[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 67 artiklit
настроение 115 С с. неод. meeleolu, tuju, soov, tahtmine; отличное настроение suurepärane tuju ~ meeleolu, приподнятое настроение hea tuju, бодрое настроение reibas meeleolu, дурное ~ скверное настроение halb tuju, унылое настроение kurb meel, быть в хорошем настроении heas tujus olema, прийти в хорошее настроение heasse tujju sattuma, испортить настроение tuju rikkuma, быть не в настроении halvas tujus olema, человек настроения tujukas inimene, под настроение(м) сделать что millises tujus tegema mida, работать с настроением hea tujuga tööd tegema, у меня настроение петь mul on laulutuju, у меня нет настроения рисовать mul pole (mingit) tahtmist joonistada, настроение умов meelsus, meelelaad, упадочнические настроения langusmeeleolud, антивоенные настроения sõjavastased meeleolud, sõjavastane meelestatus
привести 367 Г сов. → несов. приводить кого-что, к чему, во что (juurde, ette, kohale) tooma ~ viima (ülek. без 1 и 2 л. ); привести врача arsti tooma, я приведу лошадь ma toon hobuse kohale, тропинка привела его к дому teerada juhtis ~ viis ~ tõi ta maja juurde, привести в качестве примера näiteks ~ näidet tooma, привести к мысли mõttele viima, привести к победе võidule viima, привести к общему знаменателю что ühisnimetaja alla viima, ühist nimetajat leidma (mat., ka ülek.), привести в исполнение что täide viima, teostama, привести в соответствие что с чем mida millega vastavusse viima, mida millele vastavaks tegema, привести в восторг vaimustusse viima, vaimustama, привести в отчаяние meeleheitele viima, привести в замешательство segadusse ajama ~ viima, привести в ужас kabuhirmu peale ajama, привести в хорошее настроение кого kelle tuju heaks tegema, kellel tuju tõstma, привести в уныние кого kelle tuju halvaks tegema, keda kurvaks tegema, привести в негодность kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama, привести себя в порядок end korda tegema, привести в порядок korda seadma, korrastama, привести в боевую готовность lahinguvalmis seadma, привести в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, käitama, привести к убеждению veenduma panema, привести к упадку laostama, привести к гибели hukutama, привести к присяге vannet võtma, jur. ka vannutama, привести цитату tsiteerima;
◊ не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma
◊ не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma
прихоть 90 С ж. неод. (veider) tuju, kapriis, veidrus; по прихоти судьбы saatuse tujul ~ tujude tõttu ~ tahtel, по прихоти случая juhuse tahtel, исполнять чьи прихоти kelle tujusid täitma ~ tujude järgi tantsima
расстройство 94 С с. неод.
‣ segadus, korratus; внести расстройство в ряды противника vaenlase ridades segadust tekitama, хозяйственные дела в полном расстройстве majapidamisasjad on täiesti korrast ära ~ raamas;
‣ rike, häire, nurjumine, nurjaminek; расстройство здоровья terviserike, tervisehäire, расстройство нервной деятельности närvitalitluse häire, речевое расстройство kõnehäire, расстройство замыслов kavatsuste nurjumine ~ luhtumine, расстройство желудка kõhulahtisus, привести в расстройство ära rikkuma;
‣ kõnek. halb tuju, tujutus; он сегодня в расстройстве ta on täna tujust ära, tal on täna halb tuju, прийти в расстройство tujust ära langema ~ minema
‣ segadus, korratus; внести расстройство в ряды противника vaenlase ridades segadust tekitama, хозяйственные дела в полном расстройстве majapidamisasjad on täiesti korrast ära ~ raamas;
‣ rike, häire, nurjumine, nurjaminek; расстройство здоровья terviserike, tervisehäire, расстройство нервной деятельности närvitalitluse häire, речевое расстройство kõnehäire, расстройство замыслов kavatsuste nurjumine ~ luhtumine, расстройство желудка kõhulahtisus, привести в расстройство ära rikkuma;
‣ kõnek. halb tuju, tujutus; он сегодня в расстройстве ta on täna tujust ära, tal on täna halb tuju, прийти в расстройство tujust ära langema ~ minema
настроенный 127 (кр. ф. настроен, настроена, настроено, настроены)
‣ страд. прич. прош. вр. Г настроить;
‣ прич. → П (обычно кр. ф.) häälestus-, häälestatud, ülek. ka meelestatud; настроенный трансформатор raad. häälestustrafo, настроенная антенна raad. häälestatud antenn, он настроен грустно tal on kurb ~ nukker tuju, мрачно настроен(ный) halvas tujus, он настроен весело ta on lõbusas tujus, tal on lõbus tuju, я настроен читать mul on lugemistuju, ma tahan lugeda, он настроен против кого-чего ta on kelle-mille vastu meelestatud ~ häälestatud
‣ страд. прич. прош. вр. Г настроить;
‣ прич. → П (обычно кр. ф.) häälestus-, häälestatud, ülek. ka meelestatud; настроенный трансформатор raad. häälestustrafo, настроенная антенна raad. häälestatud antenn, он настроен грустно tal on kurb ~ nukker tuju, мрачно настроен(ный) halvas tujus, он настроен весело ta on lõbusas tujus, tal on lõbus tuju, я настроен читать mul on lugemistuju, ma tahan lugeda, он настроен против кого-чего ta on kelle-mille vastu meelestatud ~ häälestatud
расположение II 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ к кому-чему suhtumine, meelestatus; poolehoid, soosing; неприязненное расположение vaenulik suhtumine, чувствовать расположение к кому poolehoidu ~ sümpaatiat tundma kelle vastu ~ suhtes, заслужить чьё расположение kelle poolehoidu ~ soosingut võitma ~ ära teenima;
‣ tahtmine, tuju, soov;
‣ к чему kalduvus, eelsoodumus, vastuvõtlikkus; расположение к болезням vastuvõtlikkus haiguste suhtes;
◊ расположение духа meeleolu, tuju
‣ к кому-чему suhtumine, meelestatus; poolehoid, soosing; неприязненное расположение vaenulik suhtumine, чувствовать расположение к кому poolehoidu ~ sümpaatiat tundma kelle vastu ~ suhtes, заслужить чьё расположение kelle poolehoidu ~ soosingut võitma ~ ära teenima;
‣ tahtmine, tuju, soov;
‣ к чему kalduvus, eelsoodumus, vastuvõtlikkus; расположение к болезням vastuvõtlikkus haiguste suhtes;
◊ расположение духа meeleolu, tuju
фантазия 89 С ж. неод.
‣ fantaasia (kujutlusvõime; väljamõeldis, kujutlus; muus. vabas vormis helitöö); богатая фантазия rikas fantaasia, полёт фантазии mõttelend, fantaasialend, плод фантазии fantaasiavili, предаваться фантазиям unistustele anduma, unistustesse vajuma, фантазия на темы народных мелодий fantaasia rahvaviiside teemadel;
‣ kõnek. tuju, tahtmine; пришла фантазия прокатиться tuli tuju ~ tahtmine lõbusõitu teha
‣ fantaasia (kujutlusvõime; väljamõeldis, kujutlus; muus. vabas vormis helitöö); богатая фантазия rikas fantaasia, полёт фантазии mõttelend, fantaasialend, плод фантазии fantaasiavili, предаваться фантазиям unistustele anduma, unistustesse vajuma, фантазия на темы народных мелодий fantaasia rahvaviiside teemadel;
‣ kõnek. tuju, tahtmine; пришла фантазия прокатиться tuli tuju ~ tahtmine lõbusõitu teha
блажь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) madalk. tuju, tujukus; veidrus, narrus, ogarus; выкинь блажь из головы viska oma narrused peast välja
муторный 126 П (кр. ф. муторен, муторна, муторно, муторны) kõnek. ebameeldiv, tüütu, tüütav, tülikas, vilets; муторная работа tüütu töö, муторное настроение räbal ~ sant tuju, norutuju
развеселить 285a Г сов. → несов. развеселять кого, чем lõbustama, tuju parandama ~ heaks tegema; развеселить приятеля sõbra tuju parandama, развеселить публику publikut naerma panema ~ naerutama; vrd. веселить
испортиться 274 Г сов.
‣ rikki ~ korrast ära ~ katki minema; звонок испортился kell on rikkis;
‣ halvaks minema, roiskuma; настроение испортилось tuju läks halvaks, рыба испортилась kalad on halvaks läinud ~ roiskunud;
‣ hukka ~ raisku ~ ülekäte minema; vrd. портиться
‣ rikki ~ korrast ära ~ katki minema; звонок испортился kell on rikkis;
‣ halvaks minema, roiskuma; настроение испортилось tuju läks halvaks, рыба испортилась kalad on halvaks läinud ~ roiskunud;
‣ hukka ~ raisku ~ ülekäte minema; vrd. портиться
мутно Н
‣ häguselt, sogaselt; on hägune ~ sogane;
‣ tuhmilt, ähmaselt; on tuhm ~ ähmane (ka ülek.); на душе ~ на сердце мутно tuju on sant, meeleolu on must
‣ häguselt, sogaselt; on hägune ~ sogane;
‣ tuhmilt, ähmaselt; on tuhm ~ ähmane (ka ülek.); на душе ~ на сердце мутно tuju on sant, meeleolu on must
мажорный 126 П
‣ muus. duur-, mažoor-, mažoorne; мажорное трезвучие mažoor- ~ duurkolmkõla;
‣ (кр. ф. мажорен, мажорна, мажорно, мажорны) ülek. kõnek. lõbus, rõõmus, reibas, ergas; мажорное настроение lõbus ~ reibas meeleolu ~ tuju
‣ muus. duur-, mažoor-, mažoorne; мажорное трезвучие mažoor- ~ duurkolmkõla;
‣ (кр. ф. мажорен, мажорна, мажорно, мажорны) ülek. kõnek. lõbus, rõõmus, reibas, ergas; мажорное настроение lõbus ~ reibas meeleolu ~ tuju
муть 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ hägu, soga; kõnts; поднять муть со дна põhjast muda ~ sodi üles ajama;
‣ vine, (kerge) udu; туманная муть uduvine;
‣ ülek. ähm(asus), segasus; в глазах муть silmad on tuhmid ~ ähmased, муть в голове pea on segi, peas on virvarr, муть на душе tuju on räbal ~ sant, meeleolu on must
‣ hägu, soga; kõnts; поднять муть со дна põhjast muda ~ sodi üles ajama;
‣ vine, (kerge) udu; туманная муть uduvine;
‣ ülek. ähm(asus), segasus; в глазах муть silmad on tuhmid ~ ähmased, муть в голове pea on segi, peas on virvarr, муть на душе tuju on räbal ~ sant, meeleolu on must
настроить II 268 Г сов. → несов. настраивать кого-что, на что häälestama, ülek. ka против кого meelestama; настроить рояль klaverit häälestama, настроить станок (töö)pinki häälestama, настроить на весёлый лад tuju heaks tegema, head meeleolu looma, настроить кого против кого keda kelle vastu meelestama, üles ässitama
омерзительный 126 П (кр. ф. омерзителен, омерзительна, омерзительно, омерзительны) jälk, jäle, jõle, jäletu, jälestusväärne, vastik, võigas, tülgas; kõnek. räbal, sant; омерзительный поступок jälk tegu, омерзительный запах jõle ~ vastik lehk, омерзительная погода räbal ~ sant ~ vastik ilm, омерзительное настроение räbal ~ sant tuju
омрачить 287a Г сов. → несов. омрачать что
‣ van. hämaraks ~ pimedaks tegema, pimendama, pimedusega katma;
‣ ülek. tumestama, ähmastama; омрачить сознание teadvust tumestama, омрачить радость rõõmu tumestama;
‣ ülek. süngestama, süngeks ~ tusaseks tegema; омрачить чьё настроение kelle tuju rikkuma ~ halvaks tegema, meelt tusaseks tegema
‣ van. hämaraks ~ pimedaks tegema, pimendama, pimedusega katma;
‣ ülek. tumestama, ähmastama; омрачить сознание teadvust tumestama, омрачить радость rõõmu tumestama;
‣ ülek. süngestama, süngeks ~ tusaseks tegema; омрачить чьё настроение kelle tuju rikkuma ~ halvaks tegema, meelt tusaseks tegema
падать 164b Г несов.
‣ сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
‣ сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
пасть II 356b Г сов. → несов. падать
‣ van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
‣ (без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
‣ lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
‣ (без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
‣ (без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
‣ (без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
‣ van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
‣ (без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
‣ lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
‣ (без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
‣ (без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
‣ (без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
повыситься 273 Г сов. → несов. повышаться (без 1 и 2 л.)
‣ tõusma; уровень воды повысился veetase tõusis;
‣ tõusma, suurenema, paranema; требования повысились nõudmised suurenesid, успеваемость повысилась õpiedukus ~ (õpilaste) edasijõudmine paranes, настроение повысилось tuju tõusis ~ läks paremaks ~ paranes;
‣ kõnek. ametikõrgendust saama, ametiredelil kerkima; повыситься по службе ametikõrgendust saama;
‣ kõrgenema (tooni v. hääle kohta); голос повысился hääl kõrgenes ~ läks valjemaks
‣ tõusma; уровень воды повысился veetase tõusis;
‣ tõusma, suurenema, paranema; требования повысились nõudmised suurenesid, успеваемость повысилась õpiedukus ~ (õpilaste) edasijõudmine paranes, настроение повысилось tuju tõusis ~ läks paremaks ~ paranes;
‣ kõnek. ametikõrgendust saama, ametiredelil kerkima; повыситься по службе ametikõrgendust saama;
‣ kõrgenema (tooni v. hääle kohta); голос повысился hääl kõrgenes ~ läks valjemaks
повышенный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г повысить;
‣ прич. → П kõrgem, suurem, parem, tugevam, kõrgenenud, suurenenud, kõrgendatud, tõstetud, suurendatud, ülendatud, edutatud, tugevdatud; повышенная температура (1) kõrge(m) temperatuur, (2) med. palavik, повышенное кровяное давление kõrge vererõhk, повышенное давление suur(em) rõhk, повышенная возбудимость liigärritatavus, liigärrituvus, hüpereretism, повышенная опасность suur(em) oht ~ ohtlikkus, повышенное качество parem kvaliteet, повышенная дисциплина tugevam ~ parem kord, повышенная ответственность kõrgendatud vastutus, повышенный голос kõrgendatud ~ valjemaks läinud hääl, повышенные обязательства suurendatud kohustused, повышенное настроение ülev meeleolu ~ tuju
‣ страд. прич. прош. вр. Г повысить;
‣ прич. → П kõrgem, suurem, parem, tugevam, kõrgenenud, suurenenud, kõrgendatud, tõstetud, suurendatud, ülendatud, edutatud, tugevdatud; повышенная температура (1) kõrge(m) temperatuur, (2) med. palavik, повышенное кровяное давление kõrge vererõhk, повышенное давление suur(em) rõhk, повышенная возбудимость liigärritatavus, liigärrituvus, hüpereretism, повышенная опасность suur(em) oht ~ ohtlikkus, повышенное качество parem kvaliteet, повышенная дисциплина tugevam ~ parem kord, повышенная ответственность kõrgendatud vastutus, повышенный голос kõrgendatud ~ valjemaks läinud hääl, повышенные обязательства suurendatud kohustused, повышенное настроение ülev meeleolu ~ tuju
подавленный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г подавить;
‣ прич. → П mahasurutud, allasurutud, summutatud; подавленный смех tagasihoitud ~ summutatud naer;
‣ прич. → П ülek. masendatud, rusutud, rõhutud; подавленное настроение rõhutud ~ masendatud meeleolu ~ tuju
‣ страд. прич. прош. вр. Г подавить;
‣ прич. → П mahasurutud, allasurutud, summutatud; подавленный смех tagasihoitud ~ summutatud naer;
‣ прич. → П ülek. masendatud, rusutud, rõhutud; подавленное настроение rõhutud ~ masendatud meeleolu ~ tuju
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
подняться 264 (прош. вр. поднялся и поднялся, поднялась, поднялось и поднялось, поднялись и поднялись; буд. вр. kõnek. подымусь...) Г сов. → несов. подниматься
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
портить 274a (повел. накл. порти и порть) Г несов.
‣ что rikkuma, rikki ajama; портить зрение silmi ~ nägemist rikkuma, портить здоровье tervist rikkuma, портить настроение tuju rikkuma, портить отношения suhteid rikkuma;
‣ кого madalk. hukka ~ raisku ajama, ära narrima; ära nõiduma ~ kaetama;
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu vussi ajama, kellel kõik kihva keerama, kõik mokka ~ nahka panema; портить кровь кому kõnek. kellel kopsu üle maksa ~ hinge täis ajama, kelle(l) elu kibedaks tegema; vrd. испортить
‣ что rikkuma, rikki ajama; портить зрение silmi ~ nägemist rikkuma, портить здоровье tervist rikkuma, портить настроение tuju rikkuma, портить отношения suhteid rikkuma;
‣ кого madalk. hukka ~ raisku ajama, ära narrima; ära nõiduma ~ kaetama;
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu vussi ajama, kellel kõik kihva keerama, kõik mokka ~ nahka panema; портить кровь кому kõnek. kellel kopsu üle maksa ~ hinge täis ajama, kelle(l) elu kibedaks tegema; vrd. испортить
приподнять 264 (прош. вр. также приподнял, приподнятьо, приподнятьи; страд. прич. прош. вр. приподнятый, кр. ф. приподнят, приподнятьа, приподнятьо, приподнятьы) Г сов. → несов. приподнимать, kõnek. приподымать кого-что
‣ (pisut) kergitama ~ üles tõstma; приподнять занавеску eesriiet (pisut) kergitama, приподнять голову pead tõstma ~ kergitama, приподнять брови kulmu kergitama, приподнять шапку mütsi kergitama, приподнять воротник kraed üles tõstma, приподнять больного в постели haiget voodis kergitama ~ poolistuli ~ istukile tõstma;
‣ ülek. kõnek. (pisut) ergutama, virgutama; ülek. millele pidulikku ilmet andma, pidulikkust lisama; приподнять чьё настроение kelle tuju tõstma;
‣ ülek. kelle silmis tõstma;
◊ приподнять ~ приподнимать завесу над чем millelt (saladus)katet kergitama
‣ (pisut) kergitama ~ üles tõstma; приподнять занавеску eesriiet (pisut) kergitama, приподнять голову pead tõstma ~ kergitama, приподнять брови kulmu kergitama, приподнять шапку mütsi kergitama, приподнять воротник kraed üles tõstma, приподнять больного в постели haiget voodis kergitama ~ poolistuli ~ istukile tõstma;
‣ ülek. kõnek. (pisut) ergutama, virgutama; ülek. millele pidulikku ilmet andma, pidulikkust lisama; приподнять чьё настроение kelle tuju tõstma;
‣ ülek. kelle silmis tõstma;
◊ приподнять ~ приподнимать завесу над чем millelt (saladus)katet kergitama
расстроить 268 Г сов. → несов. расстраивать
‣ что (ridu, rivi) segamini ~ segi paiskama ~ ajama; расстроить ряды противника vastase ridu segamini paiskama;
‣ что käest ära ~ raama laskma, raamastama; расстроить хозяйство majapidamist ~ majandit käest ära ~ raama laskma;
‣ что ära rikkuma, korrast ära ~ nurja ajama, nurjama; расстроить здоровье tervist ära rikkuma, расстроить нервы närve ära rikkuma, расстроить планы plaane nurja ajama, расстроить замыслы kavatsusi nurjama, расстроить рассудок mõistust ~ aru segi ajama, расстроить живот kõhtu lahti tegema, seedimist rikkuma;
‣ кого-что, чем meeleolu ~ tuju ära rikkuma; расстроить плохим письмом halva kirjaga tuju ära rikkuma ~ ära võtma;
‣ что (pilli) häälest ära ajama; расстроить рояль klaverit häälest ära ajama
‣ что (ridu, rivi) segamini ~ segi paiskama ~ ajama; расстроить ряды противника vastase ridu segamini paiskama;
‣ что käest ära ~ raama laskma, raamastama; расстроить хозяйство majapidamist ~ majandit käest ära ~ raama laskma;
‣ что ära rikkuma, korrast ära ~ nurja ajama, nurjama; расстроить здоровье tervist ära rikkuma, расстроить нервы närve ära rikkuma, расстроить планы plaane nurja ajama, расстроить замыслы kavatsusi nurjama, расстроить рассудок mõistust ~ aru segi ajama, расстроить живот kõhtu lahti tegema, seedimist rikkuma;
‣ кого-что, чем meeleolu ~ tuju ära rikkuma; расстроить плохим письмом halva kirjaga tuju ära rikkuma ~ ära võtma;
‣ что (pilli) häälest ära ajama; расстроить рояль klaverit häälest ära ajama
скверный 126 П (кр. ф. скверен, скверна, скверно, скверны и скверны)
‣ vastik, ilge, jälk, jäle, jõle, tülgastav, ropp; скверный запах vastik ~ jälk hais, скверная история vastik ~ jäle ~ tülgastav lugu, скверный характер vastik ~ võimatu iseloom, скверный поступок jälk tegu, скверные слова sündsusetud ~ ropud sõnad;
‣ halb, paha, vilets, kehv, sant, räbal; скверная погода vilets ~ sant ilm, скверное настроение sant ~ kehv ~ räbal tuju
‣ vastik, ilge, jälk, jäle, jõle, tülgastav, ropp; скверный запах vastik ~ jälk hais, скверная история vastik ~ jäle ~ tülgastav lugu, скверный характер vastik ~ võimatu iseloom, скверный поступок jälk tegu, скверные слова sündsusetud ~ ropud sõnad;
‣ halb, paha, vilets, kehv, sant, räbal; скверная погода vilets ~ sant ilm, скверное настроение sant ~ kehv ~ räbal tuju
создать 227 Г сов. → несов. создавать что looma, rajama, asutama, moodustama; valmistama, tegema; koostama; üles ehitama; esile kutsuma, tekitama; создать условия для работы töötingimusi looma, создать благополучную почву soodsat pinda ~ pinnast looma, создать теорию teooriat looma, создать симфонию sümfooniat looma, создать настроение tuju looma, создать государство riiki rajama, создать партию parteid rajama ~ asutama, создать общество ühingut ~ seltsi asutama, создать комиссию komisjoni moodustama, создать армию sõjaväge asutama ~ formeerima, создать курсы kursusi korraldama ~ organiseerima, создать роман romaani kirjutama, создать план plaani koostama, создать конструкцию (1) tarindit ~ konstruktsiooni välja mõtlema, (2) kujustama, disainima, создать новую жизнь uut elu ehitama, создать обстановку для работы töötingimusi looma, создать впечатление muljet tekitama ~ jätma, создать шум müra tegema ~ tekitama, создать затруднения raskusi tekitama ~ valmistama, создать общественное мнение ühiskondlikku arvamust kujundama, создать авторитет кому autoriteeti võitma ~ saavutama ~ tagama
спад 1 С м. неод. (без мн. ч.) langemine, langus, lang, alanemine, alang, vähenemine, nõrgenemine, vaibumine, raugemine; спад производства tootmise vähenemine, экономический спад majanduse langus ~ allakäik, спад настроения tuju langus, спад воды veepinna ~ veetaseme alanemine ~ alang, спад паводка suurvee alanemine ~ taganemine, спад импульса el. impulsilang, спад нагрузки el. koormuse vähenemine, спад тока el. voolu nõrgenemine, спад жары kuumuse ~ palavuse järeleandmine, спад возбуждения erutuse vaibumine
улучшить 271a (повел. накл. улучши, улучшите) Г сов. → несов. улучшать что parendama, parandama, paremaks tegema; улучшить работу tööd parendama, улучшить жилищные условия korteriolusid parandama, улучшить мировой рекорд maailmarekordit parandama, улучшить качество продукции toodangu kvaliteeti tõstma ~ parandama, улучшить настроение tuju tõstma ~ paremaks tegema
улучшиться 271 (повел. накл. улучшись, улучшитесь) Г сов. → несов. улучшаться parenema, paranema, paremaks minema ~ saama; погода улучшилась ilm läks paremaks ~ paranes, ilm on paremaks läinud, настроение улучшилось tuju paranes ~ tõusis ~ on paranenud
упасть 356b Г сов.
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
шаловливый 119 П (кр. ф. шаловлив, шаловлива, шаловливо, шаловливы) vallatu, vallatlev, ülemeelik, üleannetu, koerust ~ vigureid täis, tembukas; шаловливая девочка vallatu ~ ülemeelik ~ tembukas tüdruk, шаловливое настроение ülemeelik tuju
элегичный 126 П (кр. ф. элегичен, элегична, элегично, элегичны) eleegiline, kaeblik, kurvatooniline, kurvameelne; элегичное настроение eleegiline meeleolu, kurb ~ nukker tuju
писаться 202 Г несов.
‣ безл. кому, без доп. kõnek. kirjutamistahtmist ~ -tuju olema; сегодня мне не пишется täna mul kirjutamine ~ kirjatöö ei edene ~ ei istu, täna ei ole mul kirjutamistuju ~ ei ole vaimu peal;
‣ kirjutatama, kirjutatud olema; это слово пишется через чёрточку see sõna kirjutatakse ~ tuleb kirjutada sidekriipsuga;
‣ кем-чем van. kirjade järgi olema kes-mis; писаться торговцем kaupmehena kirjas olema ~ seisma, kirjade järgi kaupmees olema;
‣ страд. к писать
‣ безл. кому, без доп. kõnek. kirjutamistahtmist ~ -tuju olema; сегодня мне не пишется täna mul kirjutamine ~ kirjatöö ei edene ~ ei istu, täna ei ole mul kirjutamistuju ~ ei ole vaimu peal;
‣ kirjutatama, kirjutatud olema; это слово пишется через чёрточку see sõna kirjutatakse ~ tuleb kirjutada sidekriipsuga;
‣ кем-чем van. kirjade järgi olema kes-mis; писаться торговцем kaupmehena kirjas olema ~ seisma, kirjade järgi kaupmees olema;
‣ страд. к писать
до I предлог с род. п.
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
мрачный 126 П (кр. ф. мрачен, мрачна, мрачно, мрачны и мрачны) pime, tume, vidune; ülek. sünge, morn, tusane; мрачная ночь sünge ~ pime öö, мрачные краски sünged ~ tumedad värvid, мрачные времена sünged ajad, мрачный взгляд sünge ~ morn pilk, мрачный голос tusane hääl, мрачное настроение tusatuju, sünge ~ tusane meeleolu ~ tuju;
◊ представлять ~ представить в мрачном свете что mida sünges valguses näitama, mida süngetes värvides maalima ~ kujutama; видеть в мрачном свете что süngetes ~ mustades värvides nägema mida
◊ представлять ~ представить в мрачном свете что mida sünges valguses näitama, mida süngetes värvides maalima ~ kujutama; видеть в мрачном свете что süngetes ~ mustades värvides nägema mida
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
перепортиться 274 (повел. накл. перепортись и перепорться) Г сов. kõnek. (seistes hulgi) rikki minema ~ riknema ~ raiskuma ~ raisku ~ halvaks ~ kehvaks minema; арбузы перепортились arbuusid on puha riknenud, настроение у всех перепортилось lõpuks oli kõigil tuju rikutud, kõik olid tujust ära
каприз 1 С м. неод. kapriis, (isemeelne) tuju; капризы jonn, kapriis(id), детские капризы lapsejonn, lapsik jonn, каприз моды moekapriis, капризы погоды ilmastikutujud
весёлый 119 П (кр. ф. весел, весела, весело, веселы) lõbus, lustlik, lustiline, lustakas; весёлое настроение lõbus tuju, весёлая комедия lõbus ~ lustakas naljamäng ~ lustmäng ~ komöödia
взбадривать 168a Г несов. → сов. взбодрить кого-что, чем kõnek. ergutama, tuju tõstma; взбадривать добрым словом hea sõnaga julgustama
мерзостный 126 П (кр. ф. мерзостен, мерзостна, мерзостно, мерзостны) jõle, jälk, jäle, vastik, ilge; мерзостное настроение kõnek. jõle ~ jälk tuju ~ meeleolu
озорной 120 П
‣ üleannetu, ülemeelik, vallatu, ulakas, koeruslik, koer; озорной ребёнок üleannetu ~ vallatu laps, озорное настроение ülemeelik tuju, озорной мальчик ulakas ~ koer ~ koerust täis poiss;
‣ madalk. mürgeldaja
‣ üleannetu, ülemeelik, vallatu, ulakas, koeruslik, koer; озорной ребёнок üleannetu ~ vallatu laps, озорное настроение ülemeelik tuju, озорной мальчик ulakas ~ koer ~ koerust täis poiss;
‣ madalk. mürgeldaja
прескверный 126 П (кр. ф. прескверен, прескверна, прескверно, прескверны) (ilm)võimatult halb, sant, räbal; vääritu, koletu; прескверное настроение sant ~ räbal tuju, прескверная погода koerailm, прескверный поступок häbitegu, nurjatus
приподнятость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kergitatus, kõrgus, kõrgelolek;
‣ ülek. elevus, erksus, lustakus, lõbus ~ hea tuju;
‣ ülek. ülevus, pidulikkus
‣ kergitatus, kõrgus, kõrgelolek;
‣ ülek. elevus, erksus, lustakus, lõbus ~ hea tuju;
‣ ülek. ülevus, pidulikkus
радостный 126 П (кр. ф. радостен, радостна, радостно, радостны) rõõmus, lõbus, rõõmu-, rõõmustav; радостное настроение rõõmus ~ lõbus tuju ~ meeleolu, радостное лицо rõõmus nägu, радостное известие rõõmusõnum, rõõmustav sõnum, радостное событие rõõmustav sündmus, rõõmusündmus
увеселять 255 Г несов. → сов. увеселить кого-что, чем lõbustama, lõbusat tuju tegema, meelelahutust pakkuma, meelt lahutama, naerutama; увеселять публику publikut ~ rahvast naerutama
чудачетсво 94 С с. неод. veidrus, iseäralikkus, kummalisus, äraspidisus, veider ~ iseäralik tuju ~ temp ~ tegu; брось ты свои чудачетсва jäta oma veiderdamine ~ veidrused ~ narrused
испорченный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г испортить;
‣ прич. → П (кр. ф. испорчен, испорченна, испорченно, испорченны) rikutud, rikkis, korrast ära; riknenud, halvaks läinud; nurjunud; испорченное настроение rikutud tuju, halb meeleolu, испорченный замок rikkis lukk, испорченные пищевые продукты riknenud toiduained, испорченный вечер rikutud ~ nurjunud õhtu;
‣ прич. → П (кр. ф. испорчен, испорченна, испорченно, испорченны) hukas, hukkaläinud, rikutud, raiskuläinud, ülekäte läinud; испорченный молодой человек hukkaläinud ~ rikutud noor inimene
‣ страд. прич. прош. вр. Г испортить;
‣ прич. → П (кр. ф. испорчен, испорченна, испорченно, испорченны) rikutud, rikkis, korrast ära; riknenud, halvaks läinud; nurjunud; испорченное настроение rikutud tuju, halb meeleolu, испорченный замок rikkis lukk, испорченные пищевые продукты riknenud toiduained, испорченный вечер rikutud ~ nurjunud õhtu;
‣ прич. → П (кр. ф. испорчен, испорченна, испорченно, испорченны) hukas, hukkaläinud, rikutud, raiskuläinud, ülekäte läinud; испорченный молодой человек hukkaläinud ~ rikutud noor inimene
минута 51 С ж. неод. minut (1/60 tundi v. kraadi); kõnek. moment, viiv, hetk; десять минут первого kümme minutit ühel, без пяти минут шесть viie minuti pärast kuus, угловая минута mat. nurgaminut, зайти на минуту hetkeks sisse astuma, в первую минуту esimesel hetkel, в данную минуту antud momendil, минуту, одну минуту üks hetk, в минуты радости rõõmuhetkil, минуту внимания! palun hetkeks tähelepanu! минута молчания leinaseisak;
◊ жить минутой ühepäevaliblikas olema, elama nagu linnuke oksal; в добрую минуту hea tuju hetkel; с минуты на минуту iga hetk; в (одну) минуту hetkega, momentaanselt; сию минуту jalamaid, silmapilk, otsekohe; минута в минуту täpselt õigeks ajaks ~ õigel ajal; без пяти минут кто iga hetk kelleks saamas
◊ жить минутой ühepäevaliblikas olema, elama nagu linnuke oksal; в добрую минуту hea tuju hetkel; с минуты на минуту iga hetk; в (одну) минуту hetkega, momentaanselt; сию минуту jalamaid, silmapilk, otsekohe; минута в минуту täpselt õigeks ajaks ~ õigel ajal; без пяти минут кто iga hetk kelleks saamas
отличный 126 П (кр. ф. отличен, отлична, отлично, отличны)
‣ väga hea, tore, suurepärane, oivaline, eeskujulik; отличный работник väga hea ~ suurepärane töötaja, отличное настроение suurepärane ~ oivaline meeleolu ~ tuju, отличный ученик eeskujulik õpilane, отличная работа tore ~ väga hea ~ tubli töö, продукция отличного качества väga hea kvaliteediga toodang;
‣ от кого-чего erinev; новые, отличные от прежних задачи uued, vanadest erinevad ülesanded
‣ väga hea, tore, suurepärane, oivaline, eeskujulik; отличный работник väga hea ~ suurepärane töötaja, отличное настроение suurepärane ~ oivaline meeleolu ~ tuju, отличный ученик eeskujulik õpilane, отличная работа tore ~ väga hea ~ tubli töö, продукция отличного качества väga hea kvaliteediga toodang;
‣ от кого-чего erinev; новые, отличные от прежних задачи uued, vanadest erinevad ülesanded
паршивый 119 П (кр. ф. паршив, паршива, паршиво, паршивы)
‣ (lubi)kärnas, kärnane; паршивая овца kärnane lammas;
‣ ülek. madalk. sant, räbal, närune, kehv, vilets, vastik; паршивая погода sant ~ vastik ilm, паршивое настроение räbal ~ vilets tuju ~ meeleolu, паршивая история sant lugu, паршивая дорога sant tee;
◊ паршивая овца всё стадо портит vanas. üks kärnane lammas ajab kogu karja hukka
‣ (lubi)kärnas, kärnane; паршивая овца kärnane lammas;
‣ ülek. madalk. sant, räbal, närune, kehv, vilets, vastik; паршивая погода sant ~ vastik ilm, паршивое настроение räbal ~ vilets tuju ~ meeleolu, паршивая история sant lugu, паршивая дорога sant tee;
◊ паршивая овца всё стадо портит vanas. üks kärnane lammas ajab kogu karja hukka
плохой 123 П (кр. ф. плох, плоха, плохо, плохи; сравн. ст. хуже, kõnek. плоше, превосх. ст. самый плохой, худший 124)
‣ halb, paha, kehv, vilets; плохой человек halb inimene, плохой характер halb iseloom, плохой воздух halb ~ paha õhk, плохая погода halb ~ vilets ~ paha ilm, плохое настроение halb ~ kehv tuju ~ meeleolu, плохая память halb mälu, плохие вести halvad teated, плохая привычка halb komme, плохой писатель vilets kirjanik, плохи дела asjad on kehvad, плохая надежда на кого-что kellele-millele ei saa päris kindel olla, плохое утешение väike ~ nõrk lohutus;
‣ (без полн. ф.) kehv, vilets, nõrk (haigusest); мама очень плоха ema on väga vilets (väga haige);
‣ П → С плохое с. неод. (без мн. ч.) halb; было и хорошее, и плохое on olnud nii head kui halba;
◊ шутки плохи с кем-чем kõnek. kellega-millega pole nalja ~ ei saa naljatada
‣ halb, paha, kehv, vilets; плохой человек halb inimene, плохой характер halb iseloom, плохой воздух halb ~ paha õhk, плохая погода halb ~ vilets ~ paha ilm, плохое настроение halb ~ kehv tuju ~ meeleolu, плохая память halb mälu, плохие вести halvad teated, плохая привычка halb komme, плохой писатель vilets kirjanik, плохи дела asjad on kehvad, плохая надежда на кого-что kellele-millele ei saa päris kindel olla, плохое утешение väike ~ nõrk lohutus;
‣ (без полн. ф.) kehv, vilets, nõrk (haigusest); мама очень плоха ema on väga vilets (väga haige);
‣ П → С плохое с. неод. (без мн. ч.) halb; было и хорошее, и плохое on olnud nii head kui halba;
◊ шутки плохи с кем-чем kõnek. kellega-millega pole nalja ~ ei saa naljatada
поганый 126 П (кр. ф. поган, погана, погано, поганы)
‣ mittesöödav; ülek. van. roojane; поганый гриб mittesöödav seen, поганая пища roojane ~ keelatud toit (religiooni seisukohalt);
‣ kõnek. solgi-, mustavee-; поганое ведро solgiämber, mustaveeämber;
‣ kõnek. vastik, ilge, jälk;
‣ kõnek. vilets, rämps, sant; поганое настроение vilets ~ rämps tuju, поганая история sant lugu
‣ mittesöödav; ülek. van. roojane; поганый гриб mittesöödav seen, поганая пища roojane ~ keelatud toit (religiooni seisukohalt);
‣ kõnek. solgi-, mustavee-; поганое ведро solgiämber, mustaveeämber;
‣ kõnek. vastik, ilge, jälk;
‣ kõnek. vilets, rämps, sant; поганое настроение vilets ~ rämps tuju, поганая история sant lugu
превосходный I 126 П (кр. ф. превосходен, превосходна, превосходно, превосходны)
‣ suurepärane, oivaline, tore, õevane; превосходная погода suurepärane ~ oivaline ilm, превосходная мысль tore mõte, превосходное настроение suurepärane ~ oivaline tuju ~ meeleolu;
‣ van. ülekaalukas; превосходные силы ülekaalukad jõud
‣ suurepärane, oivaline, tore, õevane; превосходная погода suurepärane ~ oivaline ilm, превосходная мысль tore mõte, превосходное настроение suurepärane ~ oivaline tuju ~ meeleolu;
‣ van. ülekaalukas; превосходные силы ülekaalukad jõud
прийти 374 Г сов. → несов. приходить
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
прихвастнуть 337 (без страд. прич.) Г сов. → несов. прихвастывать перед кем, без доп. kõnek. (pisut) kelkima ~ kiitlema ~ hooplema; что, без доп. (omalt poolt) juurde panema, liialdama; ему захотелось прихвастнуть своими успехами tal tuli tahtmine ~ tuju pisut oma eduga kelkida
расположенный 127 (кр. ф. расположен, расположена, расположено, расположены)
‣ страд. прич. прош. вр. Г расположить I, II;
‣ прич. → П к кому-чему soosiv, heatahtlik, sümpaatiaga ~ hästi suhtuv; он к вам очень расположен ta suhtub teisse heatahtlikult ~ hästi ~ sümpaatiaga;
‣ прич. → П к чему, с инф. vastuvõtlik, kalduv; ребёнок расположен к простуде laps on vastuvõtlik külmetuse suhtes ~ aldis külmetusele, lapsel on kalduvus kergesti külmetuda;
‣ прич. → П с инф. tahtmist ~ tuju ~ soovi omav; не расположен ехать pole soovi ~ tahtmist sõita
‣ страд. прич. прош. вр. Г расположить I, II;
‣ прич. → П к кому-чему soosiv, heatahtlik, sümpaatiaga ~ hästi suhtuv; он к вам очень расположен ta suhtub teisse heatahtlikult ~ hästi ~ sümpaatiaga;
‣ прич. → П к чему, с инф. vastuvõtlik, kalduv; ребёнок расположен к простуде laps on vastuvõtlik külmetuse suhtes ~ aldis külmetusele, lapsel on kalduvus kergesti külmetuda;
‣ прич. → П с инф. tahtmist ~ tuju ~ soovi omav; не расположен ехать pole soovi ~ tahtmist sõita
тоскливый 119 П (кр. ф. тосклив, тосклива, тоскливо, тоскливы)
‣ (väga) nukker, nukrutsev, igatsev, kurb, nukrakstegev; ängistav, tuskategev; тоскливый взгляд nukker ~ kurb ~ igatsev pilk, тоскливое настроение nukker tuju, тоскливая погода nukrakstegev ilm, тоскливая осень nukker ~ nukrakstegev sügis;
‣ igav; тоскливая жизнь igav elu
‣ (väga) nukker, nukrutsev, igatsev, kurb, nukrakstegev; ängistav, tuskategev; тоскливый взгляд nukker ~ kurb ~ igatsev pilk, тоскливое настроение nukker tuju, тоскливая погода nukrakstegev ilm, тоскливая осень nukker ~ nukrakstegev sügis;
‣ igav; тоскливая жизнь igav elu
удар 1 С м. неод.
‣ во что, по чему, чем löök (ka meh.), hoop (ka ülek.); sõj. rünne, rünnak; meh. põrge; удар молотка haamrilöök, vasaralöök, удар кулаком rusikahoop, удар по голове löök ~ hoop pähe ~ vastu pead, удар в спину (1) hoop selga, (2) ülek. noalöök ~ nuga selga, удары колокола (kiriku)kellalöögid, электрический удар elektrilöök, удар молнии ~ грома pikselöök, kõuekärgatus, удар пульса pulsilöök, удар сердца südamelöök, südametukse, обратный удар tagasilöök, решительный ~ решающий удар otsustav rünne ~ löök, внезапный удар ootamatu löök ~ rünne, сокрушительный удар purustuslöök, purustav löök, удары судьбы saatuselöögid, штрафной удар sport karistuslöök, trahvilöök, 11-метровый удар sport üheteist(kümne) meetri karistuslöök, угловой удар sport nurgalöök, нападающий удар sport rabak, ründelöök, бомбовый удар sõj. pommirünne, лобовой удар sõj. otselöök, otserünne, ракетно-ядерный удар sõj. tuumaraketilöök, tuumaraketirünne, фланговый удар sõj. tiiblöök, tiibrünne, штыковой удар sõj. täägirünnak, удар конницы sõj. ratsaväerünnak, косой удар meh. kaldpõrge, одним ударом, в один удар (1) ühe hoobiga, (2) ülek. ühel hoobil, нанести удар кому kellele hoopi ~ lööki andma (ka ülek.), дать удар по вражеским войскам vaenlase vägedele lööki andma, принимать удар на себя lööki enda peale võtma, выдержать удар löögile vastu pidama, lööki taluma ~ välja kannatama, отводить удар lööki kõrvale juhtima;
‣ med. rabandus; piste; мозговой ~ апоплексический удар ajurabandus, apopleksia, тепловой удар kuumarabandus, ложный удар ebarabandus, солнечный удар päik(e)sepiste, лучевой удар kiirguspiste;
◊ быть в ударе kõnek. (1) hoos ~ heas vormis olema, kellel on ~ oli vaim peal, (2) van. kellel on ~ oli tuju teha mida; ставить ~ подставлять под удар кого-что keda-mida (häda)ohtu saatma, löögi alla seadma, ohustama; быть ~ находиться под ударом löögi all olema, (häda)ohus olema
‣ во что, по чему, чем löök (ka meh.), hoop (ka ülek.); sõj. rünne, rünnak; meh. põrge; удар молотка haamrilöök, vasaralöök, удар кулаком rusikahoop, удар по голове löök ~ hoop pähe ~ vastu pead, удар в спину (1) hoop selga, (2) ülek. noalöök ~ nuga selga, удары колокола (kiriku)kellalöögid, электрический удар elektrilöök, удар молнии ~ грома pikselöök, kõuekärgatus, удар пульса pulsilöök, удар сердца südamelöök, südametukse, обратный удар tagasilöök, решительный ~ решающий удар otsustav rünne ~ löök, внезапный удар ootamatu löök ~ rünne, сокрушительный удар purustuslöök, purustav löök, удары судьбы saatuselöögid, штрафной удар sport karistuslöök, trahvilöök, 11-метровый удар sport üheteist(kümne) meetri karistuslöök, угловой удар sport nurgalöök, нападающий удар sport rabak, ründelöök, бомбовый удар sõj. pommirünne, лобовой удар sõj. otselöök, otserünne, ракетно-ядерный удар sõj. tuumaraketilöök, tuumaraketirünne, фланговый удар sõj. tiiblöök, tiibrünne, штыковой удар sõj. täägirünnak, удар конницы sõj. ratsaväerünnak, косой удар meh. kaldpõrge, одним ударом, в один удар (1) ühe hoobiga, (2) ülek. ühel hoobil, нанести удар кому kellele hoopi ~ lööki andma (ka ülek.), дать удар по вражеским войскам vaenlase vägedele lööki andma, принимать удар на себя lööki enda peale võtma, выдержать удар löögile vastu pidama, lööki taluma ~ välja kannatama, отводить удар lööki kõrvale juhtima;
‣ med. rabandus; piste; мозговой ~ апоплексический удар ajurabandus, apopleksia, тепловой удар kuumarabandus, ложный удар ebarabandus, солнечный удар päik(e)sepiste, лучевой удар kiirguspiste;
◊ быть в ударе kõnek. (1) hoos ~ heas vormis olema, kellel on ~ oli vaim peal, (2) van. kellel on ~ oli tuju teha mida; ставить ~ подставлять под удар кого-что keda-mida (häda)ohtu saatma, löögi alla seadma, ohustama; быть ~ находиться под ударом löögi all olema, (häda)ohus olema
улетучиться 271 Г сов. → несов. улетучиваться auruma, ära aurama (kõnek. ka ülek.), lenduma, haihtuma (ka ülek.); спирт улетучился piiritus lahtus ~ on lahtunud, эфир улетучился eeter lendus ~ on lendunud, запах улетучился lõhn haihtus ~ on haihtunud, деньги улетучились raha kadus ~ pudenes näpu vahelt ~ oleks nagu õhku haihtunud ~ ära sulanud, raha on läinud, хорошее настроение улетучилось hea tuju oli kadunud ~ läinud ~ nagu peoga pühitud, он улетучился из дому ta auras kodunt ära;
◊ улетучиться из головы ~ из памяти kõnek. nagu peast pühitud (olema)
◊ улетучиться из головы ~ из памяти kõnek. nagu peast pühitud (olema)
хороший 124 П (кр. ф. хорош, хороша, хорошо, хороши; сравн. ст. лучше, превосх. ст. лучший 124)
‣ hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
‣ (без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
‣ (без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
‣ kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
‣ (без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
‣ (обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
‣ (без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
‣ П → С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
‣ П → С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike
‣ hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
‣ (без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
‣ (без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
‣ kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
‣ (без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
‣ (обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
‣ (без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
‣ П → С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
‣ П → С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike
чудесный 126 П (кр. ф. чудесен, чудесна, чудесно, чудесны)
‣ ime-, imepärane, imetaoline, imetabane, imeline, imeilus, imeväärne, (ime)tore, oivaline, õevane; чудесные времена väga ilusad ~ toredad ajad, чудесное настроение imehea tuju, чудесный человек tore inimene, чудесная погода väga ilus ~ tore ~ oivaline ilm, чудесный голос imeline ~ imeilus ~ oivaline hääl, чудесная память väga hea mälu;
‣ ime-, imettegev, imepärane, nõiduslik, askuslik, võlu-; чудесная икона imettegev ikoon, чудесное исцеление imepärane tervekssaamine ~ tervistumine, чудесное спасение imekombel ~ imeväel pääsemine
‣ ime-, imepärane, imetaoline, imetabane, imeline, imeilus, imeväärne, (ime)tore, oivaline, õevane; чудесные времена väga ilusad ~ toredad ajad, чудесное настроение imehea tuju, чудесный человек tore inimene, чудесная погода väga ilus ~ tore ~ oivaline ilm, чудесный голос imeline ~ imeilus ~ oivaline hääl, чудесная память väga hea mälu;
‣ ime-, imettegev, imepärane, nõiduslik, askuslik, võlu-; чудесная икона imettegev ikoon, чудесное исцеление imepärane tervekssaamine ~ tervistumine, чудесное спасение imekombel ~ imeväel pääsemine
