поддерживать168aГнесов. → сов. поддержать ‣кого-чтоtoetama (ka ülek.); поддерживать под рукуkaenla alt toetama, поддерживать родителейvanemaid (näit. aineliselt) toetama, поддерживать предложениеettepanekut toetama, поддерживать кандидатуруkandidatuuri toetama, поддерживать огнёмsõj. tulega toetama; ‣что(ülal) hoidma, pidama; поддерживать огонь в печкеtuld ahjus hoidma ~ mitte kustuda laskma, поддерживать порядокkorda hoidma ~ pidama, поддерживать чистотуpuhtust hoidma ~ pidama, поддерживать разговорjuttu ülal hoidma, поддерживать перепискуkirjavahetust pidama (mitte katkeda lastes), поддерживать компаниюkõnek. kampa ~ kambameheks jääma
подхватить316aГсов. → несов. подхватывать ‣кого-чтоalt ~ lennult ~ õhust ~ kukkumise pealt kinni haarama ~ püüdma (ka ülek.); подхватитькогопод мышкиkedakaenla alt kinni haarama, подхватить за рукиkätest haarama, подхватить брошенный мячpalli lennult haarama ~ püüdma, подхватить чужую мысльteiste mõttest kinni haarama; ‣кого-чтоkõnek. kaasa haarama ~ viima; быстрое течение подхватило лодку(kiire) vool viis paadi kaasa; ‣кого-чтоülek. kõnek. saama, (endale) napsama; подхватить насморкnohu saama, подхватить богатую невестуendale rikast pruuti napsama; ‣316b(paigalt) sööstma, minema tormama (hobuse vm. kohta); ‣что, без доп. kaasa laulma hakkama, laulus kaasa lööma; ‣чтоülek. toetama; подхватить призывüleskutset toetama, подхватить хоромkooris toetama
облокотить316a, 294Гсов. → несов. облокачиватьчто, на что, обо чтоküünarnukile ~ küünarnukkidele toetama; облокотить руки на столküünarnukke laua peale panema ~ toetama
опереть245Гсов. → несов. опиратьчто, обо что, на чтоtoetama, najatama, nõjatama; опереть локти на столküünarnukke lauale toetama, küünarnukili laual olema
упереть I243Гсов. → несов. упирать I ‣что, во чтоkõnek. kuhu~ mille vastusuruma ~ toetama, naaldama, nõjatama, najatama; упереть подбород ок в грудьlõuga vastu rinda suruma ~ toetama; упереть руку в коленоkätt põlvele toetama, упереть руки в бокаkäsi puusa panema; ‣(взгляд, глаза, взор)в кого-чтоülek. kõnek. keda-midapilguga puurima, kellel-millelpilgul püsida laskma, jõllitama; упереть взгляд в собеседникаvestluskaaslast pilguga puurima, vestluskaaslasele ainiti ~ üksisilmi otsa vaatama ~ vahtima, упереть глаза в землюüksisilmi maha vaatama, pilku maas ~ maateral hoidma; ‣(без несов.) без доп. vulg. minema vajuma ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema; ‣(без несов.) чтоmadalk. ära ~ minema tirima ~ tassima; такой тяжёлый мешок не уперетьnii rasket kotti küll ei jaksa ära tirida; ‣на чтоülek. madalk. midarõhutama, toonitama, millele~ mille pealesuruma ~ pressima; именно на это обстоятельство можно уперетьjust seda asjaolu võibki rõhutada ~ toonitada, just selle asja peale võibki suruda ~ pressida
подпереть243(буд. вр. подопру, подопрёшь...; повел. накл. подопри)Гсов. → несов. подпирать ‣кого-что, чемmilleletugesid alla panema, midatoestama, keda-midatoetama (kõnek. kaülek.); подпереть потолкиlagesid toestama, подпереть голову рукамиpead kätele toetama; ‣безл. кого-чтоülek. madalk. ummikusse ajama, vastu seina suruma; ‣чтоtõkestama; подпереть струю водыveejuga tõkestama; ‣безл. ülek. madalk. hinge matma, peale pressima (köha- v. valuhoo kohta); ◊ подпереть~ подпирать стеныmadalk. seina püsti hoidma (tegevuseta seisma)
поддержка73Сж. неод. ‣(без мн. ч.) toetamine, toetus; моральная поддержкаmoraalne toetus, оказать поддержкукомуkedatoetama, выступить в поддержкукогоkelleeest ~ poolt ~ toetuseks välja astuma; ‣tugi (ülek. без мн. ч. ); ‣sport(partneri) tõstmine, tõste (ka tantsus)
привалить305aГсов. → несов. приваливать ‣что, к чемуmillejuurde veeretama; кого-что, к чемуkõnek. vastu midatoetama ~ nõjatama; кого, чемkatma, matma; что, чемsulgema; привалить камень к стенеkivi seina äärde veeretama, привалить землёйmulla alla matma; ‣(без страд. прич.) к чемуmer. randuma; ‣(без 1 и 2 л., без страд. прич.) кому, к кому, без доп. kõnek. kaela sadama; kohale vajuma ~ voorima; ему привалило большое счастьеtalle kukkus suur õnn kaela ~ sülle, на собрание привалило много народуkoosolekule vooris palju rahvast kokku
оказать198Гсов. → несов. оказывать ‣что, комуosutama, avaldama; оказать услугуteenet tegema ~ osutama, оказать сопротивлениеvastupanu osutama, vastu hakkama, оказать вниманиеtähelepanu osutama, оказать влияниена кого-чтоmõju avaldama kellele, mõjutama keda, оказать содействиеkaasa aitama, оказать помощькомуabi andma kellele, abistama keda, оказать предпочтениекомуeelistama keda, оказать покровительствокомуsoosima keda, оказать довериекомуusaldama keda, оказать радушный приёмкомуhästi ~ lahkelt vastu võtma keda, оказать поддержкукомуtoetamakeda, оказать честьau tegema; ‣чтоvan. ilmutama, üles näitama; оказать мужествоmehisust ilmutama ~ üles näitama
подпереться243(буд. вр. подопрусь, подопрёшься...; повел. накл. подо прись; дееприч. подпёршисьиподпершись)Гсов. → несов. подпиратьсячемkõnek. toetuma; сидит, подпершись рукамиta istub käsipõsakil ~ pea käte vahel, подпереться руками в бокаkäsi puusa panema ~ toetama
попридержать183aГсов. ‣кого-чтоkõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадейhobuseid pisut tagasi hoidma; ‣чтоmadalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежкиraha (mõnda aega) mitte kulutama; ◊ попридержать языкkõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
пособить304Гсов. → несов. пособлятькому-чему, без доп. madalk. aitama, abistama, toetamakeda
привалиться305Гсов. → несов. приваливаться ‣к кому-чему, без доп. toetuma, nõjatuma, naalduma; привалиться спиной к деревуselga vastu puud toetama, seljaga vastu puud toetuma ~ najatuma; ‣kõnek. randa tulema, randuma; ‣кому, к кому, без доп. madalk. kaela sadama; kohale vajuma ~ voorima
придержать183aГсов. → несов. придерживать ‣кого-что(kergelt) toetama ~ kinni hoidma; (pisut) tagasi hoidma; придержать шляпу рукойkaabut käega (kergelt) kinni hoidma, придержать лошадейhobuseid tagasi hoidma, придержать шагsammu aeglustama; ‣чтоkõnek. (mõnda aega) alles ~ varuks hoidma, käibele ~ käiku mitte laskma; придержать товарkaupa (veel) mitte müügile laskma, придержать деньги к отпускуraha puhkuse jaoks hoidma; ◊ придержать~ придерживать языкkõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama
припереть243Гсов. → несов. припирать ‣что, к чемуmadalk. mille vastupanema; припереть доску к стенеlauda vastu seina toetama ~ püsti panema; ‣что, чемkõnek. millegasulgema, midatoeks panema; припереть дверь палкойuksele puud (toeks) ette panema, puud vastu ust suruma; ‣кого-что, к чемуkõnek. mille vastu~ kuhusuruma ~ litsuma; ülek. madalk. sundima; ‣чтоmadalk. koomale tõmbama ~ lükkama; ‣кого-что, с инф. madalk. kohale vedama ~ tooma; ‣(без страд. прич.) madalk. halv. kohale tulema; ◊ припереть~ припирать к стене~ к стенкекогоkõnek. kedavastu seina suruma, kedakimbatusse ajama ~ viima
приставить278aГсов. → несов. приставлять ‣что, к чемуmillejuurde ~ vastu ~ najale tõstma ~ panema ~ toetama, naaldama; приставить стул к столуtooli laua juurde panema ~ tõstma, приставить лестницу к стенеredelit seina najale panema, приставить бинокль к глазамbinoklit silmade ette tõstma; ‣что, к чемуjätkama, külge õmblema, jätku otsa panema; juurde ehitama; lisama; ‣кого-что, к кому-чемуkõnek. kelle järelevalvama panema, kellejuurde määrama; приставить стражуvalvet juurde ~ püssimeest kõrvale panema, приставитькогок телятамkedavasikatalitajaks panema
субсидировать171aГсов. и несов. кого-чтоsubsideerima, toetama (aineliselt, rahaga)
фаворизировать171aГсов. и несов. когоvan. kedasoosima, toetama, kedakelleleeelistama
опереться245Гсов. → несов. опиратьсяна кого-что, о кого-чтоtoetuma (ka ülek.), najatuma, naalduma, nõjatuma; опереться на палкуkepile toetuma, опереться руками на столkäsi lauale toetama, kätega lauale toetuma, опереться на фактыfaktidele toetuma, опереться на поддержку друзейsõpradele toetuma, sõpradelt toetust leidma
почин1См. неод. (без мн. ч.) ‣algatus, initsiatiiv; по своему~ личному~ собственному починуomal algatusel, взять на себя починв чёмmillealgatajaks hakkama, подхватить~ поддержатьчейпочинkellealgatust toetama; ‣madalk. van. algus, alustus, hakatus, hakk; брать~ делать~ класть починalustama, algust ~ hakatust tegema
рука78Сж. неод. ‣käsi (ka ülek.); левая рукаvasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять рукиkäsi tõstma (ka ülek.), пожать рукукомуkelle~ kellelkätt suruma, по правую рукуparemat kätt, paremal pool, перчатки не по рукеsõrmkindad ei ole parajad, все руки занятыmõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на рукахsee raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцоsõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на рукиlast sülle võtma, гулять под рукуkäe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогатьmitte puutuda, переписать от рукиkäsitsi ümber kirjutama, играть в четыре рукиneljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рукаminu käsi selle peale, в трое рук делатьчтоkolmekesi tegema mida, выронить из рук(käest) maha pillama, взяться за рукиkäest kinni võtma, вести за рукукогоkedakättpidi talutama, передать в собственные рукиisiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх!(1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью!käed rinnal!, руки за голову!käed kuklal!, руки на голову!käed pealael!, руки на пояс!käed puusal!, рабочие рукиülek. töökäed, опытная рука врачаarsti vilunud käsi, умелые рукиosavad käed, заботливые рукиhoolitsevad käed; ‣(без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рукаmitteloetav käekiri, подделатьчьюрукуkelleallkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку(1) к чему, под чемvan. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чемуülek. kätt mängu panema; ◊ лёгкая рукау когоkellelon ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука(у) кого, чьяkelleparem ~ teine käsi olema; своя рукаkõnek. omamees, omainimene; твёрдая рукаraudne ~ kõva käsi; золотые рукиkuldsed käed; руки короткиу когоkõnek. kellevõim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellelei ole voli milleks, kellejõud ~ jaks ei käi üle millest; большой рукиkõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней рукиkõnek. keskpärane; не рука, не с рукикому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millelei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых~ третьих рукteiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рукkelleenda käest, algallikast; на живую рукуkõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую рукуkõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую рукуkõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую рукуkõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую рукуkõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл~ тяжела на рукуkõnek. valusa käega olema, kellelon valus käsi; нечист на рукуkõnek. kellekäed pole puhtad, kellelon pikad näpud; рукаоб рукуkäsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рукkäsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердцеkõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа рукиkäed rüpes istuma; сон в рукуunenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребатьkõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми рукамиtühjade kätega, palja käega; на рукахчьих, у кого(1) kellehoole all ~ hooldada, (2) kellekäsutuses ~ käsutada; на рукукомуkõnek. kellelesobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рукбез кого-чегоkõnek. kelleta-milletapigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить~ ударять~ ударить по рукамkõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать~ взять голыми рукамикогоkellestpaljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать~ взять в рукикогоkõnek. kedakäsile võtma; брать~ взять себя в рукиend kätte ~ kokku võtma; греть рукина чёмkõnek. kelle-millearvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукамkõnek. käest kätte käima; давать~ дать руку на отсечениеkõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать~ дать волю рукамkõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать~ дать по рукамкомуkõnek. kellelenäppude pihta andma; давать~ дать козырь в рукикомуkõnek. kelleletrumpi kätte andma; держать в рукахкогоkedaoma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в рукахend vaos hoidma; держать рукукого, чьюkõnek. kellepoolt olema ~ kellepoole hoidma, kedapooldama ~ toetama; играть на рукукомуkellelemidakätte mängima, kellelekasu tooma; иметь рукуseljatagust omama; ломать рукиkäsi ringutama, meeleheitel olema; марать~ замарать рукиkõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукойна кого-чтоkelle-mille pealekäega lööma; мозолить рукиkõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать~ набить рукуна чёмmilleskätt harjutama, midakäe sisse saama; накладывать~ наложить рукуна чтоmillelekäppa peale panema; накладывать~ наложить на себя рукиkõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть~ не положить охулки на рукуkõnek. omakasu peal väljas olema; носить на рукахкогоkedakätel kandma; отбиваться руками и ногамиот чегоkõnek. millelekäte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться~ отбиться от рукkõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в рукикомуkellelesülle langema; подписываться~ подписаться обеими рукамипод чемmillelekahe käega alla kirjutama; поднимать~ поднять рукуна когоkelle vastukätt tõstma; попасться под рукукомуkelleleette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между руку когоkellekäte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать~ протянуть руку помощикомуkelleleabistavat kätt ulatama; проходить~ пройти черезчьирукиkellekätest ~ käe alt läbi käima; разводить~ развести рукамиkäsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать~ развязать себе рукиvaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с рукамичтоkõnek. midalausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать~ связать рукикомуkedakäsist siduma; связывать~ связать по рукам и ногамкогоkõnek. kedakäsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть~ глядетьиз чьихрукkõnek. kellepilli järgi tantsima, kelletahtmist tegema ~ kelletahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть рукамиkahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить~ сойти с рук(1) комуterve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2)millega(õnnelikult) maha saama; ухватываться~ ухватиться обеими рукамиза чтоkõnek. millestkahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет~ не дрогнулау когоkellekäsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kesei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается~ не подниметсяу кого(1) на когоkäsi ei tõuse kellevastu, (2) с инф. kellelkäsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходяту кого, до кого-чегоkellelei ole ~ kesei saa milleksmahti; руки опускаются~ опустилисьу когоkellekäed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать~ сбыть с руккого-чтоkõnek. (1) kellest-millestlahti saama, (2) keda-midamaha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой рукикого, чьейkõnek. kui keson ~ oli otsa lahti teinud; под рукойkõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой снялоkõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой податьkõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все рукиmeister ~ mees iga asja peale; из рук валитьсяkõnek. käest pudenema, viltu vedama; делочьихрукkellekätetöö; руки чешутсяу когоkõnek. (1) kellekäed sügelevad, (2) на что, с инф. kellekäed kibelevad; умеретьначьихрукахkellekäte vahel surema; из рук вон плохоkõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; проситьчьейрукиkellekätt paluma; предложить руку и сердцеkätt ja südant pakkuma
упереться243Гсов. → несов. упираться ‣чем, во что, обо чтоkõnek. kuhu~ millevastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стенуseljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палкуkepile toetuma, упереться рукой в бок(1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землюjalgu vastu maad ~ maha toetama; ‣во чтоkõnek. vastu midajõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millegalõppema; улица упёрлась в воротаtänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в заборläksin, läksin, järsku oli aed risti ees; ‣на чёмülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехалta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своёмta ajas oma jonni; ‣чем, в кого-чтоülek. kõnek. pilku kuhupuurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama; ‣(без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema; ◊ упереться~ упираться как бык~ баранmadalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama