[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
академический 129 П akadeemia-, akadeemiline; академическое издание akadeemiaväljaanne, akadeemiline väljaanne, академическая задолженность akadeemiline võlgnevus, академический час akadeemiline tund, академическая живопись akadeemiline maalikunst, академическая гребля sport akadeemiline sõudmine
битый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г бить;
‣ прич. → П katkine, purustatud; битая посуда katkised nõud, битое стекло purustatud klaas;
◊ битый час kõnek. terve tund
‣ страд. прич. прош. вр. Г бить;
‣ прич. → П katkine, purustatud; битая посуда katkised nõud, битое стекло purustatud klaas;
◊ битый час kõnek. terve tund
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
вожделенный 127 П (кр. ф. вожделен, вожделенна, вожделенно, вожделенны) kõrgst. ihaldatud, igatsetud, oodatud; вожделенный миг igatsetud hetk, вожделенный час oodatud tund, вожделенная цель ihaldatud eesmärk
ежечасный 126 П igatunni(li)ne, tunnist tundi ~ iga tund toimuv; ülek. vahetpidamatu, alalõpmatu, alaline, alatine
искупление 115 С с. неод. lunastus, lunastamine (ka kirikl.); hüvitamine, heastus, (kätte)tasumine; искупление вины süü lunastamine, искупление грехов patulunastus, час искупления tasumistund, tasumise tund
мёртвый 119 П (кр. ф. мёртв, мертва, мертво и мёртво, мертвы и мёртвы)
‣ surnud, elutu (ka ülek.), surma-; мёртвая птица surnud lind, мёртвое дерево surnud ~ kuivanud puu, мёртвый язык surnud keel, мёртвый сезон surnud kuud (majanduselus, kuurordis), мёртвый ход (1) tühikäik, (2) lõtkkäik, surnud käik, мёртвый капитал surnud kapital, мёртвая точка surnud punkt ~ seis, tehn. ka piirasend, мёртвые краски elutud ~ tuhmid värvid, мёртвая природа elutu loodus, мёртвое поле elutu väli, viljatu põld, мёртвый инвентарь elutu inventar, мёртвое молчание, мёртвая тишина surmavaikus, мёртвая петля umbsõlm, lenn. surmasõlm, Nesterovi sõlm, мёртвый якорь mer. püsiankur, мёртвая зона el. tundetustsoon, raad. vaikusvöönd, мёртвая зыбь ummiklainetus, мёртвая долина geol. jäätorg;
‣ П → С мёртвый м., мёртвая ж. од. surnu;
◊ мёртвый час vaikne tund (puhketund); оставаться ~ остаться мёртвой буквой paberile jääma, (surnud) kirjatäheks jääma; спать мёртвым сном surmaund magama; заснуть ~ уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma ~ suikuma; сдвигаться ~ сдвинуться с мёртвой точки surnud punktist üle saama
‣ surnud, elutu (ka ülek.), surma-; мёртвая птица surnud lind, мёртвое дерево surnud ~ kuivanud puu, мёртвый язык surnud keel, мёртвый сезон surnud kuud (majanduselus, kuurordis), мёртвый ход (1) tühikäik, (2) lõtkkäik, surnud käik, мёртвый капитал surnud kapital, мёртвая точка surnud punkt ~ seis, tehn. ka piirasend, мёртвые краски elutud ~ tuhmid värvid, мёртвая природа elutu loodus, мёртвое поле elutu väli, viljatu põld, мёртвый инвентарь elutu inventar, мёртвое молчание, мёртвая тишина surmavaikus, мёртвая петля umbsõlm, lenn. surmasõlm, Nesterovi sõlm, мёртвый якорь mer. püsiankur, мёртвая зона el. tundetustsoon, raad. vaikusvöönd, мёртвая зыбь ummiklainetus, мёртвая долина geol. jäätorg;
‣ П → С мёртвый м., мёртвая ж. од. surnu;
◊ мёртвый час vaikne tund (puhketund); оставаться ~ остаться мёртвой буквой paberile jääma, (surnud) kirjatäheks jääma; спать мёртвым сном surmaund magama; заснуть ~ уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma ~ suikuma; сдвигаться ~ сдвинуться с мёртвой точки surnud punktist üle saama
настать 223 Г сов. → несов. наставать saabuma, tulema, kätte jõudma; настала весна saabus ~ tuli kevad, настало время расставаться aeg on lahkuda, настал час tund on tulnud
насыщенный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г насытить;
‣ прич. → П (кр. ф. насыщен, насыщенна, насыщенно, насыщенны) küllastunud (ka ülek.), küllastatud; насыщенный раствор keem. küllastunud lahus, насыщенный пар keem. küllastunud aur, насыщенная горная порода geol. küllastunud (tard)kivim;
‣ прич. → П (кр. ф. насыщен, насыщенна, насыщенно, насыщенны) ülek. sisutihe, sisuküllane; насыщенный урок sisutihe tund
‣ страд. прич. прош. вр. Г насытить;
‣ прич. → П (кр. ф. насыщен, насыщенна, насыщенно, насыщенны) küllastunud (ka ülek.), küllastatud; насыщенный раствор keem. küllastunud lahus, насыщенный пар keem. küllastunud aur, насыщенная горная порода geol. küllastunud (tard)kivim;
‣ прич. → П (кр. ф. насыщен, насыщенна, насыщенно, насыщенны) ülek. sisutihe, sisuküllane; насыщенный урок sisutihe tund
недалёкий 122 П
‣ (кр. ф. недалёк, недалека, недалеко и недалёко, недалеки и недалёки; без сравн. ст.) lähedane, mittekauge; недалёкий лес lähedane ~ lähedal asuv mets, в недалёком будущем peatselt, lähemal ajal, в недалёком прошлом hiljuti, этот час уже недалёк see tund ei ole enam kaugel, он недалёк от истины ta on tõele üsna lähedal, недалёкая прогулка lühike jalutuskäik;
‣ (кр. ф. недалёк, недалёка, недалёко, недалёки; без сравн. ст.) rumalavõitu, piiratud, mitte eriti tark; недалёкий человек rumalavõitu ~ kohtlane inimene, недалёкого ума lühikese aruga, piiratud mõistusega
‣ (кр. ф. недалёк, недалека, недалеко и недалёко, недалеки и недалёки; без сравн. ст.) lähedane, mittekauge; недалёкий лес lähedane ~ lähedal asuv mets, в недалёком будущем peatselt, lähemal ajal, в недалёком прошлом hiljuti, этот час уже недалёк see tund ei ole enam kaugel, он недалёк от истины ta on tõele üsna lähedal, недалёкая прогулка lühike jalutuskäik;
‣ (кр. ф. недалёк, недалёка, недалёко, недалёки; без сравн. ст.) rumalavõitu, piiratud, mitte eriti tark; недалёкий человек rumalavõitu ~ kohtlane inimene, недалёкого ума lühikese aruga, piiratud mõistusega
открытый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г открыть;
‣ прич. → П ava-, avatud, lahtine; открытый космос avakosmos, открытое море avameri, ulgumeri, открытое месторождение avamaardla, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, открытый балкон lahtine rõdu, открытый город lahtine linn, открытый вопрос lahtine ~ lahendamata probleem, открытый ворот ~ воротник lahtine krae, с открытыми глазами lahtisi silmi, avasilmi, lahtiste silmadega (ka ülek.), с открытым ртом ammuli sui, открытые фланги sõj. kaitseta ~ lahtised ~ avatud tiivad, открытый слог lgv. lahtine silp, открытый перелом med. lahtine luumurd, открытая рана lahtine haav, на открытом воздухе värskes õhus, õues, väljas, õhu käes, представление на открытом воздухе vabaõhuetendus, открытая равнина lagendik, открытая местность lage maastik, открытое платье sügava väljalõikega kleit, с открытой головой palja ~ paljastatud ~ katmata peaga, открытый дом van. külalislahke maja;
‣ прич. → П avalik, lahtine, varjamatu; открытое письмо avalik kiri, открытое судебное заседание avalik kohtuistung, открытое партийное собрание lahtine parteikoosolek, открытое голосование lahtine hääletamine ~ hääletus, открытый урок lahtine tund, день открытых дверей lahtiste uste päev, при открытых дверях vaba sissepääsuga (näit. kohtuistung), открытая торговля vabakaubandus, открытая ненависть avalik ~ varjamatu vihavaen;
‣ прич. → П otsekohene, aval, avameelne, siiras; открытый характер otsekohene iseloom, открытое лицо aval nägu;
◊ под открытым небом lageda taeva all; с открытой душой, с открытым сердцем avala hingega, puhta südamega; в открытую (действовать) avalikult (tegutsema); ломиться в открытую дверь lahtisest uksest (rinnaga) sisse murdma
‣ страд. прич. прош. вр. Г открыть;
‣ прич. → П ava-, avatud, lahtine; открытый космос avakosmos, открытое море avameri, ulgumeri, открытое месторождение avamaardla, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, открытый балкон lahtine rõdu, открытый город lahtine linn, открытый вопрос lahtine ~ lahendamata probleem, открытый ворот ~ воротник lahtine krae, с открытыми глазами lahtisi silmi, avasilmi, lahtiste silmadega (ka ülek.), с открытым ртом ammuli sui, открытые фланги sõj. kaitseta ~ lahtised ~ avatud tiivad, открытый слог lgv. lahtine silp, открытый перелом med. lahtine luumurd, открытая рана lahtine haav, на открытом воздухе värskes õhus, õues, väljas, õhu käes, представление на открытом воздухе vabaõhuetendus, открытая равнина lagendik, открытая местность lage maastik, открытое платье sügava väljalõikega kleit, с открытой головой palja ~ paljastatud ~ katmata peaga, открытый дом van. külalislahke maja;
‣ прич. → П avalik, lahtine, varjamatu; открытое письмо avalik kiri, открытое судебное заседание avalik kohtuistung, открытое партийное собрание lahtine parteikoosolek, открытое голосование lahtine hääletamine ~ hääletus, открытый урок lahtine tund, день открытых дверей lahtiste uste päev, при открытых дверях vaba sissepääsuga (näit. kohtuistung), открытая торговля vabakaubandus, открытая ненависть avalik ~ varjamatu vihavaen;
‣ прич. → П otsekohene, aval, avameelne, siiras; открытый характер otsekohene iseloom, открытое лицо aval nägu;
◊ под открытым небом lageda taeva all; с открытой душой, с открытым сердцем avala hingega, puhta südamega; в открытую (действовать) avalikult (tegutsema); ломиться в открытую дверь lahtisest uksest (rinnaga) sisse murdma
праздничный 126 П
‣ pidu-, peo-, pühade-; праздничный день pidupäev, pidulik päev, праздничный наряд piduriietus, pidurüü, peoriie, peorõivad, праздничный концерт pidulik kontsert, pidupäevakontsert;
‣ (кр. ф. праздничен, празднична, празднично, праздничны) pidulik, pidupäevane; праздничное настроение pühadetuju, pidupäevameeleolu, праздничный час ülev tund
‣ pidu-, peo-, pühade-; праздничный день pidupäev, pidulik päev, праздничный наряд piduriietus, pidurüü, peoriie, peorõivad, праздничный концерт pidulik kontsert, pidupäevakontsert;
‣ (кр. ф. праздничен, празднична, празднично, праздничны) pidulik, pidupäevane; праздничное настроение pühadetuju, pidupäevameeleolu, праздничный час ülev tund
предсмертный 126 П surmaeelne, viimne; предсмертная агония surmaeelne agoonia, предсмертный час viimne tund
предутренний 121 П hommikueelne, varahommikune, koiduaegne, puhteaegne, ao(aegne); предутренняя прохлада hommikueelne ~ puhteaegne jahedus, предутренний час ao(aegne) tund, koidutund
приспеть 229b Г сов. → несов. приспевать к кому-чему, без доп.
‣ madalk. (õigeks ajaks) kohale jõudma;
‣ kõnek. saabuma, kätte jõudma; время приспело on juba õige ~ paras aeg, час его приспел tema tund on tulnud
‣ madalk. (õigeks ajaks) kohale jõudma;
‣ kõnek. saabuma, kätte jõudma; время приспело on juba õige ~ paras aeg, час его приспел tema tund on tulnud
пробеседовать 171b Г сов. (teatud aeg, teatud ajani) juttu ajama ~ vestma; мы пробеседовали с час me ajasime umbes tund aega juttu
пробить 325 Г сов. → несов. пробивать
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊ чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊ чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
пробудить 293 Г сов. → несов. пробуждать
‣ 293 (страд. прич. прош. вр. пробуждённый, кр. ф. пробудитьён, пробудитьена, пробудитьено, пробудитьены) кого-что liter. (üles) äratama (ka ülek.) ~ ajama; ülek. ergutama, tekitama, esile kutsuma; ehit. (betooni) aktiveerima; пробудить интерес к музыке muusikahuvi äratama, пробудить любовь в ком armastust äratama kelles, пробудить желание soovi tekitama, пробудить любопытство uudishimu tekitama ~ äratama;
‣ 313a (без несов.; без страд. прич.) кого (teatud aeg v. ajani) kelle äratamisega tegelema ~ keda äratada püüdma; пробудить кого целый час terve tund keda äratada püüdma
‣ 293 (страд. прич. прош. вр. пробуждённый, кр. ф. пробудитьён, пробудитьена, пробудитьено, пробудитьены) кого-что liter. (üles) äratama (ka ülek.) ~ ajama; ülek. ergutama, tekitama, esile kutsuma; ehit. (betooni) aktiveerima; пробудить интерес к музыке muusikahuvi äratama, пробудить любовь в ком armastust äratama kelles, пробудить желание soovi tekitama, пробудить любопытство uudishimu tekitama ~ äratama;
‣ 313a (без несов.; без страд. прич.) кого (teatud aeg v. ajani) kelle äratamisega tegelema ~ keda äratada püüdma; пробудить кого целый час terve tund keda äratada püüdma
прогулять 254a Г сов. → несов. прогуливать
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
продержать 183a Г сов. кого-что где (teatud aeg v. ajani) pidama ~ hoidma kus; продержать ребёнка час на руках tund aega last süles hoidma, продержать кого долго в больнице keda kaua aega haiglas hoidma, продержать у себя enda käes hoidma ~ pidama
проколоть II 252 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что (teatud aeg v. ajani) raiuma ~ tükeldama; целый час проколоть дрова terve tund puid lõhkuma
прокормить 321 Г сов. → несов. прокармливать кого
‣ toitma, söötma, toidust andma, ülal pidama; прокормить семью peret toitma ~ ülal pidama, корми лошадь, и она тебя прокормит sööda hobust ja tema toidab sind;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg) söötma ~ toitma; прокормить ребёнка целый час tund aega last toitma ~ lapse toitmisega ametis olema; vrd. кормить
‣ toitma, söötma, toidust andma, ülal pidama; прокормить семью peret toitma ~ ülal pidama, корми лошадь, и она тебя прокормит sööda hobust ja tema toidab sind;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg) söötma ~ toitma; прокормить ребёнка целый час tund aega last toitma ~ lapse toitmisega ametis olema; vrd. кормить
проморозить 272a Г сов. → несов. промораживать
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
пропотеть 229b Г сов.
‣ от чего, без доп. higistama, higiseks minema; (без 1 и 2 л.) higiseks saama, higist märg olema (näit. särgi kohta) ; он пропотел от лекарства ravim pani ta higistama, рубаха пропотела särk on higist märg;
‣ (teatud aeg) higistama;
‣ над чем ülek. (teatud aeg) mille kallal higistama ~ vaeva nägema; пропотеть час над задачей tund aega ülesande kallal higistama
‣ от чего, без доп. higistama, higiseks minema; (без 1 и 2 л.) higiseks saama, higist märg olema (näit. särgi kohta) ; он пропотел от лекарства ravim pani ta higistama, рубаха пропотела särk on higist märg;
‣ (teatud aeg) higistama;
‣ над чем ülek. (teatud aeg) mille kallal higistama ~ vaeva nägema; пропотеть час над задачей tund aega ülesande kallal higistama
простоять 257 Г сов. → несов. простаивать
‣ (teatud aeg v. ajani) jalul ~ püstijalu olema, seisma, mitte töötama; простоять службу seistes jumalateenistust kuulama, простоять в очереди järjekorras (ära) seisma, он простоял час в ожидании ta ootas püstijalu tund aega, трактора простояли из-за отсутствия горючего kütuse puudumise tõttu traktorid ei töötanud ~ seisid;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) (paigal) püsima; январь простоял морозный jaanuarikuu oli külm, дом простоял несколько веков maja on vastu pidanud ~ pidas vastu mitu sajandit;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) seisma ~ paigal olema; поезд простоял на станции сутки rong seisis jaamas ööpäeva, мы простояли в лагере ещё сутки jäime veel ööpäevaks laagrisse
‣ (teatud aeg v. ajani) jalul ~ püstijalu olema, seisma, mitte töötama; простоять службу seistes jumalateenistust kuulama, простоять в очереди järjekorras (ära) seisma, он простоял час в ожидании ta ootas püstijalu tund aega, трактора простояли из-за отсутствия горючего kütuse puudumise tõttu traktorid ei töötanud ~ seisid;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) (paigal) püsima; январь простоял морозный jaanuarikuu oli külm, дом простоял несколько веков maja on vastu pidanud ~ pidas vastu mitu sajandit;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) seisma ~ paigal olema; поезд простоял на станции сутки rong seisis jaamas ööpäeva, мы простояли в лагере ещё сутки jäime veel ööpäevaks laagrisse
прочистить 276a Г сов. → несов. прочищать что
‣ puhastama, puhtaks tegema; прочистить дымовую трубу korstnat puhastama, прочистить трубку piipu puhastama, прочистить лес puhastusraiet tegema, прочистить себе дорогу через заросли endale läbi võsa teed tegema, end võsast läbi raiuma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhastama ~ küürima; я целый час прочистил картошку terve tund aega koorisin kartuleid
‣ puhastama, puhtaks tegema; прочистить дымовую трубу korstnat puhastama, прочистить трубку piipu puhastama, прочистить лес puhastusraiet tegema, прочистить себе дорогу через заросли endale läbi võsa teed tegema, end võsast läbi raiuma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhastama ~ küürima; я целый час прочистил картошку terve tund aega koorisin kartuleid
пустой 120 П (кр. ф. пуст, пуста, пусто, пусты и пусты)
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
тихий 122 П (кр. ф. тих, тиха, тихо, тихи; сравн. ст. тише, превосх. ст. тишайший 124) vaikne, tasane, vagane, vagune, vagur; тихий ветер vaikne tuul, тихий голос vaikne ~ tasane hääl, тихий стук tasane koputus, тихая ночь vaikne öö, тихий час vaikne tund, puhketund, тихий городок vaikne linnake, тихое море vaikne ~ tüün meri; тихий нрав vaikne ~ tasane ~ vaga loomus, тихий ребёнок vaikne ~ vagane ~ vagur ~ rahulik laps, тихое помешательство vaikne hullus, Тихий океан Vaikne ookean, тихий ход tasane ~ aeglane käik;
◊ тихая пристань vaikne sadam; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
◊ тихая пристань vaikne sadam; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
урок 18 С м. неод.
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
целый 119 П
‣ terve, kogu, kõik; ждать целый час terve tunni ~ tervelt tund aega ootama, я выпил целый стакан воды jõin (terve) klaasitäie vett, мы набрали целую корзину грибов korjasime terve korvitäie seeni, целую ночь шёл дождь kogu öö ~ öö otsa sadas vihma, я не видел тебя целую вечность ma pole sind terve igaviku näinud, намело целые горы снегу terved ~ suured lumehanged ~ lumemäed on ~ oli kokku tuisanud, по целым дням и ночам ööd kui päevad läbi, целый короб новостей kõnek. terve seljatäis ~ kuhjaga uudiseid, целых восемь лет tervelt kaheksa aastat, в целом мире kogu ~ terves maailmas, целыми днями, по целым дням päevade kaupa ~ viisi, päevad läbi, целый ряд вопросов terve hulk küsimusi;
‣ (кр. ф. цел, цела, цело, целы) terve, vigastamata, puutumata; все вещи целы kõik asjad on terved, он цел и невредим ta on elus ja (täiesti) terve, уходи, пока цел kao, kuni kondid koos, tee et minema saad, kuni nahk on terve ~ enne kui kere peale saad ~ kuni pole kere peale saanud, katsu et terve nahaga minema saad;
‣ terve, tervik-, terviklik, totaal-, totaalne, täis-; это целое богатство see on terve varandus, целое число mat. täisarv;
‣ kõnek. lausa, päris, terve, täielik, tõeline; целое несчастье lausa ~ päris õnnetus, päris ~ igavene häda, это целая история see on pikk lugu ~ terve ooper, целое событие lausa sündmus;
‣ П → С целое с. неод. tervik; единое целое ühtne tervik, в целом tervikuna, в общем и целом üldiselt, üldkokkuvõttes, составлять одно целое ühtset tervikut moodustama;
‣ П → С целое с. неод. mat. täisarv, terve; разделить дробь на целое murdu täisarvuga jagama, две целых одна седьмая kaks tervet üks seitsmendik, kaks ja üks seitsmendik
‣ terve, kogu, kõik; ждать целый час terve tunni ~ tervelt tund aega ootama, я выпил целый стакан воды jõin (terve) klaasitäie vett, мы набрали целую корзину грибов korjasime terve korvitäie seeni, целую ночь шёл дождь kogu öö ~ öö otsa sadas vihma, я не видел тебя целую вечность ma pole sind terve igaviku näinud, намело целые горы снегу terved ~ suured lumehanged ~ lumemäed on ~ oli kokku tuisanud, по целым дням и ночам ööd kui päevad läbi, целый короб новостей kõnek. terve seljatäis ~ kuhjaga uudiseid, целых восемь лет tervelt kaheksa aastat, в целом мире kogu ~ terves maailmas, целыми днями, по целым дням päevade kaupa ~ viisi, päevad läbi, целый ряд вопросов terve hulk küsimusi;
‣ (кр. ф. цел, цела, цело, целы) terve, vigastamata, puutumata; все вещи целы kõik asjad on terved, он цел и невредим ta on elus ja (täiesti) terve, уходи, пока цел kao, kuni kondid koos, tee et minema saad, kuni nahk on terve ~ enne kui kere peale saad ~ kuni pole kere peale saanud, katsu et terve nahaga minema saad;
‣ terve, tervik-, terviklik, totaal-, totaalne, täis-; это целое богатство see on terve varandus, целое число mat. täisarv;
‣ kõnek. lausa, päris, terve, täielik, tõeline; целое несчастье lausa ~ päris õnnetus, päris ~ igavene häda, это целая история see on pikk lugu ~ terve ooper, целое событие lausa sündmus;
‣ П → С целое с. неод. tervik; единое целое ühtne tervik, в целом tervikuna, в общем и целом üldiselt, üldkokkuvõttes, составлять одно целое ühtset tervikut moodustama;
‣ П → С целое с. неод. mat. täisarv, terve; разделить дробь на целое murdu täisarvuga jagama, две целых одна седьмая kaks tervet üks seitsmendik, kaks ja üks seitsmendik
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
часовой I 120 П
‣ tunni-, tunnine, tunniajaline, tunnipikkune, tund aega pikk ~ kestev; часовая норма tunninorm, часовая производительность tunnitootlikkus, часовая тарифная ставка tunnitariifimäär, часовая беседа tunnine ~ tunniajaline jutuajamine, часовой угол astr. tunninurk, часовой пояс astr. ajavöönd;
‣ kõnek. (kella) ühene; часовой поезд (kella) ühene rong
‣ tunni-, tunnine, tunniajaline, tunnipikkune, tund aega pikk ~ kestev; часовая норма tunninorm, часовая производительность tunnitootlikkus, часовая тарифная ставка tunnitariifimäär, часовая беседа tunnine ~ tunniajaline jutuajamine, часовой угол astr. tunninurk, часовой пояс astr. ajavöönd;
‣ kõnek. (kella) ühene; часовой поезд (kella) ühene rong
часок-другой Н kõnek. mõni tund ~ tunnike, tund-paar, tund või paar, tunnike või teine
чистописание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kirjatehnika (õppeaine); урок чистописания kirjatehnika tund
