[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
благодарить 285a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. кого-что, за что tänama keda-mida, mille eest; благодарить за доверие usalduse eest tänama, благодарю вас tänan teid, olge tänatud, suur tänu teile, olge meheks, благодарю покорно van. tänan alandlikult, minu sügavaim tänu (ka iroon.); vrd. поблагодарить
благодарствовать 171b Г несов. van. tänama; благодарствуйте aitüma teile, olge tänatud, olge kiidetud
благословлять 255 Г несов. → сов. благословить
‣ кого-что, на что õnnistama (ka kirikl.); õnnistust kaasa andma; благословлять на подвиг sangariteele õnnistust kaasa andma;
‣ кого-что tänama, õnnistama; благословлять судьбу saatust tänama
‣ кого-что, на что õnnistama (ka kirikl.); õnnistust kaasa andma; благословлять на подвиг sangariteele õnnistust kaasa andma;
‣ кого-что tänama, õnnistama; благословлять судьбу saatust tänama
возблагодарить 285a Г сов. кого-что, за что liter. van. tänama; возблагодарить судьбу saatust tänama
выражать 169a Г несов. → сов. выразить что väljendama, avaldama, välja ~ üles näitama, kujutama; kajastama; она ничем не выражала своего нерасположения ко мне ta ei näidanud millegagi välja, et ma talle vastumeelne olen, его лицо выражало досаду tema nägu väljendas meelepaha, tal oli tusane nägu, тяжёлая промышленность выражает мощь и силу страны rasketööstuses väljendub riigi jõud ja võimsus, выражать готовность valmisolekut osutama, valmis olema, выражать благодарность кому keda tänama, kellele tänu avaldama, выражать протест против чего mille vastu protestima, выражать уверенность в чём veendumust avaldama, milles kindel ~ veendunud olema, выражать надежду на что lootust avaldama, lootma millele, выражать признательность кому, за что tänu avaldama kellele mille eest, выражать свою точку зрения на что oma seisukohta avaldama mille kohta, выражать желание soovi avaldama, живопись выражает замыслы художника maalis väljenduvad kunstniku kavatsused
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
излить 326 (буд. вр. изолью, изольёшь...) Г сов. → несов. изливать liter.
‣ что (välja) valama, kallama (ka ülek.); излить потоки слёз van. ojadena pisaraid valama, излить гнев на кого viha kellele, kelle peale välja valama;
‣ что, перед кем, на кого ülek. väljendama, avaldama; излить восторг перед кем kellele oma vaimustust avaldama, излить свою благодарность ülevoolavalt tänama ~ tänu avaldama;
◊ изливать ~ излить душу перед кем ~ кому südant puistama kellele
‣ что (välja) valama, kallama (ka ülek.); излить потоки слёз van. ojadena pisaraid valama, излить гнев на кого viha kellele, kelle peale välja valama;
‣ что, перед кем, на кого ülek. väljendama, avaldama; излить восторг перед кем kellele oma vaimustust avaldama, излить свою благодарность ülevoolavalt tänama ~ tänu avaldama;
◊ изливать ~ излить душу перед кем ~ кому südant puistama kellele
отблагодарить 285a Г сов. кого, за что, чем tänama, tänu avaldama; aineliselt hüvitama; отблагодарить за помощь abi eest tänama
откланиваться 168 Г несов. → сов. откланяться
‣ van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
‣ (без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
‣ van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
‣ (без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
поблагодарить 285a Г сов. кого-что, за что tänama, aitäh ütlema; поблагодарить за внимание tähelepanu eest tänama; vrd. благодарить
принести 365 Г сов. → несов. приносить
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
рассыпаться 189 Г сов. → несов. рассыпаться
‣ maha minema ~ pudenema, laiali minema ~ pudenema ~ valguma (ka ülek.); мука рассыпалась jahu pudenes maha, картофель рассыпался по дороге kartulid veeresid tee peale laiali, карандаши рассыпались по полу pliiatsid kukkusid põrandale ~ põrandat mööda laiali, толпа рассыпалась по площади rahvahulk pudenes mööda väljakut laiali, волосы рассыпались по плечам juuksed olid ~ on õlgadel laiali;
‣ (koost) pudenema ~ murenema, purunema; рассыпаться в порошок pulbriks pudenema, печенье рассыпалось küpsised on murenenud, камень рассыпался от удара молота kivi pudenes haamrilöögi all kildudeks;
‣ перед кем, в чём kõnek. meelitusi puistama, meelitustega üle külvama, lipitsema; рассыпаться в комплиментах komplimentidega üle külvama, рассыпаться в благодарностях lipitsev-ohtrasti tänama, tänusõnu puistama, рассыпаться перед начальником ülemuse ees lipitsema;
‣ чем trillerdama, sillerdama (hääle kohta); соловей рассыпался звонкой трелью ööbik lõi trilleri lahti, рассыпаться звонким смехом hõbedaselt naerma (hakkama)
‣ maha minema ~ pudenema, laiali minema ~ pudenema ~ valguma (ka ülek.); мука рассыпалась jahu pudenes maha, картофель рассыпался по дороге kartulid veeresid tee peale laiali, карандаши рассыпались по полу pliiatsid kukkusid põrandale ~ põrandat mööda laiali, толпа рассыпалась по площади rahvahulk pudenes mööda väljakut laiali, волосы рассыпались по плечам juuksed olid ~ on õlgadel laiali;
‣ (koost) pudenema ~ murenema, purunema; рассыпаться в порошок pulbriks pudenema, печенье рассыпалось küpsised on murenenud, камень рассыпался от удара молота kivi pudenes haamrilöögi all kildudeks;
‣ перед кем, в чём kõnek. meelitusi puistama, meelitustega üle külvama, lipitsema; рассыпаться в комплиментах komplimentidega üle külvama, рассыпаться в благодарностях lipitsev-ohtrasti tänama, tänusõnu puistama, рассыпаться перед начальником ülemuse ees lipitsema;
‣ чем trillerdama, sillerdama (hääle kohta); соловей рассыпался звонкой трелью ööbik lõi trilleri lahti, рассыпаться звонким смехом hõbedaselt naerma (hakkama)
сердечно Н südamlikult; сердечно благодарить кого keda südamlikult tänama, kellele südamest tänulik olema, сердечно приветствовать кого keda südamlikult tervitama, kellele südamest tere tulemast ütlema, сердечно рад südamest rõõmus olema, сердечно поздравить südamlikult õnnitlema, südamest õnne soovima
совет 1 С м. неод.
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
судьба 58 (род. п. мн. ч. судеб и судеб) С ж. неод.
‣ saatus, elutee, osa, ettemääratus; счастливая судьба õnnelik saatus, судьба человечества inimkonna saatus, судьбы мира maailma saatus, удары судьбы saatuselöögid, верить в судьбу saatust ~ saatusesse uskuma, покориться судьбе saatusele ~ saatuse tahtele alistuma, благодарить судьбу saatust tänama, винить судьбу saatust süüdistama, жаловаться на свою судьбу oma saatuse üle kurtma, связать свою судьбу с кем oma saatust siduma ~ eluteed ühendama kellega, разделить судьбу кого kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema, решать чью судьбу kelle saatust ~ elu korraldama, не судьба pole (saatusest) antud ~ määratud, saatus pole võimaldanud, судьба улыбнулась кому õnn naeratas kellele, судьба свела кого kes said saatuse tahtel kokku, keda viis saatus kokku;
‣ (обычно мн. ч.) arengulugu, arengutee; судьбы русской литературы vene kirjanduse arengulugu;
◊ игра судьбы saatusemäng; перст судьбы saatusesõrm; ирония судьбы saatuse pilge; искушать судьбу saatust proovile panema; на произвол судьбы бросить ~ покинуть saatuse hooleks jätma; от судьбы не уйдёшь kõnekäänd saatuse käest ei pääse; волею судеб saatuse tahtel; какими судьбами kõnek. mil moel, kuidas, mis imeväel, kuidas imet (sa siia said), mis sind (teid) siia tõi
‣ saatus, elutee, osa, ettemääratus; счастливая судьба õnnelik saatus, судьба человечества inimkonna saatus, судьбы мира maailma saatus, удары судьбы saatuselöögid, верить в судьбу saatust ~ saatusesse uskuma, покориться судьбе saatusele ~ saatuse tahtele alistuma, благодарить судьбу saatust tänama, винить судьбу saatust süüdistama, жаловаться на свою судьбу oma saatuse üle kurtma, связать свою судьбу с кем oma saatust siduma ~ eluteed ühendama kellega, разделить судьбу кого kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema, решать чью судьбу kelle saatust ~ elu korraldama, не судьба pole (saatusest) antud ~ määratud, saatus pole võimaldanud, судьба улыбнулась кому õnn naeratas kellele, судьба свела кого kes said saatuse tahtel kokku, keda viis saatus kokku;
‣ (обычно мн. ч.) arengulugu, arengutee; судьбы русской литературы vene kirjanduse arengulugu;
◊ игра судьбы saatusemäng; перст судьбы saatusesõrm; ирония судьбы saatuse pilge; искушать судьбу saatust proovile panema; на произвол судьбы бросить ~ покинуть saatuse hooleks jätma; от судьбы не уйдёшь kõnekäänd saatuse käest ei pääse; волею судеб saatuse tahtel; какими судьбами kõnek. mil moel, kuidas, mis imeväel, kuidas imet (sa siia said), mis sind (teid) siia tõi
чувствительно Н
‣ tundlikult, vastuvõtlikult;
‣ van. tundeliselt, tundeküllaselt, õrnalt; чувствительно благодарить кого keda südamlikult ~ kogu südamest tänama, kellele südamest tänulik olema;
‣ liigutavalt, haledalt, sentimentaalselt; чувствительно исполнить романс romanssi südantliigutavalt esitama ~ ette kandma;
‣ tuntavalt, tajutavalt; чувствительно ударить lööma, nii et tunda on
‣ tundlikult, vastuvõtlikult;
‣ van. tundeliselt, tundeküllaselt, õrnalt; чувствительно благодарить кого keda südamlikult ~ kogu südamest tänama, kellele südamest tänulik olema;
‣ liigutavalt, haledalt, sentimentaalselt; чувствительно исполнить романс romanssi südantliigutavalt esitama ~ ette kandma;
‣ tuntavalt, tajutavalt; чувствительно ударить lööma, nii et tunda on
