ei tea, mis mure on, сам не ведает, что творит ise ei tea, mida teeb, она не ведает колебаний ta ei kõhkle kunagi, ta ei tunne kõhklust;
‣ 164b чем juhtima, juhatama mida; ведать хозяйством majapidamist juhtima, majandama, он ведает складом ta on laojuhataja;
◊ знать не знаю, ведать не ведаю ei ole mul aimugi; аллах ~ бог ~ кто его ведает kõnek. allah ~ jumal ~ kes seda teab
возжаждать 213 Г сов. liter.
‣ van. janu tundma, januma;
‣ чего janunema hakkama mille järele, ihkama hakkama mida; возжаждать славы kuulsuse järele janunema ~ kuulsust ihkama hakkama
‣ van. janu tundma, januma;
‣ чего janunema hakkama mille järele, ihkama hakkama mida; возжаждать славы kuulsuse järele janunema ~ kuulsust ihkama hakkama
возмущаться 165 Г несов. → сов. возмутиться
‣ nördinud ~ pahane olema, nördimust ~ meelepaha tundma ~ väljendama; он очень возмущался ta oli väga pahane ~ nördinud, tal oli hing hirmus täis;
‣ van. mässama hakkama;
‣ страд. к возмущать 2., 3.
‣ nördinud ~ pahane olema, nördimust ~ meelepaha tundma ~ väljendama; он очень возмущался ta oli väga pahane ~ nördinud, tal oli hing hirmus täis;
‣ van. mässama hakkama;
‣ страд. к возмущать 2., 3.
вознегодовать 172b Г сов. на кого-что liter. pahameelt ~ nördimust tundma; вознегодовать на обидчика solvaja peale pahaseks ~ vihaseks saama
волноваться 172 Г несов.
‣ lainetama, voogama; море волнуется meri lainetab;
‣ перед чем, за кого, без доп. ülek. erutuma, erutatud ~ ärevil olema, rahutust tundma; сердце волнуется süda on rahutu, кровь волнуется veri mässab ~ keeb ~ vemmeldab;
‣ ülek. van. mässama
‣ lainetama, voogama; море волнуется meri lainetab;
‣ перед чем, за кого, без доп. ülek. erutuma, erutatud ~ ärevil olema, rahutust tundma; сердце волнуется süda on rahutu, кровь волнуется veri mässab ~ keeb ~ vemmeldab;
‣ ülek. van. mässama
головокружение 115 С с. неод. peapööritus (ka ülek.); почувствовать головокружение peapööritust tundma, головокружение от успехов peapööritus edust ~ edusammudest
голод 1 (род. п. голода и голоду) С м. неод. (без мн. ч.) nälg (ka ülek.), kõhutühjus; испытывать голод nälga tundma ~ nägema, морить голодом näljutama, он почувствовал голод tal läks kõht tühjaks, умирать с голоду kõnek. ~ от голода nälga surema, утолить голод nälga kustutama, земельный голод maanälg
гордиться 289 Г несов.
‣ кем-чем uhkust tundma, uhke olema mille üle; гордиться чьими успехами kelle edu üle uhke olema;
‣ чем, без доп. kõnek. halv. uhkustama, uhkeldama, kõrk olema
‣ кем-чем uhkust tundma, uhke olema mille üle; гордиться чьими успехами kelle edu üle uhke olema;
‣ чем, без доп. kõnek. halv. uhkustama, uhkeldama, kõrk olema
досадовать 171b Г несов. на кого-что pahane olema kelle-mille peale, pahameelt tundma kelle-mille üle; досадовать на себя enesele pahane olema
дурнота 52 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ iiveldus; (pea)pööritus; почувствовать дурноту (pea)pööritust tundma;
‣ van. inetus, koledus
‣ iiveldus; (pea)pööritus; почувствовать дурноту (pea)pööritust tundma;
‣ van. inetus, koledus
жажда 51 С ж. неод. (без мн. ч.) janu (ka ülek.); утолять жажду janu kustutama, испытывать жажду (joogi)janu tundma, томиться жаждой janunema, умирать от жажды janusse surema, жажда крови verejanu, жажда знаний teadmahimu, teadmishimu, жажда приключений seiklushimu, жажда счастья õnneiha, жажда свободы vabadusiha
забеспокоиться 268 Г сов. о ком-чём, без доп. muretsema hakkama, ärevust ~ rahutust ~ muret tundma hakkama kelle pärast
заботиться 274 Г несов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle eest; hoolima kellest; muretsema, muret tundma mille üle ~ kelle pärast; заботиться о детях laste eest hoolitsema, о себе он вовсе не заботится enesest ei hooli ta üldse, заботиться о точности чего püüdma täpne olla milles; vrd. позаботиться
завидовать 171b Г несов. кому-чему, без доп. kadestama keda, kadedust tundma, kadetsema; все ему завидовали kõik kadestasid teda
заскучать 165b Г сов. kõnek. igavust tundma ~ igavlema hakkama; по кому-чему, о ком-чём taga igatsema hakkama
затосковать 172b Г сов. о ком-чём, по кому-чему, по ком-чём, без доп. kõnek. nukrutsema ~ (taga) igatsema ~ igatsust tundma hakkama; он затосковал по родине tal tuli igatsus kodu(maa) järele
злобиться 277 Г несов. на кого, без доп. kõnek. tigetsema, õelutsema, vihane ~ raevunud olema, viha tundma kelle vastu; злобиться на себя enda peale vihastama ~ tige ~ vihane olema
злорадствовать 171b Г несов. kahjurõõmutsema, kahjurõõmu tundma, kahjurõõmust hõiskama, parastama, ilkuma
зябнуть 344b Г несов.
‣ külmetama, külma tundma;
‣ külmuma, külmast kannatama (taimede kohta); vrd. озябнуть
‣ külmetama, külma tundma;
‣ külmuma, külmast kannatama (taimede kohta); vrd. озябнуть
изголодаться 165 Г сов.
‣ ära nälgima; näljaseks minema; nälga tunda saama;
‣ по чему ülek. janunema, nälga ~ tugevat tarvidust tundma mille järele; руки изголодались по работе käed sügelevad ~ kibelevad töö järele
‣ ära nälgima; näljaseks minema; nälga tunda saama;
‣ по чему ülek. janunema, nälga ~ tugevat tarvidust tundma mille järele; руки изголодались по работе käed sügelevad ~ kibelevad töö järele
изнывать 169b Г несов. → сов. изныть от чего, с чего, по кому-чему, без доп. piinlema, (taga) nutma ~ igatsema, igatsust tundma, kurvastama; изнывать от жары kuumusest nõrkema, изнывать в тоске ~ от тоски mures vaevlema ~ piinlema, nukrutsema, сердце изнывает süda valutab
изумиться 301 Г сов. → несов. изумляться чему, без доп. imestama, imestust tundma, hämmastuma, hämmelduma, hämmeldusse sattuma
интересоваться 172 Г несов. кем-чем huvituma kellest-millest, huvi tundma kelle-mille vastu; он интересуется политикой teda huvitab poliitika, ta on poliitikahuviline
истосковаться 172 Г сов. по кому-чему, без доп. kõnek. igatsust tundma, igatsema kelle-mille järele, taga igatsema keda-mida; истосковаться по матери ema järele igatsema, я истосковался по тебе igatsen sind näha
казниться 285 Г несов. kõnek.
‣ (kahetsuses) piinlema, süümepiina tundma; madalk. vaevlema;
‣ страд. к казнить несов.
‣ (kahetsuses) piinlema, süümepiina tundma; madalk. vaevlema;
‣ страд. к казнить несов.
конфузиться 272 Г несов. перед кем, кого-чего, без доп. kohmetuma, segadusse ~ hämmingusse sattuma; häbenema, piinlikkust tundma; при посторонних девочка конфузится tüdruk häbeneb võõraid, конфузиться своей одежды oma riideid ~ rõivaid häbenema; vrd. сконфузиться
ликовать 172b Г несов. juubeldama, (rõõmust) hõiskama; народ ликует rahvas hõiskab ~ juubeldab, сердце ликует süda hõiskab, ликовать в душе südames rõõmu tundma, природа ликует loodus võidutseb
лихорадить Г несов.
‣ 270b palavikus olema; külmavärinaid ~ vappekülma tundma; больной лихорадит haige on palavikus ~ väriseb palavikust;
‣ 270a кого безл. värisema ~ vappuma panema (palaviku kohta); külmavärinaid tekitama;
‣ 270a кого-что, без доп. ülek. kõnek. palavikku ajama (normaalset töörütmi häirima)
‣ 270b palavikus olema; külmavärinaid ~ vappekülma tundma; больной лихорадит haige on palavikus ~ väriseb palavikust;
‣ 270a кого безл. värisema ~ vappuma panema (palaviku kohta); külmavärinaid tekitama;
‣ 270a кого-что, без доп. ülek. kõnek. palavikku ajama (normaalset töörütmi häirima)
млеть 229b Г несов.
‣ от чего, без доп. rammestuma, rammestust tundma, rambima, rammaks ~ jõuetuks jääma; млеть от страха hirmust rammaks jääma;
‣ harduma, meeleliigutusest sulama ~ nõrkema; млеть от любви к кому armastusest nõrkema ~ sulama;
‣ kõnek. (ära) surema (käte v. jalgade kohta)
‣ от чего, без доп. rammestuma, rammestust tundma, rambima, rammaks ~ jõuetuks jääma; млеть от страха hirmust rammaks jääma;
‣ harduma, meeleliigutusest sulama ~ nõrkema; млеть от любви к кому armastusest nõrkema ~ sulama;
‣ kõnek. (ära) surema (käte v. jalgade kohta)
мучение 115 С с. неод. piin, kannatus; адские мучения põrgupiin(ad), душевные мучения hingepiin, испытывать ~ терпеть мучения piina tundma, piinlema, kannatama, vaevlema, одно мучение с тобой kõnek. sinuga on igavene häda, причинять мучения piina valmistama
нарадоваться 171 Г сов. на кого-что, кому-чему, без доп., с отриц. rõõmustama, rõõmutsema, rõõmu tundma; не могу нарадоваться ~ не нарадуюсь на учеников ikka ja jälle tunnen ma õpilastest ~ õpilaste üle rõõmu, душа не нарадуется süda on aina rõõmu täis
натянуто Н sunnitult, pingutatult, pinevalt; чувствовать себя натянуто end kammitsas tundma, держать себя натянуто pingutatult käituma
нащупать 164a Г сов. → несов. нащупывать кого-что
‣ kobades ~ kombates leidma; нащупать дорогу kobades teed leidma, нащупать предмет kombates eset ära tundma, нащупать пульс pulssi katsuma ~ kätte saama ~ üles leidma;
‣ ülek. (otsides) avastama; нащупать местопребывание кого-чего kelle-mille asukohta avastama ~ leidma;
◊ нащупать ~ нащупывать почву pinda sondeerima, maad kuulama
‣ kobades ~ kombates leidma; нащупать дорогу kobades teed leidma, нащупать предмет kombates eset ära tundma, нащупать пульс pulssi katsuma ~ kätte saama ~ üles leidma;
‣ ülek. (otsides) avastama; нащупать местопребывание кого-чего kelle-mille asukohta avastama ~ leidma;
◊ нащупать ~ нащупывать почву pinda sondeerima, maad kuulama
негодовать 172b Г несов. на кого-что, против кого-чего, без доп. meelepaha ~ nördimust tundma ~ väljendama, väga pahane olema
недостача 76 С ж. неод. kõnek.
‣ (без мн. ч.) puudus, puudumine; испытывать недостачу в чём millest puudust tundma;
‣ puudujääk, vajak; крупная недостача suur puudujääk, недостача по кассе kassapuudujääk
‣ (без мн. ч.) puudus, puudumine; испытывать недостачу в чём millest puudust tundma;
‣ puudujääk, vajak; крупная недостача suur puudujääk, недостача по кассе kassapuudujääk
неловкость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kohmakus, kohmetus, saamatus; ebamugavus; ülek. piinlikkus, täbarus; почувствовать неловкость piinlikkust tundma;
‣ ülek. piinlik moment, kohatu tegu; сделать неловкость kohatult toimima
‣ (без мн. ч.) kohmakus, kohmetus, saamatus; ebamugavus; ülek. piinlikkus, täbarus; почувствовать неловкость piinlikkust tundma;
‣ ülek. piinlik moment, kohatu tegu; сделать неловкость kohatult toimima
нехорошо Н halvasti, pahasti, inetult; on halb ~ paha, on inetu; чувствовать себя нехорошо end halvasti tundma, он нехорошо выругался ta ütles mõned krõbedad sõnad, ta vandus tulist kurja, нехорошо, что вы не пришли see on halb ~ pahasti, et te ei tulnud, так нехорошо (поступать) nii ei ole ~ pole ilus (toimida), ему стало нехорошо tal hakkas paha
нуждаться 165 Г несов.
‣ puudust kannatama; сильно нуждаться teravat puudust kannatama;
‣ в ком-чём vajama, vajadust tundma; нуждаться в отдыхе puhkust vajama, нуждаться в помощи abi vajama, остро нуждаться в деньгах hädasti raha vajama
‣ puudust kannatama; сильно нуждаться teravat puudust kannatama;
‣ в ком-чём vajama, vajadust tundma; нуждаться в отдыхе puhkust vajama, нуждаться в помощи abi vajama, остро нуждаться в деньгах hädasti raha vajama
озаботить 274a Г сов. → несов. озабочивать кого-что muret tegema ~ valmistama kellele, muretsema ~ muret tundma panema keda; вы чем-то озабочены te olete millegipärast mures, miski teeb teile muret
озабочиваться 168 Г несов. → сов. озаботиться кем-чем, без доп. muretsema, muret tundma, hoolt kandma
омерзение 115 С с. неод. (без мн. ч.) jälkus(tunne), vastikus(tunne); испытывать омерзение к кому-чему kelle-mille vastu vastikust tundma, keda-mida jälestama, противен до омерзения on vastikust vastikum ~ jälkuseni vastik ~ tülgastav ~ võigas
опасаться 165 Г несов. кого-чего, с инф. keda-mida kartma, pelgama, kelle-mille ees hirmu ~ rahutust ~ muret tundma, kellest-millest hoiduma; вам нечего опасаться teil pole midagi karta, опасаться сквозняков tõmbetuult kartma, я опасаюсь за ваше здоровье kardan teie tervise pärast, teie tervis teeb mind rahutuks ~ valmistab mulle muret, он опасается мыться холодной водой ta ei julge end külma veega pesta, ta hoidub külma veega pesemisest
остро Н teravalt (ka ülek.), lõikavalt; цветок остро пахнет lillel on terav lõhn, остро нуждаться в чём suurt ~ teravat puudust tundma millest ~ mille järele, остро поставить вопрос küsimust teravalt üles tõstma, остро отточить teravaks ihuma
переболеть II 231b Г сов. (без 1 и 2 л.) väga valutama; tugevat hingevalu tundma; сердце моё за тебя переболело mu süda oli sinu pärast valu täis ~ vaevas, sain sinu pärast südamevalu tunda, душа переболела hing on väga vaevatud ~ haige
побаловаться 172 Г сов. kõnek.
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
поболеть I 229b Г сов. kõnek.
‣ (lühikest aega) haige olema ~ põdema;
‣ о ком-чём, за кого-что kelle-mille pärast (pisut) närveerima ~ muretsema ~ muret tundma; поболеть за свою команду oma võistkonnale pöialt hoidma
‣ (lühikest aega) haige olema ~ põdema;
‣ о ком-чём, за кого-что kelle-mille pärast (pisut) närveerima ~ muretsema ~ muret tundma; поболеть за свою команду oma võistkonnale pöialt hoidma
подосадовать 171b Г сов. на кого-что, без доп. kõnek. (mõnda aega) pahameelt ~ tuska ~ meelehärmi tundma, pahane olema
позлорадствовать 171b Г сов. над кем, без доп. (mõnda aega) kahjurõõmutsema ~ kahjurõõmu tundma ~ parastama
позывать 169a Г несов. безл. кого, на что, с инф. kõnek. tungi ~ vajadust tundma; меня позывает ко сну mulle tikub uni peale
поинтересоваться 172 Г сов. кем-чем, с инф., без доп. huvituma kellest-millest, huvi tundma kelle-mille vastu
полюбопытствовать 171b Г сов. с инф., без доп. uudishimutsema, uudishimulik olema, huvi tundma; он даже не полюбопытствовал спросить ta isegi ei küsinud ~ ei tundnud huvi
порадоваться 171 Г сов. чему, за кого-что, без доп. rõõmustama, rõõmus olema, rõõmu tundma kelle-mille üle, kelle-mille pärast; vrd. радоваться
посовеститься 276 (повел. накл. посовестись) Г сов. кого-чего, с инф. kõnek. häbenema keda, mitte söandama mida teha, häbi tundma kelle ees; посовестился попросить ei söandanud ~ häbi oli paluda
постесняться 254 Г сов. кого-чего, с инф. без доп. häbenema keda, kelle ees piinlikkust tundma; я постеснялся сказать ему об этом mul oli piinlik ~ ma häbenesin talle seda ütelda
пред- I приставка väljendab
‣ с Г ettesuundumist: ette; предвидеть ette nägema, ette aimama, предугадать ette ära arvama ~ tundma, предсказать ette kuulutama, ennustama, prognoosima;
‣ с С eesolemist: ees-, esi-, eest-, eel-; предполье sõj. aj. eesväli, предгорье eelmäestik;
‣ с П eelnevust: -eelne, enne-; предвоенный sõjaeelne, пред праздничный pühade-eelne, предрассветный koidueelne, предобеденный ennelõunane, lõunaeelne
‣ с Г ettesuundumist: ette; предвидеть ette nägema, ette aimama, предугадать ette ära arvama ~ tundma, предсказать ette kuulutama, ennustama, prognoosima;
‣ с С eesolemist: ees-, esi-, eest-, eel-; предполье sõj. aj. eesväli, предгорье eelmäestik;
‣ с П eelnevust: -eelne, enne-; предвоенный sõjaeelne, пред праздничный pühade-eelne, предрассветный koidueelne, предобеденный ennelõunane, lõunaeelne
предвидеть 230 Г несов. что ette nägema ~ aimama ~ arvama ~ tundma; предвидеть успех edu aimama, чтобы руководить, надо предвидеть et juhtida, tuleb ette näha
предугадать 165a Г сов. → несов. предугадывать что ette aimama ~ nägema ~ arvama ~ tundma; предугадать развитие событий sündmuste kulgu ette nägema, предугадать намерения кого, чьи kelle kavatsusi läbi nägema
припомнить 269a (повел. накл. припомни) Г сов. → несов. припоминать
‣ кого-что meelde tuletama, meenutama; ära tundma; не могу всего припомнить ma ei suuda kõike meelde tuletada, припомнить чей совет kelle nõuannet meenutama;
‣ (без несов.) кому, что kõnek. meelde tuletama (ähvardusena); я тебе это припомню! küll ma seda sulle veel meelde tuletan!
‣ кого-что meelde tuletama, meenutama; ära tundma; не могу всего припомнить ma ei suuda kõike meelde tuletada, припомнить чей совет kelle nõuannet meenutama;
‣ (без несов.) кому, что kõnek. meelde tuletama (ähvardusena); я тебе это припомню! küll ma seda sulle veel meelde tuletan!
приревновать 172a Г сов. кого-что, к кому kõnek. keda armukadetsema ~ kiivama hakkama, kelle vastu armukadedust ~ kiivust tundma hakkama
пристраститься 296 Г сов. к чему kõnek. kiinduma, suurt huvi tundma ~ kirglikult harrastama hakkama; пристраститься к книгам raamatutesse kiinduma, пристраститься к кофе kohvisõbraks hakkama
пугаться 165 Г несов.
‣ кого-чего kartma keda-mida, hirmu tundma kelle-mille ees, kohkuma, ehmuma, hirmuma, heituma millest;
‣ страд. к пугать; vrd. испугаться, напугаться
‣ кого-чего kartma keda-mida, hirmu tundma kelle-mille ees, kohkuma, ehmuma, hirmuma, heituma millest;
‣ страд. к пугать; vrd. испугаться, напугаться
разбираться 169 Г несов. → сов. разобраться
‣ в ком-чём teadma, tundma, aru saama, mõistma, taipama, orienteeruma; selgusele jõudma; он разбирается в математике tal on matemaatikataipu, директор разбирается в людях direktor tunneb inimesi, разбираться в обстановке olukorras orienteeruma, он в этом деле не разбирается kõnek. ta ei jaga seda asja, разбираться в своих чувствах oma tunnetes selgusele jõudma;
‣ kõnek. (asju) lahti pakkima ~ võtma; разбираться после дороги pärast reisi asju lahti pakkima;
‣ kõnek. (rivis) oma kohale minema, oma kohta sisse võtma;
‣ (без сов.) lahti võetav ~ osadeks lahutatav ~ osandatav olema, lahti võetama, osadeks lahutatama; эти полки разбираются need riiulid on lahtivõetavad
‣ в ком-чём teadma, tundma, aru saama, mõistma, taipama, orienteeruma; selgusele jõudma; он разбирается в математике tal on matemaatikataipu, директор разбирается в людях direktor tunneb inimesi, разбираться в обстановке olukorras orienteeruma, он в этом деле не разбирается kõnek. ta ei jaga seda asja, разбираться в своих чувствах oma tunnetes selgusele jõudma;
‣ kõnek. (asju) lahti pakkima ~ võtma; разбираться после дороги pärast reisi asju lahti pakkima;
‣ kõnek. (rivis) oma kohale minema, oma kohta sisse võtma;
‣ (без сов.) lahti võetav ~ osadeks lahutatav ~ osandatav olema, lahti võetama, osadeks lahutatama; эти полки разбираются need riiulid on lahtivõetavad
разнюхать 164a Г сов. → несов. разнюхивать что, без доп. kõnek. lõhna järgi üles leidma ~ ära tundma; välja nuuskima ~ nuhkima (ka ülek.); собака разнюхала след koer võttis jälje üles, разнюхать тайну saladust välja nuhkima
разохотиться 274 Г сов. к чему, на что kõnek. kanget isu ~ himu ~ tahtmist tundma hakkama, (aina) ihkama ~ himustama ~ tahtma hakkama; она разохотилась на чай tal tuli kange tahtmine ~ himu teed juua, tal tuli kange teeisu
разуметь 229b Г несов.
‣ кого-что van. aru saama, mõistma, mõikama, taipama, aduma; oskama; разуметь дело asja tundma ~ mõistma, asjast aru saama, разуметь по-эстонски eesti keelest aru saama, eesti keelt mõistma;
‣ что, под чем liter. mõtlema, silmas pidama; что он разумеет под этим mida ta sellega mõtleb;
‣ кого-что кем-чем, за кого-что van. keda-mida kelleks-milleks pidama ~ lugema; его разумели талантливым человеком teda peeti andekaks inimeseks
‣ кого-что van. aru saama, mõistma, mõikama, taipama, aduma; oskama; разуметь дело asja tundma ~ mõistma, asjast aru saama, разуметь по-эстонски eesti keelest aru saama, eesti keelt mõistma;
‣ что, под чем liter. mõtlema, silmas pidama; что он разумеет под этим mida ta sellega mõtleb;
‣ кого-что кем-чем, за кого-что van. keda-mida kelleks-milleks pidama ~ lugema; его разумели талантливым человеком teda peeti andekaks inimeseks
раскаяние 115 С с. неод. (без мн. ч.) в чём kahetsus, kahetsemine; чувствовать раскаяние kahetsust tundma, kahetsema, полный раскаяния täis kahetsust, раскаяние в своей вине oma süü kahetsemine
раскаяться 259 Г сов. → несов. раскаиваться в чём kahetsema, kahetsust tundma; раскаяться в своих проступках oma eksimusi kahetsema
расчухать 164a Г сов. что madalk.
‣ lõhna ~ maitse järgi ära tundma;
‣ ülek. taipama, ära jagama; он расчухал, в чём дело ta jagas ära, milles asi on
‣ lõhna ~ maitse järgi ära tundma;
‣ ülek. taipama, ära jagama; он расчухал, в чём дело ta jagas ära, milles asi on
респект 1 С м. неод.
‣ trük. veeris, tühi serv (raamatul, vaselõikel);
‣ van. respekt, austus, aukartus, lugupidamine; иметь респект к кому-чему aukartust tundma kelle-mille vastu, чувство респекта respektitunne
‣ trük. veeris, tühi serv (raamatul, vaselõikel);
‣ van. respekt, austus, aukartus, lugupidamine; иметь респект к кому-чему aukartust tundma kelle-mille vastu, чувство респекта respektitunne
симпатизировать 171b Г несов. кому-чему sümpatiseerima, kellele sümpaatne olema, meeldima; kelle vastu sümpaatiat tundma; я ему не симпатизирую ma ei tunne tema vastu sümpaatiat, ta ei ole mulle sümpaatne, ta ei meeldi mulle
сконфузиться 272 Г сов. кого-чего, перед кем kohmetuma, hämmelduma, segadusse ~ hämmeldusse ~ hämmingusse ~ piinlikku olukorda sattuma; häbenema, piinlikkust tundma; vrd. конфузиться
снюхаться 164 Г сов. → несов. снюхиваться
‣ kõnek. teineteist lõhnast ~ lõhna järgi ära tundma (koerte kohta), nuhutama;
‣ с кем ülek. madalk. halv. ühte heitma
‣ kõnek. teineteist lõhnast ~ lõhna järgi ära tundma (koerte kohta), nuhutama;
‣ с кем ülek. madalk. halv. ühte heitma
сочувствовать 171b Г несов. кому-чему
‣ kaasa tundma, kaastundlik ~ osavõtlik olema;
‣ pooldama, poolehoiuga ~ pooldavalt suhtuma; (seisukohta) jagama; сочувствовать чьим идеям kelle ideid pooldama
‣ kaasa tundma, kaastundlik ~ osavõtlik olema;
‣ pooldama, poolehoiuga ~ pooldavalt suhtuma; (seisukohta) jagama; сочувствовать чьим идеям kelle ideid pooldama
стесняться 255 Г несов. → сов. стесниться
‣ vt. стесниться;
‣ (без сов.) кого-чего, с инф. häbenema, kohmetuma, piinlikkust tundma; стесняться позвонить helistada häbenema, не стесняться в выражениях sõnu ~ väljendusi mitte valima, väljendustes järsk ~ jäme olema;
‣ страд. к стеснять
‣ vt. стесниться;
‣ (без сов.) кого-чего, с инф. häbenema, kohmetuma, piinlikkust tundma; стесняться позвонить helistada häbenema, не стесняться в выражениях sõnu ~ väljendusi mitte valima, väljendustes järsk ~ jäme olema;
‣ страд. к стеснять
стосковаться 172 Г сов. о ком-чём, по кому-чему, по ком-чём kõnek. taga igatsema ~ igatsust tundma hakkama; люди стосковались по родным местам inimesed igatsesid kodukohta taga
стыдиться 289 Г несов. кого-чего, за кого-что, с инф. häbi tundma, häbenema; он стыдился смотреть людам в глаза tal oli häbi ~ ta häbenes inimestele silma vaadata, стыдиться друг друга teineteist ~ üksteist häbenema, мы стыдились попросить что meil oli häbi ~ me häbenesime mida küsida
тешиться 271 Г несов.
‣ чем end lõbustama, oma meelt lahutama, lõbu tundma;
‣ над кем kõnek. narrima, aasima, pilama, pilkama keda, kelle üle irvitama ~ nalja heitma;
‣ чем end lohutama ~ rahustama; тешиться надеждами end lootustega lohutama;
◊ чем бы дитя ни тешилось, лишь бы не плакало vanas. kui laps saab, mis ta nutab, ei ta siis enam nuta, las laps teeb mis tahab, peaasi, et ei nuta, igaühel oma lõbu
‣ чем end lõbustama, oma meelt lahutama, lõbu tundma;
‣ над кем kõnek. narrima, aasima, pilama, pilkama keda, kelle üle irvitama ~ nalja heitma;
‣ чем end lohutama ~ rahustama; тешиться надеждами end lootustega lohutama;
◊ чем бы дитя ни тешилось, лишь бы не плакало vanas. kui laps saab, mis ta nutab, ei ta siis enam nuta, las laps teeb mis tahab, peaasi, et ei nuta, igaühel oma lõbu
тошнота 53 С ж. неод.
‣ iiveldus, südamepööritus; чувствовать ~ испытывать тошноту iiveldust ~ südamepööritust tundma, iiveldama ajama, тошнота подступает к горлу ajab oksele ~ iiveldama, до тошноты nii et süda läheb pahaks ~ läigib ~ on paha, до тошноты надоесть kõnek. surmani ära tüütama;
‣ ülek. vastikus, ilgus, tülkus; до тошноты однобразный vastikult ~ tülgastavalt üksluine
‣ iiveldus, südamepööritus; чувствовать ~ испытывать тошноту iiveldust ~ südamepööritust tundma, iiveldama ajama, тошнота подступает к горлу ajab oksele ~ iiveldama, до тошноты nii et süda läheb pahaks ~ läigib ~ on paha, до тошноты надоесть kõnek. surmani ära tüütama;
‣ ülek. vastikus, ilgus, tülkus; до тошноты однобразный vastikult ~ tülgastavalt üksluine
тревожиться 271 Г несов.
‣ за кого-что, из-за кого-чего muretsema, muret tundma, ärev ~ rahutu ~ murelik olema, ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks minema; тревожиться за детей laste pärast mures olema, не тревожьтесь, я сам справляюсь ärge muretsege, küll ma ise toime tulen;
‣ страд. к тревожить; vrd. встревожиться
‣ за кого-что, из-за кого-чего muretsema, muret tundma, ärev ~ rahutu ~ murelik olema, ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks minema; тревожиться за детей laste pärast mures olema, не тревожьтесь, я сам справляюсь ärge muretsege, küll ma ise toime tulen;
‣ страд. к тревожить; vrd. встревожиться
углублённо Н sügavuti, süvitsi, sügavalt, süvemalt, põhjalikult, süvendatult; углублённо изучать что sügavuti ~ süvitsi uurima ~ tundma õppima
усовеститься 276b Г сов. → несов. усовещиваться kõnek. häbenema, häbi tundma; kahetsema; vrd. совеститься
устрашиться 287 Г сов. → несов. устрашаться кого-чего liter. kelle-mille ees hirmu tundma, heituma, kartma ~ araks lööma, hirmuma, tagasi kohkuma; они не устрашились трудностей nad ei löönud raskuste ees kartma, raskused ei heidutanud neid, он не устрашился угроз ta ei peljanud ähvardusi ~ ei löönud ähvarduste ees araks
утомление 115 С с. неод. (без мн. ч.) väsimine, väsimus, roidumus, rammestus; почувствовать утомление väsimust tundma, утомление взяло верх väsimus võttis võimust, утомление почвы põll. mullaväsimus, утомление катализатора keem. katalüsaatori väsimus ~ väsimine
хандрить 285b Г несов.
‣ raskemeelsuse ~ surutise all kannatama, tülpimust ~ surmigavust ~ elutüdimust ~ suurt tuska tundma, tusklema; хандрить в одиночестве üksinduses eluisu kaotama ~ tusklema;
‣ kõnek. lonkama, logisema; здоровье хандрит tervis logiseb
‣ raskemeelsuse ~ surutise all kannatama, tülpimust ~ surmigavust ~ elutüdimust ~ suurt tuska tundma, tusklema; хандрить в одиночестве üksinduses eluisu kaotama ~ tusklema;
‣ kõnek. lonkama, logisema; здоровье хандрит tervis logiseb
шатко Н kõikudes, vankudes, ebakindlalt (ka ülek.), logisedes, võnkudes, lõnkudes, lõnksudes; чувствовать себя шатко end ebakindlalt tundma;
◊ ни шатко ни валко kõnek. nagu hagust aeda mööda, kah kuidagimoodi, keskpäraselt
◊ ни шатко ни валко kõnek. nagu hagust aeda mööda, kah kuidagimoodi, keskpäraselt
