[VES] Vene-eesti sõnaraamat

технический 129 П tehnika(-), tehno-, tehniline; технический отдел tehnikaosakond, техническое училище tehnikakool, технический журнал tehnikaajakiri, технический кружок tehnikaring, технические науки tehnikateadus(ed), техническая терминология tehnikaterminoloogia, tehnikasõnavara, техническая эволюция tehnika areng, техническая помощь tehnoabi, tehniline abi, техническая ткань tehnoriie, tehniline riie, станция технического обслуживания (tehno)hooldejaam, (tehno)hooldusjaam, техническое обслуживание автомашин autohooldus, autode tehnohooldus, технические культуры põll. tehnilised kultuurid, технический осмотр tehniline ülevaatus, технический прогресс tehniline ~ tehnika progress ~ edu, технический секретарь tehniline sekretär, технический редактор tehniline toimetaja, техническая документация tehnodokumendid, tehniline dokumentatsioon, технические средства обучения tehnilised õppevahendid, технические средства tehnovahendid, tehnikavahendid, технические приёмы oskus, osavus, töövõtted

техника 69 С ж. неод. (без мн. ч.) tehnika (tegevuses v. tootmisalal vajalikud võtted; nende võtete valdamine; rakendusteadus); tehnikavahendid, masinad, mehhanismid, seadmed, tööriistad; техника безопасности ohutushoid, ohutustehnika, техника игры mängutehnika, mänguvõtted, mänguoskus, техника шахматной игры malemängutehnika, техника письма loometehnika, loomekunst, музыкальная техника muusikatehnika, военная техника sõjatehnika, строительная техника (1) ehituskunst, ehitustehnika, (2) (tehnilised) ehitusvahendid, ehitusmasinad ja ehitusmehhanismid, техника исполнения teostus, техника прыжка sport hüppetehnika, техника пилотирования piloteerimistehnika, piloteerimisvõtted, piloteerimisoskus(ed), авиационная техника (1) lennundustehnika, lennuväetehnika, (2) lennukid, водолазная техника (1) tuukritehnika, (2) tuukrivarustus ja tehnilised vahendid, современная техника (1) nüüdisaja ~ tänapäeva tehnika, nüüdistehnika, (2) nüüdisaja ~ tänapäeva tehnikavahendid, план мероприятий новой техники tehnouuenduste plaan, вычислительная техника arvutusseadmed, arvutusseadmestik, бытовая техника kodumasinad, конторская техника büroomasinad, bürooaparaadid, bürooriistad

тех- часть сложных слов tehnika-, tehno-, tehniline; тех-отдел tehnikaosakond, тех-помощь tehnoabi, tehniline abi

научно-технический 129 П teaduslik-tehniline, teaduse ja tehnika; научно-техническое сотрудничество teadus- ja tehnikaalane koostöö, научно-техническая революция teadus- ja tehnikarevolutsioon, teaduse ja tehnika revolutsioon

интересовать 172a Г несов. кого huvitama, huvi pakkuma; его интересует техника teda huvitab tehnika, tehnika pakub talle huvi, ta huvitub tehnikast

физико-технический 129 П
‣ füüsika-tehnika-, füüsika(-) ja tehnika(-), füüsikalis-tehnikaline, füüsikaline ja tehniline;
‣ rakendusfüüsika; физико-технический институт rakendusfüüsika instituut

безграмотный 126 П (кр. ф. безграмотен, безграмотна, безграмотно, безграмотны) kirjaoskamatu; harimatu; безграмотный человек kirjaoskamatu inimene, безграмотное сочинение vearohke kirjand, технически безграмотен tehnikas ~ tehnika alal võhik, tehnikataibutu

поднатореть 229b Г сов. в чём madalk. (pisut) kogemusi ~ vilumust saama, milles asjatundjaks saama, viluma; поднатореть в технике tehnika alal asjatundjaks saama, tehnikaküsimusi jagama

совершенствование 115 С с. неод. (без мн. ч.) täiustamine, täiustus, täiendamine; täiustumine, täienemine, täiuslikumaks ~ täielikumaks saamine ~ muutumine; совершенствование техники tehnika ~ tehnikavahendite täiustamine ~ täiustumine, совершенствование методики преподавания õppemetoodika täiustamine ~ täiustumine

справочник 18 С м. неод. teatmik, teatmeteos, käsiraamat; карманный справочник taskuteatmik, портовый справочник sadamateatmik, sadamajuht, телефонный справочник telefoniraamat, технический справочник tehnika käsiraamat, tehnikaleksikon, справочник специалиста erialateatmik

отсталость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) mahajäämus, mahajäämine; техническая отсталость tehnika mahajäämus

первоклассный 126 П esmaklassiline, esmajärguline, esimese järgu; первоклассный инженер esmaklassiline insener, первоклассная техника esmaklassiline tehnika

последний 121 П
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi

прогресс 1 С м. неод. (без мн. ч.) progress, edu, edusammud, tõus; технический прогресс tehnika progress, tehniline progress ~ edu, идти по пути прогресса tõusuteed minema

первобытный 126 П (кр. ф. первобытен, первобытна, первобытно, первобытны)
‣ ürg-, ürgne, ürgaegne, ürgaja, esiaegne, esiaja, põlis-, põline; первобытный человек ürginimene, первобытное общество ürgühiskond, первобытная община ürgkogukond, первобытный бык ürgveis, tarvas, первобытный лес ürgmets, põlismets, первобытные нравы ürgsed ~ iidsed kombed;
‣ ülek. primitiivne, algeline, «ürgaja»; первобытная техника primitiivne ~ algeline tehnika

слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema

современность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ nüüdisaeg, praegusaeg, tänane päev, tänapäev; отразить современность в литературе kirjanduses tänast päeva ~ tänapäeva kujutama;
‣ nüüdisaegsus, praegusaegsus, tänapäevasus; ajakohasus, moodsus, modernsus; päevakajalisus; современность техники tehnika ajakohasus, современность оборудования seadmete modernsus, современность взглядов vaadete tänapäevasus;
‣ kelle kaasaegsus, kellega samaaegsus

состояние 115 С с. неод.
‣ seisund, seisukord, olek, seis, olukord; состояние здоровья tervislik seisund, состояние аффекта afektiseisund, состояние крайней необходимости hädaseisund, состояние равновесия tasakaaluseisund, tasakaaluolek, состояние напряжённости pingeseisund, pingulolek, pingus, состояние опьянения joobeseisund, joove, joobnud olek, purjusolek, критическое состояние kriisiseisund, kriitiline seisund, piirseisund, жидкое состояние vedel olek, твёрдое состояние tahke olek, газообразное состояние gaasiline olek, нетрезвое состояние joobeseisund, joobnud ~ ebakaine olek, purjusolek, состояние дел asjade seis, семейное состояние perekonnaseis, состояние неопределённости ebamäärane olukord, состояние войны sõjaolukord, плачевное состояние hale ~ vilets ~ armetu ~ nadi olukord, состояние рынка turukonjuktuur, состояние покоя paigalseis, liikumatus, подавленное состояние rõhutud ~ rusutud meeleolu, rusutus, обморочное состояние minestus, бессознательное состояние teadvusetus, meelemärkusetus, в безнадёжном состоянии lootusetus seisundis, в цветущем состоянии õitsvas olukorras, в состоянии восторга vaimustatud, vaimustuses, в раздражённом состоянии ärritatud meeleolus, в отчаянном состоянии meeleheitel, ahastuses, в запущенном состоянии hooletuses, räämas, kasimata, в образцовом состоянии eeskujulikult ~ eeskujulikus korras, прийти в негодное состояние kõlbmatuks muutuma, я не в состоянии это делать ma ei ole suuteline ~ võimeline seda tegema;
‣ tase; состояние преподавания õppetase, õpetamise tase ~ olukord, современное состояние техники tehnika nüüdistase, состояние развития промышленности tööstuse arengutase, состояние боевой готовности sõj. lahinguvalmiduse tase;
‣ varandus, vara; крупное состояние suur varandus, человек с состоянием varakas ~ rikas ~ jõukas inimene, сколотить состояние kõnek. varandust kokku ajama;
‣ van. seisus; люди всякого состояния igast seisusest inimesed

уровень I 17 С м. неод.
‣ tase, nivoo, kõrgus; уровень воды veetase, veeseis, уровень моря merepind, merevee tase, уровень радиации kiirgustase, radiatsioonitase, жизненный уровень elatustase, elutase, уровень развития arengutase, материальный и культурный уровень населения rahva elujärg ja kultuuritase, уровень техники tehnika tase, уровень цен hinnatase, hindade tase, уровень напряжения el. pingenivoo, pingetase, уровень пола põranda kõrgus, встреча на высшем уровне tippkohtumine, быть на уровне kõnek. tasemel olema, повышать уровень taset tõstma, поднять до надлежащего уровня nõutavale kõrgusele ~ tasemele tõstma, в уровень с чем (1) millega ühel tasandil, (2) ülek. millega vastavuses ~ kooskõlas, в уровень с краями ääretasa, ääreni, triiki, pilgeni, жить в уровень с веком ajakohaselt elama;
‣ lgv tasand; морфологический уровень morfoloogiatasand, sõnavormitasand

часть 92 С ж. неод.
‣ osa, jagu, tükk, element, detail; составная часть (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная часть keskosa, верхняя часть ülemik, ülaosa, ülemine pool ~ osa ~ tükk, большая часть suurem osa, носовая часть корабля laeva vööriosa, запасные части (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная часть liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые части valmis osad, valmisdetailid, боевая ~ головная часть ракеты raketi lõhkepea, части тела kehaosad, часть целого terviku osa, osa tervikust, третья часть kolmandik, часть публики osa publikust ~ publikut ~ vaatajaist ~ vaatajaid ~ kuulajaist ~ kuulajaid, часть яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, части света maailmajaod, проезжая часть (дороги) sõidutee, надземная часть pealmaaosa, maapealne osa, выступающая часть etteulatuv osa, eend, ходовая часть (1) veermik, (2) alusvanker, левая часть уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная часть mat. reaalosa, мнимая часть mat. imaginaarosa, дробная часть mat. murdosa, фасонная часть (toru)liitmik, мышечная часть anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая часть туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), часть статьи (1) kirjutise ~ artikli osa, (2) jur. lõige, части речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх частях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей частью, по большей части enamasti, enamalt ~ suuremalt jaolt, по частям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на части osadeks lahti võtma, osandama;
‣ jaoskond, osakond; учебная часть (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая часть sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная часть majandusjaoskond;
‣ ala; финансовая часть finantsala, rahandusala, работать по технической части tehnika alal töötama, заместитель директора по научной части teadusdirektor, это не по моей части ülek. kõnek. see pole minu rida;
‣ sõj. (sõja)väeosa; воинская ~ войсковая часть sõjaväeosa, регулярные части regulaarväeosad, авиационная ~ лётная часть lennuväeosa, морская часть mereväeosa, мотострелковая часть motolaskurväeosa, общевойсковая часть üldväeosa, отборная часть eliitväeosa, valikväeosa, передовая часть eelväeosa, специальная часть eri(ala)väeosa;
‣ aj. linnajagu; politseijaoskond;
‣ aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;
‣ kõnek. kaha (kahasse tehtu); в части с кем kellega kahasse;
◊ львиная часть lõviosa; рвать на части kõnek. tükkideks ~ lõhki kiskuma ~ rebima; разрываться ~ разорваться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma; сердце разрывается на части süda lõhkeb

технократия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) pol. tehnokraatia (tehnika ja tehnikaspetsialistide võim; seda propageeriv kodanlik sotsiaalne ja majandusteooria)

ядерный 126 П tuuma-, tuumade; nukleo-, nukleaar-, nukleaarne; ядерная плазма biol. tuumaplasma, nukleoplasma, karüoplasma (rakus), ядерное топливо tuumakütus, ядерная физика tuumafüüsika, ядерная химия tuumakeemia, ядерная техника tuumatehnika (tuumaenergia rakendamisega tegelev tehnika haru), ядерная энергетика tuumaenergeetika, ядерная энергия tuumaenergia, ядерная электростанция tuumaelektrijaam, aatomielektrijaam, tuumajõujaam, aatomijõujaam, ядерный реактор füüs. tuumareaktor, ядерная реакция tuumareaktsioon, ядерная стабильность tuuma stabiilsus, ядерное столкновение tuumade kokkupõrge, ядерный взрыв tuumaplahvatus, ядерная война tuumasõda, ядерная ракета tuumarakett, ядерная бомба sõj. tuumapomm, ядерное оружие sõj. tuumarelv, ядерное испытание, испытание ядерного оружия tuumakatsetus, tuumarelvakatsetus, tuumarelva katsetamine

овладение 115 С с. неод. (без мн. ч.) чем mille vallutamine, oma võimusesse ~ valdusse võtmine ~ haaramine; ülek. omandamine; овладение крепостью kindluse vallutamine, овладение знаниями teadmiste omandamine, овладение техникой oskus tehnikaga ~ masinatega ümber käia, tehnika valdamine

бионика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) bioonika (bioloogia ja tehnika piiriteadus)

постановочный 126 П lava-, lavastus-, lavastaja-, lavastuslik; постановочная техника lavaseadmed, -tehnika, постановочная часть teater lavastusala, постановочная пьеса hästi lavaline näidend, постановочная сторона спектакля etenduse lavastuslik külg

фактура I 51 С ж. неод. kunst, ehit. faktuur (kunstiteose tehnika omapära; materjali pinnakoe v. töötluse laad); фактура музыкального произведения helindi ~ helitöö faktuur ~ ehitus, фактура стиха värsikude (värsi kunstiline kude v. ehitus), фактура дерева puidukiri, puidutoim, puidutekstuur, фактура мрамора marmorimuster, рельефная фактура reljeefne faktuur, фактура под шубу ehit. kasukfaktuur, luuafaktuur (krohvil), террацевая фактура ehit. terratsofaktuur

филигрань 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kunst filigraan (pitsi meenutav peenest väärismetalltraadist ehistöö; selle valmistamise tehnika);
‣ vesimärk (paberis);
‣ filigraanpaber (läbipaistva võrkmustriga paber)

хемотроника 69 С ж. неод. (без мн. ч.) kemotroonika (elektrokeemiliste muundurite loomise ja kasutamisega tegelev tehnika haru)

электроника 69 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ el., füüs. elektroonika (teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides ja pooljuhtides liikuvate laengutega seotud nähtusi); промышленная электроника tööstuselektroonika;
‣ elektroonikaseadmed

энкаустика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) kunst vahamaal, enkaustika (vahavärvidega maalimise tehnika)

внедрение 115 С с. неод. (без мн. ч.) juurutamine, juurutus, kasutuselevõtt, tarvituselevõtt, elluviimine, rakendus, tootmisse võtmine ~ rakendamine; внедрение новой техники uue ~ moodsa tehnika juurutamine ~ rakendamine ~ kasutuselevõtt, внедрение новых идей uute ideede elluviimine, внедрение передового опыта eesrindlike kogemuste rakendamine

достижение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) saavutamine; для достижения цели eesmärgi saavutamiseks, по достижении совершеннолетия täisealiseks saades ~ saamisel, täisikka jõudes ~ jõudmisel;
‣ saavutus, kordaminek; достижения науки и техники teaduse ja tehnika saavutused

освоение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ omandamine, äraõppimine, kätteõppimine; освоение прочитанного loetu omandamine, освоение языка keele äraõppimine, освоение впечатлений muljete lahtimõtestamine;
‣ ülesharimine, kasutuselevõtt, rakendamine; hõlvamine; освоение целинных и залежных земель uudismaade ülesharimine, освоение новой техники uue tehnika kasutuselevõtt ~ rakendamine, освоение строительной площадки ehitusplatsi ettevalmistamine, освоение тайги taiga hõlvamine;
‣ evitamine, evitus, omasekstegemine, omaksvõtt; освоение новой технологии uue tehnoloogia evitamine

революционизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ revolutsioneeruma, revolutsioonilistest ideedest haaratama, revolutsioonilisest meeleolust nakatuma, revolutsioonilist meelsust omandama;
‣ revolutsiooniliselt ~ põhjalikult muutuma ~ uuenema ~ ümber kujunema; наша техника революционизировалась meie tehnika on põhjalikult uuenenud ~ muutunud;
‣ (без сов) страд. к революционизировать

современный 127 П (кр. ф. современен, современна, современно, современны)
‣ nüüdis-, tänapäeva, nüüdisaegne, praegusaegne, tänapäevane, nüüdisaja, nüüdne, praegusaja, praegune; ajakohane, moodne, modernne, uusaegne; современная литература nüüdiskirjandus, tänapäeva kirjandus, современный русский язык tänapäeva vene keel, современная молодёжь tänapäeva noored ~ noorus, nüüdne ~ nüüdisaegne noorus, современное поколение praegune põlvkond, современное оледенение geol. nüüdisaegne jäätumine, современный вулканизм geol. nüüdisaegne vulkanism, современная техника ajakohane ~ moodne ~ igati tänapäevane tehnika, вполне современный человек täiesti modernne ~ uue aja inimene, современные бальные танцы peotantsud, seltskonnatantsud, современное пятиборье sport moodne viievõistlus;
‣ кому-чему kelle kaasaegne, kellega samaaegne; современные Пушкину поэты Puškini kaasaegsed luuletajad, Puškini-aegsed luuletajad