[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 86 artiklit

беспорядок 23 С м. неод.
(без мн. ч.) korratus, korralagedus, segadus; приводить в беспорядок korralagedust tekitama, в беспорядке laokil, segi, отступать в беспорядке segaduses taganema;
беспорядки мн. ч. rahutused; студенческие беспорядки üliõpilasrahutused
будить 313a Г несов.
кого äratama keda; будить ребёнка last äratama;
что ülek. äratama, tekitama, sünnitama, esile kutsuma mida; будить ненависть к врагу vaenlase vastu viha esile kutsuma ~ tekitama, будить мысли mõtteid äratama ~ sünnitama
взрыв 1 С м. неод.
plahvatus (ka ülek.); lõhkemine; взрыв газа gaasiplahvatus, ядерный взрыв tuumaplahvatus, вызвать взрыв plahvatust tekitama, революционный взрыв filos. plahvatuslik üleminek, revolutsiooniline plahvatus, взрыв котла katla lõhkemine, сила взрыва lõhkejõud;
ülek. puhang; взрыв гнева vihapuhang, взрыв смеха naerupuhang, взрыв аплодисментов kiiduavaldustorm
вносить 319a Г несов. сов. внести
кого-что, во что (sisse) viima ~ tooma (ka ülek.); вносить чемодан в вагон kohvrit vagunisse viima ~ tooma, вносить больного в операционную haiget operatsioonisaali ~ lõikussaali ~ lõikustuppa viima ~ kandma, вносить знамя lippu sisse kandma ~ tooma, вносить удобрение в почву maad väetama, väetist mulda viima, вносить ясность во что selgust tooma millesse, вносить оживление elevust tooma ~ tekitama, вносить новое условие в договор lepingusse uut tingimust võtma;
кого-что во что (sisse) võtma ~ kandma; вносить в список кого nimekirja kandma ~ võtma keda, вносить в книгу что raamatusse kandma mida;
что, во что tegema mida, milles(se); вносить предложение ettepanekut tegema ~ sisse andma, вносить исправления во что parandusi tegema milles(se);
(sisse) maksma; вносить плату tasuma;
что esitama; вносить законопроект seaduseelnõu esitama, вносить протест jur. protesti esitama ~ sisse andma;
вносить ~ внести свой вклад во что oma panust andma millesse
внушать 169a Г несов. сов. внушить что кому
sisendama mida, kellesse ~ kellele; им внушали, что они будут великими людьми neile sisendati, et neist saavad suurmehed;
tekitama, äratama, esile kutsuma, (midagi tegema) panema; внушать страх кому hirmu peale ajama kellele, hirmu äratama ~ tekitama kelles, kartma panema keda, она умела внушать к себе любовь и уважение ta oskas end armastama ja austama panna ~ enese vastu armastust ja austust äratada
возбуждать 169a Г несов. сов. возбудить
что esile kutsuma, äratama, tekitama; возбуждать аппетит söögiisu tegema ~ äratama, возбуждать любопытство uudishimu äratama;
кого-что, чем erutama; возбуждать больного haiget erutama;
кого против кого meelestama, õhutama, üles ässitama; возбуждать всех против себя kõiki enda vastu meelestama;
что algatama, tõstma, tõstatama; возбуждать дело против кого jur. asja algatama kelle vastu, возбуждать иск jur. hagi algatama, они возбуждают дело о разводе nad algatavad abielulahutuse
возмущать 169a Г несов. сов. возмутить
кого nörritama, nördima panema, hinge täis ajama, nördimust ~ meelepaha ~ pahameelt tekitama; это возмущает нас see tekitab meis pahameelt ~ meelepaha, see nörritab meid;
кого van. üles ~ mässule ässitama keda;
что van. lainetama panema, liikvele ajama
вред 2 С м. неод. (без мн. ч.) kahju; наносить ~ причинять вред кому-чему kahju tegema ~ tekitama kellele-millele, kahjustama keda-mida, прогулка не будет ему во вред jalutuskäik ei tule talle kahjuks ~ ei tee talle kahju
вредить 289 Г несов. кому-чему kahju tegema ~ tooma ~ tekitama, kahjustama; вредить точности перевода tõlke täpsust kahjustama, tõlke täpsusele kahjuks tulema, холод вредит посевам külm kahjustab külvi ~ külve, külm teeb põllule liiga; vrd. повредить
вызвать 215* Г сов. несов. вызывать
кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
зазнобить 300a Г сов.
murd. что ära külmetama; зазнобить ноги jalgu ära külmetama;
(без 1 л.) murd., folkl. кого-что kirglikku armastust äratama; зазнобила меня красаевица kaunitar süütas mus armulõõma;
(без страд. прич.) безл. кого külmavärinaid tekitama kellel; больного зазнобило haigel hakkasid külmavärinad
залихорадить 270a Г сов. (без страд. прич.; обычно безл.) кого, без доп. külmavärinaid tekitama, (palavikuliselt) vappuma panema; больного залихорадило haigel hakkasid külmavärinad, завод залихорадило ülek. tehases ~ vabrikus läks tormamiseks
зародить 292 Г сов. несов. зарождать что, в ком-чём tekitama, sigitama, äratama, esile kutsuma; успех зародил в нём надежду edu äratas temas lootust, зародить сомнение в ком kahtlust äratama kelles
заронить 305a Г сов. несов. заронять I
что, куда kõnek. pillama, poetama, heitma; солнце заронило луч в комнату päike piilus tuppa, заронить искру tulekibet (maha) pillama;
что в ком ülek. tekitama, esile kutsuma, äratama; он заронил во мне подозрение ta pani mind kahtlema, заронить мечту в ком keda unistama panema;
заронить искру ~ зерно ~ семя чего в кого-что, в ком-чём liter. mille seemet kelles-milles idanema panema, sädet süütama kelles
звук 18 С м. неод.
heli, hääl; звуки песни lauluhelid, скорость звука füüs. helikiirus, издавать звуки heli tekitama, häält tekitama, häält tegema, не издавать ни звука vait olema, под звуки гитары kitarri saatel;
lgv. häälik; звуки речи häälikud, гласный звук täishäälik, vokaal, согласный звук kaashäälik, konsonant;
пустой звук tühi sõnakõlks; (согласиться) без звука kõnek. sõna lausumata (nõus olema); ни звука (1) ei kippu ega kõppu, (2) täielik vaikus, (3) mitte sõnakestki (lausuma)
изъязвить 300a Г сов. несов. изъязвлять что haavu ~ haavandeid ~ (mäda)paiseid tekitama; изъязвлённые руки paistes ~ haavandeis ~ veritsevad käed, изъязвлённые от ходьбы ноги käimisest veritsevad ~ vermeis jalad, спина изъязвлена кнутом selg on piitsavermeid täis
кавардак 19 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. segadus, korratus, virvarr; устроить кавардак kõike pahupidi pöörama ~ käänama, segadust tekitama
контузить 272a Г сов. (без 1 и 2 л.) кого põrutama, põrutust tekitama; его контузило в голову ta sai peapõrutuse (näit. sõjas)
кутерьма 52 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. segadus, möll, tohuvabohu, virvarr; поднять кутерьму möllama hakkama, möllu ~ saginat ~ segadust tekitama
лихорадить Г несов.
270b palavikus olema; külmavärinaid ~ vappekülma tundma; больной лихорадит haige on palavikus ~ väriseb palavikust;
270a кого безл. värisema ~ vappuma panema (palaviku kohta); külmavärinaid tekitama;
270a кого-что, без доп. ülek. kõnek. palavikku ajama (normaalset töörütmi häirima)
набаламутить 274a Г сов. что, без доп. madalk. segadust ~ rahutust ~ ärevust tekitama
навредить 292 (без страд. прич.) Г сов. кому-чему, в чём, без доп. (palju) kahju tegema ~ tooma ~ tekitama
нагнать 184 Г сов. несов. нагонять I
кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
нагреметь 236 Г сов. kõnek. palju kära ~ müra tegema; ülek. suurt kõmu tekitama, laineid lööma
намутить 294 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов.
также 316b что muda üles ajama, sogama, sogastama, sogaseks tegema; намутить воду vett sogaseks tegema;
что, без доп. ülek. kõnek. segadust tekitama
намыть 347a Г сов. несов. намывать что, чего
kõnek. (mingit hulka, hoolikalt) puhtaks pesema ~ küürima; намыть (много) посуды hulka nõusid puhtaks pesema;
välja ~ peale ~ kokku uhtma ~ uhtuma; намыть остров uhtes saart tekitama, saart kokku uhtma, намыть золота kulda pesema ~ uhtma
нашуметь 236 Г сов.
kära ~ müra tegema;
на кого, без доп. kõnek. karjuma kelle peale, kärkima kellega;
(без 1 и 2 л.) ülek. kõmu tekitama, laineid lööma; нашумевшее дело kõmuline sündmus, kõmulugu
ненависть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) viha, (viha)vaen, vihkamine, vimm, sallimatus; ненависть народа rahva viha, классовая ненависть klassivaen, вызывать ненависть vihkama panema, viha tegema ~ tekitama, испытывать ~ питать ненависть к кому vihkama keda, ненависть к кому-чему kelle-mille vihkamine, смотреть с ненавистью на кого vihaselt ~ vihkaval pilgul vaatama keda
неодобрение 115 С с. неод. (без мн. ч.) laitmine, mitteheakskiit(mine), hukkamõist(mine), halvakspanu, pahameel; высказать ~ выразить общее неодобрение üldist hukkamõistu ~ pahameelt väljendama, вызвать неодобрение pahameelt tekitama
неудовольствие 115 С с. неод. rahulolematus, meelepaha; выразить своё неудовольствие oma rahulolematust väljendama, к великому моему неудовольствию minu suureks meelepahaks, вызвать неудовольствие pahameelt tegema ~ tekitama
обескровить 278a Г сов. несов. обескровливать кого-что verest tühjaks laskma, veretustama, veretuks tegema; ülek. elujõuetuks ~ lahjaks tegema, nõrgestama; обескровить рыбу перед посолом kala enne soolamist verest puhtaks tegema, обескровить врага vaenlast nõrgestama, vaenlasele suuri kaotusi tekitama
образовать I 172a Г сов. и (в наст. вр.) несов., несов. также образовывать что moodustama, looma, tekitama, organiseerima, asutama, rajama, ellu kutsuma, tegema, kujundama; образовать комиссию komisjoni moodustama ~ looma, образовать новое слово uut sõna moodustama ~ tuletama ~ tegema, дорога здесь образует полукруг tee teeb siin poolringi
одушевлять 255 Г несов. сов. одушевить
что, чем hingestama, vaimse ~ hingega olendina kujutama; ülek. elustama, elama panema mida, elu sisse ajama millele; одушевлять природу loodust hingestama ~ elusolendina kujutama;
кого, чем van. innustama, vaimustama, vaimustuma panema, vaimustust tekitama; поэта одушевляет любовь к народу luuletajat innustab ~ inspireerib armastus rahva vastu
плодить 289 (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. кого-что
kasvatama (loomi, taimi); плодить овец lambaid kasvatama;
kõnek. sünnitama, sigitama (ka ülek.), soetama; ülek. tekitama; плодить детей lapsi sünnitama, плодить статьи kirjatükke vorpima, плодить страх hirmu sünnitama, плодить ужас õudust tekitama; vrd. расплодить
повредить 292 Г сов.
(без страд. прич.) кому-чему kahjustama keda-mida, kahju tegema ~ tekitama kellele-millele; повредить авторитету autoriteeti vähendama ~ kahjustama, мороз повредил посевам külm kahjustas külvi ~ tegi külvile ~ viljale liiga;
несов. повреждать что vigastama, viga tegema; повредить ногу jalga vigastama, jalale viga tegema, повредить корни juuri vigastama, повреждённое гнездо viga saanud ~ lõhutud pesa; vrd. вредить
повреждение 115 С с. неод.
(без мн. ч.) kahjustamine, vigastamine;
kahjustus, vigastus, rike; повреждение от мороза külmakahjustus, телесное повреждение kehavigastus, повреждение изоляции el. isolatsioonirike, причинить повреждение vigastama, vigastust tekitama, исправить повреждение riket kõrvaldama
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. несов. поднимать
кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
покоробить 277 Г сов.
что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ krimpsu kiskuma; доску покоробило от сырости laud on niiskusest kaardus ~ kummis;
кого-что, от чего ülek. kõnek. ebameeldivalt riivama, nördima panema, nördimust ~ pahameelt tekitama; эти слова покоробили его need sõnad tekitasid ~ äratasid temas nördimust ~ meelepaha; vrd. коробить
поляризовать 172a Г сов. и несов. что polariseerima, polarisatsiooni tekitama; поляризовать электроды elektroode polariseerima
породить 292 Г сов. несов. порождать
кого liter. van. sigitama;
что ülek. tekitama, esile kutsuma, sünnitama (ülek.); породить страх hirmu tekitama, породить толки kuulujutte tekitama ~ sünnitama, породить надежду lootust äratama
поселить 285a, буд. вр. также 308 Г сов. несов. поселять
кого-что куда elama paigutama ~ panema; поселить в новую квартиру uude korterisse paigutama;
что, в ком-чём ülek. sisendama, tekitama; поселить страх в ком kelles hirmu tekitama; vrd. селить
представлять 255 Г несов. сов. представить
кого-что, к чему esitama; представлять отчёт aruannet esitama, представлять список nimekirja esitama, представлять к награде autasustamiseks esitama;
кого-что, кому-чему esitlema;
кого-что kujutama, näitama; верно представлять положение olukorda õigesti kujutama, представлять в невыгодном свете halvas valguses näitama, представлять факты в ложном свете fakte valesti valgustama ~ esitama, представлять в смешном виде naeruväärsena kujutama;
что tekitama, pakkuma; представлять большие затруднения suuri raskusi tekitama ~ tegema, представлять интерес huvi pakkuma;
(без сов) обычно со словами собой, kõnek. из себя (endast) kujutama; фильм ничего собой не представляет film pole suurem asi, что представляет собой этот человек? mis inimene see on?
(без сов) кого-что esindama
претить 285b Г несов. (без 1 л.) кому-чему, от кого-чего, без доп. vastikust äratama ~ tekitama, vastik ~ vastumeelt olema; ложь ему претила vale oli talle vastik ~ vastumeelt, мне претит от его стихов tema luuletused on mulle vastumeelt
причинить 285a Г сов. несов. причинять что, кому-чему tegema, tekitama, põhjustama; причинить боль valu tegema, причинить горе muret tegema ~ tooma, причинить огорчение kurvastama, kurba meelt tegema, причинить беспокойство tülitama, tüli tegema, причинить вред kahju tekitama, kahjustama, причинить убытки (materiaalset) kahju tekitama, причинить обиду solvama
пробудить 293 Г сов. несов. пробуждать
293 (страд. прич. прош. вр. пробуждённый, кр. ф. пробудитьён, пробудитьена, пробудитьено, пробудитьены) кого-что liter. (üles) äratama (ka ülek.) ~ ajama; ülek. ergutama, tekitama, esile kutsuma; ehit. (betooni) aktiveerima; пробудить интерес к музыке muusikahuvi äratama, пробудить любовь в ком armastust äratama kelles, пробудить желание soovi tekitama, пробудить любопытство uudishimu tekitama ~ äratama;
313a (без несов.; без страд. прич.) кого (teatud aeg v. ajani) kelle äratamisega tegelema ~ keda äratada püüdma; пробудить кого целый час terve tund keda äratada püüdma
произвести 367 Г сов. несов. производить
что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
прошуметь 236 Г сов.
müra ~ kära ~ mürinat ~ mühinat tegema; mürinal ~ mühisedes mööduma; по дороге прошумела машина auto sõitis mürinal mööda, над головой прошумела ласточка pääsuke vuhises pea kohal üle;
чем, без доп. ülek. kõnek. kõmu tekitama;
(teatud aeg v. ajani) mürisema ~ mühisema ~ käratsema ~ kära ~ müra tegema;
прошуметь уши кому kõnek. kelle kõrvu millega huugama ~ kumisema ~ pilli ajama panema, keda oma jutuga ära tüütama
пустить 317 Г сов. несов. пускать кого-что
(lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
van. sisse valama, tilgutama; lisama;
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
разбудить 313a Г сов.
кого-что üles äratama ~ ajama;
что ülek. äratama, tekitama, esile kutsuma; разбудить самосознание народных масс rahvahulkade iseteadvust äratama ~ virgutama; vrd. будить
развести 367 Г сов. несов. разводить
кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
раздор 1 С м. неод. tüli, riid; семейные раздоры perekonnatüli(d), жить в раздоре riius elama, сеять раздор tüli külvama ~ tekitama;
яблоко раздора tüliõun
разжалобить 277 (повел. накл. ед. ч. разжалоби и разжалобь, мн. ч. разжалобьте) Г сов. кого kelles kaastunnet tekitama, kelle meelt härdaks ~ haledaks tegema, keda heldima panema; разжалобить слушателей kuulajates kaastunnet tekitama, kuulajate meelt härdaks ~ haledaks tegema
разлад 1 С м. неод. (без мн. ч.) lahkheli, ebakõla, ebaklapp, pahuksisolek; разлад в работе tööalased lahkhelid, разлад в семье lahkhelid perekonnas, между ними полный разлад nende vahel ~ nende suhetes on täielik ebakõla, nad ei klapi üldse, вносить разлад lahkhelisid ~ ebakõla tekitama ~ põhjustama, быть в разладе с кем kellega pahuksis olema, душевный разлад hingeline ebakõla
разлакомить 279 (повел. накл. ед. ч. разлакоми и разлакомь, мн. ч. разлакомьте) Г сов. кого, чем kõnek.
isu tekitama, maiustama ~ maiustamisele ahvatlema;
ülek. ahvatlema, ahvatama, isu ~ himu äratama
расколоть 252 Г сов. несов. раскалывать
что lõhkuma, lõhki ~ katki lööma ~ raiuma; расколоть дрова puid lõhkuma, расколоть орех pähklit katki lööma, расколоть сахар suhkrut tükeldama;
кого-что ülek. lõhestama, lõhet tekitama; расколоть группировку rühmitust lõhestama
расстройство 94 С с. неод.
segadus, korratus; внести расстройство в ряды противника vaenlase ridades segadust tekitama, хозяйственные дела в полном расстройстве majapidamisasjad on täiesti korrast ära ~ raamas;
rike, häire, nurjumine, nurjaminek; расстройство здоровья terviserike, tervisehäire, расстройство нервной деятельности närvitalitluse häire, речевое расстройство kõnehäire, расстройство замыслов kavatsuste nurjumine ~ luhtumine, расстройство желудка kõhulahtisus, привести в расстройство ära rikkuma;
kõnek. halb tuju, tujutus; он сегодня в расстройстве ta on täna tujust ära, tal on täna halb tuju, прийти в расстройство tujust ära langema ~ minema
растрогать 164a Г сов. кого-что, чем heldima panema, härdaks tegema, liigutama, meeleliigutust tekitama ~ esile kutsuma; растрогать до слёз pisarateni liigutama, растрогать всех своим рассказом kõiki oma jutuga liigutama ~ härdaks tegema
революционизировать 171a Г сов. и несов. кого-что
revolutsioneerima, revolutsioonilisi ideid levitama, revolutsioonile õhutama, revolutsioonilist meelsust tekitama, revolutsiooniliseks muutma; революционизировать массы rahvahulki revolutsioneerima ~ revolutsioonile õhutama;
revolutsiooniliselt ~ põhjalikult uuendama ~ ümber kujundama; революционизировать искусство театра teatrikunsti põhjalikult ümber kujundama
резонанс 1 С м. неод. resonants (füüs. kaasavõnkumine, kõla võimendamine; ülek. vastukaja); резонанс колебаний füüs. võnkeresonants, резонанс напряжений el. pingeresonants, событие имеет большой резонанс sündmusel on laialdane vastukaja, вызвать резонанс vastukaja tekitama ~ esile kutsuma
родить 292 (сов. прош. вр. родила) Г сов. и несов.
кого-что sünnitama (ka ülek.), ilmale tooma; sigitama (ka ülek.), elu andma; родить сына poega sünnitama, родить сомнения kahtlusi sünnitama, родить зависть kadedust tekitama;
что, без доп. (без 1 и 2 л.) kõnek. vilja kandma, kasvatama; здесь земля хорошо родит siin on viljakandev maa;
в чём мать родила kõnek. ihualasti, paljas nagu porgand
ропот 1 С м. неод.
nurin, porin, torin; глухой ропот porin, поднять ропот nurisema hakkama, nurinat tõstma, вызывать ропот nurinat tekitama ~ esile kutsuma ~ äratama;
ülek. luulek. müha, mühin, rüma; ропот моря meremüha, ропот сосен mändide müha ~ mühin, ропот ручья allikasulin, allikavulin
сенсация 89 С ж. неод. kõmu, sensatsioon, kõmuline sündmus; произвести сенсацию kõmu ~ sensatsiooni tekitama ~ tegema, вызвать сенсацию sensatsiooni esile kutsuma ~ tekitama ~ põhjustama
сеять 259а Г несов.
что külvama (liter. ka ülek.); seemendama; сеять рожь rukist külvama, сеять вражду vaenu külvama, сеять смерть surma külvama, сеять страх hirmu tekitama;
что, без доп. pihutama, pihulund ~ pihuvihma ~ uduvihma sadama;
что sõeluma; сеять муку jahu sõeluma; vrd. посеять
смута 51 С ж. неод.
van. rahutus, mäss, ärevus; сеять смуту rahutust ~ ärevust tekitama;
(без мн. ч.) segadus, rahutu ~ ärev ~ segane ~ segaduste aeg
смятение 115 С с. неод. rahutus, ärevus, segadus; paanika; душевное смятение hingerahutus, rahutus hinges, в большом смятении suures segaduses, вызвать смятение в рядах противника vaenlase ridades segadust tekitama ~ tegema, в смятении чувств meeltesegaduses
создать 227 Г сов. несов. создавать что looma, rajama, asutama, moodustama; valmistama, tegema; koostama; üles ehitama; esile kutsuma, tekitama; создать условия для работы töötingimusi looma, создать благополучную почву soodsat pinda ~ pinnast looma, создать теорию teooriat looma, создать симфонию sümfooniat looma, создать настроение tuju looma, создать государство riiki rajama, создать партию parteid rajama ~ asutama, создать общество ühingut ~ seltsi asutama, создать комиссию komisjoni moodustama, создать армию sõjaväge asutama ~ formeerima, создать курсы kursusi korraldama ~ organiseerima, создать роман romaani kirjutama, создать план plaani koostama, создать конструкцию (1) tarindit ~ konstruktsiooni välja mõtlema, (2) kujustama, disainima, создать новую жизнь uut elu ehitama, создать обстановку для работы töötingimusi looma, создать впечатление muljet tekitama ~ jätma, создать шум müra tegema ~ tekitama, создать затруднения raskusi tekitama ~ valmistama, создать общественное мнение ühiskondlikku arvamust kujundama, создать авторитет кому autoriteeti võitma ~ saavutama ~ tagama
сопротивление 115 С с. неод. (без мн. ч.)
vastupanu, vastupanek, vastupanemine, vastuseis(mine), vastuhakk(amine); tõrkumine, tõrge; упорное сопротивление противника vastase visa vastupanu, движение Сопротивления vastupanuliikumine, оказывать сопротивление кому-чему kellele-millele vastu panema ~ vastupanu avaldama ~ osutama, сломить сопротивление кого kelle vastupanu murdma, сдаться без сопротивления vastupanuta alla andma ~ vanduma, alistuma, встретить сопротивление vastupanu leidma, вызвать сопротивление vastuseisu tekitama ~ esile kutsuma;
takistus, tugevus, kindlus, vastupidavus, püsivus; тепловое сопротивление soojustakistus, soojatakistus, ehit. soojapidavus, электрическое сопротивление el. elektritakistus, внутреннее сопротивление (1) el. sisetakistus, (2) ülek. sisemine tõrge, переменное сопротивление el. muutuv ~ muudetav takistus, акустическое сопротивление helitakistus, сопротивление ветра tuuletakistus, сопротивление воздуха õhutakistus, сопротивление трению hõõrdetakistus, hõõrdetugevus, сопротивление скольжению liugtakistus, сопротивление движению liikumistakistus, сопротивление дыханию hingamistakistus, сопротивление изгибу paindetugevus, сопротивление излому murdetugevus, сопротивление растяжению tõmbetugevus, сопротивление разрыву rebimistugevus, rebenemistugevus, katke(mis)tugevus, сопротивление срезу lõiketugevus, сопротивление сжатию survetugevus, сопротивление раздавливанию muljumistugevus, сопротивление материалов tehn. (1) materjalide tugevus, (2) tugevusõpetus, сопротивление крепи mäend. toestiku tugevus, сопротивление износу v истиранию kulumiskindlus, сопротивление ста рению vananemiskindlus, сопротивление утомлению väsimuskindlus, сопротивление бортовой качке mer. külgõõtsekindlus, rullamiskindlus;
идти ~ пойти по линии ~ по пути наименьшего сопротивления kergemat teed ~ väiksema vastupanu teed minema
составить 278a Г сов. несов. составлять что
koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
(kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
травма 51 С ж. неод. med. trauma (välismõjustusel tekkinud vigastus); ülek. vapustus; бытовая травма olmetrauma, производственная травма töötrauma, töövigastus, психическая травма psüühiline trauma, psühhotrauma, hingeline vapustus, травма черепа koljutrauma, koljuvigastus, родовая травма sünnitrauma, sünnivigastus (vastsündinul), нанести кому травму kellele traumat ~ vigastust tekitama, keda traumeerima (ka ülek.), vapustama, получить травму traumat ~ viga ~ (närvi)vapustust saama
травмировать 171a Г сов. и несов. кого-что traumeerima (ka ülek.), traumat ~ vigastust tekitama, vigastama
тревога 69 С ж. неод.
ärevus, rahutus, mure; в душе тревога hing on ärevil, тревоги жизни, житейские тревоги elumured, повседневные тревоги argiaskeldused, igapäevamured, argi(päeva)mured, igapäevased mured ja askeldused, тревога за будущее mure tuleviku pärast, его охватила тревога teda valdas ärevus ~ rahutus, ta läks ~ muutus ärevaks ~ rahutuks, быть в тревоге ärev ~ rahutu olema, выражать тревогу по поводу чего mille pärast rahutust ~ muret väljendama, жить без тревог muretult elama, вызывать законную тревогу õigustatud ärevust tekitama;
häire (ka sõj.), alarm; пожарная тревога tule(kahju)häire, воздушная тревога õhuhäire, боевая тревога lahinguhäire, ложная тревога valehäire, учебная тревога õppehäire, аварийная тревога avariihäire, поднять тревогу alarmima, alarmeerima, häiret andma, бить тревогу häirekella ~ hädakella lööma (ka ülek.)
убыток 23 С м. неод. kahju, kahjum; материальные убытки aineline kahju, убыток от градобития rahakahju, убытки от пожара tulest tekkinud kahju, компенсационные убытки maj. hüvituskahjum, штрафные убытки maj. trahvikahjum, нести ~ терпеть убытки kahju kannatama, причинять убыток кому kellele kahju tekitama, торговать в убыток kahjumiga ~ kahju(de)ga kauplema, возместить убытки kahju ~ kahjumit hüvitama, продать без убытка kahjuta ~ kahju saamata maha müüma
увечить 271b Г несов. кого-что vigastama (ka ülek.), (keha)vigastusi tekitama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; увечить руку kätt vigastama, увечить кого в драке kellele kakluses kehavigastusi tekitama, увечить себя end sandiks tegema, увечить трактор traktorit lõhkuma; vrd. изувечить
увечье 113 С с. неод. (keha)vigastus; тяжкое увечье raske vigastus, увечье, связанное с работой, трудовое увечье töövigastus, получить увечье vigastada ~ viga saama, наносить ~ причинять увечья кому kellele kehavigastusi tekitama
ужаснуть 338 (без страд. прич.) Г сов. несов. ужасать кого-что, чем hirmutama, kohutama, ehmatama, heidutama, hirmu ~ õudust ~ jubedust tekitama ~ peale ajama, õõvastama; это событие ужаснуло всех see sündmus kohutas kõiki, меня ужаснула мысль о разлуке lahkumismõte kohutas mind ~ ajas mulle hirmu peale
умилить 285a Г сов. несов. умилять кого-что, чем heldima ~ härduma panema, liigutama, heldinuks ~ härdaks tegema, heldimust ~ meeleliigutust ~ härdust tekitama ~ esile kutsuma
умилосердить 270a (без 1 л. ед. ч., повел. накл. умилосерди, умилосердите) Г сов. кого-что van. halastama panema, armulikuks ~ armuheitvaks tegema, halastust ~ armulikkust tekitama ~ esile kutsuma, kelle südant pehmeks ~ haledaks tegema
уныние 115 С с. неод. (без мн. ч.) norutunne, norg, norutamine, norutus, raskemeelsus, kurvameelsus, nukrameelsus, nukrus; впадать в уныние norgu vajuma, tujul langeda laskma, приходить в уныние norgu vajuma, kurvameelseks muutuma, kurvaks saama ~ minema, наводить ~ нагонять уныние, приводить в уныние norutunnet ~ nukrust tekitama, meelt kurvaks tegema, всеми овладело уныние kõik olid norgu jäänud ~ jäid norgu
урон 1 С м. неод. kahju, kaotus(ed), kadu; терпеть ~ нести урон kahju kannatama, kaotusi kandma, нанести врагу урон vastasele kaotusi ~ kahju tekitama, с большим уроном suurte kaotustega
ущерб 1 С м. неод. (без мн. ч.)
kahju, kahjustus; материальный ущерб aineline ~ materiaalne kahju, возмещение ущерба kahju hüvitamine, в ущерб кому-чему предлог kelle-mille kahjuks, kelle-mille arvel ~ kulul, без ущерба кому-чему keda-mida kahjustamata, наносить ~ приносить ~ причинять ущерб кому-чему keda-mida kahjustama, kellele-millele kahju tegema ~ tekitama ~ tooma, понести ~ потерпеть ущерб kahju kandma, курить в ущерб здоровью tervisest hoolimata suitsetama, suitsetamisega tervist rikkuma, в ущерб детям закрыли каток laste huvide kiuste ~ huve arvestamata suleti liuväli;
ülek. langus, allakäik, taandumine, hääbumine; силы на ущербе jõud on otsas ~ lõpukorral;
(kuu) viimane veerand, vana kuu; луна на ущербе kuu on viimases veerandis, on vana kuu ~ kuu viimane veerand
хохот 1 С м. неод. (без мн. ч.)
naerulagin, vali naer; взрыв хохота naerupurse, naerupuhang, раскат хохота naerulagin, naerupahvak, naerurõkatus, закатываться ~ заливаться хохотом laginal naerma, lõkerdama, вызывать общий хохот üldist naeru tekitama, kõiki laginal naerma panema;
(öökulli) huikamine
шокировать 171a Г несов. кого-что, чем šokeerima (sündsustunde haavamisega äärmist meelepaha v. hämmastust tekitama); шокировать своим поведением oma käitumisega šokeerima
шум 1 (род. п. ед. ч. шума и шуму; мн. ч. 1, 3) С м. неод.
mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
(без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
экзальтация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) liter. eksalteeritus, ülivaimustus, ülim vaimustus ~ erutus, ülierutatus; haiguslik elevus; быть ~ находиться в экзальтации ülivaimustuses ~ kirglikult vaimustatud ~ eksalteeritud olema, слушатели в экзальтации kuulajad on ülimas vaimustuses, доводить до (степени) экзальтации kõrgmeeleollu ~ äärmisse elevusse viima, vaimustuspuhangut ~ vaimustuserutust tekitama
электризовать 172a Г несов и сов кого-что elektriseerima (elektriliseks tegema, elektrilaenguid tekitama v. üle kandma; elektrivooluga ravima; ka ülek.)
эродировать 171a Г несов. что geol., põll. erodeerima, erosiooni tekitama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur