[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 447 artiklit, väljastan 200

баловаться 172 Г несов. kõnek.
с чем, без доп. mürama, vallatlema, hullama, mängima; дети балуются lapsed müravad ~ vallatlevad, нельзя баловаться с огнём tulega ei tohi mängida;
чем (ajuti) enda lõbuks tegema mida; баловаться табаком suitsust (vahel) mõnu tundma, pühapäevasuitsetaja olema, natuke tõmbama, баловаться стишками enda lõbuks luuletama ~ luulet lugema
вбирать 169a Г несов. сов. вобрать
что, во что (sisse) tõmbama, imema, imama; растения вбирают влагу taimed imavad niiskust;
что ülek. (endasse) koguma, ammutama; вбирать впечатления muljeid koguma, вбирать знания teadmisi ammutama, вбирать в себя что (endasse) koguma mida;
кого-что mahutama; enda ümber koondama; зал вбирает (в себя) много народу saali mahub palju rahvast
ввергать 169a Г несов. сов. ввергнуть кого-что, во что liter.
heitma; ввергать в темницу кого keda vangikongi heitma, ввергать в рабство orjusse heitma;
viima; ввергать кого в отчаяние keda meeleheitele viima, ввергать в печаль kurvaks tegema;
(kaasa) kiskuma ~ tõmbama; ввергать народ в войну rahvast sõtta tõmbama, ввергать в опасность ohtu tõukama ~ saatma
ввязывать 168a Г несов. сов. ввязать
что, во что sisse kuduma ~ põimima ~ punuma; ввязывать цветную полоску в чулок värvilist triipu sukasse kuduma;
кого, во что ülek. kõnek. (kaasa) tõmbama, mässima; ввязывать в неприятное дело ebameeldivasse loosse tõmbama ~ mässima
вдёргивать 168a Г несов. сов. вдёрнуть что, во что (sisse) tõmbama; вдёргивать нитку niiti sisse tõmbama, вдёргивать шнурки в ботинки saabastele paelu peale panema
вести 367 Г несов.
кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
взводить 313a Г несов. сов. взвести
кого-что на что liter. üles viima ~ juhtima; взводить на плаху tapalavale viima ~ talutama;
что vinnastama mida; взводить курок (relva) vinnastama, kukke üles ~ vinna tõmbama;
что на кого kelle kaela ~ peale veeretama ~ ajama; взводить обвинение на свидетеля süüd tunnistaja peale veeretama, взводить поклёп ~ напраслину на кого laimama keda
вздёрнуть 335a Г сов. несов. вздёргивать kõnek. järsult üles(poole) tõmbama; madalk. võlla ~ oksa tõmbama; на корабле вздёрнули чёрный флаг laeval tõmmati must lipp üles;
вздёрнуть нос nina püsti ajama; вздёрнуть плечами (korraks, närviliselt) õlgu kehitama
вздохнуть 336a Г сов.
однокр. к вздыхать ohkama; sisse hingama, он вздохнул и начал писать ta ohkas ja hakkas kirjutama, вздохни глубже hinga sügavamalt;
kõnek. hinge tõmbama; дайте вздохнуть, я устал laske hinge tõmmata, ma väsisin ära
вихор 7 С м. неод. tukk, tutt, salk; волосы у него торчат вихрами juuksed on tal salkus, отодрать за вихры juustest sakutama, tukast tõmbama ~ sugema, tutistama
влечь 378a Г несов.
кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
внимание 115 С с. неод. (без мн. ч.) tähelepanu; быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ tulipunktis olema, обращать внимание на что millele tähelepanu pöörama ~ juhtima, обращать на себя внимание tähelepanu enesele tõmbama, tähelepanu äratama, не обращайте внимания! ärge pange tähele! не обращая внимания на что tähele panemata mida, hoolimata millest, уделять внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama, оказывать внимание кому kellele tähelepanu osutama, kellest välja tegema, окружать вниманием кого erilist tähelepanu osutama, сосредоточивать внимание на чём tähelepanu millele keskendama, заострить внимание на чём tähelepanu juhtima ~ suunama ~ koondama ~ keskendama millele, привлекать внимание tähelepanu äratama, приковывать внимание tähelepanu paeluma ~ köitma, отвлечь внимание от чего tähelepanu kõrvale juhtima millelt, оставлять без внимания что tähelepanuta jätma mida, принимать во внимание что arvesse võtma mida, принимая во внимание что arvestades mida, достойный ~ заслуживающий внимания вопрос tähelepanu vääriv küsimus, он весь внимание ta on tähelepanu ise, вниманию покупателей ostjate tähelepanuks ~ ostjatele teadmiseks, слушать с большим вниманием suure tähelepanuga ~ väga tähelepanelikult kuulama
вовлекать 169a Г несов. сов. вовлечь кого-что во что (kaasa, sisse) tõmbama; вовлекать кого в работу keda töösse kaasa tõmbama, вовлекать в невыгодную сделку кого keda kahjulikku ~ tulutusse tehingusse (kaasa) tõmbama
волочить 310 Г несов.
кого-что kõnek. lohistama, järele vedama; волочить по земле maad mööda lohistama, еле ноги волочит ta veab vaevalt jalgu järele;
что tehn. (traati) tõmbama
впитать 165a Г сов. несов. впитывать что imama, sisse imema (ka ülek.) ~ tõmbama, endasse koguma; впитать влагу niiskust imama ~ sisse imema
всасывать 168a Г несов. сов. всосать что imama, imendama, sisse imema ~ tõmbama; почва всасывает влагу muld imab niiskust, губка всасывает воду käsn tõmbab vett sisse;
всасывать ~ всосать с молоком матери что emapiimaga sisse imema mida, maast-madalast omandama ~ omaks võtma mida
втравливать 168a Г несов. сов. втравить
кого (koera) ajujahiks välja õpetama;
кого во что ülek. madalk. kaasa vedama ~ kiskuma (halvas mõttes); втравливать в игру кого keda (halba) mängu kiskuma, втравливать в драку kaklusse kaasa tõmbama
втянуть 339a Г сов. несов. втягивать
кого-что, во что, на что (üles, sisse) vedama ~ tõmbama (ka ülek.); sisse hingama; imama; рыбаки втянули лодку на берег kalurid tõmbasid paadi kaldale, он втянул голову в плечи ta tõmbas pea õlgade vahele, губка втянула всю воду käsn tõmbas ~ imas endasse kogu vee;
кого во что ülek. kõnek. kaasa tõmbama; втянуть в беседу vestlusse kaasa tõmbama
вы- приставка väljendab
väljapoole suunatud tegevust; выехать välja sõitma, выбегать välja jooksma, вытечь välja voolama, выгнать välja ajama, вытащить välja tõmbama;
tulemuse saavutamist, tegevusega lõpulejõudmist; выучить selgeks õppima, вымыть puhtaks pesema, выдумать välja mõtlema, выспаться end välja magama, выловить tühjaks püüdma, kõiki kinni püüdma, высмотреть välja valima ~ vaatama
выбирать 169a Г несов. сов. выбрать
кого-что (välja) valima, selekteerima; между кем-чем kelle-mille vahel valima; выбирать товар kaupa (välja) valima, выбирать депутатов rahvasaadikuid valima, выбирать по вкусу maitse järgi valima, выбирать друга sõpra valima, выбирать день (õiget, sobivat) päeva valima, выбирать выражения väljendeid valima, выбирать меньшее из двух зол, выбирать между двух зол kahe halva vahel valima, выбирать между нами тремя meie kolme vahel valima;
что välja võtma ~ tõmbama; выбирать торф из болота rabast turvast võtma, выбирать невод noota välja tõmbama;
что välja noppima, puhastama; выбирать сор из семян seemneid puhastama, seemnetest prahti välja noppima, выбирать ягоды kõnek. marju puhastama
вывих 18 С м. неод. med. nihestus; вывих ключицы rangluunihestus, вправлять вывих (nihestunud) liigest paika panema ~ tõmbama
выгибать 169a Г несов. сов. выгнуть что (kumeraks) painutama ~ koolutama, kumerdama, kõverdama; выгибать спину küüru selga tõmbama
выдвинуть 334* Г сов. несов. выдвигать
что välja ~ esile tõmbama ~ nihutama; выдвинуть ящик стола (laua)sahtlit lahti tõmbama, выдвинуть из-под кровати чемодан voodi alt kohvrit välja tõmbama, мы выдвинули шкаф на середину комнаты me nihutasime kapi keset tuba;
что esitama, seadma, püstitama, tõst(ata)ma; выдвинуть требование nõudmist esitama, выдвинуть задачу ülesandeks seadma, выдвинуть лозунг loosungit püstitama, выдвинуть на первый план esikohale ~ esiplaanile seadma;
кого-что esitama, üles seadma; выдвинуть свою кандидатуру oma kandidatuuri esitama;
кого edutama; esile tõstma; выдвинуть на должность директора direktoriks edutama
выдергать 164*a Г сов. несов. выдёргивать что kõnek. välja tõmbama ~ kiskuma ~ kitkuma
выдернуть 338* Г сов. несов. выдёргивать что, из чего välja tõmbama ~ kiskuma; выдернуть гвоздь naela välja tõmbama
выдирать 169a Г несов. сов. выдрать что, из чего kõnek. välja rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; выдирать лист из тетради vihikust lehte välja rebima
выжимать 169a Г несов. сов. выжать
что välja ~ kuivaks väänama; tühjaks ~ välja pigistama, pressima (ka ülek.); выжимать бельё pesu väänama, выжимать сок из лимона sidrunist mahla välja pigistama;
что sport suruma; он выжимает левой рукой 50 кг ta surub vasaku käega 50 kg, выжимать штангу kangi suruma;
что tehn. põhja ~ lõpuni suruma ~ tõmbama; выжимать педаль до отказа pedaali põhja vajutama;
выжимать ~ выжать последние соки из кого kõnek. viimast välja pigistama kellest
выкинуть 334* Г сов. несов. выкидывать
кого-что välja viskama ~ pilduma; он выкинул все вещи из ящиков ta pildus sahtlitest kõik asjad välja, выкинуть кого из комнаты keda toast välja viskama, выкинуть на улицу tänavale viskama (ka ülek.);
что välja panema; heiskama, üles tõmbama; выкинуть флаг lippu heiskama ~ üles tõstma, выкинуть трап (laeva)treppi alla laskma;
что bot. ajama; выкинуть побеги kasve ajama;
что kõnek. (tempe, vigureid) tegema, (vempe) viskama; ну и штуку ты выкинул küll sa viskasid vembu (sisse);
кого, без доп. madalk. nurisünnitama;
madalk. müügile ~ müüki laskma;
выкинуть деньги на ветер raha tuulde loopima; выкинуть ~ выкидывать ~ выбросить ~ выбрасывать из головы peast välja viskama; выкинуть ~ выкидывать за борт üle parda heitma
вымарать 165*a Г сов. несов. вымарывать kõnek.
что, чем, в чём (ära, kokku) määrima, mustaks tegema; вымарать платье сажей kleiti tahmaga määrima;
что maha kriipsutama ~ tõmbama ~ kriipseldama; вымарать подпись allkirja maha kriipseldama, вымарать часть рукописи käsikirjast osa maha tõmbama
вынимать 169a Г несов. сов. вынуть что, из чего välja võtma ~ tõmbama; вынимать деньги из кошелька kotist raha (välja) võtma, вынимать меч mõõka välja tõmbama, mõõka haarama, вынимать пулю kuuli eemaldama ~ välja võtma, вынимать деньги из банка pangast raha välja võtma;
вынимать ~ вынуть душу из кого hinge seest võtma kellel
выпрастывать 168a Г несов. сов. выпростать madalk.
что tühjendama;
что из чего, из-под чего välja tõmbama, sirutama (näit. käsi teki alt)
вырвать I 217*a Г сов. несов. вырывать I
кого-что välja ~ lahti tõmbama ~ rebima ~ kiskuma; вырвать больной зуб haiget hammast välja tõmbama, вырвать лист из тетради vihikust lehte rebima;
ülek. välja pressima ~ pigistama ~ kiskuma; вырвать признание ülestunnistust välja pigistama;
вырвать ~ вырывать из зубов чьих кого-что kõnek. kelle küüsist päästma ~ lõugade vahelt ~ lõuust välja kiskuma keda-mida; вырвать ~ вырывать из сердца ~ души кого-что südamest välja juurima keda-mida; вырвать ~ вырывать с корнем что välja juurima mida, (koos) juurtega välja kiskuma
вытаскать 165*a Г сов. несов. вытаскивать что, из чего kõnek. (välja) tassima ~ tõmbama ~ tirima (mitme korraga); sikutama; он вытаскал мешки из подвала ta tassis kotid keldrist välja
вытащить 310* Г сов. несов. вытаскивать
кого-что, из чего välja võtma ~ tõmbama; välja kandma ~ tassima ~ tooma; вытащить из воды veest välja tooma ~ tõmbama, вытащить занозу pindu välja tõmbama, вытащить из беды kõnek. hädast välja aitama, она вытащила мужа в театр kõnek. ta vedas mehe teatrisse;
что, у кого kõnek. ära tõmbama, varastama;
вытащить ~ вытаскивать из грязи кого kõnek. mülkast välja kiskuma keda
вытягивать 168a Г несов. сов. вытянуть что
välja ~ pikaks venitama; вытягивать раскалённый кусок металла в длинную полосу hõõguvat metallitükki pikaks ribaks venitama, сапожник вытягивал кожу на колодке kingsepp tõmbas nahka liistule;
(välja) sirutama; вытягивать ноги jalgu (välja) sirutama, вытягивать шею kaela õieli ajama, вытягивать руки по швам seisma, käed külgedel;
что, из чего kõnek. (välja, üles) vedama ~ tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; ülek. kõnek. välja pigistama ~ pressima; она вытягивала нитки из ткани ta kiskus ~ tõmbas riidest niite välja, вытягивать невод из воды noota tõmbama, вытягивать воз из канавы koormat kraavist välja tõmbama, пластырь вытягивает гной из раны plaaster kisub haavast mäda välja, вытягивать из кого слова kelle suust sõnu välja kiskuma;
вытягивать ~ вытянуть (всю) душу из кого kõnek. hinge seest välja sööma kellel; вытягивать ~ вытянуть жилы из кого kõnek. viimast (elumahla) välja pigistama kellest
выхватить 316*a Г сов. несов. выхватывать
что, у кого, из чего (välja, ära) kahmama ~ tõmbama ~ krapsama ~ napsama (ka ülek.); tõmbama, haarama; выхватить книгу из рук raamatut käest (ära) kahmama, выхватить из-под носа kõnek. nina alt ära napsama, выхватить кусок изо рта kõnek. palukest käest võtma, он выхватил из-за пояса кинжал ta tõmbas vöö vahelt pistoda välja, выхваченная из жизни картинка elust võetud ~ elutruu pilt;
kõnek. что liiga sügavalt välja lõikama (juurdelõikusel)
вычеркнуть 335*a Г сов. несов. вычёркивать кого-что, из чего maha tõmbama ~ kriipsutama, kustutama, kriipsu peale tõmbama millele (ka ülek.); вычеркнуть из списка кого nimestikust maha tõmbama keda, вычеркни две строчки kriipsuta ~ tõmba kaks rida maha, вычеркнуть из списка живых elavate kirjast kustutama, вычеркнуть кого-что из памяти mälust kustutama keda-mida
вычернить 285*a Г сов. что
mustama, mustaks värvima (kõnek. ka ülek.); вычернить волосы juukseid mustaks värvima;
van. maha tõmbama ~ kriipsutama; vrd. чернить
гардина 51 С ж. неод. kardin; затянуть окно гардинами aknale kardinaid ette tõmbama, завесить окно гардинами aknale kardinaid ette panema ~ riputama
гнуть 336 Г несов. что painutama, koolutama; ülek. kõnek. (jutuga) sihtima; гнуть проволоку traati painutama ~ koolutama, ветер гнёт деревья tuul painutab ~ kõigutab puid;
гнуть спину ~ горб kõnek. tööd rühmama, selga küürutama; гнуть спину ~ шею перед кем kõnek. kelle ees koogutama ~ lipitsema; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ в дугу ~ в три погибели кого kõnek. sõlme keerama, liistule tõmbama keda, seitset nahka võtma kellelt; гнуть своё ~ свою линию kõnek. oma jonni mitte jätma, oma tahtmist taga ajama; vrd. согнуть
горбить 277 (повел. накл. горбь и горби, горбьте и горбите) Г несов. что küürutama, küüru tõmbama; горбить спину küürus olema ~ käima; vrd. сгорбить
гребёнка 72 С ж. неод.
kamm, tekst. ka suga; raats; расчесать волосы гребёнкой juukseid (lahti) kammima, стричь под гребёнку juukseid lühikeseks lõikama, верстачная гребёнка tehn. hargiga pingipulk, винторезная гребёнка tehn. keermekamm;
trepp, trepik (laineline teepind);
стричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) samale liistule tõmbama, samale õrrele ~ pulgale asetama
давать 219a Г несов. сов. дать кого-что, чего, кому-чему
andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
дёргать 164a Г несов.
кого-что, за что tõmbama, tirima, sikutama, rebima; kitkuma, (välja) tõmbama; дёргать соседа за рукав naabrit käisest tõmbama, дёргать зуб kõnek. hammast välja tõmbama, кто тебя за язык дёргал? kõnek. kes sul käskis suud paotada? дёргать лён lina kitkuma;
чем, без доп., кого kõnek. tõmblema; он судорожно дёргает плечами ta õlad tõmblevad kramplikult, его дёргает судорога teda kisub krampi;
rääksuma;
кого ülek. kõnek. torkima, ärritama, tülitama, häirima, vintsutama
дёрнуть 335a Г сов.
кого-что, за что, без доп. однокр. к дёргать (üks kord) tõmbama, sikutama;
куда madalk. põrutama kuhu;
что, без доп. madalk. klõmakat võtma
до- приставка väljendab:
piiri saavutamist (kasutatakse koos eessõnaga до); добежать до дома majani jooksma, дожить до глубокой старости kõrge eani elama, добраться до села külla ~ külani jõudma;
tegevuse lõpuleviimist; дописать письмо kirja lõpetama ~ lõpuni kirjutama, докурить сигарету sigaretti lõpuni tõmbama ~ suitsetama;
millegi lisamist; долить молока piima juurde valama, доплатить пять рублей viis rubla juurde maksma, дополнить ответ vastust täiendama;
tulemuse (ka negatiivse) saavutamist (ся-ga verbide puhul); дождаться друга sõpra ära ootama, дозвониться по телефону telefoni teel (lõpuks) kedagi kätte saama;
koos adjektiiviga -eelne, eel-; дореволюционный revolutsioonieelne, доисторический eelajalooline
докуривать 168a Г несов. сов. докурить что, до чего suitsetamist lõpetama, lõpuni ~ milleni tõmbama; докуривать папиросу paberossi lõpuni tõmbama, докуривать сигару до половины sigarit pooleni tõmbama
докуриться 306 Г сов. несов. докуриваться до чего, без доп. kõnek. (mingi halva tagajärjeni) suitsetama; докуриться до тошноты iivelduseni suitsetama ~ suitsu tõmbama
достукаться 164 Г сов. до чего, без доп. madalk. (oma käitumisega) endale häda kaela tõmbama; достукался! said nüüd!
дотянуть Г сов. несов. дотягивать
339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
дуга 70 С ж. неод.
kaar (ka tehn., mat.); брови дугой kaarjad kulmud, описать дугу kaart tegema, вольтова дуга, электрическая дуга el. elektrikaar, kaarleek, на Курской дуге Kurski kaarel;
look; ветви согнулись дугой oksad on looka vajunud;
гнуть ~ согнуть в дугу ~ в три дуги кого kõnek. keda põlvili suruma, liistule tõmbama, kellega seitset imet tegema, kelle nahka nülgima
дурак 19 С м. од.
madalk. loll, lollpea, lollakas, tobu, narr, tola; круглый ~ набитый дурак puruloll, нашёл дурака leidsid (leidis jne.) lolli, он не дурак поесть ta armastab süüa;
turakas (kaardimäng; kaotaja selles mängus); играть в дурака turakat lööma ~ mängima, оставлять в дураках кого turakaks jätma ~ tegema;
валять ~ ломать ~ корчить дурака kõnek. lolli mängima, vigurdama, tembutama; свалять дурака kõnek. rumalasti ~ lollisti tegema; оставлять ~ оставить в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, haneks tõmbama; оставаться ~ остаться в дураках kõnek. lolliks ~ pika ninaga jääma; без дураков kõnek. tõsiselt, tõsimeeli
дух 18 С м. неод.
(без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
(без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
дымить 301 Г несов.
suitsema, suitsu ajama; печь дымила ahi ajas suitsu;
чем kõnek. tossutama; дымить сигарой sigarit tossutama ~ tõmbama ~ pahvima;
кого-что suitsutama; дымить пчёл mesilasi suitsutama;
ülek. aurama
жарить Г несов.
269a что praadima, küpsetama; röstima; жарить мясо liha praadima ~ küpsetama, жарить кофе kohvi(ube) praadima ~ röstima;
269b ülek. kõnek. kõrvetama; солнце жарит päike kõrvetab;
269b madalk. mis tahes intensiivset tegevust märkiv verb; жарить в шашки tamkat ~ kabet vihtuma ~ taguma, жарить на гармошке marudalt lõõtsa tõmbama, жарить наизусть peast panema ~ laduma, дождь так и жарит vihma valab (nagu oavarrest); vrd. изжарить, сжарить
жгут 2 С м. неод.
med. žgutt, rõhkside; наложить жгут žgutti panema ~ peale tõmbama;
keerutis (riidest, õlgedest jne.); nöörpalmik
жребий 45 С м. неод.
liisk, loos; бросать ~ метать жребий liisku heitma, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, достаться по жребию loosiga langema kellele;
ülek. luulek. van. saatus;
жребий брошен liisk on langenud
жульничать 168b Г несов. kõnek. petma, tüssama, sohki tegema, alt tõmbama; жульничать в игре mängus sohki tegema; vrd. сжульничать
завариться 305 Г сов. несов. завариваться
tõmbama, valmis saama; чай заварился tee on tõmmanud ~ valmis;
ülek. kõnek. algama; заварился бой läks lahinguks lahti;
(kinni) keevituma ~ keebima
завлечь 378a Г сов. несов. завлекать кого, чем, куда meelitama, võrgutama, peibutama, ahvatlema; kõnek. kaasa kiskuma ~ tõmbama, köitma; завлечь обещаниями lubadustega ahvatlema ~ meelitama, завлечь в ущелье kitsasteele ~ mäekitsusse meelitama, завлечь в серьёзный разговор tõsisesse juttu kaasa tõmbama
завязка 72 С ж. неод.
(без мн. ч.) kokkusidumine, kinnisidumine;
pael, side; стянуть завязки paelu kinni tõmbama;
algus; kirj. sõlmitus, intriig; завязка романа romaani sõlmitus
заглатывать 168a Г несов.
сов. заглотать, заглотнуть (без 1 и 2 л.) кого-что (alla) neelama ~ kugistama; заглатывать червя ussi (alla) neelama;
сов. заглотнуть что ülek. sisse tõmbama, ahmima; заглатывать дым suitsu sisse tõmbama, suitsu neelama, заглатывать воздух õhku ahmima
загребать Г несов. сов. загрести I
169a что, во что, чем kõnek. kokku ajama ~ kraapima ~ kühveldama ~ riisuma; загребать сено в кучу heina hunnikusse riisuma, загребать в охапку sülle kahmama ~ haarama;
169b (обычно несов.) чем sõudma, aerutama; загребать веслом aerutama, sõudma, загребать руками kätega sõudma ~ (ujudes) tõmbama;
загребать деньги лопатой madalk. raha (kamaluga v. labidaga) kokku ajama; чужими руками жар загребать kõnek. kelle nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma
задавиться 320 Г сов. madalk. end oksa tõmbama ~ üles pooma
задвинуть 334 Г сов. несов. задвигать что, куда, чем (kinni, ette, taha, alla) lükkama; задвинуть стол в угол lauda nurka lükkama, задвинуть засов riivi ette lükkama, задвинуть занавес eesriiet ette tõmbama
задёргать II 164a (без страд. прич.) Г сов.
кого-что, чем tõmbama ~ tirima ~ sikutama hakkama; задёргать вожжами ohje(st) sikutama ~ tõmbama hakkama, лошадь задёргала ушами hobune hakkas kõrvu lingutama;
кого-что, чем tõmblema hakkama ~ panema; его всего задёргало безл. ta hakkas üleni tõmblema, он задёргал бровью tal hakkas kulm tõmblema
задёрнуть 335a Г сов. несов. задёргивать I что, чем ette tõmbama, kinni katma; задёрнуть занавеску kardinat ette tõmbama
задрапировать 172a Г сов. несов. задрапировывать кого-что, во что, чем mida riidega katma ~ üle tõmbama; drapeerima mida millega (voltidesse langeva riidega katma); vrd. драпировать
задрать 216 Г сов. несов. задирать I
кого maha murdma; медведь задрал корову karu murdis lehma ära;
(без несов.) кого vaeseomaks peksma;
что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma ~ käärima, püsti ajama; задрать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, задрать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, задрать рубашку särki ~ särgi äärt üles tõstma, кот задрал хвост kass ajas saba püsti, задрать голову pead selga ajama;
чёрт бы его задрал madalk. kurat ~ tont teda võtku, susi teda söögu; задрать ~ задирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima
зажечь I 377 Г сов. несов. зажигать
что läitma, süütama, põlema panema ~ tõmbama; ülek. sätendama ~ särama panema; зажечь костёр lõket süütama, зажечь свет tuld läitma ~ süütama ~ põlema panema, зажечь ёлку nääripuud süütama, näärikuusel küünlaid põlema panema, молния зажгла дерево pikne lõi puu põlema, зажечь спичку tikku tõmbama, tikust tuld tõmbama;
кого-что, чем, в ком ülek. kõrgst. sütitama; речь зажгла слушателей kõne sütitas kuulajaid, зажечь интерес huvi äratama, зажечь кровь verd mässama panema
закрепить 301 Г сов. несов. закреплять что, чем, за кем-чем, без доп. kinnitama; kindlustama, tugevdama; kinnistama; закрепить доску гвоздём lauda naelaga kinnitama, закрепить паруса purjesid kinnitama, закрепить лыжи suusasidemeid kinni tõmbama, встречи закрепили их дружбу kohtumised tugevdasid nende sõprust, закрепить плёнку filmi kinnistama, закрепить конституцией põhiseadusega ~ konstitutsiooniga kinnistama (näit. sätet), закрепить особняк за дочерью eramut tütre nimele kirjutama ~ kinnistama, закрепить пройденное läbivõetut kinnistama, желудок закрепило kõht jäi kinni
закругляться 255 Г несов. сов. закруглиться
ümaraks minema, ümarduma;
kõnek. ümmargust lõppu tegema, otsi kokku tõmbama; закругляйся! hakka (kõnet) lõpetama
залепить 323a Г сов. несов. залеплять
что, чем kinni mätsima ~ pätsima; kõnek. täis ~ kinni kleepima; залепить дыру глиной auku saviga kinni mätsima, снег залепил мне глаза tuisk lõi mul silmad kinni, mul lõi silmad lund täis, залепить всю стену объявлениями kogu seina kuulutusi täis kleepima;
что, кому madalk. virutama; учитель залепил мне двойку в дневник õpetaja virutas mulle kahe päevikusse, залепить в ухо vastu kõrvu tõmbama
замешать I 165a Г сов. несов. замешивать кого во что (mingisse loosse) segama ~ (kaasa) tõmbama; в этой истории ~ в эту историю были замешаны студенты sellesse loosse olid segatud ka üliõpilased
замкнуть 336a Г сов. несов. замыкать
kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
заморить 285a Г сов. kõnek.
кого ära ~ surnuks näljutama; заморить людей голодом inimesi ära näljutama;
кого, чем ülek. ära piinama ~ vaevama ~ kurnama ~ vintsutama; заморить лошадь в дороге hobust tee peal ära vaevama;
что, чем ülek. (maha) vaigistama ~ suruma; заморить голод nälga vaigistama;
что tõmbama panema (maitseainete kohta); заморить горчицу sinepit kanguda laskma;
заморить червячка kõnek. midagi hamba alla panema, hingepidet võtma; vrd. морить
занавес 1 С м. неод. eesriie (ka teater), kardin; поднять занавес eesriiet üles tõstma, опустить ~ дать занавес eesriiet ette tõmbama ~ langetama, отдёрнуть занавес eesriiet eest ära tõmbama, занавес раздвинулся eesriie avanes, железный занавес teater teraseesriie, raudne eesriie (ka ülek.);
под занавес lõpuks, lõpetuseks, lõpu eel
занавесить 273a Г сов. несов. занавешивать что, чем (eesriiet, kardinat) ette tõmbama millele, (eesriidega, kardinatega, riidega) kinni katma; занавешенные окна kaetud aknad, занавесить картину pildile ~ maalile riiet ette riputama ~ lükkama
занавеситься 273 Г сов. несов. занавешиваться чем kõnek. (eesriiet, kardinat) ette tõmbama, (eesriidega, kardinaga) end varjama ~ eraldama
занавеска 72 С ж. неод. kardin, eesriie; оконная занавеска aknakardin, aknaeesriie, на окнах занавески akendel on kardinad ees, задёрнуть занавеску kardinat ette tõmbama
заноза 51 С
ж. неод. pind (pinnu); вытащить ~ извлечь занозу из пальца pindu sõrmest välja tõmbama;
м. и ж. од. madalk. kiusupunn, riiukukk
запахнуть 337 Г сов. несов. запахивать II что
vaheliti lööma ~ panema; он запахнул полы халата ta lõi kitlihõlmad vaheliti ~ pani kitlihõlmad kinni;
kõnek. (pauhti) kinni lööma ~ tõmbama; ветер запахнул форточку tuul lajatas õhuakna kinni
зарезать 186 Г сов.
кого, чем kõnek. (terariistaga) tapma; зарезать свинью siga tapma ~ veristama, его зарезало трамваем ta sai trammi all surma;
кого madalk. maha murdma, kõri läbi hammustama; волк зарезал ягнёнка hunt murdis (lamba)talle maha;
кого ülek. kõnek. põõna panema, hoopi andma, hukatusse saatma, hukutama;
кого-что ülek. kõnek. kriipsu peale tõmbama, ära keelama;
без ножа зарезать кого kõnek. põõna panema kellele; хоть зарежь(те) kõnek. löö(ge) või maha, võta ~ võtke või pea maha
засветить I Г сов.
316a что (valgusallikat) süütama, põlema panema; засветить свечу küünalt süütama, засветить огонь ~ свет tuld põlema panema;
316b valgustama ~ valgust andma hakkama; ярко засветило солнце päike hakkas heledalt paistma;
316a что, кому, по чему, во что, без доп. vulg. läigatama, tõmbama, virutama; засветить кому в ухо ~ по уху vastu kõrvu tõmbama kellele
засекать 169a Г несов. сов. засечь
что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;
что sälku ~ märki tegema (lõigates, raiudes);
кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;
что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);
что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); засекать время aega võtma ~ mõõtma;
кого, чем vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ nüpeldama ~ rihmutama; засекать розгами vitstega surnuks peksma
засквозить 293b Г сов.
valgust mille vahelt läbi laskma ~ millest läbi paistma hakkama; сквозь густые ветки засквозило небо läbi tihedate okste paistis ~ vilkus taevast;
безл. tõmbama hakkama (tuule kohta); засквозило tuul hakkas tõmbama
затянуть 339a Г сов. несов. затягивать
кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
(без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
затянуться 339 Г сов. несов. затягиваться
без доп., во что, чем (oma vööd vm.) pingule tõmbama, end kõvasti kinni tõmbama; она затянулась в корсет ta nööris end korsetti, ta tõmbas oma korseti kinni, затянуться ремнём end rihmaga vöötama;
kõvasti kinni tõmbuma ~ jooksma; узел затянулся sõlm on kõvasti kinni jooksnud;
во что van. vajuma; end kaasa ~ põhja kiskuda laskma;
чем kattuma; небо затянулось тучами pilved katsid taeva, taevas läks ~ tõmbus pilve;
kinni kasvama, paranema; рана затянулась haav oli kinni kasvanud ~ paranenud;
(pikale) venima; зима затянулась talv on pikale veninud;
без доп., чем (suitsu) pikalt sisse tõmbama; он затянулся папиросой ta tõmbas suure mahvi suitsu
захлебнуть 338 Г сов. несов. захлёбывать
что, чего suhu ~ kurku tõmbama (vett suplemisel); я захлебнул воды vesi tuli suhu, tõmbasin vett sisse;
что, чем madalk. peale rüüpama millele mida
захлебнуться 338 Г сов. несов. захлёбываться от чего, чем, без доп. (vett vm.) suhu ~ kurku tõmbama ~ ahmima; läkastama, lämbuma (ka ülek.); ülek. joobuma; он захлебнулся ta tõmbas vett sisse, захлебнуться дымом suitsust läkastama, захлебнуться слезами ~ от слёз pisaraist lämbuma, она захлебнулась от счастья tal jäi suurest õnnest hing rindu kinni, захлебнуться словами sõnadevool takerdus ~ katkes, атака захлебнулась rünnak varises kokku ~ jäi toppama, пулемёт захлебнулся kuulipilduja seiskus ~ vaikis ~ jäi vait
захлестнуть 338 Г сов. несов. захлёстывать
что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
зачеркнуть 338 Г сов. несов. зачёркивать кого-что, чем läbi ~ maha kriipsutama, maha tõmbama, kriipsu peale tõmbama (ka ülek.); зачеркнуть всё kõike maha tõmbama ~ kriipsutama, она зачеркнула всю прошлую жизнь ta tõmbas kogu oma endisele elule kriipsu peale
зачертить I 316a Г сов. несов. зачерчивать
что plaani joonestama;
что, чем viirutama; jooni täis tõmbama;
кого-что, чем van. (üles) joonistama, visandama
зачертить II 316a (без страд. прич.) Г сов. что, без доп. joonestama ~ jooni tõmbama hakkama, kritseldama hakkama
зачехлить 285a Г сов. что (kattega) katma; зачехлить мебель mööblile katet peale tõmbama; vrd. чехлить
зашторить 269a Г сов. несов. зашторивать что kõnek. (aknaeesriiet, rulood, rullkardinat) ette tõmbama
звякнуть 335b Г сов. однокр. к звякать
чем, без доп. kõlksatama, plõksatama, plaksatama; пуля звякнула о дерево kuul plaksatas vastu puud, звякнуть ложкой по тарелке lusikaga vastu taldrikut kõlksatama;
кому madalk. traati tõmbama, telefoniga helistama ~ kõlistama
зуб 5 (предл. п. ед. ч. на зубе, на зубу) С м. неод.
anat. hammas; вставной ~ искусственный зуб tehishammas, valehammas, глазной зуб silmahammas, коренной зуб purihammas, молочный зуб piimahammas, постоянный зуб jäävhammas, передний зуб lõikehammas, eeshammas, зуб мудрости tarkus(e)hammas, зуб шатается hammas on liikuma hakanud ~ lahti, у ребёнка прорезываются зубы lapsel tulevad hambad, вырвать ~ удалить зуб hammast välja tõmbama, скрежетать зубами hambaid kiristama, процедить сквозь зубы läbi hammaste sisistama, чистить зубы hambaid pesema;
(мн. ч. 49) pii, pulk, hammas (ka tehn.); зубья бороны äkkepulgad, зубья граблей rehapulgad, зуб культиватора kultivaatori pii ~ käpp, зубья пилы saehambad, зуб вала tehn. võllihammas;
вооружённый до зубов hambuni relvis; (у него) зуб на зуб не попадает kõnek. tal plagisevad hambad suus; око за око, зуб за зуб liter. silm silma, hammas hamba vastu; держать язык за зубами kõnek. keelt hammaste taga hoidma; иметь зуб против кого, на кого kõnek. kelle peale viha kandma; клaсть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema; не по зубам кому madalk. kelle hammas ei hakka peale; точить зубы на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; заговаривать зубы кому kõnek. kellele hambasse puhuma, udujuttu ajama, juttu teisale viima; ни в зуб (ногой) madalk. ei tea tuhkagi ~ mõhkugi
извить 326 (буд. вр. изовью, изовьёшь...) Г сов. несов. извивать что spiraali ~ rõngasse ~ kerra ~ looka tõmbama; змея извила хвост кольцом madu lõi saba keerdu
извлечь 378a Г сов. несов. извлекать кого-что, из чего
välja võtma ~ tõmbama ~ tirima; извлечь что из кармана taskust välja võtma ~ tõmbama mida;
liter. esile ~ välja kutsuma; извлечь из гитары грустные звуки kitarrist nukraid helisid välja võluma;
saama, ammutama (ka ülek.); извлечь пользу ~ выгоду kasu saama, извлечь урок õppust saama ~ võtma, извлечь цитату tsitaati leidma ~ välja kirjutama, извлечь золото из чего kulda uhtma millest, извлечь корень mat. juurima, извлечь квадратный корень mat. ruutjuurt leidma ~ võtma;
keem. välja leotama, ekstraheerima
из-за предлог с род. п.
kelle-mille tagant, vahelt; выскочить из-за угла nurga tagant välja hüppama, встать из-за стола lauast tõusma, достать из-за пазухи põuest välja võtma, вынуть пистолет из-за пояса püstolit vöö vahelt välja tõmbama;
kelle-mille pärast, tõttu; из-за шума ничего не слышно suures lärmis ~ müra tõttu ei kuule midagi, из-за него мы опоздали tema pärast jäime hiljaks
изодрать 216 (буд. вр. издеру, издерёшь...; страд. прич. прош. вр. изодранный) Г сов. несов. издирать что, о(бо) что kõnek.
lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
(без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
изорвать 217a Г сов. что lõhki ~ katki kiskuma ~ tõmbama ~ rebima ~ käristama, närustama, räbaldama; näruks kandma; изорвать одежду (1) rõivaid lõhki ~ puruks kiskuma, (2) rõivaid näruks kandma, изорванный в клочья tükkideks kistud
искривить 300a Г сов. несов. искривлять что kõverdama, kõveraks ~ viltu ajama ~ painutama ~ koolutama; искривить вилку kahvlit kõveraks murdma, искривить рот suud virilaks tõmbama, mokka viltu ajama
исполосовать 172a Г сов. kõnek.
что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
что (teed) rööplikuks sõitma;
кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
исторгать 169a Г несов. сов. исторгнуть liter. van.
кого-что, у кого-чего, из чего välja kiskuma ~ tõmbama ~ rebima; исторгать кого у смерти ülek. keda surmasuust päästma;
что ülek. esile kutsuma; исторгать слёзы у кого nutma panema keda;
что välja paiskama, purskama; вулкан исторгает лаву vulkaan purskab laavat;
кого, откуда välja tõukama ~ heitma ~ kihutama ~ ajama
исчёркивать 168a Г несов. сов. исчеркать, исчёркать что, чем kõnek. maha tõmbama, läbi kriipsutama; täis kritseldama ~ kriipseldama
касательная 126 С ж. неод. mat. puutuja; сопряжённая касательная kaaspuutuja, провести касательную к окружности ringjoone(le) puutujat tõmbama ~ joonistama
клонить 305a Г несов.
кого-что, к чему painutama, kallutama; ülek. tõmbama, kiskuma, ahvatlema; ветер клонит верхушки деревьев tuul painutab puulatvu, лодку клонило набок paat kaldus küljele, его клонило ко сну tal tikkus ~ tükkis uni peale, ветер клонит дым в другую сторону tuul ajab suitsu teisele poole;
что, к чему ülek. sihtima; клонить разговор к чему juttu millele viima, к чему ты клонишь? millele sa vihjad, kuhu sa sihid?
колесовать 172a Г сов. и несов. кого aj. ratastama, rattale tõmbama
конец 35 С м. неод.
ots, lõpp (kõnek. ka ülek.); конец палки kepi ots, конец дороги tee(konna) lõpp, к концу лета suve lõpuks, довести до конца lõpule viima, день близится к концу päev hakkab lõppema ~ veereb õhtule, подходить к концу lõpukorral olema, из конца в конец otsast lõpuni, в конце концов lõppude lõpuks, без конца lõputa, alalõpmata, lõputult, до конца lõpuni, lõplikult, под конец lõpu poole, билет в оба конца kõnek. edasi-tagasi-pilet, со всех концов света igast kandist, igast ilmakaarest, бесславный конец kuulsusetu lõpp ~ surm, швартов(н)ый конец mer. kinnitustross, ots, зарядный конец fot. laadimisots (filmil);
концы мн. ч. tekst. narmasnuust, (pühkimis)narmad, lõngajäätmed; прядильные концы ketrusotsad;
van. tükk, rest; конец сукна kalevirest;
конец -- (всему) делу венец vanas. lõpp hea, kõik hea; один конец kõnek. olgu (juba) üks lühike lõpp, ots käes nii või teisiti; на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; класть ~ положить конец чему millele lõppu tegema, kriipsu peale tõmbama; ни конца ни краю нет чему millel pole otsa ega äärt ~ aru ega otsa; палка о двух концах kahe teraga mõõk; и дело с концом kõnek. ja asi vask ~ tahe; отдавать ~ отдать концы madalk. (1) hinge heitma, (2) jalga laskma, vehkat ~ putket tegema; сводить ~ свести концы с концами otsa otsaga kokku saama; хоронить ~ схоронить концы в воду madalk. jälgi kaotama ~ hävitama
кооперировать 171a Г сов. и несов. кого-что koopereerima (kooperatiivsetel alustel ühendama); kooperatiivi kaasa tõmbama
коробить 277 Г несов.
что, от чего kaardu ~ kummi kiskuma ~ tõmbama; доски коробит от сырости lauad kisuvad niiskusest kaardu ~ kiiva;
безл. кого, от чего madalk. krampi kiskuma;
кого, от чего ülek. kõnek. vastik olema kellele, vastikust äratama; его поведение коробило всех tema käitumine tõukas kõiki eemale; vrd. покоробить, скоробить
корчить 271a (повел. накл. корчи и корчь, корчите и корчьте) Г несов.
безл. кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; его начало корчить ta sai (tõmblus)krambid;
безл. кого, от чего kõnek. vastikust äratama; меня корчит от его смеха tema naer hakkab mulle vastu;
кого-что kõnek. halv. mängima, teesklema; корчить из себя чудака veidrikku mängima;
корчить дурака ~ ваньку kõnek. lolli ~ tola mängima, kometit tegema; корчить рожи ~ гримасы kõnek. grimasse ~ lõustu ~ nägusid tegema; vrd. скорчить
косить II 297a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов.
что, без доп. viltu kiskuma ~ tõmbama ~ olema; платье спереди косит kõnek. kleit kisub eest, косить рот suud viltu tõmbama;
что, чем, без доп. kõõritama, piiluma, viltu vaatama; kõõrsilmne olema, kõõrdi vaatama; косить глазом на кого keda silmanurgast piiluma, kelle poole kõõritama, она косит на один глаз tal on üks silm kõõrdi, у него глаза косят tal on silmad kõõrdi, ta on kõõrsilmne
крест 2 С м. неод. rist (ka ülek.); ristimärk; нательный крест kaelarist, могильный крест (haua)rist, осенить себя крестом risti ette lööma, Георгиевский крест Georgi rist, ему достался тяжёлый крест ta sai endale raske risti ~ koorma kaela, вышивать крестом ristpistes tikkima;
вот те ~ тебе крест madalk. van. jumala eest, ma vannun; креста нет на ком kõnek. van. kes ei karda jumalat; нести свой крест oma risti kandma; ставить ~ поставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; целовать крест на чём, в чём, кому van. oma hingeõnnistuse nimel tõotama mida, kellele truudust vanduma
кривить 302 Г несов. что kõverdama, viltu tõmbama; кривить рот suud kõveraks ~ viltu tõmbama, кривить губы huuli kõverdama ~ mossitama, кривить лицо nägu krimpsutama ~ virildama;
кривить ~ покривить душой перед кем-чем, в чём, против чего, без доп. tõele truudust murdma, tõtt maha salgama; vrd. скривить
кружок 24 С м. неод.
dem. ring(ike), sõõr(ike); (väike) rõngas, (väike) ketas; стать в кружок ringi võtma, обвести кружком ringi ümber tõmbama;
ringkond, seltskond;
(huvi)ring; литературный кружок kirjandusring, кружок художественной самодеятельности taidlusring
крючить 271a Г несов. (обычно безл.) кого, от чего madalk. krampi ~ kõverasse tõmbama ~ kiskuma; его крючит от боли ta tõmbub valust kõverasse ~ konksu; vrd. скрючить
крючиться 271 Г несов. от чего, без доп. madalk. end kõverasse ~ konksu tõmbama ~ kiskuma; kõverduma, konksu ~ kõverasse tõmbuma; vrd. скрючиться
курить 305a Г несов.
что, без доп. suitsetama, suitsu tegema; курить вредно suitsetada ~ suitsetamine on kahjulik, курить кальян vesipiipu suitsetama ~ tõmbama ~ põletama;
что, чем suitsutama; курить ладаном viirukit suitsutama, курить можжевельником kadakasuitsu tegema;
что ajama, põletama; курить смолу tõrva ajama;
курить фимиам кому liter. iroon. viirukit suitsutama, kiidulaulu laulma kellele
курнуть 336b Г сов. однокр. к курить madalk. mahvi tõmbama, kiiruga suitsu tegema; дай курнуть разок anna mahvi, las ma tõmban ühe mahvi
курок 24 С м. неод. tehn. vinn, kukk; взвести курок (relva) vinnastama ~ vinna tõmbama, kukke üles tõmbama
лизнуть 337 (без страд. прич.) Г сов. однокр. к лизать кого-что, чем, во что keelega üle tõmbama, limpsama (ka ülek.), nilpama, nilpsama, nälpama; собака лизнула хозяина прямо в нос koer limpsas peremehel keelega üle nina, лизнуть мороженое jäätist limpsama
мазнуть 336a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов.
однокр. к мазать кого-что kõnek. korra (määrdega, salviga vm.) üle tõmbama;
кого madalk. virutama, äigama, läigatama kellele
манить 305a, van. 283 Г несов. кого-что, чем kutsuma, juurde ~ ligi meelitama ~ tõmbama, ülek. ka ahvatlema; манить пальцем sõrmega kutsuma, тайга манила меня taiga kutsus ~ ahvatles mind, манить к себе enda juurde meelitama, манить рукой käega (juurde) viipama, горы манят взор mäed köidavad pilku
монастырь 11 С м. неод. klooster; женский монастырь nunnaklooster, мужской монастырь mungaklooster, идти ~ уйти в монастырь kloostrisse minema, mungaks ~ nunnaks hakkama, заточиться в монастырь kloostrisse sulguma;
подводить ~ подвести под монастырь кого madalk. keda alt tõmbama, haneks võtma, kelle nahka turule viima
морщить 271a (повел. накл. морщи и морщь, морщьте) Г несов.
что, от чего kortsutama, krimpsutama, kortsu ~ kipra ~ krimpsu tõmbama, kirtsutama, kibrutama (otsaesist), kibrastama, kurrutama; морщить лицо nägu krimpsutama, морщить брови kulmu kibrutama, морщить губы huuli mossitama;
что ülek. virvendama panema (vett); vrd. сморщить, наморщить
мухлевать 174a Г несов. madalk. sohki tegema, tüssama, alt tõmbama
мясо 94 С с. неод. (без мн. ч.) liha; kõnek. loomaliha; kõnek. viljaliha; белое мясо valge liha, kanaliha, piimavasika liha, варёное мясо keeduliha, keedetud liha, говяжье мясо loomaliha, veiseliha, жареное мясо praeliha, praetud liha, постное мясо tailiha, lahja liha, вырвать пуговицу с мясом kõnek. nööpi koos riidega ära tõmbama;
пушечное мясо kahuriliha, suurtükiliha; ни рыба ни мясо ei liha ega kala
навлечь 378a Г сов. несов. навлекать что, на кого-что peale tõmbama, esile kutsuma; навлечь на себя подозрение endale kahtlust tõmbama, навлечь на себя беду endale õnnetust ~ häda kaela tõmbama, навлечь на себя чей гнев kelle viha endale ~ enda peale tõmbama
наволочь 381 Г сов. несов. наволакивать madalk.
что, чего, куда (suurt hulka) kokku ~ kohale tassima ~ tirima ~ ajama; наволочь всякой дряни igasugust pahna kokku tassima;
что, на кого peale tõmbama; наволочь на себя одеяло endale tekki peale tõmbama
нагрузиться 313, 293 Г сов. несов. нагружаться
чем, без доп. (teatud hulka) lasti ~ laadungit ~ koormat peale võtma; ülek. kõnek. (enda) kanda võtma; судно нагрузилось углём laev võttis täislasti sütt peale;
madalk. end täis kaanima ~ purju võtma, nina ~ toru täis tõmbama
надвинуть 334 Г сов. несов. надвигать что, на кого-что peale nihutama ~ lükkama ~ tõmbama; надвинуть шапку на лоб mütsi silmade peale lükkama
надёргать 164a Г сов. несов. надёргивать что, чего, из чего (teatud hulka) välja tõmbama ~ tirima ~ sikutama ~ noppima (kõnek. ka ülek.) ~ kitkuma; надёргать из стога сена kuhjast heinu kiskuma, надёргать льна lina kitkuma, надёргать цитат siit-sealt (meelevaldselt) tsitaate noppima
надёрнуть 335a Г сов. несов. надёргивать что, на кого-что kõnek. peale tõmbama ~ tirima; надёрнуть на себя одеяло endale tekki peale tõmbama, надёрнуть сапоги säärikuid jalga tõmbama
надеть 249 Г сов. несов. надевать что, на кого-что, кому selga ~ jalga ~ kätte ~ pähe panema ~ tõmbama; peale ~ otsa ~ alla ~ ette ~ ümber panema, peale tõmbama; надеть пальто mantlit selga panema ~ tõmbama, надеть ребёнку шапку lapsele mütsi pähe panema, надеть значок märki rinda panema, надеть кольцо на палец sõrmust sõrme panema, надеть червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, надеть галстук lipsu ette panema, надеть коньки uiske alla panema, надеть очки prille ette panema, надеть чехол на мебель mööblile katet peale tõmbama;
надеть ~ надевать личину ~ маску чью, чего kelle kesta pugema, kelle maski ette panema; надеть ~ надевать (себе) хомут на шею end ikkesse ~ rakkesse panema, endale koormat kaela võtma; надеть ~ надевать смирительную рубашку на кого kellele hullusärki selga panema, keda taltsaks tegema
надуть 346 Г сов. несов. надувать
что täis puhuma ~ pumpama; paisutama; надуть мяч palli täis puhuma, надуть шины (auto vm.) kumme täis pumpama, надуть щёки põski punni ajama, ветер надул паруса tuul paisutas purjesid;
(без 1 и 2 л.) что, чего kokku puhuma; безл. kõnek. sisse puhuma (külma tuule kohta); ветер надул снегу tuul on lund kokku ajanud, надуло в дверь ukse vahelt on külma sisse tulnud;
безл. во что, что, кому kõnek. läbi tõmbama; надуло уши tuul on kõrvadest läbi tõmmanud;
кого-что ülek. madalk. tüssama, alt tõmbama, sohki tegema, petma;
надуть ~ надувать в уши кому madalk. (kõrva) sosistama ~ puhuma, ette rääkima; надуть ~ надувать губы ~ губки kõnek. mossi tõmbuma, suud virildama, (huuli) mossitama ~ pruntima ~ torutama
нажить 332 Г сов. несов. наживать
кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
(без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
назюзюкаться 164 Г сов. vulg. end täis lakkuma ~ kaanima, toru ~ nosu täis tõmbama
накинуть 334 Г сов. несов. накидывать
что, на кого-что peale ~ üle viskama; накинуть шинель на плечи sinelit õlgadele võtma, накинуть шубу kasukat ülle tõmbama, накинуть аркан lassot ümber viskama, lassoga (kinni) püüdma;
что, на что, к чему kõnek. juurde ~ otsa panema; накинуть цену hinda tõstma ~ juurde panema;
что (juurde) kasvatama (silmi kudumisel)
накрыться 347 Г сов. несов. накрываться чем, без доп. endale peale võtma, end kinni katma; накрыться одеялом endale tekki peale võtma, накрыться с головой tekki vm. üle pea tõmbama
наморщить 271a (повел. накл. наморщи и наморщь, наморщьте) Г сов. несов. наморщивать что (kulmu) kortsutama, (nina v. nägu) kibrutama ~ krimpsutama ~ kurrutama, (otsaesist) kortsu ~ kipra ~ krimpsu tõmbama; vrd. морщить
наполосовать 172a Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) ribadeks lõikama ~ tõmbama ~ rebima ~ kiskuma, ribastama
напороть I 252 Г сов. несов. напарывать что, на что kõnek. (millegi otsa) katki tõmbama, vigastama; он напорол ногу на гвоздь ta astus naela jalga, ta astus naela otsa
напороться 252 Г сов. несов. напарываться
на что, чем, без доп. kõnek. mille otsas end vigastama ~ viga saama ~ katki ~ lõhki tõmbama; напороться на гвоздь naela otsa sattuma ~ kinni jääma;
на кого-что ülek. madalk. (ootamatult) peale ~ otsa sattuma; напороться на засаду varitsussalgale sattuma
напружить 271a Г сов. несов. напруживать что kõnek. pinguli ~ pingule tõmbama, pinguldama, pingutama; напружить мускулы lihaseid pingutama
напрячь 383 Г сов. несов. напрягать что pingutama, pingule tõmbama, pinguldama; ветер напряг паруса tuul paisutas purjesid, напрячь силы jõudu pingutama, напрячь зрение silmi pingutama, напрячь слух kõrvu teritama, нервы напряжены närvid on pingul
напялить 269a Г сов. несов. напяливать
что, на что (tikkeraamile) pingule tõmbama;
что, на кого-что madalk. pähe ~ selga ~ jalga tõmbama ~ ajama ~ sikutama; напялить шубу kasukat selga ajama ~ tõmbama, с трудом напялить сапог saabast vaevaga jalga tirima, она напялила странную шляпу ta on endale imeliku kübara pähe torganud ~ toppinud
нарезаться II 186 Г сов. несов. нарезаться, нарезываться vulg. end purju võtma, nina täis tõmbama
нарядиться 313 Г сов. несов. наряжаться во что, кем end ehtima, end (pidulikult v. uhkesti) riidesse panema, endale (peorõivaid v. uhkeid rõivaid) selga panema, riietuma; end riietama kelleks; она нарядилась как на бал ta oli end nagu ballileminekuks ehtinud, нарядиться в шерстяное платье villast kleiti selga panema, она нарядилась крестьянкой ta riietas ~ tegi end talutüdrukuks, нарядиться шутом endale narrirõivaid selga tõmbama, end narriks riietama
насунуть 334 Г сов. несов. насовывать что madalk. (pähe, jalga) tõmbama; насунуть сапогиа ноги) saapaid jalga tõmbama, насунуть тапочки tuhvleid jala otsa pistma, насунуть шапку на уши mütsi kõrvadeni pähe tõmbama
натаскать I 165a Г сов. несов. натаскивать что, кого-чего
(mingit kogust) kohale kandma ~ tassima ~ tarima; натаскать мешков в подвал (hulka) kotte keldrisse kandma;
(mingit hulka) välja tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; натаскать раков из реки jõest vähke välja võtma;
(без несов) kõnek. kokku varastama
натащить 311a Г сов. несов. натаскивать
что, на кого madalk. peale tõmbama ~ tirima; (jalga, selga, pähe) tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; натащить на себя одеяло endale tekki peale tõmbama, натащить пиджак (endale) pintsakut selga tõmbama;
что, кого-чего kõnek. (mingit kogust) kohale kandma ~ tassima
натуго Н kõnek. (kõvasti) pingul(e); затянуть ремень натуго rihma pingule tõmbama, натуго завязать kõvasti kinni siduma
натужить 271a Г сов. несов. натуживать что kõnek. pingutama, pinguldama, pingule tõmbama; натужить мускулы muskleid pingutama
натянуть 339a Г сов. несов. натягивать
что pingutama, pinguldama, pingule tõmbama; натянуть вожжи ohje pingule tõmbama;
что, на что (pingutades) peale panema ~ tõmbama ~ venitama; натянуть холст на рамку lõuendit raamile tõmbama, натянуть струны (pilli)keeli peale panema, натянуть тройку kõnek. kolme välja venitama, läbi häda kolme panema;
что, на кого-что kõnek. (selga, jalga, kätte, peale) tõmbama ~ sikutama ~ tirima ~ kiskuma; натянуть перчатки sõrmikuid ~ kindaid kätte sikutama, натянуть на себя одеяло endale tekki peale tirima;
безл. чего, без доп. kõnek. pilve ~ sombuseks minema ~ tõmbuma; к вечеру натянуло туч õhtuks läks ~ tõmbus taevas pilve;
натянуть ~ наставить нос кому madalk. pika ninaga jätma keda
нахлобучить 271a Г сов. несов. нахлобучивать что, на что kõnek. sügavalt pähe tõmbama; нахлобучить шапку на глаза mütsi silmile tõmbama
нащепать 207, 165a (страд. прич. прош. вр. нащепанный) Г сов. что, чего (mingit hulka) peerge kiskuma ~ laaste tõmbama; нащепать лучины peerge kiskuma
неплотно Н hõredalt, harvalt, mittetihedalt; неплотно закрыть дверь ust mitte päris kinni tõmbama, ust paokile jätma
низвести 367 Г сов. несов. низводить кого-что, до чего liter. van. alla tooma ~ viima ~ tõmbama ~ kiskuma; низвести кого с пьедестала ülek. kelle autoriteeti alla kiskuma, keda troonilt tõukama
низложить 311a Г сов. несов. низлагать кого-что liter. kukutama; ülek. alla tõmbama ~ kiskuma; низложить царя keisrit kukutama
обвести 367 Г сов. несов. обводить
кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обдёргивать II 168a Г несов. сов. обдёрнуть что kõnek. sirgeks tõmbama (tekki, seelikut)
обернуть 338 Г сов. несов. обёртывать, оборачивать
что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
облапошить 271a Г сов. несов. облапошивать кого madalk. haneks võtma ~ tõmbama, tüssama
облачиться 287 Г сов. несов. облачаться во что
liter. van., humor. end riietama ~ rõivastama ~ rüütama, mida ülle tõmbama, endale selga panema;
kirikl. endale ametirüüd selga panema (vaimuliku kohta)
облизывать 168a Г несов. сов. облизать кого-что, чем üle ~ puhtaks lakkuma ~ noolima (ka ülek.); облизывать языком губы keelega üle huulte libama ~ limpsama ~ tõmbama, огонь облизывает поленья tuli noolib halge
обмелить I 285a Г сов. несов. обмелять что kõnek. kriidiga joont ümber tõmbama; kriidiga valgeks tegema ~ määrima, kriidiseks tegema
обмишурить 269a Г сов. несов. обмишуривать кого madalk. tüssama, alt tõmbama, nahka üle kõrvade tõmbama
ободрать 216 (буд. вр. обдеру, обдерёшь...; повел. накл. обдери) Г сов. несов. обдирать
что (maha) koorima, koort maha võtma ~ kiskuma; кого kelle(lt) nahka maha võtma, keda nülgima; ободрать кору с дерева, ободрать дерево puud koorima;
что kõnek. katki kriimustama ~ kriipima, marraskile tõmbama; ободрать ноги jalgu katki kriimustama ~ kraapima;
что kroovima; ободрать зерно teri ~ vilja kroovima, viljateri kestadest puhastama;
что kõnek. räbalaiks ~ lõhki kiskuma, räbalaks kandma;
кого ülek. madalk. paljaks riisuma ~ koorima;
ободрать ~ обдирать как липку кого kõnek. puupaljaks tegema ~ koorima keda
ободраться 216 (буд. вр. обдерусь, обдерёшься..., прош. вр. ободрался, ободралась, ободралось и ободралось, ободрались и ободрались) Г сов. несов. обдираться
maha tulema ~ kooruma;
(end) marrastama ~ kriimustama ~ (ära) kriipima, (endal) nahka marraskile tõmbama;
kõnek. räbalduma, katki ~ räbalaks minema; обивка на диване ободралась diivaniriie on katki (kulunud)
оборвать 217a Г сов. несов. обрывать
что paljaks ~ tühjaks ~ küljest ära korjama ~ noppima ~ rebima; katki ~ puruks ~ lõhki rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama ~ tegema, оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, оборвать нитку niiti katki tõmbama, оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni ~ traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline ~ huugab ~ särtsub;
кого-что ülek. (järsult) katkestama ~ kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid ~ tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama ~ katki jätma, оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima ~ järsult katkestama;
оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema
обрисовать 172a Г сов. несов. обрисовывать
что чем kõnek. piirjooni üle tegema ~ tõmbama, välja joonistama (ka ülek.);
кого-что ülek. kirjeldama, iseloomustama; обрисовать положение olukorda kirjeldama
обтянуть 339a Г сов. несов. обтягивать что, чем
üle ~ peale tõmbama ~ lööma, polsterdama, katma; обтянуть диван кожей diivanit nahaga üle lööma, обтянуть пуговицы nööpe riidega katma ~ üle tõmbama, обтянуть колесо железом rattale raudrehvi peale panema, туман обтянул горизонт udu varjas ~ mattis silmapiiri;
tihedalt ümbritsema, liibuma (rõivaste kohta); обтянутая перчаткой рука (liibuvalt) kinnastatud käsi
обтяпать 164a Г сов. madalk.
что (maha) raiuma (lohakalt);
что, без доп. ülek. joonde ~ korda ajama;
кого ülek. tüssama, petma, alt tõmbama
обуть 346 Г сов. несов. обувать
кого, во что, kõnek. что (jalatseid) jalga panema ~ tõmbama, saabastama, kängitsema; обуть ребёнка lapsele mida jalga panema, обуть сапоги saapaid jalga panema;
кого kõnek. jalavarjusid muretsema kellele
обуться 346 Г сов. несов. обуваться
во что, без доп. endale (jalatseid) jalga panema ~ tõmbama, jalgu kinni panema ~ kängitsema; обуться в туфли endale kingi jalga panema;
kõnek. endale jalatseid muretsema
объегорить 269a Г сов. несов. объегоривать кого madalk. pügama, tüssama, haneks tõmbama
овладеть 229b Г сов. несов. овладевать кем-чем vallutama, oma valdusse ~ võimusesse võtma ~ haarama, ülek. valdama keda; omandama; овладеть городом linna vallutama, овладеть драгоценностями väärtasju oma valdusse saama, овладеть сердцем südant vallutama, овладеть вниманием kelle tähelepanu endale tõmbama, мной овладела радость mind valdas rõõm, овладеть новой профессией uut elukutset kätte õppima, овладеть иностранным языком võõrkeelt selgeks õppima, овладеть знаниями teadmisi omandama;
овладеть ~ овладевать собой end talitsema, enesevalitsust tagasi saama
одёрнуть 335a Г сов. несов. одёргивать кого-что
alla ~ sirgeks ~ sirgu ~ siledaks tõmbama, kohendama; одёрнуть платье kleiti sirgeks tõmbama;
ülek. kõnek. korrale kutsuma, suud kinni panema; одёрнуть кого на собрании koosolekul suud kinni panema kellel, одёрнуть хулигана huligaani korrale kutsuma
один 133
Ч, Ч С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
Ч П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
Ч П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
Ч М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
околпачить 271a Г сов. несов. околпачивать кого-что madalk. ninapidi vedama, tüssama, haneks ~ alt tõmbama; vrd. колпачить
оконтурить 269a (повел. накл. оконтури) Г сов. несов. оконтуривать что kontuurjooni ~ piirjooni tõmbama, kontuuristama, kontuurima, piiristama
окружность 90 С ж. неод.
mat. ringjoon, ring, ümbermõõt; длина окружности ringjoone pikkus, описать окружность ringjoont tõmbama, углубление метров пяти в окружности umbes viiemeetrise ümbermõõduga süvend, стволы их достигают в окружности трёх метров nende tüved on kuni kolmemeetrise ümbermõõduga;
van. ümbrus, ümbruskond; во всей окружности kogu ümbruskonnas
оплести 368 Г сов. несов. оплетать
что, чем ümber punuma ~ põimima ~ mähkima; оплести изгородь колючей проволокой aiale okastraati ümber ~ peale panema, aeda okastraadiga läbi põimima, оплести кувшин прутьями kannule vitstest korvi ümber punuma;
кого ülek. kõnek. alt ~ võrku tõmbama, tüssama
опоясать 188 Г сов. несов. опоясывать
кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
орбита 51 С ж. неод. orbiit (astr. taevakeha liikumistee; anat. silmakoobas; ülek. mõjupiirkond, tegutsemissfäär); орбита небесного тела taevakeha orbiit ~ liikumistee ~ trajektoor, глаза выкатились из орбит ülek. silmad tungisid koopast välja, silmad läksid pahupidi, втянуть в орбиту своего влияния кого keda oma mõjusfääri tõmbama
оставить 278a Г сов. несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
отвертеть 241 Г сов. что kõnek. lahti ~ pealt ~ otsast ~ küljest ära keerama; ülek. ära vaevama (näiteks käsi); отвертеть пуговицу nööpi eest ära keerama ~ tõmbama
отвлечь 378a Г сов. несов. отвлекать кого-что, от кого-чего
kõrvale juhtima ~ viima; отвлечь в сторону kõrvale juhtima, отвлечь внимание tähelepanu kõrvale juhtima;
eemale kiskuma ~ tõmbama; отвлечь от работы tööst eemale kiskuma, отвлечь от грустных мыслей кого kellest nukraid mõtteid eemale peletama;
abstraheerima
отдать 227 Г сов. несов. отдавать
кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
(также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
отдёрнуть 335a Г сов. несов. отдёргивать что kõrvale ~ tagasi tõmbama; отдёрнуть занавеску kardinat kõrvale ~ eest ära tõmbama, отдёрнуть палец sõrme tagasi tõmbama
отдышаться 183 Г сов.
hinge tagasi tõmbama;
ülek. madalk. elu sisse võtma
отлепить 323a Г сов. несов. отлеплять что, от чего kõnek. (liimitut, kleebitut) lahti tõmbama ~ kiskuma
отмежевать 173 Г сов. несов. отмежёвывать
что piiristama, piiri(de)ga eraldama, piiri ära märkima;
кого-что от кого-чего ülek. eraldama, lahutama, vahejoont tõmbama, piiri vahele tõmbama; отмежевать одну область знаний от другой teadmisalade vahele piiri tõmbama, отмежевать для себя круг проблем enesele käsitlemiseks teatud hulka probleeme valima
отмежеваться 173 Г сов. несов. отмежёвываться от кого-чего, без доп.
piiriga eraldatud olema;
ülek. eralduma, lahku lööma; отмежеваться от ошибочных взглядов väärvaadetest ~ eksiarvamustest lahti ütlema, отмежеваться от соседних научных дисциплин naaberteaduste vahele piiri tõmbama, naaberteaduste erinevust rõhutama
оторвать 217a Г сов. несов. отрывать
что, от чего küljest ära ~ lahti rebima ~ kiskuma; оторвать пуговицу nööpi ära tõmbama ~ kaksama, оторвать глаза от книги pilku raamatust lahti kiskuma, оторвать листок от ветки oksa küljest lehte rebima;
кого-что, от кого-чего eemale kiskuma, lahku viima; оторвать от учёбы õppimisest eemale kiskuma, оторвать детей от матери lapsi emast lahutama, оторванное от жизни учение eluvõõras õpetus;
(без несов.) что madalk. kahmama, krahmama;
с руками оторвать madalk. kahe käega kinni haarama millest ~ rabama mida
отполосовать 172a Г сов.
что kõnek. ribastama, ribadeks lõikama ~ tõmbama;
кого ülek. madalk. (nuudi v. piitsa v. rihmaga) jutiliseks ~ vorbiliseks peksma
отсосать 214 Г сов. несов. отсасывать
что, чего välja ~ tühjaks ~ vähemaks imema; ребёнок отсосал молока laps imes pisut piima;
что tehn. välja ~ vähemaks pumpama ~ tõmbama;
(без несов.) kõnek. imemist lõpetama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur