[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 424 artiklit, väljastan 200

абсолютный 126 П (кр. ф. абсолютен, абсолютна, абсолютно, абсолютны) absoluut-, absoluutne; täielik; абсолютная величина mat. absoluutväärtus, абсолютная влажность füüs. absoluutne niiskus, абсолютная высота geogr. absoluutne kõrgus, абсолютная истина filos. absoluutne tõde, абсолютная прибавочная стоимость maj. absoluutne lisaväärtus, абсолютный нуль füüs. absoluutne null(punkt), абсолютный слух muus. absoluutne kuulmine, абсолютный спирт keem. absoluutalkohol, абсолютный покой täielik rahu, абсолютная тишина täielik vaikus
авторский 129 П autori-, autorite; авторский коллектив autorikollektiiv ~ autorite kollektiiv, авторское вознаграждение autoritasu, авторское свидетельство autoritunnistus, авторский гонорар autorihonorar, -tasu, авторский экземпляр autorieksemplar, авторский лист autoripoogen, авторское право jur. autoriõigus
агитировать 171a Г несов. кого, за кого-что, против кого-чего agiteerima keda, kelle-mille poolt, kelle-mille vastu; агитировать за мир rahu poolt agiteerima, агитировать против гонки вооружений võidurelvastumise vastu agiteerima, агитировать рабочих против войны töölisi sõja vastu agiteerima; vrd. сагитировать
баста межд. kõnek. punkt, lõpp, aitab naljast, asi tahe; иду в отставку, и баста! lähen erru ja punkt!
берестяной 120 П (kase)tohust, (kase)tohu-, toht-; берестяная юрта tohtjurta, kasetohust jurta, берестяная грамота aj. tohtkiri
~ pliine küpsetama;
первый ~ комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; как ~ы печёт kõnek. see on tal (nagu) käkitegu, (tal) tuleb nagu Vändrast saelaudu
болванка 72 С ж. неод.
tehn. valutoorik, valuplokk; (puit)toorik, (puit)tahus;
geod. viseertulp;
kübaraklots
борьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
боязливо Н kartlikult, pelglikult, arglikult; боязливо оглянуться arglikult selja taha piiluma
бояться 257 Г несов.
кого-чего, за кого-что, с инф. kartma, pelgama keda-mida, hirmul olema, hirmu tundma kelle-mille pärast; бояться трудностей raskusi kartma, бояться за свою жизнь oma elu pärast kartma ~ värisema ~ hirmul olema, боюсь простудиться kardan külmetada, боюсь, что он не придёт kardan, et ta ei tule ~ jääb tulemata, боюсь сказать (ma) ei julge öelda, ma võin (kergesti) eksida;
чего mitte taluma, kartma; таблетки боятся сырости tabletid kardavad ~ ei talu niiskust;
дело мастера боится kõnekäänd töö kiidab tegijat
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
(eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
(ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
(eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
букварь 11 С м. неод. aabits; сесть за букварь aabitsat ~ lugemist õppima ~ aabitsatarkust omandama hakkama, посадить за букварь aabitsa taha sundima
вахта 51 С ж. неод.
sõj., mer. vahikord, vaht; vahtkond; ночная вахта öine vahikord, стоять на вахте vahis olema, нести вахту vahti pidama, разделить команду на две вахты meeskonda kaheks vahtkonnaks jagama;
ülek. valve; стоять на трудовой вахте töövalvel olema, стоять на вахте мира rahu kaitsel seisma
вдевать 165a Г несов. сов. вдеть что, во что (sisse, taha) ajama ~ pistma ~ torkama; вдевать ногу в стремя jalga jalusesse pistma, вдевать руку в рукав kätt varrukasse pistma ~ ajama ~ torkama, вдевать нитку в иголку niiti nõela taha ajama
вернуться 338 Г сов. к кому-чему tagasi tulema ~ pöörduma, naasma; вернуться назад tagasi tulema, naasma, вернуться из-за границы välismaalt tagasi pöörduma, к этой теме мы ещё вернёмся selle teema juurde tuleme veel tagasi, ко мне вернулось моё прежнее спокойствие ma sain oma endise rahu tagasi, вернуться с полдороги poolelt teelt tagasi tulema ~ pöörduma;
вернуться к жизни ellu tagasi pöörduma
взбитый 119
страд. прич. прош. вр. Г взбить;
прич. П vahu-, vahustatud; взбитые сливки vahukoor, взбитые белки vahustatud munavalge
влезать 165b Г несов. сов. влезть
на что, во что (üles, peale, otsa, sisse) ronima; влезать на дерево puu otsa ronima, влезать в окно aknast sisse ronima, влезать в чужой карман võõrasse taskusse ronima;
во что kõnek. (sisse, peale) trügima; влезать в трамвай trammi trügima;
во что kõnek. sisse mahtuma kuhu; всё это в чемодан не влезает kõik see ei mahu kohvrisse, нога не влезает в сапог saabas ei lähe jalga, jalg ei mahu saapasse;
влезать ~ влезть в долги kõnek. võlgadesse sattuma; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma
вмещаться 165 Г несов. сов. вместиться
во что mahtuma; вещи не вмещаются в шкаф asjad ei mahu kappi;
страд. к вмещать
возвращать 169a Г несов. сов. возвратить
кого-что tagastama, tagasi andma; tagasi tooma; возвращать взятые взаймы деньги laenatud raha tagastama;
что (endale) tagasi saama; возвращать покой rahu tagasi saama;
возвращать ~ возвратить к жизни кого liter. elule tagasi andma ~ võitma keda
воздаяние 115 С с. неод. liter. van. tasu, tasumine; в воздаяние заслуг tasuks teenete eest
вознаграждение 115 С с. неод. (без мн. ч.) autasu(stus), tasu, tasumine; вознаграждение за труд tasu töö eest, вознаграждение за находку leiutasu, за небольшое вознаграждение väikese tasu eest
возражение 115 С с. неод. vastuvaidlemine, vastuvaidlus; vaie (vaide), vastuväide; без возражений! ei mingit vastuvaidlemist! он не терпит возражений ta ei talu ~ ei salli ~ ei kannata vastuvaidlemist, он говорил не допускающим возражений тоном ta rääkis toonil, mis keelas vastuvaidlemise, его доклад вызвал возражения tema ettekanne põhjustas vastuväiteid ~ vastuvaidlust, веское возражение mõjuv ~ kaalukas vastuväide, возражений нет vastuväiteid ei ole
воля 62 С ж. неод. (без мн. ч.)
tahe, tahtmine; soov; железная воля raudne tahe, последняя воля viimne tahe, сила воли tahtejõud, усилие воли tahtepingutus, свобода воли tahtevabadus, воля к жизни elutahe, по доброй воле vabal tahtel, против воли vastu tahtmist, объявить свою волю oma tahet avaldama;
võimus, meelevald; võim; это в твоей воле see on sinu võimuses;
vabadus, voli; выпустить на волю vabadusse ~ vabaks laskma, вырваться на волю vabadusse pääsema, жить на воле vabaduses elama;
van. priius; priikslaskmine;
воля ваша tehke, nagu soovite, teie tahtmine sündigu; давать ~ дать волю языку suud pruukima, sõnadele voli andma; давать ~ дать волю рукам kätele (vaba) voli andma, käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать волю слезам pisaratele voli andma; давать ~ дать волю кому vaba voli ~ vabu käsi andma kellele
воплощаться 165 Г несов. сов. воплотиться
в ком-чём kehastuma; teoks saama, realiseeruma; kujutatud olema; в революции воплощается воля рабочего класса revolutsioonis saab teoks töölisklassi tahe;
страд. к воплощать
восприятие 115 С с. неод.
(без мн. ч.) vastuvõtmine, omaksvõtmine, psühh. taju, tajumine; восприятие времени ajataju, восприятие формы предмета kujutaju, vormitaju;
psühh. tajumus
встать 223 Г сов. несов. вставать
(üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
(üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
выбросить 273a (повел. накл. выбрось, выброси) Г сов. несов. выбрасывать
кого-что välja viskama ~ heitma ~ paiskama; выбросить что в окно mida aknast välja viskama, его выбросило на берег ta heideti ~ paisati kaldale, выбросить за борт üle parda heitma, выбросить мусор в ящик prahti (prügi)kasti viskama, выбросить товар на рынок kaupa turule paiskama, выбросить рабочего на улицу kõnek. töölist värava taha ~ tänavale heitma, выбросить дурную мысль из головы rumalat mõtet peast välja viskama;
что bot. ajama, andma; выбросить побеги võsusid ajama, võsuma;
выбросить деньги на ветер raha ära raiskama ~ tuulde loopima
вывернуть 338* Г сов. несов. вывёртывать, выворачивать II
что, из чего välja kruvima; вывернуть лампочку lampi ~ pirni välja keerama, сосна, вывернутая с корнем juurtega väljakistud mänd;
что kõnek. välja väänama; вывернуть руку в плече kätt õlast välja väänama, вывернуть руки käsi selja taha väänama;
что ümber pöörama; вывернуть карманы taskuid pahupidi pöörama, вывернуть брюки kõnek. pükse ümber pöörama;
kõnek. (kuskilt) välja keerama ~ pöörama, äkki nähtavale ilmuma; вывернуть из-за угла nurga tagant välja keerama
выворачивать I 168a Г несов. сов. выворотить что kõnek.
(jõuga) välja pöörama ~ kangutama; selja taha väänama; выворачивать камни kive välja kangutama, выворачивать руку kätt selja taha väänama;
pahempidi ~ pahupidi pöörama; выворачивать чулок sukka pahempidi pöörama, выворачивать карманы taskuid pahupidi pöörama;
kummuli keerama;
выворачивать чью душу kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ выворотить наизнанку что pahupidi ~ pea peale pöörama mida
выделка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) töötlus, töötlemine; viimistlus, väljatöötus; valmistus; выделка кожи naha töötlemine, чистая выделка puhas töötlus;
овчинка выделки не стоит kõnekäänd asi ei tasu vaeva, asi pole vaeva väärt
выкрутить 316*a Г сов. несов. выкручивать
что valmis keerutama ~ punuma; он выкрутил хорошую верёвку ta keerutas hea nööri;
что (välja, kuivaks, tahedaks) väänama; она быстро выкрутила бельё ta väänas pesu kiiresti välja ~ tahedaks, выкрутить руки kõnek. (käsi) selja taha väänama;
что, из чего välja keerama; выкрутить лампочку lampi ~ pirni välja keerama
высеять 259* Г сов. несов. высевать, высеивать что
maha külvama; высеяли сто центнеров ржи sada tsentnerit rukist on maha külvatud;
läbi ~ ära ~ välja sõeluma; läbi ~ ära tuulama; высеять муку jahu läbi sõeluma
выскочить 311*b Г сов. несов. выскакивать из чего välja hüppama ~ kargama (ka ülek.); он выскочил из окна ta hüppas aknast välja, из кармана выскочила монета taskust kukkus raha (välja), из граблей выскочил зубец rehal tuli pulk välja, я выскочил ему на помощь kõnek. ma hüppasin talle appi, выскочить замуж kõnek. tanu alla lipsama, на носу выскочил прыщ kõnek. nina peale tuli vistrik, автомобиль выскочил из-за угла kõnek. auto vilksas nurga tagant välja;
выскочило из головы kõnek. on ~ oli nagu peast pühitud
вытерпеть 240* Г сов. что, без доп.
taluma, välja kannatama, üle elama; вытерпеть боль valu taluma ~ välja kannatama, я этого не вытерплю ma ei talu seda, ma ei kannata seda välja;
kõnek. vastu pidama; бумага всё вытерпит paber kannatab kõike
вытрусить 298* Г сов. что, из чего madalk. tühjaks ~ välja soputama ~ puistama; вытрусить муку из мешка jahu kotist välja soputama
вышвырнуть 335*a Г сов. несов. вышвыривать kõnek.
что välja viskama ~ pilduma ~ heitma; вышвырнуть что в окно mida aknast välja viskama;
кого ülek. välja ~ minema kihutama; Красная Армия вышвырнула интервентов Punaarmee kihutas intervendid (maalt) välja;
вышвырнуть ~ вышвыривать за ворота кого tänavale ~ värava taha heitma keda
вяжущий 124
действ. прич. наст. вр. Г вязать;
прич. П side-, sidus; вяжущее вещество ehit. sideaine, nideaine;
прич. П farm. kootav; park-, tahk-, tahkestav
гладь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
sile pind; гладь реки sile jõepind, гладь полей kõrgst. laiuvad väljad;
madalpiste; tekst. sileõmblus; вышивать гладью madalpistes tikkima;
тишь да ~ и гладь vaikus ja rahu, vaikne (elu)idüll
глашатай 41 С м. од. aj., kõrgst. heerold, kuulutaja; глашатай мира rahu kuulutaja
гонорар 1 С м. неод. honorar, (autori-, arsti-) tasu; авторский гонорар autoritasu, honorar
гореть 231b Г несов.
без доп., от чего, чем põlema, ülek. ka õhetama, kuumama, hõõguma, lõkendama; дрова горят в печи puud põlevad ahjus, глаза горят от любопытства silmad põlevad uudishimust, щёки горят от стыда ~ стыдом põsed õhetavad häbist, гореть в жару ~ в горячке palavikus hõõguma ~ kuumama, гореть любовью к кому-чему keda-mida palavalt armastama, гореть желанием palavalt soovima, рана горит haav tulitab, заря горит koit kumab ~ veretab, голова горит pea on tuline;
без доп., чем helkima, helklema; стёкла окон горели на солнце aknad helkisid päikese käes, гореть золотом kuldselt helkima;
kuumaks ~ tuliseks minema, tulitama (jahu v. heina kohta);
земля горит под ногами кого, у кого maa põleb jalge all, jalgealune on tuline; работа горит в руках у кого töö lendab käes; vrd. сгореть
горсть 92 С ж. неод. pihk; peotäis, käputäis (ka ülek.); держать в горсти peos hoidma, две горсти муки kaks peotäit jahu, бросить горсть земли на гроб peotäit mulda (hauda) viskama, горсть людей käputäis inimesi;
раздавать горстями kamaluga jagama
горчить 287b Г несов. kibe maitsema, kibeda maitsega olema; мука горчит jahu on kibeda maitsega, jahul on kibe maik
грань 90 С ж. неод. piir, raja (ka ülek.); serv; mat. tahk; kant; грань куба kuubi tahk, перейти грань приличия viisakuse piiri ületama, на грани двух веков sajandite piiril, sajandirajal, на грани жизни и смерти elu ja surma piiril
двор I 2 С м. неод.
õu, hoov; въехать во двор õue ~ hoovi sõitma, вход со двора sissepääs on õue kaudu ~ hoovi poolt, задний двор tagahoov, на дворе темно kõnek. õues ~ väljas on pime, гостиный двор kaubahoov, монетный двор rahapaja, müntla, постоялый двор sissesõiduhoov, проходной двор läbisõiduhoov, скотный двор karjaõu;
talund, talupere; деревня из пяти дворов külas on viis talu ~ suitsu;
ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole maad ega maja, ei ole kodu ega kotust; приходиться ~ прийтись ~ быть ко двору kõnek. кому sobima, meeldima, kohane olema
дело 96 С с. неод.
töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
(без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
(без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоегоашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
дифракция 89 С ж. неод. (без мн. ч.) füüs. difraktsioon (laine paindumine tõkke taha)
долой Н kõnek. maha, ära; долой войну! maha sõda! шапки долой! mütsid maha! уйди с глаз долой! kao mu silmist!
с плеч ~ с рук долой kaelast ära, asi tahe ~ ants
дорогой 123 (кр. ф. дорог, дорога, дорого, дороги; сравн. ст. дороже) П
kallis, väärtuslik; дорогой подарок kallis ~ väärtuslik kink, дорогой гость kallis külaline, дорогое воспоминание kallis mälestus, дорогой друг kallis ~ kulla sõber, дорогой ценой kalli hinnaga, каждая минута дорога iga minut on kallis, это себе дороже (выйдет) see ei tasu end ära;
П С дорогой м, дорогая ж. од. kallis, kallike, kallim
досыпать II 165a Г несов. сов. досыпать что, чего, до чего juurde puistama ~ raputama; täis puistama; досыпать муки в тесто taignale jahu juurde puistama, досыпать мешок доверху kotti suuni täitma
дремота 51 С ж. неод. (без мн. ч.) tukastus, suigatus, tukk, tukkumine; ülek. vaikus, rahu, tardumus
дым 3 (предл. п. ед. ч. о дыме, в дыму) С м. неод.
(без мн. ч.) suits; едкий дым kibe suits, пороховой дым püssirohusuits, рассеяться как дым hajuma nagu suits ~ udu;
aj. suits (maja, talu);
в дым madalk. lõplikult, täielikult; пьяный в дым täis kui tint ~ tinavile; дым коромыслом ~ столбом kõnek. tohuvabohu; нет дыма без огня vanas. kus suitsu, seal tuld
жалко Н
haledalt, haledasti, viletsalt, armetult, näruselt, haletsusväärselt; жалко улыбаться haledalt ~ haledasti naeratama, жалко выглядеть haletsusväärne ~ armetu välja nägema;
предик. кому-чему, кого-что, чего, с инф., без доп. kõnek. (on) kahju; мне жалко уходить mul on kahju lahkuda, мне жалко денег ma ei taha raha raisata, mul on rahast kahju
железа 55 (род. п. мн. ч. желёз) С ж. неод. anat. nääre, rahu; поджелудочная железа kõhunääre, слюнная железа süljenääre, щитовидная железа kilpnääre, железы внутренней секреции sisenõrenäärmed, sisenõristusnäärmed, sisesekretsiooninäärmed
железный 126 П raud-, raua-, raudne (ka ülek.); железная клетка raudpuur, железное дерево bot. raudpuu (Parrotia persica), железная руда rauamaak, железный век arheol. rauaaeg, железное здоровье raudne tervis, железная воля raudne tahe
жир 3 (род. п. ед. ч. жира и жиру, предл. п. о жире, в (на) жире, в (на) жиру) С м. неод. rasv, rasvaine; животный жир loomarasv, loomne rasv, говяжий жир veiserasv, loomarasv, почечный ~ внутренний жир ploomirasv, рыбий жир kalamaksaõli, kalarasv, растительный жир taimerasv;
заплыть жиром kõnek. rasva ~ lihavaks minema, rasvuma; сбросить ~ спустить лишний жир kõnek. rasva maha võtma; с жиру бесится kõnek. on heast elust lolliks läinud, ei sünni sööma ega mahu magama
за I предлог I с вин. п.
kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
-ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
заарендовать 172a Г сов. несов. заарендовывать что rendile võtma, rentima; он заарендовал хутор ta võttis talu rendile
забегать 165b Г несов. сов. забежать
куда, к кому (hetkeks) sisse astuma ~ jooksma ~ põikama; забегать по утрам в закусочную kõnek. hommikuti toidubaarist läbi astuma ~ lippama, время от времени она забегала во двор aeg-ajalt jooksis ~ lippas ta hoovi (sisse);
kõnek. ette ~ taha ~ kaugele jooksma; ülek. ette ruttama ~ tõttama; забегать справа paremalt poolt ette jooksma, не стану забегать вперёд, прочтите сами ma ei rutta ette, lugege ise, забегать далеко в лес kaugele metsa jooksma
завалиться 305 Г сов. несов. заваливаться
külili kalduma, viltu vajuma; телега завалилась vanker vajus külili;
за что, куда kukkuma, libisema; книга завалилась за диван raamat kukkus sohva ~ diivani taha;
на что, чем, без доп. (taha) langema ~ vajuma ~ viskuma; голова завалилась на спинку кресла pea vajus tugitooli seljatoele;
kokku ~ sisse langema, kokku varisema; избушка завалилась hurtsik on kokku varisenud;
на чём, без доп. kõnek. läbi põruma;
на что, с инф. kõnek. end pikali viskama; завалиться спать voodisse vajuma, põõnama heitma;
чего хоть завались madalk. mida on jalaga segada ~ ülearugi
завернуть 338 Г сов. несов. завёртывать, заворачивать
кого-что, во что, чем (sisse) pakkima ~ keerama ~ mässima ~ mähkima; завернуть покупку в бумагу ostu paberisse pakkima, завернуть шею шарфом salli kaela ümber mähkima, завернуть ребёнка в одеяло last tekisse mähkima;
к кому-чему, куда, кого-что (kõrvale, tagasi) pöörduma ~ pöörama; завернуть к крыльцу trepi ette pöörama, treppi sõitma, завернуть за угол nurga taha pöörama ~ pöörduma, завернуть коня hobust ringi ~ tagasi pöörama;
(без страд. прич.) куда kõnek. (mööda minnes) sisse ~ läbi astuma ~ sõitma; завернуть к приятелю sõbra poole sisse põikama;
что kõnek. kinni kruvima ~ keerama; завернуть кран kraani kinni keerama;
что üles keerama ~ käärima; завернуть рукава käiseid üles käärima;
(без несов.; без страд. прич.; без 1 и 2 л.) madalk. van. (äkki) saabuma ~ algama; завернули морозы äkki keeras külmale;
(без несов.) что madalk. vahele ~ sekka torkama ~ pistma; завернуть словцо sõna sekka ütlema ~ pistma
завести 367 Г сов. несов. заводить I
кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
завещание 115 С с. неод. testament, viimne tahe; viimne soov; составить завещание testamenti tegema, словесное завещание suuline korraldus (surmajärgseks täitmiseks), suuline testament, по завещанию testamendi järgi
загибать 169a Г несов. сов. загнуть что, без доп.
(üles, alla, kõrvale) pöörama ~ keerama ~ käänama; (viltu, kõveraks, üles, alla, kõrvale) painutama ~ koolutama ~ niverdama ~ murdma ~ kallutama; ülek. madalk. sihtima, tüürima; загибать за угол kõnek. nurga taha pöörama ~ pöörduma, река загибает вправо kõnek. jõgi keerab paremale, загибать угол листа lehenurka kahekorra käänama, загибать пальцы sõrmi kõverdama, загибать ресницы ripsmeid koolutama, загибать цену madalk. soolast hinda küsima, вон он куда загибает näe, kuhu ta sihib;
ülek. madalk. põrutama, soolast panema, kõvasti ütlema;
загибать ~ загнуть салазки madalk. kellel jalgu ja pead kokku väänama, keda kringliks keerama
загнутый 119 (кр. ф. загнут, загнута, загнуто, загнуты)
страд. прич. прош. вр. Г загнуть;
прич. П (kõveraks, ülespoole, taha) painutatud ~ koolutatud ~ käänatud, kõver; kahekorra keeratud
задвинуть 334 Г сов. несов. задвигать что, куда, чем (kinni, ette, taha, alla) lükkama; задвинуть стол в угол lauda nurka lükkama, задвинуть засов riivi ette lükkama, задвинуть занавес eesriiet ette tõmbama
задеть 249 Г сов. несов. задевать I кого-что, чем, за что keda-mida riivama, puudutama (ka ülek.); kuhu kinni jääma; пуля задела ногу kuul riivas jalga, задеть чьи интересы kelle huvisid puudutama ~ riivama, задеть чьё самолюбие kelle enesearmastust puudutama, задеть локтем стекло küünarnukiga vastu klaasi puutuma ~ lööma, пальто задело за гвоздь mantel jäi naela taha kinni;
задеть ~ задевать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, (2) kelle meeli köitma
заехать 224 Г сов. несов. заезжать I
к кому, за кем-чем, куда, на чём (sisse, läbi, järele, juurde, taha) sõitma; заехать во двор hoovi sisse sõitma, заехать к знакомому tuttava (mehe) poolt läbi sõitma, хочу как-нибудь заехать к вам vahest saab kunagi teie poolt läbi sõita ~ tulla, отец заехал за ней на машине isa sõitis talle autoga järele, заехать с левой стороны vasakult poolt juurde sõitma, заехать за тысячу километров tuhande kilomeetri taha sõitma;
во что, чем, по чему, без доп. madalk. virutama; заехать в зубы кому kellele vastu hambaid virutama
зайти 374 Г сов. несов. заходить II
к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
(kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
закатиться 316 Г сов. несов. закатываться
во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
закинуться 334 Г сов. несов. закидываться (taha) heidetama; голова гордо закинулась назад pea oli uhkelt selga heidetud
закрутить I 316a Г сов. несов. закручивать что, чем kinni ~ üles ~ peale keerama; keerutama; väänama (madalk. ka ülek.); закрутить кран kõnek. kraani kinni keerama, закрутить проволоку traati kinni keerutama, закрутить руки назад käsi selja taha väänama;
закрутить ~ закручивать гайки madalk. kruvisid kinni keerama, ohje pingutama
залежалый 119 П kõnek.
seisma jäänud; залежалый товар seiskunud kaup;
seiskunud, jääbinud; залежалая мука jääbinud jahu
залететь 234 Г сов. несов. залетать I куда (sisse, taha, kaugele) lendama; бабочка залетела в комнату liblikas lendas tuppa, ветерок залетел в окно mahe tuul puhus aknast sisse
заложить 311a Г сов. несов. закладывать что, куда, чем
(taha, sisse, vahele, kohale) panema ~ kuhjama; täis toppima; заложить руки за спину käsi selja taha panema, он заложил стол книгами ta laud on raamatuid täis, я заложил это место в книге ma panin raamatusse sinna kohta märgi vahele, заложить уши ватой kõrvu vatiga kinni toppima;
что rajama; заложить парк parki rajama, заложить фундамент vundamenti ~ alusmüüri tegema ~ rajama, в ребёнке заложено доброе начало laps on oma olemuselt hea;
кого-что ette rakendama; заложить рысаков traavleid ette rakendama, заложить коляску kalessi sõiduvalmis seadma;
что pantima; заложить часы kella pantima;
безл. что kõnek. kinni panema; нос заложило nina on kinni, грудь заложило matab hinge;
заложить ~ закладывать за галстук madalk. kõrisse kallama, kõvu troppe tegema, kärakat panema, kõri ~ keelt kastma; заложить ~ закладывать основы ~ фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
заломить I 321 Г сов. несов. заламывать что
kõnek. (painutades) murdma; tagurpidi murdma; заломить ветку oksa murdma, заломить руки за спину käsi selja taha väänama, заломить шапку mütsi kuklasse lööma ~ ühe kõrva peale lükkama;
madalk. (hinda) soolama; они заломили неслыханную цену nad soolasid kuulmatu hinna
замаскировать 172a Г сов. несов. замаскировывать
кого-что, кем-чем, под кого-что maskeerima, kostüümima, kostümeerima, maskikostüümi ehtima; замаскировать лицо maski ette panema, nägu maski taha varjama, замаскировать дедом-морозом nääritaadiks rõivastama;
кого-что чем varjama, peitma, maskeerima (ka sõj.); замаскировать свои намерения oma kavatsusi varjama, замаскировать гнездо pesa varjama, замаскировать орудие suurtükki maskeerima ~ moondama; vrd. маскировать
замкнуть 336a Г сов. несов. замыкать
kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
замкнуться 336 Г сов. несов. замыкаться
kõnek. lukku minema, lukustuma;
во что, на что, в чём, без доп. kõnek. end lukustama ~ luku taha panema;
sulguma, kokku ~ kinni minema; колосья замкнулись за мной viljapead lõid mu järel (jälle) kokku;
во что, в чём, без доп. endasse sulguma, inimestest eralduma ~ eemale tõmbuma; замкнуться в себе endasse tõmbuma, замкнуться в своём кругу oma kitsasse ringi tõmbuma
запасть 356b Г сов. несов. западать
sisse langema, sisse ~ auku vajuma; запавшие глаза aukuvajunud silmad;
куда kõnek. mille sisse ~ taha kukkuma ~ langema ~ veerema;
во что ülek. tungima, sööbima; запасть в душу hinge sööbima, запасть в сердце südamesse jääma
запереть 244a (деепр. заперев и заперши) Г сов. несов. запирать
что lukku ~ riivi panema, luku(s)tama, kinni keerama ~ panema; он запер дверь на ключ ~ на замок ta pani ~ keeras ukse lukku, запереть ворота väravat sulgema ~ kinni panema ~ lukustama, он запер дверь на крючок ta pani ukse haaki;
кого-что где, куда lukustama, luku taha panema, sulgema keda-mida kuhu; запереть кого в сарае keda kuuri kinni panema, запереть альбом в стол albumit laekasse lukustama;
что sulustama (kabemängus);
дух ~ дыхание заперло madalk. hing jäi kinni, matab hinge
запереться 244 (прош. вр. заперся и заперся, заперлось и заперлось, заперлись и заперлись, дееприч. прош. вр. запершись) Г сов. несов. запираться
end kuhu sulgema, end luku taha panema;
lukku minema, lukustuma, lukkuma, sulguma; дверь заперлась uks läks lukku;
kõnek. (midagi kangekaelselt) salgama ~ eitama
заползти 363 Г сов. несов. заползать куда sisse ~ peale ~ taha ~ alla roomama ~ ronima; pugema kuhu (ka ülek.); заползти под крыльцо trepi alla roomama ~ pugema, в душу заползло сомнение hinge puges ~ sigines kahtlus
заполнить 269a (повел. накл. заполни) Г сов. несов. заполнять что, чем täitma; täis ajama; ученики заполнили зал saal on õpilasi täis, он заполнил анкету ta täitis ankeedi, заполнить яму щебнем auku killustikuga täitma, душу заполнило спокойствие hinge täitis rahu
запрокинуть 334 Г сов. несов. запрокидывать что
tahapoole heitma ~ kallutama ~ viskama; она запрокинула голову ta kallutas pea taha;
madalk. ümber ~ pikali lükkama ~ tõukama
запрыгнуть 335b Г сов. несов. запрыгивать во что, на что, за что peale ~ sisse hüppama ~ kargama; запрыгнуть за черту üle joone ~ joone taha hüppama, запрыгнуть на скамейку pingile ~ pingi otsa ~ peale hüppama
запрятать 187 Г сов. несов. запрятывать кого-что, во что kõnek. kaugele ~ hästi ära peitma; он запрятал деньги под матрац ta peitis raha voodikoti ~ madratsi alla, запрятать в тюрьму vangikongi heitma, trellide taha panema
засадить 313a Г сов. несов. засаживать
что, чем täis istutama; улицы засажены тополями tänavate äärde on paplid istutatud, засадить поле картофелем põldu kartulite alla panema;
кого во что, за что, с инф. kõnek. kinni ~ istuma ~ mingi töö kallale panema; льва засадили в клетку lõvi pandi puuri, засадить в карцер kartsa panema, его засадили на два года ta pandi kaheks aastaks istuma ~ kinni, мать засадила ребёнка за книгу ema pani lapse raamatu taha;
что во что kõnek. sisse lööma ~ virutama ~ põrutama; он засадил топор в бревно ta virutas kirve palki
засесть 353 Г сов. несов. засаживаться
за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
засунуть 334 Г сов. несов. засовывать что куда kõnek. (sisse, taha, vahele) pistma ~ torkama ~ toppima; засунуть руку в карман kätt taskusse pistma, засунуть книгу в стол raamatut laualaekasse ~ sahtlisse pistma
затворить 305a, 285a Г сов. несов. затворять что (ust vm.) kinni panema, sulgema; кого kõnek. luku taha panema, kinni panema kuhu; затвори дверь pane uks kinni
затечь 378b Г сов. несов. затекать
во что, за что sisse ~ taha jooksma ~ voolama ~ valguma; вода затекла за воротник vesi jooksis krae vahele, следы затекли водой jäljed on vett täis valgunud;
kinni ~ üles paistetama; глаз затёк silm on paistes;
ära surema, kangeks jääma (käe v. jala kohta); ноги затекли jalad on kanged ~ surnud
затишье 113 С с. неод.
(обычно без мн. ч.) tuulevaikus; vaikus, rahu, vaikolek; затишье перед бурей vaikus enne tormi, воспользоваться затишьем vaikushetke kasutama;
tuulevari; van. vaikne ~ üksildane koht
затхлый 119 П (кр. ф. затхл, затхла, затхло, затхлы) kopitanud, läppunud, läpastanud, läpane, umbne, sumbunud; затхлая мука kopitanud jahu, затхлый воздух umbne ~ läppunud õhk, затхлая среда ülek. kopitanud õhkkond
затылок 23 С м. неод. kukal (ka tehn.); становиться в затылок kuklarivvi ~ haneritta ~ üksteise selja taha võtma, шагать в затылок kuklarivis ~ kolonnis sammuma, равняться в затылок kuklasse joonduma, сдвинуть шапку на затылок mütsi kuklasse lükkama, дать по затылку kõnek. mööda ~ vastu kukalt andma, затылок резца (lõike)tera kukal;
чесать ~ почёсывать затылок ~ в затылке kõnek. kukalt kratsima ~ sügama, nõutu olema
зачесать I 202a (страд. прич. прош. вр. зачёсанный) Г сов. несов. зачёсывать что (mille peale v. taha) kammima ~ sugema; зачесать волосы назад juukseid taha kammima
земля 64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, твор. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.
(без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
знать II 165a (без страд. прич.) Г несов. кого-что, о ком-чём, kõnek. про кого-что, без доп. teadma, tundma, oskama; знать правила reegleid teadma, знать жизнь elu tundma, знать язык keelt oskama, он не знал об этом ta ei teadnud seda, знать в лицо nägupidi tundma, знать вдоль и поперёк läbi ja lõhki tundma, он с детских лет знал горе ta sai juba lapsest peale muret tunda, он знает своё дело ta on oma ala meister, ta tunneb oma ala ~ tööd hästi, давать себя знать tunda andma, давать о себе знать endast teada ~ märku andma, не знать покоя mitte rahu leidma;
знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
иголка 72 С ж. неод.
nõel; штопальная иголка sukanõel, швейная иголка õmblusnõel, вдеть ~ продеть нитку в иголку niiti nõela taha panema ~ ajama, иголки инея härmanõelad;
okas, oga;
(сидеть) как на иголках nagu tulistel sütel ~ nõeltel (istuma); искать иголку в стоге сена nõela heinakuhjast otsima; как нитка с иголкой ~ за иголкой nagu sukk ja saabas
игра 53 С ж. неод.
mäng (ka ülek.); детская игра lastemäng, спортивная игра sportmäng, военная игра sõjamäng, настольная игра lauamäng, олимпийские игры olümpiamängud, опасная игра ohtlik mäng, игра в мяч pallimäng, игра в карты kaardimäng, вступить в игру mängu tulema ~ lülituma, выйти из игры mängust lahkuma, (состояние) вне игры sport suluseis;
(без мн. ч.) mäng(imine), mänglus, mänglemine; helklus; игра на скрипке viiulimäng, игра в куклы nukkudega mängimine, игра в прятки peitusmäng, peitus, игра в кошки-мышки pimesikumäng, pimesikk, игра красок värvide mäng, игра слов sõnamäng (ülek.), игра фантазии ~ воображения kujutlusmäng, игра судьбы saatuse mäng, игра солнечных бликов päikeselaikude mäng ~ helklemine, биржевая игра börsil mängimine ~ börsispekulatsioon;
игра природы looduse ime, looduse temp ~ vemp; игра с огнём tulega mängimine; игра не стоит свеч asi pole vaeva väärt, (asi) ei tasu vaeva ~ ei tasu end ära
игристый 119 П (кр. ф. игрист, игриста, игристо, игристы) vahu-, vahutav, kobrutav, kihisev; игристое вино vahuvein
идти 371 Г несов.
куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идтиамуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
(välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
на что kõnek. näkkama (kala kohta);
kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
изморозь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
kahu, härm(atis); земля покрыта изморозью maa on härmas ~ kahutanud;
jäide;
teralumi; сыпалась изморозь sadas teralund;
(külm) karge õhk, kargus;
jäine udu; туманная изморозь jäine uduvine
изнаночный 126 П pahu(poole)-, pahem(-), taga(külje)-; изнаночная сторона ткани riide pahem pool ~ pahupool
использование 115 С с. неод. (без мн. ч.) kasutus, kasutamine; использование атомной энергии в мирных целях aatomienergia rahu tarbeks ~ rahutarbeline ~ rahueesmärkidel kasutamine, экономное использование рабочей силы tööjõu säästlik kasutamine
исчезнуть 341 (м. р. прош. вр. исчез; повел. накл. исчезни) Г сов. несов. исчезать где, откуда kaduma (kõnek. ka ülek.), hävima; она исчезла за дверью ta kadus ukse taha, исчезнуть без следа jäljetult kaduma, исчезнуть из памяти mälust kustuma;
исчезнуть ~ исчезать из глаз ~ из вида silmist ~ silmapiirilt kaduma
какой 123 М м. (какая, какое, какие)
missugune, milline; kõnek. mingi(sugune); mis; kui; какую книгу вы хотите? millist raamatut te soovite? какой негодяй! milline ~ missugune lurjus ~ lontrus! какое счастье! milline õnn! какой ни на есть kõnek. olgu milline tahes, какое сегодня число? mitmes täna on? mis kuupäev täna on? какой он знаток mis asjatundja tema on, не ахти ~ не бог весть какой kõnek. pole teab mis, ни в какую ei mingil juhul, какой он добрый! kui hea ~ lahke ta on!
М Н какое kõnek. või veel, hoopiski mitte, vastupidi; он согласен? какое! и слышать не хочет on ta nõus? vastupidi, ta ei taha sellest kuuldagi, какое там! hoopiski mitte! mida ~ või veel!
карандаш 29 С м. неод.
pliiats; простой карандаш harilik pliiats, цветные карандаши värvipliiatsid, копировальный ~ химический карандаш keemiline pliiats, kopeerpliiats, tindipliiats (kõnek.), очиненный ~ отточенный карандаш teritatud pliiats;
(без мн. ч.) pliiatsijoonis(tus); рисунок в карандаше pliiatsijoonistus, чертёж в карандаше pliiatsijoonis, -joonestis;
брать ~ взять на карандаш кого-что kõnek. keda-mida kirja panema, üles märkima, kõrva taha panema
ключ I 29 С м. неод.
võti (ka ülek.); ключ от шкафа kapivõti, бородка ключа võtmekeel, связка ключей võtmekimp, запереть на ключ lukku keerama ~ panema, luku taha panema, отпереть ключом võtmega avama, ключи города ~ от города linna võtmed, ключ к решению задачи võti (ülesande lahendamiseks), ключ Морзе morsevõti, ключ к шифру salakirjavõti, скрипичный ключ muus. viiulivõti, басовый ключ muus. bassivõti, теноровый ключ muus. tenorivõti, гаечный ключ tehn. mutrivõti, стрелочный ключ tehn. pöörmevõti, раздвижной ключ tehn. reguleeritav (mutri)võti;
tehn. (juht)lüliti, pöördlüliti; ключ управления juhtlüliti, короткозамыкающий ключ lühistuslüliti, переключающий ключ ümberlüliti;
ehit. lukk; ключ арки kaare lukk, ключ свода võlvi lukk
кокошник 18 С м. неод. kokošnik (etn. vene tanu; arhit. võlvkatuse ilulõpetus)
ком ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод. kamakas, kamp, komp, pall; tomp; mütsak; комья грязи porikamakad, ком земли mullakamp, ком снега lumepall, -kamakas, ком ваты vatitomp, смять в ком (kokku) kägardama, ком подкатил к горлу klimp ~ klomp tõusis kurku;
первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb (ikka) aia taha
конец 35 С м. неод.
ots, lõpp (kõnek. ka ülek.); конец палки kepi ots, конец дороги tee(konna) lõpp, к концу лета suve lõpuks, довести до конца lõpule viima, день близится к концу päev hakkab lõppema ~ veereb õhtule, подходить к концу lõpukorral olema, из конца в конец otsast lõpuni, в конце концов lõppude lõpuks, без конца lõputa, alalõpmata, lõputult, до конца lõpuni, lõplikult, под конец lõpu poole, билет в оба конца kõnek. edasi-tagasi-pilet, со всех концов света igast kandist, igast ilmakaarest, бесславный конец kuulsusetu lõpp ~ surm, швартов(н)ый конец mer. kinnitustross, ots, зарядный конец fot. laadimisots (filmil);
концы мн. ч. tekst. narmasnuust, (pühkimis)narmad, lõngajäätmed; прядильные концы ketrusotsad;
van. tükk, rest; конец сукна kalevirest;
конец -- (всему) делу венец vanas. lõpp hea, kõik hea; один конец kõnek. olgu (juba) üks lühike lõpp, ots käes nii või teisiti; на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; класть ~ положить конец чему millele lõppu tegema, kriipsu peale tõmbama; ни конца ни краю нет чему millel pole otsa ega äärt ~ aru ega otsa; палка о двух концах kahe teraga mõõk; и дело с концом kõnek. ja asi vask ~ tahe; отдавать ~ отдать концы madalk. (1) hinge heitma, (2) jalga laskma, vehkat ~ putket tegema; сводить ~ свести концы с концами otsa otsaga kokku saama; хоронить ~ схоронить концы в воду madalk. jälgi kaotama ~ hävitama
копоть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) tahm, nõgi;
нагонять ~ нагнать копоти на кого kõnek. van. kellele hirmu nahka ~ naha vahele ajama
крестьянский 129 П talupoja-, talu-, talupoeglik, rustikaalne; talurahva-; крестьянское хозяйство talumajand, talund, крестьянская девочка talutüdruk, крестьянская семья talupere, крестьянское движение talurahvaliikumine, крестьянские массы talurahvahulgad
крыться 347 Г несов.
в чём, за чем, под чем peituma, peidus olema; seisnema; что кроется под этим спокойствием? mis peitub selle rahu taga? причина кроется в том, что... põhjus on ~ seisneb selles, et...;
страд. к крыть
кувырок 24 С м. неод. kukerpall, uperpall, sport tirel; кувырок вдвоём tanktirel, кувырок назад tirel taha, кувырок лётом lendtirel, кувырок прыжком hüppetirel
кулиса 51 С ж. неод. kuliss (teater näitesein, tehn. aurujaoti; põll. kõrge taimkattega maariba õrna kultuuri kaitseks); уходить за кулисы lava taha minema, lavalt lahkuma, за кулисами lava ~ kulisside taga (ka ülek.)
куль 11 С м. неод. kuli (suur jahu- v. viljakott; endine kuivainemõõt, kuni 9 puuda); куль с мукой jahukuli, он рухнул на землю как куль ta vajus maha nagu (jahu)kott
культура 51 С ж. неод.
(обычно без мн. ч.) kultuur; духовная культура vaimukultuur, vaimne kultuur, материальная культура aineline kultuur, древняя культура vana ~ iidne ~ vanaaegne kultuur, история культуры kultuuri(aja)lugu, культура труда töökultuur, человек высокой культуры kultuurne inimene, расцвет культуры kultuuri õitseng, памятник культуры kultuurimälestis, страна передовой культуры kultuuri esimaa, сотрудничество в области культуры kultuurikoostöö, повышение культуры обслуживания teeninduskultuuri parandamine ~ parendamine, поднять культуру производства töökultuuri ~ tootmiskultuuri parandama ~ parendama, высокая культура мышления kõrge mõtlemiskultuur, mõtteilu, культура речи (1) kõnekultuur, (2) õigekeelsus, keelehoole, keelekultuur, физическая культура (1) kehakultuur, (2) võimlemine, дом культуры kultuurihoone, парк культуры и отдыха puhkepark;
(без мн. ч.) kultiveerimine, harimine; kasvatus, kasvatamine; культура почвы mullaharimine, культура картофеля kartulikasvatus;
kultuur (põll. kultuurtaim; biol. söötmel kasvatatud mikroobid); пищевые культуры toidutaimed, зерновые культуры teraviljakultuurid, teraviljad, эта культура не переносит холода see taim ei talu külma
лавр 1 С м. неод.
bot. loorber(ipuu) (Laurus); благородный лавр harilik loorber (Laurus nobilis);
лавры мн. ч. loorberipärg, ülek. ka loorberid; увенчать победителя лаврами võitjat loorberipärjaga kroonima ~ austama;
пожинать лавры loorbereid lõikama; почивать ~ почить на лаврах loorberitele puhkama jääma, loorberitel puhkama; чьи лавры не дают спать кому kelle loorberid ei anna kellele rahu
лад I 3 (род. п. ед. ч. лада и ладу, предл. п. о ладе и в ладу) С м. неод.
kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
лезть 354 Г несов.
на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
лётка 72 С ж. неод.
tehn. (kõrgahju vm.) ava; чугунная лётка malmiava, шлаковая лётка räbuava;
murd. taru lennuava
леток 24 С м. неод. lendla, (taru) lennuava, lennuauk; ava; леток струга tehn. höövli laastuava
ложиться 287 Г несов. сов. лечь
на что, во что, подо что, без доп. pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek. (voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
van. langema, elu jätma;
на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
любить 320 Г кого-что, за что armastama, lembima (luulek.); любить безответно lootusetult ~ ühepoolselt armastama, любить кого до гробовой доски surmatunnini armastama keda, эти цветы любят воду need lilled tahavad palju vett, книги не любят сырости raamatud ei armasta ~ ei talu niiskust, он не любит шуток ta ei mõista ~ ei armasta nalja, он любит путешествовать ta armastab ~ talle meeldib rännata, он любит охотиться ta armastab ~ talle meeldib jahil käia
люди 90 (род. и вин. п. людей, твор. п. людьми) С од. мн. ч. (ед. ч. человек м. р.)
inimesed, rahvas; молодые люди (1) noored (inimesed), noorrahvas, (2) noormehed, люди науки teadlasrahvas, люди доброй воли hea tahte inimesed, лишние люди kirj. liigsed ~ ülearused inimesed, присматриваться к людям inimesi jälgima;
teised, võõrad; люди работают, а он бездельничает teised teevad tööd, tema lööb lulli;
aj. (talu-, mõisa-) teenijad, teenijaspere, teenijasrahvas;
выходить ~ выйти ~ выбиваться ~ выбиться в люди haljale oksale jõudma; идти ~ пойти в люди van. võõraid teenima minema; жить в людях van. võõraste juures teenima; выводить ~ вывести кого в люди keda heale järjele aitama; на людях teiste ~ võõraste nähes; бывать в людях, показываться на людях väljas ~ inimeste hulgas ~ seltskonnas käima
магазин 1 С м. неод.
kauplus, pood, äri; промтоварный магазин tööstuskauplus, продовольственный ~ kõnek. продуктовый магазин toidukauplus, -pood, магазин готового платья (valmis)rõivakauplus, valmisriideäri, магазин самообслуживания selvekauplus, iseteeninduskauplus, купить в магазине poest ostma;
magasin (tehn. salv; aiand. taru osa; van. ait, ladu); aj. magas, magasiait; магазин наборной машины trük. laduri ~ ladumismasina magasin, магазин ёмкости el. mahutavussalv, mahtuvussalv, магазин винтовки vintpüssi padrunisalv, дисковый магазин sõj. ketassalv
между предлог с твор. и van. с род. п.
vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
мель 90 (предл. п. ед. ч. о мели, на мели) С ж. неод. madal, madalik (vees), rahu; песчаная мель liivamadal, подводная мель veealune rahu, allveerahu, сесть ~ наскочить на мель madalale ~ madalikule kinni jooksma, karile jooksma, сняться с мели madalalt ~ madalikult lahti saama ~ pääsema;
(сидеть) (как рак) на мели kõnek. kuival ~ pigis ~ plindris olema; сидит как рак на мели (tal) on näpud põhjas
мзда 52 С ж. неод. (без мн. ч.) van.
tasu, maks;
kõnek. altkäemaks, pistis
мир II 1 С м. неод. (без мн. ч.) rahu, üksmeel; vaikus; борьба за мир rahuvõitlus, Всемирный конгресс сторонников мира ülemaailmne rahupooldajate ~ rahujõudude kongress, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, политика мира rahupoliitika, миру мир olgu rahu, elagu rahu, заключить мир rahu tegema ~ sõlmima, отстаивать дело мира rahu kaitsma, стоять на страже мира rahu kaitsel seisma, во имя мира на земле ülemaailmse rahu nimel, подписать мир rahu ~ rahulepingule alla kirjutama, договор о мире и дружбе rahu ja sõpruse leping, переговоры о мире rahuläbirääkimised, жить в мире с кем kellega rahus ~ üksmeeles elama, решить дело миром asja (konflikti vm.) rahulikul teel lahendama;
(иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
мирный 126 П (кр. ф. мирен, мирна и мирна, мирно, мирны) rahu-, rahulik, rahus(-a), rahuline, rahumeelne, rahuarmastav; rahuaegne; vaikne, leplik, tasane; мирная политика rahupoliitika, мирный договор rahuleping, в мирное время rahuajal, rahu ajal, мирные переговоры rahuotstarbelised läbirääkimised, мирное население rahulikud elanikud, tsiviilelanikud, мирный сон rahulik uni, мирное сосуществование rahumeelne ~ rahulik kooseksisteerimine, мирный человек rahuarmastav ~ rahumeelne inimene, мирное строительство rahuaegne ülesehitus(töö), мирный характер leplik ~ tasane iseloom
мировой II 120 П
leppe-, rahu-; мировая сделка lepe, poolte kokkulepe, мировой суд rahukohus, мировой судья rahukohtunik;
П С м. од. kõnek. van. rahukohtunik;
П С мировая ж. неод. kõnek. (rahumeelne) kokkulepe;
идти ~ пойти на мировую kõnek. lepitust tegema, rahu tegema, lepitust otsima
миротворец 36 С м. од. liter. rahu jaluleseadja, rahusobitaja, lepitaja
миротворство 94 С с. неод. (без мн. ч.) van. rahu jaluleseadmine, rahusobitus, lepitus
мнить 285b Г несов. van.
mõtlema, arvama; мнить много о себе endast palju pidama, он мнил себя знатоком ta pidas end asjatundjaks, больной мнил себя художником haige kujutles, et ta on kunstnik;
с инф. lootma; дома он мнил найти покой kodus lootis ta rahu leida
мотать I Г несов.
165a что kerima (madalk. ka ülek.); haspeldama; мотать нитки lõnga ~ niiti kerima, мотай отсюда! madalk. keri (siit) minema!;
165b чем kõnek. vangutama; vehkima; мотать головой pead vangutama ~ raputama, лошадь мотает головой hobune vehib peaga, мотать хвостом sabaga vehkima, saba liputama;
165a кого-что madalk. sakutama, sikutama;
165b безл. кого-что kõnek. raputama, loopima, pilduma, pillutama, kõigutama; вагон мотало vagun rappus;
165a кого madalk. (ära) vintsutama ~ vaevama;
мотать ~ намотать (себе) на ус kõnek. (endale) kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. намотать
мука 70 С ж. неод. (без мн. ч.) jahu; картофельная мука kartulijahu, -tärklis, кукурузная мука maisijahu, овсяная мука kaerajahu, пшеничная мука nisujahu, ржаная мука rukkijahu, ячменная мука odrajahu, кормовая мука söödajahu, jõusööt, мука крупного помола sõre jahu, буровая мука mäend. puurpuru;
перемелется -- мука будет vanas. küll aeg teravad nurgad lihvib, aeg annab aru
мукомольный 126 П jahu-; мукомольная промышленность jahutööstus
мучнистый 119 П (кр. ф. мучнист, мучниста, мучнисто, мучнисты) jahu-; jahukas, jahune, jahuline; мучнистая роса aiand. jahukaste (taimehaigus), мучнистая груша jahune pirn, мучнистый песок jahuline liiv, мучнистый картофель mure kartul
мучной 120 П
jahu-; мучной мешок jahukott, мучная каша jahupuder, большой мучной хрущак zool. harilik jahumardikas (Tenebrio molitor), мучная огнёвка zool. kirjuleedik (jahukahjur Pyralis farinalis);
П С мучное с. неод. (без мн. ч.) jahutoit, jahuroog
наградной 120 П
(au)tasu-; наградной отдел autasude osakond, наградной лист (1) autasu(stus)leht, (2) van. kiituskiri;
П С наградные мн. ч. неод. aj. (igakuine) autasuraha; van. rahaline preemia, preemiaraha
надбавка 72 С ж. неод.
juurdepanek, juurdelisamine;
lisatasu, lisand, juurdemaks; надбавка за выслугу лет teenistusvanusetasu, tasu väljateenitud aastate eest
надо предик. кому-чему, с инф., кого-чего, кого-что on vaja, on tarvis, tuleb, peab; надо послать за ним tuleb talle keegi järele saata, мне надо туда сходить ma pean seal ära käima, mul tuleb ~ on vaja ~ on tarvis seal ära käia, мебель -- что надо kõnek. mööbel on selline, nagu olema peab, так надо nii peab olema, что тебе здесь надо? kõnek. mis sa siit otsid? не хочешь -- не надо kõnek. kui ei taha, pole tarvis, очень мне надо kõnek. õige mul tarvis, надо вам сказать pean teile ütlema;
надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
назад Н tagasi, taha(poole); идти назад tagasi minema ~ tulema, вернуться назад tagasi pöörduma, сделать шаг назад sammu tagasi astuma, заложить руки назад käsi selja taha panema, оглянуться назад tagasi ~ taha vaatama, взять своё слово назад oma sõna tagasi võtma, сорок лет (тому) назад nelikümmend aastat tagasi, neljakümne aasta eest
намотать 165a Г сов. несов. наматывать что, чего, на что (mingit hulka) peale ~ ümber kerima ~ ümber keerama; намотать нитки на катушку niiti poolile kerima, niiti poolima, намотать на палец что sõrme ümber keerama mida, намотать два клубка шерсти kerima kaks kera villast lõnga;
намотать ~ наматывать ~ мотать (себя) на ус kõnek. endale kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. мотать I
наружный 126 П
välis-, väline, välimine, välispidine; наружная поверхность välispind, наружная дверь välisuks, наружная охрана välisvalve, наружная антенна raad. välisantenn, наружное ухо anat. väliskõrv, наружное сходство väline sarnasus, наружное спокойствие väline rahu, наружное лекарство välispidine ravim, наружная сторона pealmine pool;
П С наружное с. неод. (без мн. ч.) välispidine ravim
насадить I 313a Г сов. несов. насаживать
что, чего (palju puid vm.) istutama; насадить лес metsa istutama, насадить аллею puiesteed rajama;
кого-что, на что otsa panema ~ lööma; насадить червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, насадить топор на топорище kirvele vart taha panema ~ lööma;
кого-что, во что, куда madalk. (hulgaliselt) paigutama ~ panema; насадить кроликов в клетку puuri küülikuid täis toppima
насеять 259a Г сов. несов. насеивать, насевать что, чего
(mingis koguses) maha külvama;
(mingit hulka) läbi sõeluma; насеять муки jahu sõeluma
натрусить 298 Г сов. несов. натрушивать что, чего madalk. (mingit hulka) puistama ~ pudendama ~ varistama; натрусить муки jahu puistama
небесный 126 П
taeva-; небесное тело astr. taevakeha, небесный свод taevavõlv, небесное светило taevakeha (valgusallikana), небесная сфера taevasfäär, taevaskera, небесная механика astr. taevamehaanika, царство небесное kirikl. taevariik;
taeva(s)sinine;
ülek. luulek. van. taevalik, üllas, puhas, ebamaine; небесная красота taevalik ilu;
ждать как манны небесной чего nagu taevamannat ootama; жить как птица небесная elama nagu linnuke taeva all ~ oksal; царство ему (ей) небесное van. rahu tema põrmule
небольшой 123 П väike, väheldane; tähtsusetu, tühine; небольшая комната väike tuba, небольшой перерыв väike vaheaeg, небольшого роста lüheldast ~ väheldast kasvu, небольшая польза tühine kasu, небольшая помощь tühine abi;
с небольшим kõnek. vähe ~ pisut üle; ему лет сорок с небольшим ta on veidi ~ pisut üle neljakümne; за небольшим дело стало lugu jäi pisiasja taha pidama, tühisel põhjusel on asi seisma jäänud
невоенный 127 П rahu-, tsiviil-, mittesõjaline, mittesõjaväe-, mittesõjaväeline; невоенное время rahuaeg
невозмутимость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõigutamatu rahu, häirimatus, kõigutamatus, vankumatu tasakaal; сохранять невозмутимость mitte laskma end häirida, rahulikuks jääma
неколебимый 119 П (кр. ф. неколебим, неколебима, неколебимо, неколебимы) kõrgst. vankumatu, kõigutamatu (ka ülek.); неколебимая скала vankumatu ~ kõigutamatu kalju, неколебимое убеждение vankumatu ~ kaljukindel usk(umine), неколебимая воля raudne tahe
немногий 122 П
с С мн. ч. vähesed, mõned, üksikud; немногие исключения vähesed erandid, в немногих странах mõnel maal, в немногих словах mõne sõnaga;
П С немногие мн. ч. од. vähesed (inimesed); вернулись немногие vaid vähesed ~ üksikud tulid tagasi;
П С немногое с. неод. (без мн. ч.) vähene, pisku; за немногим дело стало lugu jäi tühja asja taha pidama ~ toppama, vähe vaid puudus, немногим больше natuke ~ pisut rohkem, забыл даже то немногое, что знал ta on sellegi vähese ~ pisku unustanud, mida varem teadis
непреклонный 126 П (кр. ф. непреклонен, непреклонна, непреклонно, непреклонны) vääramatu, kõikumatu, vankumatu, kindlameelne, kindel, paindumatu, järeleandmatu; непреклонная решимость vääramatu meelekindlus, kindel meel, непреклонная воля vankumatu ~ kindel tahe, он непреклонен в своих требованиях ta on oma nõudmistes järeleandmatu
несгибаемый 119 П (кр. ф. несгибаем, несгибаема, несгибаемо, несгибаемы) paindumatu, murdumatu, ülek. ka vankumatu; несгибаемая воля kaljukindel ~ murdumatu tahe, несгибаемый человек alistumatu inimene, несгибаемый дух kange vaim, sirge loomus
несокрушимый 119 П (кр. ф. несокрушим, несокрушима, несокрушимо, несокрушимы) liter. murdumatu, kõikumatu, vankumatu, võitmatu, purustamatu, kaljukindel; несокрушимая воля murdumatu ~ kindel tahe, несокрушимая вера kõikumatu ~ vankumatu ~ kaljukindel usk, несокрушимая энергия võitmatu energia, несокрушимая оборона kindel ~ vääramatu ~ vankumatu kaitse, несокрушимая мощь vääramatu võimsus, purustamatu jõud
неуклонный 127 П (кр. ф. неуклонен, неуклонна, неуклонно, неуклонны)
järjekindel, pidev, lakkamatu; неуклонный рост производительности труда tööviljakuse pidev kasv;
vääramatu, kõigutamatu, kõrvalekaldumatu, kindel; неуклонная воля vääramatu ~ kindel tahe
неуязвимый 119 П (кр. ф. неуязвим, неуязвима, неуязвимо, неуязвимы)
haavamatu (ka ülek.), tabamatu, kättesaamatu; ülek. solvamatu; неуязвимый герой võitmatu sangar, на неуязвимой высоте kättesaamatus kõrguses, неуязвим для насмешек pilkekindel;
ülek. kindel, kõigutamatu; неуязвимое доказательство kindel tõend, неуязвимое спокойствие kõigutamatu rahu
нечего (дат. п. нечему, не к чему, твор. п. нечем, не с чем, предл. п. не о чем, не в чем и др.) М
с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
ниспослать 196a Г сов. несов. ниспосылать кого-что, кому-чему liter. van. (taevaliku armulikkuse märgina) läkitama; ниспослать мир душе hingele rahu saatma
нитка 72 С ж. неод. niit, lõng; шёлковые нитки siidniit, -lõng, шерстяные нитки (villane) lõng, вышивальные нитки tikkeniit, -lõng, вязальные нитки kudumislõng, швейные нитки õmblusniit, штопальные нитки nõelelõng, суровые нитки karm lõng, катушка ниток niidirull, rull niiti, клубок ниток lõngakera, нитка паутины härmalõng, ämblikuniit, вдевать нитку в иголку nõelale niiti taha panema, niiti nõelasilmast läbi panema ~ ajama, вышивать шёлковыми нитками siidniidiga ~ siidniitidega ~ siidiga tikkima, винтовая нитка, нитка резьбы tehn. kruviniit, -käik, нитка рельсового пути rööpmelint, нитка жемчуга pärlikee, -rida;
белыми нитками шито iroon. (on) oskamatult kokku klopsitud, traagelniidid on näha; на нитке висеть ~ держаться juuksekarva otsas rippuma; как по нитке nagu nööri järgi, nöörsirgelt; по нитке разбирать ~ разобрать ~ перебирать ~ перебрать кого-что van. üksipulgi läbi arutama ~ võtma, pisiasjadeni läbi sõeluma; обирать ~ обобрать до (последней) нитки кого kõnek. puupaljaks tegema ~ riisuma; вымокнуть ~ промокнуть до (последней) нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama; (ни одной) живой ~ сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg ~ üdini märg, kellel pole kuiva kohta hamba allgi; елать) на живую нитку kõnek. kuidagimoodi ~ ülepeakaela (tegema); вытягиваться ~ вытянуться в нитку (1) valveseisangut võtma, tikksirgeks tõmbuma, (2) joonduma
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
нос 3 (род. п. ед. ч. носа и носу, предл. п. о носе и в ~ на носу) С м. неод.
nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
nokk;
водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
нырнуть 337b Г сов. однокр. к нырять 1. sukelduma, ülek. ka lipsama, sööstma; нырнуть в воду vette sukelduma, нырнуть в толпу rahvahulka sukelduma, нырнуть за дерево puu taha lipsama, нырнуть под одеяло teki alla vupsama, ястреб нырнул вниз kull sööstis alla
о II, об, обо предлог I с вин. п.
puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
обеспечение 115 С с. неод. (без мн. ч.) tagamine, garanteerimine, kindlustamine; varustamine; tagatis, garantii; обеспечение прочного мира kindla rahu tagamine, обеспечение иска jur. hagi tagamine, обеспечение доказательств jur. tõendite tagamine, обеспечение ссуды maj. laenu tagamine, обеспечение промышленности топливом tööstuse varustamine kütusega, государственное обеспечение riiklik ~ riigi ülalpidamine, пенсионное обеспечение jur. pensionikindlustus, социальное обеспечение sotsiaalhooldus, материальное обеспечение в старости aineline kindlustatus vanaduses, математическое ~ программное обеспечение info tarkvara (arvutile vm. vajalikud programmid, juhendid)
обеспечить 271a Г сов. несов. обеспечивать что, кому-чему tagama, kindlustama, garanteerima; кого-что, кем-чем varustama; обеспечить выполнение чего mille täitmist tagama, обеспечить успех edu tagama, обеспечить мир во всём мире kogu maailmas rahu tagama ~ kindlustama ~ kaitsma, обеспечить семью материально perekonda materiaalselt kindlustama, мы всем обеспечены oleme igati kindlustatud, обеспечить строительство всем необходимым ehitust kõige vajalikuga varustama, обеспечить колхоз тракторами kolhoosile piisavalt traktoreid andma, kolhoosi traktoritega varustama
обрести 368 Г сов. несов. обретать кого-что liter. leidma, saama; обрести покой rahu leidma, обрести счастье õnne leidma, обрести верных друзей ustavaid sõpru leidma, обрести независимость sõltumatuks ~ iseseisvaks saama;
ищите да обрящете liter. kes otsib, see leiab
объёмный 126 П (кр. ф. объёмен, объёмна, объёмно, объёмны) maht-, mahu-, ruum-, ruumi-, mahuline, ruumiline; kõnek. suur, mahukas; объёмный анализ keem. mahtanalüüs, объёмная сила füüs. mahujõud, объёмный вес mahukaal, объёмная деформация füüs. ruumdeformatsioon, объёмная влагоёмкость geol. mahuline niiskusemahutavus, объёмная пряжа tekst. mahuline lõng, объёмная печать trük. ruumiline trükk, anaglüüftrükk, объёмное изображение ruumiline kujutamine, ruumkujutus
овчинка 72 С ж. неод. dem. (väike) lambanahk;
небо с овчинку показалось кому kõnek. (maailm v. kõik) läks silme ees mustaks ~ kirjuks; овчинка выделки не стоит kõnekäänd asi ei tasu vaeva, asi ei ole seda vaeva väärt
озираться 169 Г несов. на кого-что, без доп. ringi vaatama, pilgul ringi käia laskma; озираться по сторонам ringi ~ ümber vaatama, озираться кругом pilgul ringi käia laskma, озираться назад van. (üle õla) tagasi vaatama, pilku (selja) taha heitma
океан 1 С м. неод. ookean, maailmameri, avameri, ulgumeri, süvameri; ülek. meri (määratu palju); мировой океан maailmameri, воздушный океан õhuruum, atmosfäär, Атлантический океан Atlandi ookean, Индийский океан India ookean, Северный Ледовитый океан Põhja-Jäämeri, Тихий океан Vaikne ookean, путешествие за океан reis üle ookeani ~ ookeani taha, людской океан inimmeri, океан слёз pisaratemeri, -uputus
олимпийский 129 П Olümpose, Olympose; olümpia-; liter. olümpiline, olümposlik; олимпийские боги Olümpose jumalad, Олимпийские игры olümpiamängud, олимпийский огонь olümpiatuli, олимпийские виды спорта olümpiaalad, олимпийский чемпион olümpiavõitja, олимпийское спокойствие olümpiline ~ kõigutamatu rahu
оплата 51 С ж. неод. (без мн. ч.) tasustamine, tasumine, tasumaksmine; (välja)makse, tasu; оплата труда (1) töö tasustamine, (2) töötasu, palk, аккордная оплата (1) akordtasu(sta)mine, (2) akordtasu, -palk, оплата наличными (1) tasumine sularahas, (2) tasu sularahas, sularahapalk, натуральная оплата (1) tasumine natuuras, (2) naturaaltasu, подённая оплата (1) päeviti tasu(sta)mine, (2) päevatasu, -palk, помесячная оплата (1) kuuviisi tasu(sta)mine, (2) kuutasu, -palk, почасовая оплата (1) tunniviisi tasu(sta)mine, (2) tunnitasu, -palk, сдельная оплата (1) tükiviisi tasu(sta)mine, tükitöö alusel tasustamine, (2) tüki(töö)tasu, оплата за время отпуска puhkusetasu (maksmine), оплата по труду töö järgi tasustamine, оплата простоя tööseisakutasu, оплата почтовых расходов (1) postikulude eest tasumine, (2) postimaks
оплот 1 С м. неод.
van. tara, tõke;
kants, tugi; оплот мира rahu kants
опрокинуться 334 Г сов. несов. опрокидываться
ümber ~ külili minema ~ kukkuma, kummuli langema ~ minema; сани опрокинулись regi läks ümber, лодка опрокинулась набок paat kaldus küljele;
pikali ~ selili ~ selja peale kukkuma; опрокинуться на спину selili kukkuma;
van. viskuma, end (taha) heitma
отбросить 273a Г сов. несов. отбрасывать кого-что, от кого-чего
ära ~ eemale viskama; ülek. (kõrvale) heitma ~ jätma; отбросить камень kivi kõrvale ~ eemale viskama, отбросить сомнения kahtlusi kõrvale heitma, отбросить мысль о чём millist mõtet kõrvale jätma, отбросить тень varju heitma;
tagasi lööma ~ tõrjuma; отбросить противника за реку vastast üle jõe ~ jõe taha paiskama ~ taganema sundima;
panema, valama, puistama; отбросить на решето sõelale nõrguma panema
отгородиться 313, буд. вр. также 290 Г сов. несов. отгораживаться чем, от кого-чего (taraga vm.) end eraldama (ka ülek.); отгородиться ширмой end sirmiga eraldama ~ sirmi taha peitma, отгородиться от старых друзей vanadest sõpradest eemale hoiduma
откинуть 334 Г сов. несов. откидывать
кого-что tagasi ~ kõrvale viskama ~ heitma ~ paiskama, ära viskama; откинуть камень с дороги kivi teelt kõrvale viskama, откинуть сомнения kahtlusi kõrvale heitma, откинуть волосы juukseid taha heitma, откинуть голову pead selga viskama, откинуть воротник kraed alla ~ maha keerama ~ tagasi käänama, откинуть крышку рояля klaverikaant üles tõstma, откинуть штык tääki alla pöörama;
кого-что kõnek. maha võtma ~ arvama; (arvu ümardamisel) mitte arvestama;
что nõrgumiseks asetama, nõrguma panema; откинуть на дуршлаг kurnkopsikusse panema ~ asetama
отметить 274a Г сов. несов. отмечать
кого-что (ära) märkima, märgistama, märki ~ märget tegema; отметить нужное место в книге vajalikku kohta raamatus ära märkima, отметить отсутствующих puudujaid üles märkima ~ kirja panema, отметить чьи достижения kelle saavutusi ära märkima ~ esile tõstma, отметить в памяти mälus fikseerima, meelde jätma, kõrva taha panema;
что kõnek. tähistama; отметить новоселье soolaleivapidu pidama;
кого-что van. märkama, silmama;
кого kõnek. välja registreerima ~ kirjutama (majaraamatust), maha möllima
отсевной 120 П väljasõelutud, läbituulatud, väljasarjatud; отсевная мука sõelutud jahu
отстать 223 Г сов. несов. отставать
от кого-чего, без доп. maha jääma (ka ülek.); taha jääma; отстать на несколько шагов mõni samm ~ mõne sammu võrra maha jääma, отстать от поезда kõnek. rongist maha jääma, отстать в развитии arengus maha jääma, отстать от жизни elust maha jääma, eluga mitte sammu pidama, этот класс отстал see klass on teistest maha jäänud, часы отстали kell on taha jäänud;
от чего, без доп. (küljest) lahti tulema; штукатурка на потолке отстала krohv on laest lahti tulnud, пятно отстало madalk. plekk on välja läinud;
от кого-чего kõnek. lahku lööma, kaugeks jääma, võõrduma; отстать от своего круга oma tutvusringkonnast lahku lööma, отстать от прежних привычек seniseid harjumusi maha jätma, endistest harjumustest võõrduma;
от кого, без доп. kõnek. keda rahule jätma; отстань от меня jäta mind rahule
отяготить 296a Г сов. несов. отягощать кого-что, чем liter. raskeks tegema, koormama, ülek. ka kellele koormaks olema; отяготить руки покупками van. käsi ostudega koormama, отяготить память mälu koormama, я боюсь вас отяготить ma ei taha teid tülitada ~ teile tüli teha
охота II 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
охранять 255 Г несов. сов. охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
очко 105b С с. неод.
silm (vaatlusava; aiand. pookealusele siiratav pung), auk, ava; sport punkt; прививать очками silmastama, pungastama, okuleerima, очко улья taru silm (mesilaste jälgimiseks), очко сита sõelaava, набирать очки punkte koguma, победить по очкам punktiarvestuses ~ punktidega võitma, проиграть по очкам punktiarvestuses ~ punktidega kaotama, выиграть лишнее очко sport lisapunkti saama;
madalk. kakskümmend üks, atskoo (kaardimäng); играть в очко kahtkümmend ühte ~ atskood mängima;
trük. joonepilt, tähepilt; очко линейки joonepilt, очко литеры tähepilt;
втирать ~ втереть очки кому kõnek. kellele puru silma ajama; дать десять (двадцать, сто) очков вперёд кому kõnek. kellele silmi ette andma, keda varju jätma
пассеровать 172a Г несов. что (rasvainega) pruunistama; пассеровать муку jahu pruunistama, пассеровать овощи juurvilju pruunistama
пассеровка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) (jahu, aedviljade vm.) pruunistamine, kergpraadimine
пенный 126 П vaht-, vahu-; vahune, vahutav, kobrutav; пенный огнетушитель vahtkustuti, пенная волна vahune ~ vahutav laine
пено- часть сложных слов vaht-, vahu-
первый 119 П
esimene; первый этаж esimene korrus, первое марта esimene märts, первого марта esimesel märtsil, первая глава книги raamatu esimene peatükk, первый голос muus. esimene hääl, сейчас первый час kell on ühe peal, в первом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); первое место esikoht, на первом плане esiplaanil, первая (медицинская) помощь esmaabi, первое впечатление esimene mulje, первые шаги esimesed sammud, первые ягоды esimesed marjad, первый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, первый сорт esimene sort, первая скрипка esimene viiul (ka ülek.), первый встречный esimene vastutulija ~ ettejuhtunu, ükskõik kes, с первого раза esimese korraga, с первого взгляда esimesest pilgust, на первый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при первой возможности, при первом случае esimesel võimalusel, в первых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с первых дней esimestest päevadest peale, с первыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), первое время esialgu, в первую очередь, первым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы первой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не первой молодости mitte enam eriti noor;
всыпать по первое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema; не первой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas; в первую голову, первым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras; первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; (узнать) из первых рук ~ уст otsesest allikast ~ kelle enda käest (teada saama); на первых порах esialgu, hakatuseks
переработка 72 С ж. неод.
(без мн. ч.) töötlemine, töötlus, ümbertöötamine, ümbertöötus; переработка данных andmetöötlus, переработка диссертации väitekirja ümbertegemine;
(без мн. ч.) kõnek. üle aja töötamine, üleajatöö; получить плату за переработку üleajatöö eest tasu saama;
töötlus; переработка народной песни rahvalaulu töötlus
пересадить 313a Г сов. несов. пересаживать
кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
пересеять 259a Г сов. несов. пересевать, пересеивать что
korduskülvi tegema, üle ~ uuesti külvama ~ seemendama;
üle ~ ümber ~ uuesti ~ veel kord sõeluma; (kõike) läbi sõeluma; пересеять муку jahu veel kord (läbi) sõeluma
пересидеть 232a Г сов. несов. пересиживать
кого-что, без доп. kõnek. kellest kauem ~ liiga kaua ~ üle aja istuma; пересидеть всех гостей pärast teisi istuma jääma, (külalistest) viimasena minema hakkama, пересидеть на солнце liiga kaua päikese käes olema, пересидеть на работе kauaks töölaua taha istuma jääma;
что madalk. valusaks ~ tuimaks ~ ära istuma; он пересидел ногу jalg on istumisest valus;
что (ära) ootama; пересидеть дождь vihmapaos istuma;
(kõik järgemööda) vangis olema ~ oma aja ära istuma
переставлять 255 Г несов. сов. переставить
что, куда ümber paigutama ~ asetama ~ tõstma, teisaldama; ümber järjestama; переставлять мебель mööblit ümber paigutama, переставлять часы kella ette ~ taha lükkama, kella õigeks panema, переставлять слова в предложении (lauses) sõnajärge muutma;
(без сов) edasi tõstma, liigutama; еле ~ едва переставлять ноги vaevu jalga jala ette tõstma, vaevaliselt liikuma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur