[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 25 artiklit
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
возникать 165b Г несов. → сов. возникнуть tekkima, sugenema, puhkema; возникает опасение tekib kartus ~ kahtlus, on karta, возник пожар puhkes ~ tekkis tulekahju, возникать в процессе чего mille käigus tekkima, возникать в результате чего mille tulemusel ~ tagajärjel tekkima, возникать в связи с чем mille tõttu ~ seoses millega tekkima, он возник перед нами как будто из-под земли ta kerkis meie ette nagu maa alt
вспыхнуть 335b Г сов. → несов. вспыхивать
‣ без доп., чем (äkki) süttima (ka ülek.) ~ põlema hakkama; lõkkele lööma; puhkema (ka ülek.); на далёких холмах вспыхнули огоньки костров kaugetel kinkudel süttis lõkketulesid, вечером вспыхнули звёзды õhtul süttisid tähed, глаза вспыхнули гневом silmis süttis vihane leek, silmad süttisid vihas(t), в деревне вспыхнул пожар külas puhkes tulekahju, вспыхнула война puhkes sõda;
‣ чем, без доп. ülek. punastama; она вся вспыхнула ta punastas üleni, её лицо вспыхнуло гневом ta nägu lahvatas vihast punaseks ~ lõi lõkendama;
‣ чем, без доп. ülek. (äkki) tekkima, tärkama; вспыхнуло желание tärkas soov
‣ без доп., чем (äkki) süttima (ka ülek.) ~ põlema hakkama; lõkkele lööma; puhkema (ka ülek.); на далёких холмах вспыхнули огоньки костров kaugetel kinkudel süttis lõkketulesid, вечером вспыхнули звёзды õhtul süttisid tähed, глаза вспыхнули гневом silmis süttis vihane leek, silmad süttisid vihas(t), в деревне вспыхнул пожар külas puhkes tulekahju, вспыхнула война puhkes sõda;
‣ чем, без доп. ülek. punastama; она вся вспыхнула ta punastas üleni, её лицо вспыхнуло гневом ta nägu lahvatas vihast punaseks ~ lõi lõkendama;
‣ чем, без доп. ülek. (äkki) tekkima, tärkama; вспыхнуло желание tärkas soov
вызвать 215* Г сов. → несов. вызывать
‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
заливать Г несов. → сов. залить I
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
заняться II 263 (прош. вр. занялся и занялся, занялась, занялось, занялись) Г сов. → несов. заниматься II
‣ loitma ~ lõkkele lööma, tuld võtma; костёр занялся lõke lõi loitma, сухие ветки быстро занялись kuivad oksad võtsid kiiresti tuld, занялся пожар puhkes tulekahju;
‣ koitma hakkama, punetama lööma; заря занялась koit lõi punetama ~ kumama, утро занялось koitis, hakkas koitma
‣ loitma ~ lõkkele lööma, tuld võtma; костёр занялся lõke lõi loitma, сухие ветки быстро занялись kuivad oksad võtsid kiiresti tuld, занялся пожар puhkes tulekahju;
‣ koitma hakkama, punetama lööma; заря занялась koit lõi punetama ~ kumama, утро занялось koitis, hakkas koitma
зарево 94 С с. неод. (обычно без мн. ч.) (tule)kuma; (eha)puna; багровое зарево purpurne ~ verev kuma, зарево пожара tulekahju kuma, зарево рассвета koidupuna, зарево заката ehapuna
затушить 310 Г сов. что, чем kõnek.
‣ kustutama; затушить пожар tulekahju kustutama;
‣ ülek. lämmatama, maha suruma, summutama (ülestõusu vm.); vrd. тушить
‣ kustutama; затушить пожар tulekahju kustutama;
‣ ülek. lämmatama, maha suruma, summutama (ülestõusu vm.); vrd. тушить
петух 19 С м. од.
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊ красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊ красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
пожар 1 С м. неод. tulekahju, kahjutuli, põleng, palang; лесной пожар metsatulekahju, -põlemine, -põleng, беглый пожар liikuv tuli ~ põleng (metsapõlemisel), верховой пожар ladvatuli, -põleng, низовой пожар pinnatuli, -põleng, торфяной пожар rabatulekahju, -põleng, тушить пожар tulekahju kustutama, пожар войны ülek. sõjaleek, -tuli, -tulekahju, пожар страстей ülek. kirgede lõõm;
◊ (бежать) как на пожар kõnek. (jooksma) nagu oleks tuli lahti ~ nagu tuli takus; не на пожар kõnek. ega sellega ei põle ~ tuld taga ole
◊ (бежать) как на пожар kõnek. (jooksma) nagu oleks tuli lahti ~ nagu tuli takus; не на пожар kõnek. ega sellega ei põle ~ tuld taga ole
пожарище 108 С неод.
‣ м. suur tulekahju ~ kahjutuli;
‣ с. ahervare, tulekahjuase; põlendik; лесное пожарище metsapõlendik
‣ м. suur tulekahju ~ kahjutuli;
‣ с. ahervare, tulekahjuase; põlendik; лесное пожарище metsapõlendik
пожарный 126 П
‣ tulekahju-; tuletõrje-; пожарная тревога tulekahjuhäire, -alarm, пожарная охрана tuletõrje, пожарная команда tuletõrjekomando, добровольная пожарная дружина vabatahtliku tuletõrje salk, пожарный насос tuletõrjepump, пожарная лестница tuletõrjeredel;
‣ П → С м. од. tuletõrjuja;
◊ на всякий пожарный случай kõnek. humor. igaks juhuks; в пожарном порядке kõnek. humor. nagu (oleks) tuli takus
‣ tulekahju-; tuletõrje-; пожарная тревога tulekahjuhäire, -alarm, пожарная охрана tuletõrje, пожарная команда tuletõrjekomando, добровольная пожарная дружина vabatahtliku tuletõrje salk, пожарный насос tuletõrjepump, пожарная лестница tuletõrjeredel;
‣ П → С м. од. tuletõrjuja;
◊ на всякий пожарный случай kõnek. humor. igaks juhuks; в пожарном порядке kõnek. humor. nagu (oleks) tuli takus
пожаротушение 115 С с. неод. (без мн. ч.) tulekustutus, tule ~ tulekahju kustutamine; звено пожаротушения tulekustutuslüli
потушить I 311a Г сов. что kustutama, ülek. ka summutama, maha suruma; потушить пожар tulekahju kustutama, потушить свечку küünalt kustutama, потушить гнев viha maha suruma, потушить свет tuld surnuks tegema, потушить ссору tüli lõpetama ~ summutama
предотвратить 296a Г сов. → несов. предотвращать что ära hoidma, ennetama; предотвратить войну sõda ära hoidma, предотвратить пожар tulekahju ära hoidma
предупредить 292 Г сов. → несов. предупреждать
‣ кого-что, о чём (ette) teatama, hoiatama; предупредить о чьём приезде kelle tulekust teatama, предупредить об опасности ohust märku andma;
‣ что ennetama, ära hoidma; предупредить пожар tulekahju ära hoidma;
‣ кого-что ennetama, ette jõudma; предупредить события sündmusi ennetama
‣ кого-что, о чём (ette) teatama, hoiatama; предупредить о чьём приезде kelle tulekust teatama, предупредить об опасности ohust märku andma;
‣ что ennetama, ära hoidma; предупредить пожар tulekahju ära hoidma;
‣ кого-что ennetama, ette jõudma; предупредить события sündmusi ennetama
перекратиться 296 Г сов. → несов. прекращаться lõppema, lakkama, järele jääma, katkema; дождь перекратился vihmasadu lakkas, пожар перекратился tulekahju vaibus
произойти 374 (действ. прич. прош. вр. происшедший и произошедший) Г сов. → несов. происходить (без 1 и 2 л.)
‣ toimuma, aset leidma, juhtuma, sündima, tekkima; что здесь произошло? mis siin juhtus? произошло несчастье juhtus õnnetus, пожар произошёл от неосторожности tulekahju tekkis hooletusest, произошла ссора tekkis tüli ~ riid, произошло недоразумение tekkis arusaamatus;
‣ от кого-чего põlvnema, kellest-millest sündima; от него произошло большое потомство tal on palju järglasi
‣ toimuma, aset leidma, juhtuma, sündima, tekkima; что здесь произошло? mis siin juhtus? произошло несчастье juhtus õnnetus, пожар произошёл от неосторожности tulekahju tekkis hooletusest, произошла ссора tekkis tüli ~ riid, произошло недоразумение tekkis arusaamatus;
‣ от кого-чего põlvnema, kellest-millest sündima; от него произошло большое потомство tal on palju järglasi
разгореться 231 Г сов. → несов. разгораться põlema ~ lõkkele lööma (ka ülek.), põlema hakkama ~ minema (ka ülek.), lõõmama hakkama; дрова разгорелись puud lõid põlema ~ lõkkele, разгорелся пожар puhkes tulekahju, утренняя заря разгорелась hommikukaar lõi punetama ~ lõõmama, щёки разгорелись põsed hakkasid lõkendama, его любопытство разгорелось ta uudishimu lõi lõkkele, страсти разгорелись kired lõid lõkkele, разгорелся спор läks ägedaks vaidluseks, tekkis äge vaidlus, борьба разгорелась võitlus läks ägedaks, весна разгорелась kevad võttis võimust, kevad on täies hoos, кровь разгорелась veri lõi keema ~ hakkas pulbitsema, я весь разгорелся ülek. ma läksin lausa põlema;
◊ глаза (и зубы) разгорелись у кого, на что kõnek. mis teeb ~ tegi silmahimu kellele, mis paneb ~ pani kelle suu vett jooksma, mille järele keelt limpsama, himustama mida
◊ глаза (и зубы) разгорелись у кого, на что kõnek. mis teeb ~ tegi silmahimu kellele, mis paneb ~ pani kelle suu vett jooksma, mille järele keelt limpsama, himustama mida
разрастись 369 Г сов. → несов. разрастаться
‣ laiaks ~ suureks kasvama, vohama ~ lokkama hakkama, jõudsasti ~ lopsakalt kasvama hakkama; кусты разрослись põõsad on suureks kasvanud;
‣ ülek. laienema, suurenema, paisuma; город разросся linn on laienenud ~ suureks paisunud, пожар разросся tulekahju läks suureks
‣ laiaks ~ suureks kasvama, vohama ~ lokkama hakkama, jõudsasti ~ lopsakalt kasvama hakkama; кусты разрослись põõsad on suureks kasvanud;
‣ ülek. laienema, suurenema, paisuma; город разросся linn on laienenud ~ suureks paisunud, пожар разросся tulekahju läks suureks
следствие I 115 С с. неод. tagajärg, tulemus; mat. järeldus; причина и следствие põhjus ja tagajärg, пожар был следствием небрежного обращения с огнём tulekahju oli tekkinud tulega hooletu ümberkäimise tagajärjel
случиться I 287 Г сов. → несов. случаться I
‣ juhtuma, sündima, toimuma; что случилось? mis juhtus?, случилось несчастье juhtus õnnetus, случился пожар tekkis ~ oli tulekahju;
‣ (безл.) кому-чему с инф. osaks langema kellele, juhust olema, ette tulema; kõnek. õnnestuma; случилось ночевать в лесу tuli metsas ööbida;
‣ kõnek. (juhuslikult) olemas olema; у меня не случилось денег mul ei olnud raha kaasas
‣ juhtuma, sündima, toimuma; что случилось? mis juhtus?, случилось несчастье juhtus õnnetus, случился пожар tekkis ~ oli tulekahju;
‣ (безл.) кому-чему с инф. osaks langema kellele, juhust olema, ette tulema; kõnek. õnnestuma; случилось ночевать в лесу tuli metsas ööbida;
‣ kõnek. (juhuslikult) olemas olema; у меня не случилось денег mul ei olnud raha kaasas
тушение I 115 С с. неод. (без мн. ч.) kustutamine, kustutus, summutamine, summutus (ka ülek.), summe; тушение огня tule kustutamine, тушение пожара tulekahju ~ tule kustutamine, тушение света tule ~ valguse kustutamine, тушение кокса tehn. koksi kustutamine
тушить I 310 Г несов. что, чем kustutama, summutama (ka ülek.); тушить пожар tulekahju ~ tuld kustutama, тушить свечи küünlaid kustutama ~ ära puhuma, тушить свет tuld ~ valgust kustutama, тушить вибрацию vibratsiooni summutama, тушить скандал skandaali summutama, тушить страсти kirgi ~ kirgesid maha vaigistama; vrd. затушить, потушить
утушиться 310 Г сов. → несов. утушаться kõnek. kustuma, sumbuma; костёр утушился lõke ~ lõkketuli kustus, пожар утушился tulekahju vaibus ~ summutati, tulele pandi piir, tulekahju on kustutatud
шириться 269 Г несов. laienema, avarduma, suurenema (ka ülek.), laiemat ulatust võtma; шириться в плечах õlgadest laiemaks minema, пожар ширился tulekahju levis ~ läks suuremaks ~ võttis laiema ulatuse
